EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
ELi suunised rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks
KOKKUVÕTE:
Ajakohastatud ELi suunised rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks
Euroopa Liidu lepingu artikkel 3
MIS ON SUUNISTE JA EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLI 3 EESMÄRK?
Suunistes antakse Euroopa Liidu käsutusse tegevusvahendid rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) järgimiseks suhetes ülejäänud maailmaga.
Suunised on suunatud kõigile, kes võtavad Euroopa Liidu suhetes ülejäänud maailmaga kasutusele meetmeid, mille eesmärk on vähendada relvastatud konfliktide mõju tsiviilisikutele ja vangidele. Suunised täiendavad teisi suuniseid ja ühiseid seisukohti, mis on ELis inimõiguste (näiteks piinamine ja surmanuhtlus) küsimustes varem vastu võetud.
Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 on loetletud väärtusi, millele EL on rajatud ja mida liit suhetes maailmaga edendab. Need väärtused hõlmavad ka vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid.
PÕHIPUNKTID
Suunised on suunatud ELis tegutsevatele avalik-õiguslikele asutustele (sealhulgas ELi institutsioonid) ja valitsusvälistele osalejatele (valitsusvälised organisatsioonid jne).
Relvastatud konfliktide tagajärgede leevendamine
IHLi tuntakse ka relvastatud konflikti õiguse või sõjaõigusena. Sellega reguleeritakse sõjapidamise vahendeid ja meetodeid, et leevendada relvastatud konfliktide tagajärgi. Nende õiguslike põhimõtete järgimine peaks aitama kaitsta neid, kes konfliktides ei osale või enam ei osale (näiteks tsiviilisikud ja sõjavangid).
IHLi kohaldatakse
Lisaks võidakse inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte kohaldada nii rahu kui ka sõja ajal. Need täiendavad IHLi.
Tegevussuunised
EL on võtnud oma kohustuseks IHLi tõhusa rakendamise. Kõigepealt peavad osalejad koguma konfliktide kohta üksikasjalikku teavet, koostama selle alusel aruandeid ning andma hinnanguid ja tegevussoovitusi. See hõlmab
ELi käsutuses on mitmeid tegutsemisvahendeid, sealhulgas
Individuaalne vastutus konflikti korral
Rahvusvahelise humanitaarõiguse teatuid raskeid rikkumisi määratletakse sõjakuritegudena. Need võivad esineda samadel asjaoludel kui genotsiid ja inimsusevastased kuriteod. ELi riigid peavad tagama, et sõjakuritegudes kahtlustatavate isikute üle mõistetakse kohut siseriiklikult, teiste riikide kohtutes või Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.
TAUST
Lisateave:
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 3 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 2) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 17)
Ajakohastatud ELi suunised rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) järgimise edendamiseks (ELT C 303, 15.12.2009, lk 12–17)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56–58)
Viimati muudetud: 02.03.2018