ELi meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033

KOKKUVÕTE:

otsus nr 445/2014/EL – ELi meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033

MIS ON NENDE OTSUSTE EESMÄRK?

Otsusega nr 445/2014/EL:

uuendatakse ja ajakohastatakse Euroopa kultuuripealinnade kava ajavahemikuks 2020–2033;
sätestatakse Euroopa kultuuripealinnade nimetamise eeskirjad, kord ja ajakava kõnealusel ajavahemikul.

PÕHIPUNKTID

Euroopa kultuuripealinnade algatusega pühitsetakse Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ning nende ühiseid jooni. Igal aastal omistatakse see tiitel kahele linnale.

Nõuded osalejatele

Igal aastal loetletakse otsusega sätestatud ajakavas kaks Euroopa Liidu (EL) riiki ning tiitel antakse ühele linnale kummaski liikmesriigis. Iga kolme aasta järel võib nimetada ka kolmanda linna Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) / Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigist, kandidaatriigist või potentsiaalsest kandidaatriigist.

Valikukriteeriumid

Pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine: Euroopa kultuuripealinna tiitli pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju ning jätkusuutlikkus pärast aasta lõppu.
Euroopa mõõde: dialoogi ning Euroopa kodanike, nii loomeinimeste kui ka laiema avalikkuse üksteisemõistmist edendav tegevus, mille abil tõstetakse esile kultuuri, pärandi ja ajaloo ühiseid aspekte ning kultuurilist mitmekesisust.
Kultuuriline ja kunstiline sisu:
- kunstiline visioon ja strateegia;
- kohalike loomeinimeste ja organisatsioonide kaasatus programmi;
- uute, uuenduslike ja eksperimentaalsete väljendusvormide sidumine kohalike ja traditsiooniliste väljendusvormidega.
Teostamisvõime: laiapõhjaline poliitiline toetus ning valmisolek tagada toimiv ja jätkusuutlik infrastruktuur.
Kaasamine:
- kohalike, eelkõige vähemuste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste osalemine üritustel;
- sidemed haridusega;
- publiku arendamise strateegia.
Korraldus: tulude ja eelarve teostatavus, rakendamise korraldusstruktuuri, erandolukorra plaani, turunduse ja kommunikatsiooni üldine juhtimine ja vastavus.

Valikumenetlus

Konkurss tiitlile algab kuus aastat varem ja Euroopa kultuuripealinnad nimetatakse neli aastat enne tiitliaastat.

Kaheetapilise valikumenetluse viib läbi asjaomaste riikide sõltumatute ekspertide komisjon;

eelvaliku tulemusena koostatakse kandidaatide esialgne nimekiri koos eksperdikomisjoni soovitustega nimekirja kantud linnadele;
lõppvalik tehakse üheksa kuud hiljem. Eksperdikomisjon annab soovituse ühe linna esitamiseks tiitlile.

Eksperdikomisjoni soovituse alusel nimetab asjaomane ELi riik ühe tiitlit kandva linna. Seejärel on Euroopa Komisjonil kaks kuud Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud linnade loetelu avaldamiseks. Samasugust protsessi kasutatakse linnade nimetamiseks kanditaatriikides ja potentsiaalsetes kanditaatriikides, kuid käesoleval juhul on nimetajaks komisjon.

Pärast linnade nimetamist asuvad linnad ette valmistama programmi, saades selleks suuniseid ja toetust eksperdikomisjonilt. Selle aja jooksul esitavad linnad korrapäraselt arenguaruandeid ning esindajad osalevad korrapärastel seirekohtumistel.

COVID-19 pandeemia mõju

Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat, tunnistatakse muutmismääruses (EL) 2020/2229, et aastaks 2020 nimetatud Euroopa kultuuripealinnade jaoks on meetme eesmärkide saavutamine, mis eeldab liikuvust, turismi, ürituste korraldamist ja üldsuse osalemist, äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Seega muudetakse otsusele nr 445/2014/EL lisatud ajakava järgmiselt:

Rijekal ja Galwayl võimaldatakse pikendada Euroopa kultuuripealinna aastat 2020 kuni 30. aprillini 2021, muutmata sealjuures nimetamisaasta;
Tmisoara ja Elefsina õigus korraldada Euroopa kultuuripealinna üritusi lükatakse 2021. aastast 2023. aastasse;
kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide õigus kandideerida Euroopa kultuuripealinna ürituste korraldajaks lükatakse 2021. aastast 2022. aastasse.

Euroopa kultuuripealinnad aastateks 2022–2025

Ajavahemikul 2022 kuni 2025 on Euroopa kultuuripealinnadeks järgmised linnad:

2022: Kaunas (Leedu), Esch (Luksemburg) ja Novi Sad (Serbia, kandidaatriik).
2023: Veszprém (Ungari), Timișoara (Rumeenia) ja Elefsina (Kreeka).
2024: Tartu (Eesti), Bodø (Norra, EFTA/EEA riik) ja Bad Ischl (Austria).
2025: Chemnitz (Saksamaa) ja Nova Gorica (Sloveenia, soovitus).

Kehtetuks tunnistamine

Otsusega nr 445/2014/EL tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ.

MIS AJAST OTSUSEID KOHALDATAKSE?

Otsust nr 445/2014/EL kohaldatakse alates 4. maist 2014.
Muutmisotsust (EL) 2020/2229 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

TAUST

Alates Euroopa kultuuripealinnade algatuse loomisest 1980. aastate keskel on üha rohkem hakatud tunnustama kultuuri tähtsust linnades loomingulisuse, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, tööhõive ja majanduskasvu katalüsaatorina.

Euroopa kultuuripealinnad (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinn“ aastateks 2020 kuni 2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1–12)

Otsuse nr 445/2014/EL hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2229, millega muudetakse otsust nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 (ELT L 437, 28.12.2020, lk 116–119)

Nõukogu 19. mai 2015. aasta otsus (EL) 2015/809 Euroopa 2019. aasta kultuuripealinna nimetamise kohta Bulgaarias ja Itaalias (ELT L 128, 23.5.2015, lk 20)

Nõukogu 21. mai 2014. aasta otsus 2014/352/EL Euroopa 2018. aasta kultuuripealinna nimetamise kohta Madalmaades (ELT L 175, 14.6.2014, lk 26)

Nõukogu 21. mai 2014. aasta rakendusotsus 2014/353/EL aastateks 2020–2033 kehtestatud meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ valiku- ja seirekomisjoni kolme eksperdi nõukogu poolt ametisse nimetamise praktilise ja menetlusliku korra kohta (ELT L 175, 14.6.2014, lk 27–30)

Viimati muudetud: 02.02.2021

Top