EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.12.2015
COM(2015) 636 final
2015/0289(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008
{SWD(2015) 276 final}
{SWD(2015) 279 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Ühine kalanduspoliitika hõlmab mere bioloogiliste ressursside kaitsmist ning kalavarude ja kõnealuseid ressursse kasutava laevastiku majandamist. Selle alla kuulub nii liidu vetes toimuv püügitegevus kui ka liidu kalalaevade püügitegevus liidu vetest väljaspool.
Määruses (EÜ) nr 1006/2008 (edaspidi „kalapüügilubade määrus”) käsitletakse liidu laevadele liidu vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks antavaid lubasid ning kolmandate riikide kalalaevadele liidu vetes toimuvaks püügitegevuseks antavaid lubasid. Kontrollimääruse ning ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus”) kõrval on kalapüügilubade määrus üks ühise kalanduspoliitika rakendamise alustalasid.
Ühise kalanduspoliitika reform sätestati määruses (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „alusmäärus”). Sellega edendatakse eeskätt kalavarude majandamisel säästva, ökosüsteemipõhise ja ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisi rakendamist, rõhutades kooskõla ühise kalanduspoliitika sise- ja välismõõtme vahel. Liidu vetest väljaspool toimuv liidu ettevõtjate püügitegevus peaks põhinema samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel ühise kalanduspoliitika valdkonnas. Liidul peaks olema võimalik oma laevastikku jälgida, olenemata selle tegevuskohast ja -raamistikust. Praegusel kujul kehtiv kalapüügilubade määrus tuleb läbi vaadata, et võtta nõuetekohaselt arvesse uue ühise kalanduspoliitika eesmärke ja tagada kooskõla kontrollimäärusega.
Ettepaneku kalapüügilubade määrus läbi vaadata tegi komisjon ühise kalanduspoliitika reformi lahutamatu osana 2011. aastal oma teatises ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta. Seda ettepanekut toetas Euroopa Parlament 2012. aastal vastu võetud resolutsiooniga.
Kalapüügilubade määruse läbivaatamise puhul on tegemist õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alla kuuluva algatusega, mille eesmärk on selgitada ja lihtsustada kehtivaid sätteid, eeskätt seoses vastutusega liidu, liikmesriikide ja käitajate tasandil, samuti viia kõnealune määrus kooskõlla kontrollimäärusega.
Läbivaatamise vajadust põhjendavad ka teatavad arengusuundumused rahvusvahelisel tasandil. Liit kiitis heaks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelise tegevuskava ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Kõnealuse rahvusvahelise tegevuskava ja lipuriikide tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste (heaks kiidetud 2014. aastal) kohaselt peab lipuriik tagama mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise. Vabatahtlike suuniste järgi peaks lipuriik kehtestama lubade andmise süsteemi, mille abil tagada, et kalalaevad tegutsevad ainult lubade alusel. Peale selle soovitatakse nendes suunistes, et lipuriik ja rannikuriik väljastaksid lube juhtudel, kus püügitegevus toimub püügilepingu alusel või ka väljaspool sellist lepingut. 2015. aasta aprillis esitas Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (ITLOS) nõuandva arvamuse ETR-kalapüügi kohta kalanduse alampiirkondliku komisjoni liikmete majandusvööndites. Kohtu arvamuse kohaselt kujutab lipuriigi vastutus rannikuriikide majandusvööndites ETR-kalapüügi vältimisel ja/või vähendamisel endast hoolsuskohustust. Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus rõhutab, et rannikuriikidega sõlmitud püügilepingute mis tahes rikkumise eest vastutab liit, mitte selle liikmesriigid.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega
Kalapüügilubade määrus on ühise kalanduspoliitika valdkonnas üks määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „alusmäärus”) VI osas käsitletud välispoliitikaga kaasneva operatiivtegevuse lülisid. Peale selle täiendab see kontrollimäärust ja selle rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, mida kohaldatakse ühise kalanduspoliitika alla kuuluva ning liidu vetes toimuva või liidu kalalaevade mis tahes püügitegevuse suhtes. Kalapüügilubade määruses käsitletakse liidu kalalaevadele liidu vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks ja kolmandate riikide kalalaevadele liidu vetes toimuvaks püügitegevuseks lubade andmist. Seega keskendutakse kõnealuses määruses lubade andmisele, ent kontrollimääruses ja selle rakendusmääruses kontrollimisega ja õigusnormide täitmise tagamisega seotud küsimustele. Käesoleva ettepaneku eesmärk on viia kalapüügilubade määrus vastavusse kontrollimäärusega, et kohaldada viimast mutatis mutandis kontrolli- ja aruandlusküsimuste suhtes. Kuna kalapüügilubade määruse eesmärk on võimaldada liidul oma välispüügilaevastikku paremini jälgida, peaks see aktiivselt toetama ETR-kalapüügi vastast võitlust.
•Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega
Alusmääruse kohaselt liit „parandab liidu algatuste poliitilist sidusust, eelkõige keskkonna-, kaubandus- ja arengukoostööalase tegevuse osas, ning tugevdab arengukoostöö ning majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö kontekstis võetud meetmete sidusust”. Edendades ühise kalanduspoliitika eesmärke välismõõtmes – eeskätt liidu välispüügilaevastiku tegevuse jätkusuutlikkust –, on kalapüügilubade määrus täielikult kooskõlas liidu keskkonna- ja arengupoliitikaga.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikel 2, milles käsitletakse ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike sätete kehtestamist.
•Subsidiaarsus
Ettepanekus käsitletakse liidu laevastikule liidu vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks ja kolmandate riikide kalalaevadele liidu vetes toimuvaks püügitegevuseks lubade andmise haldamist. Seega moodustab ettepanek osa mere bioloogiliste ressursside kaitsmisest ühise kalanduspoliitika alusel, mis on ELi ainupädevusse kuuluv valdkond, täpsemalt selle välismõõtmest, ning seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet selles kontekstis ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Ettepaneku eesmärk on tugevdada ELi suutlikkust oma laevastiku jälgimisel, olenemata raamistikust, milles see tegutseb. Selles võetakse arvesse vajadust leida tasakaal liidu laevastiku üle suurema kontrolli omamise ning liikmesriikide ja ELi ametiasutuste töökoormuse vähendamise vahel. Nagu mõjuhinnangust nähtub, aitaks see praegust süsteemi lihtsustada. Oodatav kasu on aga ilmselgelt suurem kui kaasnevad jõupingutused, eeskätt võttes arvesse positiivset mõju kalavarude majandamisele. Seda silmas pidades ei lähe kavandatavad sätted kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust ega põhjusta ebaproportsionaalset koormust.•Vahendi valik
Kuna määrus on liikmesriikides vahetult kohaldatav ja nende suhtes siduv, peab see toetama kavandatavate eeskirjade ühtset kohaldamist kogu liidus, tagades seega kõikidele liidu vetest väljaspool püügitegevuses osalevatele ELi käitajatele võrdsed võimalused.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Kehtivate õigusaktide järelhindamised / toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Mõju hindamise protsessi käigus korraldati avalik konsultatsioon, mis hõlmas konsultatsioonidokumenti ja konkreetset küsimustikku. Avalikule konsultatsioonile järgnes mitu tehnilist koosolekut enim mõjutatud liikmesriikidega, st nende liikmesriikidega, kellel on kõige suuremad välispüügilaevastikud. Peale selle korraldati kalandussektori ja vabaühenduste esindajaid koondava piirkondliku nõuandekomisjoni – kaugsõidu piirkondliku nõuandekomisjoni – erakorraline koosolek, et arutada kalapüügilubade määruse läbivaatamist.
Kõnealused konsultatsioonid võimaldasid komisjonil saada täpsema ülevaate sellest, kuidas praegune liikmesriikide tasandil välispüügilaevastiku haldamiseks kasutatav süsteem toimib, ning olid abiks käesoleva ettepaneku väljakujundamisel. Kõikidel sidusrühmadel, sealhulgas liikmesriikidel, laevaomanikel ja vabaühendustel, oli võimalus avaldada oma arvamust ja nad on väljendanud selget toetust ettepaneku eesmärgile.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõju hindamine
Seadusandliku ettepaneku toetamiseks koostati mõjuhinnang, et kaaluda võimalikke alternatiivseid poliitikavalikuid ning hinnata ja võrrelda nendega kaasnevat mõju. Kaalutud on mitmeid valikuid.
1. poliitikavaliku puhul muudetakse kehtivat määrust piiratud ulatuses, et tagada vastavus Lissaboni lepingu sätetega.
2. poliitikavalik hõlmab lisaks 1. poliitikavalikuga kaasnevatele meetmetele suuniste väljatöötamist selliste sätete tõlgendamiseks, mis ei ole piisavalt selged või täpsed. See tähendaks aga mitme alusmääruses sätestatud eesmärgi väljajätmist.
3. poliitikavaliku korral muudetakse määrust üksnes selleks, et lahendada kehtivas õigusaktis esinevad puudused ja ebamäärasused ning täita lüngad. See ei lahendaks aga kõiki küsimusi, näiteks otseste lubade reguleerimisega ja teise riigi lipu alla ümberregistreerimise võimaluse kuritarvitamisega seotud küsimusi.
4. poliitikavaliku puhul võetakse vastu uus määrus, mille kohaldamisala on laiem, hõlmates otseste lubade andmisega seotud kõlblikkuskriteeriume ning ka sätteid, mille eesmärk on ära hoida teise riigi lipu alla ümberregistreerimise võimaluse kuritarvitamise juhud.
5. poliitikavaliku valiku puhul kombineeritaks õiguskindlus laiema kohaldamisalaga, tagades lõppkokkuvõttes täieliku raamistiku, mille abil reguleerida ELi välispüügilaevastiku tegevust liidu vetest väljaspool. Sel põhjusel peetakse seda valikut poliitikaeesmärkide saavutamise, õiguskindluse tagamise ja liidu rahvusvahelise usaldusväärsuse toetamise seisukohast kõige tõhusamaks. See aitaks tagada suurima keskkonnakasu mere bioloogiliste ressursside kaitsmisel ning kaaluks lühikeses perspektiivis üles võimalikud kohanemismeetmetega seotud kulud käitajatele ja ametiasutustele. Viimaks tuleb märkida, et kõikide poliitikavalikute sotsiaalne mõju näib olevat neutraalne.
•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine
Kalapüügilubade määruse läbivaatamine kuulub õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alla, sest selle eesmärk on lihtsustada kehtivat süsteemi, ühtlustada eri liikmesriikides andmete suhtes kohaldatavaid erinevaid nõudeid, selgitada liidu, liikmesriikide ja käitajate vastutust ning tagada suurem kooskõla kalapüügilubade määruse, kontrollimääruse ja ETR-kalapüügi määruse vahel.
Eeskirjade selgitamine ja lihtsustamine peaks omakorda hõlbustama ja parandama loataotluste menetlemist, kindluse andmist ettevõtjatele ja asjaosaliste vaheliste kattuvuste vältimist. See peaks täiendama õigusraamistikku, mille alusel välispüügilaevastik tegutseb, tugevdades samal ajal avaliku sektori asutuste tehtavat kontrolli.
Ettepanekut tuleks toetada asjakohaste IT-vahenditega kalapüügilubade menetlemise ja järelevalve lihtsustamiseks ning liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetuse edendamiseks. Samuti suurendatakse sellega läbipaistvust, luues kalapüügilubade registri (mis koosneb avalikust ja turvalisest osast), mis võimaldab kõikidel sidusrühmadel kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate eeskirjadega tutvuda teabega välispüügilaevastiku tegevuse kohta.
Enamik asjaomasest laevastikust koosneb ELi vetest väljaspool kalapüügiga tegelevatest tööstuslikest kalalaevadest. Selliste laevade omanikele kuulub tavaliselt mitmest laevast koosnev laevastik ning VKE määratluse alla kuuluksid nad vaid vähestel juhtudel. Seda silmas pidades ja võttes arvesse asjaolu, et ettepanekuga ei kaasne lisakulusid eraettevõtjatele, ei ole ette nähtud erimeetmeid mikroettevõtjatele või VKEdele. Peale selle ei mõjuta ettepanek negatiivselt ELi ettevõtjate konkurentsivõimet ega rahvusvahelist kaubandust.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUUD KÜSIMUSED
•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord
Komisjon kavatseb määruse rakendamise jälgimiseks luua riikide ametiasutuste esindajatest koosneva eksperdirühma ning hinnata kasutatavat süsteemi viie aasta möödumisel määruse jõustumisest.•Selgitavad dokumendid (direktiivide kohta)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus
I jaotis. Määrus hõlmab liidu laevade kogu püügitegevust, mis toimub liidu vetest väljaspool. Seetõttu võib selline püügitegevus aset leida püügilepingu või kolmanda riigi väljastatud otseloa alusel ja/või piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames või avamerel. Määrus hõlmab ka liidu vetes kala püüdvaid kolmandate riikide laevu. Artiklis 2 selgitatakse määruse seost muude lubasid käsitlevate eeskirjadega, mis võivad olla sätestatud kahepoolsetes lepingutes või piirkondlike kalandusorganisatsioonide tasandil. Neid eeskirju tuleks käsitada erieeskirjadena, käesoleva määrusega sätestatakse aga üldraamistik. Vasturääkivuste korral on ülimuslikud erieeskirjad.
II jaotise I peatükis sätestatakse määruse üldpõhimõte, mille kohaselt peaks igal laeval enne püügitegevust liidu vetest väljaspool olema selleks luba oma lipuliikmesriigilt ning rannikuriigilt, kui püügitegevus leiab aset selle riigi vetes. Lipuriik peaks loa olenemata asjaoludest andma ainult juhul, kui täidetud on artikliga 5 ette nähtud kõlblikkuskriteeriumid. Selles kontekstis on väga oluline lipuriigi vastutus. Teise riigi lipu alla ümberregistreerimist käsitlev erisäte võimaldab lipuliikmesriigil paremini kindlaks teha olukordi, kus asjaomase toiminguga kavatsetakse nõuetest kõrvale hoiduda ning kus loa andmisest tuleks keelduda.
II jaotise II peatükis täpsustatakse lisatingimused, mida liidu laevad peavad täitma kolmanda riigi vetes kalapüügiks, olgu siis püügilepingu või otseloa alusel. Oluline aspekt on seejuures asjaolu, et kehtiva püügilepingu korral ei tohiks kalapüük toimuda otseloa alusel, välja arvatud juhul, kui lepingu nn ainuõiguslikkuse klausliga on ette nähtud teisiti. Selle jaotise juhtpõhimõttena peab liit tagama, et tema välispüügilaevastiku tegevus ei kahjustaks rannikuriikide vetes mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlikkust. Oma laevadele otseste lubade andmisel peaks lipuliikmesriik järgima parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi. Komisjonile esitatakse kogu asjakohane teave ning tal on võimalus sekkuda, kui tekib kahtlusi selle suhtes, kas teatav kavandatav püügioperatsioon on määrusega kooskõlas.
II jaotise III peatükis sätestatakse eeskirjad piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames või avamerel toimuva püügitegevuse kohta. Komisjonil on võimalus sekkuda, kui ta kahtlustab, et kõlblikkuskriteeriumid ei ole täidetud. Kuna teatavad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid hõlmavad ka liidu vesi, on peale selle mõistlik, et määruse kohaldamisalasse kuuluksid ka asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames tegutsevad liidu laevad.
II jaotise V peatükiga nähakse ette põhieeskirjad prahtimise kohta, mis on teatav otseloa vorm ja mille seire on seni osutunud keeruliseks. Peaeesmärk on näha kõnealuse tegevuse jaoks ette õigusraamistik, mis võimaldaks prahilepingu alusel kala püüdvaid liidu laevu paremini jälgida ja tagada määruse kooskõla teatavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjaomases valdkonnas vastu võetud eeskirjadega.
II jaotise VI peatükis käsitletakse kontrollimääruse kohaldamist liidu välispüügilaevastiku tegevuse suhtes ja seonduvaid aruandekohustusi, samuti teatavaid konkreetseid tegevuse välismõõtmega seotud kohustusi.
III jaotises sätestatakse eeskirjad kolmandate riikide laevadele liidu vetes toimuvaks püügitegevuseks lubade andmise kohta. Selle osa eesmärk on kanda hoolt selle eest, et liidu vetes toimuva püügitegevuse suhtes kohaldataks samu eeskirju, olenemata laeva lipuriigist, tagades seejuures liidu ja kolmandate riikide käitajatele liidu vetes tegutsemisel võrdsed võimalused.
IV jaotisega nähakse ette kalapüügilubade registri loomine, mille eesmärk on liidu välispüügilaevastikku tõhusamalt jälgida ja suurendada asjaomase tegevuse läbipaistvust, kusjuures osa sellest registrist tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kõikidel inimestel peaks olema võimalus mis tahes ajal välja uurida, millisel laeval on kalapüügiluba ja millises püügipiirkonnas see kehtib.
2015/0289 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1006/2008 (edaspidi „kalapüügilubade määrus”) loodi süsteem liidu kalalaevadele loa andmiseks püügitegevuseks liidu vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevadele juurdepääsu lubamiseks liidu vetele.
(2)Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) osaline ning ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkuleppe. Kõnealuste rahvusvaheliste sätetega nähakse ette põhimõte, et kõik riigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid mereressursside säästva majandamise tagamiseks ja tegema sel eesmärgil koostööd teiste riikidega.
(3)Liit on kiitnud heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 24. novembri 1993. aasta kokkuleppe, mille eesmärk oli ergutada avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju. Selles kokkuleppes sätestati, et kokkuleppeosalised ei tohi anda luba laeva kasutamiseks avamerepüügiks juhul, kui teatavad tingimused ei ole täidetud, ning peavad konkreetsete aruandekohustuste täitmata jätmisel rakendama karistusi.
(4)Liit kiitis heaks 2001. aastal vastu võetud FAO rahvusvahelise tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüügi”) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Kõnealuse rahvusvahelise tegevuskava ja lipuriikide tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste (heaks kiidetud 2014. aastal) kohaselt peab lipuriik tagama mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise. Rahvusvahelise tegevuskavaga nähti ette, et lipuriik peaks oma laevadele selle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks väljastama lubasid. Peale selle soovitatakse vabatahtlikes suunistes, et lipuriik ja rannikuriik väljastaksid loa juhul, kui püügitegevus toimub püügilepingu alusel või ka väljaspool sellist lepingut. Mõlemad riigid peaksid veenduma, et asjaomane tegevus ei kahjusta rannikuriigi vetes kalavarude jätkusuutlikkust (punktid 40 ja 41).
(5)Rahvusvahelisel tasandil on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama lipuriigi ja vajaduse korral asjaomase rahvusvahelise lipuriikide organisatsiooni avamere elusressursside kaitsmise ja majandamise valdkonnas ette nähtud kohustustele ning kokkulangevatele vastutusaladele ja ülesannetele UNCLOSe raames. Sama kehtib ka UNCLOSes sätestatud hoolsuskohustuse punktist lähtuvalt rannikuriigi ja lipuriigi või vajaduse korral asjaomase rahvusvahelise lipuriikide organisatsiooni samaaegse jurisdiktsiooni kohta mere bioloogiliste ressursside asjakohasel kaitsmisel riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates merepiirkondades. Hoolsuskohustus tähendab, et riik peab tegema kõik endast oleneva ebaseadusliku kalapüügi vältimiseks, sealhulgas võtma vajalikud haldus- ja täitemeetmed selle tagamiseks, et tema lipu all sõitvad kalalaevad, tema kodanikud või tema vetes tegutsevad kalalaevad ei oleks seotud kaitse- ja majandamiseeskirjadega vastuolus oleva tegevusega. Neil põhjustel on oluline, et nii liidu kalalaevade tegevus liidu vetest väljaspool kui ka sellega seotud juhtimissüsteem oleks korraldatud viisil, mis tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste tõhusa ja tulemusliku täitmise ning aitab vältida olukordi, kus liitu võidakse süüdistada rahvusvahelistes õigusrikkumistes.
(6)Liidu välises kalanduspoliitikas tuleks arvesse võtta ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio +20) tehtud järeldusi ja ka ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise valdkonnas rahvusvahelisel tasandil täheldatud arengusuundumusi.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „alusmäärus”) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et püügitegevus on keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik, et seda majandatakse kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise eesmärkidega ning et see toetab toiduvarude kättesaadavust.
(8)Määruses (EL) nr 1380/2013 rõhutatakse vajadust edendada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil, tagades, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida rakendatakse liidu õiguse alusel, ning edendades võrdseid võimalusi liidu ja kolmandate riikide käitajatele.
(9)Nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 eesmärk oli luua ühtsed põhimõtted liidu laevadele liidu vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks lubade andmise kohta, et toetada võitlust ETR-kalapüügi vastu ning tagada ELi laevastiku tõhusam kontrollimine ja seire üle maailma.
(10)ETR-kalapüüki käsitlev nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008 võeti vastu samal ajal kui nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 ning aasta hiljem võeti vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi „kontrollimäärus”). Nende määruste puhul on tegemist kolme alustalaga ühise kalanduspoliitika kontrollisätete ja nõuete täitmise tagamist käsitlevate sätete rakendamisel.
(11)Neid kolme määrust ei rakendatud aga järjekindlalt; eeskätt esines ebakõlasid kalapüügilubade määruse ja sellele järgnevalt vastu võetud kontrollimääruse vahel. Peale selle täheldati kalapüügilubade määruse rakendamisel mitut lünka, kuna see ei hõlmanud teatavaid kontrollimisega seotud küsimusi, näiteks prahtimine, teise riigi lipu alla ümberregistreerimine ning olukorrad, kus kolmanda riigi pädev asutus väljastab liidu kalalaevadele lube väljaspool säästva kalapüügi partnerluslepingu raamistikku (nn otseload). Lisaks on mõned aruandekohustused osutunud keeruliseks, nagu ka haldusülesannete jaotamine liikmesriikide ja komisjoni vahel.
(12)Käesoleva määruse aluspõhimõtte kohaselt peaks kõikidel liidu vetest väljaspool kala püüdvatel liidu laevadel olema oma lipuliikmesriigi luba ning neid tuleks vastavalt sellele jälgida, olenemata sellest, kus ja millises raamistikus nad tegutsevad. Loa väljastamine peaks sõltuma teatavate põhiliste kõlblikkuskriteeriumide täitmisest. Liikmesriikide kogutud ja komisjonile esitatud teabe alusel peaks viimasel olema võimalik igal ajal sekkuda kõikide selliste liidu kalalaevade seiresse, mis tegutsevad liidu vetest väljaspool.
(13)Abilaevad võivad oluliselt mõjutada kalalaevade püügitegevust ja kalakogust, mida nad tohivad püüda; seetõttu on vaja neid käesolevas määruses loa- ja aruandlusmenetluse puhul arvesse võtta.
(14)Ümberregistreerimine teise riigi lipu alla tekitab probleeme, kui selle eesmärk on hoiduda kõrvale ühise kalanduspoliitika eeskirjadest või kehtivatest kaitse- ja majandamismeetmetest. Seetõttu peaks liit suutma sellist tegevust määratleda, avastada ja takistada. Jälgitavus ja senise eeskirjade täitmise nõuetekohane kontroll tuleks tagada laeva kogu kasutusaja vältel. Sellele peaks kaasa aitama nõue, et igal laeval peab olema Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) määratud kordumatu number.
(15)Kolmandate riikide vetes võivad liidu laevad tegutseda kas liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingute sätete alusel või kolmandatelt riikidelt saadud otseloa alusel, kui säästva kalapüügi partnerluslepingut ei ole sõlmitud. Mõlemal juhul peaks kalapüük toimuma läbipaistvalt ja jätkusuutlikult. Seetõttu peaks lipuliikmesriikidel olema õigus anda kindlaksmääratud kriteeriumide alusel ja seire kohaldamisel nende lipu all sõitvatele laevadele luba taotleda ja hankida rannikuäärsetelt kolmandatelt riikidelt otsest luba. Püügitegevuseks tuleks anda luba juhul, kui lipuliikmesriik on veendunud, et see ei kahjusta jätkusuutlikkust. Kui komisjon vastuväidet ei esita, tuleks käitajal, kellele on andnud loa nii lipuliikmesriik kui ka rannikuriik, lubada alustada kalapüüki.
(16)Kõigis säästva kalapüügi partnerluslepingutes käsitletakse eraldi teemana alakasutatud kalapüügivõimaluste ümberjaotamist, mida kasutatakse juhul, kui asjakohaste nõukogu määrustega liikmesriikidele eraldatud kalapüügivõimalusi ei kasutata täielikult ära. Kuna säästva kalapüügi partnerluslepingutes sätestatud püügitasusid rahastatakse suures osas liidu eelarvest, on ümberjaotamissüsteem oluline vahend, millega kaitsta liidu finantshuve ja tagada, et kalapüügivõimalust, mille eest on tasutud, ei lasta raisku. Seetõttu on vaja täpsustada ja täiendada ümberjaotamissüsteemi, mida tuleks kasutada üksnes viimase võimalusena. Seda tuleks kohaldada ajutiselt ja see ei tohiks mõjutada kalapüügivõimaluste algset jaotust liikmesriikide vahel. Ümberjaotamist tuleks kasutada üksnes juhul, kui asjaomased liikmesriigid on loobunud õigusest kalapüügivõimalusi omavahel vahetada.
(17)Piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames ja avamerel toimuva püügitegevuse jaoks peaks loa samuti andma lipuliikmesriik ning see peaks vastama piirkondliku kalandusorganisatsiooni erieeskirjadele või avamerel toimuvat kalapüüki reguleerivatele liidu õigusaktidele.
(18)Prahtimine võib kahjustada kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust ning mõjuda negatiivselt mere bioloogiliste ressursside säästvale kasutamisele. Seetõttu on vaja kindlaks määrata õigusraamistik, mis aitab liidul paremini jälgida liidule kuuluvate prahitud kalalaevade tegevust, võttes aluseks asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastuvõetud eeskirjad.
(19)Menetluskord peaks olema läbipaistev ning liidu ja kolmandate riikide käitajate ja nende asjakohaste pädevate asutuste jaoks etteaimatav.
(20)Tagada tuleks kontrollimäärusega ette nähtud andmete elektrooniline vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel. Liikmesriigid peaksid koguma oma laevastike ja nende püügitegevuse kohta kõik nõutud andmed, selliseid andmeid haldama ja muutma need komisjonile kättesaadavaks. Lisaks peaksid nad tegema üksteise, komisjoni ja kolmandate riikidega koostööd, kui see on sellise andmete kogumise kooskõlastamiseks asjakohane.
(21)Liidu kalapüügilubasid käsitleva teabe läbipaistvuse ja kättesaadavuse parandamiseks peaks komisjon looma elektroonilise kalapüügilubade registri, millel on nii avalik kui ka turvaline osa. Liidu kalapüügilubade registris talletatav teave sisaldab isikuandmeid. Käesoleva määruse alusel toimuv isikuandmete töötlemine peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ ning kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele.
(22)Selleks et nõuetekohaselt käsitleda kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu liidu vetesse, peaksid asjakohased eeskirjad vastama neile eeskirjadele, mida kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes kooskõlas kontrollimäärusega. Eelkõige peaks liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade suhtes samuti kehtima nimetatud määruse artikkel 33 püügitegevusest ja püügiandmetest teatamise kohta.
(23)Kolmandate riikide kalalaevad, millel ei ole käesoleva määruse kohast luba, peaksid liidu vetes sõites olema kohustatud hoidma püügivahendeid nii, et need ei oleks kalapüügiks valmis.
(24)Liikmesriigid peaksid vastutama liidu vetes toimuva kolmandate riikide laevade püügitegevuse eest ja rikkumiste korral registreerima vahejuhtumid riiklikus registris, mis on ette nähtud kontrollimääruse artikliga 93.
(25)Loa andmise menetluse lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon kasutama vajaliku teabe ja täienduste esitamiseks ühist andmete vahetamise ja säilitamise süsteemi, vähendades ühtlasi halduskoormust. Selles kontekstis tuleks täiel määral ära kasutada liidu laevastikuregistris sisalduvaid andmeid.
(26)Selleks et arvestada tehnoloogilise arengu ja sellega kaasnevate võimalike uute rahvusvahelise õiguse nõuetega, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses muudatuste vastuvõtmisega käesoleva määruse lisades, milles on sätestatud loetelu andmetest, mida käitaja peab kalapüügiloa saamiseks esitama. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(27)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses kalapüügilubadega seotud andmete salvestamise, vormindamise ning liikmesriikidelt komisjonile ja liidu kalapüügilubade registrile edastamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ja määrata kindlaks kasutamata kalapüügivõimaluste ümberjaotamise meetod. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(28)Kalapüügivõimaluste ümberjaotamisega seoses peaks komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui seda nõuavad eriti kiireloomulised asjaolud, vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
(29)Nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 tehtavate muudatuste arvu ja olulisuse tõttu tuleks kõnealune määrus tunnistada kehtetuks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse kalapüügilubade väljastamise ja haldamise eeskirjad seoses järgmiste laevadega:
(a)liidu kalalaevad, mis tegutsevad kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames, liidu vetes või liidu vetest väljaspool või avamerel, ning
(b)liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide kalalaevad.
Artikkel 2
Seos rahvusvahelise ja liidu õigusega
Käesoleva määruse kohaldamine ei piira sätteid,
(a)mis on kehtestatud liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingutes ja samalaadsetes kalanduskokkulepetes;
(b)mille on vastu võtnud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid või samalaadsed kalandusorganisatsioonid, milles liit on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline;
(c)mis on kehtestatud liidu õigusaktides, millega rakendatakse või võetakse üle punktides a ja b osutatud sätted.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse ka järgmisi mõisteid:
(a)„abilaev” – laev, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki;
(b)„kalapüügiluba” – liidu kalalaevale või kolmanda riigi kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse tegeleda teatavatel tingimustel eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja/või teatud kalaliikidega seoses;
(c)„kalapüügilubade register” – kalapüügilubade haldamise süsteem ja sellega seotud andmebaas;
(d)„otsene luba” – kalapüügiluba, mille on väljastanud kolmanda riigi pädev asutus liidu kalalaevale väljaspool säästva kalapüügi partnerluslepingut;
(e)„kolmanda riigi veed” – veed, mis kuuluvad kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;
(f)„vaatlejate programm” – piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatav kava, mille raames saadetakse teatavatel tingimustel kalalaevade pardale vaatlejad, et kontrollida laeva vastavust asjaomase organisatsiooni vastuvõetud eeskirjadele.
II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS LIIDU VETEST VÄLJASPOOL
I peatükk
Ühissätted
Artikkel 4
Üldpõhimõte
Ilma et see piiraks nõuet hankida luba pädevalt organisatsioonilt või kolmandalt riigilt, ei tohi liidu kalalaev tegeleda kalapüügiga liidu vetest väljaspool, välja arvatud juhul, kui laeva lipuliikmesriik on väljastanud laevale kalapüügiloa.
Artikkel 5
Kõlblikkuskriteeriumid
1.Lipuliikmesriik tohib väljastada kalapüügiloa püügitegevuseks liidu vetest väljaspool üksnes järgmistel juhtudel:
(a)ta on saanud kalalaeva ja sellega seotud abilaeva(de), sealhulgas kolmandate riikide abilaevade kohta täieliku ja täpse teabe kooskõlas 1. ja 2. lisaga;
(b)kalalaeval on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 6 sätestatud kehtiv kalalaevatunnistus;
(c)kalalaeval ja kõikidel temaga seotud abilaevadel on olemas IMO number;
(d)käitajale ja kalalaevale ei ole kalapüügiloa taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul määratud kooskõlas liikmesriigi siseriikliku õigusega karistust tõsise rikkumise eest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 90;
(e)kalalaev ei ole kantud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade loetellu, mille piirkondlik kalandusorganisatsioon ja/või liit on vastu võtnud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008;
(f)lipuliikmesriigil on vajaduse korral olemas kalapüügivõimalused vastavalt asjakohasele kalanduskokkuleppele või piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjakohastele sätetele ning
(g)kalalaev vastab vajaduse korral artiklis 6 sätestatud nõuetele.
2.Komisjonil on õigus võtta 1. ja 2. lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 43.
Artikkel 6
Teise riigi lipu alla ümberregistreerimine
1.Käesolevat artiklit kohaldatakse laevade suhtes, mis on viie aasta jooksul alates kalapüügiloa taotlemisest
(a)liidu laevastikuregistrist välja arvatud ja registreeritud kolmandasse riiki ning
(b)seejärel uuesti lisatud liidu laevastikuregistrisse 24 kuu jooksul pärast sellest väljaarvamise kuupäeva.
2.Lipuliikmesriik tohib väljastada kalapüügiloa üksnes juhul, kui ta on veendunud, et selle perioodi jooksul, mil lõikes 1 osutatud laev tegutses kolmanda riigi lipu all,
(a)ei tegelenud see laev ETR-kalapüügiga ning
(b)ei tegutsenud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 31 ja 33 sätestatud koostööd mittetegeva kolmanda riigi vetes.
3.Selleks esitab kalalaeva käitaja kogu teabe, mida lipuriik asjaomase perioodi kohta nõuab, sealhulgas vähemalt järgmised andmed:
(a)asjaomase perioodi püügiaruanne ja püügikoormus;
(b)koopia lipuriigi väljastatud kalapüügiloast asjaomase perioodi kohta;
(c)koopia kalapüügiloast, mis lubab püüda kala kolmanda riigi vetes asjaomasel perioodil;
(d)laeva uueks lipuriigiks saanud kolmanda riigi ametlik avaldus, milles on loetletud karistused, mis asjaomasel perioodil laevale või laeva käitajale määrati.
4.Lipuliikmesriik ei väljasta kalapüügiluba laevale, mis on ümber registreeritud
(a)kolmandasse riiki, mis on vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklitele 31 ja 33 tehtud kindlaks või loetletud kui riik, mis ei tee ETR-kalapüügi vastu võitlemisel koostööd, või
(b)kolmandasse riiki, mis on vastavalt määruse (EL) nr 1026/2012 artikli 4 lõike 1 punktile a tehtud kindlaks kui riik, mis lubab mittesäästvat kalapüüki.
5.Lõiget 4 ei kohaldata, kui lipuliikmesriik on veendunud, et niipea kui tehti kindlaks, et riik on ETR-kalapüügi vastu võitlemisel koostööd mittetegev riik või mittesäästvat kalapüüki lubav riik, käitaja
(a)lõpetas püügitegevuse ning
(b)alustas asjakohaseid haldusmenetlusi laeva eemaldamiseks kolmanda riigi kalalaevastiku registrist.
Artikkel 7
Kalapüügilubade seire
1.Kalapüügiloa taotlemisel esitab käitaja lipuliikmesriigile täielikud ja täpsed andmed.
2.Käitaja teavitab lipuliikmesriiki viivitamata mis tahes muutustest esitatud andmetes.
3.Lipuliikmesriik jälgib, kas tingimused, mille alusel kalapüügiluba on väljastatud, on asjaomase loa kehtivusajal jätkuvalt täidetud.
4.Kui tingimus, mille alusel kalapüügiluba on väljastatud, ei ole enam täidetud, muudab lipuliikmesriik kalapüügiluba või tühistab selle ning teavitab sellest käitajat ja komisjoni.
5.Komisjoni nõudmise korral keeldub lipuliikmesriik loa väljastamisest, peatab või tühistab selle, kui seda tingivad kaalukad poliitilised põhjused, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside säästva kasutamise, majandamise ja kaitsmisega või ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi tõkestamisega, või kui liit on otsustanud asjaomase kolmanda riigiga suhted peatada või katkestada.
6.Kui lipuliikmesriik ei keeldu loa väljastamisest, ei muuda, peata või tühista seda kooskõlas lõigetega 4 ja 5, võib komisjon otsustada loa tühistada ja teavitada sellest lipuliikmesriiki ja käitajat.
II peatükk
Liidu kalalaevade püügitegevus kolmandate riikide vetes
1. jagu
Säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel toimuv püügitegevus
Artikkel 8
Piirkondliku kalandusorganisatsiooni liikmesus
Liidu kalalaev tohib tegeleda kalapüügiga kolmanda riigi vetes piirkondliku kalandusorganisatsiooni majandatavate kalavarude suhtes üksnes juhul, kui asjaomane riik on sellise piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline.
Artikkel 9
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse liidu kalalaevade püügitegevuse suhtes, mis toimub kolmanda riigi vetes säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel.
Artikkel 10
Kalapüügiload
Liidu kalalaev ei tohi tegeleda kalapüügiga kolmanda riigi vetes säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel, välja arvatud juhul, kui talle on väljastanud kalapüügiloa
(a)
lipuliikmesriik;
(b)
kolmas riik, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulvad veed, kus kala püütakse.
Artikkel 11
Lipuliikmesriigi väljastatavate kalapüügilubade tingimused
Lipuliikmesriik tohib väljastada kalapüügiloa kolmanda riigi vetes säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel toimuvaks püügitegevuseks üksnes järgmistel juhtudel:
(a)artiklis 5 sätestatud kõlblikkuskriteeriumid on täidetud;
(b)asjakohases säästva kalapüügi partnerluslepingus sätestatud tingimused on täidetud;
(c)käitaja on tasunud kõik tasud ja rahatrahvid, mida kolmanda riigi pädev asutus on viimase 12 kuu jooksul nõudnud.
Artikkel 12
Kalapüügilubade haldamine
1.Pärast kalapüügiloa väljastamist saadab lipuliikmesriik komisjonile vastava taotluse kolmanda riigi loa saamiseks.
2.Lõikes 1 osutatud taotlus sisaldab 1. ja 2. lisas loetletud teavet ning mis tahes muid andmeid, mida nõutakse säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel.
3.Lipuliikmesriik saadab taotluse komisjonile vähemalt kümme kalendripäeva enne säästva kalapüügi partnerluslepingus sätestatud taotluste edastamise tähtpäeva. Komisjon võib nõuda lipuliikmesriigilt mis tahes täiendavat teavet, mida ta vajalikuks peab.
4.Kui komisjon on veendunud, et artikli 11 tingimused on täidetud, saadab ta taotluse kolmandale riigile.
5.Kui kolmas riik teavitab komisjoni, et ta on otsustanud väljastada liidu kalalaevale kalapüügiloa, keelduda selle väljastamisest või kalapüügiloa peatada või tühistada, teavitab komisjon sellest lipuliikmesriiki.
Artikkel 13
Kasutamata kalapüügivõimaluste ümberjaotamine säästva kalapüügi partnerluslepingute raames
1.Säästva kalapüügi partnerluslepingu protokolli rakendamise konkreetsel aastal või mis tahes muul asjakohasel perioodil võib komisjon teha kindlaks kasutamata kalapüügivõimalused ja teavitada sellest liikmesriike, kellel on õigus vastavaid jaotusosasid kasutada.
2.Kümne päeva jooksul pärast sellekohase teabe saamist komisjonilt võivad lõikes 1 osutatud liikmesriigid
(a)teatada komisjonile, et kasutavad oma kalapüügivõimalusi hiljem asjaomase aasta või rakendamisperioodi jooksul, esitades püügikava koos üksikasjaliku teabega taotletud kalapüügilubade arvu, hinnanguliste püügikoguste, püügipiirkonna ja -perioodi kohta, või
(b)teatada komisjonile kalapüügivõimaluste vahetamisest vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8.
3.Kui teatavad liikmesriigid ei ole komisjonile ühest lõikes 2 osutatud tegevusest teatanud ja kui selle tulemusena on kalapüügivõimalused endiselt kasutamata, võib komisjon kuulutada välja konkursi olemasolevate kasutamata kalapüügivõimaluste jagamiseks teiste liikmesriikide vahel, kellel on õigus jaotusosa kasutada.
4.Kümne päeva jooksul alates konkursil osalemise kutse saamisest võivad asjaomased liikmesriigid teatada komisjonile huvist kasutamata kalapüügivõimaluste vastu. Koos taotlusega esitavad nad kalapüügikava ning üksikasjaliku teabe taotletud kalapüügilubade arvu, hinnanguliste püügikoguste, püügipiirkonna ja -perioodi kohta.
5.Komisjon võib nõuda asjaomastelt liikmesriikidelt lisateavet, kui ta peab seda taotluse hindamiseks vajalikuks.
6.Kui liikmesriigid, kellel on õigus jaotusosa kasutada, ei näita kasutamata kalapüügivõimaluste vastu huvi üles, võib komisjon saata konkursil osalemise kutse kõikidele liikmesriikidele. Liikmesriik võib teatada huvist kasutamata kalapüügivõimaluste vastu lõikes 4 osutatud tingimustel.
7.Komisjon jaotab kasutamata kalapüügivõimalused ajutiselt ümber artiklis 14 sätestatud meetodil, võttes aluseks teabe, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt lõikele 4 või 5.
Artikkel 14
Ümberjaotamise meetod
1.Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata kasutamata kalapüügivõimaluste ümberjaotamise meetodi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui seda nõuavad eriti kiireloomulised asjaolud, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Sellised aktid kehtivad kuni kuus kuud.
3.Ümberjaotamise meetodi kindlaksmääramisel kohaldab komisjoni järgmisi kriteeriume:
(a)ümberjaotamiseks olemasolevad kalapüügivõimalused;
(b)taotluse esitanud liikmesriikide arv;
(c)osa, mis on eraldatud igale taotluse esitanud liikmesriigile kalapüügivõimaluste algse jaotuse kohaselt;
(d)iga taotluse esitanud liikmesriigi varasem püügikogus ja -koormus;
(e)kasutatavate laevade ja püügivahendite arv, liik ja omadused;
(f)taotluse esitanud liikmesriigi esitatud kalapüügikava vastavus punktides a–e loetletud kriteeriumidele.
Artikkel 15
Mitmeks järjestikuseks püügi piirnormiks jagatud aastase kvoodi jaotamine
1.Kui säästva kalapüügi partnerluslepingu protokollis on sätestatud kuu või kvartali püügi piirnormid või muud aastase kvoodi alajaotused, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega kehtestatakse meetod vastavate kalapüügivõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel kuu, kvartali või muu perioodi alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimaluste jaotamine on kooskõlas asjakohase nõukogu määruse alusel liikmesriikidele eraldatud iga-aastaste kalapüügivõimalustega.
2. jagu
Otseste lubade alusel toimuv püügitegevus
Artikkel 16
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse liidu kalalaevade püügitegevuse suhtes, mis toimub kolmanda riigi vetes väljaspool säästva kalapüügi partnerluslepingut.
Artikkel 17
Kalapüügiload
Liidu kalalaev ei tohi tegeleda kalapüügiga kolmanda riigi vetes väljaspool säästva kalapüügi partnerluslepingut, välja arvatud juhul, kui talle on väljastanud kalapüügiloa
(a)lipuliikmesriik;
(b)
kolmas riik, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulvad veed, kus kala püütakse.
Artikkel 18
Lipuliikmesriigi väljastatavate kalapüügilubade tingimused
Lipuliikmesriik tohib väljastada kalapüügiloa püügitegevuseks kolmanda riigi vetes väljaspool säästva kalapüügi partnerluslepingut üksnes järgmistel juhtudel:
(a)asjaomase kolmanda riigiga puudub kehtiv säästva kalapüügi partnerlusleping või kehtivas säästva kalapüügi partnerluslepingus on sõnaselgelt sätestatud võimalus kasutada otsest luba;
(b)artiklis 5 sätestatud kõlblikkuskriteeriumid on täidetud;
(c)käitaja on esitanud kogu järgmise teabe:
–käitaja ja kolmanda riigi vahelistel aruteludel põhinev kolmanda riigi kirjalik kinnitus kavandatava otseloa tingimuste kohta käitajale juurdepääsu võimaldamiseks kolmanda riigi kalavarudele, sealhulgas loa kestus, tingimused ja kalapüügivõimalused püügikoormuse või püügi piirnormidena;
–tõendid kavandatava püügitegevuse jätkusuutlikkuse kohta, tuginedes järgmisele:
kolmanda riigi ja/või piirkondliku kalandusorganisatsiooni teaduslik hinnang ning
nimetatud hinnangu kontroll lipuliikmesriigis sealse riikliku teadusinstituudi arvamuse põhjal;
–koopia kolmanda riigi kalandusõigusaktidest;
–määratud avaliku sektori panga ametlik kontonumber kõikide tasude tasumiseks, ning
(d)kalapüügi korral, mis hõlmab piirkondliku kalandusorganisatsiooni majandatavaid liike, on kolmas riik sellise organisatsiooni lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline.
Artikkel 19
Otseste lubade haldamine
1.Pärast kalapüügiloa väljastamist saadab lipuliikmesriik komisjonile 1. ja 2. lisas ning artiklis 18 loetletud asjakohase teabe.
2.Kui komisjon ei ole 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teabe saatmisest nõudnud lisateavet või selgitusi, teatab lipuliikmesriik käitajale, et ta võib alustada kõnealust püügitegevust, eeldusel et on saanud ka kolmandalt riigilt otseloa.
3.Kui komisjon leiab pärast lõikes 2 osutatud lisateabe või selgituste nõudmist, et artikli 18 tingimused ei ole täidetud, võib ta kahe kuu jooksul pärast kogu nõutud teabe või selgituste saamist keelata kalapüügiloa andmise.
4.Kui kolmas riik teatab komisjonile, et ta on otsustanud väljastada liidu kalalaevale otseloa, keelduda selle väljastamisest, selle peatada või tühistada, teavitab komisjon sellest lipuliikmesriiki.
5.Kui kolmas riik teatab lipuliikmesriigile, et ta on otsustanud väljastada liidu kalalaevale otseloa, keelduda selle väljastamisest, selle peatada või tühistada, teavitab lipuliikmesriik sellest komisjoni.
6.Käitaja esitab lipuliikmesriigile koopia lõplikest tingimustest, milles tema ja kolmas riik kokku leppisid, sealhulgas otseloa koopia.
III peatükk
Liidu kalalaevade püügitegevus piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames
Artikkel 20
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu kalalaevade püügitegevuse suhtes, mis toimub piirkondliku kalandusorganisatsiooni majandatavate kalavarude suhtes liidu vetes, avamerel ja kolmandate riikide vetes.
Artikkel 21
Kalapüügiload
Liidu kalalaev ei tohi püüda kalavarusid, mida majandab piirkondlik kalandusorganisatsioon, välja arvatud järgmistel juhtudel:
(a)lipuliikmesriik on väljastanud laevale kalapüügiloa;
(b)laev on kantud piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjakohasesse registrisse või loetelusse ning
(c)kolmanda riigi vetes toimuva püügitegevuse korral on asjaomane kolmas riik väljastanud laevale kalapüügiloa kooskõlas II peatükiga.
Artikkel 22
Lipuliikmesriikide väljastatavate kalapüügilubade tingimused
Lipuliikmesriik tohib väljastada kalapüügiloa üksnes järgmistel juhtudel:
(a)artiklis 5 sätestatud kõlblikkuskriteeriumid on täidetud;
(b)tagatud on vastavus piirkondliku kalandusorganisatsiooni sätestatud eeskirjadele või liidu õigusaktidele, millega nimetatud eeskirjad on üle võetud, ning
(c)kolmanda riigi vetes toimuva püügitegevuse korral on täidetud artiklis 11 või 18 sätestatud kriteeriumid.
Artikkel 23
Registreerimine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides
1.Lipuliikmesriik saadab komisjonile loetelu(d) laevadest, millele ta on andnud loa tegeleda kalapüügiga piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames.
2.Lõikes 1 osutatud loetelu(d) koostatakse kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega ning lisatakse 1. ja 2. lisas nõutud teave.
3.Komisjon võib nõuda lipuliikmesriigilt mis tahes täiendavat teavet, mida ta peab vajalikuks.
4.Kui komisjon on veendunud, et artikli 22 tingimused on täidetud, saadab ta loa saanud laevade loetelu(d) piirkondlikule kalandusorganisatsioonile.
5.Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni register või loetelu ei ole avalik, teavitab komisjon lipuliikmesriiki registrisse või loetellu kantud laevadest.
IV peatükk
Liidu kalalaevade püügitegevus avamerel
Artikkel 24
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu kalalaevade püügitegevuse suhtes, mis toimub üle 24 meetri pikkustel laevadel avamerel.
Artikkel 25
Kalapüügiload
Liidu kalalaev ei tohi tegeleda kalapüügiga avamerel, välja arvatud järgmistel juhtudel:
(d)lipuliikmesriik on väljastanud laevale kalapüügiloa ning
(e)kalapüügiloast on teatatud komisjonile vastavalt artiklile 27.
Artikkel 26
Lipuliikmesriikide väljastatavate kalapüügilubade tingimused
Lipuliikmesriik tohib väljastada kalapüügiloa kalapüügitegevuseks avamerel üksnes juhul, kui artiklis 5 sätestatud kõlblikkuskriteeriumid on täidetud.
Artikkel 27
Komisjoni teavitamine
Lipuliikmesriik teavitab komisjoni kalapüügiloast hiljemalt 15 kalendripäeva enne kavandatava kalapüügitegevuse algust avamerel, esitades 1. ja 2. lisas sätestatud teabe.
V peatükk
Liidu kalalaevade prahtimine
Artikkel 28
Põhimõtted
1.Liidu kalalaev ei tohi tegeleda kalapüügiga prahilepingu alusel, kui olemas on kehtiv säästva kalapüügi partnerlusleping, välja arvatud juhul, kui nimetatud lepingus on sätestatud teisiti.
2.Liidu kalalaev ei tohi tegeleda kalapüügiga korraga rohkem kui ühe prahilepingu alusel ega kasutada allprahtimist.
3.Liidu laev, mis on prahitud, ei tohi kasutada lipuliikmesriigi kalapüügivõimalusi. Prahitud laeva püügikogus arvestatakse prahtiva riigi püügivõimalustest maha.
Artikkel 29
Prahilepingu alusel väljastatud kalapüügilubade haldamine
Kalapüügiloa väljastamisel laevale artikli 11, 18, 22 või 26 alusel ning kui asjakohane püügitegevus toimub prahilepingu alusel, kontrollib lipuliikmesriik järgmist:
(a)prahtiva riigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et leping on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, ning
(b)prahileping on märgitud kalapüügiloas.
VI peatükk
Kontrolli- ja aruandekohustused
Artikkel 30
Vaatlejate programmi andmed
Kui liidu kalalaeval kogutakse andmeid vaatlejate programmi raames, saadab asjaomase laeva käitaja sellised andmed lipuliikmesriigile.
Artikkel 31
Kolmandatele riikidele edastatav teave
1.Käesolevas jaotises käsitletud püügitegevusega tegelemise korral ja kui säästva kalapüügi partnerlusleping kolmanda riigiga seda ette näeb, saadab liidu kalalaeva käitaja asjakohased püügi- ja lossimisaruanded kolmandale riigile ning saadab lipuliikmesriigile koopia sellisest teabevahetusest.
2.Lipuliikmesriik hindab kolmandale riigile lõike 1 alusel saadetud andmete vastavust andmetele, mis on talle edastatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1224/2009.
3.Lõikes 1 osutatud püügi- ja lossimisaruannete kolmandale riigile saatmata jätmist peetakse ühises kalanduspoliitikas sätestatud karistuste ja muude meetmete kohaldamisel tõsiseks rikkumiseks. Rikkumise raskusastme määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse eri kriteeriume, nagu kahju liik, väärtus, rikkuja majanduslik olukord ja rikkumise ulatus või selle korduvus.
III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS LIIDU VETES
Artikkel 32
Üldpõhimõtted
1.Kolmanda riigi kalalaev ei tohi tegeleda kalapüügiga liidu vetes, välja arvatud juhul, kui komisjon on väljastanud laevale kalapüügiloa.
2.Kolmanda riigi kalalaev, kellel on luba püüda kala liidu vetes, järgib eeskirju, millega reguleeritakse liidu kalalaevade püügitegevust selles püügipiirkonnas, milles asjaomane kolmanda riigi laev tegutseb, ning asjakohases kalanduskokkuleppes kehtestatud sätteid.
3.Kui kolmanda riigi kalalaev sõidab läbi liidu vete ilma käesoleva määruse kohase loata, peavad laeva püügivahendid asetsema nii, et need ei oleks kalapüügiks valmis.
Artikkel 33
Kalapüügilubade väljastamise tingimused
Komisjon tohib väljastada kolmanda riigi kalalaevale loa kalapüügitegevuseks liidu vetes üksnes järgmistel juhtudel:
(a)1. ja 2. lisas sätestatud teave kalalaeva ja sellega seotud abilaeva(de) kohta on täielik ja täpne; laeval ja sellega seotud abilaeva(de)l on olemas IMO number;
(b)käitajale ega kalalaevale ei ole kalapüügiloa taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul määratud kooskõlas liikmesriigi siseriikliku õigusega karistust tõsise rikkumise eest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 90;
(c)kalalaev ei ole kantud ühessegi ETR-kalapüügiga seotud loetellu ja/või kolmas riik ei ole vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008 tehtud kindlaks või loetletud kui koostööd mittetegev riik või vastavalt määrusele (EL) nr 1026/2012 kui riik, mis võimaldab mittesäästvat kalapüüki;
(d)kalalaeval on õigus saada luba asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud kalanduskokkuleppe alusel ja see on kantud vajaduse korral sellise kokkuleppe alusel koostatud laevade loetellu.
Artikkel 34
Kalapüügilubade väljastamise kord
1.Kolmas riik saadab komisjonile oma kalalaevade taotlused enne asjakohases lepingus sätestatud või komisjoni määratud tähtpäeva.
2.Komisjon võib nõuda kolmandalt riigilt mis tahes täiendavat teavet, mida ta vajalikuks peab.
3.Kui komisjon on veendunud, et artiklis 33 sätestatud tingimused on täidetud, väljastab ta kalapüügiloa ning teavitab sellest kolmandat riiki ja asjaomaseid liikmesriike.
Artikkel 35
Kalapüügilubade seire
1.Kui artiklis 33 sätestatud tingimus ei ole enam täidetud, muudab komisjon kalapüügiluba või tühistab selle ning teatab sellest kolmandale riigile ja asjaomastele liikmesriikidele.
2.Komisjon võib keelduda loa väljastamisest, selle peatada või tühistada, kui ilmnenud on olulised muutused olukorras või kui seda tingivad kaalukad poliitilised põhjused, mis on muu hulgas seotud inimõiguste rahvusvaheliste standarditega või ETR-kalapüügi vastase võitlusega, või kui sellisel või muul kaalukal poliitilisel põhjusel on liit otsustanud asjaomase kolmanda riigiga suhted peatada või katkestada.
Artikkel 36
Kalapüügitegevuse lõpetamine
1.Kui kolmandale riigile antud kalapüügivõimalusi peetakse ammendunuks, teatab komisjon sellest viivitamata kolmandale riigile ja liikmesriikide pädevatele inspekteerimisasutustele. Selleks et tagada selliste ammendamata kalapüügivõimaluste jätkuv kasutamine, mis võivad mõjutada ka ammendatud püügivõimalusi, esitab kolmas riik komisjonile tehnilised meetmed, millega takistatakse ammendunud kalapüügivõimalustele kahjuliku mõju avaldamist. Alates lõikes 1 osutatud teatamise kuupäevast loetakse asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele antud kalapüügilube asjaomase püügitegevuse suhtes peatatuks ning laevadel ei ole enam õigust sellise kalapüügiga tegeleda.
2.Kalapüügiluba loetakse tühistatuks, kui lõike 2 kohaselt peatatud püügitegevus hõlmab kogu püügitegevust, mille jaoks luba oli antud.
3.Kolmas riik tagab, et asjaomaseid kalapüügilaevu teavitatakse viivitamata käesoleva artikli kohaldamisest ja et nad peatavad kogu asjakohase kalapüügitegevuse.
Artikkel 37
Püügikvootide ületamine liidu vetes
1.Kui komisjon teeb kindlaks, et kolmas riik on ületanud talle kalavaru või kalavarude rühma suhtes määratud kvoote, vähendab komisjon kvoote, mis on asjaomasele riigile kõnealuste kalavaru või kalavarude rühmade suhtes järgmisteks aastateks määratud.
2.Kui lõike 1 kohast vähendamist ei saa ülepüütud kalavaru või kalavarude rühma suhtes teha, kuna sellise kalavaru või kalavarude rühma puhul ei ole asjaomasel kolmandal riigil piisavalt kvoote järel, võib komisjon pärast asjaomase kolmanda riigiga konsulteerimist vähendada muude kalavarude või kalavarude rühma kvoote, mida asjaomane kolmas riik kasutab samas geograafilises piirkonnas või millel on sama kaubanduslik väärtus.
Artikkel 38
Kontroll ja jõustamine
1.Kolmanda riigi laev, millel on luba liidu vetes kala püüda, järgib kontrollieeskirju, millega reguleeritakse liidu laevade püügitegevust püügipiirkonnas, kus kolmanda riigi laev tegutseb.
2.Kolmanda riigi laev, millel on luba liidu vetes kala püüda, esitab komisjonile või komisjoni määratud asutusele ning vajaduse korral ka rannikuäärsele liikmesriigile andmed, mida nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt on liidu laevad kohustatud lipuliikmesriigile saatma.
3.Komisjon või komisjoni määratud asutus saadab lõikes 2 osutatud andmed rannikuäärsele liikmesriigile.
4.Kolmanda riigi laev, millel on luba liidu vetes kala püüda, esitab nõudmise korral komisjonile või komisjoni määratud asutusele kohaldatava vaatlejate programmi raames koostatud vaatlusaruanded.
5.Rannikuäärne liikmesriik registreerib kõik kolmanda riigi laevade sooritatud rikkumised, sealhulgas seonduvad karistused, riiklikus registris, mis on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 93.
6.Komisjon saadab lõikes 5 osutatud teabe kolmandale riigile, et tagada kolmandas riigis asjakohaste meetmete võtmine.
Lõige 1 ei piira liidu ja kolmandate riikide vahelisi konsultatsioone. Sellega seoses on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et rakendada liidu õiguses kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide tulemusi seoses juurdepääsu käsitlevate kokkulepetega.
IV JAOTIS
Andmed ja teave
Artikkel 39
Liidu kalapüügilubade register
1.Komisjon loob liidu kalapüügilubade elektroonilise registri, millel on avalik ja turvaline osa, ning haldab seda. Registril on järgmised omadused:
(a)selles salvestatakse kogu 1. ja 2. lisas sätestatud teave ning kuvatakse kõikide lubade staatus reaalajas;
(b)seda kasutatakse andmete ja teabe vahetamiseks komisjoni ja liikmesriigi vahel ning
(c)seda kasutatakse üksnes kalalaevastike jätkusuutlikuks majandamiseks.
2.Registris sisalduv kalapüügilubade loetelu on üldsusele kättesaadav ja sisaldab iga loa kohta järgmist teavet:
(a)laeva nimi ja lipuriik;
(b)loa liik;
(c)püügitegevuse lubatud aeg ja piirkond (algus- ja lõppkuupäev, püügipiirkond).
3.Liikmesriik kasutab registrit kalapüügilubade esitamiseks komisjonile ja lubade andmete ajakohastamiseks, nagu on nõutud artiklites 12, 19, 23 ja 27.
Artikkel 40
Tehnilised nõuded
II, III ja IV jaotises osutatud teabevahetus toimub elektrooniliselt. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte tehniliste tegevusnõuete kehtestamiseks nimetatud jaotistes osutatud teabe salvestamisele, vormindamisele ja edastamisele, piiramata seejuures direktiivi 2007/2/EÜ sätteid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 45 osutatud kontrollmenetlusega.
Artikkel 41
Juurdepääs andmetele
Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 110 kohaldamist, võimaldavad liikmesriigid või komisjon juurdepääsu artiklis 39 osutatud liidu kalapüügilubade registri turvalisele osale ka laevastike majandamises osalevatele asjakohastele pädevatele haldusteenistustele.
Artikkel 42
Andmehaldus, isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsus
Käesoleva määruse alusel kogutud andmeid töödeldakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 109, 110, 111 ja 113, määrusega (EÜ) nr 45/2001 ning direktiiviga 95/46/EÜ ja selle riiklike rakenduseeskirjadega.
Artikkel 43
Suhted kolmandate riikidega ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega
1.Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt või piirkondlikult kalandusorganisatsioonilt teavet, mis on käesoleva määruse tõhusa kohaldamise seisukohast asjakohane, edastab ta sellise teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile või komisjoni määratud asutusele, eeldusel et tal on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse lepingu või asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt õigus seda teha.
2.Komisjon või komisjoni määratud asutus võib liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete raames, piirkondlike kalandusorganisatsioonide või samalaadsete kalandusorganisatsioonide raames, milles liit on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade eiramist või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktis a ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi käsitleva teabe nimetatud kokkulepete või organisatsioonide teistele osalistele vastavalt teabe esitanud liikmesriigi nõusolekule ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.
V JAOTIS
Menetlused, delegeerimine ja rakendusmeetmed
Artikkel 44
Delegeeritud volituste rakendamine
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.Artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile.
3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.Artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 45
Komiteemenetlus
1.Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on asutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.
VI JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 46
Kehtetuks tunnistamine
1.Määrus (EÜ) nr 1006/2008 tunnistatakse kehtetuks.
2.Viiteid määruse (EÜ) nr 1006/2008 sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse sätetele.
Artikkel 47
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub [...] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja