EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2016/041/04

Projektikonkurss 2016 – Mitut riiki hõlmavad programmid – Toetused siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele

OJ C 41, 4.2.2016, p. 20–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 41/20


PROJEKTIKONKURSS 2016

MITUT RIIKI HÕLMAVAD PROGRAMMID

Toetused siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele

(2016/C 41/04)

1.   KÄESOLEVA KONKURSIKUTSE TAUST JA EESMÄRK

1.1.   Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 1144/2014 (1) siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008. Kõnealust määrust täiendab komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 (2) ja selle rakendamiseeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831 (3).

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üldeesmärk on suurendada liidu põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete erieesmärgid on järgmised:

a)

suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;

b)

suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning tõsta esile nende profiili nii liidu sees kui ka sellest väljaspool;

c)

suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist;

d)

suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)

taastada normaalsed turutingimused tõsiste turuhäirete, tarbijate usalduse kaotamise või muude konkreetsete probleemide korral.

1.2.   Komisjoni 2016. aasta tööprogramm

Komisjoni 2016. aasta tööprogrammis, mis võeti vastu 13. oktoobril 2015, on sätestatud kaasrahastamise üksikasjad ning lihtprogrammide ja mitut riiki hõlmavaid programme käsitlevate projektide tegevusprioriteedid siseturul ja kolmandates riikides. Tööprogramm on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/annual-work-programmes/2016/index_en.htm

1.3.   Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Euroopa Komisjon on usaldanud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (edaspidi „Chafea”) programmi rakendamise teatavate osade haldamise, sealhulgas konkursikutse avaldamine, taotluste vastuvõtt ja hindamine, mitut riiki hõlmavate programmide toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine ning programmide rakendamise kontrollimine.

1.4.   Käesolev projektikonkurss

Käesolev projektikonkurss on seotud 3. temaatilises prioriteedis sisalduvaid meetmeid hõlmavate mitut riiki hõlmavate programmide rakendamisega 2016. aasta tööprogrammi I lisa punkti 1.2.1.3 raames: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul ja kolmandates riikides.

2.   EESMÄRGID – TEEMAD – PRIORITEEDID

2016. aasta tööprogrammi I lisa punktis 1.2.1.3 on sätestatud temaatilised prioriteedid meetmetele, mida rakendatakse käesoleva projektikonkursi raames.

Käesoleva projektikonkursi raames teatatakse mitut riiki hõlmavate programmide ühest prioriteedist: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul ja kolmandates riikides.

Kõnealuse prioriteedi raames võib mitut riiki hõlmav programm olla suunatud kas siseturule või kolmandatele riikidele.

Rakendades programme kolmandates riikides, on eesmärk suurendada liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa kõnealustes sihtriikides.

Rakendades programme siseturul, on eesmärk suurendada teadlikkust konkreetsetest liidu kvaliteedikavadest ning tõsta esile liidu põllumajandusliku tootmise meetodite eripärasid, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust, samuti põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, eelkõige neid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone. Oodatavad tulemused on võimaldada Euroopa tarbijatel paremini ära tunda liidu kvaliteedikavadega seotud logo, suurendada liidu põllumajandustoodete konkurentsivõimet ja tarbimist ning laiendada ka nende turuosa siseturul.

Kaalutakse üksnes selliste projektide rahastamist, mis vastavad täpselt prioriteedile ja eespool esitatud kirjeldusele.

3.   AJAKAVA

Taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprillil 2016 kl 17.00 Brüsseli aja järgi. Kuupäevad, mil kava kohaselt teavitatakse taotlejaid hindamistulemustest, ja toetuslepingute allkirjastamise tähtpäevad on järgmised.

 

Etapid

Kuupäev ja kellaaeg või orienteeruv ajavahemik

a)

Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine

4.2.2016

b)

Taotluste esitamise tähtaeg

28.4.2016

c)

Hindamisperiood

29.4.–31.8.2016

d)

Taotlejate teavitamine

< 23.9.2016

e)

Toetuslepingu allkirjastamine

< 23.12.2016

f)

Meetme alguskuupäev

> 1.1.2017

4.   ETTENÄHTUD EELARVE

Käesoleva projektikonkursi puhul on mitut riiki hõlmavate projektide kaasrahastamise eelarve ligikaudu 14 300 000 eurot.

Selle summa eraldamise eelduseks on, et eraldised on kättesaadavad kas 2016. aasta üldeelarves pärast seda, kui eelarvepädev institutsioon on eelarve vastu võtnud, või ajutiste kaheteistkümnendikena.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5.   VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

Taotlused tuleb saata hiljemalt punktis 3 osutatud esitamistähtajaks.

Koordinaator peab esitama taotlused internetis, kasutades osalejate portaali (veebipõhine elektrooniline taotlemise süsteem, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Eespool osutatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

Kuigi taotlusi võidakse esitada ELi mis tahes ametlikus keeles, soovitatakse taotlejatel oma taotlus esitada inglise keeles, et lihtsustada taotluse töötlemist, sealhulgas hindamise tehnilist poolt haldavate sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel. Lisaks peaksid taotlejad olema teadlikud sellest, et kaasrahastatud meetmete järelevalve ja seire käsitlemisel (toetuste haldamise etapp) kasutab Chafea toetusesaajatega suhtlemiseks inglise keelt.

Selleks et lihtsustada sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel, peaks muus ELi ametlikus keeles koostatud taotlusega olema kaasas tehnilise osa (B osa) ingliskeelne tõlge.

6.   RAHASTAMISKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

6.1.   Rahastamiskõlblikud taotlejad

Programmide projekte võivad esitada üksnes juriidilised isikud. Üksused, kellel ei ole kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatust, võivad esitada taotluse tingimusel, et nende esindajad on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi ja esitama liidu finantshuvide kaitseks samaväärseid tagatisi kui juriidilised isikud, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) („finantsmäärus”) artikli 131 lõikes 2.

Taotlejad peavad olema:

a)

määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 osutatud organisatsioonid;

b)

asjaomast sektorit või toodet esindav organisatsioon delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 tähenduses.

Taotlusi võivad esitada:

a)

vähemalt kaks määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, c või d osutatud organisatsiooni, mis on vähemalt kahest liikmesriigist, või

b)

üks või enam määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud organisatsiooni;

Ainult ELi liikmesriikides asutatud organisatsioonid on rahastamiskõlblikud.

Rahastamiskõlbmatud organisatsioonid: taotlejad, kes juba saavad liidu rahastamisvahendeid samade teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamiseks, ei ole määruse (EL) nr 1144/2014 kohaselt kõnealuste meetmete eest liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud.

Taotlejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks peavad nad esitama allpool nimetatud lisadokumendid:

erasektori üksus: väljavõte riigi ametlikust väljaandest, põhikirja koopia, äri- või ühinguregistri väljavõte, tõend, mille kohaselt on taotleja käibemaksukohustuslane (kui teatavates riikides äriregistri number ja käibemaksukohustuslase number kattuvad, siis on nõutav vaid üks neist dokumentidest);

avaliku sektori üksus: avaliku sektori ettevõtja asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku üksuse asutamise ametlik dokument;

juriidilise isiku staatuseta üksus: dokumendid, millega tõendatakse, et nende esindaja(d) on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi;

dokumendid, millega tõendatakse, et taotleja vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindavuse kriteeriumidele.

6.2.   Rahastamiskõlblikud meetmed

Programmi projektid peavad vastama järgmistele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele:

a)

taotlused võivad hõlmata üksnes määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavasid;

b)

taotlused vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele liidu õigusaktidele;

c)

siseturgu käsitlevad taotlused, mis hõlmavad ühte või rohkemat määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõikes 4 osutatud kava, peavad oma peamise liidu sõnumi raames keskenduma kõnealusele kavale/kõnealustele kavadele. Kui kõnealuse programmi puhul kasutatakse eelnimetatud kava(de) iseloomustamiseks üht või mitut toodet, siis peab sellist toodet (selliseid tooteid) väljendama teisese sõnumina, mis on seotud peamise liidu sõnumiga;

d)

kui mitut riiki hõlmava programmi edastatav sõnum on seotud tervisele avalduvat mõju käsitleva teabega, peab kõnealune sõnum:

siseturul vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1924/2006 (5) või olema heaks kiidetud selle liikmesriigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

kolmandates riikides olema heaks kiidetud selle riigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

e)

kui taotlusega soovitakse mainida päritolu või kaubamärki, peab see vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis osutatud eeskirjadele.

Rahastamiskõlblike tegevuste liigid

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed võivad koosneda järgmistest tegevustest, mis on käesoleva projektikonkursi raames rahastamiskõlblikud.

1.

Projektijuhtimine

2.

Strateegia

Kommunikatsioonistrateegia määratlemine

Kampaania visuaalse identiteedi määratlemine

3.

Suhtekorraldus

Suhtekorraldustegevus

Pressiüritused

4.

Veebisait, sotsiaalmeedia

Veebisaidi loomine, ajakohastamine, hooldamine

Sotsiaalmeedia (kontode loomine, korrapärased postitused)

Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

5.

Reklaam

Trükimeedia

Televisioon

Raadio

Internet

Välireklaam

Kino

6.

Kommunikatsioonivahendid

Väljaanded, meediapaketid, reklaamkingitused

Reklaamvideod

7.

Üritused

Stendid messidel

Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised (B2B) kohtumised, kaubandusabi, kokkade väljaõpe, üritused koolides

Restoranide nädal

Ürituste sponsorlus

Õppereisid Euroopas

8.

Müügikohtade edendamine

Degusteerimispäevad

Muud: reklaam jaemüüjate trükistes, reklaam müügikohtades

Rakendusperiood

Kaasrahastatud meedet (teavitus- ja müügiedendusprogrammid) rakendatakse vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kolme aasta vältel.

Taotlustes tuleks täpsustada meetme kestus.

7.   VÄLISTAMISKRITEERIUMID

7.1.   Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes kõrvalejätmist põhjustav asjaolu, mida on kirjeldatud finantsmääruse artiklis 106 ja selle vastavates kohaldamiseeskirjades (6):

a)

ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

c)

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetilisi standardeid, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

i)

hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)

teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)

intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)

püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi;

v)

püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;

d)

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ühes järgnevas rikkumises:

i)

pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (7) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;

ii)

korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga (8) koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (9) artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

iii)

osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (10) artiklis 2;

iv)

rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (11) artiklis 1;

v)

terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (12) artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;

vi)

laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (13) artiklis 2;

e)

eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudujääke, mille tulemusel on tulnud leping ennetähtaegselt lõpetada või kohaldada leppetrahve või muid lepingujärgseid karistusi, või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;

f)

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (14) artikli 1 lõike 2 tähenduses.

7.2.   Toetuse andmise välistamine

Taotlejad jäetakse kaasrahastamisest kõrvale, kui toetuse andmise menetluse käigus on nad ühes järgmistest finantsmääruse artiklis 107 kirjeldatud olukordadest:

a)

finantsmääruse artikli 106 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)

menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed toetuse andmise menetluses esitamata jätnud.

Selleks et tõendada vastavust välistamiskriteeriumidele, peab koordinaator elektroonilise avalduse esitamisel tegema linnukese asjaomasesse lahtrisse. Kui kaasrahastamine määratakse, peavad kõik toetusesaajad (mitme toetusesaajaga lepingu puhul) allkirjastama kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja artiklites 107–109 osutatud olukorras. Taotlejad peaksid järgima osalejate portaali juhiseid.

8.   VALIKUKRITEERIUMID

8.1.   Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et säilitada oma tegevust kogu meetme rakendamise vältel ning osaleda projekti rahastamises.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse vastavalt finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 nõuetele. Hindamist ei teostata, kui:

taotleja on avalik-õiguslik asutus;

ELilt taotletav summa on ≤ 60 000 eurot;

Finantssuutlikkuse hindamisel nõutakse järgmisi dokumente:

tulemiaruanne, bilanss viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud;

hiljuti asutatud üksuste korral võib eespool nimetatud dokumente asendada äriplaan.

Lisaks peab taotleja, kes taotleb ELilt ≥ 750 000 euro suurust summat (kohaldatav piirmäär taotleja kohta) esitama järgmise dokumendi:

tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, millega kinnitatakse viimase eelarveaasta raamatupidamise aruanne. Seda sätet ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse osalejate portaali kaudu.

8.2.   Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema meetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Tõendusmaterjalina tuleb taotluse B osas esitada järgmine teave:

taotleja kavandatud meetme haldamise ja rakendamise eest peamiselt vastutavate töötajate üldprofiilid (kvalifikatsioon ja kogemus);

taotlust esitava(te) organisatsiooni(de) tegevusaruanded või kirjeldus tegevustest, mida on tehtud kaasrahastamiskõlblikel tegevusaladel.

9.   TOETUSE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

Taotluse B osa eesmärk on hinnata taotlust toetuse määramise kriteeriumide alusel.

Üldiselt eeldatakse projektidelt tõhusat juhtimisstruktuuri, selget strateegiat ja oodatavate tulemuste täpset kirjeldust.

Iga taotluse sisu hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja alakriteeriumidele.

Kriteeriumid

Maksimumpunktid

Künnis

1.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine ning taotluste sisu ja eesmärkide asjakohasus aasta tööprogrammi (15) punktis 1.2.1.3 kirjeldatud temaatilises prioriteedis osutatud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste suhtes.

20

14

2.

Projekti tehniline kvaliteet

40

24

3.

Juhtimise kvaliteet

10

6

4.

Kulutasuvus

30

18

KOKKU

100

62

Taotlused, mis jäävad allapool eespool osutatud üldist ja/või individuaalset künnist, lükatakse tagasi.

Iga põhikriteeriumi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi alakriteeriume.

1.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine

a)

kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus eespool esitatud temaatilises prioriteedis osutatud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste suhtes;

b)

kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide suhtes;

c)

kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 3 loetletud eesmärkide suhtes;

d)

liidu mõõde programmis.

2.

Projekti tehniline kvaliteet

a)

analüüsi kvaliteet (sihtturgude kirjeldus, ELis tegutsevate konkurentide probleemid, tarbijate teadlikkus jne);

b)

programmi strateegia sobivus, SMART- (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline) eesmärgid, põhisõnumid;

c)

tegevuste selge ja üksikasjalik kirjeldus;

d)

eesmärkidele ja sihtrühmadele sobivate tegevuste valik, sihtturgudel teostatavate muude eraviisiliste ja avalike tegevuste täiendamine;

e)

kavandatud hindamismeetodite ja -indikaatorite kvaliteet.

3.

Juhtimise kvaliteet

a)

projekti juhtimise ja haldamise struktuur;

b)

kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine.

4.

Kulutasuvus

a)

eelarve tasakaalustatud jagamine vastavalt tegevuste ulatusele;

b)

kooskõla hinnanguliste kulude ja vastavate tegevuste kirjelduste vahel;

c)

realistlik hinnang inimtööpäevade arvu kohta taotlust esitava organisatsiooni teostatud tegevuste puhul, kaasa arvatud projekti koordineerimise kulud.

Pärast hindamist pannakse kõik rahastamiskõlblikud taotlused punktide kogusumma põhjal pingeritta. Kõige kõrgemal positsioonil oleva(te)le taotlusele/taotlustele määratakse kaasrahastamine lähtuvalt olemasolevatest eelarvevahenditest.

Kui eelarvevahendite ülempiiril on kaks (või enam) sama punktide arvuga taotlust, siis valitakse kaasrahastamiseks taotlus(ed), mis võimaldab/võimaldavad taotluste raames eelduste kohaselt suurimat toodete või sihtturgude mitmekesistamist. See tähendab, et kahe ühesuguse punktisummaga taotluse puhul valib amet kõigepealt selle, mille sisu (esiteks toodete ja teiseks sihtturgude osas) ei ole veel pingereas esindatud. Kui kõnealust kriteeriumi ei ole võimalik kohaldada, valib amet kõigepealt taotluse, mis sai suurima punktisumma seoses eespool osutatud esimese hindamiskriteeriumiga (teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine).

10.   JURIIDILISED KOHUSTUSED

Rahastamiseks soovitatud taotluste koordinaatoreid kutsutakse üles osalema kohanemisfaasis enne toetuslepingu allkirjastamist; kohanemine teostatakse veebipõhise toetuse ettevalmistamise süsteemi (SYGMA) kaudu. Kui see õnnestub, allkirjastatakse selle tulemusena eurodes koostatud toetusleping, milles on täpsustatud tingimused ja rahastamismäär.

Esmalt allkirjastab toetuslepingu elektrooniliselt konsortsiumi nimel koordinaator ja seejärel Chafea. Kõik kaastoetusesaajad peavad toetuslepinguga liituma, allkirjastades elektrooniliselt ühinemisdokumendi.

11.   FINANTSSÄTTED

Finantsmääruses ja selle kohaldamiseeskirjades (16) on määratletud mitut riiki hõlmavate programmide kohaldamise eeskirjad.

11.1.   Üldpõhimõtted

a)   Mittekumuleeruv toetus

Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid liidu eelarvest kaks korda.

Taotlejad nimetavad sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks (tegevustoetused), samuti mis tahes muu rahastamise, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud sama meetme jaoks.

b)   Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud meetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et meetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c)   Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses ELi rahalisest toetusest.

Ülejäänud kulud jäävad eranditult taotlust esitavate organisatsioonide kanda.

d)   Tasakaalus eelarve

Meetme hinnanguline eelarve tuleb esitada taotlusvormi A osas. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Eelarve koostatakse eurodes.

Kui taotlejad kavatsevad teha kulutusi muus vääringus kui euro, peavad nad kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas:

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm

e)   Rakenduslepingud/allhanked

Kui meetme rakendamiseks vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks.

Kui taotlust esitav organisatsioon on avaliku sektori asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (17) artikli 2 lõike 1 punkti 4 tähenduses, peab ta valima alltöövõtjad kooskõlas kõnealust direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatud ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

meetmete põhitegevuste (st meetme tehniline ja finantsjuhtimine ning strateegia haldamine) puhul ei või alltöövõttu kasutada;

see peab olema taotluse tehnilises ja rahastamist käsitlevas osas selgelt väljendatud.

f)   Allhanked üksustelt, kellel on toetusesaajaga struktuuriline seos

Allhankelepinguid võib sõlmida ka üksustega, kelle on struktuuriline seos toetusesaajaga, kuid üksnes juhul, kui hind ei ületa üksuse kantud tegelikke kulusid (st ilma kasumimarginaalita).

Selliste üksuste ülesanded peavad olema selgelt sätestatud taotluse tehnilises osas.

11.2.   Rahastamisvormid

Kaasrahastamine toimub teatava osa tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamisena. See hõlmab ka meetme rakendamisega seotud kaudseid kulusid katvat kindlat määra (4 % rahastamiskõlblikest personalikuludest) (18).

—   Maksimaalne taotletav summa

ELi toetuse maksimaalne kaasrahastamismäär on:

mitut riiki hõlmavatele programmidele siseturul ja kolmandates riikides: 80 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

kui taotlejad on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi, (19) on toetuse osakaal 85 %.

Seda kohaldatakse üksnes nende toetuste suhtes, millele Chafea on alla kirjutanud enne kuupäeva, millest alates asjaomane liikmesriik enam kõnealust rahalist abi ei saa.

Seega tuleb osa hinnangulisse eelarvesse kantud rahastamiskõlblikest kogukuludest katta muudest allikatest kui ELi toetus (kaasrahastamise põhimõte).

—   Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile toetuslepingu artiklis 6 osutatud kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud (otsesed ja kaudsed) kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3).

Rahastamiskõlbmatud kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõige 4).

—   Toetuse lõppsumma arvutamine

Lõplik toetussumma sõltub sellest, millises ulatuses meedet vastavalt lepingu tingimustele tegelikult rakendatakse.

Summa arvutab Chafea pärast lõppmakse tasumist järgmiste etappide kohaselt.

1)

Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele

2)

Toetussumma piiramine maksimaalse toetussummaga

3)

Mahaarvamiste tegemine kasumi mittetaotlemise reegli tõttu

4)

Mahaarvamiste tegemine puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu

ELi toetuste eesmärk ega tagajärg ei või olla meetme raames kasumi teenimine. „Kasum” on 1. ja 2. etapi järel saadud summat (millele on liidetud meetme kogutulud) ületav osa, mis on meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummast suurem.

Kasumi teenimise korral on Chafeal õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab ELi maksete osakaalule meetme rakendamise käigus toetusesaaja(te) poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes. Partner (koordinaator või muu toetusesaaja), kes taotleb ELilt ≤ 60 000 euro suurust summat, on selle sätte järgimisest vabastatud.

11.3.   Toetuste maksmise kord

Eelmakse, mis vastab 20 % toetussummast, kantakse koordinaatorile üle vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 2) sätestatud tingimustele.

Vahemakse(d) makstakse koordinaatorile vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 3) sätestatud tingimustele. Vahemakse(d) on mõeldud vastava(te) aruandlusperioodi(de) vältel programmi rakendamisel tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamiseks.

Eel- ja vahemakse(te) kogusumma ei või ületada 90 % toetuse maksimumsummast.

Chafea määrab lõppmakse kindlaks toetuse lõppsumma arvutamise põhjal vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

Kui varasemate maksete kogusumma on lõplikust toetussummast suurem, toimub lõppmakse asemel tagasinõudmine.

11.4.   Eelmaksetagatis

Kui taotleja finantssuutlikkus ei ole piisav, võidakse nõuda eelmaksest suuremat eelmaksetagatist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Kui seda nõutakse, esitab rahalise tagatise eurodes Euroopa Liidu liikmesriigis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus. Pangakontodel blokeeritud summasid ei võeta finantstagatisena arvesse.

Tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või sama toetuslepingu osapoolteks olevate meetmetoetuse saajate ühistagatisega.

Tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega või nõuda, et Chafea esitaks esmalt nõuded põhivõlgniku (s.o asjaomase toetusesaaja) vastu.

Eelmaksetagatis jääb selgesõnaliselt jõusse kuni lõppmakse tasumiseni ja kui lõppmakse asemel toimub tagasinõudmine, selle ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud kolm kuud.

Tagatist ei nõuta toetusesaajatelt, kellele makstav ELi toetus on ≤ 60 000 eurot (madala maksumusega toetused).

12.   AVALIKUSTAMINE

12.1.   Toetusesaajate poolt

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides tegevustes, mille jaoks toetust kasutati.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud projekti raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Euroopa embleemi graafilist reprodutseerimist käsitlevad eeskirjad on esitatud institutsioonidevahelises stiilijuhises (20).

Lisaks peab kogu visuaalsel materjalil, mis valmib Euroopa Liidu kaasrahastatava müügiedendusprogrammi raames, olema tunnuslause „Enjoy, it’s from Europe”.

Tunnuslause kasutamise juhiseid ja kõiki graafilisi faile on võimalik alla laadida Europa serveri müügiedendust käsitlevalt veebisaidilt (21).

Kogu kirjalik materjal, st brošüürid, plakatid, teabelehed, bännerid, stendid, trükireklaamid, ajaleheartiklid, veebisaidid (välja arvatud väikesed meened), peaks sisaldama toetuslepingus täpsustatud tingimuste kohast selgitavat märget, et väljendatakse autori seisukohti. Euroopa Komisjon/amet ei võta vastutust materjalis sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

12.2.   Chafea/komisjoni poolt

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Chafea/komisjon avaldab järgmise teabe:

toetusesaaja (juriidiline isik) nimi

toetusesaaja aadress, kui tegemist on juriidilise isikuga, või NUTS 2. tasandi piirkond, (22) kui tegemist on füüsilise isikuga ja kui tema elukoht on ELis, või võrdväärse tasandi piirkond, kui tema elukoht on väljaspool ELi;

toetatav meede

toetuse summa.

13.   ANDMEKAITSE

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt kaasrahastatud meetmes osalejate nimi, aadress, ja elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (23) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning rakendusamet/komisjon või rakendusameti/komisjoni nimel ja vastutusel tegutsevad kolmandad isikud töötlevad neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Andmesubjekte võidakse teavitada töötlemistoimingute edasistest üksikasjadest, nende õigustest ja sellest, kuidas õigusi rakendada, viidates isikuandmete kaitse avaldusele, mis on avaldatud osalejate portaalis:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/support/legal_notices.html

ja ameti veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/about/data_protection.html

Taotlejatel palutakse regulaarselt kontrollida isikuandmete kaitse avaldust, et olla nõuetekohaselt teavitatud võimalikust ajakohastamisest, mis võib toimuda taotluste esitamiseks tähtajaks või pärast seda. Toetusesaajad võtavad juriidilise kohustuse teavitada oma töötajaid ameti teostatavatest asjaomastest töötlemistoimingutest. Selleks peavad nad töötajatele esitama ameti poolt osalejate portaalis avaldatud isikuandmete kaitse avaldused enne, kui töötajate andmed ametile edastatakse. Isikuandmed võidakse kohaldatavate sätete kohaselt registreerida Euroopa Komisjoni varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, mis on sätestatud finantsmääruse artiklites 105a ja 108.

14.   TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada elektroonilise taotlemise süsteemi kaudu punktis 5 sätestatud tähtajaks aadressil:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Enne taotluse esitamist:

1.

Leidke projektikonkurss:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

2.

Looge taotluse esitamiseks konto:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

3.

Registreerige kõik partnerid toetusesaajate registri kaudu:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

Taotlejatele teatakse valikuprotsessi tulemustest kirjalikult.

Taotluse esitamisega nõustub taotleja käesolevas projektikonkursis ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui tekib vajadus selgitada teatavaid küsimusi või parandada tehnilisi vigu, võib komisjon/amet võtta taotlejaga ühendust hindamisprotsessi vältel (24).

—   Kontaktandmed

Veebipõhise elektroonilise taotlemise süsteemiga seotud küsimuste korral pöörduge IT-kasutajatoe poole, mis on sel eesmärgil loodud osalejate portaali veebisaidile:

http://ec.europa.eu/research/index.cfm?pg=enquiries

Muude küsimuste korral pöörduge Chafea kasutajatoe poole: +352 4301 36611, e-posti aadress: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu, tööpäeviti kl 9.30–12.00 ja 14.00–17.00. Kasutajatugi ei tööta nädalavahetustel ega riigipühadel.

Korduma kippuvad küsimused avaldatakse Chafea veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html

Käesoleva projektikonkursiga seotud kirjavahetuses (nt teabe küsimine või taotluse esitamine) tuleb alati selgelt viidata käesolevale konkreetsele projektikonkursile. Kui elektrooniline teabevahetussüsteem on väljastanud taotluse tunnuse, peab taotleja kasutama kõnealust numbrit kogu järgnevas kirjavahetuses.

—   Lisatud dokumendid

Taotlusvorm

Toetuslepingu näidis

Taotluste esitamise juhend


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(2)  Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3).

(3)  Komisjoni 7. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(6)  Finantsmääruse artikkel 106 ja selle vastavad kohaldamiseeskirjad, mis on vastu võetud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, viimati muudetud vastavalt määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462.

(7)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(8)  EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(9)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(10)  Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(12)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(14)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15)  Komisjoni 13. oktoobri 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 6852.

(16)  Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 ning delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis kehtivad sellistena, nagu neid viimati muudeti määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 ja delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(18)  Taotleja tähelepanu juhitakse asjaolule, et juhul, kui ta saab tegevustoetust, ei ole kaudsed kulud rahastamiskõlblikud.

(19)  Käesoleva projektikonkursi avaldamise kuupäeval: Kreeka ja Küpros

(20)  http://publications.europa.eu/code/en/en-5000100.htm

(21)  http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/index_en.htm

(22)  ELT L 39, 10.2.2007, lk 1.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(24)  Finantsmääruse artikkel 96.


Top