EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62017CN0626
Case C-626/17: Request for a preliminary ruling from the Giudice di Pace di Roma (Italy) lodged on 3 November 2017 — Alberto Rossi and Others v Ministero della Giustizia
Kohtuasi C-626/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di pace di Roma (Itaalia) 3. novembril 2017 – Alberto Rossi jt versus Ministero della Giustizia
Kohtuasi C-626/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di pace di Roma (Itaalia) 3. novembril 2017 – Alberto Rossi jt versus Ministero della Giustizia
OJ C 52, 12.2.2018, p. 14–15
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
12.2.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 52/14 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Giudice di pace di Roma (Itaalia) 3. novembril 2017 – Alberto Rossi jt versus Ministero della Giustizia
(Kohtuasi C-626/17)
(2018/C 052/20)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Giudice di pace di Roma
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Alberto Rossi jt
Vastustaja: Ministero della Giustizia
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas rahukohtunikust kaebaja teenistus kuulub mõiste „tähtajaline töö“ alla, mida on kasutatud direktiivi 2003/88 (1) artikli 1 lõikes 3 ja artiklis 7, direktiiviga 1999/70 (2) üle võetud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klauslis 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2? |
2. |
Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, võib direktiiviga 1999/70 üle võetud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 kohaldamisel [tavalist] ehk „talaariga“ kohtunikku pidada tähtajatuks töötajaks, kes on võrreldav tähtajalisest töötajast rahukohtunikuga? |
3. |
Kas juhul, kui vastus teisele küsimusele on jaatav, kujutab asjaolu, et tavaliste kohtunike tähtajatult ametisse nimetamise menetlus erineb seaduses sätestatud ametisse nimetamise erimenetlusest, mida kohaldatakse rahukohtunike puhul, endast objektiivset põhjust direktiiviga 1999/70 üle võetud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 ja/või punkti 4 tähenduses, mis õigustab seda, et tähtajaliselt nimetatud rahukohtunike suhtes – nagu käsitletaval juhul kaebaja – ei kohaldata kassatsioonikohtu ühendatud kolleegiumite otsuses nr 13721/2017 ja Consiglio di Stato (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 8. aprilli 2017. aasta arvamuses väljenduva kohtupraktika kohaselt samu töötingimusi, mida kohaldatakse sarnases olukorras tähtajatult nimetatud tavaliste kohtunike suhtes, õigustades ka seda, et ei kohaldata direktiiviga 1999/70/EÜ rakendatud raamkokkuleppe klauslis 5 ja siseriiklikus ülevõtmisnormis, seadusandliku dekreedi nr 368/2001 artikli 5 lõikes 4bis nimetatud ennetavaid ja karistusmeetmeid tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamise vastu. Olgu täheldatud, et siseriiklikus õiguskorras ja põhiseaduse kohaselt puudub aluspõhimõte, mis õigustaks nii diskrimineerimist töötingimuste osas kui ka absoluutset keeldu muuta rahukohtunikud tähtajatuteks kohtunikeks, võttes ka arvesse eelnenud siseriiklikku õigusnormi (seaduse nr 217/1974 artikkel 1), milles olid juba ette nähtud võrdsed töötingimused ja aukohtunike tulevaste tähtajaliste töösuhete tähtajatuks muutmine? |
4. |
Igal juhul kas niisuguses olukorras nagu käsitletav on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 2 ning Euroopa Liidu õiguse mõistega „sõltumatu ja erapooletu kohus“ vastuolus niisuguse rahukohtuniku tegevus, kes olles huvitatud vaidluse teatavast kaebajale soodsast lahendusest ja kes täidab oma ainsa tööna täpselt samu kohtu ülesandeid, võib asendada seaduse kohaselt pädevat kohtunikku seetõttu, et siseriiklik kõrgeim kohus – kassatsioonikohtu ühendatud kolleegiumid – ei ole taganud taotletavate õiguste tõhusat kaitset, mille tõttu peab seaduse kohaselt pädev kohus tunnistama, et ta ei ole nõutud õiguse tunnustamise küsimuses pädev, ning seda hoolimata sellest, et asjaomast õigust – mis võib olla näiteks põhikohtuasjas käsitletav puhkus – kaitstakse Euroopa Liidu esmases ja teiseses õiguses, ja „ühenduse“ õigusnormide riigi suhtes vertikaalse kohaldamise olukorras? Juhul, kui Euroopa Kohus tuvastab harta artikli 47 rikkumise, palutakse ka näidata ära siseriiklikud parandusmeetmed, mis võimaldavad vältida seda, et liidu esmaste õigusnormide rikkumine hõlmab absoluutset keeldumist kaitsta siseriiklikus õiguskorras põhiõigusi, mis on liidu õigusega käsitletaval juhul tagatud? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).
(2) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).