EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 6.2.2018

COM(2018) 65 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega

LÄÄNE-BALKANI RIIKIDE REAALNE ELiga ÜHINEMISE VÄLJAVAADE NING ELi TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ NENDE RIIKIDEGA

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker taaskinnitas 2017. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus Lääne-Balkani riikidele, et nende tulevik on Euroopas:

„Kui soovime oma naabruses rohkem stabiilsust, peaksime näitama Lääne-Balkani riikidele, et nende ELiga ühinemise väljavaade on reaalne. On selge, et selle komisjoni ja parlamendi ametiaja jooksul uusi liikmesriike ei lisandu. Ükski kandidaat pole veel valmis. Kuid Euroopa Liit koosneb tulevikus enam kui 27 liikmesriigist. Kandidaatriigid peavad läbirääkimistel suurimat tähelepanu pöörama õigusriigi põhimõttele, õigusküsimustele ja põhiõigustele.“

ELi riigipead või valitsusjuhid on järjepidevalt toetanud piirkonna edasiliikumist Euroopa suunas, viimati avaldati sellele toetust Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustes 2017. aasta märtsis:

„Ülemkogu [...] kinnitas taas oma ühemõttelist toetust Lääne-Balkani riikide väljavaadetele saada ELi liikmeks. Tervitades piirkonna riikide tehtud edusamme, rõhutab Euroopa Ülemkogu, et EL on kõigil tasanditel jätkuvalt pühendunud nende riikide toetamisele ELi-suunaliste reformide ja projektide elluviimisel ning jätkab neis osalemist.“

Lääne-Balkani riigid on osa Euroopast, mida ELi liikmesriigid geograafiliselt ümbritsevad. ELi ja Lääne-Balkani piirkonna rahvastel on ühine pärand ja ajalugu ning tulevik, mille aluseks on ühised võimalused ja väljakutsed. EL on teinud piirkonnaga pikaajaliselt tihedat koostööd. EL on alates 2003. aasta Thessaloniki Euroopa Ülemkogust toetanud piirkonna tulevikku ELi lahutamatu osana.

Sellest ajast saadik on piirkonna väljavaade ELiga ühineda aidanud riikidel teostada üldisi poliitilisi ja majanduslikke reforme, millega on kaasnenud demokraatlike protsesside tõhustamine. Viisanõude kaotamine ning oluliselt paranenud piirkondlik koostöö toetavad avatumate ühiskondade teket. 2016. aastal ulatus piirkonna kaubavahetus ELiga üle 43 miljardi euro, mis tähendab alates 2008. aastast 80 % kasvu, seejuures on kasutamata veel märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi ettevõtjad on ka suurimad investorid Lääne-Balkani riikides: ainuüksi viimase viie aasta jooksul on piirkonda tehtud üle 10 miljardi euro väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. Piirkonna ning Euroopa Liidu vastastikune seotus ja sõltuvus oli ilmne rändekriisi ajal. Piirkonna riigid tegutsevad üleilmsel tasandil üha enam partneritena.

Lääne-Balkani riikide kindel ja saavutustel põhinev väljavaade saada ELi liikmeks on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides. Tegemist on geostrateegilise investeeringuga ühistel väärtustel põhinevasse stabiilsesse, tugevasse ja ühinenud Euroopasse. See on võimas vahend, mille abil edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist. Reaalne ELiga ühinemise väljavaade on piirkonnas peamine muutuste läbiviimise mootor ning seega parandab see ka meie kollektiivset integratsiooni, julgeolekut, jõukust ja sotsiaalset heaolu. Sellise väljavaate olemasolu on oluline ka leppimise ja stabiilsuse edendamisel.

Lisaks peab ELi laienemispoliitika olema lahutamatu osa ulatuslikumast strateegiast, mida president Juncker tutvustas 2017. aasta septembri kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus ja mille eesmärk on muuta liit 2025. aastaks tugevamaks. See on investeering ELi julgeolekusse, majanduskasvu ja mõjuvõimu ning võimesse kaitsta oma kodanikke.

Enne aga, kui hakata oma piire laiendama, peab Euroopa Liit saama tugevamaks ja kindlamaks. Just seetõttu esitab komisjon kogu käesoleva aasta jooksul kooskõlas ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskavaga 1 mitu algatust, mille eesmärk on kehtivate aluslepingute alusel parandada 2025. aastaks Euroopa Liidu demokraatlikku, institutsioonilist ja poliitilist raamistikku. Kõnealused algatused hõlmavad eelkõige ettepanekuid, millega parandada ELis otsustusprotsessi tõhusust, edendades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist sellistes valdkondades nagu välispoliitika või siseturuga seotud küsimused.

Selleks ajaks on ELiga ühinenud rohkem kui 27 liikmesriiki. Ühinemisläbirääkimised Montenegro ja Serbiaga on juba hästi edenenud. Tugeva poliitilise tahte, tegelike ja püsivate reformide saavutamise ning naabritega pooleliolevatele vaidlustele lõplike lahenduste leidmise korral võivad nad 2025. aastaks ühinemiseks valmis olla. See eesmärk on äärmiselt ambitsioonikas. Selle saavutamine sõltub täielikult iga riigi objektiivsetest eesmärkidest ja tulemustest.

Kõik Lääne-Balkani riigid peavad nüüd kiiremas korras veelgi suurendama oma jõupingutusi, teostama olulisi reforme ning viima lõpule poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused, kaasates selleks sidusrühmi kogu poliitilise spektri ulatuses, hõlmates ka kodanikuühiskonda. ELiga ühinemine on palju enam kui tehniline protsess. Tegemist on põhiväärtustel põhineva põlvkondliku valikuga, mida iga riik peab aktiivsemalt omaks võtma alates välis- ja piirkondlikust poliitikast kuni selleni, mida lastele koolis õpetatakse.

Lääne-Balkani riikidel on praegu ajalooline võimalus oma tulevik kindlalt ja üheselt Euroopa Liiduga siduda. Nad peavad kindlameelselt tegutsema. Ühinemine on ja saab ka tulevikus olema tulemustel põhinev protsess, mis sõltub täielikult iga riigi tehtud objektiivsetest edusammudest. Sõltuvalt tehtud edusammudest võivad riigid üksteist kinni püüda või üksteisest mööda minna.

Komisjon on valmis koostama soovitused, et avada täidetud tingimuste alusel ühinemisläbirääkimised Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Järjekindlate jõupingutuste ja kaasamise tulemusena võib Bosnia ja Hertsegoviinast saada ELi kandidaatriik. Kosovol 2* on võimalus teha püsivaid edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise kaudu ning astuda Euroopa Liiduga ühinemise teel järgmised sammud kohe kui objektiivsed asjaolud seda lubavad.

Igapäevaelu Lääne-Balkani riikides peaks järk-järgult jõudma Euroopa Liidu omale lähemale. Lõppkokkuvõttes ihkavad inimesed elada jõukas ja võrdses ühiskonnas, kus õigusriik on tugev ja korruptsioon välja juuritud. Käesolevas strateegias kirjeldatakse, kuidas ELi ulatuslikuma toetuse abil, sealhulgas osalemise kaudu teatavates liidu poliitikavaldkondades ja programmides, võivad Lääne-Balkani riigid juba nüüd nautida suuremat stabiilsust ja jõukust, mis omakorda toetab nende edusamme Euroopa Liiduga ühinemise suunas.

I.REAALNE ÜHINEMISVÄLJAVAADE EELDAB LÄÄNE-BALKANI RIIKIDES TÕSISEID JÕUPINGUTUSI JA REFORME 3

Lääne-Balkani riigid saavad Euroopa Liiduga ühineda kohe, kui Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 sätestatud kriteeriumid, sealhulgas Kopenhaageni kriteeriumid, on täidetud. Kuigi ükski riik neid kriteeriume praegu veel ei täida, on piirkond teinud alates 1990ndate lõpust suuri edusamme. Üldiselt on märkimisväärseid edusamme tehtud nii reformide teostamisel kui ka sõja ja konfliktidega kaasnenud laastava pärandiga toimetulekul. Kuid selleks, et riigid täidaksid kõiki liikmesuse tingimusi ning tugevdaksid demokraatlikku korda, on olulistes valdkondades siiski vaja teostada veel ulatuslikke ja veenvaid reforme. Need hõlmavad eelkõige õigusriigi põhimõtet, konkurentsivõimet ning piirkondlikku koostööd ja leppimist.

Esiteks tuleks oluliselt parandada õigusriigi põhimõtte järgimist. Täna on nendes riikides näha selgeid riigi kaaperdamise tundemärke, sealhulgas seotus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga kõigil valitsus- ja haldustasandeil. Samuti on avalikud ja erahuvid tugevalt segunenud. Kõik see tekitab karistamatustunnet ja ebavõrdsust. Samuti sekkuvad poliitilised ringkonnad ulatuslikult meediakajastusse ning kontrollivad selle tegevust. Vajalike kestvate ühiskondlike muutuste saavutamiseks on oluline nähtavalt tugeva ja sõltumatu kohtusüsteemi ning vastutustundlike valitsuste ja haldusasutuste olemasolu.

Teiseks ei ole suur osa piirkonna majandusest konkurentsivõimeline, liiga palju on lubamatut poliitilist sekkumist ning sealne erasektor ei ole lõplikult välja kujunenud. Praegu ei saa ühtegi Lääne-Balkani riiki pidada toimivaks turumajanduseks ning nad ei ole hetkel suutlikud toime tulema ka liidus valitseva konkurentsisurve ning sealsete turujõududega. Vaatamata reformide teostamisel tehtud edusammudele on lahendamata mitmed struktuuriprobleemid, mis omakorda mõjutavad tööturgu ja eelkõige noorte tööhõivevõimalusi.

Kolmandaks on piirkonna riikide vahel siiani olulisi lahendamata kahepoolseid vaidlusi. EL ei ole nõus neid vaidlusi ja nendega kaasneda võivat ebastabiilsust liidu probleemideks muutma. Vaidlustele tuleb leida lõplikud ja siduvad lahendused, mida tuleb rakendada enne, kui riik liiduga ühineb.

Viimane, kuid mitte vähem oluline on asjaolu, et ELiga ühinemine on valikuküsimus. Selleks on vaja poliitilist ja ühiskondlikku üksmeelt ning elanike igakülgset nõusolekut. Riigijuhtide seas ei saa olla mingit kahemõttelisust selles, kuhu Lääne-Balkani riigid kuuluvad ning kuhu suunas nad on liikumas. See on vajalik, et tagada ja säilitada nii enda kui ka ELi kodanike toetus, ning see peab väljenduma riigijuhtide suhtluses kodanikega ning nende teavitamisel.

Lääne-Balkani riikide liikumisega ELiga ühinemise suunas käivad kaasas erinevad algatused, näiteks Berliini protsess 4 , valdkondlikud platvormid, nt energia- ja transpordiühendused, ning piirkondlikud osalejad, nt piirkondlik koostöönõukogu.

Nüüd peavad riikide ametiasutused ühiskonna toetusel ise vastutuse võtma ning täitma kõigile hästi teada olevad ühinemistingimused. Selleks, et see ambitsioonikas eesmärk täita, tuleb tegutsema hakata nüüd ja praegu. Lõppkokkuvõttes otsustavad piirkonna elanikud selle üle, kas nende valitsustel on tahet ühineda Euroopa Liiduga ja suutlikkust seda eesmärki ellu viia.

1.    Õigusriik, põhiõigused, valitsemistava

Õigusriigi, põhiõiguste ja hea valitsemistavaga seotud reformide teostamine on Lääne-Balkani riikide jaoks jätkuvalt kõige teravam küsimus. See on ka peamine kriteerium, mille alusel EL hindab nende riikide väljavaateid. Piirkond peab need ELi põhiväärtused palju ulatuslikumalt ja usutavamalt omaks võtma. Nende väärtuste mittejärgimine peletab eemale ka investeeringud ning takistab kaubavahetust. Õigusriigi tugevdamine ei ole ainult institutsiooniline küsimus. See eeldab ühiskondlikke muutusi.

Tagada tuleb kohtusüsteemi sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus. Kohtusüsteemi ja kohtunike sõltumatus on oluline, et tagada õiglus ning järelevalve valitsuse täidesaatva ja seadusandliku haru tegevuse üle. See on iga õigusriigi põhimõtte alusel toimiva demokraatliku ühiskonna ning selle majandusliku arengu alus.

Riigid peavad korruptsiooni ilma järeleandmisteta välja juurima. Tugevad ja sõltumatud institutsioonid täidavad olulist rolli korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tõhusamate uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel, millele järgneb lõplik kohtuotsus, mis täidetakse ja mis hõlmab hoiatavaid karistusi. Oluliselt tuleks tõhustada spetsialiseerunud prokuratuuride ja kohtuasutuste tööd korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. See peaks hõlmama politsei eriüksuste määramist prokuratuuri alluvusse. Riigid peaksid võtma ja kohaldama järgmised meetmed: ebaseaduslikult omandatud vara konfiskeerimine, riigiametis töötamise õiguse kaotamine, riigiametnikele rangemad nõuetele vastavuse reeglid ning kodanikele teabe ja kaebuste esitamise mehhanismide kättesaadavuse parandamine.

Riigid peavad looma ka korruptsiooni ennetamisega tegeleva tugeva raamistiku. Avaliku sektori vahendite haldamine tuleb muuta senisest läbipaistvamaks, seda eelkõige riigihangete kõigis etappides. Tegemist on valdkonnaga, mis on eriti korruptsioonialdis. Lääne-Balkani riikides on kaupade ostmisel mitmeid näiteid salajastest menetlustest ning mõned suured lepingud on sõlmitud ilma avaliku pakkumismenetluseta. Esitatud on süüdistusi seoses poliitiliselt seotud kohaliku alltöövõtja soosimisega ja ebaseaduslike maksetega. Riigid peaksid märkimisväärselt suurendama avalike pakkumismenetluste läbipaistvust, konkurentsivõimelisust ja õiglust, piirama salajaste menetluste kasutamist ning võtma pakkujate poliitilise mõjutamise vältimiseks kaitsemeetmeid. Kasutusele tuleks võtta läbipaistev ja üldsusele kättesaadav e-riigihanke teenus. See peaks võimaldama kodanikel alates esialgsest pakkumisest kuni lepingute lõpliku täitmiseni selgelt näha, millele nende maksuraha kulutatakse. Väga olulised on ka ametiasutuste juhtimisvastutus ja sisekontrollitavad.

Organiseeritud kuritegevus on Lääne-Balkani riikides endiselt sügavalt juurdunud, hõlmates nii inim-, uimasti- kui ka relvakaubandust ning kuritegevuse poliitilisse või majandussüsteemi sisseimbumist. Ametivõimud peavad kuritegelikke võrgustikke ja nende majandusbaasi senisest tõhusamalt lõhkuma, muutes finantsuurimised süstemaatiliseks ning kohaldades sihtotstarbelisemaid vahendeid nagu kriminaaltulu ennetav külmutamine, konfiskeerimine kolmandalt isikult, ümberpööratud tõendamiskohustus teatavat liiki varade omamise kohta, konfiskeerimine ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, et võidelda seletamatu rikastumise vastu, omandiõiguse täieliku avalikustamise nõue äriühingutele ja tõhustatud õigusalane koostöö. Kiiremas korras tuleks korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses saavutada konkreetseid ja püsivaid tulemusi.

Põhiõigused on üldjoontes Lääne-Balkani riikide õigusaktides sätestatud, kuid rohkem tuleb ära teha, et tagada nende täielik rakendamine praktikas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väljendusvabaduse ja meedia sõltumatuse tagamisele demokraatia alustalana. Otsustavaid jõupingutusi on vaja teha vähemuste kaitseks ja diskrimineerimisega võitlemiseks. See hõlmab eelkõige romasid, kelle puhul tuleks jõulisemalt edendada sotsiaalset kaasatust, ning LGBTI-kogukonda. Tagada tuleb ka naiste ja meeste vaheline võrdõiguslikkus ning tegeleda koduvägivalla probleemiga.

Oluline on parandada demokraatlike institutsioonide toimimist. See hõlmab konstruktiivse dialoogi tagamist kogu poliitilise spektri ulatuses, eelkõige riikide parlamentides. Valitsus peab tagama, et opositsioonil oleks võimalik oma rolli igakülgselt täita. Opositsioon peab demokraatlikus protsessis konstruktiivselt osalema. Valimised peaksid olema vabad ja ausad ning valimisvaatlusmissioonide soovitusi tuleb nõuetekohaselt rakendada. Avaliku või erasektori vahenditest erakondade rahastamist reguleerivad reeglid vajavad samuti põhjalikku reformimist.

Avaliku halduse reform on kõigil tasandeil valitsemise tõhustamise saavutamiseks esmatähtis. See hõlmab ametiasutuste kvaliteedi ja vastutuse parandamist, professionaalsuse suurendamist, depolitiseerimist ja läbipaistvust ka värbamises ja ametist vabastamisel, riigi rahanduse läbipaistvamat juhtimist ning paremaid teenuseid kodanike jaoks. Samuti tuleb leida sobiv tasakaal kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutuste vahel.

Valitsused peaksid tagama, et sidusrühmad saaksid aktiivselt osaleda reformi- ja poliitika kujundamise protsessis, algatades näiteks reformiprioriteete käsitlevaid kaasavaid struktureeritud dialooge, kuhu on kaasatud aktiivne kodanikuühiskond. Seetõttu on oluline kodanikuühiskonna organisatsioone soosiva keskkonna olemasolu.

Kõik nimetatud reformid on piirkonna ELiga ühinemise teekonnal keskse tähtsusega. Ainult käegakatsutavate ja jätkusuutlike tulemuste abil on võimalik jõuda soovitud eesmärgini.

2.    Majanduse tugevdamine

Lääne-Balkani piirkond on märkimisväärse majandusliku potentsiaaliga. Kasvumäärad on kõrgemad kui ELis ning tegemist on ELi kaupade ja teenuste jaoks üha enam huvipakkuvama turuga, mis on järk-järgult muutumas Euroopa väärtusahela osaks. Majanduslik integratsioon liiduga on tänu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutele juba praegu väga tugev.

Selleks aga, et parandada Lääne-Balkani riikide majanduste konkurentsivõimet, leida lahendus eelkõige noorte seas valitsevale kõrgele töötusele, suurendada jõukust ja luua uusi ärivõimalusi eelkõige kohalike ettevõtjate jaoks, on vaja täiendavaid jõupingutusi. Tugevamad oskuspõhised majandused aitavad samuti peatada praegust ajude äravoolu, muutes selle ajude ringluseks. Piirkonna majanduste täiendav moderniseerimine meelitab omakorda ligi uusi erainvesteeringuid EList ning kasvatab Lääne-Balkani riikides nõudlust ELi kaupade ja teenuste järele. Vajalike struktuurireformide aluseks peab olema sobiv majandus- ja maksupoliitika.

Piirkonna majandustes esineb mitmeid struktuurseid puuduseid, mida iseloomustavad ebatõhusad ja jäigad turud, madal tootlikkus, piiratud juurdepääs rahastamisele, ebaselged omandiõigused ning kohmakas regulatiivne keskkond, mis omakorda vähendab konkurentsivõimet ja aitab kaasa kõrgele töötusele. Üldiselt on investeeringute ja kasvumäära tase ebapiisav, et vahet ELiga oluliselt vähendada. Majandusarengut takistab ka kinnistunud varimajandus. Lubamatu poliitiline sekkumine majandusse ja riigi osalus selles on endiselt laialt levinud, samal ajal on konkurentsipoliitika ja teised seotud poliitikavaldkonnad ikka veel liiga nõrgad. Majandusreformikavades kirjeldatud struktuurireforme tuleb senisest rangemalt rakendada. Eelistada tuleb sotsiaalprobleemide ja struktuurse töötuse suhtes võetavaid meetmeid. Erastamisprotsessis tuleb tagada täielik läbipaistvus. Esmatähtsana tuleb reformida riigile kuuluvad ettevõtted ning kõrvaldada seal korruptsiooniilmingud. Kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet takistavad jätkuvalt probleemid õigusriigi põhimõtte järgimisel ning institutsioonide puudulik toimimine.

Edukas majanduslik integratsioon piirkonna sees ja ELiga saab võimalikuks ainult tänu paremale ühenduvusele. Liialt palju piirkondlikes kokkulepetes sätestatud kohustusi on siiani täitmata. Riigid peavad täielikult täitma energiaühenduse asutamislepingu ja transpordiühenduse asutamise lepingu tingimusi ning Euroopa ühise lennunduspiirkonnaga seotud nõudeid, millega nad on kohustunud võtma enne ühinemist vastu energia- ja transpordiõigustiku ning sellega seotud standardid (nt keskkonna- ja konkurentsistandardid).

Piirkond peaks tagama ka kehtivate kokkulepete ja kohustuste täitmise, näiteks Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu raames, mida tuleks muuta, et piirkonna vajadustega paremini arvestada. 2017. aasta juulis Lääne-Balkani riikide juhtide kokku lepitud piirkondliku majanduspiirkonna arengut käsitleva mitmeaastase tegevuskava vastuvõtmine on paljutõotav: selle rakendamine suurendab kaubandust, investeeringuid ja liikuvust piirkonna sees ning piirkonna ja ELi vahel. Tegevuskava aitab integreerida turud Euroopa ja üleilmsesse väärtusahelasse ning edendada piirkonna majanduste digiteerimist. Samuti aitab tegevuskava kiirendada ettevõtete ja oskuste arendamist, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning arukat majanduskasvu.

3.    ELi õigusnormide ja standardite kohaldamine

Laienemisprotsessi peamised prioriteedid on endiselt sellised põhiküsimused nagu õigusriik, põhiõigused, demokraatlike institutsioonide tugevdamine, avaliku halduse reform ning majandusareng ja konkurentsivõime. Nendest küsimustest lähtudes peab iga ELiga ühineda sooviv riik tagama vajaliku haldus- ja kohtusüsteemi suutlikkuse, et nõuetekohaselt kohaldada ELi õigusnorme ja nõudeid mitte ainult õiguses, vaid ka praktikas.

Üldiselt tuleb veel palju teha, et viia oma poliitika vastavusse ELi acquis'ga, luua või välja arendada vastavad institutsioonid ning tagada rakendamissuutlikkus näiteks ühtse turu reeglite, sotsiaalpoliitika, energeetika ja transpordi acquis' või ELi keskkonnaõiguse kohaldamiseks.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutest ning muudest valdkondlikest lepingutest tulenevate kohustuste täitmine aitab kaasa ELi liikmesuse tingimuste täitmiseks ettevalmistumisel. Täielikult tuleks ära kasutada olemasolevat märkimisväärset tehnilist abi, eelkõige institutsioonide ülesehitamise tuge tehnilise abi ja teabevahetuse vahendi kaudu.

4.        Ühinemise eeltingimuseks on leppimine, heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö

Piirkondlikul koostööl ja heanaaberlikel suhetel on kõnealuste riikide edasiliikumisel Euroopa Liiduga ühinemise suunas täita oluline roll. Lisaks sellistele olemasolevatele piirkondlikele algatustele nagu piirkondlik koostöönõukogu on koostööle uue hingamise andnud ka piirkonna kõige kõrgema taseme poliitilised koostöövormid ja hiljutised tippkohtumised. Seda tuleb ära kasutada, et ka tulevikus poliitilist stabiliseerimist toetada ja majanduslikke võimalusi luua.

Koos paranenud piirkondliku koostööga on oluline teha täiendavaid jõupingutusi leppimise suunas, et kindlustada rahu ja tagada piirkonnas kestev stabiilsus. 1990ndate haavad ei ole veel paranenud. Kuid nüüd, 25 aastat hiljem, on aeg uue hooga neile lahtistele küsimustele lahendust otsida. Kõik riigid peavad ühemõtteliselt pühenduma nii sõnades kui ka tegudes mineviku pärandist ülesaamisele, jõudes leppimiseni ning lahendades lahtised küsimused enne ELiga ühinemist.

Piirkondlikku koostööd, heanaaberlikke suhteid ja leppimist ei ole võimalik väljastpoolt peale suruda. Piirkonna juhid peavad võtma täieliku vastutuse ning näitama eeskuju. Nad peavad hoiduma sellistest avaldustest või tegudest ja need hukka mõistma, mis võivad õhutada rahvustevahelisi pingeid, ning aktiivselt võitlema natsionalismi ilmingutega. ELis ei ole kohta provokatiivsele retoorikale, veel vähem ükskõik millise osapoole sõjakurjategijate ülistamisele. Üleminekuperioodi õigusemõistmise protsess on pooleli. Kiiremas korras tuleb leida lahendus sellistele tundlikele küsimustele nagu sõjakuritegude käsitlemine, sealhulgas täielikus koostöös rahvusvaheliste kriminaalkohtute mehhanismi ja Kosovo erikodadega, teadmata kadunud inimeste, pagulaste ja riigisiseste põgenike saatus ning piirkonda allesjäänud maamiinide kindlaks tegemine ja kõrvaldamine.

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata haridusele, seda eelkõige seoses suurema sallivuse toetamise, Euroopa väärtuste edendamise ja ühiskonna sidususe tugevdamisega. Lääne-Balkani riigid peaksid panustama senisest enam nooremasse põlvkonda, kellest saavad ELi kodanikud, ning suunama nende pilgud tulevikku, mitte minevikku. Samuti tuleks piirkonnas parandada kultuurialast koostööd.

ELi laienemispoliitika peab jätkama stabiilsuse toetamist. Seetõttu EL ei saa ega kavatse taluda oma territooriumil kahepoolseid vaidlusi. Need tuleb vastutavate poolte vahel kiiremas korras lahendada. Selle eesmärgi saavutamist lihtsustavad heanaaberlikud suhted, kuid see on ka lakmustestiks, kui head need suhted tegelikult on. Juhul kui piirivaidlusi ei lahendata kahepoolselt, peaksid osapooled valima tingimusteta siduva ja lõpliku otsuse tegeva rahvusvahelise vahekohtu, mille otsuseid peaksid mõlemad osapooled enne ühinemist täielikult kohaldama ja järgima ning mida tuleks arvesse võtta ka ühinemislepinguid koostades. Komisjon pöörab erilist tähelepanu nende vaidluste lahendamisele ning annab vajaduse korral abi. Kõik riigid peavad hoiduma lahendamata küsimuste ELiga ühinemisprotsessis oma huvides ära kasutamisest. Põhimõtteliselt on ELiga ühinemise protsessis kõige kaugemale jõudnute strateegiline huvi toetada oma naabrite pürgimusi, mitte neid takistada. Piirkonna riigid sõltuvad üksteisest ja liiguvad üksteist toetades oma eesmärgi suunas kiiremini edasi.

Ilma Belgradi ja Priština vaheliste suhete tegelikku ja täielikku normaliseerumist ELi vahendatava dialoogi kaudu on piirkonnas kestva stabiilsuse saavutamine võimatu. Kõikehõlmav ja õiguslikult siduv suhete normaliseerimist käsitlev kokkulepe on hädavajalik ja otsustava tähtsusega, et Serbia ja Kosovo saaksid jätkata ELiga ühinemise teel edasiliikumist.

5.    Lääne-Balkani riikide järgmised sammud teel ELiga ühinemise suunas

Järgnevatel aastatel on kõigil Lääne-Balkani riikidel võimalus ELiga ühinemise teel edasi liikuda, toetudes seejuures enda saavutustele ning tehes seda neile kohasel kiirusel. Praegu on kõige paremal positsioonil Montenegro ja Serbia ning järgnevas lõigus kirjeldatakse eesmärke, mis neil enne ühinemist tuleks saavutada. Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on teinud ELiga ühinemise protsessis märkimisväärseid edusamme ning komisjon on valmis koostama soovitused, et avada täidetud tingimuste alusel ühinemisläbirääkimised. Komisjon hakkab koostama arvamust Bosnia ja Hertsegoviina liikmeks astumise taotluse kohta pärast seda, kui ta on saanud kätte täielikud vastused küsimustikule. Järjekindlate jõupingutuste ja kaasamise tulemusena võib Bosnia ja Hertsegoviinast saada ELi kandidaatriik. Kosovol on võimalus teha püsivaid edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise kaudu ning astuda Euroopa Liiduga ühinemise teel järgmised sammud kohe kui objektiivsed asjaolud seda lubavad. Kosovo võimalustele aitab oluliselt kaasa ka Serbiaga suhete normaliseerimist käsitlev lõplik kokkulepe.

5.1 Montenegro ja Serbia poolt ühinemisprotsessi 2025. aastaks lõpuleviimiseks vajalike sammude näitlik kirjeldus

Käesolevas punktis esitatakse peamised sammud ja ühinemisläbirääkimiste tingimused, mida riigid peavad täitma, et 2025. aastal võimaluse korral ELiga ühineda. See kirjeldus on puhtalt näitlik ning toetub positiivsele stsenaariumile. Ühinemine ei ole automaatne ning on ja saab ka tulevikus olema tulemustel põhinev protsess. Kirjeldus näitab, kui kiiresti tuleks eespool nimetatud murrangulised reformid positiivse stsenaariumi realiseerumiseks heaks kiita ja ellu viia. Iga riiki hinnatakse eraldi konkreetsete tulemuste alusel vastavalt kehtestatud tingimuste täitmisel tehtud edusammudele.

ØVahekriteeriumite täitmine.

Väga oluline on keskenduda veelgi enam õigusriigi põhimõttega seotud vahekriteeriumite täitmisele. Komisjon on need nõuded ja tingimused regulaarsetes aruannetes juba selgelt välja toonud. Riikide juhid peavad nüüd olemasolevaid probleeme jõuliselt ja veelgi selgema pühendumusega lahendama asuma. Serbial tuleb täita Kosovoga suhete normaliseerumist käsitlev vahekriteerium (35. peatükk) ning sõlmida kiiremas korras õiguslikult siduv suhete normaliseerimist käsitlev kokkulepe. 

ØELi ühiste seisukohtade kujundamine peamistes poliitikavaldkondades.

Komisjon koostab teatise, milles hinnatakse tulevase ühinemise mõju peamistele poliitikavaldkondadele nagu põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja eelarve. See võimaldab liikmesriikidel kujundada ELi ühised seisukohad läbirääkimisteks asjaomastes peatükkides, olles seejuures täiesti teadlikud nende tõenäolistest mõjudest. Samuti võimaldab see kindlaks määrata üleminekumeetmed. Nii ELi kui ka Lääne-Balkani riikide kodanikele valmistab muret töötajate liikumisvabaduse põhimõtte kohaldamine uute liikmesriikide suhtes. Üleminekumeetmete laadi kõnealuses valdkonnas tuleb seetõttu läbirääkimistel käsitleda. Serbia puhul tuleb oluliselt kiirendada Kosovoga kõikehõlmava, õiguslikult siduva suhete normaliseerimist käsitleva kokkuleppe sõlmimist.

ØLäbirääkimiste lõpetamine.

Pärast seda, kui täidetud on kõigi peatükkide kõik sulgemiskriteeriumid, muu hulgas saavutatudõigusriigi põhimõtte järgimisega seotud reformide rakendamisel usutavad ja jätkusuutlikud tulemused, saavad liikmesriigid valitsustevahelisel konverentsil anda nõusoleku üldläbirääkimiste sulgemiseks. See eeldab reformikava rakendamisel järjepidevat ja pöördumatut edu. Serbial tuleb saavutada Kosovoga kõikehõlmava, õiguslikult siduva suhete normaliseerimist käsitleva kokkuleppe pöördumatu rakendamine, milles väljendub suhete täielik normaliseerumine.

ØÜhinemislepingu allkirjastamine.

Pärast seda, kui riik või riigid on läbirääkimised lõpule viinud, saab ühinemislepingule alla kirjutada. Selleks on vaja, et komisjon esitaks oma arvamuse, Euroopa Parlament kiidaks selle heaks ning nõukogu teeks otsuse uue liikmesriigi vastuvõtmise kohta.

ØÜhinemine.

Ühinemine saab toimuda pärast seda, kui kõik ELi liikmesriigid ja ühinev (ühinevad) riik (riigid) on ühinemislepingu oma põhiseaduslikke nõudeid arvesse võttes ratifitseerinud.

II.REAALNE ELiga ÜHINEMISE VÄLJAVAADE VAJAB EUROOPA LIIDU TUGE

Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaade sõltub ennekõike neist endist. EL peab omalt poolt jääma usaldusväärseks, kindlaks ja õiglaseks partneriks, ajakohastades oma poliitikat, et piirkonnas aset leidvat muutuste protsessi paremini toetada. Euroopa enda strateegilistes huvides tuleb ELil täita ka oma kohustused, kui Lääne-Balkani riigid on täitnud omad.

Käesolevas punktis ning lisatud tegevuskavas kirjeldatakse erinevaid juhtalgatusi, mis kujutavad endast märkimisväärset edasiminekut ELi suhetes Lääne-Balkani riikidega. Selline kontaktide tihenemine on mõlema osapoole ühistes huvides. Kõnealused algatused eeldavad nii ELi institutsioonide kui ka ELi liikmesriikide konkreetset toetust.

Lääne-Balkani riikidele antava toetuse aluseks on endiselt ELi laienemispoliitika ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess ning nende pakutavad vahendid. Komisjon püüab tagada kõigi seotud meetmete parema koordineerimise ka teiste sidusrühmade, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, ning jätkata piirkonnas edusammude tegemiseks olulise piirkondliku isevastutuse edendamist.

EL peaks edendama Lääne-Balkani riikide poliitilist kaasamist, keskendudes sellistele ühist huvi pakkuvatele valdkondadele nagu õigus- ja siseküsimused, sealhulgas julgeolek ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, majandus ja ühtne turg, energia, transport ja digitaalpoliitika, sotsiaalpoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon ning välis- ja kaitsepoliitika.

Koostööd nendes valdkondades toetataks Lääne-Balkani riikide laiema osalemisega mitteametlike nõukogude töös ning korrapäraste ministrite tasandi kontaktidega. Komisjon kaasab Lääne-Balkani riigid omalt poolt võimaluse korral tehniliste komiteede ja komisjoni töörühmade töösse. 2018. aasta mais Sofias toimuva Lääne-Balkani riikide tippkohtumise järel peaksid ELi juhid jätkama Lääne-Balkani osapoolega suhtlemist, sealhulgas tippkohtumise tasandil.

ELi asjaomast sisepoliitikat ja rahastamisprogramme tuleks laiendada Lääne-Balkani riikidele ning pakkuda tuleks tuge, et nad saaksid oma praegust osalemist kõnealustes programmides ja ELi võrgustikes paremini ära kasutada.

Komisjon suurendab kõigile Lääne-Balkani riikidele antavat tehnilist abi, et aidata neil oma poliitika ELi õigusega kooskõlla viia ning tagada praktikas selle tõhus rakendamine. Parandatakse suhtlust piirkonna ametivõimudega ning lihtsustatakse inimestevahelisi kontakte. See hõlmab näiteks piirkonna omavalitsuste vahelisi kohalikke partnerlusi ELi riikide omavalitsustega.

Kuna julgeoleku parandamine on meie mõlema huvides, tuleks laiendada ja süvendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika/ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna struktureeritud dialooge, suurendades vajaduse korral toetust erinevate partneritega teostatavatele ELi missioonidele ja operatsioonidele kogu maailmas ning parandades osalemist meetmetes, mis käsitlevad hübriidohte, luureteavet, kosmoseküsimusi ja kaitse- ning julgeolekusektori reformi. Sellega seoses peavad Lääne-Balkani riigid kiirendama oma seisukohtade vastavusse viimist kõigi ELi välispoliitiliste seisukohtadega, sealhulgas piiravate meetmetega. ELiga ühinemine on valik, mis eeldab selliste põhimõtete, väärtuste ja eesmärkide jagamist, mida EL edendab oma naabruskonnas ja kaugemalgi, hõlmates muu hulgas täielikku joondumist ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.

1.Õigusriigi põhimõtte järgimise toetamise tõhustamine

Tõhustada tuleks jõupingutusi, et juhtida piirkonnas õigusriigi põhimõttega seotud reforme, et toetada riikide endi võetud ambitsioonikaid meetmeid. Õigusriigi põhimõtet käsitlevaid peatükke puudutavate, Montenegro ja Serbiaga peetud läbirääkimiste raames välja töötatud vahendeid tuleks kasutada ka teistes Lääne-Balkani riikides stiimulina oluliste reformide kiireks rakendamiseks. See hõlmab õigusaktide ja praktika analüüsi kohapeal, mille alusel koostatakse üksikasjalikud tegevuskavad, milles prioriseeritakse põhiküsimused ning teostatakse rakendamise ja konkreetsete tulemuste saavutamise üle ranget järelevalvet.

Palju kasu on sellest, et liikmesriigid ja eksperdid panustavad ulatuslikumalt reformide rakendamise toetamisse ja avaldada sellesuunalist survet. Õigusriigi põhimõtete järgimist tuleks hinnata üksikasjalikumalt ning nõuandemissioone tuleks laiendada kõigile Lääne-Balkani riikidele, toetudes seejuures varasemate nõuandemissioonide kogemustele. Rakendamise ja jõustamise järelevalvet tuleks tõhustada ka komisjoni teostatud süstemaatilisemate, juhtumipõhiste vastastikuste eksperdihinnangute kaudu, milles osalevad liikmesriikide eksperdid. Raskete korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite korral tuleks kasutada kohtuprotsesside jälgimist. Kindlaks tuleks määrata reformide rakendamist käsitlevad näitajad. Kohtureformi edukust tuleb mõõta õigusemõistmise tõhususe kaudu, mida süsteem on suuteline oma kodanikele ja ettevõtjatele pakkuma.

Montenegro ja Serbia suhtes rakendatavates läbirääkimisraamistikes asetatakse erilist rõhku vajadusele käsitleda õigusriigi põhimõtet käsitlevaid reforme kohe läbirääkimiste alguses. Komisjon soovitab läbirääkimisraamistikega ette nähtud võimalusi paremini ära kasutada. Sellest tulenevalt tuleks õigusriigi põhimõtte järgimisel nõuda olulisi edusamme ning eelkõige konkreetseid tulemusi kohtureformi läbiviimisel ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, enne kui ühinemisläbirääkimiste muid peatükke käsitlevad tehnilised kõnelused on võimalik ajutiselt sulgeda.

ØKomisjon koondab nimetatud meetmed ühte juhtalgatusse, mille abil tõhustada õigusriigi põhimõtte järgimist Lääne-Balkani riikides.

2.Julgeoleku- ja rändealase koostöö tugevdamine

ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheline tõhustatud strateegiline ja operatiivne julgeolekualane koostöö, sh asjaomaste ametite raames, on oluline vahend praegu liitu ja Lääne-Balkani riike mõjutavate julgeoleku- ja terrorismiohtude tõhusaks ja tulemuslikuks kõrvaldamiseks. Parandada tuleks Lääne-Balkani partnerite õiguskaitsekoostööd ja teabevahetust riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

ELi tasandil on juba palju tehtud Lääne-Balkani riikide suutlikkuse suurendamiseks ja rahvusvahelise politsei- ja õiguskoostöö lihtsustamiseks, et võidelda organiseeritud kuritegevusest ja terrorismist tulenevate ohtude, sh vägivaldset äärmuslust põhjustava radikaliseerumise, välisvõitlejate ning tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise vastu. Seda koostööd tuleks julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonna edukate algatuste najal veelgi tõhustada ning see peaks tuginema käimasolevale liidu ja Lääne-Balkani riikide vahelisele julgeolekupoliitikat käsitlevale dialoogile. Lääne-Balkani partnereid tuleks vajaduse korral rohkem kaasata ELis toimuvatesse asjaomastesse julgeolekupoliitikat käsitlevatesse aruteludesse.

ELi ameteid 5 kutsutakse jätkuvalt üles täitma koos Interpoliga strateegilise ja operatiivse koostöö ning õigusalase koostöö tõhustamisel juhtrolli, lähetades sealjuures piirkonda Europoli kontaktametnikke ning edendades jätkuvalt ühiste uurimisrühmade tegevust. Eurojustiga tuleks sõlmida koostöölepingud kohe pärast vajalike andmekaitsenormide kehtestamist.

Tõhustatud koostöö terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemisel peaks hõlmama partnerriikides strateegilise, seadusandliku ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamist, tuginedes vastavasisulistele terrorismivastastele dialoogidele ja ühistele tegevuskavadele, ning terrorismivastase võitluse ekspertide Lääne-Balkani riikidesse lähetamise jätkamist. ELi ametite ja Interpoli toetusel tuleks koostööd edendada ka sise- ja välisjulgeoleku vahelise seose raames, hõlmates terroristist välisvõitlejate kohta teabevahetust ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku toe laiendamist Lääne-Balkani riikidele. Lääne-Balkani terrorismivastase algatuse kaudu tuleks tagada meetmete vaheline sidusus ja sünergia.

Poliitikatsükli raames tuleks Lääne-Balkani riikide kaasamiseks jätkuvalt laiendada erinevat liiki organiseeritud kuritegevust käsitlevat operatiivset koostööd. Erilist tähelepanu hakatakse pöörama küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas suutlikkuse suurendamise jätkuvale toetamisele. Koostööd tõhustatakse asjaomaste ELi ametitega nagu Europol ja Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet.

Samal ajal on oluline tõhustada Lääne-Balkani riikidega strateegilist ja operatiivset koostööd rände- ja piirihalduse alal. See hõlmab rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjaomase teabe (nt riskianalüüsid) jagamist, piirikontrolli tõhustamist, tagasivõtmis- ja tagasisaatmispoliitika tõhusa rakendamise tagamist ning võitlust ebaseadusliku rände ja rändajate smugeldamisega. Vajalik on tugevdada ka rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd (sh ELi ametite 6 ja vastavate piirkonnas asuvate kontaktametnikega) ning täiendavalt konsolideerida piiri- ja rändehaldussuutlikkust.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku jätkata Lääne-Balkani riikidega Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve staatust käsitlevate lepingute sõlmimise protsessi, millega sätestatakse tihedamat operatiivset koostööd käsitlev selge õigusraamistik ja kaitsemeetmed. See peaks hõlmama võimalust kasutada ja rakendada ELi liikmesriikide ja Lääne-Balkani riikide pädevate ametiasutuste ühiseid operatiivmeetmeid koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Lääne-Balkani partneritega. Sama oluliseks saab kõnealust valdkonda käsitleva piirkondliku koostöö tihendamine ja liidu ning Lääne-Balkani riikide vahel teabevahetuse edendamine.

Selleks, et võtta järelmeetmeid ELi ametite poolt Lääne-Balkani riikidega seoses kavandatavate erinevate algatuste suhtes, kavatseb komisjon luua ELi ameteid ühendava töörühma ja koordineerida selle tegevust kooskõlas ametite volitustega.

ØKomisjon koondab nimetatud meetmed ühte juhtalgatusse, mille abil tõhustada julgeoleku ja rändega seotud koostööd Lääne-Balkani riikides.

3.Sotsiaal-majandusliku arengu toetamine

Investeering Lääne-Balkani riikidesse on investeering Euroopasse. Investeeringud suurenevad ainult siis, kui majanduse juhtimist on tugevdatud ja struktuurireformid konkurentsivõime parandamiseks tehtud. Allpool kirjeldatud meetmete eesmärk on seda eesmärki toetada ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist eelkõige piirkonna noorte hulgas. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu rahastatav Lääne-Balkani investeerimisraamistik on üha enam piirkonnas investeeringute toetamisel kesksel kohal. Seetõttu laiendatakse raamistikku, et ligi meelitada ja koordineerida kahepoolsete rahastajate ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste täiendavaid investeeringuid. Ette on nähtud rahastamise suurendamine transpordi, energia, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas ning erasektori arendamine, sealhulgas digitaalmajanduse valdkonnas. Piirkonna sotsiaal-majandusliku arengu sidumiseks liidu investeerimisprioriteetidega kavatseb komisjon märkimisväärselt suurendada tagatiste andmist Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu, et koguda piirkonnas erainvesteeringuid täielikus vastastikuses täiendavuses olemasolevate algatustega. Järgmist mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades peaksid Lääne-Balkani riigid olema piisavalt kaetud ka võimalike tulevaste välislaenude osas.

Piirkondlik majanduspiirkond on oluline samm ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelise majandusliku integratsiooni edendamiseks ning piirkondliku turu ligitõmbavuse suurendamiseks. Komisjon jätkab piirkondadevahelise majandusliku integratsiooni arendamise toetamist, kasutades muu hulgas oma teadmisi, et anda nõu piirkondliku majanduspiirkonna tegevuskava rakendamisel, eelkõige ELi acquis'ga hõlmatud valdkondades.

Kuigi ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheline kaubandus ulatus 2016. aastal üle 43 miljardi euro, on kasutamata veel märkimisväärne kasvupotentsiaal. Selle potentsiaali ärakasutamiseks lihtsustab komisjon ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelist kaubandust veelgi. See hõlmab Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkonna ja piirkondliku majanduspiirkonna alusel vastastikuse tunnustamise programmide väljatöötamist (st volitatud ettevõtjad). Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesus on ELiga ühinemise eeltingimus, mis võib hoogustada majanduskasvu ja olla toeks piirkonda suurte investeeringute tegemisele. Komisjon jätkab Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumisel Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia toetamist.

Piirkonna noorte dünaamikat paremini ära kasutava, nii piirkonnast kui ka EList pärit ettevõtjate juhtimisel toimiva tugeva erasektori arendamine toetab vastastikku kasulikku majanduslikku integratsiooni. Jätkuvalt julgustatakse ELis asuva diasporaa ettevõtjate ning ELi ja Lääne-Balkani riikide ettevõtjate vahelisi kontakte, sealhulgas ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames. Meetmeid tuleb võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisele juurdepääsu parandamiseks ning nende kasvupotentsiaali ärakasutamiseks. Ettevõtlikkuse ja innovatsiooni edendamiseks algatab komisjon piirkonnas tehnosiirde ja idufirmade toetamiseks mõeldud abikava, et toetada arukat spetsialiseerumist ja ringmajandust käsitlevaid jõupingutusi. ELi raamprogrammid on Lääne-Balkani riikidele juba avatud. Nende tõhusama osalemise tagamiseks tuleks ette näha nende täiendav integreerimine ELi olemasolevatesse teadmusvõrgustikesse, sealhulgas teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse. Koostööd on võimalik edasi arendada muude algatuste, sealhulgas ELi makropiirkondlike strateegiate raames.

Komisjon aitab kaasa riigihangetega tegelevate ametnike professionaalsuse ja sõltumatuse tagamisele ning aitab tõhustada järelevalvemehhanisme, mis võimaldavad kogu pakkumustsükli järelevalvet. Nende jõupingutuste edukuse tagamiseks on vaja kindlalt pühenduda korruptsiooni väljajuurimisele.

Komisjoni poolt igal aastal kõigi Lääne-Balkani riikidega läbi viidav majandusreformi programmi hindamine on oluline vahend, millega toetatakse nende riikide majanduste moderniseerimist ning ELiga tihedama majanduskoostöö saavutamist. Komisjon jätkab majandusreformi programmi tõhustamist, ühtlustab seda veelgi enam olemasoleva ELi liikmesriikide Euroopa poolaastaga ning osutab ulatuslikumat tehnilist abi.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas kannab õiglasele ja hästitoimivale tööturule ning sotsiaalhoolekande süsteemile omaseid põhimõtteid ja õigusi. Lääne-Balkani riikide uue tugevdatud sotsiaalse mõõtme kaudu toetab komisjon piirkonnas tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, julgustades kõigi tasandi ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna asjakohast kaasamist. Sellega kaasneb suurem keskendumine tööhõivele ja sotsiaalreformidele. Selleks vaadatakse vastav poliitika põhjalikumalt läbi, võttes sealjuures arvesse majandusreformi programme. Komisjon teeb ettepaneku kutsuda kokku iga-aastane ELi ja Lääne-Balkani riikide ministrite tasandi kohtumine sotsiaal- ja tööhõiveküsimustes, mille raames mõtteid vahetada. Suurendada tuleks sotsiaalsektorile eraldatavat rahalist abi, seda eelkõige investeeringutena haridusse ja tervishoidu, et toetada sotsiaalset kaasamist.

Suuremat toetust tuleks eraldada haridusvaldkonnale, eelkõige kutseharidusele- ja õppele ning oskustele ning õpetajakoolitusele ja koolieelsele haridusele. Kahekordistatakse programmi Erasmus+ raames rahastamist, et aidata veelgi enamatel Lääne-Balkani riikide noortel õppida ja saada kogemusi ELis, et aidata seeläbi kaasa majanduse arengule ja ühiste väärtuste edendamisele. Koostöös sidusrühmade ja Euroopa Koolitusfondiga luuakse kutsehariduses ja -õppes õppijatele ja koolitajatele liikuvusalane pilootprojekt.

ØKomisjon koondab nimetatud meetmed ühte juhtalgatusse, mille raames toetatakse Lääne-Balkani riikide sotsiaal-majanduslikku arengut.

4.Ühenduvuse parandamine

Lääne-Balkani riikides ühenduvuse parandamine on mõlema osapoole strateegiline huvi. Transpordi- ja energiaühenduste suurendamine võimaldab parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu ning energiavarustuskindlust ja on samal ajal Lääne-Balkani riikide omavahelise majandusliku integratsiooni oluline eeltingimus. Energiaühenduse asutamislepingus ja transpordiühenduse asutamislepingus ning Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingus sätestatakse tõhustatud õigusraamistik, mille abil on piirkonna tugeva poliitilise koostöötahte olemasolu korral võimalik piirkonnasisest ühenduvust oluliselt hõlbustada.

Lääne-Balkani riigid on geograafiliselt ümbritsetud ELi liikmesriikidest, mistõttu on poliitiliselt oluline ühendada omavahel ka ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheline taristu ning kiirendada ühendatud üleeuroopaliste võrkude arendamist transpordi, energia ja digitaalteenuste valdkonnas. Investeeringud taristuvõrkudesse toovad kaasa käegakatsutavaid hüvesid, mida saavad nautida nii ELi kui ka Lääne-Balkani riikide kodanikud ja ettevõtjad. Lisaks nende võrkude ulatuslikumale rahastamisele ning erainvesteeringute uue tagatisskeemi loomisele teeb komisjon tööd, et tagada Euroopa ühendamise rahastu olemasolevate vahendite tõhusam kasutamine Lääne-Balkani riikides. Komisjon uurib võimalusi, kuidas lihtsustada nende osalemist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

Energialiit Lääne-Balkani riikidega. ELi energialiidu tugevdamiseks tuleks Lääne-Balkani riikidele laiendada kõiki selle mõõtmeid: energiajulgeoleku, turgude integreerimise ja energiasüsteemi ümberkujundamise, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia toetamine. Selle taustal peaks iga riik teostama kõik vajalikud reformid ning oma poliitika energialiidu viie sambaga täielikult kooskõlla viima. Tuleks toetada Lääne-Balkani riikide energeetikasektorit reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate suutlikkuse suurendamist, et nad saaksid ELi tasandi võrkudes täies ulatuses osaleda. Lõpuni tuleks viia Lääne-Balkani riikide piirkondliku elektrituru loomine ning tagada selle integreerimine ELi elektrienergia siseturuga.

Lääne-Balkani riike hõlmava tõelise transpordiliidu suunas. 2017. aastal jõustunud transpordiühenduse asutamislepingu rakendamine on otsustav samm piirkonna järkjärgulisel integreerimisel ELi transpordituruga. Üleeuroopalise transpordivõrgu osaks olevaid ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelisi prioriteetseid transpordikoridore käsitlevad lepingud on sõlmitud. Need tuleb nüüd praktikas ellu viia, et tagada nende panus kogu maailmajao konkurentsivõime parandamisse. Lisaks investeeringutele on prioriteediks standardite kooskõlla viimine ELi tegevusstandarditega. See eeldab lisaks teistele olulistele reformidele ka tõhustatud meetmete võtmist halduslike kitsaskohtade ja piiridel tõkete kõrvaldamiseks, et edendada integreeritud maantee- ja raudteevedusid. Lääne-Balkani riikide ELi põhivõrgu ja turuga ühendamiseks ja piirkondliku raudteeturu avamise edendamiseks on vaja uut raudteestrateegiat. Lisaks sellele on vaja suunatud jõupingutusi, et vähendada surmaga lõppenud liiklusõnnetuste ebaproportsionaalselt suurt arvu. Selleks tuleb koostada uus liiklusohutuse strateegia.

ØKomisjon koondab nimetatud meetmed ühte juhtalgatusse, mille raames toetatakse Lääne-Balkani riikides ühenduvuse parandamist.

5.Lääne-Balkani riikide digitaalse tegevuskava algatamine

ELi digitaalse ühtse turu loomine aitab arendada ettevõtlust, luua majanduskasvu, suurendada tootlikkust, edendada innovatsiooni, ümber korraldada avalikke teenuseid ning parandada kodanike elukvaliteeti. Oluline on kaasata Lääne-Balkani riigid ELi jõupingutustesse tehnoloogiliste muutuste omaksvõtmisel, et võimaldada neil kasutada digitaalsete vahendite pakutavaid võimalusi, tagades seeläbi oma kodanikele eduka ja jätkusuutliku tuleviku.

Komisjon algatab koos Lääne-Balkani partneritega Lääne-Balkani riikide digitaalse tegevuskava, mis hõlmab ka rändlustasude langetamist lihtsustavat kava. Toetatakse lairibavõrkude kasutuselevõttu Lääne-Balkani riikides. Arendada tuleks digitaalset ühiskonda ning seetõttu antakse abi eelkõige e-valitsuse, e-riigihangete ja e-tervishoiuteenuste ning digitaalsete oskuste arendamiseks. Komisjon toetab Lääne-Balkani riikides usalduse ja turvalisuse suurendamist ning tööstuse digiteerimist, tagamaks, et kõik sektorid saaksid digitaalsest innovatsioonist kasu. Neid jõupingutusi täiendatakse suurema toetusega digitaalse ühtse turu õigustiku vastuvõtmisele, rakendamisele ja jõustamisele.

ØKomisjon koondab nimetatud meetmed ühte Lääne-Balkani riikide digitaalse tegevuskava juhtalgatusse.

6.Leppimise ja heanaaberlike suhete toetamine

Heanaaberlike suhete ja leppimise toetamine eeldab Lääne-Balkani riikides tugevat vastutust ning seda protsessi peaksid ennekõike vedama piirkonna riigid ise. Heanaaberlikke suhteid tuleks jätkuvalt parandada piirkondlike koostööalgatuste abil. Komisjon on valmis jätkama sellise koostöö toetamist kas ühenduvust käsitleva tegevuskava raames, Lääne-Balkani kuuiku ja piirkonna riigipäid ühendavate algatuste või muude algatuste kaudu, millega tugevdatakse isevastutust piirkondliku koostöö ees.

Komisjon toetab täiendavalt leppimisalgatusi, sealhulgas algatusi, mis käsitlevad üleminekuperioodi õigusemõistmist ning mille eesmärk on hiljutiste konfliktide pärandist üle saada. Jätkatakse rahvusvaheliste kriminaalkohtute mehhanismi ja Kosovo erikodade tegevuse toetamist. Komisjon uurib ka, kuidas oleks kõige parem jätkata Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja rahvusvahelise kadunud isikute komisjoni tööd piirkondliku koostöö toetamisel, et lahendada teadmata kadunud isikute küsimus ning uurida, mida oleks veel võimalik maamiinidest tulenevate kahjude vähendamiseks teha.

Balkanil noorte hariduse ja potentsiaali toetamine on piirkonna arengu seisukohast väga oluline ning rahumeelse kooseksisteerimise ja leppimise eeltingimus. Lisaks haridusele laiendatakse koostööd kultuuri, noorsoo ja spordi valdkonnas. Laiendatakse piirkondliku noorte koostööameti tegevuse ulatust. Lisaks programmi Erasmus+ raames rahastamise suurendamisele jätkab komisjon piirkonnaga kultuurisuhete toetamist. See hõlmab tööd Lääne-Balkani riikide kultuuripärandi kaitsmisel ja piirkonna kultuuri- ja loomemajanduse edendamist.

ØKomisjon koondab nimetatud meetmed ühte juhtalgatusse, mille raames toetatakse Lääne-Balkani riikides leppimist ja heanaaberlikke suhteid.

III.ELi ETTEVALMISTAMINE UUTE LIIKMETE VASTUVÕTMISEKS

1.    Institutsioonilised küsimused

EL peab ise tagama, et on uute liikmete vastuvõtuks institutsionaalselt valmis, kui need ühinemistingimused täidavad. Enne kui hakata oma piire laiendama, peab Euroopa Liit saama tugevamaks ja kindlamaks.

Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine on oluline vahend, mis võimaldab 27 liikmest koosnevas Euroopa Liidus vajalikke otsuseid teha. Tõhusa otsustusprotsessi tagamiseks on vaja nõukogus säilitada vähemalt teatavates poliitikavaldkondades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine. Komisjon võtab 2018. aasta kolmandas kvartalis vastu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutamise laiendamist käsitlevad teatised.

Euroopa Liidu liikmeks olemine tähendab liidu väärtustega nõustumist ja nende edendamist. Euroopa Liidu tulevikule mõeldes tuleb kasutusele võtta tõhusam mehhanism, millega tagada, et oleks võimalik võtta tõhusaid meetmeid juhul, kui mõne ELi liikmesriigi tegevusest tekib nendele väärtustele süsteemne oht või nende väärtuste süsteemse rikkumise oht. Komisjon esitab 2018. aasta oktoobris algatuse õigusriigi põhimõtte järgimise tagamise tõhustamise kohta Euroopa Liidus. Ühinemislepinguid võiks kasutada sellise lepingute raames loodava mehhanismi õigusliku alusena.

Lääne-Balkani riikide ühinemine mõjutab ELis kehtivat institutsioonilist korda. Neid institutsioonilisi küsimusi käsitlevad ettepanekud tuleb esitada enne läbirääkimiste sulgemist. Järgmise laienemisega seotud institutsioonilise korra üle arutades tuleks arvesse võtta teiste Lääne-Balkani riikide tulevast ühinemist. Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine on eriti oluline vahend, mis võimaldab 27 liikmest koosnevas Euroopa Liidus vajalike otsuste tegemist.

Tagamaks, et uutel liikmesriikidel ei tekiks võimalust blokeerida teiste Lääne-Balkani kandidaatriikide ühinemist, tuleb paika panna erikord ja tagasivõetamatud kohustused. Samuti tuleb kehtestada tulevaste liikmesriikide riigikeeli käsitlev erikord.

Komisjon esitab aegsasti enne üldiste ühinemisläbirääkimiste sulgemist hindamise selle kohta, kuidas uue liikmesriigi ühinemine mõjutab selliseid olulisi poliitikavaldkondi nagu põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja eelarve. See võimaldab liikmesriikidel kindlaks määrata ELi ühised seisukohad asjaomastes peatükkides, olles seejuures täiesti teadlikud nende tõenäolistest mõjudest, ning võtta leevendavaid meetmeid.

2.    Eduka ühinemise jaoks rahaliste vahendite eraldamine

Lääne-Balkani riikide ühinemiseks ettevalmistamist ning piirkondliku ja piiriülese koostöö lihtsustamist toetatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. EL on investeerinud piirkonda ajavahemikus 2007–2017 ühinemiseelse abi rahastamisvahendist üle 8,9 miljardi euro. 2018. aastal on selleks ette nähtud 1,07 miljardit eurot. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist vahendite eraldamisel hakatakse riikide tegelikke vajadusi võtma veelgi rohkem arvesse. Kõnealuse strateegia elluviimine eeldab täiendavate vahendite eraldamist. Komisjon kavandab seetõttu suurendada järkjärguliselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendist Lääne-Balkani riikide rahastamist kuni 2020. aastani, niivõrd kui summade ümberjaotamine praeguses ühinemiseelse abi rahastamisvahendis seda võimaldab.

Eelmistest laienemistest saadud kogemusi arvesse võttes tuleks ette näha ühinemiseelsest staatusest järkjärguline ja sujuv üleminek liikmesriigi staatusesse, et oleks võimalik arendada välja vajalik abi ärakasutamise suutlikkus. Sellega peaks kaasnema uues mitmeaastases finantsraamistikus ühinemiseelse abi rahastamisvahendi summade järkjärguline suurenemine enne ühinemist, millega kaasneb ühinemise järel kulude järkjärguline kasutuselevõtmine. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kuigi uus liikmesriik ei saa eeldada, et kohe pärast ühinemist hakatakse eraldama ELi toetusi täies ulatuses, suurendatakse vastavalt oluliselt talle eraldatud ühinemiseelset rahastamist enne ühinemist.

Samal ajal muudetakse kahepoolse abi saamise tingimusi rangemaks. Rahastamise suurendamine nii praeguse kui ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames peaks olema seotud põhimõtteliste reformide rakendamisel ja heanaaberlike suhete arendamisel tehtud edusammudega.

Arvestades piirkonna suhteliselt madalat sisemajanduse koguprodukti ja elanike arvu, on Lääne-Balkani riikide ühinemise mõju ELi eelarvele väga väike. Sellegipoolest on Euroopa Liidu laienemisel oma hind, millega kaasneb kulusid kõigile liikmesriikidele. Mitmeaastane finantsraamistik peegeldab ELi poliitilisi prioriteete. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb arvesse võtta ühinemiste ettevalmistamisega kaasnevaid vajadusi, seetõttu lisatakse finantsraamistikku laienemist käsitlevad erisätted. Kui mõni kandidaat on valmis ühinema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul, tuleb selleks siis teha vajalikud kohandused.

3.    Teabevahetus

Selleks, et ühinemisprotsess oleks edukas, peab teabevahetus ühinemise võimalustest ja väljakutsetest nii piirkonnas kui ka ELis olema selgem. Lääne-Balkani riikides vastutab peamiselt valitsus selle eest,, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid asjakohast teavet ning rahvuslik konsensus koonduks riigi strateegilise eesmärgi ümber.

ELis on liikmesriikide ülesanne teavitada oma kodanikke ning anda neile teavet protsessiga kaasnevatest võimalustest ja väljakutsetest. Komisjon toetab neid püüdlusi, tõhustades neis riikides ja liidus strateegilist teabevahetust, et tagada laienemispoliitika nähtavus.

IV.JÄRELDUSED

EL on toetanud pikka aega Lääne-Balkani riikide püüdlusi ELiga ühinemisel. Piirkonna tulevik ELi lahutamatu osana on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides. ELi laienemispoliitika on lahutamatu osa ulatuslikumast strateegiast, mille eesmärk on muuta liit 2025. aastaks tugevamaks. Tugeva poliitilise tahte, tegelike ja püsivate reformide saavutamise ning naabritega lahendamata vaidlustele lõplike lahenduste leidmise korral võivad Montenegro ja Serbia selleks ajahetkeks ühinemiseks valmis olla. Ühinemine on ja saab ka tulevikus olema tulemustel põhinev protsess, mis sõltub täielikult iga riigi poolt saavutatud objektiivsetest edusammudest.

Lääne-Balkani riigid peavad tegema olulistes valdkondades ulatuslikke reforme, et täita varem kindlaks määratud kriteeriume, mis on ka nende enda huvides. Märkimisväärselt tuleb tõhustada õigusriigi põhimõtte järgimist, põhiõiguste austamist ja head valitsemistava. Kohtureform, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning avaliku halduse reform peab andma reaalseid tulemusi ning demokraatlike institutsioonide toimimine peab oluliselt paranema. Jõuliselt tuleb jätkata majandusreforme ning lahendada tuleb struktuursete puuduste, madala konkurentsivõime ja kõrge töötusega seotud probleemid.

Kõik riigid peavad ühemõtteliselt pühenduma nii sõnades kui ka tegudes mineviku pärandist ülesaamisele, jõudes selleks leppimiseni ning leides lahenduse lahtistele küsimustele enne ELiga ühinemist, seda eelkõige piirivaidlustega seotud küsimustes. Serbia ja Montenegro vahel tuleb saavutada kõikehõlmav ja õiguslikult siduv suhete normaliseerimist käsitlev kokkulepe, et need riigid saaksid jätkata liikumist ELiga ühinemise suunas.

EL suurendab märkimisväärselt oma toetust muutuste läbiviimise protsessile Lääne-Balkani riikides. Komisjon on koostanud Lääne-Balkani riikides muutuste läbiviimist toetava tegevuskava, mis on lisatud käesolevale strateegiale. See tegevuskava sisaldab kuute juhtalgatust, mis käsitlevad nii ELile kui ka Lääne-Balkani riikidele huvipakkuvaid konkreetseid valdkondi, hõlmates mitmeid uusi meetmeid suurt vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

2018. aasta märtsis kutsuvad komisjoni talitused tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega kokku liikmesriikide koordineerimiskohtumise, et arutada tegevuskavaga seonduvat ning operatiivse koostöö mehhanisme selle rakendamiseks.

EL peab olema valmis uute liikmete vastuvõtuks nii institutsiooniliselt kui ka finantsiliselt kohe, kui kandidaadid on vajalikud tingimused täitnud. Komisjon koostab aegsasti enne ühinemist oluliste poliitikavaldkondade mõjuhindamised. Selleks et tagada käesoleva strateegia toetuseks piisav rahastamine ja liikmeks saamine toimuks sujuvalt, teeb komisjon ettepaneku suurendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames järkjärguliselt rahastamist ning tagada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames võimalike ühinemiste jaoks piisavate vahendite olemasolu. Tõhusa otsustusprotsessi tagamiseks on vaja vähemalt säilitada, kui mitte suurendada poliitikavaldkondi, kus nõukogus hääletatakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Mis tahes ELi liikmesriigis süsteemse ohu või õigusriigi põhimõtte süsteemse rikkumise ohu vastu võitlemiseks tuleks kasutusele võtta tõhusam süsteem. Teabevahetust tõhustatakse.

Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaade on selge ja ühemõtteline ning ELi liikmesuse tingimused ja kriteeriumid on selgelt määratletud. Käesoleva strateegia abil on ELil võimalik anda selle eesmärgi täitmiseks enneolematut abi. Asjaomastel riikidel on kõnealuste kriteeriumite täitmiseks veel palju ära teha. Valitsused peavad tagama kaasavama reformide ellu viimise, mis hõlmaks kõiki sidusrühmi ja ühiskonda laiemalt. Ennekõike ei tohi piirkonna liidrid jätta strateegilise suuna ja pühendumuse suhtes mingit kahtlust. Lõpuks on nemad need, kes peavad võtma vastutuse selle ajaloolise võimaluse teoks saamise eest.

(1) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/roadmap-factsheet-tallinn_en.pdf

(2) * Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(3) Komisjon võtab oma korrapärase teatise ELi laienemispoliitika kohta koos kõikehõlmavate riigipõhiste aruannetega vastu 2018. aasta aprillis.

(4) Protsessi kõige viimane tippkohtumine leidis aset Triestes 2017. aasta juulis.

(5) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (EBCGA), Euroopa Liidu Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (Cepol).

(6) Eespool nimetatud ametite ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevus on oluline.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg,6.2.2018

COM(2018) 65 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega

LISA