EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2017

COM(2017) 262 final

2017/0102(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

{SWD(2017) 166 final}
{SWD(2017) 167 final}
{SWD(2017) 168 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele – ühisele väärtusele, mida peab oluliseks kogu Euroopa ühiskond. Solidaarsus on Euroopa Liidu alus. See loob kõrgetele eetilistele põhimõtetele toetuva ühtsuse, mis on vajalik praeguste ja tulevaste kriisidega hakkamasaamiseks. Solidaarsusest lähtuvad selged suunised, mis aitavad juhtida Euroopa noori nende püüdlustes elamisväärsema liidu suunas. Seoses Rooma lepingu allkirjastamise 60. aastapäevaga vastu võetud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust, et suurendada ühtsust ja solidaarsust ning muuta Euroopa Liit tugevamaks ja vastupidavamaks 1 .

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu Euroopa Liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi. Bratislava tippkohtumisel 16. septembril 2016 kutsuti üles tugevdama poliitilist toetust noortele eurooplastele ja looma uusi ELi programme, et parandada noorte võimalusi. Euroopa Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatisega „Euroopa solidaarsuskorpus“ 2 käivitati solidaarsuskorpuse esimene etapp ja seati eesmärk, et 2002. aastaks peaks solidaarsuskorpuses osalenud noorte arv jõudma 100 000ni. Algetapis käivitati kaheksa ELi programmi 3 , et pakkuda noortele kõikjal ELis vabatahtlikku tegevust, praktikat või töökohta.

Käesolev ettepanek on vastus Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldustes esitatud üleskutsele jätkata tööd Euroopa solidaarsuskorpuse edendamiseks 4 . Ka ELi 2017. aasta õigusloome prioriteete käsitlevas ühisdeklaratsioonis 5 nimetati solidaarsuskorpust prioriteetseks algatuseks, mille suhtes võtsid parlamendi ja komisjoni presidendid ning nõukogu eesistuja endale kohustuse tõhustada institutsioonide jõupingutusi ja tagada prioriteetseid algatusi käsitleva õigusloome kiire areng, et võtta õigusaktid vastu enne 2017. aasta lõppu.

Käesoleva ettepanekuga luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks õigusraamistik, et anda noortele võimalus osaleda solidaarsustegevuses ja aidata rahuldada sotsiaalseid vajadusi ning edendada samal ajal noorte isiklikku, hariduslikku, sotsiaalset, ühiskondlikku ja ametialast arengut. Käesoleva ettepaneku koostamisel on komisjon võtnud arvesse tõendeid ja tulemusi, mis koguti ettepanekus kirjeldatud eelhindamise käigus, ning arvamusi ja ettepanekuid, mis saadi ulatusliku avaliku konsultatsiooni käigus, nagu on kirjeldatud allpool. Ettevalmistav töö võimaldas tuvastada järgmised lüngad, mida käesoleva ettepanekuga püütakse kõrvaldada.

Paljud noored soovivad anda oma panuse solidaarsustegevusse ning samal ajal on kogukondadel palju rahuldamata vajadusi, mida saaks paremini lahendada noorte kaasamisega solidaarsustegevusse. Paljudel organisatsioonidel on vaja, et motiveeritud noored nende jõupingutusi toetaks. Sellise toetuse abil saaksid kõnealused organisatsioonid pakkuda kogukondadele palju rohkemat. Paraku on puudusi pakkumise ja nõudluse vastavusse viimisel ning takistused on seotud ka ressursside kättesaadavuse, kvaliteedi tagamise ja mitmesuguste õiguslike aspektidega.

Valdkonna peamised probleemid võib kokku võtta järgmiselt:

–viimastel aastakümnetel ei ole ühiskonna tasandil tehtud piisavalt investeeringuid, et luua noortele eurooplastele võimalusi osaleda tõhusalt solidaarsustegevuses kas vabatahtliku või kutsealase tegevuse kaudu. Pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi on ELi majandus taas stabiliseerunud, kuid taastumine on ühiskonnas ja piirkondades toimunud ebaühtlaselt ning noorema põlvkonna probleemid on eriti teravad. Solidaarsustegevus on hea võimalus kutsuda noori tegutsema õilsa eesmärgi nimel ja aidata neil arendada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud nende isikliku, sotsiaalharidusliku, erialase ja ühiskondliku arengu jaoks. See kehtib kõikide noorte suhtes, sealhulgas ka ebasoodsas olukorras olevate noorte puhul. Nende noorte kaasamine solidaarsustegevusse on spetsiifiline teema, mida tuleks selles kontekstis samuti arutada;

–solidaarsuse ning sotsiaalse, majandusliku ja ühiskondliku ühtekuuluvuse edendamine eeldab paljude energiliste organisatsioonide (avaliku ja erasektori, tulundus- ja mittetulundusorganisatsioonid) olemasolu. Selliste organisatsioonide, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate kogukondadega rohujuure tasandil tegutsevate organisatsioonide vajadusi tuleks paremini arvesse võtta. Organisatsioonid, kes loovad ja pakuvad solidaarsuskorpuses osalemise võimalusi, vajavad toetamist ja vahendeid, et tagada vabatahtlike, praktikantide ja töötajate asjakohane koolitus ja ettevalmistus ning aktiivne tegevus Euroopa tasandil. Organisatsioonid vajavad ka selgeid ja lihtsaid eeskirju,

–praegu on nii tööandjate kui ka vabatahtlike seisukohalt solidaarsustegevus ELis üsna killustatud. Isegi kui võimalused on olemas, ei ole neist sageli piisavalt teada antud. Killustatuse tõttu on keeruline aru saada, dokumenteerida ja tunnustada seda, mida konkreetses solidaarsustegevuses osalenud noor on õppinud.

Kui puuduvad meetmed, mis aitavad organisatsioone ja noori solidaarsustegevuseks kokku tuua, on oht, et solidaarsustegevuse oluline potentsiaal jääb kasutamata, mis tähendab nii organisatsioonide ja noorte kui ka ühiskonna jaoks tervikuna asjatut heaolu vähenemist.

Seda arvesse võttes on Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust kvaliteetsesse ja kõikide noorte jaoks juurdepääsetavasse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, et toetada kogukondi ja leida lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Selle üldeesmärgi saavutamiseks pakub Euroopa solidaarsuskorpus noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, et leida vabatahtlikku tegevust, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades või töötada välja ja edendada solidaarsusprojekte omal algatusel, mis aitab samuti parandada oskusi ja teadmisi ning toetab nii isiklikku, sotsiaalset ja ametialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab solidaarsustegevuses osalevate noorte ja organisatsioonide võrgustikutööd, mille eesmärk on tugevdada ühist hingamist ja laiemasse solidaarsust väärtustavasse kogukonda kuuluvuse tunnet ning julgustada heade tavade ja kogemuste vahetamist. Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on tagada, et noortele osalejatele 6 pakutav solidaarsustegevus aitaks lahendada konkreetseid ühiskondlikke probleeme ja tugevdaks kogukondi. Tegevus peab olema heal tasemel ja noorte osalemisest tulenevat õpiväljundit peab nõuetekohaselt tunnustama.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2016. aasta detsembris käivitatud Euroopa solidaarsuskorpuse esimese etapi raames loodi kaheksa ELi programmi, et pakkuda noortele kõikjal ELis vabatahtliku tegevuse, praktika või töö võimalusi. Kõnealuste tegevuste korral tuleks olenemata sellest, kas neid rakendatakse enne või pärast kavandatava määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava ELi programmi raames, millest neid tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kavandatud eesmärgi – mobiliseerida noori kogu Euroopa Liidus osalema solidaarsustegevuses – Euroopa mõõdet arvesse võttes on ELi tasandi tegevus asjakohane. ELi roll on toetada üleeuroopalist lähenemisviisi solidaarsusele. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud ELi meetmed ei asenda liikmesriikide sarnaseid meetmeid, vaid täiendavad ja toetavad neid, austades seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Kõikidel liikmesriikidel on omad traditsioonid selliste programmide ja vahendite rakendamisel, mille kaudu toetatakse avalikku huvi teenivaid tegevusi, eelkõige vabatahtlikku tegevust. Need traditsioonid on üsna erinevad – mõned riigid eelistavad riigi sekkumist ja teised jätavad juhtrolli kodanikuühiskonnale. Samuti on erinevad solidaarsustegevuse ja vabatahtliku töö käsitlusviisid ning tegevuse liigitamine sõltub töö sisust ja kestusest. Üsna erinevad on arusaamad selle kohta, kuidas kohaldatakse vabatahtliku töö suhtes sotsiaalkaitset, riigiti on erinev ka õiguslik seisund, õppimine ja tulemuste tunnustamine. Kõik see põhjustab killustatust ELi tasandil, mis tähendab, et noortele ei ole kõikjal ELis tagatud ühetaolist juurdepääsu pakutavatele võimalustele.

ELi tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse raames aitab killustatust kõrvaldada, mida tõendab käesolevale ettepanekule lisatud eelhinnang. Lisaks annab see võimaluse võtta arvesse liikmesriikide erisuguseid kogemusi, et soodustada vabatahtlikku tegevust neis liikmesriikides, kus see on täna vähem levinud, nagu soovitasid sidusrühmad, kellega konsulteeriti käesoleva ettepaneku koostamisel. Euroopa solidaarsuskorpus täiendab nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil olemasolevaid avaliku ja erasektori poliitikameetmeid, programme ja tegevusi. Kuna Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes kohaldatakse mitmesuguseid kvaliteeditagamise meetmeid, nagu Euroopa solidaarsuskorpuse harta, osalevatele organisatsioonidele antav kvaliteedimärgis ja praktika kvaliteediraamistikus esitatud põhimõtted, saab solidaarsuskorpuse raames parandada noortele kogu ELis pakutavate mitmesuguste praktikakohtade kvaliteeti ning nendega seotud õpiväljundite valideerimist.

Lisaks pakub Euroopa solidaarsuskorpus noortele kõikjal ELis ühtset juurdepääsu kvaliteetsele vabatahtlikule tegevusele ja kutsealasele solidaarsustegevusele, mis on praegu kättesaadavad rohkete kavade kaudu. Seega tagatakse, et kõigil huvitatud noortel kogu ELis on võrdsed võimalused tegevuses osaleda ja lihtsam juurdepääs rohkematele võimalustele. Mitut liiki tegevuse koondamine ühe programmi alla aitab suurendada teadlikkust ja teha olemasolevad võimalused noorte jaoks nähtavamaks.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõju hindamine

–vaja on vähendada killustatust ja pakkuda rohkem võimalusi, et soodustada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist solidaarsustegevuses, selleks on vaja panna kokku vabatahtlik töö ja ametialaste kogemuste omandamine ning kohaldada nende kvaliteedi suhtes ühist lähenemisviisi, töötada välja nähtav ja ulatuslik õpikogemuste valideerimine, sõltumata solidaarsustegevuse toimumise kontekstist. Samuti on vaja tagada hõlpus ja võrdne juurdepääs lihtsa menetluse kaudu ning näha ette asjakohased meetmed, et toetada ebasoodsast keskkonnast pärit noorte kaasamist;

–on vaja tagada, et Euroopa noorsooalgatuse raames solidaarsuse valdkonnas pakutav tegevus ja meetmed vastaksid ühiskonna rahuldamata vajadustele, et nende suhtes kohaldataks ühiseid kvaliteedistandardeid tuginedes ühisele arusaamale ning et omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi tunnustataks piiriüleselt.

Võimalus kasutada mõne olemasoleva programmi õiguslikku alust jäeti kõrvale, sest selle tulemusena oleks programmil olnud keeruline kogum kattuvaid eesmärke ja laiemas plaanis oleksid solidaarsusmeetmed vähem nähtavad. Selline lähenemisviis oleks toonud kaasa sidusrühmade tagasitõmbumise muudest programmidest.

–juurdepääsetavus (programmi nähtavus ning selged juhised organisatsioonide, noorte ja muude sidusrühmade jaoks selle kohta, kuidas solidaarsustegevuses osaleda ja kuidas toimub rahastamine);

–kvaliteet (menetlused ja kriteeriumid kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks);

–kaasatus (meetmed ebasoodsas olukorras olevate noorte kaasamiseks);

–koostoime (solidaarsusmeetmetes osalevate organisatsioonide kaasatus ja koostoime, olenemata sellest, kas nende tegevus on kohaliku, piirkondliku, riikliku või üleeuroopalise ulatusega);

–tõhus ja lihtne haldamine ning madalad halduskulud.

Kirjeldatud kriteeriumitel põhineva analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et teise valikuvõimaluse (käivitada uus eraldiseisev algatus, mis keskenduks rohkem solidaarsusvaldkonnale) korral saavutataks kõigi arvesse võetud kriteeriumide osas parem tulemus ja seetõttu peetakse seda eelistatud valikuks. Selle valiku puhul nähakse organisatsioonide ja noorte jaoks ette selge ja ühtne juurdepääs ning solidaarsusmeetmed oleksid nähtavamad. Asjakohase kaasamisstrateegia kaudu võimaldaks see kaasavama lähenemisviisi kohaldamist. See tagaks solidaarsustegevuse üldise kvaliteedi ja osalevate noorte ettevalmistatuse, tuginedes mitmele spetsiifilisele kvaliteeti käsitlevale menetlusele ja kriteeriumile (nt organisatsioonide kvaliteedimärgis, koolitus, kindlustus jne). See aitab luua meetmete vahel uue sünergia ja neid tunnustada, sest meetmed paigutatakse ühisesse raamistikku. Lisaks aitab see luua uusi võrgustikke, kuhu on kaasatud inimesed ja organisatsioonid, kellel on solidaarsusvaldkonnas tühised püüdlused. Teise valikuvõimaluse korral saab ühtaegu vähendada halduskulusid ja saavutada suurema mõju (hea hinna ja kvaliteedi suhe).

Eelisvaliku elluviimiseks kaaluti mitmesuguseid rakendusviise: otsene eelarve täitmine, kaudne eelarve täitmine või nende kombinatsioon. Analüüsi tulemusena selgus, et kavandatud eesmärgi saavutamiseks (2020. aastaks peaks solidaarsuskorpuses osalenud noorte arv jõudma 100 000ni) on kõige kulutõhusam otsese ja kaudse eelarve täitmise kombineerimine. Eelhinnangus rõhutati lisaks, et kavandatud eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavaid ja järjepidevaid rahalisi vahendeid.

Eelhinnangus tõsteti esile ka eelistatud valiku positiivset sotsiaalset mõju nii üksikisiku tasandil (paremad teadmised, oskused ja pädevused, mis aitavad kaasa noore isiklikule ja ametialasele arengule; tugevam solidaarsus ja suurem kodanikuaktiivsus, mis aitavad kaasa sotsiaalsele ja ühiskondlikule arengule) kui ka ühiskonna tasandil (nt kogukonna vajaduste rahuldamine, mis mõjutab kogukonna sotsiaalset kindlustatust ja heaolu; suurem toetus solidaarsustegevusele pühendunud organisatsioonidele, mis mõjutab positiivselt nende tegevust ja noortele pakutavaid võimalusi; panus muude eesmärkide saavutamisele muudes valdkondades nagu noorte kaasatus, kodanikukaitse, sotsiaalne kaasatus, ühtekuuluvus, regionaalareng, keskkonnakaitse; noorte kuvandi muutumine riigi meedias).

Noorte osaluse ja sotsiaalse kapitali edendamine on tihedalt seotud majanduskasvuga. Noorte osaluse ja tööalase konkurentsivõime suurenemine avaldab positiivset mõju tööhõivele ja makromajanduslikule kasvule. Siiski, võttes arvesse kavandatud sekkumise suhtelist väiksust ja asjaolu, et selle mõju jaguneb üle kogu Euroopa ega ole suunatud vaid ühele konkreetsele liikmesriigile või sektorile, ei ole võimalik mõõta meetme tegelikku mõju makroökonoomika seisukohalt. Samuti leiti, et ei ole asjakohane koostada keskkonnamõju süvaanalüüsi. Eelhindamise käigus tunnistati, et sarnaselt muude liikuvusprogrammidega kasvab seoses Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamisega ilmselt nõudlus transpordi järele, mis omakorda võib põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist. See oleks siiski tühine võrreldes Euroopa üldise liikumisvooga. Samas tuleb märkida, et Euroopa solidaarsuskorpus võib nn kõrvalmõjuna kasvatada oluliselt noorte teadlikkust keskkonnaküsimustes ja noori selles valdkonnas mobiliseerida. Seda täheldati juba esimese etapi puhul, kui rahastatavate programmide raames toetati mitut keskkonnaküsimusi käsitlevat projekti.

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas eelistatud valikuga.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2017/0102 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 15 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 16

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(2)14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta 17 rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(3)7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ 18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

(4)Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(5)Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

(6)Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii 19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(7)Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(8)Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist.

(9)Vabatahtlik tegevus on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Selleks et tagada liidu tasandil toetatava vabatahtliku tegevuse järjepidevus, peaks Euroopa solidaarsuskorpus vabatahtliku piiriülese töö vormis toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis kuulub Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse. Muud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis ei kuulu Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse, tuleks edasi toetada programmi kohaselt, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm 20 . Sellega seotud õigusaktide tõlgendamisel liidu tasandil tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tööd kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(10)Solidaarsusega seotud valdkonna praktika- või töökohad võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töösuutlikkust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta 21 . Pakutavad praktika- ja töökohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane töö- või praktikajärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

(11)Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust katsetada ideid ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama.

(12)Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma rohkem kvaliteetseid praktika- ja töökohti aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(13)Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja töö- või praktikajärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist.

(14)Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta 22 .

(15)Kasutusele tuleks võtta kvaliteedimärgis, mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(16)Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise ja tegevuse kvaliteeti ning edendada selle tegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist, peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus.

(17)Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikajärgse toetuse, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(18)Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid, mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(19)Selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpusesse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaarsustööks või-praktikaks ning solidaarsusprojektideks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 80 % sellest eraldatakse vabatahtliku töö kohtade ja solidaarsusprojektide ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

(20)Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid osalevatel riikidel teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid.

(21)Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.

(22)Euroopa solidaarsuskorpus peaks lisaks liikmesriikide osalemisele olema avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. See osalus peaks vajaduse korral põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

(23)Euroopa solidaarsuskorpus peaks olema suunatud noortele vanuses 18–30 aastat. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavas tegevuses osalemiseks peaks olema vaja end eelnevalt Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerida.

(24)Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi 24 . Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(25)Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(26)Üksus, kes soovib rahastamist, et pakkuda töö- või praktikakohta Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(27)Tõhus tulemusjuhtimine, sealhulgas seire ja hindamine, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning milles arvestatakse sekkumisloogikat.

(28)Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(29)Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(30)Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine tuleks seepärast usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile ning määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikele büroodele.

(31)Euroopa solidaarsuskorpuse rahaliselt usaldusväärse rakendamise ja hoolika seire tagamiseks riiklikul tasandil on tähtis kasutada olemasolevaid riigi ametiasutusi, mis on määratud määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks.

(32)Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riigi ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

(33)Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(34)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 25 .

(35)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, 26 peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(36)Kuna käesoleva määruse eesmärki luua Euroopa solidaarsuskorpus ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus ja tema volitused peaksid olema kooskõlla viidud tema uue rolli täitmisega. Osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtliku töö ja tööhõive mõõdet.

(38)Selleks et võtta arvesse Euroopa vabatahtliku teenistuse osas tehtud muudatusi, mis tulenevad Euroopa solidaarsuskorpuse raames toetatavast uuest vabatahtlikust tegevusest, tuleks määrust (EL) nr 1288/2013 muuta.

(39)Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olev Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispakett toetub ka programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid peamiselt tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis kuuluksid käesoleva määrusega toetatud vabatahtliku töö rakendusalasse. Teatavad üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu assigneeringud, mida tõenäoliselt programmis „Erasmus+“ ära ei kasutata, tuleks ümber paigutada, aitamaks piisavalt kaasrahastada riiklike büroode tegevuskulusid, ning viia rohkem kooskõlla kõnealuse meetme kasutussuutlikkusega.

(40)Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olevat Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta määrusi (EL) nr 1293/2013, 27 (EL) nr 1303/2013, 28 (EL) nr 1305/2013, 29 (EL) nr 1306/2013, 30 samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL 31 .

(41)Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette noortele solidaarsustegevuses osalemise võimalusi pakkuva Euroopa solidaarsuskorpuse õiguslik raamistik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

(2)„osaleja“ – noor, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja võtab osa Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevusest, mida pakub mõni osalev organisatsioon;

(3)„ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

(4)„osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, millele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale töö- või praktikakohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

(5)„solidaarsustöö või -praktika“ – solidaarsusega seotud valdkonnas muus kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt) toimuv vabatahtlik tegevus, praktika või töö, mille on organiseerinud osalev organisatsioon ja mis aitab kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, edendades samas seda tegeva Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;

(6)„vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga 32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

(7)„vabatahtlike rühmade töö või praktika“ – kaks nädalat kuni kaks kuud kestev töö või praktika, mis võimaldab eri osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate rühmadel ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonnale kasulikus teenistusprojektis koos tegutseda, täites kas füüsilisi või intellektuaalseid tööülesandeid;

(8)„praktika“ – 2–12 kuud kestev tööpraktika periood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav organisatsioon ja mis põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, ning mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime parandamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu;

(9)„töö“ – 2–12 kuud kestev tööperiood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav osalev organisatsioon ja mis leiab aset mõnes osalevas riigis ning põhineb selle osaleva riigi õigusraamistikuga kooskõlas sõlmitud töölepingul;

(10)„solidaarsusprojekt“ – 2–12 kuud kestev kohalik algatus, mille on kavandanud ja viivad ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnevad rühmad, et tegelda oma kohaliku kogukonna põhiliste probleemidega, sidudes need laiema Euroopa vaatenurgaga;

(11)„kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis on Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele või rahvusvahelisele organisatsioonile antud pärast menetlust, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(12)„Euroopa solidaarsuskorpuse harta“ – dokument, milles on esitatud õigused ja kohustused, mida kõik Euroopa solidaarsuskorpusega ühineda soovivad üksused peavad järgima;

(13)„Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus“ – määratud riikliku büroo täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise ja rakendamise toetamiseks ning osalejate poolt nende töö või praktika ja projektides osalemise käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

(14)„Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“ – veebipõhine vahend, mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele asjakohaseid internetiteenuseid, sh Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva teabe andmine, osalejate registreerimine, töö- või praktikakohtade täitmiseks osalejate otsimine, töö- või praktikakohtade leidmiseks kuulutamine ja nende otsimine, võimalike projektipartnerite otsimine, kontaktandmete ning töö või praktika- ja projektipakkumiste haldamine, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevus ning võimalustest teavitamine, samuti muud asjakohased Euroopa solidaarsuskorpusega seotud arengud.

Artikkel 3

Üldeesmärk

Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, toetades kogukondi ja leides lahendusi ühiskonnaprobleemidele.

Artikkel 4

Erieesmärgid

Euroopa solidaarsuskorpus järgib järgmisi erieesmärke:

(a)pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada nii oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust;

(b)tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa konkreetsete rahuldamata ühiskondlike vajaduste täitmisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kõrge kvaliteediga ja nõuetekohaselt valideeritud.

Artikkel 5

Liidu meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus

1.Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed on kooskõlas artikli 2 punktis 1 nimetatud valdkondadega seotud asjakohaste poliitikameetmete ja programmidega ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja täiendavad neid.

2.Komisjon ja osalevad riigid teevad koostööd tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks, tagades ühelt poolt sidususe riiklike solidaarsuse, hariduse, kutseõppe ja noortega seotud programmide ja kavade ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete vahel. Need meetmed põhinevad asjakohastel headel tavadel ja olemasolevatel programmidel.

3.Teised liidu programmid võivad samuti kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda panust rahastatakse kooskõlas nende asjakohaste alusaktidega.

II PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE MEETMED

Artikkel 6

Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed

Euroopa solidaarsuskorpus täidab oma eesmärke järgmist liiki meetmete kaudu:

(a)solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus,

(b)kvaliteedi- ja toetusmeetmed.

Artikkel 7

Solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus

1.Selle meetmega toetatakse:

(a)vabatahtliku tööna, praktikana või tööna toimuvat solidaarsustööd või -praktikat, sh üksikisikute piiriüleselt või riigisiseselt tehtav töö või praktika ning vabatahtlike rühmade töö või praktika;

(b)Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate algatusel teostatavaid solidaarsusprojekte;

(c)Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust.

2.Lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlikku piiriülest tööd käsitatakse samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva vabatahtliku tööga ning viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele tuleb sellise töö puhul käsitada ka viidetena Euroopa solidaarsuskorpusele.

Artikkel 8

Kvaliteedi- ja toetusmeetmed

Selle meetmega toetatakse:

(a)solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh koolitus, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikajärgne toetus, aga ka sellise tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused;

(b)Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivate üksuste jaoks kvaliteedimärgise väljatöötamist ja selle haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(c)Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuse tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

(d)Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 9

Eelarve

1.Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamiseks ettenähtud kogueelarve on 341 500 000 eurot jooksevhindades ajavahemikuks 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020.

2.Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 294 200 000 euro suurust rahastamispaketti, 33 mida täiendavad järgmised vahendid:

(a)35 000 000 eurot jooksevhindades Euroopa Sotsiaalfondist;

(b)6 000 000 eurot jooksevhindades liidu kodanikukaitse mehhanismist;

(c)4 500 000 eurot jooksevhindades programmist LIFE;

(d)1 800 000 eurot jooksevhindades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

3.Rahalisest toetusest artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud solidaarsustööle või -praktikale ning solidaarsusprojektidele nähakse soovituslikult 80 % ette vabatahtlikus töös osalemise ja solidaarsusprojektide jaoks ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

4.Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, Euroopa solidaarsuskorpuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsuskorpust hallates kandnud.

5.Vajaduse korral võib assigneeringud nende kulude katmiseks kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

6.Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsuskorpuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

Artikkel 10

Liidupoolse rahastamise vormid

1.Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine võib toimuda määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 määratletud ühes või mitmes vormis, eelkõige toetuste andmise, hankemenetluse või auhindade andmise teel.

2.Komisjon võib Euroopa solidaarsuskorpust rakendada kaudselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktiga c.

IV PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSES OSALEMINE

Artikkel 11

Osalevad riigid

1.Liikmesriigid osalevad Euroopa Solidaarsuskorpuses.

2.Euroopa solidaarsuskorpus on avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. Koostöö põhineb vajaduse korral täiendavatel assigneeringutel, mis tuleb teha kättesaadavaks nende riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

Artikkel 12

Üksikisikute osalemine

1.17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Tööle või praktikale asumisel või projekti alguses peab registreeritud noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

2.Käesolevat määrust kohaldades tagavad komisjon ja osalevad riigid, et eriti suuri jõupingutusi tehakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osavõtuks.

Artikkel 13

Osalevad organisatsioonid

1.Euroopa solidaarsuskorpus on avatud avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide osalusele, kui need on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

2.Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

3.Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

4.Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning tal lubatakse teha solidaarsustegevuse pakkumisi registreeritud üksikisikutele.

5.Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ei too automaatselt kaasa rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

6.Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja toetusmeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust iseseisvalt Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide täitmisse panustavast liidu programmist või mõnest muust, liidu eelarvest mitte sõltuvast rahastamisallikast.

Artikkel 14

Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamisele

Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamist võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, samuti osalevates riikides solidaarsustegevust teostavad rahvusvahelised organisatsioonid. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

V PEATÜKK

TULEMUSLIKKUS, TULEMUSED JA TEABE LEVITAMINE

Artikkel 15

Tulemuslikkuse ja tulemuste jälgimine ja hindamine

1.Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

2.Erieesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme mõõdetakse järgmiste näitajate abil:

(a)vabatahtlikus töös osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(b)praktikas osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(c)töös osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(d)solidaarsusprojektides osalejate arv;

(e)Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.

Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimise üksikasjaliku kava.

3.2020. aastal avaldab komisjon aruande, milles teeb kokkuvõtte edusammudest eesmärkide saavutamisel, sh seoses eesmärgiga pakkuda 2020. aastaks 100 000 noorele Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimalust (hõlmatud on kõik artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud töö- ja praktikakohad ning projektid).

4.Neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva viib komisjon läbi käesoleva määruse sõltumatu hindamise ja esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Artikkel 16

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

1.Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega kõikide Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise.

2.Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende juhitavate meetmete tulemuste tulemusliku sihtrühmadeni viimise, levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika, abistavad komisjoni Euroopa solidaarsuskorpust (sh riikide ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tulemusi) käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel ning teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis tehtud algatustest.

3.Teabe levitamine aitab ühtlasi kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

VI PEATÜKK

HALDUS- JA AUDITISÜSTEEM

Artikkel 17

Rakendusasutused

Käesoleva määruse järjepideva rakendamisega tegelevad järgmised asutused:

(a)liidu tasandil komisjon;

(b)riigisisesel tasandil riiklikud bürood osalevates riikides.

Artikkel 18

Riigi ametiasutus

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riigi ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riigi ametiasutustena. Kõnealuse määruse artikli 27 lõikeid 1, 3, 5, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal. Kui mõnes käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohases riigis ei ole riigi ametiasutust määratud, tehakse seda kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõigetega 2–6 ja 8–15.

Artikkel 19

Sõltumatu auditeerimisasutus

1.Riigi ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

2.Sõltumatu auditeerimisasutus:

(a)omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

(b)tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid;

(c)ei oma huvide konflikti juriidilise isikuga, mille osa on artiklis 20 osutatud riiklik büroo, ning on sõltumatu juriidilisest isikust, mille osa riiklik büroo on.

3.Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, et toetada riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.

Artikkel 20

Riiklik büroo

1.Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena.

Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõikeid 1, 2, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

2.Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõike 3 kohaldamist, vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 34 artikliga 44 ka projekti kõikide etappide juhtimise eest nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete korral, mis on loetletud artiklis 24 osutatud rakendusaktides.

3.Kui mõnes käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohases riigis ei ole riiklikku bürood määratud, tehakse seda kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõigetega 2, 5, 6, 7 ja 8.

Artikkel 21

Euroopa Komisjon

1.Komisjoni ja riikliku büroo suhteid käsitlevad eeskirjad sätestatakse kirjalikus dokumendis, kus:

(a)määratakse kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

(b)esitatakse riikliku büroo tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku büroo juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

(c)täpsustatakse riikliku büroo aruandluskohustused.

2.Komisjon teeb igal aastal riiklikule büroole kättesaadavaks järgmised vahendid:

(a)vahendid asjaomases osalevas riigis Euroopa solidaarsuskorpuse nende meetmete jaoks, mille juhtimine on usaldatud riiklikule büroole;

(b)rahaline toetus riikliku büroo juhtimisülesannete toetamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 29 lõike 4 punktis b määratletud korrale.

3.Komisjon sätestab riikliku büroo tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee Euroopa solidaarsuskorpuse vahendeid riiklikule büroole kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku büroo tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

4.Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõikes 4 osutatud riiklike büroode vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, riikliku büroo poolt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse selle kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi ametiasutuse poolt esitatud teavet Euroopa solidaarsuskorpuse seire ja järelevalve kohta.

5.Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule büroole ja riigi ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

6.Kui komisjon ei saa aktsepteerida iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse asjakohast arvamust või kui riiklik büroo ei võta komisjoni märkusi rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 4.

7.Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike büroode võrgustikuga, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides.

VII PEATÜKK

KONTROLLISÜSTEEM

Artikkel 22

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1.Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega rikkumiste avastamise korral ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.Komisjon vastutab riiklike büroode juhitavate Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku büroo ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

3.Riiklikud bürood vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas, mis on toetusesaajate ülesandeks usaldatud. Kontrollid annavad piisavat kindlustunnet selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

4.Riiklikele büroodele ülekantavate vahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riigi ametiasutuste ja riiklike büroodega, lähtudes ühekordse auditi põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda sätet ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste suhtes.

Artikkel 23

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida kõiki liidu vahendeid saanud toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja muid kolmandaid isikuid dokumentide alusel ja kohapeal. Nad võivad samuti auditeerida ja kontrollida riiklikke büroosid.

2.OLAF võib teha vahetult või kaudselt kõnealuse rahastamisega seotud ettevõtjate kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 35 sätestatud menetlusega, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu või -otsuse või liidu rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

3.Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutes, toetuslepingutes ja -otsustes ning lepingutes, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sõnaselgelt õigus selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi korraldada.

VIII PEATÜKK

RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 24

Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine

1.Käesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

2.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1288/2013 artikliga 36 loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IX PEATÜKK

MUUTMIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Määruse (EL) nr 1288/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1288/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Määruse (EL) nr 1288/2013 artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„1. Üksikisikute õpirände raames toetatakse:

a) mitteformaalses ja informaalses õppes noorte õpirännet programmiriikide vahel. Selline õpiränne võib toimuda noortevahetuse ja vabatahtliku töö vormis, samuti kehtivatel liikuvust käsitlevatel eeskirjadel põhinevatel uuenduslikel viisidel;

b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. Selline liikuvus võib toimuda koolitus- ja võrgustikutegevuse vormis.

2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte liikuvust, sh vabatahtlikku tööd, samuti noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide õpirännet partnerriikidesse ja partnerriikidest, eelkõige naaberriikidesse ja naaberriikidest.

3. Lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud vabatahtlikku tegevust käsitatakse samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva vabatahtliku tegevusega ning liidu õigusaktides olevaid viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele tuleb käsitada ka viidetena sellisele vabatahtlikule tegevusele.“

2.Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 18 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 14 576 824 000 eurot (jooksevhindades).

2. Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse programmi meetmetele järgnevalt, kusjuures iga eraldise puhul on maksimaalne lubatud paindlikkusmäär 5 %:

a) vähemalt 80,7 % haridus- ja koolitusvaldkonnale – sellest tuleb omakorda teha järgmised miinimumeraldised:

i) 44,3 % kõrgharidusele (st 35,7 % kogueelarvest);

ii) 21,4 % kutseharidusele ja -koolitusele (st 17,3 % kogueelarvest);

iii) 14,6 % üldharidusele (st 11,8 % kogueelarvest);

iv) 4,9 % täiskasvanuharidusele (st 3,9 % kogueelarvest);

b) 8,8 % noortevaldkonnale;

c) kuni 1,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule;

d) 1,9 % Jean Monnet’ meetmetele;

e) 1,8 % spordivaldkonnale, millest võib eraldada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud tegevusele maksimaalselt 10 %;

f) 3,5 % riiklike büroode tegevustoetusteks;

g) 1,8 % halduskuludeks.

3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud eraldistest vähemalt 63 % eraldatakse üksikisikute õpirändele, vähemalt 27 % innovatsioonile suunatud koostööle ja heade tavade vahetamisele ning vähemalt 4,2 % poliitikareformi toetamisele.“

Artikkel 27

Määruse (EL) nr 1293/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1293/2013 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„3. Keskkonnaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast keskkonna allprogrammist eraldatakse kuni 3 000 000 eurot (jooksevhindades) ning kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast kliimameetmete allprogrammist kuni 1 500 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada artikli 17 lõike 4 kohaseid projekte, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis aitavad kaasa ühe või mitme artiklites 9 ja 13 kindlaksmääratud prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele. Seda raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1293/2013 erinõudeid.“

Artikkel 28

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjoni algatusel võivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ning kontrollimeetmeid ning toetada määruse (EL) 2017/XXX kohaseid meetmeid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, niivõrd, kuivõrd nende eesmärgiks on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.“;

b) kolmandale lõigule lisatakse punkt m:

„m) Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada nii noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule.“

2.Artikli 91 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas määruse (EL) 2017/XXX artikli 9 lõike 2 punktiga a eraldatakse komisjoni algatusel tehnilisele abile eraldatud summast 35 000 000 eurot (jooksevhindades) Euroopa solidaarsuskorpusele selle meetmete toetamiseks. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

Artikkel 29

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Määruse (EL) 2017/XXX kohaselt võib EAFRD rahastada 1 800 000 euroga (jooksevhindades) ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendatavaid meetmeid, mis toetavad üht või mitut liidu seatud maaelu arengu alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 erinõudeid.“

Artikkel 30

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 6 lisatakse punkt j:

„j) Euroopa solidaarsuskorpuse poolt määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rakendatavad meetmed, mis toetavad üht või mitut liidu seatud põllumajanduse ja maaelu arengu alast prioriteeti, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmed. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

Artikkel 31

Otsuse nr 1313/2013/EL muutmine

Otsuse (EL) nr 1313/2013/EL artikli 19 lõikes 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ alt saadud rahastamispaketist eraldatakse 6 000 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada meetmeid, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis toetavad üht või mitut liidu seatud kodanikukaitse alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse otsuse nr 1313/2013/EL erinõudeid.“

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

*1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja rikkumiste ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet. 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 36 . 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist. 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet.

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärk/erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu koordineerimisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „Euroopa liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

⌧ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2018–31.12.2020.

–⌧    Finantsmõju alates 2018. aastast kuni 2023. aastani (lubatud üksnes pärast 2020. aastat tehtavad maksete assigneeringud).

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 37  

⌧ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt:

–⌧ komisjoni talituste poolt (sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides);

–⌧    rakendusametite kaudu.

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega.

1.7. Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–⌧ avalik-õiguslikele asutustele;

–⌧ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud oht (ohud)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja rikkumiste ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulude veeru kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt::

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⊠    Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ja võib kaasa tuua nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 määratletud erivahendite kasutamise 45 .

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

–⊠ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 46 :

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25-rome-declaration/

(2) Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final), 7.12.2016.

(3) Programm „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, rahvatervise programm, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond (algatuse „Interreg“ raames) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(4) http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2016/12/20161215-euco-conclusions-final_pdf/.

(5) Kiirematele ja parematele tulemustele suunatud liit – kolm institutsiooni kirjutavad alla ühisavaldusele ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, IP/16/4360.

(6) Kooskõlas ELi õigusega peavad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejad täitma vastuvõtvas riigis elamise tingimusi.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(8) Euroopa Solidaarsuskorpus on prioriteet, mille komisjon seadis oma 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta, COM(2017) 30 final/2, 31.1.2017.

(9) Programm „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(10) Näiteks, kuid mitte ainult, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond, terviseprogramm.

(11) http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/charter/index_en.htm (2012/C 326/02) (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(12) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 011, 16.1.2003, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14) ELT C […], […], lk […].

(15) ELT C […], […], lk […].

(16) Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu [kuupäev] seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(17) Euroopa Liidu olukord 2016. aastal: Teel parema Euroopa suunas, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi, IP/16/3042 (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3042_en.htm).

(18) Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final).

(19) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(21) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

(22) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

(23) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(24) Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(32) Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

(33) See rahastamispakett kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (2013/C 373/01) punkti 17 tähenduses.

(34) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(35) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(36) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(37) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(38) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(39) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(40) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(41) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(42) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(43) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(44) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate jaoks kehtestatud ülempiir (endised BA read).

(45) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(46) * Nagu on selgitatud punktis 3.1, on Euroopa solidaarsuskorpuses osalemine ette nähtud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Järgmises etapis võidakse kahepoolsete kokkulepete alusel laiendada osalemist muudele riikidele, nagu on osutatud õigusakti ettepaneku artiklis 11.

(47) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.