EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.1.2017

COM(2017) 14 final

2017/0007(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi

{SWD(2017) 12 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimased kaks aastat on Moldova Vabariigile olnud majanduslikult ja poliitiliselt rasked. 2014. aasta novembris puhkes suure panganduspettuse tõttu skandaal, mis paljastas suuri valitsemisprobleeme ning millega kaasnesid poliitiline ebastabiilsus (pärast 2014. aasta novembris toimunud valimisi on ametis olnud juba kolm valitsust ja asendatud Moldova Keskpanga president) ja tänavarahutused. Need sündmused on põhjustanud majanduskasvu aeglustumise ning eelarvepositsiooni ja maksebilansi positsiooni nõrgenemise. Lisaks on rahvusvahelised partnerid peatanud Moldovale eelarvetoetuse andmise. Majanduslikke raskusi on veelgi süvendanud mõnede Moldova peamiste piirkondlike kaubanduspartnerite (eriti Venemaa, kuid ka Valgevene ja Ukraina) majanduslangus või majanduse madalseis. See on vähendatud Moldova eksporti ja rahasaadetiste laekumist. Seda mõju korvas vaid osaliselt Moldova ja ELi vahelise kaubanduse laienemine pärast seda, kui jõustus 2014. aastal allakirjutatud assotsieerimisleping, millega nähti ette põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine.

Nende sündmuste tõttu oli Moldova sunnitud taotlema toetust Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF). Pärast poliitilise ebastabiilsuse tõttu keeruliseks ja pikaks kujunenud läbirääkimisi saavutasid Moldova ametiasutused 2016. aasta juulis lõpuks Rahvusvahelise Valuutafondiga kokkuleppe algatada programm, mida toetatakse kolmeaastase kestusega laiendatud laenuvahendist ja laiendatud rahastamisvahendist. Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus kiitis kokkuleppe heaks 7. novembril 2016. Kokkulepe saavutati tänu sellele, et pärast peaminister Filipi juhitava uue valitsuse ametissenimetamist 2016. aasta jaanuaris ja uue keskpanga presidendi ametissenimetamist sama aasta märtsis võtsid ametiasutused eesmärgiks lahendada finantssektori ja riigi rahanduse juhtimise probleemid. IMFiga finantsküsimustes saavutatud kokkuleppe kohaselt saab Moldova juurdepääsu vahenditele, mis moodustavad 75 % tema IMFi kvoodist (129,4 miljonit eriarveldusühikut ehk ligikaudu 161 miljonit eurot). Laiendatud laenuvahendi ja laiendatud rahastamisvahendi abil soovitakse kiiresti parandada finantssektori juhtimist ja järelevalvet, tugevdada poliitikavaldkondi, millest oleneb makromajanduslik ja finantsstabiilsus, ning edendada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Tuleb märkida, et pärast välisasjade nõukogu 15. veebruari 2016. aasta järelduste vastuvõtmist leppisid EL ja Moldova ametiasutused kokku prioriteetsete reformide tegevuskava, mille eesmärk on taaskäivitada struktuurireformid. Tähtajaks määrati 31. juuli 2016. Tegevuskava rakendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid veel ei ole lahendatud kõik nõukogu veebruari järeldustes loetletud probleemid.

2015. aasta augustis ja veel kord 2016. aasta märtsis taotles Moldova valitsus ELilt makromajanduslikku finantsabi 1 . Vastavalt sellele taotlusele ning võttes arvesse alates 2014. aastast tehtud poliitilisi ja majanduslikke edusamme, esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku teha otsus, millega antakse Moldova Vabariigile kuni 100 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi. Nimetatud summast antaks kuni 60 miljonit eurot laenu ja kuni 40 miljonit eurot toetustena. Riigi välisrahastamisvajaduse ajakohast hinnangut, IMFi programmi suurust, koormuse jagamise kaalutlusi ja ELi eelarve paindlikkuse määra arvesse võttes on kavandatud summa põhjendatud.

Kavandatav ELi makromajanduslik finantsabi aitaks IMFi uue programmi kontekstis Moldoval osaliselt katta täiendava välisrahastamisvajaduse, mis aastatel 2016–2018 ulatub hinnanguliselt 442 miljoni USA dollarini (402 miljoni euroni). Meetmega vähendataks majanduse maksebilansi ja eelarve lühiajalist haavatavust. Meede töötataks välja ja rakendataks kooskõlas Moldova ning IMFi ja Maailmapanga vaheliste kohandamis- ja reformiprogrammide, ELi eelarvetoetuse meetmete raames kokkulepitud reformikava ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepinguga.

Samaaegselt kavandatava meetme rakendamisega taastatakse tõenäoliselt ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist (ENI) rahastatava eelarvetoetuse väljamaksed. Viimased külmutati 2015. aasta alguses valitsemistava puuduste ja usaldusväärse makromajandusliku poliitika teostamise strateegia puudumise tõttu.

Nagu käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis täpsemalt selgitatud, leiab komisjon, tuginedes muu hulgas poliitilise olukorra kohta Euroopa välisteenistuse poolt koostatud hinnangule, et kavandatud suuruse ja laadiga makromajandusliku finantsabi andmise poliitilised ja majanduslikud eeltingimused on täidetud.

•Üldine taust

Makromajanduslike väljavaadete poolest on Moldova jätkuvalt haavatav, kuid riiki on aidanud mõnevõrra stabiliseerida hiljutised kohandamismeetmed ja välismaise rahastajate otsus taastada toetuse andmine.

2014. aastal tabas Moldovat majanduskasvu aeglustumine ja 2015 aastal majanduslangus, mille tulemusel tema SKP vähenes 0,5 %. Selle põhjused olid järgmised: a) põllumajandustoodangu13,4 % vähenemine ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu; b) ekspordi ja rahasaadetiste laekumise vähenemine Moldova peamiste kaubanduspartnerite hulka kuuluvate Valgevene, Venemaa ja Ukraina majanduslanguse või majanduse madalseisu tõttu; c) aeglane kodumaise laenumahu kasv pangandussüsteemi probleemide ja rahapoliitika karmistamise tõttu; d) eelarvekitsikus, mis on osaliselt tingitud rahvusvaheliste rahastajate toetuse katkemisest, kuid ka maksutulude vähenemisest tulenevalt majanduslangusest, mis muu hulgas mõjutas oluliselt 2015. aasta avaliku sektori investeeringute programmi. Pärast 2015. aasta kohandumist hakkab Moldova majandus prognooside kohaselt taastuma alles alates 2016. aastast. 2016. aastal prognoositakse umbes 2 % SKP kasvu. Ka 2016. aastal piiravad majanduskasvu eelarvekärped, ranged laenutingimused, rahasaadetiste voo vähenemine ja energiahinna tõus, mille tõttu erasektori tarbimine püsib madalal tasemel. ELi turgudele ümberorienteerumine aga võtab aega ja nõuab investeeringuid.

Tarbijahinnaindeksi inflatsioon, mis aastaarvestuses suurenes 4,7 %-lt 2014. aasta detsembris 13,5 %-le 2015. aasta detsembris, on hakanud langema ja oli 2016. aasta septembris 3,0 %. IMFi prognoosi kohaselt on keskmine aastane inflatsioon 2016. aastal 6,9 % ja 2017. aastal 4,9 %.

Valitsus kannatas tugeva eelarvesurve all, kuna majandustegevus aeglustus ja rahastajad katkestasid eelarvetoetuse andmise, mistõttu eelarvepuudujääk suurenes 1,9 %-lt SKPst 2014. aastal 2,3 %-le SKPst 2015. aastal. Kooskõlas IMFiga kokku lepitud programmiga võttis valitsus vastu 2016. aasta läbivaadatud eelarve, millele president kirjutas alla 4. oktoobril 2016. Eelarve kohaselt võetakse vajalikke kohandamismeetmeid nii kulude kui ka tulude poolel, et saavutada eelarvepuudujäägi eesmärk 3,2 % SKPst.

Kokkuvõttes moodustab kulu- ja tulumeetmetega saavutatav kokkuhoid 2016. aastal 2,2 miljardit leud ehk 1,7 % SKPst. Kokkuhoiumeetmeteks on palgakulude vähendamine, sealhulgas vabade ametikohade likvideerimine, ning maksukogumise parendamise meetmed, maksuhalduse reform ja liigsete maksuvabastuste kaotamine.

Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse suurenes 36 %-lt 2014. aasta lõpus 45 %-le 2015. aasta lõpus. Neis prognoosides on võetud arvesse ka Moldova keskpanga poolt kolmele likvideeritavale pangale antud riigi tagatisega erakorralisi laenusid. Eelmisel aastal suurenes valitsemissektori võlg peamiselt siseriikliku võla arvel. Valitsemissektori välisvõlg kasvas vähem (18 %-lt SKPst 2014. aastal 21 %-le SKPst 2015. aasta lõpuks), kusjuures suurenemise põhjustas peamiselt leu vahetuskursi langus. Välisvõla moodustavad peamiselt mitme- ja kahepoolsetelt võlausaldajatelt saadud keskmise ja pika tähtajaga sooduslaenud.

2015. aastal vähenes jooksevkonto puudujääk 293 miljoni euroni (võrreldes sellele eelnenud aastaga 40 %), kuna importenergia hinna langus ning sisenõudluse nõrkus vähendasid importi. Seevastu protsendina SKPst vähenes jooksevkonto puudujääk 6,7 %-lt 2014. aastal 5,0 %-le 2015. aastal, kuna 2015. aastal SKP (väljendatuna USA dollarites) vähenes (kajastades nii reaalse SKP vähenemist kui ka leu odavnemist).

Moldova majandusvapustused ja poliitilised sündmused ei mõjutanud aga välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu 2015. aastal. Välismaiste otseinvesteeringute sissevool ulatus 2015. aastal 165 miljoni USA dollarini; 2014. aastal oli see olnud 158 miljonit USA dollarit. Välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisel mängivad olulist rolli Moldova vabamajanduspiirkonnad.

Finantssektori kriisi tulemusel vähenesid rahvusvahelised reservid ajavahemikul 2014. aasta septembrist 2015. aasta veebruarini 35 % võrra 1,7 miljardi USA dollarini, mis vastab ligikaudu 4,3 kuu impordile. Täpsemalt müüs Moldova keskpank sel perioodil kokku 700 miljonit eurot välisvaluutareserve nii erimüügina kolmele likvideeritavale riigi kontrolli all olevale pangale kui ka valuutaturgudel. Osa vähenemisest tulenes ka hoiuste vahetamisest dollariteks, kuna usaldus leu vastu nõrgenes. Seejärel aga valuutaturud stabiliseerusid ja elavnesid ning 2016. aasta septembriks suurenesid keskpanga välisvaluutareservid 2,1 miljardi USDni, mis vastab hinnanguliselt 5,1 kuu prognoositavale impordile.

Pärast mitu aastat kestnud reformiprotsessi ummikseisu on viimase kuue kuu jooksul tehtud suuri edusamme struktuurireformide kava rakendamisel. Muu hulgas on teostatud 2016. aasta veebruaris kokku lepitud prioriteetsete reformide tegevuskava kohased reformid. Samas on meetmed jäänud venima sellistes valdkondades nagu avaliku halduse reform, finantsturgude riikliku komisjoni esimehe nimetamine ning elektri- ja gaasisektori liberaliseerimine. EL on üha tihedamini seotud Moldovale struktuurireformide küsimuses tehnilise ja poliitilise nõu andmisega, rahastades 25liikmelist kõrgetasemelist nõuanderühma, mis töötab käsikäes eri institutsioonide kõrgete ametnikega. Viimaste hulka kuuluvad peaminister, rahandusminister ja keskpanga president. Tegemist on enneolematu abiga reformi teostamiseks sellistes olulistes valdkondades nagu finantssektor, riigi rahanduse juhtimine, välisaudit ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu rakendamine.

2016. aasta novembris IMFis koostatud prognoosid osutavad märkimisväärsetele maksebilansi vajadustele aastatel 2016–2018, mil välisrahastuse puudujääk on kokku hinnanguliselt 469 miljonit USA dollarit (2016. aastal 184 miljonit, 2017. aastal 186 miljonit ja 2018. aastal 99 miljonit USA dollarit). Üldiselt on rahastuspuudujäägil kolm põhjust: suhteliselt suur jooksevkonto puudujääk, vajadus kasvatada välisvaluutareservi ja suured oodatavad võla amortiseerimise nõuded. Kavandatava uue 100 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabiga kaetaks 24,9 % arvestuste kohaselt puuduvatest vahenditest (pärast IMFi-poolse netorahastamise mahaarvamist ja pärast Maailmapanga poliitikapõhiste laenude eeldatavat väljamaksmist).

•Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Eelmise otsuse anda Moldova Vabariigile 90 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi tegid Euroopa Parlament ja nõukogu 20. oktoobril 2010 (otsus nr 938/2010/EL) 2 . Abi maksti täielikult välja 2010–2012. aastal.

•Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahel on aastate jooksul välja kujunenud tihedad poliitilised ja majandussidemed. Selle tulemusel on sõlmitud assotsieerimisleping, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna leping, millele kirjutati alla 27. juunil 2014 ning mis jõustus täielikult 1. juulil 2016. Assotsieerimisleping võimaldab Moldova poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integratsiooni ELiga ning see asendas varasema partnerlus- ja koostöölepingu. 2014. aastal heakskiidetud assotsieerimiskavas on ette nähtud 2014.–2016. aasta ühise töö prioriteetide loetelu, mis põhineb assotsieerimislepingul. Kava on praegu läbivaatamisel, et koostada selle ajakohastatud versioon aastateks 2017–2019. 2014.–2017. aasta ühtses toetusraamistikus on kindlaks määratud ELi ja Moldova koostöö prioriteetsed valdkonnad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames. Alustatud on uue, 2017.–2020. aasta ühtse toetusraamistiku väljatöötamist.

Moldova majandussidemed ELiga on hästi arenenud. 2015. aastal oli Moldova suurim kaubanduspartner Euroopa Liit, kelle arvele langes 53 % kaubandusest. Venemaa osatähtsus oli palju väiksem, 13 %. 2016. aastal suurenes ELi osatähtsus veelgi, jõudes 62 %ni.

Euroopa naabruspoliitika riikidel on õigus saada makromajanduslikku finantsabi. ELi makromajanduslik finantsabi täiendaks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja muude ELi programmide raames antavaid toetusi, eelkõige seoses ELi rakendatavate eelarvetoetuspakettide kavandatud tingimustega. ELi makromajanduslik finantsabi, sealhulgas sh muude rahastamisvahendite kaudu antav makromajanduslik finantsabi, mis toetab asjakohase makromajanduspoliitika raamistiku ja struktuurireformide vastuvõtmist Moldova ametiasutuste poolt, suurendab kogu ELi finantseerimistegevuse lisaväärtust ja tulemuslikkust.

Kuigi Moldoval on endiselt probleeme inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi valdkonnas, on Moldova ametiasutused taas kinnitanud oma tahet lahendada riigi valitsemistavadega seotud probleemid ja viia ellu poliitilised reformid. Igal juhul sõltub makromajandusliku finantsabi andmine kõige olulisemate reformide teostamisest ning nende kulgu jälgitakse tähelepanelikult.

Seda silmas pidades leitakse, et Moldova vastab kolmandatele riikidele makromajandusliku finantsabi andmise poliitilistele eeltingimustele, eeskätt demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas, ning on riik, kellega ELi jätkab lähedaste poliitiliste ja majandussuhete arendamist. Makromajandusliku finantsabi poliitilistele kriteeriumidele vastavuse kohta Euroopa välisteenistuse koostatud põhjalik hinnang on lisatud ettepanekuga kaasas olevale komisjoni talituste töödokumendile.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kaalutakse kuni 100 miljoni eurose makromajandusliku finantsabi andmist. Komisjon teeb ettepaneku anda abi kuni 60 miljoni eurose keskmise tähtajaga laenuna ning kuni 40 miljonit eurot toetustena. Abi aitab katta Moldova 2016.–2018. aasta välisrahastamisvajaduse, mille komisjon määras kindlaks IMFi prognooside põhjal.

Arvestades kavandatava meetme mahtu kavatseb komisjon abi jagada kolmeks osaks. Kaks esimest osa, millest kumbi koosneb 10 miljoni eurosest toetusest ja 20 miljoni eurosest laenust, on kavas välja maksta 2017. aastal; kolmas osa, mis koosneb 20 miljonit eurosest toetusest ja 20 miljoni eurosest laenust, on kavas välja maksta 2018. aasta esimesele poolel. Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja muu eeskirjade eiramise ärahoidmiseks.

Makromajandusliku finantsabi väljamaksed tehakse rangete tingimuste täitmise korral, kusjuures iga osamakse, sealhulgas esimene, sõltub sellest, kui edukalt täidetakse IMFi programmi ja konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi, mis on ELiga kokku lepitud meetmega seotud vastastikuse mõistmise memorandumis. Need poliitilised tingimused peaksid aitama kõrvaldada mõned aastaid Moldova majandust ja majanduse juhtimise süsteemi vaevanud olulised puudused. Tingimused võivad hõlmata reforme valitsemistava parandamiseks finantssektori, riigi rahanduse juhtimise, energiasektori reformi ja kaasnevate meetmete valdkonnas eesmärgiga tugevdada sotsiaalset turvavõrku, parandada investeerimiskliimat ning toetada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu rakendamist.

Otsus anda kogu kavandatav makromajanduslik abi laenudena tuleneb Moldova arengutasemest (mõõdetuna riigi sissetulekuga inimese kohta) ja võlanäitajatest. Samuti on see kooskõlas sellega, kuidas Moldovat kohtlevad IMF ja Maailmapank. Moldova võib saada sooduskrediiti IMFi vaesuse vähendamise ja majanduskasvu rahastamisvahendist ja Maailmapanga Rahvusvaheliselt Arenguassotsiatsioonilt (IDA).

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 212.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt tagada Moldova Vabariigi lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse taastamise eesmärgi täitmist ja see eesmärk on paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi rahastajate vahel korralikult koordineerida, et suurendada mastaabiefekti ja tulemuslikkust.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See piirdub lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Komisjoni hinnangul, mis põhineb IMFi tulevase laiendatud rahastamisvahendi kokkuleppe raames tehtud prognoosidel, katab uus makromajanduslik finantsabi ajavahemikus 2016–2018 hinnanguliselt puuduvatest vahenditest 24,9 %. See on kooskõlas makromajandusliku finantsabi raames rakendatava koormuse jagamise tavaga, võttes arvesse, et Moldovale on lubanud abi anda ka teised kahe- ja mitmepoolsed rahastajad.

•Vahendi valik

Projektide finantseerimine ega tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik leevendada vajadust välisrahastuse järele, aidata luua stabiilne makromajanduslik raamistik, suurendades muu hulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobiv raamistik struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast poliitikaraamistikku, võib see aidata suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga rahastamisvahenditest Moldovas rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine huvitatud isikutega

Makromajanduslik finantsabi on Moldova majanduse stabiliseerimiseks antava rahvusvahelise toetuse lahutamatu osa. Käesoleva, makromajanduslikku finantsabi käsitleva ettepaneku koostamisel konsulteerisid komisjoni talitused IMFi ja Maailmapangaga, kes on juba kehtestanud mahukad rahastamisprogrammid ning kavandavad ka uusi programme. Komisjon konsulteeris 20. septembril 2016 majandus- ja rahanduskomiteega, kes kiitis ettepaneku eelnõu heaks. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Moldova ametiasutustega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kooskõlas finantsmäärusega on komisjoni talitused teostanud Moldova raharingluse ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi, et teha kindlaks, kas kehtestatud programmi raames antava abi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise kord pakub piisavaid tagatisi. Nad on saanud konsultatsioonifirma teostatud tegevusanalüüsi lõpparuande, mis on koostatud 2016. aasta veebruaris. Aruandes on esitatud järeldus, et olulistest puudustest hoolimata Moldova haldus- ja finantsmenetlused üldiselt võimaldavad hallata uut makromajanduslikku finantsabi. ELi delegatsioon Chișinăus jälgib tähelepanelikult selle valdkonna sündmusi ja koostab korrapäraselt riigi rahanduse juhtimise reformi eduaruandeid.

•Mõjuhinnang

ELi makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, mille eesmärk on aidata kolmandatel riikidel ületada suuri maksebilansiraskusi. Seega on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud komisjoni parema õigusloome suuniste (SWD(2015) 111 final) kohase mõjuhindamise nõudest, kuna poliitiliselt on hädavajalik kõnealuses kiiret reageerimist nõudvas hädaolukorras kiirelt tegutseda.

Üldiselt võib öelda, et komisjoni ettepanekud makromajandusliku finantsabi kohta tuginevad kogemustele, mis on saadud ELi naaberriikides varem võetud meetmete järelhindamisel. Uus makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm aitab Moldoval katta lühiajalisi rahastamisvajadusi, toetades samal ajal poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada maksebilanssi ja eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, täiendades seeläbi IMFiga kokkulepitavat programmi. Need poliitilised tingimused peaksid aitama kõrvaldada mõned aastaid Moldova majandust ja majanduse juhtimise süsteemi vaevanud olulised puudused. Tingimused võivad põhimõtteliselt hõlmata reforme valitsemistava parandamiseks finantssektori, riigi rahanduse juhtimise, energiasektori reformi ja kaasnevate meetmete valdkonnas eesmärgiga tugevdada sotsiaalset turvavõrku, parandada investeerimiskliimat ning toetada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu rakendamist.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud abi antaks laenu ja toetusena. Laenu rahastataks laenutehinguga, mille ELi nimel teeb komisjon. Abiga seotud eelarvekulu koosneb väljamakstud summadest 9 % kandmisest ELi välistegevuse tagatisfondi; raha kantakse eelarverealt 01 03 06 („Maksed tagatisfondi“). Eeldades, et kaks esimest laenuväljamakse summas 20 miljonit eurot tehakse 2017. aastal ja kolmas laenuväljamakse summas 20 miljonit eurot tehakse 2018. aastal, tehakse eraldised kooskõlas tagatisfondi mehhanismi reguleerivate eeskirjadega 2019.–2020. aasta eelarvetest vastavalt 3,6 ja 1,8 miljoni euro suuruses summas 3 . Toetusena antav abi (millest kaks esimest osamakset on 10 miljoni eurosed ja kolmas osamakse on 20 miljonit eurone) rahastatakse 2017. ja 2018. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringutest (eelarverida 01 03 02 – makromajanduslik finantsabi). Maksed tehakse 2017.–2018. aastal. Komisjon hindab eelarveridade 01 03 02 ja 01 03 06 kasutamise praegustele prognoosidele tuginedes, et meetme eelarvekulu on vastuvõetav.

5.MUU TEAVE

•Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Kavandatav makromajanduslik finantsabi oleks kättesaadav kahe ja poole aasta jooksul alates esimesest päevast pärast vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

2017/0007 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut 4 ,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 5

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ja Moldova Vabariik (edaspidi „Moldova“) jätkavad suhete arendamist Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames. Moldova ühines ELi idapartnerluspoliitikaga 2009. aastal ning seejärel toimusid läbirääkimise ELi ja Moldova assotsieerimislepingu üle. See leping, millega nähakse ette ka järkjärguline põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine, kirjutati alla 2014. aasta juunis ja see jõustus 1. juulil 2016.

(2)Moldova majandust mõjutasid märkimisväärselt 2014. aasta novembri ja 2016. aasta jaanuari valimiste vahel valitsenud poliitiline ebastabiilsus ning pangapettuse skandaal, piirkonna majanduse madalseis ja Venemaa kehtestatud impordikeelud. Selle kõige tõttu on riiki tabanud majanduslangus, kaubavahetuse puudujäägi suurenemine ja riigi välisvaluutareservide järsk langus eelmisel aastal.

(3)2016. aasta alguses nimetati ametisse uus valitsus ja uus keskpanga president ning seejärel on ametiasutused uuesti ilmutanud tahet teostada vajalikud poliitilised reformid ja lahendada valitsemistavaga seotud probleemid riigi finantssektoris ja riigi rahanduse juhtimise valdkonnas.

(4)Pärast välisasjade nõukogu 15. veebruari 2016. aasta järeldusi leppisid EL ja Moldova ametiasutused kokku prioriteetsete reformide tegevuskava, mille eesmärk oli taasalustada reforme. Moldova on tegevuskava elluviimisel teinud märkimisväärseid edusamme.

(5)Seoses poliitilise siirde ja majanduslike raskustega leppisid Moldova ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 2016. aasta juulis kokku 178,7 miljoni USA dollari suuruse, kolmeaastase kestusega laiendatud laenuvahendi (ECF) ja laiendatud rahastamisvahendi (EFF) loomises. Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus kiitis kokkuleppe heaks 7. novembril 2016. Loodetakse, et Moldova ametiasutused parandavad selle IMFi programmi abil kiiresti finantssektori juhtimist ja järelevalvet, tugevdavad poliitikavaldkondi, millest oleneb makromajanduslik ja finantsstabiilsus, ning edendavad jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(6)Halveneva majandusolukorra ja halvenevate tulevikuväljavaate tõttu palus Moldova 2015. aasta augustis liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi ning ta kordas oma palvet 2016. aasta märtsis.

(7)Moldovale Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist antava liidu toetuse soovituslik suurus jääb vahemikku 610–746 miljonit eurot ning see koosneb eelarvetoetusest ja tehnilisest abist. Liidu eelarvetoetuse väljamaksed peatati 2015. aasta alguses ja neid lubati jätkata tingimusel, et kiidetakse heaks uus IMFi programm ja täidetakse kõik eelarvetoetuse maksmise eeltingimused.

(8)Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Moldovat, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(9)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada abisaaja jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(10)Kuna Moldova maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne välisrahastuse puudujääk ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, on liidu makromajanduslik finantsabi Moldovale praeguses erandlikus olukorras asjakohane, et koostoimes IMFi programmiga toetada majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Moldova majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahalist toetust.

(11)Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Moldovas, toetades seeläbi Moldova majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(12)Liidu makromajanduslik finantsabi tuleks anda koos naabruspoliitika rahastamisvahendist tehtud eelarvetoetuse väljamaksete rakendamisega.

(13)Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud hinnangud Moldova täiendava välisrahastamisvajaduse suuruse kohta ning võetakse arvesse riigi suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Moldovas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(14)Võttes arvesse Moldova täiendavat vajadust välisrahastuse järele, tema majandusarengu taset, mille mõõtmisel lähtutakse sissetulekust elaniku kohta ning vaesuse määrast, Moldova suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest, ning Moldova tagasimaksevõime hindamist, mille puhul lähtutakse võla jätkusuutlikkuse analüüsist, tuleks osa makromajanduslikust finantsabist anda toetuste vormis.

(15)Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste tegevuspõhimõtetega.

(16)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Moldova suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(17)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Moldova pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(18)Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Moldova järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Moldova riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust, edendama Moldova finantssektori valitsemistava ja järelevalvet ning soodustama jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuste täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(19)Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seonduvate liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Moldova võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(20)Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(21)Toetusena antava makromajandusliku finantsabi suurus ja laenu vormis antava makromajandusliku finantsabi jaoks nõutavate eraldiste suurus peaksid olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(22)Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(23)Selleks et tagada ühetaolised käesoleva otsuse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 6 .

(24)Liidu makromajanduslikku finantsabi tuleks anda ainult juhul, kui on täidetud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Moldova ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Selle määruse kohaselt tuleks üldjuhul kohaldada nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole selles määruses sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on nii mahukate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Pidades silmas Moldovale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või tühistamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liit annab Moldovale kuni 100 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Moldova majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Nimetatud maksimumsummast antakse kuni 60 miljonit eurot laenuna ja kuni 40 miljonit eurot toetusena. Liidu makromajanduslikku finantsabi antakse tingimusel, et Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks liidu asjaomase aasta eelarve. Abi aitab katta Moldova maksebilansivajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi programmis.

2.Liidu makromajandusliku finantsabi laenukomponendi rahastamiseks antakse komisjonile volitused laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ning laenata need seejärel edasi Moldovale. Laenude maksimaalne keskmine tähtaeg on 15 aastat.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Moldova vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Moldova assotsieerimislepingus, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingus, sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sh abi väljamaksetega seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.

4.Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada kahe ja poole aasta jooksul alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

5.Kui Moldova rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil olulisel määral võrreldes algsete prognoosidega, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 2

1.Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Moldova järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 7 .

Artikkel 3

1.Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Moldova ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad selgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, mis keskenduvad struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“), mis hõlmab muu hulgas kõnealuste tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Moldovas IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2.Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Moldovas riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust. Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadekohase ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon teostab korrapärast järelevalvet kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus ja toetuslepingus, mille sõlmivad komisjon ja Moldova ametiasutused.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid kogu aeg täidetud, sealhulgas Moldova majanduspoliitika vastavust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahes osas, millest mõlemad sisaldavad toetus- ja laenukomponenti. Kummagi osamakse suurus määratakse kindlaks artiklis 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Laenu vormis antav liidu makromajanduslik finantsabi tuleks vajaduse korral eraldada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 8 .

3.Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral:

(a)artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

(b)sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning

(c)vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

Teine osamakse tehakse reeglina mitte varem kui kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist. Kolmas osamakse tehakse reeglina mitte varem kui kolm kuud pärast teise osamakse tegemist.

4.Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

5.Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Moldova Keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Moldova rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1.Liidu makromajandusliku finantsabi laenukomponendiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga ning nende puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade muutmist ning nendest ei tulene liidule valuuta- ja intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.

2.Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Moldova seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3.Kui asjaolud võimaldavad laenuintressimäära parendamist ning kui Moldova seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgset laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ega põhjusta asjaomase laenu kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4.Moldova kannab kõik kulud, mida liit kannab seoses käesoleva otsuse alusel tehtud laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute käigust.

Artikkel 6

1.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 9 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 10 .

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest eelarve täitmist.

3.Moldova ametiasutustega sõlmitavas laenulepingus ja toetuslepingus peavad olema sätted, millega:

(a)tagatakse, et Moldova kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

(b)tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 11 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 13 ;

(c)antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselged volitused kontrollimiste, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja uurimiste läbiviimiseks;

(d)antakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale sõnaselgelt õigus teostada liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, näiteks tegevusanalüüsi;

(e)tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist ja/või toetuse täielikku tagasimaksmist, kui on kindlaks tehtud, et Moldova on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

4.Enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist teostab komisjon tegevusanalüüsi, et kontrollida Moldova finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui see on abi andmise seisukohast oluline.

Artikkel 7

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Aruandes:

(a)analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

(b)hinnatakse Moldova majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mida on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

(c)tuuakse välja seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste, Moldova jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 14

Poliitikavaldkond:    Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Meede:    03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

1.4.    Eesmärgid

1.4.1.    Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

„Anda uut hoogu töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele: suurendada heaolu ka väljaspool ELi“.

Peamised valdkonnad, millega on seotud majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi tegevus:

1. Euroopa naabruspoliitika rakendamise edendamine, süvendades majandusanalüüsi ja tugevdades poliitikadialoogi ja nõuandeid tegevuskavade majandusaspektide kohta.

2. Koostöös asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutustega kolmandatele partnerriikidele antava makromajandusliku finantsabi arendamine, seire ja rakendamine.

1.4.2.    Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: „Suurendada heaolu ka väljaspool ELi: makromajanduse stabiilsuse toetamine ja majanduskasvu edendavate reformide soodustamine väljaspool ELi, sh põhipartneritega korrapäraselt peetavate majandusdialoogide ja makromajandusliku finantsabi osutamise kaudu“.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused.

1.4.3.    Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud abi seisneb ELi kuni 60 miljoni euro suuruses laenus ja kuni 40 miljoni euro suuruses toetuses Moldova Vabariigile (edaspidi „Moldova“), et aidata muuta Moldova maksebilanss jätkusuutlikumaks. Abi makstakse välja kolmes osas ja sellega aidatakse riigil toime tulla raske majandusliku ja maksebilansi olukorraga. Samuti edendab see struktuurireforme, mille eesmärk on muuta majanduskasv jätkusuutlikumaks, makromajandus vähem haavatavaks ning parandada riigi rahanduse juhtimist.

1.4.4.    Tulemus- ja mõjunäitajad

Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme näitaja kohta ning esitama enne kõigi kolme osamakse tegemist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokkulepitud poliitikatingimustele.

Komisjoni talitused jätkavad Moldova rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus korraldatud raharingluse ja halduskorra tegevusanalüüsi. ELi delegatsioon Moldovas esitab abi jälgimise seisukohast olulistel teemadel korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFi ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest seoses nende tegevusega Moldovas.

Kavandatud seadusandliku otsuse ettepanekuga on ette nähtud nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatav iga-aastane aruanne, mis sisaldab hinnangut abi andmise rakendamise kohta. Kahe aasta jooksul pärast abi andmise tähtaja lõppu teostatakse abi sõltumatu järelhindamine.

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Abi väljamaksmine sõltub sellest, kui edukalt rakendatakse Moldova ja IMFi vahel kokkulepitud majandusprogrammi, mille IMFi juhatus kiitis heaks 7. novembril 2016. aastal pärast seda, kui Moldova ametiasutused rakendasid mitu eelnevat meedet. Lisaks lepib komisjon Moldova ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitikatingimuses, mis loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis ja mis peavad olema rahuldavalt täidetud enne kõigi kolme väljamakse tegemist komisjoni poolt.

1.5.2.    Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kavandatav makromajanduslik finantsabi aitab Moldoval üle saada majandusvapustustest, mille põhjustasid 2014. aasta novembri suur pangapettus ning Moldova peamiste kaubanduspartnerite majanduslangusest tingitud Moldova ekspordi ja rahasaadetiste laekumise vähenemine. Kavandatav makromajanduslik finantsabi toetab riigi makromajanduslikku stabiilsust ja struktuurireformide teostamist. Täiendades rahvusvaheliste finantsasutuste, ELi ja teiste rahastajate eraldatud vahendeid, aitab see abi parandada rahvusvaheliste rahastajate kogukonna pakutava finantstoetuse paketi üldist tulemuslikkust.

Ühtlasi tugevdab kavandatud programm valitsuse jõupingutusi reformide elluviimisel ja püüdlusi tihendada sidemeid ELiga. Seda aitab muu hulgas saavutada abi väljamaksmiseks asjakohaste tingimuste seadmine. Laiemas kontekstis annab programm piirkonna teistele riikidele signaali selle kohta, et EL on valmis edaspidigi majanduslikult raskel ajal toetama riike, kes on selgelt alustanud poliitiliste reformide elluviimist.

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Alates 2004. aastast on makromajandusliku finantsabi andmise kohta tehtud kokku 16 järelhindamist. Kõnealuste hindamiste järelduste kohaselt aitab makromajandusliku finantsabi andmine parandada abisaava riigi maksebilansi jätkusuutlikkust, makromajanduslikku stabiilsust ja struktuurireformide elluviimist, kuigi mõnikord on selle mõju tagasihoidlik ja kaudne. Enamikul juhtudel oli makromajandusliku finantsabi andmisel positiivne mõju abisaavate riikide maksebilansile ning see aitas leevendada survet nende eelarvele. Ühtlasi kiirendas see mõnevõrra majanduskasvu 15 .

1.5.4.    Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EL on Moldova suurim abiandja. Aastatel 2007–2013 eraldati Moldovale Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel finantsabi kokku 561 miljonit eurot. Sellest 63 miljonit eurot anti 2012.–2013. aastal stiimulipõhise idapartnerluse integratsiooni- ja koostööprogramm (EaPIC) raames. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist anti 2014.–2016. aastal Moldovale 310 miljonit eurot ELi abi. Peale selle eraldati raha muudest ELi instrumentidest, nt naabruspoliitika investeerimisrahastust. Lisaks kahepoolsetele koostööprogrammidele toetatakse Moldovat ka mitmest regionaalprogrammist peamiselt transpordi, energeetika ja keskkonna valdkonnas. Moldova osaleb aktiivselt ka kõikides naabruspoliitika partnerriikidele avatud algatustes, näiteks Erasmus+, TAIEX, SIGMA. Lisaks Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendile on Moldoval õigus saada rahalist toetust ka ELi temaatilisest rahastamisvahenditest ja programmidest: demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste toetamise, inimarengu ning rände- ja varjupaigaprogrammidest. Ka Euroopa Investeerimispank on alates 2007. aastast andnud laene kokku summas 658 miljonit eurot, sellest 50 miljonit eurot 2016. aastal.

Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil saab aidata luua stabiilse makromajandusliku raamistiku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarvepositsiooni jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobiv raamistik struktuurireformide tegemiseks. Makromajandusliku finantsabi raames ei anta korrapärast finantsabi ega toetata abisaavate riikide majanduslikku ega sotsiaalset arengut. Abi andmine lõpetatakse kohe, kui riigi rahanduse välispositsioon on taas jätkusuutlik. Pärast seda tuleb abi andmisega hakata tegelema ELi tavapäraste koostöö toetamise vahendite kaudu.

Makromajanduslik finantsabi peaks täiendama ka rahvusvaheliste finantseerimisasutuste meetmeid, eelkõige IMFi laiendatud rahastamisvahendi ning Maailmapanga arengupoliitika laenudega toetatavat kohandamis- ja reformiprogrammi.

1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X Ettepaneku/algatuse kehtivusaeg on kaks ja pool aastat alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud otsuse artikli 1 lõikes 4

X Finantsmõju avaldub eeldatavasti 2016. 16 –2020. aastal.

1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid 17

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

2.    HALDUSMEETMED

2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Kõnealune abi on makromajanduslikku laadi ning kooskõlas IMFi toetatava majandusprogrammiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetme järelevalves IMFi programmi rakendamisel tehtud edusammudest ja Moldova ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete reformimeetmete elluviimisest (vt ka punkt 1.4.4).

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.    Tuvastatud ohud.

Kavandatud makromajandusliku finantsabi juures on väärkasutuse ning sise- ja välispoliitiline oht.

Esineb oht, et kuna makromajanduslik finantsabi ei ole ette nähtud konkreetsete kulutuste tegemiseks, võidakse seda kasutada pettuse eesmärgil. Üldiselt on see oht seotud selliste teguritega nagu keskpanga ja rahandusministeeriumi juhtimissüsteemide kvaliteet ning sise- ja välisauditi suutlikkus.

Teine oluline oht seoses abi andmisega tuleneb majanduslikust ja poliitilisest ebakindlusest asjaomases piirkonnas, mis otseselt mõjutab Moldova majandust. Moldova peamiste piirkondlike kaubanduspartnerite (eriti Venemaa, kuid ka Valgevene ja Ukraina) majanduse olukord mõjutab otseselt tema eksporti ja rahasaadetiste laekumist. Riigisiseselt on peamine oht seotud majandusreformide keerukusega ja makromajanduse praeguse haavatavusega.

   Lõpuks tulenevad ohud ka Euroopa ja maailma majanduskeskkonna võimalikust halvenemisest ning rahvusvaheliste energia- ja toiduhindade tõusust.

2.2.2.    Ettenähtud kontrollimeetodid

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda.

2.2.3.    Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Komisjoni kinnitamis- ja kontrollimeetoditega seotud põhikulusid on kirjeldatud tabelis 3.2.1. Peale selle kaasneb kulusid Euroopa Kontrollikoja ja OLAFi võimalike meetmetega. Komisjoni talituste 2016. aastal koostatud tegevusanalüüs ei aita mitte üksnes hinnata rahaliste vahendite väärkasutamise ohtu, vaid pakub lisaeelisena kasulikku teavet riigi rahanduse juhtimise valdkonnas vajalike reformide kohta, mida saab siis kajastada abi andmise poliitikatingimustes. Seoses tõenäolise mittevastavuse tasemega hinnatakse mittevastavuse ohtu (laenu tagasimaksmata jätmise või rahaliste vahendite väärkasutamise näol) väikeseks, tuginedes makromajandusliku finantsabi vahendi valdkonnas alates selle loomisest saadud kogemustele.

2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Pettuse eesmärgil abi kasutamise riskide maandamiseks võetakse mitu meedet.

Esiteks moodustavad vastastikune laenuleping ja toetusleping sätete kogumi pettuste või korruptsiooni korral kontrollimise, pettuste ärahoidmise, auditite ja rahaliste vahendite tagasinõudmise kohta. Pealegi makstakse abi Moldova keskpangas spetsiaalselt selleks loodud kontole.

Lisaks valmis komisjoni talitustel 2016. aasta veebruaris väliskonsultantide toel tegevusanalüüs, milles analüüsitakse kõnealust laadi abi jaoks asjakohase raharingluse ja halduskorra usaldusväärsust. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et olulistest puudustest hoolimata vastavad Moldova haldus- ja finantsmenetlused üldiselt uue makromajandusliku finantsabi haldamise nõuetele.

Peale selle kohaldatakse abi suhtes kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlust, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda.

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

01 03 02: Makromajanduslik finantsabi

01 03 06 – Maksed tagatisfondi

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

01 03 06 – Euroopa Liidu tagatis ELi laenudele, mis on võetud makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele. Välistegevuse tagatisfondi tuleb rahastada vastavalt tagatisfondi määrusele 21 eelarverea 01 03 06 („Maksed tagatisfondi“) assigneeringutega 9 % ulatuses tasumata kohustuste kogusummast. Fondi makstav summa arvutatakse „n“ aasta alguses ning see on sihtsumma ja „n–1“ aasta lõpu seisuga fondis oleva netovara vahe. Kõnealune makstav summa lisatakse „n“ aastal „n+1“ aasta eelarveprojekti ja kantakse „n+1“ aasta algul ühe maksena üle eelarverealt 01 03 06. Seepärast võetakse sihtsummana „n–1“ aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 5,4 miljonit eurot). Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei kohaldata.

3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.    Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.    Kokkuvõte

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.     Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Personalikulud on hinnanguliselt 30 % järkude AD5–AD12 ametnike aastasest kulust.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus

X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

(1) Peaminister Streleti 20. augusti 2015. aasta kiri volinik Moscovicile ja peaminister Filipi 25. märtsi 2016. aasta kiri asepresident Dombrovskisele.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta otsus nr 938/2010/EL, millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi (ELT L 277, 21.10.2010, lk 1).

(3) Tagatisfondi tuleb rahastada 9 % ulatuses väljamakstud summadest kaks aastat pärast väljamaksete tegemist.

(4) ELT C […], […], lk […].

(5) Euroopa Parlamendi seisukoht … ja nõukogu otsus … .

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(8) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(10) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(11) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(12) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(15) Moldova Vabariigile 2010.–2012. aastal antud ELi makromajandusliku finantsabi järelhindamise aruanne on kättesaadav veebisaidil Europa järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/dgs/economy_finance/evaluation/pdf/mfa_moldova_evaluation_final_report_en.pdf

(16) Moldova raharingluse ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi tulemustele on 2016. aastal mõju suurus 60 000 eurot.

(17) Põhjalikumad andmed eelarve täitmise viiside kohta koos viidetega finantsmäärusele on esitatud veebisaidil Europa  http://ec.europa.eu/budget/explained/management/managt_who/who_en.cfm

(18) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(19) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(20) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(21) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, EURATOM) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(22) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(23) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(24) Aasta, mil alustatakse ettepaneku rakendamist.

(25) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid ( rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(26) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(27) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(28) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(29) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(30) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).