EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.11.2017
COM(2017) 654 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
vabakaubanduslepingute rakendamise kohta
1. jaanuar 2016 - 31. detsember 2016
{SWD(2017) 364 final}
EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017DC0654
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS on Implementation of Free Trade Agreements 1 January 2016 - 31 December 2016
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2016 - 31. detsember 2016
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2016 - 31. detsember 2016
COM/2017/0654 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.11.2017
COM(2017) 654 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
vabakaubanduslepingute rakendamise kohta
1. jaanuar 2016 - 31. detsember 2016
{SWD(2017) 364 final}
1.Sissejuhatus
1.1.Tõhusus, läbipaistvus, koostöö
1.2.Aruande ülesehitus
2.Uue põlvkonna vabakaubanduslepingud – Lõuna-Korea, Colombia ja Peruu ning Kesk-Ameerika riigid
2.1.Kaubavood
2.2.Tariifikvoodid
2.3.Soodustuste kasutamise määr
2.4.Teenused ja investeeringud
2.5.Rakendusasutused
3.Põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud – Ukraina, Moldova, Gruusia
3.1.Kaubavood
3.2.Tariifikvoodid
3.3.Soodustuste kasutamise määr
3.4.Teenused ja investeeringud
3.5.Rakendusasutused
4.Majanduspartnerluslepingud – Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigid
4.1.Lepingute hetkeseis
4.2.Kaubavood
4.3.Investeeringud
4.4.ELi toetus majanduspartnerluslepingu rakendamisel
4.5.Arenguabi
4.6.Institutsioonide tegevus
5.Esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud
5.1.Kaubavood
5.2.Tariifikvoodid
5.3.Soodustuste kasutamise määr
5.4.Teenused ja investeeringud
5.5.Rakendusasutused
6.Tähelepanu keskmes: kaubanduse ja kestliku arengu peatükid
6.1.Uue põlvkonna vabakaubanduslepingute alusel toimunud tegevus
6.2.Valitsustevahelised kohtumised kaubanduse ja kestliku arengu küsimustes
6.3.Muud kohtumised
6.4.Hetkeseis ja probleemid
7.Vabakaubanduslepingute mõju järelhindamine – Tšiili ja Mehhiko
7.1.Tšiili
7.2.Mehhiko
8.Ettevalmistused vabakaubanduslepingute tõhusaks rakendamiseks
9.Teavitustegevuse tõhustamine
10.Kokkuvõte
10.1.Kaubavood
10.2.Tariifikvoodid
10.3.Soodustuste kasutamise määr
10.4.Teenused ja investeeringud
10.5.Kaubandus ja kestlik areng
10.6.Lahendamata küsimused
10.7.Õiguslik jõustamine
1. lisa. Aruande ulatus ja kasutatud andmed
2. lisa. Ülevaade aruandes käsitletud vabakaubanduslepingutest
3. lisa. Soodustuste kasutamise statistika
4. lisa. Soodustuste kasutamine importimisel ELi
5. lisa. Soodustuste kasutamine eksportimisel EList
1.Sissejuhatus
1.1.Tõhusus, läbipaistvus, koostöö
Viimasel ajal on paljud seadnud kahtluse alla kaubanduspoliitika suutlikkuse ohjata üleilmastumist ning toetada kodanikke ja ettevõtjaid nii ELis kui ka mujal. Seega on üks komisjoni põhieesmärke saada ELi vabakaubanduslepingutest võimalikult suurt kasu.
Seda silmas pidades on teatises „Kaubandus kõigile“ 1 rõhutatud, kui tähtis on tõhusalt rakendada ja jõustada vabakaubanduslepinguid. Komisjon võtab kõnealuses teatises kohustuse esitada igal aastal aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta; käesolev aruanne on neist esimene.
Käesoleva aruande põhieesmärk on tagada läbipaistvus. Aruandes tuuakse välja edusammud, ent ka probleemid ja vajakajäämised. See peaks võimaldama teistel ELi institutsioonidel, kodanikuühiskonnal ja kõikidel ELi kaubanduspoliitikas osalejatel hinnata ja arutada, kuidas EL rakendab oma vabakaubanduslepinguid.
Komisjon püüab ka teha tihedamat koostööd teiste ELi institutsioonide, ELi liikmesriikide ning äriliste ja mitteäriliste organisatsioonidega, et koguda täiendavaid ideid selle kohta, kuidas muuta vabakaubanduslepingud tõhusamaks. Samuti on komisjon võtnud eesmärgiks leida viise, kuidas aidata ettevõtjatel kõikjal ELis ja partnerriikides neid lepinguid paremini kasutada.
Praegu puudub terviklik ülevaade kõikide ELi vabakaubanduslepingute rakendamisest. Mõne kohta neist koostatakse siiski aastaaruanne 2 . Käesolevas aruandes tuginetakse olemasolevatele tavadele. Selles püütakse olla põhjalik ning jätkata ELis vabakaubanduslepingute kohaldamiseks tehtava töö jälgimist ja asjakohase teabe jagamist.
1.2.Aruande ülesehitus
Käesolevas aruandes esitatakse lühiülevaade ELi kohaldatavate vabakaubanduslepingute kohta tehtud peamistest järeldustest. Vabakaubanduslepingud on rühmitatud aruandes järgmiselt:
·nn uue põlvkonna vabakaubanduslepingud,
·põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud,
·majanduspartnerluslepingud ning
·nn esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud.
Aruanne sisaldab ka
·ettevõtjate, eelkõige väikeettevõtjate kogemusi, millest ilmneb ELi vabakaubanduslepingute kasulikkus;
·jaotist, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu sätete rakendamist;
·selgitust komisjoni sõlmitud vabakaubanduslepingute mõju järelhindamise kohta ning
·jaotist, milles käsitletakse uute vabakaubanduslepingute eelseisvaks rakendamiseks tehtavaid ettevalmistusi.
Käesoleva aruande juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis on esitatud üksikasjalikumad aastaaruanded Gruusia, Moldova ja Ukrainaga sõlmitud põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute kohta ning teabelehed esimese põlvkonna vabakaubanduslepingute ja majanduspartnerluslepingute kohta.
Komisjon ootab huviga arutelu käesoleva aruande järelduste üle ja kutsub kõiki asjaosalisi üles selles osalema.
2.Uue põlvkonna vabakaubanduslepingud – Lõuna-Korea, Colombia ja Peruu ning Kesk-Ameerika riigid
Käesolevas aruandes käsitatakse uue põlvkonna vabakaubanduslepingutena vabakaubanduslepinguid, mille üle on peetud läbirääkimisi pärast 2006. aastat, kui komisjon andis oma teatises „Globaalne Euroopa“ 3 teada, et ta hakkab pidama valitud kolmandate riikidega läbirääkimisi laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimise üle. Kohaldatavatest lepingutest kuuluvad sellesse kategooriasse vabakaubanduslepingud Lõuna-Koreaga (edaspidi „Korea“), Colombia ja Peruuga ning Kesk-Ameerika riikidega.
2.1.Kaubavood
Kui vaadelda kaubanduse arengut, siis vabakaubandusleping Koreaga on osutunud Euroopa ekspordi vaatenurgast väga edukaks.
2.1.1.Lõuna-Korea
Ajast, mil kõnealust vabakaubanduslepingut hakati kohaldama, 4 on ELi eksport Koreasse suurenenud 59,2 %. ELi kaubandusbilansi puudujäägist, mis 2010. aastal ulatus 11,6 miljardi euroni, on 2016. aastal saanud 3,1 miljardi euro suurune kaubandusbilansi ülejääk.
2016. aastal, esmakordselt vabakaubanduslepingu kohaldamise jooksul, ELi eksport siiski vähenes 6,9 %. ELi eksport kahanes eelkõige masinate ja seadmete sektoris (8,2 %) ning transpordivahendite sektoris (6,4 %). Nende kahe sektori arvele langeb üle 50 % ELi ekspordist Koreasse.
Import Koreast on olnud üldjoontes võrdlemisi stabiilne. 2016. aastal vähenes siiski ka see 2,2 %. Samuti täheldati Koreast pärit impordi kahanemist 4,9 % masinate ja seadmete ning transpordivahendite puhul.
Erilist huvi on pakkunud ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kohaldamisel mootorsõidukite sektor. ELil on läinud ka selles sektoris eksportimisel väga hästi.
ELi mootorsõidukite eksport on suurenenud alates vabakaubanduslepingu kohaldamisest 244 %, moodustades 13 % ELi koguekspordist Koreasse.
Mootorsõidukite import Koreast on kasvanud 53 %, moodustades Koreast ELi imporditavatest kaupadest 10 %.
2016. aastal ELi mootorsõidukite eksport siiski vähenes 7,5 % (osaliselt seoses diiselmootorite skandaaliga) ja import vähenes 9 %.
ELi koguekspordi kahanemise põhjused on ka Ühendkuningriigi naftaekspordi vähenemine (tingituna Iraani sanktsioonide lõppemisest) ja väiksem arv õhusõidukite tarneid (järgmisteks aastateks on kavandatud rohkem tarneid).
Eksport aitab Austria ronimisvarustuse tootjal tippu jõuda |
Tollimaksude kaotamisega aitas ELi ja Korea vabakaubandusleping ettevõtjal AustriAlpin hakata ajama äri Koreas ning tugevdada oma positsiooni Aasia ja üleilmsel turul. See ronimisvarustuse tootja ekspordib nüüd ligikaudu 80 % oma toodetest enamasti tänu ELi kaubanduslepingutele. Ehkki ettevõttes töötab alla saja inimese, oli 2015. aastal AustriAlpini müügi koguväärtus 8,5 miljonit eurot, millest 7,1 miljonit eurot tuli ekspordist. |
Prantsusmaa mahekosmeetikatoodete tootjat saadab edu Lõuna-Koreas |
Laboratoire Soniam toodab kosmeetikatööstuse jaoks taimeekstrakte. See väikeettevõtja sai ELi ja Korea vabakaubanduslepingust kasu seeläbi, et vähendatud tariifid aitasid ettevõtjal pakkuda oma tooteid atraktiivsemate hindadega. Tänu mahetoodetele antavale Ecocerti sertifikaadile ja märgisele „valmistatud Prantsusmaal“ on Soniami eksport Koreasse suurenenud 2016. aastal 20 %. |
2.1.2.Colombia ja Peruu
EL on Colombia suuruselt teine ja Peruu suuruselt kolmas kaubanduspartner. Alates ajast, mil hakati kohaldama vabakaubanduslepinguid, 5 on kahepoolne kaubandus ELi ja Colombia vahel vähenenud 23,5 % ning ELi ja Peruu vahel 11 %. See on peamiselt seostatav majanduskasvu aeglustumisega Ladina-Ameerikas ja toorainehindade langusega maailmaturul, mis on mõjutanud mõlema riigi eksporti.
Ometi on vabakaubanduslepingul olnud stabiliseeriv mõju: kõnealuse kahe riigi kaubavahetus ülejäänud maailmaga kahanes samal ajavahemikul rohkem (ligikaudu 36 % Colombia puhul ja 18 % Peruu puhul) kui kaubavahetus ELiga. Võib julgelt eeldada, et ilma vabakaubanduslepinguta oleks kaubavahetus ELiga vähenenud veelgi enam.
ELi eksport Colombiasse suurenes vabakaubanduslepingu kohaldamise kahel esimesel aastal 18 %, kuid vähenes 2016. aastal tagasihoidliku nõudluse tõttu 17 %. ELi import Colombiast on alates vabakaubanduslepingu kohaldamise algusest vähenenud 37,5 %.
Peruu puhul suurenes ELi eksport 2016. aasta lõpuks 2012. aastaga võrreldes 4 % ja import vähenes samal ajavahemikul samuti 4 %.
Hoolimata sellest, et kaubanduse üldine areng oli tagasihoidlik, suurenes ELi põllumajandustoodete eksport mõlemale turule märkimisväärselt, kasvades Colombia puhul 82 % ja Peruu puhul 73 %. Sama kehtib seoses ELi impordiga Colombiast ja Peruust: import Colombiast kasvas 33 % (kohvi puhul 45 %) ja import Peruust 19 % (puuvilja puhul 120 %, kala ja limuste puhul 30 % ning kakao puhul 226 %).
Samal ajavahemikul vähenes tooraine ja mineraalide import kõnealusest kahest riigist.
Luksemburgi õlu Colombia baarides |
ELi kaubandusleping Colombia ja Peruuga aitas Luksemburgi pruulikojal Brasserie Nationale, mis on tuntud oma Bofferdingi õlle poolest, hakata eksportima Colombiasse ehk turule, mis on Luksemburgi turust sada korda suurem. Tänu lepingule tegeleb ettevõtja kõigi ekspordinõuetega otse, ilma et tal oleks vaja pöörduda iga konteineri Colombiasse saatmiseks ekspertide poole või pidada läbirääkimisi vahendajatega. Edukas eksport Colombiasse on hoogustanud pruulikoja kasvu ja praegu ekspordib ettevõtja aastas kokku 34 000 hektoliitrit õlut. |
Austria vein kogub kuulsust Andides |
Veinitootja Rainer Wess asub Austrias Wachau orus. Veinitootja on valmistatud veini alates 2003. aastast ja ekspordib 65 % oma toodangust enam kui 20 riiki. Tänu ELi ning Colombia ja Peruu vahel sõlmitud kaubanduslepingutele alanesid ettevõtja jaoks kaubandustariifid ja vähenes halduskoormus. Rainer Wessi vein kogub nüüd populaarsust mõnedes Peruu pealinna Lima parimates restoranides. |
2.1.3.Kesk-Ameerika riigid
Kui võtta vaatluse alla vabakaubandusleping Kesk-Ameerika riikidega, 6 siis kaubavahetus on kasvanud. ELi eksport on suurenenud 22 % ning import viiest Kesk-Ameerika riigist on suurenenud 18,3 %.
Ainus erand on Costa Rica, kes kannatab selle tõttu, et tema üks suurimaid IT-komponentide eksportijaid asus ümber Kagu-Aasiasse. Selle tulemusel vähenes Costa Rica kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete eksport 2015. aastal ligikaudu 94 %. Riigi eksport ELi kahanes 2015. aastal 40 %, mille tulemusel ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelised kaubavood vähenesid 0,78 %.
EL ekspordib Kesk-Ameerikas peamiselt Costa Ricasse (25 %), järgnevad Panama (24 %) ja Guatemala (22 %)
Belgia kohviröstija loob partnerlussuhteid kogu maailmas |
Belgia kohviröstija OR on alates oma loomisest 2001. aastal laienenud rahvusvahelistele turgudele veendumusega, et parimad kohvioad tulevad otse põllumajandustootjatelt. ELi kaubanduslepingud Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidega on muutnud kohvi tarnimise neist piirkondadest ELi ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Lisaks sellele on lepingud kasu toonud kohalikele elanikele, kuna Kesk- ja Lõuna-Ameerika eksportijatelt nõutakse kinnipidamist töötingimusi ja keskkonnakaitset käsitlevatest ELi standarditest. |
2.2.Tariifikvoodid
Tariifikvootidega hõlmatud kauba importimisel nõutakse kokkulepitud koguste piires väiksemat imporditollimaksu. Kokkulepitud koguseid ületavate kaupade puhul on imporditollimaks suurem.
2.2.1.Colombia ja Peruu
Nii Colombia kui ka Peruu kasutavad oma tariifikvoote suhkru puhul. Peruu kasutab üha enam ka suhkrumaisi- ja küüslaugukvoote, samas kui teiste toodete puhul kasutatakse tariifikvoote vähe.
EL kasutas oma lepinguga kehtestatud tariifikvoodid suurel määral ära. Mõne toote puhul on kasutusmäär siiski väga madal, näiteks juustu eksportimisel kasutas Colombia kogu kvoodist ära vaid 7,9 % ja Peruu 4,3 % ning suhkrukondiitritoodete eksportimisel Colombiasse kasutati kogu kvoodist ära üksnes 3,8 %.
2.2.2.Kesk-Ameerika riigid
Kesk-Ameerika riigid kasutasid ainult oma suhkru ja rummi tariifikvoote, muud tariifikvoodid jäid kasutamata.
ELile on kehtestatud tariifikvoodid nelja toote jaoks, kuid nende kvootide kasutusmäärad on jätkuvalt madalad: ära kasutati 26 % soolasingi, 14 % piimapulbri, 44 % juustu ja vaid 4,9 % töödeldud sealiha kogukvoodist.
2.3.Soodustuste kasutamise määr
Soodustuste kasutamise määr annab teavet selle kohta, mil määral kasutavad ettevõtjad tariifseid soodustusi, mida neile ELi vabakaubanduslepingu alusel pakutakse.
Selle arvutamisel võetakse aluseks partnerriigi koguimport ELi (või vastupidi), mis vastab vähendatud tollitariifi kohaldamise tingimustele, ja näidatakse ära selle impordi osakaal, mille suhtes vähendatud tariifi tegelikult kasutati 7 .
See, kui palju ELi eksportijad kasutavad vabakaubanduslepingutes kokku lepitud tariifseid soodustusi, on vabakaubanduslepingute tõhususe oluline näitaja.
2.3.1.Lõuna-Korea
EList Koreasse suunatud ekspordi puhul oli soodustuste kasutamise määr 2016. aastal 71 %. 2015. aastal oli see näitaja 68 % ning 2013. ja 2014. aastal 65 %. Põllumajandustoodete puhul kasutati soodustusi rohkem kui tööstustoodete puhul (86 % vs. 64 %). Üldine soodustuste kasutamise määr oli kõige suurem transpordivahendite ning elusloomade ja loomsete toodete sektoris (93 %). Vähendatud tariifide kasutamise määr mineraalsete toodete, pärlite ja vääriskivide, mitteväärismetallide ja masinate eksportimisel EList jäi alla 50 %.
Korea eksportijad kasutasid 2016. aastal ära 87 % ekspordi suhtes kohaldatavatest tariifsetest soodustustest. Soodustuste kasutamise määr oli üle 90 % mineraalsete toodete, transpordivahendite ning plasti ja kummi puhul, samas kui puidu puhul oli see 9 % ja pärlite puhul 34 %. Korea eksportijad kasutasid vähendatud tariife masinate puhul märksa rohkem kui ELi eksportijad (soodustuste kasutamise määr oli vastavalt 72 % ja 48 %).
2.3.2.Colombia ja Peruu
Colombia statistika põhjal oli soodustuste kasutamise määr EList Colombiasse suunatud ekspordi puhul 2016. aastal 70,6 % (2014. aastal oli see näitaja 50,7 %). Peruu kohta andmed puuduvad.
Mis puudutab Colombia ja Peruu eksporti ELi turule, siis üle 95 % sooduskorraga hõlmatud ekspordist toimub soodusmäärade alusel.
2.3.3.Kesk-Ameerika riigid
Kesk-Ameerika riikidest oli statistika ELi ekspordi kohta kättesaadav üksnes Costa Rica puhul: EList pärit toodete eksportimisel Costa Ricasse kasutati ära vaid 16,6 % vabakaubanduslepinguga ette nähtud soodustustest.
Costa Ricast ELi suunatud ekspordi puhul oli see näitaja 92 %.
2.4.Teenused ja investeeringud
2.4.1.Lõuna-Korea
ELi teenuste eksport Koreasse on suurenenud alates vabakaubanduslepingu kohaldamisest 49 %, ehkki 2015. aastal vähenes see 7 %. Teenuste import Koreast on samuti suurenenud: kogukasv ulatus 32 %ni ja 2015. aastal oli see 7,3 %.
ELi investeeringute maht Koreas on kasvanud alates vabakaubanduslepingu kohaldamise algusest 32,8 %, samas kui Korea investeeringute maht ELis on kasvanud 60 %. ELi investeeringute maht Koreas (2015. aastal 49,7 miljardit eurot) on ligikaudu kaks ja pool korda suurem kui Korea investeeringute maht ELis (2016. aastal 20,9 miljardit eurot).
2.4.2.Colombia ja Peruu
Ladina-Ameerika riikide puhul võib täheldada tagasihoidlikku arengut. ELi teenuste eksport püsis Colombia puhul stabiilne ja suurenes Peruu puhul 11 %. Teenuste import Colombiast kasvas 3 %, teenuste import Peruust aga kahanes 6 %.
ELi investeeringute maht suurenes Colombias 4 % ja Peruus 15 %. EL on suurim välisinvestor mõlemas riigis.
2.4.3.Kesk-Ameerika riigid
ELi teenustekaubandus Kesk-Ameerika riikidega vähenes 3 %. Ekspordi ja impordi puhul esines Kesk-Ameerika riikide lõikes suuri kõikumisi, kuid Costa Rica ja Panama puhul suurenes teenustekaubandus mõlemas suunas.
Panama on selles piirkonnas ELi suurim kaubanduspartner teenuste valdkonnas (53 %), talle järgnevad Costa Rica (21 %) ja Guatemala (13 %).
2.5.Rakendusasutused
Uue põlvkonna vabakaubanduslepingutega on ette nähtud ulatuslik rakendusasutuste süsteem. Mitmesugused allkomiteed ja töörühmad tulevad kord aastas kokku ja annavad aru kaubanduskomiteele (või Kesk-Ameerika riikide puhul assotsiatsioonikomiteele). Kaubanduskomiteed, mis sageli tegutsevad ministeeriumide tasandil, hindavad kõikides valdkondades tehtud edusamme ja arutavad vabakaubanduslepingute rakendamisega seoses kindlaks tehtud probleeme, et leida neile lahendus.
2.5.1.Lõuna-Korea
Peamised küsimused, mis tõstatati aruandeperioodil ELi ja Korea kaubanduskomitees, olid sanitaar- ja fütosanitaarküsimused, nimelt veiseliha turulepääs ja piirkondadeks jaotamine seoses sealihaekspordiga, ning nende küsimustega tuleb veel tegeleda. Samal ajal väärib järgimist loomade heaolu alane hea koostöö Koreaga. Sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste valdkonnas Korea puhul saadud kogemused näitavad, kui tähtis on, et vabakaubanduslepingud sisaldaksid selle valdkonna kohta selgeid ja üksikasjalikke sätteid.
Intellektuaalomandi kaitse valdkonnas on endiselt lahendamata avaliku esitamise õiguste küsimus, samuti uute geograafiliste tähiste lisamine vabakaubanduslepingu alusel kaitse tagamiseks, mis ei ole õnnestunud hoolimata sellest, et EL on seda alates 2014. aastast taotlenud.
Põhjalikult arutati ka kaubanduse ja kestliku arengu teemat, keskendudes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide ratifitseerimisele ja rakendamisele ning töötaja õiguste kaitsele Koreas. Kahjuks ei ole need arutelud veel viinud kindlakstehtud probleemide lahendamiseni.
Vabakaubandusleping sisaldab ka riigihankeid käsitlevaid selgeid läbipaistvussätteid, mis võimaldavad jälgida ELi ettevõtjate tõhusat turulepääsu Koreas. Korea ei ole siiski veel esitanud andmeid ELi ettevõtjatega sõlmitud riigihankelepingute kohta. Seda küsimust käsitletakse riigihangete töörühma järgmistel koosolekutel.
2.5.2.Colombia ja Peruu
Colombia tegi 2016. aastal suuri edusamme sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste käsitlemisel (muu hulgas ühtse üksuse lähenemisviisi ja eelregistreerimise korra rakendamisel) ning piiritusjookide suhtes kohaldatava diskrimineeriva korra kaotamisel, võttes vastu uue seaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 2017. EL eksportis 2016. aastal Colombiasse piiritusjooke 43,7 miljoni euro eest, mis moodustas 12 % ELi põllumajandustoodete koguekspordist Colombiasse. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas toimus areng ka Peruus, kuid seal oleks vaja teha veel edusamme.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevas peatükis sätestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtet kohaldasid EList pärit impordi suhtes nii Colombia kui ka Peruu.
Arutelu, mille teemaks oli juurdepääs Colombias keskvalitsusest madalamal tasandil korraldatavatele riigihangetele, arenes tervitatavas suunas.
Peruus on säilinud sellised probleemid nagu imporditavate piiritusjookide diskrimineeriv kohtlemine ning probleeme esineb ka seoses avaliku esitamise õigustega.
Geograafiliste tähiste jõustamine valmistab endiselt muret mõlemas riigis. Samuti on ikka veel lahendamata otsesaadetiste küsimus mille puhul EL soovib säilitada vabakaubanduslepingu kohased soodustused selliste saadetiste jaoks, mis jagatakse veo käigus mitmeks osaks.
2.5.3.Kesk-Ameerika riigid
Kesk-Ameerika riikide puhul on peamised probleemid seotud
·geograafiliste tähiste jõustamisega (eelkõige Guatemalas ja Hondurases),
·riigihangetega (Panamas),
·maksualase diskrimineerimisega õlle puhul (Costa Ricas) ja
·suurema piirkondliku lõimumise kohustuste täitmisega teatavate tehniliste eeskirjade puhul.
3.Põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud – Ukraina, Moldova, Gruusia
Ukraina, Moldova Vabariik (edaspidi „Moldova“) ja Gruusia sõlmisid igaüks eraldi ELiga assotsieerimislepingu. Nende lepingutega on ette nähtud poliitilise assotsieerimise süvendamine ning järkjärguline majanduslik integratsioon ELi ja eespool nimetatud idapartnerite vahel.
Põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud on assotsieerimislepingute majanduslikud alustalad, millega luuakse tingimused tõhusamateks majandus- ja kaubandussuheteks. Lepingud aitavad partnerite õigusakte ELi õigusaktidega järk-järgult paremini ühtlustada .
Põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute eesmärk on luua partneritega kaubavahetuseks ja investeeringuteks uus raamistik ning keskkond , samuti aidata kaasa asjaomaste riikide majanduse ümberkorraldamisele, ajakohastamisele ja mitmekesistamisele. Kuna põhjalikes ja laiaulatuslikes vabakaubanduslepingutes on seatud sihiks järkjärguline lõimumine ELi siseturuga, minnakse nende ainulaadset liiki kaubanduslepingutega uue põlvkonna vabakaubanduslepingutest kaugemale.
Kõnealustes lepingutes keskendutakse kahele põhiküsimusele:
1) turu järkjärguline vastastikune avamine (tariifide mõlemapoolne kaotamine/vähendamine ning mittetariifsete kaubandustõkete kaotamine) eelkõige nii, et see tooks kasu idapartneritele, ning
2) ulatuslik õigusaktide ühtlustamine ELi õigusega kaubandusevaldkonnas.
3.1.Kaubavood
EL on eespool nimetatud kolme riigi suurim kaubanduspartner: 2016. aastal langes ELi arvele 55 % Moldova, 41 % Ukraina ja 30 % Gruusia kogu kaubavahetusest. ELi kaubandusbilanss on kõigi kolme riigi puhul positiivne.
3.1.1.Ukraina
2016. aastal – põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu kohaldamise esimesel aastal 8 – suurenes nii ELi eksport Ukrainasse kui ka ELi import Ukrainast, kasvades vastavalt 17,6 % ja 1,9 %. See toimus suuresti tänu Ukraina majanduse aeglasele taastumisele 2015. aasta majanduslangusest, mil SKP kahanes 9,9 % ja välismaiste otseinvesteeringute netomaht vähenes 2012. aastaga võrreldes 8,2 miljardilt eurolt kolmele miljardile eurole 2015. aastal.
3.1.2.Moldova
Aastatel 2014–2016 vähenes ELi eksport Moldovasse kahaneva sisenõudluse, riigisiseste probleemide (pettus pangandussektoris) ja piirkonnas esinenud majandusraskuste tõttu 13 %. Samal ajavahemikul suurenes ELi import Moldovast 13,5 %, eelkõige põllumajandustoodete, ent samuti masinate, mööbli ja rõivaste puhul.
3.1.3.Gruusia
ELi eksport Gruusiasse suurenes 2014.–2016. aastal 2,8 %, samas kui import sellest riigist vähenes 16,4 %. Üks peamisi põhjusi, miks Gruusia ekspordi väärtus vähenes, oli toorainehindade üleilmne langus, kuivõrd Gruusia ekspordib eelkõige tooraineid ja pooltooteid. Mahu poolest püsis eksport siiski stabiilsena.
ELi geodeesias ja topograafias kasutatakse Ukraina droone ja müügijärgse hoolduse teenuseid |
Kiievis asuv ettevõtja Drone.ua toodab mehitamata õhusõidukeid ehk droone, mida müüakse Euroopas. Ettevõtja on rajanud Leedus ühisettevõtte, mis kannab nime UAV.tools, et levitada oma tehnoloogiat viieteistkümnes Euroopa riigis. Peagi avatakse kontorid Ühendkuningriigis ja Moldovas. |
Õhusõidukite eksportimise kõrval pakub ettevõtja tehnilist tuge, koolitust ja andmetöötlusteenuseid. Kui Ukrainas kasutatakse droone põllumajanduses, siis ELis leiavad need tavaliselt rakendust geodeesias ja topograafias. |
Ukraina tugevdab oma positsiooni Euroopa loomasöödasektoris |
2017. aasta mais kanti Ukraina ettevõtja Kormotech LLC maailma viiekümne juhtiva lemmikloomatoidutootja loetellu (loetelus on vaid kolm Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtjat). Kahel viimasel aastal on ettevõtja tooted (kassi- ja koeratoit) hakanud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu abil vallutama uusi turge ELis, kuivõrd ettevõtja tootmisrajatised vastavad toidu ohutust ja kvaliteeti käsitlevatele Euroopa standarditele. Kormotech LLC toodab aastas 16 000 tonni märgsööta ja 30 000 tonni kuivsööta ning ekspordib seda viieteistkümnesse riiki. |
3.2.Tariifikvoodid
ELi sanitaar- ja fütosanitaarnõuete täitmatajätmise tõttu ei kasutanud kõnealused kolm põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingupartnerit täielikult ära põllumajandustoodete jaoks kehtestatud tariifikvoote.
Ukraina kasutas 36 tariifikvoodist täielikult ära 11.
Moldova kasutas kuue tooterühma jaoks kehtestatud tariifikvootidest ära vaid kaks.
Gruusia jättis kasutamata oma ainsa tollimaksuvaba tariifikvoodi, mis oli kehtestatud värskele ja jahutatud küüslaugule.
3.3.Soodustuste kasutamise määr
Need määrad on kättesaadavad üksnes idapartnerite ELi suunatud ekspordi puhul. Määrad on väga kõrged, näiteks Gruusia puhul ligikaudu 80 % ning Ukraina ja Moldova puhul 90 %.
3.4.Teenused ja investeeringud
Moldova puhul suurenes aastatel 2014–2015 nii ELi teenuste eksport kui ka import (vastavalt 3 % ja 17 %), Gruusia puhul püsisid mõlemad stabiilsena.
Investeerimisvood ELi ja Moldova vahel suurenesid samuti mõlemas suunas (ELi investeeringud Moldovasse 127 % ja Moldova investeeringud ELi 67 %), ehkki absoluutarvudes olid need endiselt väga väikesed. Gruusia puhul püsisid investeerimisvood stabiilsena 9 .
3.5.Rakendusasutused
Põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamisel on väga oluline õigusaktide ühtlustamine. Sellele keskenduti ka koosolekutel, mida pidasid rakendusasutused – assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseis ning neli valdkondlikku allkomiteed, kelle tähelepanu keskmes on
·toll,
·geograafilised tähised,
·sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning
·kaubandus ja kestlik areng.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas on EL ja Moldova ühiselt vastu võtnud kõikehõlmava strateegia ning Gruusia puhul on vastu võetud seadusandlust käsitlev tegevuskava. 2017. aasta teise poolde on kavandatud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustele keskenduva strateegia ametlik vastuvõtmine koostöös Ukrainaga. Nendest dokumentidest saab assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute lahutamatu osa, millest partnerriigid hakkavad lähiaastail juhinduma oma õigusaktide vastavusseviimisel ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamisel.
Sarnased reformikavad on vastu võetud ka seoses tehniliste eeskirjade ja standarditega. Mõlema nimetatud valdkonna puhul tuleb kõigis kolmes riigis siiski suurendada haldussuutlikkust, et teha ära järelejäänud töö ning tagada õigusaktide tõhus rakendamine ja jõustamine.
Riigihangete valdkonnas on kõigis kolmes riigis koostatud ulatuslikud reformistrateegiad. Samuti tuleks märkida, et Moldova ja Ukraina liitusid 2016. aastal WTO mõnepoolse lepinguga riigihangete kohta.
Mis puudutab kaubandustõkkeid, siis Ukraina kohaldas (ajavahemikus 2016. aasta juulist 2017. aasta juulini) metallijäätmete suhtes ekspordimakse ning jätkab endiselt puiduekspordikeelu kohaldamist, mis ei sobi kokku põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga ega WTO eeskirjadega. Seoses geograafiliste tähiste kaitsega Gruusias tegid mõlemad pooled suuri jõupingutusi selle nimel, et eemaldada turult nimetused, mis on vastuolus ELis kaitstud geograafiliste tähistega. Moldovas esineb probleeme seoses teatavate ELi geograafiliste tähiste (näiteks Prosecco) kaitsega ning elektrijaotussektorit kahjustavate läbipaistmatute ja diskrimineerivate meetmetega. Nende tõkete kaotamist arutatakse põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendusasutustes poliitilisel tasandil.
Õigusaktide ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks on vaja partnerriikide ja ELi asutuste pidevaid jõupingutusi. Sellest sõltub põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute tõhus rakendamine ning ELi ja partnerite vahelise kaubavahetuse lihtsustamine.
EL annab rahalist ja tehnilist abi reformide jaoks ja haldussuutlikkuse suurendamiseks kaubandusega seotud valdkondades, sealhulgas selleks, et
·kaotada tehnilised kaubandustõkked (viies standardimis- ja metroloogia infrastruktuuri, vastavushindamissüsteemi (sh hindamisasutuste akrediteerimise) ja turujärelevalvesüsteemi kooskõlla ELi standarditega);
·kehtestada konkurentsieeskirjad (sh riigiabi valdkonnas);
·viia sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed vastavusse ELi süsteemiga (eelkõige suurendades toiduohutuse kontrollimise valdkonnas institutsioonilist suutlikkust);
·kaitsta ja jõustada intellektuaalomandiõigusi;
·ühtlustada riigihankesüsteeme, pidades silmas turgude vastastikust avamist;
·toetada tootjaorganisatsioone ja optimeerida väärtusahelat ning
·soodustada VKEde arengut.
VKEde puhul rakendatakse kõnealuses kolmes riigis põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rahastamisvahendit, mis on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (200 miljonit eurot kõigi kolme riigi jaoks).
4.Majanduspartnerluslepingud – Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigid
2016. aastal kasvas kohaldatavate majanduspartnerluslepingute arv seitsmele, hõlmates 28 riiki
·Kariibi mere, Vaikse ookeani ning Ida- ja Lõuna-Aafrika allpiirkonnas,
·Kameruni Kesk-Aafrikas,
·Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingute rühma ning
·Ghana ja Côte d’Ivoire’i Lääne-Aafrikas.
4.1.Lepingute hetkeseis
4.1.1.Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC)
2016. aasta juunis jõudis EL olulise verstapostini, allkirjastades kuue Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) riigiga majanduspartnerluslepingu, mida hakati ajutiselt kohaldama 2016. aasta oktoobris. Tavapäraste kaubandussätete rakendamise kõrval on osalevad SADC riigid (Botswana, Lesotho, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Svaasimaa ja Mosambiik) pühendunud partnerlusele, mille keskmes on kestlik areng, kohustudes muu hulgas järgima sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid.
Lepinguga toetatakse otse piirkonna majanduslikku integratsiooni ja soodustatakse tihedamate sidemete loomist eespool nimetatud kuue riigi vahel. 2016. aastal ei olnud lepingut veel ratifitseerinud ja kohaldanud üksnes Mosambiik (kuues SADC riik).
4.1.2.Lääne-Aafrika
Lääne-Aafrikat hõlmava majanduspartnerluslepingu ajutist kohaldamist takistab see, et kolm riiki (16 hulgast) ei ole lepingut allkirjastanud. Seni on kaks selle piirkonna riiki – Côte d’Ivoire ja Ghana – allkirjastanud ja ratifitseerinud eraldi majanduspartnerluslepingud 10 . Côte d’Ivoire hakkas kohaldama oma majanduspartnerluslepingut 2016. aasta septembris ning Euroopa Parlament andis 1. detsembril 2016 oma nõusoleku Ghanaga lepingu sõlmimiseks ja selle lepingu ajutiseks kohaldamiseks.
4.1.3.Ida-Aafrika Ühendus (EAC)
Lepingule on vaja veel kolme riigi allkirja (viie riigi hulgast), enne kui on võimalik hankida Euroopa Parlamendilt nõusolek ja hakata lepingut ajutiselt kohaldama.
4.2.Kaubavood
Pilt, mis avaneb käesoleva aruandega hõlmatud kohaldatavate majanduspartnerluslepingute alusel (Kariibi mere (CARIFORUMi), Vaikse ookeani piirkonna ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidega ning Kameruniga) toimuva kaubavahetuse arengu vaatlemisel, on kirju. Mõni riik, nagu Kamerun ja Fidži, ei ole rakendanud majanduspartnerluslepinguid piisavalt kaua, et teha mingeid kindlaid järeldusi. Teistes riikides on kaubanduse areng kõikunud viimastel aastatel mõlemas suunas, kusjuures mõnel juhul on see olnud seotud toorainehindade kõikumisega, mis mõjutab majanduspartnerluslepinguga hõlmatud partnerite eksporti.
Mõne riigi, eelkõige Madagaskari ja Dominikaani Vabariigi eksport ELi on pidevalt suurenenud.
Majanduspartnerluslepinguga hõlmatud ELi partnerriikide kaubandusbilanss ELiga on positiivne kõikides AKV piirkondades, välja arvatud Kariibi mere riigid.
Kariibi mere riikides on eksport ELi alates 2013. aastast mõne erandiga kahanenud. 2016. aastal vähenes see 23 % seoses Trinidadi ja Tobago ekspordile rängalt mõjunud toorainehindade langusega.
4.3.Investeeringud
ELi investeeringud majanduspartnerluslepinguga hõlmatud partnerite territooriumidele on suurenenud, välja arvatud CARIFORUMi puhul, kus ELi investeeringud on püsinud stabiilsena. CARIFORUMi investeeringud ELi on suurenenud.
Madagaskari tekstiilitooted ELi tarbijatele |
Madagaskari tekstiili- ja rõivatootjad on saanud majanduspartnerluslepingu sõlmimisest kasu, mis väljendub tollimaksu- ja kvoodivabas juurdepääsus ELile ning täiustatud päritolureeglites. Pärast seda, kui majanduspartnerluslepingut hakati 2012. aastal kohaldama, suurenes Madagaskari eksport ELi peaaegu 15 % aastas. 2015. aastal oli Madagaskari peamine ekspordiartikkel tekstiilitooted ja rõivad, mida eksporditi enam kui 300 miljoni euro väärtuses ja mis moodustasid kogu Madagaskari ELi suunatud ekspordist peaaegu kolmandiku. Üks kasusaajatest on kohalik tekstiiliettevõtja Epsilon, mille töötajate arv on suurenenud algselt sajalt töötajalt kahe tuhande töötajani. Majanduspartnerlusleping on aidanud luua töötajatele ja nende peredele paremad elutingimused. |
4.4.ELi toetus majanduspartnerluslepingu rakendamisel
On oluline töötada välja järelevalvemehhanismid, et jälgida majanduspartnerluslepingute toimimist ja mõju ning kanda hoolt selle eest, et arengukoostöö ja kaubandusega seoses antav abi toetab majanduspartnerluslepingute rakendamist.
Mitme majanduspartnerluslepingu majandus- ja arengukoostöö teemalistes peatükkides on EL kohustunud tegema asjaomaste riikidega koostööd, pakkudes eelkõige rahalist ja tehnilist abi.
EL on viinud majanduspartnerluslepingute rakendamise kooskõlla arengupoliitikaga, koostööpõhimõtetega ja kaubandusabi strateegiaga, pidades riikide tasandil arutelusid pädevate asutuse, erasektori esindajate ja kodanikuühiskonna rühmadega.
Üheskoos on välja töötatud riiklikud majanduspartnerluslepingu rakendamise kavad. Nende kavade eesmärk on teha kindlaks riikide vajadused, pidades silmas
·majanduspartnerluslepingute täitmist, haldamist ja järelevalvet,
·majanduspartnerluslepingutega seotud teabevahetust ning
·sellise ettevõtluskeskkonna edendamist, mis võimaldab riikidel ja ettevõtjatel kõnealustest lepingutest täiel määral kasu saada.
Selline edendustegevus hõlmab vajalike reformide elluviimist, et
·suurendada majanduskasvu, majanduse mitmekesisust ja kohalikku lisaväärtust,
·meelitada ligi investeeringuid ning
·toetada töökohtade loomist.
Selle põhjal teeb EL kindlaks vajadused ja uurib erinevate võimalike rahastamisallikate vahelisi seoseid. Nende allikate hulka võivad kuuluda
·erinevad ELi arenguabi vahendid riigi, piirkonna ja AKV tasandil,
·ELi liikmesriigid,
·Euroopa Investeerimispank,
·muud arengut rahastavad institutsioonid ja võimalikud rahastajad.
Kokkuvõttes aitavad riiklikud majanduspartnerluslepingu rakendamise kavad lõimida kõnealuste lepingute rakendamisel esinevate probleemide lahendusi ja lepingute rakendamisega seotud võimalusi sidusal ja mõjuvamal viisil.
4.5.Arenguabi
Lisaks muudest ELi rahastamisallikatest saadud abile, millega rahuldatakse majanduspartnerluslepingutega seotud vajadusi kaudsemalt, on majanduspartnerluslepinguid rakendavatele piirkondadele ja riikidele eraldatud arenguabi.
Kariibi mere riikidele eraldati CARIFORUMi piirkondliku programmi raames 11. Euroopa Arengufondist 100 miljonit eurot, et tugevdada piirkondlikke koostöö- ja integratsiooniprotsesse.
Vaikse ookeani piirkonna riikides loeti 50 miljoni euro suuruse piirkondliku rahastamispaketi puhul prioriteetideks ka piirkondlik kaubandus, ettevõtluskeskkond ja erasektori kaasamine.
Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna neljast majanduspartnerluslepingu riigist eraldati Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkondliku programmi raames igaühele 10 miljonit eurot.
Lääne-Aafrikas tehti ettevalmistusi selleks, et anda Ghanale ja Côte d’Ivoire’ile vahendeid piirkondlikust konkurentsivõimeprogrammist. See hõlmab majanduspartnerluslepingu rakendamisega seotud konkreetseid meetmeid.
Kesk-Aafrikas on Kamerun hinnanud, kuidas kasutada vahendeid, mis on tehtud kättesaadavaks piirkondliku integratsiooni jaoks ette nähtud 211 miljoni euro suuruse piirkondliku rahastamispaketi raames.
AKV riikides üldiselt on EL teinud konkreetseid jõupingutusi, et elavdada kauplemist põllumajanduslike toiduainetega, edendada investeerimist ja aidata kõnealustel riikidel majanduspartnerluslepingutest kasu saada.
4.6.Institutsioonide tegevus
Institutsioonid tegutsesid käesoleva aruandega hõlmatud majanduspartnerluslepingute raames aktiivselt järgmisega:
·CARIFORUMi, Kameruni ning Ida- ja Lõuna-Aafrika (kuid mitte Vaikse ookeani piirkonna) majanduspartnerluslepingute elluviimist juhtivad organid pidasid oma iga-aastaseid koosolekuid;
·kodanikuühiskonna esindajad said kokku CARIFORUMi ja ELi ühise nõuandekomitee teisel koosolekul (2016. aasta aprillis Brüsselis).
Lisateavet nende koosolekute kohta leiab käesoleva aruande juurde kuuluvast komisjoni talituse töödokumendist.
5.Esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud
EL sõlmis esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud enne 2006. aasta teatist „Globaalne Euroopa“. Need lepingud hõlmavad tavaliselt vaid kaubavahetust ja isegi põllumajandustooted lisati nende kohaldamisalasse sageli alles hiljem.
Selle kategooria vabakaubanduslepingud on võrdlemisi mitmekesised. Nende hulka kuuluvad
·tolliliit Türgiga,
·1970. aastatest pärit vabakaubanduslepingud Islandi, Norra 11 ja Šveitsiga,
·vabakaubanduslepingud Fääri saarte, Mehhiko, Tšiili ja Lõuna-Aafrikaga,
·vabakaubanduslepingud ELi Vahemere piirkonna partneritega, 12 mis moodustasid osa kõnealuste riikidega 1990. aastatel sõlmitud assotsieerimislepingutest 13 .
Enamik nendest vabakaubanduslepingutest kavatsetakse muuta laiaulatuslikeks vabakaubanduslepinguteks, mis vastavad paremini ELi ja tema partnerite praegustele keerulistele majandussuhetele. Läbirääkimised Mehhikoga sõlmitud vabakaubanduslepingu ajakohastamise üle on pooleli ning läbirääkimisi on alustatud ka Maroko ja Tuneesiaga. Tehakse ettevalmistusi läbirääkimisteks, et ajakohastada tolliliitu Türgiga ja vabakaubanduslepingut Tšiiliga, samas kui vabakaubandusleping Lõuna-Aafrikaga on asendatud SADCga sõlmitud majanduspartnerluslepinguga.
Traditsiooniliste Itaalia pastatoodete eksport Lõuna-Aafrikasse |
Calabrias tegutsev pereettevõte Pasta Astorino valmistab ja müüb pastatooteid Itaalias ja välismaal. 2000. aastal jõustus ELi ja Lõuna-Aafrika kaubandusleping. Sellega suurenes märkimisväärselt Euroopa pastatoodete eksport Lõuna-Aafrikasse nii väärtuse (43 %) kui ka koguse poolest (67 %). Tänu sellele kaubanduslepingule hakkas Pasta Astorino ajama äri Lõuna-Aafrikas ja eksportis 2015. aastal ühe tonni pastatooteid. ELi kaubanduslepingust on kasu saanud ka pereettevõtet varustavad kohalikud ettevõtjad. |
5.1.Kaubavood
Kaubanduse üldine areng on olnud positiivne, kuna kahepoolne kaubandus on vabakaubanduslepingu kohaldamise ajal kõikidel juhtudel suurenenud.
5.1.1.Šveits
Šveitsi puhul, kes on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, on ELi eksport kui ja import suurenenud alates 2002. aastast 96 %.
5.1.2.Türgi
Türgi on ELi suuruselt viies kaubanduspartner. Tolliliidu kohaldamise ajal on ELi eksport Türki kasvanud 185 % ja ELi import Türgist on kasvanud 160 %. 2014. aastast alates on ELi eksport Türki olnud siiski stabiilne, samas kui import jätkab suurenemist, mille tulemusel on ELi kaubandusbilanss kahanenud 20 miljardilt eurolt 10 miljardile eurole.
5.1.3.Tšiili
Tšiili puhul on ELi eksport suurenenud alates 2002. aastast 170 %, kasvades peaaegu kolm korda rohkem kui import, mis suurenes samal ajavahemikul 50 %. Nende arvukate vabakaubanduslepingute tõttu, mille Tšiili sõlmis pärast ELi ja Tšiili vabakaubanduslepingut teiste kaubanduspartneritega, on EL paraku aja jooksul järk-järgult kaotanud oma turuosa Tšiilis teistele kaubanduspartneritele 14 .
Austria taina eksportimine Mehhikosse |
Backaldrin on Ülem-Austrias Astenis asuv pere-ettevõte, mis toodab küpsetistes kasutatavaid koostisaineid. Ettevõtja, kes töötas välja Kornspitzi teraviljakukli retsepti, ekspordib oma tooteid enam kui sajasse riiki. 2001. aastal sõlmitud ELi-Mehhiko kaubandusleping aitas Backaldrinil siseneda Mehhiko turule. Ettevõte ekspordib nüüd 80 % oma toodangust ning jõuline rahvusvaheline äritegevus on taganud jätkuva investeerimise ja töökohtade loomise. 2013. aastal avas Backaldrin innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskuse ning ettevõte loodab luua lähitulevikus viiskümmend töökohta kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele. |
5.1.4.Vahemere piirkonna riigid
Vahemere piirkonna riikidega sõlmitud lepingutega on ette nähtud vastastikune liberaliseerimine, mis hõlmab kõikide tööstuskaupadega kauplemist ning eri määral ka põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete ja kalandustoodetega kauplemist.
Nendes lepingutes esineb tavaliselt asümmeetriat, näiteks pikki üleminekuperioode ja/või tagasihoidlikumat liberaliseerimist kauplemisel põllumajandustoodetega. Kõnealune lähenemisviis toob Vahemere piirkonna partneritele kasu ning selle peamine eesmärk on asjaomast piirkonda arendada ja ELi turuga paremini integreerida.
Enamiku kõnealuses piirkonnas asuvate partnerite jaoks on EL juhtiv kaubanduspartner. Vahemere piirkonna riigid sõltuvad suurel määral EList nii impordi kui ka ekspordi puhul.
Ehkki kaubanduse maht suurenenud mõlemal poolel, kasvas enamiku riikide puhul ELi eksport kiiremini kui import. Erandina on Maroko ja Tuneesia eksport ELi kasvanud pärast lepingute jõustumist rohkem kui ELi eksport Maroko ja Tuneesia turule. Struktuurireformide ja mitmekesistamise valdkonnas kõige suuremaid edusamme teinud riikides, nagu Maroko, Tuneesia ja Iisrael, on kaubandusbilansi puudujääk suhteliselt väiksem ja stabiilsem.
Erijuhtum on ka Alžeeria, kuna enam kui 90 % selle riigi ekspordist ELi moodustavad mineraalkütused, mis tõi kuni 2012. aastani igal aastal kaasa kaubandusbilansi ülejäägi. Alates 2012. aastast on selle ekspordi väärtus siiski märkimisväärselt kahanenud seoses naftahinna üleilmse langusega. Alates 2015. aastast on Alžeeria registreerinud ELi puhul kaubandusbilansi puudujäägi.
Hispaania küpsiste suurenev eksport Alžeeriasse |
Galletas Gullón on üks Euroopa juhtivaid küpsisetootjaid. Ettevõtja ekspordib oma tooteid enam kui sajasse riiki. ELi-Alžeeria 2005. aastal jõustunud kaubanduslepinguga vähenesid tariifsed tõkked, mis varem ulatusid 30 %ni. Tänu sellele on sellistel Euroopa ettevõtjatel nagu Galletas Gullón lihtsam eksportida sinna oma kaupa. Viimase viie aasta jooksul on Galletas Gullóni müük Alžeerias suurenenud 36 %, ulatudes 2015. aastal kahe miljoni euroni. Jätkuv nõudlus on viinud selleni, et Galletas Gullónist on saanud nüüd suurim küpsiste Alžeeriasse eksportija, mis ei oleks ettevõtja arvates olnud võimalik ilma vabakaubanduslepinguta. |
5.2.Tariifikvoodid
Üldjuhul ei kasutata tariifikvoote hästi või neid kasutatakse vaid piiratud arvu toodete puhul. Erand on Iisrael, kes oma tariifikvoodid enamasti ära kasutab. Paljud Vahemere piirkonna partnerid seisavad ELi turule eksportimisel silmitsi ELi regulatiivsetest nõuetest ja standarditest põhjustatud probleemidega. Paljudel juhtudel ei vasta partnerriikide regulatiivne keskkond ELi nõuetele.
Vahemere piirkonna partnerite puhul on avaldanud majanduslikku mõju piirkonna ebastabiilsus. Neil partneritel tekkinud raskuste põhjuseks on muu hulgas
·traditsiooniliste kaubateede sulgemine,
·keeruline poliitiline olukord,
·suure arvu pagulaste kohalolek ja
·raskused välisinvesteeringute ligimeelitamisega sellisel ebastabiilsel ajal.
Süüria pagulaskriisi mõju on eriti tunda väikese ja ebakindla majandusega riikides, nagu Jordaania ja Liibanon. EL uurib võimalusi tugevdada majanduskoostööd ja kaubandusega seotud abi ning kanda hoolt selle eest, et Vahemere piirkonna riigid saaksid ELiga toimuva kaubavahetuse liberaliseerimisest rohkem kasu. 2016. aasta juulis Jordaania osalusel käivitatud päritolureeglite lihtsustamise algatus, mis on seotud Süüria pagulaste tööhõivega, on näide ELi valmisolekust otsida lahendusi Vahemere piirkonna partnerite ees seisvatele konkreetsetele probleemidele.
5.3.Soodustuste kasutamise määr
Soodustuste kasutamise määrad ei ole ELi ekspordi puhul kõikide riikide kohta kättesaadavad. Kättesaadavate andmete kohaselt oli ELi ekspordisoodustuste kasutamise määr siiski madalam kui vabakaubanduslepingupartnerite poolt ELi importimisel kasutatud soodustuste määr. Esimese põlvkonna vabakaubanduslepingute partnerite puhul jäävad soodustuste kasutamise määrad vahemikku 96 % (import Tuneesiast ja Egiptusest) ning 66 % (import Norrast), mis teeb keskmiseks näitajaks 84 %. ELi ekspordi puhul jääb kõnealune määr 74 % (eksport Liibanoni ja Tšiilisse) ja 23,5 % (eksport Tuneesiasse) vahele ning keskmine määr on 53 %.
5.4.Teenused ja investeeringud
EL on kõikides kõnealuste riikide jaoks kas suurim partner või üks suurimaid partnereid teenustekaubanduse ja investeeringute valdkonnas. Teenustekaubandus ja investeeringud on arenenud üldiselt positiivses suunas. Viimastel aastatel on eelkõige Vahemere piirkonna ulatuslikud arengusuundumused siiski mõjutanud mõne riigi teenustekaubandust, eriti turismi.
5.4.1.Tšiili
Esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud ei hõlma teenuseid, välja arvatud Mehhiko ja Tšiili puhul. Aastatel 2010–2015 suurenes ELi teenuste eksport Tšiilisse 27 % ja teenuste import Tšiilist kasvas 29 %.
Mis puudutab investeeringuid, siis EL on Tšiilis suurim investor, kuid viimastel aastatel on ELi investeeringud kahanenud, tõenäoliselt kriisi tõttu Tšiili kaevandussektoris.
5.4.2.Mehhiko
Aastatel 2010–2015 suurenes ELi teenuste eksport Mehhikosse 54 %, samas kui ELi import suurenes 47 %.
Keskmine aastane EList pärit investeeringute voog on alates vabakaubanduslepingu kohaldamise algusest Mehhiko puhul kolmekordistunud.
5.5.Rakendusasutused
Esimese põlvkonna vabakaubanduslepingute jaoks ei ole ette nähtud nii üksikasjalikku rakendusasutuste süsteemi kui kõige hilisemate vabakaubanduslepingute tarvis, kuid edasimineku hindamiseks on kavandatud iga-aastane koosolek, mis tavaliselt ka toimub.
Neil koosolekutel on tõstatatud väga erinevaid küsimusi, mis kajastavad iga partnerriigi konkreetset olukorda. Tavaliste teemade hulka, mida on käsitletud mitmel koosolekul, kuuluvad
·koormavad tolliprotseduurid,
·piirangud kauplemisel põllumajandustoodetega,
·farmaatsiatooted,
·riigihanked ja
·välismaiste otseinvesteeringutega seotud piirangud.
Vahemere piirkonna riikide puhul on arutatud ka kaubandusega seotud abi küsimust, keskendudes õigusaktide ühtlustamisele ELi sätetega, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, standardite ja vastavushindamise valdkonnas.
6.Tähelepanu keskmes: kaubanduse ja kestliku arengu peatükid
ELi vabakaubanduslepingud sisaldavad kestlikku arengut käsitlevaid sätteid, milles keskendutakse näiteks peamiste rahvusvaheliste töö- ja keskkonnastandardite ning õigusaktide järgimisele, sealhulgas seoses puidu ja kalaga, ning kestlikule tootmisele ja ettevõtja sotsiaalsele vastutusele.
Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide alusel toimuva tegevuse laad ja ulatus on eri partnerite puhul erinev ning sõltub sellest, kui kaua sellised sätted on jõus olnud.
Gruusia, Moldova ja Ukraina assotsieerimislepingu alusel hakati kaubandusega seotud sätteid kohaldama alles hiljuti. Seega seisnes suur osa 2016. aastal tehtud tööst institutsioonide, sealhulgas kodanikuühiskonna mehhanismide loomises ja esmatähtsate töövaldkondade kindlaksmääramises.
6.1.Uue põlvkonna vabakaubanduslepingute alusel toimunud tegevus
Lepingute sõlmimisest Lõuna-Koreaga, Kesk-Ameerika riikidega ning Colombia ja Peruuga on möödunud rohkem aega. Allpool on kirjeldatud mõnda nende kolme lepingu alusel 2016. aastal ellu viidud tegevust.
ELis ja Koreas korraldati võrdlev uuring (sh töötoad Soulis ja Brüsselis), mille raames vaadeldi töökohal diskrimineerimist käsitleva ILO konventsiooni nr 111 rakendamist.
Peamiste ILO konventsioonide tõhusamaks rakendamiseks on koostöös ILOga El Salvadoris ja Guatemalas ellu viidud projekte, mille keskmes on
·ühinemisvabadus,
·kollektiivläbirääkimised ja diskrimineerimiskeeld ning
·lapstööjõu kasutamine.
Jätkunud on ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) käsitlev dialoog Colombiaga.
Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamises on üldiselt toimunud järkjärguline areng. See on loonud väärtusliku võimaluse pidada ELi kaubanduspartneritega hõlpsamalt korra- ja sihipärast dialoogi kaubandusega seotud asjakohaste töö- ja keskkonnaküsimuste teemal ning teha kindlaks kaubanduse ja kestliku arenguga seotud prioriteedid ja võimalused.
6.2.Valitsustevahelised kohtumised kaubanduse ja kestliku arengu küsimustes
Aruandeperioodil toimusid sellised kohtumised Kesk-Ameerika riikidega, Colombia ja Peruu, Korea, Gruusia ja Moldovaga.
Töötaja õiguste valdkonnas kuulusid 2016. aastal arutatud küsimuste hulka
·tööinspektsioon (Colombia, Peruu, Honduras, Moldova, Gruusia),
·kollektiivläbirääkimised (Colombia, Guatemala),
·ametiühingute vastu suunatud vägivald (Colombia),
·ühinemisvabadus (EL Salvador, Panama),
·lapstööjõu kasutamine (Colombia, El Salvador, Guatemala, Panama, Gruusia),
·kolmepoolsed konsultatsioonid 15 (Gruusia) ning
·töötervishoid ja tööohutus (Colombia, Peruu, Moldova).
Peamiste arutatud keskkonnaküsimuste hulka kuulusid
·CITES:
oGruusia, Moldova,
okrokodilli- ja kaimaninahkadega kauplemine Colombias,
opuit (Dalbergia genus) Guatemala ja Panama puhul,
ohaid ja raid Panama puhul;
·võitlus kliimamuutustega Pariisi kokkuleppe alusel:
oCosta Rica tööstuse CO2-heite vähendamine,
oökosüsteemide taastamine, taasmetsastamine ja võitlus metsade hävitamise vastu Salvadoris, Hondurases, Nicaraguas ja Gruusias,
obioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (eelkõige Nagoya protokolli) rakendamine Panamas ja Moldovas.
6.3.Muud kohtumised
Kõrvuti valitsustevaheliste kohtumistega kaubanduse ja kestliku arengu küsimustes toimusid valitsuste ja kodanikuühiskonna esindajate, sealhulgas töötajate ja tööandjate esindajate avatud kohtumised. ELi kodanikuühiskonna konsultatsioonirühmad tulid kokku seoses iga lepinguga, et arutada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamist, kusjuures sekretariaaditeenuseid osutas Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee.
6.4.Hetkeseis ja probleemid
Üldiselt püütakse lepingutega tagada kasulik raamistik selliste küsimuste lahendamiseks, mis võivad tekkida kaubanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste eesmärkide koosmõju tagajärjel.
Kaubanduse ja kestliku arenguga seotud töö tegemisel ei ole veel ära kasutatud kogu potentsiaali 16 . Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et veelgi täiustada töö- ja keskkonnapoliitikat, täites samal ajal rahvusvahelisi kohustusi ja püüeldes kõrgetasemelise kaitse poole.
Kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustuste täitmine sõltub pikaajalisest koostööst kaubanduspartneritega ning töö- ja keskkonnapoliitika eest vastutavate eri tasandi asutuste tegevuse tihedast kooskõlastamisest. Tuleb ette, et need asutused ei taju või ei mõista kõnealuse poliitika ja rahvusvahelise kaubanduse vahelist seost. Oluline osa sellest protsessist on koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas töötajate ja tööandjate esindajatega, kellel peaks olema rakendamise üle järelevalve teostamises veelgi suurem roll.
2016. aastal tegi komisjon tööd selle nimel, et rakendada vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükke tõhusamalt. Komisjon püüdis paremini kaasata ettevõtjaid ja muid asjakohaseid kodanikuühiskonna sidusrühmi ning parandada kooskõlastamist rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ILOga.
Komisjon on võtnud eesmärgiks kasutada kaubanduse ja kestliku arengu sätete tõhususe hindamisel esmase teabeallikana paremini rahvusvahelisi järelevalve- ja seiresüsteeme, mis on olemas näiteks ILO ja mitmepoolsete keskkonnalepingute raames.
Komisjon on tellinud ka katseuuringud, et kontrollida, sealhulgas sotsiaalpartneritega konsulteerimise kaudu, milline on peamiste tööstandardite õiguses ja praktikas rakendamise olukord katseriikides (Colombia, Gruusia ja Guatemala). Komisjon kavatseb neid uuringuid 2018. ja 2019. aastal laiendada.
Komisjon võttis kasutusele mehhanismi, et tugevdada spetsiaalse kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühma kaudu kaubanduse ja säästva arengu peatükkide rakendamisel oma koostööd ELi liikmesriikidega. Töörühm kohtub korrapäraselt ning võimaldab vahetada teavet ja kooskõlastada tegevust. Partnerlus liikmesriikidega ning koostöö kaubanduse ja kestliku arenguga seotud küsimustes muutuvad 2017.–2018. aastal veelgi tõhusamaks.
7.Vabakaubanduslepingute mõju järelhindamine – Tšiili ja Mehhiko
Käesolevas aruandes antakse ülevaade vabakaubanduslepingute rakendamise seisust 2016. aastal. Võrdluse huvides vaadeldakse ka paari viimase aasta andmeid. Järelhindamise raames analüüsitakse põhjalikult vabakaubanduslepingute mõju. Seni on järelhindamine toimunud Tšiili ja Mehhiko vabakaubanduslepingu puhul 17 . Korea vabakaubanduslepingu analüüs viiakse lõpule 2017. aastal. Peale selle on praegu pooleli üldine uuring, milles käsitletakse vabakaubanduslepingute mõju loomade heaolule.
7.1.Tšiili
Uuringu käigus jõuti järeldusele, et tariifikärped olid oluliselt mõjutanud kahepoolseid kaubavooge. Simulatsioonide põhjal oli näha, et vabakaubanduslepingu puudumise korral oleks Tšiili eksport ELi olnud 2009. aastal 20 % väiksem ja ELi eksport Tšiilisse oleks kahanenud 2010. aastal vähemalt 40 %.
Uuringus juhiti tähelepanu sellele, et ELi osakaal kogu Tšiili kaubavahetuses oli hoolimata kahepoolsete kaubavoogude märkimisväärsest suurenemisest pärast lepingu jõustumist vähenenud. See osutab sellele, et vabakaubanduslepingu puudumise korral oleks ELi eksportijad võidud märkimisväärse arvu vabakaubanduslepingute tõttu, mille Tšiili oli allkirjastanud teiste partneritega, Tšiili turult välja tõrjuda.
Seoses teenustega jõuti uuringus järeldusele, et ELi teenusteeksport oli pärast vabakaubanduslepingu jõustumist suurenenud eelkõige sektorites, kus liberaliseerimise tase oli WTO teenustekaubanduse üldlepingu 18 kohaste kohustustega võrreldes kõrgem. Tšiili teenusteeksport ELi oli samuti olnud võrdlemisi edukas mitmes sektoris, kus vabakaubanduslepingus sätestatud kohustustega mindi teenustekaubanduse üldlepingus sätestatust kaugemale.
Mõju järelhindamise käigus täheldati mitmesugust, kuid üldiselt tähtsusetut mõju loodusvaradele ja keskkonnaseisundi halvenemisele. Laialdasem väetiste kasutamine ning molübdeeni, lõhe, limuste ja puittoodete ekspordi kasv on suurendanud eri liiki õhu- ja veereostust, ehkki piiratud määral. Mõnevõrra tasakaalustasid seda mõju kõrgemad keskkonnastandardid, mille järgimist EL nõudis.
Uuringus hinnati ka vabakaubanduslepingu sotsiaalset mõju, peamiselt Tšiilis, kuna ELi puhul jõuti järeldusele, et vabakaubandusleping ei toonud kaasa mingeid ilmseid sotsiaalse kohanemisega seotud kulusid.
Tšiili põllumajandussektoris võisid väikesed põllumajanduslikud majapidamised alla jääda suhteliselt suurtele põllumajandusettevõtetele, kuid kokkuvõttes olid nad kasu saanud sellest, et vabakaubanduslepinguga oli suurenenud üldine põllumajanduslik sissetulek ning vähenenud turulepääsul ebavõrdsus põllumajanduse ja muude sektorite vahel.
7.2.Mehhiko
Analüüsis järeldati, et ELi ja Mehhiko kahepoolne kaubavahetus laienes pärast vabakaubanduslepingu jõustumist märkimisväärselt, eriti mittepõllumajandustoodete puhul.
ELi põllumajandustoodete eksportimisel seistakse Mehhikos endiselt silmitsi kõrgete tariifide ning suurte takistustega, mis on tingitud sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest.
Eksport ja import suurenesid enam kui kaks korda, kusjuures eksport EList Mehhikosse kasvas veidi kiiremini kui eksport Mehhikost ELi. ELi osakaal Mehhiko ekspordis oli 1999. aastal 3,8 % ja 2013. aastal 4,9 %. Mehhiko osakaal ELi ekspordis suurenes 0,5 %-lt 0,7 %-le.
Protsentides väljendatult on tänu vabakaubanduslepingule Mehhiko SKP kasvanud hinnanguliselt 0,34 % ja ELi SKP hinnanguliselt 0,01 %.. See asümmeetriline mõju tuleneb sellest, et pooled on teineteise jaoks erineva tähtsusega kaubanduspartnerid.
Kui vaadelda kahepoolseid kaubavooge, siis ELi eksport Mehhikosse kasvas veidi rohkem (19 %), kui Mehhiko eksport ELi, mis suurenes hinnanguliselt 15 %.
Teenustekaubanduses võib täheldada kahepoolsete kaubandusvoogude märkimisväärset suurenemist, kuid need muutused on kooskõlas üldise teenustekaubanduse arenguga.
Välismaiste otseinvesteeringute vood kahe partneri vahel järgivad vahelduvat mustrit, mis ei erine kuigivõrd välismaiste otseinvesteeringutega seotud üldistest suundumustest.
Tööhõivet, inimõigusi, muutusi vaesuses ja ebavõrdsuses vabakaubandusleping oluliselt ei mõjutanud. Juhul kui muutusi esines, olid need väga väiksed, kuid tervitatavad.
Uuring ei võimaldanud hinnata vabakaubanduslepingu selget mõju keskkonnale, ning töötaja õiguste, sotsiaalkaitse ja sotsiaaldialoogi puhul ei leitud vabakaubanduslepinguga mingit selget seost.
8.Ettevalmistused vabakaubanduslepingute tõhusaks rakendamiseks
Tänu Korea ning Colombia ja Peruu vabakaubanduslepingu rakendamise varajases etapis saadud kogemustele on komisjon aru saanud põhjalike ettevalmistuste tähtsusest lepingu sujuva rakendamise jaoks. Seega hakkab komisjon tulevikus kohe pärast lepinguteemaliste läbirääkimiste lõpetamist ja ELi poolt vajalike meetmete võtmist koostama lepingu rakendamise tegevuskava. Selles loetletakse seadusandlikud ja haldusmeetmed, mille vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriik peab vastu võtma vabakaubanduslepingus võetud kohustuste täitmiseks.
Komisjon ja partnerriigid lepivad kokku nende tegevuskavade elluviimises ja jälgivad seda, et tagada lepingute tõhus kohaldamine. Vietnami ja Singapuri puhul on komisjon juba alustanud tööd lepingu rakendamise tegevuskavade koostamiseks. Arenguriikide ja vähim arenenud riikide puhul lisatakse rakendamise tegevuskavva kooskõlas ELi kaubandusabi strateegia tänavuse läbivaatamisega ka meetmed, mis aitavad kõnealustel riikidel ELi kaubanduslepingute pakutavaid võimalusi paremini ära kasutada.
Väga oluline roll vabakaubanduslepingute rakendamises on vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriikides asuvatel ELi delegatsioonidel. Nemad sobivad kõige paremini jälgima kohapealseid arengusuundumusi, mis mõjutavad, vabakaubanduslepingu tõhusat toimimist. Neil on tihedad suhted liikmesriikide esindajate, kohalike ettevõtjate ühenduste ja muude sidusrühmadega, kellega koostöös moodustatakse turulepääsu töörühmad, et jälgida kaubandustõkete kõrvaldamist. Vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriikides keskenduvad need töörühmad eelkõige vabakaubanduslepingu rakendamisele. ELi delegatsioonid on olulised ka selleks, et jälgida rakendamise tegevuskavade elluviimist.
Lisaks püüab komisjon kaasata teisi institutsioone, liikmesriike, ettevõtlus- ja muid organisatsioone, et olla valmis alustama vabakaubanduslepingute tõhusat kohaldamist.
9.Teavitustegevuse tõhustamine
Vähene teadlikkus vabakaubanduslepingutest on leitud olevat üks peamisi põhjusi, miks ettevõtjad neid lepinguid ei kasuta. Seepärast suurendab komisjon oma jõupingutusi, et see lünk täita:
·komisjon on avaldanud põhjalikku teavet CETA 19 ja Vietnami vabakaubanduslepingu kohta 20 ;
·on kindlaks tehtud eksportijate edulood ning avaldatud need internetis ja ajakirjanduses 21 ;
·Kavas on:
oparandada vabakaubanduslepingutega seotud teabe pakkumist turulepääsu andmebaasis 22 ja
okasutada vabakaubanduslepingutega seotud teabe levitamiseks paremini muid olemasolevaid komisjoni vahendeid ja võrgustikke.
2017.–2018. aastal võetakse kasutusele uued VKEde jaoks välja töötatud digitaalsed teavitamisvahendid.
Lisaks komisjonile on oluline roll ka liikmesriikidel, kes aitavad levitada vabakaubanduslepinguid käsitlevat teavet oma sidusrühmadele, eriti VKEdele, kes sageli küsivad teavet kohalikus keeles ja eri piirkondades.
2016. aastal alustas komisjon muu hulgas turulepääsu nõuandekomitees ja nõukogu kaubanduspoliitika komitees liikmesriikide ja ettevõtlusorganisatsioonidega arutlemist selle üle, kuidas teha vabakaubanduslepingute rakendamisel paremini koostööd. Eriti tähtsaks peeti paremat teavitustegevust nii kesk- kui ka kohalikul tasandil.
Lisaks jõuti nende mõttevahetuste käigus arusaamisele, et vabakaubanduslepingute tõhusaks rakendamiseks on väga tähtis tihe koostöö vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriikides asuvate liikmesriikide saatkondade ja ELi delegatsioonide vahel.
Koostöö liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ning ettevõtlus- ja muude valdkondade sidusrühmadega jätkub 2017. aastal, et teha kindlaks parimad tavad.
10.Kokkuvõte
EL on sõlminud mitmesuguseid vabakaubanduslepinguid, mis on oma ulatuse ja eesmärkide poolest väga erinevad.
Tööd, mida tehakse majanduspartnerluslepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamisel, tuleb tõhustada mõlemal poolel. Nende jõupingutuste tulemuslikkus on tihedalt seotud edusammudega, mis tehakse
·põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute puhul õigusaktide ühtlustamisel ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamisel ning
·majanduspartnerluslepingute puhul rakendussuutlikkuse suurendamisel.
Vahemere piirkonna riigid seisavad eksportimisel ELi turule endiselt silmitsi raskustega, hoolimata sellest, et vabakaubanduslepinguid on kohaldatud juba pikka aega. Neis riikides viimastel aastatel aset leidnud sündmused, sealhulgas pagulaskriis, on tekitanud täiendavaid probleeme ekspordisuutlikkuse suurendamisel ja majanduse mitmekesistamisel, mis aitaks kõnealustel partneritel vabakaubanduslepingutega pakutavatest võimalustest rohkem kasu saada.
10.1.Kaubavood
Kokkuvõttes on kaubavahetus, eriti ELi eksport, suurenenud. Juhul kui ELi eksport vähenes, tundus see olevat tingitud peamiselt asjaomase partnerriigi majandust mõjutavatest välistest teguritest, mitte vabakaubanduslepingust.
Uue põlvkonna vabakaubanduslepingute puhul oli väga tervitatav ELi põllumajandustoodete ja mootorsõidukite ekspordi märkimisväärne kasv, mis ületas algseid ootusi. Vabakaubanduslepingutes kindlaks määratud soodustariifide kõrge kasutusmäär neis sektorites tegutsevate ELi ettevõtjate hulgas näitab, et vabakaubanduslepingud olid asjaomaste sektorite arengu jaoks olulised.
10.2.Tariifikvoodid
Tariifikvootide puhul esineb kasutamata potentsiaali ekspordi edendamiseks mõlemal suunal ja kõikide partnerite puhul, kuivõrd neid kvoote kasutatakse üldjuhul vähe.
10.3.Soodustuste kasutamise määr
Kättesaadavad andmed osutavad sellele, et üldiselt kasutavad ELi ettevõtjad soodustusi märksa vähem, kui meie kaubanduspartnerid. Komisjon on seda küsimust vaadelnud ja teinud kindlaks kolm peamist põhjust, miks vabakaubanduslepinguid nii vähe kasutatakse:
·vähene teadlikkus vabakaubanduslepingutest,
·raskused konkreetseid tooteid käsitlevate eeskirjade mõistmisel ja
·koormavad menetlused sooduskohtlemiseks vajalike dokumentide hankimiseks.
Komisjon tegeleb praegu selle teadlikkuselünga täitmisega. Komisjon täiustab oma veebisaitidel kättesaadavat teavet, sealhulgas olemasolevaid vahendeid, nagu eelotsused päritolureeglite kohta. Samuti valmistab komisjon ette uut liiki digitaalseid vahendeid ja juhendeid, et levitada vabakaubanduslepinguid käsitlevat teavet tõhusamalt ja aidata ettevõtjatel kõnealuseid lepinguid kasutada.
Tihe koostöö liikmesriikide ja äriringkondadega on oluline, et neist vahenditest täiel määral kasu saada ja jõuda võimalikult paljude ettevõtjateni.
Soodustuste kasutamise määra käsitlevate andmete puudumine teatud partnerriikidesse suunatud ELi ekspordi puhul on probleem, mis tuleks lahendada asjaomaste riikidega esmajärjekorras. Tulevastesse vabakaubanduslepingutesse lisatakse säte teabevahetuse kohta, kuid juba kohaldatavate vabakaubanduslepingute puhul ei ole probleemile lahendust leitud. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik jälgida vabakaubanduslepingute kasutamist ega seda, kuidas mõjuvad täiendavad jõupingutused, mis on tehtud selleks, et aidata ELi ettevõtjatel kõnealuseid lepinguid kasutada. Samuti aitavad need andmed kindlaks teha sektorid, kus soodustuste kasutamise määr on madal, et nende sektoritega eraldi tegeleda.
10.4.Teenused ja investeeringud
Teenused ja investeeringud on osa kõikidest uue põlvkonna vabakaubanduslepingutest ning põhjalikest ja laiaulatuslikest vabakaubanduslepingutest, kuid seost lepingute ja arengu vahel on selles valdkonnas keeruline näha. Tegelikust mõjust ülevaate saamiseks on vaja rohkem aega.
Kohaldatavate Tšiili ja Mehhiko vabakaubanduslepingute puhul areneb kaubandus tervitatavas suunas.
10.5.Kaubandus ja kestlik areng
Vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerite kaasamine kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamisse nõuab jõupingutusi, kuid juba on märgata tervitatavat arengut.
Nüüd on ülesanne määrata kindlaks lähiaastail tehtava edasise töö põhieesmärgid. Endiselt on keeruline minna kaugemale peamiste rahvusvaheliste dokumentide pelgast ratifitseerimisest ning tagada nende dokumentide sätete rakendamine nii õiguses kui ka praktikas. Tulevasi järelevalvealaseid jõupingutusi hõlbustab tõhustatud koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ILO.
10.6.Lahendamata küsimused
Lahendamata küsimuste puhul on tehtud edusamme seoses
·sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega (Colombia, Peruu, Moldova, Gruusia, Ukraina),
·piiritusjookide suhtes kohaldatava diskrimineeriva korraga (Colombia) ning
·tehniliste eeskirjade ja standarditega (Ukraina, Gruusia).
Sellegipoolest on säilinud probleemid seoses
·sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega,
·põllumajandustoodetega kauplemise piirangutega,
·geograafiliste tähiste jõustamisega ja
·riigihangetega.
Selleks et keskenduda turgude avamisele, võttis EL koos liikmesriikidega 2016. aastal kahekümne kaubanduspartneri puhul vastu uue sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitleva strateegia, mis sisaldab selgeid turulepääsuprioriteete. Kõnealused kaubanduspartnerid on riigid, kellega EL on sõlminud vabakaubanduslepingu või kellega peetakse asjakohaseid läbirääkimisi. Tulevaste probleemide ennetamiseks jätkatakse jõupingutuste tegemist käimasolevatel vabakaubanduslepinguid hõlmavatel läbirääkimistel 23 .
Mida kauem on vabakaubanduslepingut kohaldatud, seda rangem peaks EL olema lepingust tuleneva kohustuste jätkuva täitmatajätmise suhtes. Pärast viit aastat ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kohaldamist
·ei saa EL ikka veel eksportida veiseliha,
·Korea ei ole endiselt heaks kiitnud piirkondadeks jaotamise põhimõtet ning
·EL jätkab koostööd Koreaga, et pikendada ELi kaitstud geograafiliste tähiste loetelu, nagu on ette nähtud lepingus.
Peruus toimub pärast vabakaubanduslepingu kolmeaastast kohaldamist endiselt piiritusjookide diskrimineeriv maksustamine. See on vastuolus edusammudega, mis on tehtud selles valdkonnas Colombia puhul. Seda küsimust tuleks käsitleda esmajärjekorras.
10.7.Õiguslik jõustamine
Vabakaubanduslepingute vaidluste lahendamise mehhanismi ei ole kasutatud, kuid EL taotles WTO vaekogu moodustamist, et vaadata läbi Colombias säilitatud diskrimineeriv kord, mida kohaldatakse piiritusjookide suhtes. Pärast seda taotlust võttis Colombia vastu seaduse, mis jõustus 2017. aasta jaanuaris ja millega kõnealune probleem tundub olevat lahendatud. EL jälgib nüüd selle seaduse rakendamist.
See on näide, kuidas kohtuasja algatamine võib vahel anda kiireid tulemusi ilma täieliku menetluseta. Komisjon kaalub õigusliku jõustamise kasutamist, eriti majanduse või süsteemi seisukohast oluliste juhtumite puhul.
1. lisa. Aruande ulatus ja kasutatud andmed
Aruande ulatus
Käesolev aruanne hõlmab vabakaubanduslepinguid, mille üle on peetud läbirääkimisi pärast 2006. aastat (uue põlvkonna vabakaubanduslepingud), ning vanemaid vabakaubanduslepinguid, mis on sõlmitud enne 2006. aastat ja mille kohaldamisala on üldjuhul piiratum (esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud).
Majanduspartnerluslepinguid ning põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid käsitletakse eraldi, kuna majanduspartnerluslepingutes pööratakse erilist tähelepanu arengule, laiaulatuslikes vabakaubanduslepingutes aga õigusaktide ühtlustamisele.
Lepingute täielik loetelu on esitatud 2. lisas.
Aruandes on eraldi peatükk kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise kohta, mis hõlmab kõiki vabakaubanduslepinguid, kus need sätted on olemas.
Kasutatud andmed
Aruandes vaadeldakse olukorda 2016. aastal ja vabakaubanduslepinguid, mida oli kohaldatud 2016. aasta lõpuks vähemalt üks aasta. Selles kasutati
·Eurostati 2016. aasta andmeid kaubavahetuse kohta,
·Eurostati 2015. aasta andmeid teenuste ja investeeringute kohta,
·esimese põlvkonna vabakaubanduslepingute puhul Eurostati andmeid alates 2002. aastast, sest alates sellest aastast on kättesaadavad EL 28 ühtlustatud andmed.
Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingu puhul kasutati erinevaid andmeid, sest Eurostati ja Kesk-Ameerika statistikas on väga suuri erinevusi. Aruanne hõlmab 2015. ja 2016. aastat ning selles kasutatakse
·Eurostati andmeid ELi impordi kohta 2016. aasta oktoobri seisuga;
·kättesaadavat Kesk-Ameerika riikide statistikat ELi ekspordi kohta eespool nimetatud ajavahemikus.
2. lisa. Ülevaade aruandes käsitletud vabakaubanduslepingutest
Uue põlvkonna vabakaubanduslepingud
·ELi ja Lõuna-Korea vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 2011. aasta juulist
·ELi ning Colombia ja Peruu vabakaubandusleping: kohaldatakse Peruu puhul alates 2013. aasta märtsist ja Colombia puhul alates 2013. aasta augustist
·ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping: kohaldatakse alates 2013. aastast 24
Põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud
·ELi ja Gruusia põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. septembrist 2014, jõustus täielikult 1. juulil 2016
·ELi ja Moldova põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. septembrist 2014, jõustus täielikult 1. juulil 2016
·ELi ja Ukraina põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016, jõustus täielikult 1. septembril 2017
Majanduspartnerluslepingud
·ELi ja CARIFORUMi (Antigua ja Barbuda, Belize, Bahama, Barbados, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guajaana, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago) majanduspartnerlusleping: kohaldatakse alates 29. detsembrist 2008
·ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (Fidži, Paapua Uus-Guinea) majanduspartnerlusleping: kohaldatakse Fidži puhul alates 28. juulist 2014 ja Paapua Uus-Guinea puhul alates 20. detsembrist 2009
·ELi ning Ida- ja Lõuna-Aafrika allpiirkonna riikide (Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe) majanduspartnerlusleping: kohaldatakse alates 14. maist 2012
·ELi ja Kameruni (Kesk-Aafrika) majanduspartnerlusleping: kohaldatakse alates 4. augustist 2014
Esimese põlvkonna vabakaubanduslepingud
·ELi ja Türgi tolliliit: assotsieerimisleping allkirjastati 1963. aastal, tolliliidu lõppetapp viidi lõpule 1. jaanuaril 1996
·ELi ja Šveitsi vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1972. aastast
·ELi ja Norra vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. juulist 1973
·ELi ja Alžeeria vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. septembrist 2005
·ELi ja Egiptuse vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 21. detsembrist 2003
·ELi ja Iisraeli vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1996. aastast
·ELi ja Jordaania vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. maist 2002
·ELi ja Liibanoni vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. märtsist 2003
·ELi ja Maroko vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. märtsist 2000
·ELi ja Palestiina vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. juulist 1997
·ELi ja Tuneesia vabakaubandusleping: kohaldatakse alates 1. märtsist 1998
·ELi ning Lõuna-Aafrika kaubandus-, arengu- ja koostööleping: kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000
·ELi ja Mehhiko üldine leping: kohaldatakse alates 2000. aasta oktoobrist
·ELi ja Tšiili assotsieerimisleping: kohaldatakse alates 1. veebruarist 2003
·ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping: kohaldatakse alates 1. juulist 2008
3. lisa. Soodustuste kasutamise statistika
Käesolevas aruandes esitatud statistika, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingutega pakutavate soodustuste kasutamist importijate seas, põhineb importiva riigi kogutud haldusandmetel.
See statistika kajastab seda, kui suur osakaal on sooduskorra alusel toimunud impordil, mille puhul on kasutatud olemasolevaid soodustusi (kasutatud soodustused), kogu sellises impordis, mis vastab soodustuste saamise tingimustele (pakutavad soodustused). Importi võetakse arvesse üksnes juhul, kui on olemas potentsiaalne soodustus, st kui kohaldatav soodustariif on madalam kui tavaliselt kohaldatav enamsoodustusrežiimi tariif.
1.Soodustuste kasutamine importimisel vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriikidest ELi
Kasutatav tariifirežiim tuleneb ühtsest (tollialasest) haldusdokumendist. Selles dokumendis määrab importija kindlaks, millise režiimi alusel import toimub. Seda võrreldakse TARICi tariifiandmetest tuleneva soodustuste kasutamise õigusega. Vajaduse ja võimaluse korral tehakse korrektsioonid, et kõrvaldada vead.
Saadud andmekogum on ühtne ning võimaldab võrdlust partnerriikide, aastate ja enamasti ka tariifiridade lõikes. Mõned vead jäävad siiski avastamata (nt lõppkasutuse tingimused) ja seepärast tuleb tulemusi konkreetse toote tasandil tõlgendada ettevaatusega.
Vt 4. lisa.
2.Soodustuste kasutamine eksportimisel EList vabakaubanduslepinguga hõlmatud partnerriikidesse
Statistika, mis käsitleb soodustuste kasutamist eksportimisel EList kolmandatesse riikidesse, põhineb igas importivas kolmandas riigis kogutud haldusandmetel. See statistika ei ole oma olemuselt ühtlustatud ning partnerriikide omavaheline võrdlemine või võrdlemine ELi impordiga on kõikuva ja sageli küsitava andmekvaliteedi tõttu ohtlik.
On täheldatud ebakõlasid, näiteks on teatatud sooduskorra alusel toimunud impordist tariifiridades, mis ei kuulu ühegi soodustuse alla, või on avastatud suuri erinevusi teatatud koguimpordi ja Eurostati ekspordiandmete vahel. Teatav ühtlustamine toimub tagantjärele kaubavahetuse kustutamisega tariifiridades, mille puhul kaubanduse peadirektoraadi turulepääsu andmebaasi kohaselt soodustusi ei kohaldata (st enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär on 0).
Seepärast on ELi ekspordi kohta saadud andmete kogum järjepidev üksnes siis, kui seda kasutatakse selleks, et võrrelda soodustuste kasutamist konkreetses riigis aja jooksul ja teatud määral ka tootekategooriate lõikes. Andmekogumeid ei tohiks kasutada selleks, et võrrelda soodustuste kasutamist eri riikides (sh ELi impordi puhul).
Vt 5. lisa.
4. lisa. Soodustuste kasutamine importimisel ELi
Eksportiv riik |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
Albaania |
88 % |
88 % |
87 % |
86 % |
Alžeeria |
95 % |
94 % |
97 % |
95 % |
Tšiili |
93 % |
94 % |
95 % |
95 % |
Colombia |
85 % |
96 % |
97 % |
97 % |
Costa Rica |
89 % |
96 % |
96 % |
97 % |
Egiptus |
96 % |
96 % |
95 % |
96 % |
El Salvador |
80 % |
91 % |
82 % |
74 % |
Gruusia |
86 % |
78 % |
83 % |
80 % |
Guatemala |
89 % |
94 % |
95 % |
95 % |
Honduras |
84 % |
93 % |
91 % |
92 % |
Iisrael |
89 % |
89 % |
89 % |
90 % |
Jordaania |
76 % |
79 % |
79 % |
68 % |
Liibanon |
79 % |
87 % |
76 % |
71 % |
Mehhiko |
67 % |
61 % |
52 % |
57 % |
Moldova |
89 % |
89 % |
91 % |
88 % |
Maroko |
97 % |
97 % |
97 % |
95 % |
Nicaragua |
90 % |
96 % |
94 % |
94 % |
Norra |
74 % |
72 % |
71 % |
66 % |
Okupeeritud Palestiina alad |
71 % |
78 % |
78 % |
81 % |
Panama |
70 % |
81 % |
70 % |
61 % |
Peruu |
95 % |
97 % |
98 % |
97 % |
Serbia |
92 % |
94 % |
93 % |
90 % |
Lõuna-Aafrika |
91 % |
91 % |
85 % |
79 % |
Lõuna-Korea |
82 % |
84 % |
85 % |
87 % |
Šveits |
92 % |
91 % |
86 % |
83 % |
Tuneesia |
95 % |
95 % |
95 % |
96 % |
Türgi |
92 % |
93 % |
93 % |
93 % |
Ukraina |
89 % |
86 % |
87 % |
89 % |
Majanduspartnerlusleping Kesk-Aafrika riikidega (Kamerun) |
98 % |
98 % |
91 % |
97 % |
Majanduspartnerlusleping Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidega |
96 % |
96 % |
97 % |
97 % |
Majanduspartnerlusleping CARIFORUMi riikidega |
79 % |
80 % |
91 % |
92 % |
Kuus Kesk-Ameerika riiki |
86 % |
94 % |
92 % |
92 % |
5. lisa. Soodustuste kasutamine eksportimisel EList
Importiv riik |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
Albaania |
73 % |
76 % |
80 % |
|
Tšiili |
78 % |
78 % |
76 % |
74 % |
Colombia |
56 % |
63 % |
71 % |
|
Costa Rica |
18 % |
38 % |
||
Egiptus |
78 % |
85 % |
||
Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik |
90 % |
90 % |
||
Iisrael |
89 % |
|||
Kosovo |
44 % |
|||
Liibanon |
49 % |
74 % |
74 % |
|
Mehhiko |
68 % |
|||
Montenegro |
86 % |
86 % |
85 % |
85 % |
Maroko |
52 % |
|||
Nicaragua |
0 % |
12 % |
22 % |
|
Peruu |
42 % |
|||
Serbia |
89 % |
90 % |
89 % |
90 % |
Lõuna-Korea |
65 % |
65 % |
68 % |
71 % |
Šveits |
80 % |
80 % |
78 % |
79 % |
Türgi |
95 % |
Vaatlusaluse aruandeperioodi kohta on esitatud aastaaruanded, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingut Lõuna-Koreaga (vt COM(2017) 614), Kesk-Ameerika riikidega (vt COM(2017) 160) ning Colombia ja Peruuga (vt COM(2017) 585).
Komisjon peab praegu põhjalikke arutelusid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmadega, et suurendada meie lepingutes sisalduvate kaubanduse ja kestliku arengu sätete rakendamise ja jõustamise tõhusust. Komisjon andis 11. juulil 2017 välja mitteametliku dokumendi, mis on nende arutelude aluseks. Vt http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/july/tradoc_155686.pdf.