Help Print this page 

Document 52017DC0171

Title and reference
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE milles käsitletakse direktiivi 2012/19/EL (elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta) (uus elektroonikaromude direktiiv) kohaldamisala läbivaatamist, uue elektroonikaromude direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaste kogumismäärade saavutamise tähtaegade läbivaatamist ning võimalust sätestada kõnealuse direktiivi III lisas esitatud elektri- ja elektrooniliste seadmete ühe või mitme kategooria puhul individuaalsed kogumismäärad

COM/2017/0171 final
Multilingual display
Text

Brüssel,18.4.2017

COM(2017) 171 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

milles käsitletakse direktiivi 2012/19/EL (elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta) (uus elektroonikaromude direktiiv) kohaldamisala läbivaatamist, uue elektroonikaromude direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaste kogumismäärade saavutamise tähtaegade läbivaatamist ning võimalust sätestada kõnealuse direktiivi III lisas esitatud elektri- ja elektrooniliste seadmete ühe või mitme kategooria puhul individuaalsed kogumismäärad


Sissejuhatus

Käesoleva aruandega täidetakse järgmised direktiivis 2012/19/EL (elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta) 1 (edaspidi „uus elektroonikaromude direktiiv“) sätestatud nõuded:

1.vaadata läbi uue elektroonikaromude direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud kohaldamisala. See hõlmab parameetrid, mille alusel eristatakse III lisas osutatud suuri ja väikeseid seadmeid (artikli 2 lõige 5);

2.vaadata läbi artikli 7 lõikes 1 osutatud kogumise sihtmäärade saavutamise tähtajad ja individuaalsete kogumise sihtmäärade kehtestamise võimalikkus ühe või mitme III lisas sätestatud kategooria puhul, eelkõige soojusvahetusseadmete, päikesepaneelide, väikeste seadmete, väikeste infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmete ning elavhõbedat sisaldavate lampide puhul (artikli 7 lõige 6).

Käesoleva aruande eesmärk on teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu komisjoni tegevusest ja järeldustest mõlema nõude puhul.

1. Uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala läbivaatamine, sealhulgas selliste parameetrite läbivaatamine, mille alusel eristatakse suuri ja väikeseid seadmeid

1.1.Sissejuhatus

Uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala läbivaatamine artikli 2 lõike 5 alusel tugines komisjoni tellitud uuringule „Review of the scope of Directive 2012/19/EU 2 (Direktiivi 2012/19/EL kohaldamisala läbivaatamine). Uuringus käsitleti järgmist:

I.tehti kindlaks elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate muutmisest tulenevad muudatused uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalas, ning hinnati, kas kõnealuse direktiivi kohaldamisala tuleks selliste muudatuste tõttu muuta;

II.vaadati läbi parameetrid, mille alusel eristatakse suuri ja väikeseid seadmeid;

III.võrreldi võimalikke erinevusi uue elektroonikaromude direktiivi avatud kohaldamisala ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi 3 kohaldamisala vahel ning hinnati, kas uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala tuleks selliste erinevuste tõttu muuta;

IV.hinnati uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala võimalike muudatuste võimalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid;

V.kui see oli asjakohane, tehti selle hinnangu alusel ettepanekud muudatuste kohta, mida tuleks teha uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalas.

Läbivaatamise raames konsulteeriti suunatud intervjuude 4 abil sidusrühmade ja ekspertidega ning analüüsiti kohaldamisala muutmisega seotud dokumente, tehes eelkõige kindlaks uue elektroonikaromude direktiivi avatud kohaldamisalasse kuuluvad tooterühmad.

Järgnevalt on ära toodud läbivaatamise peamised tulemused.

1.2.Kohaldamisala läbivaatamine

Uuringus keskenduti uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala kolmele aspektile.

Kohaldamisala muudatused (üleminek uue elektroonikaromude direktiivi I lisas loetletud kümnelt kategoorialt, mida veel kohaldatakse üleminekuperioodil, III lisas esitatud kuuele uuele kategooriale. Need hõlmavad ka kaht avatud kategooriat: suured seadmed ja väikesed seadmed).

Suurte ja väikeste seadmete eristamine.

Erinevused uue elektroonikaromude direktiivi avatud kohaldamisala ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisala vahel.

1.2.1.Muudatused uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalas, mis tulenevad elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate muutmisest

Uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala on sätestatud selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 koostoimes direktiivi I, II, III ja IV lisaga.

Uue direktiivi kohaselt on selle kohaldamisala üleminekuperioodil 13. augustist 2012 kuni 14. augustini 2018 peaaegu identne direktiivi 2002/96/EÜ kohaldamisalaga (edaspidi „vana elektroonikaromude direktiiv) 5 . Ainus muudatus on päikesepaneelide lisamine 4. kategooriasse. Kuna kõnealust lisamist juba hinnati enne vana direktiivi 6 uuestisõnastamist tehtud mõjuhinnangut, siis seda käesolevas hindamises enam ei käsitletud.

Avatud kohaldamisala kohaldatakse alates 15. augustist 2018. Elektri- ja elektroonikaseadmed jaotatakse kuude uute kategooriasse, mis on sätestatud uue direktiivi III ja IV lisas 7 . See jaotus hõlmab kaht avatud kategooriat – suured ja väikesed seadmed –, mida varem ei olnud.

Uuringus analüüsiti kõigepealt, kas kõik seadmed, mida uus elektroonikaromude direktiiv praegu hõlmab, jäävad selle kohaldamisalasse. Jõuti järeldusele, et uus direktiiv hõlmab kõiki vana direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid seadmekategooriaid. Samuti jõuti järeldusele, et kohaldamisala avamisega peaks olema võimalik lahendada probleemid, mis tulenevad toodete erinevast klassifitseerimisest liikmesriikides. See peaks omakorda suurendama õiguskindlust ja aitama uut direktiivi ühtlasemalt rakendada.

2018. aastast alates hakkavad uue direktiivi kohaldamisalasse kuuluma sellised elektri- ja elektroonikaseadmed nagu kodumajapidamise valgustus ja kaherattalised tüübikinnituseta elektrisõidukid. Uuringu käigus leiti, et nimetatud tootekategooriate hõlmamine toob täiendava keskkonna-, haldus- ja majanduskasu, kusjuures rakenduskulud jäävad eeldatavasti väikeseks.

Samuti järeldati uuringu põhjal, et uue direktiiviga kohaldamisalast uusi erandeid ei kehtestata. Selles kinnitatakse selgesõnaliselt enamikus liikmesriikides juba kohaldatavaid erandeid, mis tagavad direktiivi ühtlase rakendamise. Samuti on see kooskõlas komisjoni seisukohaga, 8 et vana direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid seadmeid ei tohiks tulevikus kohaldamisalast välja jätta.

Kokkuvõttes kinnitas uuring, et elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate muutmine ei toonud kaasa märkimisväärseid muudatusi uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalas. Loodetakse, et üleminek kümnelt kategoorialt kuuele avatud kategooriale suurendab õiguskindlust ja aitab uut direktiivi ühtlasemalt rakendada.

1.2.2.Suurte ja väikeste seadmete eristamise parameetrite hindamine

Uuringus käsitleti ka seda, kas suurte ja väikeste seadmete (st seadmed, mille välised mõõtmed on kas alla või üle 50 cm) eristamine elektroonikaromude direktiivis on asjakohane.

Uuringus tunnistati, et ükski klassifitseerimise kriteerium ei ole täiuslik ning jõuti järeldusele, et väliste mõõtmete 50 cm piir väikeste ja suurte seadmete eristamiseks on sobiv ning on kooskõlas kõnealuseid seadmeid kasutuselt kõrvaldavate ettevõtjate praktiliste piirangutega. Suuruse kriteerium tundub olevat ka peamine tegur elektri- ja elektroonikaseadmete kogumisel, jäätmekäitusel ja kasutuselt kõrvaldamisel. Jäätmekogumissüsteemide ja kasutuselt kõrvaldamise ning nendega seotud taristu puhul on seadme suurus isegi olulisem tegur kui seadme kaal.

1.2.3.Erinevuste hindamine uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisala vahel

Nimetatud direktiivide vaheline peamine erinevus seisneb elektri- ja elektroonikaseadmete mõiste määratluses: a) seade, mis vajab elektrivoolu või elektromagnetvälja vähemalt ühe kavandatud funktsiooni täitmiseks (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) või b) seade, mis vajab elektrivoolu või elektromagnetvälja esmase (põhi-)funktsiooni täitmiseks (elektroonikaromude direktiiv). See tähendab, et mõned seadmetüübid, mis praegu kuuluvad ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisalasse, jäävad elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalast välja (nt bensiinimootoriga muruniidukid või gaasipliidid, millel on üksnes elektrooniline süütesüsteem).

Kaaluti võimalust viia elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala vastavusse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisalaga, tuues näitena sisepõlemismootoriga aiatöömasinad, kuid jõuti järeldusele, et selliste seadmete hõlmamine elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalaga annaks vähe keskkonnakasu. Põhjuseks on see, et tegelikult võetakse juba praegu vähemalt 80 % selliseid seadmeid olelusringi lõpus ringlusse. Majanduslikust seisukohast tooks selliste seadmete hõlmamine kaasa lisakulud tootjatele (nt halduskulud tootjate registreerimiseks iga sellise liikmesriigi registris, kus nad elektri- ja elektroonikaseadmeid turule lasevad).

Kokkuvõttes on selliste seadmete hõlmamisel elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalasse, mis kasutavad elektrit üksnes teisejärgulise funktsiooni jaoks, rohkem puudusi kui võimalikke eeliseid. Elektroonikaromude direktiivi ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi erinevad eesmärgid ja erinev laad õigustab erinevusi nende kohaldamisalades. Seega ei ole edasine ühtlustamine ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviga põhjendatud.

1.3.Järeldus võimaliku õigusakti ettepaneku kohta

Võttes arvesse uuringu tulemusi uue elektroonikaromude direktiivi kohaldamisala võimaliku läbivaatamise kohta, jõuti järeldusele, et täiendavad muudatused direktiivi kohaldamisalas ei ole põhjendatud. Üleminekuperioodil, mil liikmesriigid kohanduvad uue elektroonikaromude direktiivi mõistete ja kohaldamisalaga, võivad muudatused ka probleeme tekitada.

2.Uue elektroonikaromude direktiivi artikli 7 lõikes 1 osutatud kogumise sihtmäärade saavutamise tähtaegade läbivaatamine ning individuaalsete kogumise sihtmäärade kehtestamise võimalikkus uue elektroonikaromude direktiivi III lisas sätestatud ühe või mitme kategooria puhul

2.1.Sissejuhatus

Selleks et koostada käesolevat aruannet, mis on nõutud uue elektroonikaromude direktiivi artikli 7 lõike 6 alusel, tellis komisjon sõltumatutelt konsultantidelt statistiliste andmete, dokumentide ja tehnilise teabe läbivaatamise. Komisjon pidas kõigi peamiste sidusrühmadega (liikmesriigid, tööstusliidud, laiendatud tootjavastutuse süsteemid, vabaühendused ja sõltumatud eksperdid) 9 konsultatsioone ning korraldas ühe õpikoja. Tehti järgmist:

a.kirjeldati liikmesriikide ees seisvaid võimalikke raskusi uue elektroonikaromude direktiivi artikli 7 1õikes 1 sätestatud kogumise sihtmäärade saavutamisel;

b.analüüsiti artikli 7 1õikes 1 sätestatud kogumise sihtmäärade saavutamise tähtaegade võimalike muudatuste tõenäolist mõju;

c.artikli 7 lõike 7 kohaselt analüüsiti tekkinud elektroonikaromude kogusel põhineva kogumise sihtmäära läbivaatamise tõenäolist mõju;

d.analüüsiti, kas oleks võimalik kehtestada individuaalsed kogumise sihtmäärad uue elektroonikaromude direktiivi III lisas sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete ühe või mitme kategooria puhul, ning kui leiti, et see oleks asjakohane, siis analüüsiti sellekohase ettepaneku esitamise võimalusi.

Järgnevalt on ära toodud hindamise peamised tulemused.

2.2.Kogumise sihtmäärade saavutamise tähtaegade läbivaatamine

Peamiste sidusrühmadega peetud konsultatsioonist ja liikmesriikide viimaste aastate kogumismäärade kohta esitatud andmete 10 hindamisest selgus, et mõnel liikmesriigil võib olla raskusi saavutada 2019. aastaks ettenähtud kogumise sihtmäär. See võib juhtuda siis, kui jätkatakse praeguse kogumistempo ja -tavadega. Selleks et teha kindlaks liikmesriigid, kelle puhul on risk, et nad ei saavuta elektroonikaromude kogumise sihtmäära, võeti arvesse seda, kui palju on veel eesmärgist puudu ning edenemise tempot.

Liikmesriikide ja peamiste sidusrühmade sõnul on probleemiks sellise kogumise suur määr, mida elektroonikaromude kogumise statistikas arvesse ei võeta. Eelkõige on see seotud sellega, kui kogumine toimub väljaspool laiendatud tootjavastutuse süsteeme või kui elektroonikaromude kogumine ei toimu selleks luba omavate ringlussevõtjate kaudu. Liikmesriikide vähene täitmis- ja järelevalvevõime halvendavad olukorda veelgi. Tehti kindlaks, et kogumise sihtmäärade saavutamist takistavad lisaks asjaolud, et elektroonikaromude haldamisega tegelev isikute rühm on suur ja mitmekesine, üldsuse teadlikkus on väike ning kogumistaristu on ebapiisav.

Selleks et leevendada liikmesriikide probleeme kogumise 2019. aasta sihtmäära saavutamisel, kaaluti kahte võimalust:

I.lükata edasi 2019. aastaks sätestatud tähtaega, et anda liikmesriikidele rohkem aega kogumise sihtmäära saavutamiseks, ilma et see piiraks kehtivaid erandeid 11 ;

II.vähendada tekitatud elektroonikaromude 85 %-list kogumise sihtmäära ilma tähtaega muutmata.

Tähtaja pikendamine annaks liikmesriikidele rohkem aega, et luua elektroonikaromude kogumiseks ja töötlemiseks vajalik taristu. Liikmesriigid saaksid suurendada kogumiskohtade arvu, optimeerida logistikat kogumis- ja töötlemiskohtade vahel, arendada välja väärismetallide töötlemise suutlikkuse ja maksimeerida sellest tulenevat kasu ning suurendada järelevalvet kogutava üle. Vana elektroonikaromude direktiivi läbivaatamiseks 2008. aastal tehtud mõjuhinnang 12 näitas, et 2016. aastaks on võimalik saavutada turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmete 65 %-line kogumise sihtmäär. Seega ei oleks asjakohane pikendada kehtivat tähtaega.

Pidades silmas tekkinud elektroonikaromude 85 % kogumise sihtmäära võimalikku läbivaatamist, võeti arvesse liikmesriikide teatatud kogumismäärasid mõne viimase aasta kohta ning nende sihtmäärade suunas liikumise tempot. Jõuti järeldusele, et liikmesriikidel tuleb käsile võtta probleemne mitteametlik elektroonikaromude kogumine, mille kohta ei esitata andmeid, kuna see on oluline tegur eesmärgi saavutamisel. Seega ei oleks asjakohane kaaluda kogumise sihtmäärade läbivaatamist, kui puuduvad täpsed andmed elektroonikaromude teatamata koguste kohta 13 . Tähtaja edasilükkamine või kogumise sihtmäära alandamine seaks ohtu uue elektroonikaromude direktiivi eesmärkide saavutamise ja tooks kaasa väärtuslike materjalide ringlussevõtust saadavate ressursside ja tulude olulise vähenemise. Samas vähendaks kogumise sihtmäära alandamine elektroonikaromude töötlemiskulusid. Seda põhjusel, et siis oleks vähem elektroonikaromusid, mida töödelda, ning nende hulgas võib olla jäätmeid, mida on lihtsam töödelda ja ringlusse võtta. Siiski ei muutuks töötlemise kogukulud oluliselt, kuna pidevalt on vaja teha investeeringuid, et tehnika arenguga kaasas käia, ning mastaabisääst kompenseeriks need kulud.

Seega jõuti analüüsis järeldusele, et kogumise sihtmäärade alandamine või tähtaja pikendamine põhjustaks majandus- ja keskkonnakasu olulise vähenemise. Kuigi kogumise 2019. aasta sihtmäära saavutamine on ambitsioonikas, on see teostatav, kui liikmesriigid teevad rohkem jõupingutusi kindlakstehtud probleemide lahendamiseks, milleks on eelkõige igal viisil kogutud elektroonikaromude teatamata kogused ning tõhusa täitmise tagamise ja järelevalve võime puudumine. Mõne liikmesriigi saavutatud suur kogumismäär annab tunnistust selle võimalikkusest. Sihtmäära saavutamiseks on olulisel kohal riiklikud meetmed, millega kehtestatakse meetmed seoses elektroonikaromude käitlemisega kogu protsessi vältel, näiteks nagu elektroonikaromude direktiivi artiklis 16 nõutud kohustuslik aruandlus ning riigiasutuste tehtav korrapärane kontroll.

Komisjonil on kavas toetada ja juhendada liikmesriike, et lahendada sihtmäärade saavutamisel tekkivaid probleeme. Seda tehakse osana sihtalgatusest, mille eesmärk on motiveerida liikmesriike elektroonikaromude direktiivi nõudeid täitma. Komisjon käivitas kõnealuse sihtalgatuse samaaegselt käesoleva aruandega ning selles keskendutakse uue direktiivi peamistele nõuetele.

Tehtud hindamise alusel järeldab komisjon, et elektroonikaromude direktiivis sätestatud kogumise sihtmäärade saavutamise tähtaegade või tekkinud elektroonikaromude kogusel põhineva kogumise sihtmäära läbivaatamine ei ole põhjendatud. Uue elektroonikaromude direktiivi läbivaatamine praegu sellisel viisil tekitaks ka märkimisväärse halduskoormuse, samal ajal kui tuleks hoopis keskenduda uue direktiivi rakendamisele.

2.3.Kas elektroonikaromude ühe või mitme kategooria puhul saaks kehtestada individuaalsed kogumise sihtmäärad?

Hinnates uue elektroonikaromude direktiivi III lisas esitatud kuuest elektroonikaromude kategooriast ühe või mitme kategooria puhul individuaalsete kogumise sihtmäärade kehtestamise mõju ja teostatavust, kaaluti kaht stsenaariumi. Lähtestsenaariumi puhul, milles lähtutakse uue direktiivi sätetest, kehtestataks üldiseks kogumise sihtmääraks 85 % tekkinud elektroonikaromude massist ning seda kohaldataks alates 2019. aastast. Ühegi elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria jaoks individuaalseid kogumise sihtmäärasid ei kehtestataks. Eeldatakse, et üldine 85 %-line kogumise sihtmäär saavutatakse peamiselt raskete ja lihtsalt ligipääsetavate elektroonikaromude kogumise suurendamise teel, kuna sellistel seadmetel on positiivne majanduslik väärtus ja nende töötlemine on odavam (või kasumlikum). Teise stsenaariumi puhul vaadeldi olukorda, kui iga elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria individuaalne kogumise sihtmäär oleks 85 % selles kategoorias tekkinud elektroonikaromude massist.

Analüüsiti, millist majandus-, keskkonna- ja sotsiaalset mõju avaldaksid nende kahe stsenaariumi kohaselt kogutud elektroonikaromude erinevad kogused. Analüüsi tulemus näitas, et kuigi individuaalsete kogumise sihtmäärade kehtestamisega võib saavutada mõningast majandus-, keskkonna- ja sotsiaalset kasu, on raske teha järeldusi selliste määrade kehtestamise teostatavuse kohta ELi tasandil. Olukord on liikmesriigiti erinev. Mõnes liikmesriigis on puudujääk 85 %-lisest kogumise sihtmäärast iga kategooria elektroonikaromude puhul väga suur. Samuti tooks individuaalsete kogumise sihtmäärade kehtestamine kaasa täiendavaid kohustusi sidusrühmadele ja liikmesriikidele (nt aruandlus, järelevalve) ning märkimisväärselt suurema halduskoormuse. Kehtiva sihtmäära muutmine praegusel hetkel võib olla ebaotstarbekas ja põhjustada segadust.

Võttes arvesse hindamise peamisi tulemusi, teeb komisjon järelduse, et praegusel hetkel ei ole asjakohane kehtestada elektroonikaromude direktiivis individuaalseid kogumise sihtmäärasid.

(1)

 ELT L 197, 24.7.2012, lk 38.

(2)

 Lõplik aruanne on kättesaadav komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/events_weee_en.htm .

(3)

 Direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174 1.7.2011, lk 88).

(4)

 Näiteks intervjuud liikmesriikide ekspertidega (nt ADEME – Prantsusmaa keskkonnaamet ja Prantsusmaa keskkonnaministeerium), laiendatud tootjavastutuse süsteemide liidu eksperdid (st elektroonikaromude foorum), elektroonikaromude Euroopa registrite võrgustiku eksperdid ning sidusrühmad, kes on spetsialiseerunud uuringus käsitletud tooterühmadele (eelkõige kodumajapidamise valgustus, aiatöömasinad ja elektrijalgrattad).

(5)

 Vana elektroonikaromude direktiivi kohaldati järgmiste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes: 1) suured kodumajapidamisseadmed, 2) väikesed kodumajapidamisseadmed, 3) infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed, 4) tarbijatele määratud seadmed ja päikesepaneelid, 5) valgustusseadmed, 6) elektri- ja elektrontööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad), 7) mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid, 8) meditsiiniseadmed (välja arvatud kõik implantaadid ja nakatunud tooted), 9) seire- ja valveseadmed, 10) automaatsed väljastusseadmed.

(6)

 Study on Photovoltaic Panels: Supplementing the Impact Assessment for a recast of the WEEE Directive (2011). Lõplik aruanne on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/pdf/Study%20on%20PVs%20Bio%20final.pdf .

(7)

Need kategooriad on järgmised: 1) soojusvahetusseadmed; 2) ekraanid, kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed; 3) lambid; 4) suured seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm); 5) väikesed seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm); 6) väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm).

(8)

 KOM(2011) 478 (lõplik), 11.8.2011.

(9)

 ‘Study on collection rates of WEEE’:  http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/events_weee_en.htm .

(10)

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/waste/key-waste-streams/weee .

(11)

Artikli 7 lõike 3 kohaselt võivad erandina Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia ebapiisava taristu ning elektri- ja elektroonikaseadmete tarbimise madala taseme tõttu otsustada:

(a)saavutada alates 14. augustist 2016 kogumise määra, mis on madalam kui 45 %, kuid kõrgem kui 40 % eelnenud kolmel aastal turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist, ja

(b)lükata edasi kogumise sihtmäära saavutamise enda valitud kuupäevani, mis ei ole hilisem kui 14. august 2021.

Tšehhi Vabariik, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia on seda erandit kasutanud.

(12)

Impact assessment on the proposed Directive on waste electrical and electronic equipment (Elektri- ja elektroonikaseadmeid käsitleva direktiivi ettepaneku mõjuhinnang) (detsember 2008) (SEC(2008) 2933).

(13)

Artikli 16 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid koguma teavet liikmesriikides turule lastud ja igal viisil kogutud taaskasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete koguste ja kategooriate kohta. See paneb liikmesriigid koguma teavet igal viisil kogutud elektroonikaromude kohta.

Top