EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.2.2017

COM(2017) 53 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Teine aruanne energialiidu olukorra kohta

I.    Sissejuhatus

2016. aasta oli energialiidu saavutamisel otsustava tähtsusega. See oli aasta, mil energialiidu raamstrateegia 1 visiooni ellurakendamiseks võeti täiendavaid konkreetseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid, millest kõige hiljutisem oli 30. novembril 2016 esitatud pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Järgmise sammuna hakatakse vähese heitega liikuvuse strateegia 2 ellurakendamiseks välja töötama konkreetseid algatusi kooskõlas komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga 3 . On oluline, et kaasseadusandjad teeksid jõupingutusi kavandatud meetmete viivitamata vastuvõtmiseks kooskõlas kolme institutsiooni ühisavaldusega ELi 2017. aasta õigusloome prioriteetide kohta, 4 et võimaldada energiasüsteemi tõrgeteta ümberkujundamist kohapeal.

Energialiit on Euroopa prioriteetne projekt, mis on Junckeri juhitava komisjoni üks kümnest poliitilisest prioriteedist, 5 mille puhul järgmised viis mõõdet on üksteisega tihedalt seotud: energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus; täielikult lõimitud Euroopa energiaturg; energiatõhusus, mis aitab vähendada tarbimist; majanduse CO2-heite vähendamine; ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. Edu on saavutatud kõigi nende mõõtmete osas.

Energialiit on osa Bratislava deklaratsiooniga 6 ette nähtud Euroopa Liidu positiivsest tegevuskavast ja seda ei saa lahutada Euroopa muudest peamistest poliitikasuundadest. Energialiit aitab saavutada säästva arengu eesmärke 7 ja rakendada ringmajanduse tegevuskava 8 ning see on tihedalt seotud kapitaliturgude liidu, digitaalse ühtse turu, Euroopa uute oskuste tegevuskava, Euroopa investeerimiskava ja julgeolekuliiduga. Kuna energialiidu strateegia raames vaadatakse läbi olemasolevad õigusaktid ja tagatakse nende otstarbekohasus, aitab see täita ka komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse tegevuskava eesmärke.

Energialiidu raames ei keskenduta mitte üksnes energiale ja kliimale, vaid ka kogu Euroopa majanduse ajakohastamisele ja selle CO2-heite vähendamisele ning energia- ja ressursitõhususe sotsiaalselt õiglasele suurendamisele. Energialiidu lõplik eesmärk on tagada, et Euroopa tarbijad, töötajad ja ettevõtjad saavad sellest kasu. Euroopa ettevõtjad peaksid olema vajalike investeeringute tegemisel juhtpositsioonil, kuna see annaks uute tehniliste lahenduste ja ettevõtlusmudelite osas teerajaja eelise. Teisisõnu on ajakohasemale, vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks olulised majanduslikud põhjused.

See eeldab ka tugevat välismõõdet. Kiiresti muutuvas geopoliitilises keskkonnas on edukas energialiit oluline Euroopa ja selle elanike pikaajaliste majandushuvide kaitsmisel ja heaolu tagamisel 9 . Liidusisese tegevuskava väljatöötamist on seepärast toetanud tugevdatud kliimadiplomaatia, mille eesmärk on suurendada energiavarustuskindlust, laiendada Euroopa vähese CO2-heitega tehniliste lahenduste eksporti ja elavdada tööstuse konkurentsivõimet. Üldiselt peaks energiadiplomaatia suurendama Euroopa ja selle rahvusvaheliste partnerite manööverdamisruumi muutuvamas maailmas. Selles valdkonnas on Euroopal suur potentsiaal olla maailmas juhtpositsioonil.

Tugev välismõõde hõlmab kindlat kliimadiplomaatiat, juhtpositsiooni võtmist maailma üleminekul säästvale energiale ning säästva arengu eesmärkide ja eelkõige eesmärgi „säästev energia kõigi jaoks“ saavutamist. Pärast Pariisi kokkuleppe 10 vastuvõtmist 2015. aasta detsembris ratifitseeris Euroopa Liit selle kiiresti, tänu millele jõustus 4. novembril 2016 esimene universaalne õiguslikult siduv üleilmne kliimakokkulepe.

2016. aastal näitas Euroopa Liit, et ta on Pariisi kokkuleppe kohapealsel rakendamisel eesrinnas. Komisjon on vastu võtnud kõik vajalikud seadusandlikud ettepanekud, mida on vaja selleks, et täita kõnealusest kokkuleppest tulenevaid Euroopa Liidu ambitsioonikaid kohustusi. Kõnealused ettepanekud ja nendega kaasnevad hõlbustavad meetmed aitavad oluliselt kaasa komisjoni üldise töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava täitmisele.

Samal ajal tuleks komisjoni ettepanekutega tagada, et üleminek oleks endiselt taskukohane Euroopa elanikele ja ettevõtjatele ning et see aitaks luua uusi töökohti, oskusi ja võimalusi, soodustades kasvu ja tagades kõrge elukvaliteedi Euroopa Liidus. Seda ootavad Euroopa Liidult ka noored eurooplased.

Seepärast koondatakse tähelepanu nüüd rakendamisele. Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tuleks nüüd jõuda kokkuleppele seadusandlike algatuste osas, olemasolevaid õigusakte tuleks rakendada ning aluslepingu konkurentsi- ja riigiabi eeskirjade täitmine tuleks rangelt tagada. Samal ajal tuleks liidu, liikmesriikide ja kohalikul tasandil jätkata mitteseadusandlike meetmetega ning neid tuleks tugevdada.

II.    Suundumused ja poliitikatähelepanekud

Alates energialiidu olukorda käsitleva esimese aruande avaldamisest 2015. aasta novembris 11 on Euroopa Liidus jätkunud mitmed vähese CO2-heitega majandusele üleminekut soodustavad suundumused ja need on isegi tugevnenud 12 . Peamised tähelepanekud, mida on võimalik teha liikmesriikides toimunud arengu kohta 2016. aastal, on esitatud kokkuvõtlikult 2. lisas. Nende alusel analüüsitakse liikmesriikide poliitikat põhjalikumalt, mida komisjon kavatseb teha 2017. aastal.

Euroopa Liit tervikuna on jätkuvalt teinud suuri edusamme energialiidu eesmärkide ja eelkõige 2020. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Juba praegu on liit suutnud energiatarbimist märkimisväärselt vähendada. Kui liikmesriigid jätkavad jõupingutusi, saavutab Euroopa Liit energiatõhususe 2020. aasta eesmärgid 13 kavakohaselt.

Joonis 1. Primaarenergia tarbimine ja SKP suundumus 14

2015. aastal oli Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heide 1990. aasta tasemest 22 % madalam 15 . Kuigi 2015. aastal heide ajutiselt suurenes piiratud ulatuses, heide üldiselt väheneb 16 . ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites vähenes heide 2015. aastal jätkuvalt 17 .

Euroopa Liit on kavakohaselt edasi liikunud ka taastuvenergia sektoris; 2014. aasta andmete kohaselt oli Euroopa Liidus taastuvenergia osakaal lõppenergia kogutarbimises 16 % 18 . Kuna kõver muutub järsemaks 2020. aastale lähenedes, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi.

Joonis 2. Taastuvenergia osakaal Euroopa Liidus vastavalt taastuvenergia direktiivi ja riiklike taastuvenergia tegevuskavade kõveratele 19 .

Veel üks oluline suundumus on, et Euroopa Liit on endiselt edukas majanduskasvu lahtisidumisel kasvuhoonegaaside heitest. Ajavahemikul 1990–2015 suurenes Euroopa Liidu sisemajanduse koguprodukt (SKT) kokku 50 %, samal ajal aga kasvuhoonegaaside heide vähenes 22 %. Praeguste suundumuste ja prognooside kohaselt eeldatakse sellise lahtisidumise jätkumist.

Joonis 3. SKP (püsivhindades), kasvuhoonegaaside heite ja majanduse heitemahukuse (heitkoguse ja SKP suhtarv) varasem ja prognoositav muutus, indeks (1990 = 100) 20  

Samuti on Euroopa Liidul õnnestunud märkimisväärselt vähendada oma majanduse kasvuhoonegaaside heite mahukust. Liidu majandus on praegu üks kõige kasvuhoonegaasitõhusamaid suurte majandusriikidega võrreldes ning selle majandus peaks muutuma kõige kasvuhoonegaasitõhusamaks G20 riikide seas tänu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Samas vähendavad ka teised piirkonnad märkimisväärselt oma kasvuhoonegaaside heite mahukust Pariisi kokkuleppe kohaste kliimakavade alusel. Positiivsetest suundumustest hoolimata ei ole rahuloluks veel põhjust, kui Euroopa tahab jääda maailmas juhtivale kohale.

Joonis 4. Kasvuhoonegaaside heite mahukus (miljon CO2 ekvivalenttonni/miljard USA dollarit) 21

III.    Edusammude ja probleemide hindamine

Leiab aset üleminek ajakohasemale, vähese CO2-heitega majandusele

Energialiidu strateegias seati eesmärgiks kaugeneda fossiilkütustel põhinevast majandusest. Euroopa majanduse CO2-heite vähendamine on edukas. Kaasseadusandjad leppisid rekordilise kiirusega kokku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimises. Selleks et täita Euroopa Liidu kohustusi, võttis komisjon juba 2015 aasta juulis vastu ettepanekud 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku elluviimiseks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites 22 ja juulis 2016 ettepanekud kõnealuse raamistiku elluviimiseks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites, 23 mille alla kuulub ka maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 24 . Järgmise sammuna keskendutakse Euroopa Liidu osalemisele esimeses hõlbustavas dialoogis, mis peetakse 2018. aastal ja mille käigus osalised peaksid hindama Pariisi kokkuleppe ühiseesmärke ja rakendamisel saavutatud edu.

2016. aastal esitas komisjon Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, millel on sama selged eesmärgid: sajandi keskpaigaks peaks transpordi põhjustatud kasvuhoonegaaside heide olema vähemalt 60 % väiksem kui 1990. aastal ning see peaks kindlalt vastama kavakohasele eesmärgile viia heide nulli lähedale, tagades et inimeste ja kaupade vedu vastab vajadustele ning et ülemaailmse ühenduvusega seotud liikuvusvajadused on rahuldatud. Transpordist tulenevat, inimeste tervist kahjustavat õhusaasteainete heidet tuleb samuti viivitamata järsult vähendada. Strateegias keskenduti peamiselt maanteetranspordile, mis tekitab 70 % kogu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest.

Kohe pärast Pariisi kokkuleppe jõustumist võttis komisjon vastu puhta energia paketi, milles on esitatud õigusraamistik 2020. aasta järgseks perioodiks ja millega antakse ka tugev stiimul minna üle keskkonnasäästlikumale majandusele. Umbes samal ajal võeti vastu õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade läbivaadatud direktiiv (NEC-direktiiv) 25 . Peamiste õhusaasteaine jaoks rangemate heite piirnormide kindlaksmääramisega aitab Euroopa Liit kaasa oma elanike tervise parandamisele ning enneaegsete surmade vältimisele, vähendades samal ajal ühiskonnal kanda tulevaid suuri majanduslikke kulusid 26 . Tänapäeva ühiskonnas peaksid elanikud saama kasu inimeste tervisesse tehtavatest investeeringutest.

Edu innovatiivsele, energia- ja ressursitõhusale majandusele üleminekul

Komisjon täitis oma lubaduse vaadelda energiatõhusust omaette energiaallikana. Komisjon pakkus välja siduva Euroopa Liidu tasandi eesmärgi suurendada 2030. aastaks energiatõhust 30 %. Mitme kaasneva algatusega tagatakse selle eesmärgi kulutõhus saavutamine: selleks kohandatakse asjakohaseid õigusakte 2030. aasta konteksti arvestades ja kõrvaldatakse mitmed tõkked, mis takistavad investeerimist energiatõhususse ja eelkõige hoonete renoveerimisse.

Tänapäevane majandus peab kasutama tõhusalt nii energiat kui ka ressursse kogu nende olelusringi vältel. Energiasüsteemi ümberkujundamine peab toimuma käsikäes ringmajanduse ümberkujundamisega, kuna suurem jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt võimaldavad energiat märkimisväärselt säästa. Näiteks jäätmetest energia tootmise rolli käsitleva hiljuti vastu võetud teatise 27 kohaselt on jäätmehierarhia põhimõtet järgides võimalik jäätmetest saada 29 % rohkem energiat, kui tehnikat ja toetavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. See aitab saavutada energialiidu strateegia ja Pariisi kokkuleppe kohaseid eesmärke. Euroopa on juhtival kohal keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas. Ökotööstuse toodang ühe SKP ühiku kohta on suurenenud rohkem kui 50 % viimase kümne aasta jooksul ning ökomajandusega seotud töökohtade arv on rohkem kui 4 miljonit täistööaja ekvivalentides. Ka selles valdkonnas on suured majanduslikud võimalused ja tõendatud majanduslik potentsiaal.

Euroopa majanduse ajakohastamine eeldab tõhusat konkurentsi energiaturul ja stabiilset õigusraamistikku, mis soodustab innovatsiooni ja konkurentsivõime suurendamist. Teatises „Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine“ 28 on esitatud Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on toetada Euroopa ettevõtjaid ja uusi ettevõtteid keskkonnasäästlikele lahendustele keskenduva teadustöö ja innovatsiooni edendamisel ning millega tagatakse, et saavutatud tulemused jõuavad kiiresti ja edukalt turule. Energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava), 29 milles keskendutakse kulutõhusate vähese CO2-heitega tehniliste lahenduste kasutamisele energiasüsteemis, rakendamisel on saavutatud märkimisväärset edu.

Tugev toetus keskkonnasäästlikele lahendustele keskenduva teadustöö ja innovatsiooni edendamisele tingis ka Euroopa liidu ühinemise üleilmse innovatsioonimissiooni algatusega 30 . Euroopa Liit täidab oma juhirolli koostöös investoritega, tagades revolutsiooniliste tulemuste saavutamise selle algatuse raames. Täiustatud ja täiendavate näitajate väljatöötamine näiteks puhta energia lahenduste impordi, ekspordi ja turuosa jaoks aitab paremini hinnata ELi üleilmset tulemuslikkust ja konkurentsivõimet selles valdkonnas ning ajakohastada teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärke. Selleks teeb komisjon koostööd liikmesriikide, tööstuse, teadus- ja innovatsiooniringkondade ning muude peamiste sidusrühmadega ning puhta energia tööstusliku konkurentsi foorumi raames. See foorum kavatsetakse kokku kutsuda tihedas koostöös juba olemasolevate foorumitega enne käesoleva aasta lõppu.

Tarbijate rolli suurendamine

Energialiit annab käegakatsutavat kasu tarbijatele, kes on energiasüsteemi ümberkujundamise keskpunktis. Üha enam tarbijaid on aktiivsed energiaturul, mida näitab ka eramute päikeseelektrisüsteemide ja taastuvenergiakooperatiivide arvu suurenemine või nii gaasi-kui ka elektritarnijate kõrge vahetamise määr. Samas tuleb võtta veel meetmeid, et toetada paljusid tarbijaid, kellel ei ole veel võimalik osaleda.

Nagu energiahindade ja -kulude aruanne 31 näitab, on viimastel aastatel jaemüügituru hinnad tõusnud, samal ajal kui hulgimüügiturul on hinnad madalamad. Ettepanekud Euroopa elektrituru uue ülesehituse kohta 32 ja uus taastuvenergia direktiiv 33 suurendavad veelgi tarbijate mõjuvõimu nii, et nad saavad osaleda turul täiel määral, ning nendega on ette nähtud täiendavad meetmed haavatavate tarbijate kaitsmiseks ning ,lahtiühendamise ärahoidmiseks, samuti käsitletakse neis kütteostuvõimetust Euroopa Liidus. Konkurentsieeskirjade täitmise range tagamine aitab suurendada tarbijate heaolu tänu madalamatele hindadele, suuremale konkurentsile ja innovatsioonile.

Komisjon kavatseb 2017. aastal käivitada teadlikkuse tõstmise kampaania, mille eesmärk on suurendada tarbijate osalemist energiaturu arendamisel ja sellest saadavat kasu nende jaoks. Kampaania eesmärk on tuua esile energiatõhususest ja tarnija vahetamisest saadav kasu. See käivitatakse katseprojektina mitmes liikmesriigis ning seda võidakse tulemuste saamisel laiendada ka teistesse liikmesriikidesse.

Peale selle hakkab 2017. aasta lõpus tööle kütteostuvõimetuse vaatluskeskus, mis aitab liikmesriikidel jälgida kütteostuvõimetusega seotud arengut ning võtta meetmeid selle kasvava probleemi lahendamiseks. Vaatluskeskuse eesmärk on koostada kütteostuvõimetuse statistikat, olla heade tavade levitamise keskuseks peamiste sidusrühmade jaoks ja teabekeskuseks kütteostuvõimetuse küsimustes laiema üldsuse jaoks.

Üleminek puhtale energiale peaks olema õiglane ja selle puhul tuleks arvesse võtta selle revolutsioonilist mõju sidusrühmadele ning sealhulgas tööstusele ja töötajatele. Seepärast uurib komisjon, kuidas kooskõlas konkurentsieeskirjadega paremini toetada seda üleminekut söetööstus- ja CO2-mahukates piirkondades. Selleks kavatseb ta teha koostööd piirkondade sidusrühmadega, et Euroopa Liidu toetus oleks sihipärasem ja et sellega soodustataks heade tavade vahetamist, sh tööstust ja ümberõppe vajadusi hõlmavate tegevuskavade üle peetavate arutelude käigus, ning soodustaks vastastikmõju ja ühist koostööd.

Energialiidu taristu, mis on ka tulevikus vastupidav

Energialiidu aluseks on vastupidav taristu. Eelmisel aastal käivitusid olulised ühendusprojektid ning piirkondlikku koostööd tugevdati märkimisväärselt.

Alustati tööd selliste uute võrkudevaheliste ühenduste osas nagu Aadria mere torustikesüsteem, mis on osa Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridorist; allkirjastati rahastamiskokkulepped, nt toetusleping, mille alusel investeeritakse Euroopa ühendamise rahastust 187 miljonit eurot Eesti-Soome ühenduse Balticconnector ehitamisse, ning 179 miljardi euro suurune toetusleping, millega toetatakse Bulgaariat, Ungarit ja Austriat läbiva BRUA gaasijuhtme ehitamist 34 . Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma volitusi tuleks laiendada elektrile, taastuvenergiale ja energiatõhususele.

Põhjamere piirkonna riikide algatuse raames 35 loodi kõrgetasemeline töörühm, mis keskendub avamere tuuleenergia paremale lõimimisele süsteemi ja ühenduste parandamisele. Avamere tuuleenergia projektide pakkumused olid 2016. aastal rekordiliselt madala hinnaga, mis osutab sellele, et avamere tuuleenergia tootmise hind alaneb ja avamere tuuleenergia odavneb 36 .

Viimastel kuudel hakkasid tööle uued veeldatud maagaasi (LNG) terminalid Świnoujścies (Poola) 37 , Dunkerque’is (Prantsusmaa) ja Poris (Soome), mis aitavad luua uusi turuvõimalusi ning suurendada liikmesriikide ja nende naaberriikide gaasivarustuskindlust. Vahemere idaosa on Euroopa Liidu gaasivarustuse seisukohast paljulubav allikas. See suurendab võimalusi mitmekesistada energiavarustust ja vähendab impordi osas sõltuvust ühest tarnijast, mis on energialiidu keskne eesmärk.

Siiski esineb läbilaskevõime piiratust tulenevalt puuduvast taristust või selle alakasutamisest. On vaja ehitada ühendusi ja vajaduse korral siseliine, et veelgi lõimida elektri siseturgu Euroopa edelaosas ning Põhja- ja Ida-Euroopas (nt Saksamaal, Poolas ja Tšehhi Vabariigis), ning kõnealuste ühenduste haldamist tuleb parandada. Tuleb jätkata Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimist Euroopa elektrisüsteemiga. 2030. aastaks seatud eesmärk suurendada elektrivõrkude ühendatust 15 % peaks aitama tagada (tingimusel et see võimsus tehakse turul kättesaadavaks), et Euroopa Liit kasutab oma taastuvenergia ressursse optimaalselt ning et on tagatud varustuskindlus ja turu lõimimine.

Taristu osas tuleks 2017. aastal jõupingutusi suurendada. Ühishuviprojektide kolmanda loendiga soovitakse kindlaks teha need projektid, mida on kõige kiiremini vaja ellu viia, et soodustada turu lõimimist, jätkusuutlikkust, tarnekindlust ja konkurentsi. Uue loendiga peaks olema kaasas energiataristut käsitlev teatis. Energialiidu olukorda käsitleva järgmise aruandega sõelutakse välja need ühishuviprojektid, mille edu ei ole olnud piisav, et ükski liikmesriik ei jääks energiasüsteemi ümberkorraldamisel maha. Samal ajal peaksid põhivõrguettevõtjad tegema olemasoleva taristu turuosalistele täiel määral kättesaadavaks ning turueeskirjadega tuleks edendada taristu tõhusat kasutamist enne uue ehitamist.

Arvestades liikmesriikide ressursside nappust, tuleks avaliku sektori ressursse arukalt kasutada. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende toetus energiataristule kõige laiemas tähenduses on kooskõlas energialiidu põhimõtetega. Toetust tuleks anda üksnes kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energiapoliitikaga, vältides varade muutumist kasutuskõlbmatuks ja sõltuvust CO2-mahukast tootmisest 38 . Tuleb teha suuremaid jõupingutusi puhta energia taristu loomiseks transpordivaldkonnas.

Energia- ja transpordisektori elutähtsa taristu kaitsmine on kasvava olulisusega teema, võttes arvesse hiljutisi terrorirünnakuid ja muid geopoliitilisi ohte. Juba on olemas õigusaktid, mille alusel hinnata vastavaid vajadusi ja tõhustada elutähtsa taristu kaitset 39 . Energiasektoris tulevikus tehtav töö peaks keskenduma nii käitiste füüsilise kaitse tugevdamisele kui ka meetmetele, mille eesmärk on tagada teenuste toimimine. Energiasektori digiteerimisega suurendatakse selle avatust küberrünnakutele ja vajadust rangete andmekaitseeeskirjade järele. Selleks et rakendada küberjulgeoleku direktiivi (NIS) 40 ja suurendada energialiidu ja digitaalse ühtse turu vastastikmõju, analüüsib eksperdirühm energiasektori konkreetseid küberjulgeoleku vajadusi. Samuti on see oluline tarbijate seisukohast.

Investeeringutega seotud küsimused

Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on ajavahemikul 2020–2030 vaja igal aastal investeerida ligikaudu 379 miljardit eurot 41 . Seepärast intensiivistatakse investeeringutega seotud tegevust 2017. aastal, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid sihipäraselt.

Selles osas on jätkuvalt oluline roll Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid. Seni on rohkem kui 20 % investeeringutest, mida on toetanud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, olnud seotud energia valdkonnaga. Fondi laiendamisega tegi komisjon ettepaneku, et vähemalt 40 % fondi taristu- ja innovatsioonirahastamisvahendi projektidest peaksid kaasa aitama kliima-, energia- ja keskkonnaalaste meetmete saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppega 42 . Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendite kombineerimine muude Euroopa fondide ja rahastamisvahenditega suurendab veelgi vahendite kasutamise võimalusi suurema riskiga investeeringute tegemiseks tulevikus 43 .

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antakse ka olulist toetust eri projektide kaudu. Ajavahemikus 2014–2020 on toetuse kogusumma ligikaudu 98 miljardit eurot koos liikmesriikide avaliku ja erasektori kaasrahastamisega. Raamprogrammi „Horisont 2020“ ja sealhulgas InnovFin'i rahastamisvahendite 44 raames energia näidisprojektide kaudu tehtavad investeeringud teadustegevusse ja innovatsiooni on sama olulise tähtsusega puhta energia tehnoloogia väljatöötamisel. Uusimaid tehnilisi lahendusi toetavad teadus- ja innovatsiooniprojektid andsid juba 2016. aastal olulisi tulemusi sellistes valdkondades nagu päikeseenergia, vesinik ning kütuseelementide jõul töötavad heitevabad bussid 45 .

Seatakse sisse täiendavad rahastamisvahendid. Oma ettepanekus vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem 2020. aasta järgseks perioodiks tegi komisjon ettepaneku luua innovatsioonifond, et toetada innovatsiooni energiasektoris ja tööstuses. Selleks et selle fondi kohaldamisala oleks sobiv, kavatseb komisjon 2017. aastal pidada mitmeid sektoripõhiseid ümarlauaistungeid energiamahukate tööstuste esindajate, taastuvenergia projektide elluviijate, innovaatorite ja investoritega. Lisaks hõlmab ettepanek ajakohastamisfondi loomist, et toetada väiksema eelarvega liikmesriikide elektrisüsteemide ajakohastamist.

2017. aastal pööratakse tähelepanu arukate hoonete aruka rahastamise algatuse 46 rakendamisele koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja liikmesriikidega. Selle algatuse üheks elemendiks on paindlike rahastamisplatvormide arendamine, et kiirendada hoonete renoveerimist. Sama oluline on kõrvaldada takistused, mis aeglustavad renoveerimist. Seepärast analüüsib komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega, millist mõju avaldavad avaliku sektori raamatupidamiseeskirjad energiatõhususe lepingute sõlmimise turule. Komisjon kavatseb enne 2017. aasta sügist ajakohastada oma suuniseid, selle kohta, kuidas käsitleda selliseid partnerlusi statistika eesmärgil.

Rahastamine peab olema jätkusuutlik. Seda eesmärki silmas pidades kavatseb jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemeline eksperdirühm 47 esitada 2017. aasta jooksul komisjonile poliitikasoovitused, mille eesmärk on hõlbustada era- ja avaliku sektori kapitalivoogude suunamist jätkusuutlikesse investeeringutesse ning minimeerida suure CO2-heitega seadmetega seotud võimalikke riske ELi finantssüsteemi jaoks.

Sama loogika kohaselt ei tuleks avaliku sektori vahendite kaudu toetada tehniisi lahendusi ja ressursse, mille kasutamisest on hakatud järk-järgult loobuma või mis ei pruugi pikas perspektiivis jätkusuutlikud olla. Puhta energia pakett oli selge märk sellest, et Euroopa Liit suurendab jõupingutusi fossiilkütusetoetuste järkjärguliseks kaotamiseks. Energialiidu olukorda käsitlevates tulevastes aruannetes jälgitakse G7 ja G20 raames võetud kõnelause kohustuse täitmist.

Tugeva energialiidu välismõõde

Muutuva rahvusvahelise keskkonnaga kaasnevad uued ülesanded, aga ka võimalused. Energia importijana on Euroopa Liit selgelt huvitatud, et maailma energiaturud toimiksid hästi ja põhineksid eeskirjade täitmisel. Selleks teeb ta suuri jõupingutusi, et tugevdada muu hulgas selliste mitmepoolsete foorumite juhtimist nagu G7, G20 ja Rahvusvaheline Energiaagentuur. Samuti tegutseb Euroopa Liit piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil, et edendada energiaturgude toimimist, lõimimist ja reformimist. Näiteks võib tuua energiaühenduse reformi või dialoogi elavdamise Alžeeriaga ning strateegilise tähtsusega projektid energiavarustuse mitmekesistamise valdkonnas, nt Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridor. Euroopa laienemis- ja naabruspiirkondades on komisjon koos rahvusvaheliste finantseerimisasutustega käivitanud algatuse, et ühiselt edendada energiasektori reforme ja suurendada ehitiste energiatõhususse tehtavaid avaliku ja erasektori investeeringuid 48 .

Euroopa Liit jätkas energiareformide edendamist Ukrainas. Käegakatsutavat edu on saavutatud gaasituru osas ja energiatõhususe suurendamiseks on tehtud olulisi otsuseid. Komisjon korraldas rea kahe- ja kolmepoolseid kohtumisi Venemaaga ja Ukrainaga, et tagada Ukraina jaoks stabiilsed sisetarned ja Euroopa Liidu jaoks Ukraina kaudu toimuv gaasitransiit Venemaalt. Tuleb jätkata reformidega, sh elektrisektoris.

Oluline saavutus oli see, et Euroopa Parlament ja nõukogu sõlmisid poliitilise kokkuleppe seoses valitsustevahelisi energiaalaseid lepinguid käsitleva ettepanekuga, 49 mis kuulus varustuskindluse paketti, mis esitati 2016. aastal. See suurendab läbipaistvust ja aitab tagada valitsustevaheliste lepingute vastavuse liidu õigusele. Edu on saavutatud ka gaasivarustuskindlust käsitleva seadusandliku ettepaneku osas: Euroopa Parlament on vastu võtnud seisukoha 50 ja energeetika nõukogu võttis 2016. aasta detsembri alguses vastu poliitilise suunise.

Euroopa Liit peab üleminekul puhtale energiale olema maailmas juhtpositsioonil. Üleilmne turg on puhtale tehnoloogiale avatud seninägematus ulatuses. Seda arvestades kasutab Euroopa Liit oma välispoliitikat, et jagada oma kogemusi selles valdkonnas ja muuta see üleminek vähese CO2-heitega majandusele üldiseks, selleks edendab ta eelkõige tugevaid partnerlusi riikide ja piirkondadega.

See toimub nii energiaühenduse kaudu Aafrikas kui ka selle naaberriikides. Selle küsimuse olulisust tunnistati ka üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, 51 milles eelkõige soovitatakse suurendada energia- ja kliimadiplomaatia vastastikmõju. Kliimavaldkonnas on edukas näiteks heitkogustega kauplemise alane koostöö Hiinaga. Mõlemad pooled leppisid kokku koostöö tõhustamises, milleks algatati uus kahepoolne projekt, mille eesmärk on toetada kogu riiki hõlmavat heitkogustega kauplemise kava rakendamist Hiinas ja mis peaks käivituma 2017. aastal.

Kliimamuutuste valdkonnas tehtud rahvusvahelise töö tulemusel sõlmiti 2016. aastal Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis leping, mille alusel hakatakse käsitlema rahvusvahelise lennunduse põhjustatud kiiresti suurenevat heidet. Selle lepingu järel kavatseb komisjon peagi esitada seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala kohta lennunduses. Peale selle võeti rahvusvahelise diplomaatilise tegevuse tulemusel vastu Montreali protokolli Kigali muudatus, milles käsitletakse suure globaalse soojenemise potentsiaaliga fluorosüsivesinike kasutamise järkjärgulist vähendamist maailmas, ning Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis võeti vastu leping, mille eesmärk on töötada välja heite vähendamise strateegia rahvusvahelise laevandussektori jaoks. Need tulemused on õigeaegsed sammud kliimamuutuste vastu võitlemiseks sektorites, kus heide kiiresti kasvab.

2016. aastal tugevdati ka ELi–USA energianõukogu, mis on hea näide kõrgetasemelisest kahepoolsest koostööst energia- ja kliimaküsimustes, sh sellistes valdkondades nagu energiajulgeolek, energiapoliitika ning energiatehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtt.

Aafrika on Euroopa Liidu privilegeeritud partner ja jääb selleks ka edaspidi. Miljonitel aafriklastel puudub juurdepääs tänapäevastele energialiikidele. Samas on universaalne juurdepääs jätkusuutlikule energiale võti vajaliku majanduskasvu ja korraliku töökeskkonna loomiseks, sh naiste ja noorte jaoks. ELi ja Aafrika ühine strateegiline partnerlus on raamistik nende kahe mandri vahelise täiendava koostöö tegemiseks. Euroopa Liit on Aafrika taastuvenergia algatuse (AREI) 52 suur toetaja. Alates selle loomisest 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsi (COP21) raames on selle Aafrika juhtimisel toimuva algatuse eesmärk olnud suurendada Aafrika taastuvenergia võimekust. Tulevase Euroopa välisinvesteeringute kava ja muude juba olemasolevate vahendite kaudu tehtavates investeeringutes on energial oluline koht 53 .

Euroopa Liidu aktiivset energia- ja kliimadiplomaatiat tugevdatakse ülemaailmse linnapeade pakti raames kõigis maailma osades asuvatele linnadele ja piirkondadele antava toetusega. Euroopa Liidu linnapeade pakti ja algatuse „Compact of Mayors” vaheline liit hakkab täiel määral toimima 2017. aastal ning see koondab kuuel kontinendil asuva üle 7 000 linna. Habitat III konverentsil vastuvõetud uue linnade tegevuskava rakendamine on Euroopa Liidu prioriteet, sh arvestades selle laiemat jätkusuutlikkuse mõõdet.

IV.    ENERGIALIIDU RINGREIS TÖÖKOHTADE LOOMISE, KASVU JA INVESTEERINGUTE TEENISTUSES

Selleks et soodustada üleminekut puhta energia kasutamisele ja ajakohastada Euroopa majandust, tuleb nüüd rakendamisega alustada.  54 Seda silmas pidades käivitab komisjon energialiidu uue ringreisi. Ringreis on hea võimalus teha koostööd liikmesriikide ja muude sidusrühmadega ja aidata takistusi koos ületada. Seepärast keskendub ringreis liikmesriikide konkreetsetele vajadustele, nt toetada seda üleminekut CO2-mahukates piirkondades või toetada energiasüsteemi ümberkorraldamist saartel 55 . Samuti aitab see Euroopa Liitu inimestele lähemale tuua tänu kõiki ühiskonnakihte ja eriti noori hõlmavale dialoogile. Selleks et Euroopa oleks edukas, tuleb täiel määral kaasata noorte põlvkond, kellel on vajalikud oskused ja kes on veendunud vajaduses osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises.

Rakenduskava osana keskendutakse ringreisil eelkõige lõimitud riiklikele energia- ja kliimakavadele ja kohaliku tasandi meetmetele.

Eduka energialiidu kohapealne juhtimine ja kavandamine

Puhta energia paketi osana esitas komisjon energialiidu uue juhtimissüsteemi, 56 mis põhineb ühtsemal kavandamisel, aruandlusel ja rakendamise jälgimisel. Nüüd on enamik energialiitu hõlmavaid ettepanekuid esitatud ja liikmesriikidel on olemas peamised elemendid, mille alusel hakata koostama oma lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid. Need kavad on liikmesriikide jaoks olulised vahendid, millega tagada ettevõtjate, töötajate ja investorite jaoks kindlus ja prognoositavus ning hõlbustada investeerimist vähese CO2-heitega majandusse, mis on hädavajalik.

Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on alles vaja hakata riiklike kavasid välja töötama. Selleks et täita kohustust koostada kavad enne 2021. aastat, nagu nõukogu 57 on kokku leppinud, tuleks sellealast tööd kiirendada. Kuigi see ei saa olema lihtne, palub komisjon liikmesriikidel esitada kava projekt 1. jaanuariks 2018. Riiklike energia- ja kliimakavade tehniline töörühm pakub liikmesriikidele endiselt tuge. Selleks et need oleksid kaasavad, peaksid kava projektid põhinema konsultatsioonidel, milles osalevad investorid, sotsiaalpartnerid, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sh need, kellel on eri vajadused, ning muud liikmesriigi asjakohased sidusrühmad. Kavade koostamisel on oluline ka piirkondlik koostöö. Riiklikud energia- ja kliimakavad tuleks võimaluse korral töötada väljal paralleelselt õhusaaste kontrolli programmidega, et tagada vastasmõju ja vähendada kulusid, sest need kavad põhinevad suures osas samadel meetmetel.

Kohaliku tasandi olulisus energialiidu arendamisel

Linnadel ja maapiirkondadel on keskne roll Euroopa majanduse ajakohastamisel ja selle CO2-heite vähendamisel. Linnapiirkonnad on oluline kasvuhoonegaaside allikas: linnades tarbitav energia tekitab kogu CO2-heitest umbes kolm neljandikku. Linnad ja maapiirkonnad on kliimamuutuste mõju osas eriti haavatavad. Samal ajal on maapiirkonnad kui biomajanduse taastuvate energiaallikatega varustajad ja linnad kui innovatsiooni- ja majanduskasvu keskused järjest enam ka osa lahendusest. Linnades tehakse neljandik kogu avaliku sektori kulutustest ja peaaegu pool avaliku sektori investeeringutest 58 . Linnad annavad 68 % Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKP), seal asuvad 62 % töökohtadest ning neil on oluline osa kasvuhoonegaaside heite ja majanduskasvuks vajalike ressursside kasutamise lahtisidumisel 59 ning riikide majanduse teaduspõhisemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisel. Siin algab Euroopa majanduse ajakohastamine.

Linnades võetavatele meetmetele andis tugeva tõuke Amsterdami pakt, millega loodi linnade tegevuskava, Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumine Bratislavas ning linnade ühtse kontaktpunkti käivitamine. Linnade tegevuskava rakendatakse mitmete eri valdkonna partnerlustega ja sellel on otsene mõju Euroopa majandusele. Need hõlmavad komisjoni, liikmesriike, linnu ja asjakohaseid sidusrühmi.

Kogu Euroopa Liidus käivitatakse linnapõhiseid projekte, millega soovitakse luua sünergiat selliste valdkondade nagu energia, mobiilsus, digilahendused, vesi, õhk, jäätmekäitlus ja ringmajandus vahel. Sellised edukad projektid nagu arukate linnade projektid aitavad elanikel ja tööstusel säästa, tõsta õhu kvaliteeti ja luua kohapeal töökohti. Energialiidu ringreis on hea võimalus selliste projektide esile tõstmiseks, et neid saaks laiendada ja võtta kogu Euroopas kasutusele ning siduda paremini Euroopa investeerimistegevuskavaga.

V.    Järeldus

Euroopa Komisjon on täielikult pühendunud jätkama tööd projektidega, mis annavad Euroopa tasandil lisaväärtust ja annavad Euroopa elanikele käegakatsutavaid hüvesid. Euroopa majanduse ajakohastamine on üks neist ning see on energialiidu eesmärk. Selleks et energialiit oleks edukas, tuleb viivitamata hakata tegelema ettepanekutega, mis komisjon esitas 2015. ja 2016. aastal, kooskõlas kolme institutsiooni ühisavaldusega Euroopa Liidu 2017. aasta õigusloome prioriteetide kohta.

On oluline säilitada energialiiduga seotud ettepanekute üldine sihipärasus ja ambitsioonikus ning energialiidu projekti poliitiline hoog. Seepärast tuleks edusamme korrapäraselt läbi vaadata poliitilisel tasandil, sh Euroopa Ülemkogu tasandil. Kooskõlas Bratislava deklaratsiooniga hakkab Euroopa Ülemkogu vajaduse korral tegelema energia- ja kliimaküsimustega.

Lisaks seadusandlike dokumentide osas edu saavutamisele on oluline kiirendada energialiidu arendamist hõlbustavaid meetmeid ja tagada olemasolevate eeskirjade täielik järgimine. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad tugevdama näiteks energia- ja kliimadiplomaatia prioriteete ja keskenduma nende vastastikmõjule ning looma enne aasta lõppu investeerimisplatvormid, mis hõlbustavad investeerimist energiatõhususe ja taastuvenergia projektidesse.

Nende ja muude meetmete rakendamine on oluline, et saavutada juba praegu kohapeal edu, luua töökohti ning soodustada majanduskasvu ja investeeringuid. Üksnes siis, kui kohapeal saavutatakse edu, saavad liikmesriigid, piirkonnad ja kogukonnad kasu puhta energiaga kaasnevatest hüvedest. See on energialiidu püsiva edu peamine eeltingimus.

(1)

COM(2015) 80.

(2)

COM(2016) 501.

(3)

COM(2016) 710.

(4)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016C1224(01)&from=ET.

(5)

  https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/juncker-political-guidelines-speech_en_0.pdf ; Vt ka liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel, Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta järelduste I lisa.

(6)

Euroopa Liidu praeguse seisu üheskoos määratlemisele ning ühise tuleviku arutamisele pühendatud 16. septembri 2016. aasta Bratislava tippkohtumise, millest võttis osa 27 liikmesriiki, deklaratsioon ja tegevuskava.

(7)

Teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“, COM(2016) 739.

(8)

Teatis „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, COM(2015) 614.

(9)

Kooskõlas muu hulgas dokumendiga „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik,“ JOIN(2016) 18.

(10)

Vt http://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf .

(11)

COM(2015) 572.

(12)

Üksikasjad on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Monitoring progress towards the Energy Union objectives – key indicators“ (SWD(2017) 32) ja Euroopa Keskkonnaameti dokumendis „Trends and projections in Europe 2016 – Tracking progress towards Europe's climate and energy targets“ (http://www.eea.europa.eu/publications/trends-and-projections-in-europe).

(13)

COM(2017) 56; Euroopa Liit on juba saavutanud 2020. aasta eesmärgi energia lõpptarbimise osas. 2014. aastal oli primaarenergia tarbimine kõigest 1,6 % suurem kui 2020. aastaks eesmärgiks seatud primaarenergia tarbimine.

(14)

Põhineb Eurostati andmetel.

(15)

Vastavalt 2015. aasta ligikaudsetele inventuuriandmetele.

(16)

COM(2016) 707.

(17)

COM(2017) 48.

(18)

COM(2017) 57.

(19)

Öko-Instituti aruanne taastuvenergia kohta; avaldatud komisjoni veebilehel (http://ec.europa.eu/energy/en/studies).

(20)

Euroopa Komisjon, Euroopa Keskkonnaamet.

(21)

Allikas: The emissions Gap Report 2016-2030 trends and ambition. UNEP, november 2016. INDC = Intended Nationally Determined Contribution (riiklikult kindlaks määratud panus); Ameerika Ühendriikide INDC käib 2025. aasta kohta; kõik need on tingimusteta INDCd, v. a Indoneesia, Lõuna-Aafrika, Argentina, India ja Mehhiko.

(22)

COM(2015) 337.

(23)

COM(2016) 482.

(24)

COM(2016) 479.

(25)

Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist.

(26)

2013. aastal suri ELis õhusaaste tõttu enneaegselt hinnanguliselt üle 450 000 inimese. Hingamisteede haiguste tõttu kaotatud tööpäevade ja vähenenud tootlikkusest tulenev otsene majanduslik kahju on 15 miljardit eurot ning sellega kaasnevad tervishoiukulud ulatuvad 4 miljardi euroni. Vt Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta: http://www.eea.europa.eu/publications/air-quality-in-europe-2016.

(27)

COM(2017) 34.

(28)

COM(2016) 763.

(29)

Vt: https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/set-plan_progress_2016.pdf

(30)

Innovatsioonimissioon on üleilmne algatus, milles osalevad 22 riiki, kes on võtnud kohustuse viie aasta jooksul kahekordistada avaliku sektori investeeringuid puhta energia alasesse teadus- ja arendustegevusse.

(31)

COM(2016) 769.

(32)

Vt eelkõige COM(2016) 864 (elektridirektiiv) ja COM(2016) 861 (elektrimäärus).

(33)

COM(2016) 767.

(34)

Alates selle loomisest 2014. aastal on Euroopa ühendamise rahastu raames rahastatud 75 meedet, kokku 1,2 miljardi euro ulatuses; neist 12 olid ehitustööde toetamise lepingud.

(35)

  https://ec.europa.eu/energy/en/news/north-seas-countries-agree-closer-energy-cooperation .

(36)

Nt 64 eurot/MWh (Taani) ja 54,50 eurot/MWh (Madalmaad).

(37)

Euroopa Regionaalarengu Fondist saadi kaasrahastust 223 miljoni euro ulatuses.

(38)

Energeetikasektori kasutuskõlbmatute varade kohta vt Euroopa Keskkonnaameti aruanne 19/2016 „Transforming the EU power sector: avoiding a carbon lock-in“.

(39)

Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta.

(40)

Direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

(41)

Energiatõhususe direktiivi muudatuse mõju hinnang, SWD(2016) 405 (andmed investeeringute kohta muudesse sektoritesse kui transpordisektor).

(42)

Ligikaudu pool kogu seni heakskiidetud tehingutest taristu- ja innovatsioonirahastamisvahendi raames on energia- ja kliimavaldkonnas. The Investment Plan for Europe, State of Play, mai 2016. Vt ka teatis „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, COM(2016) 359.

(43)

See hõlmab Euroopa ühendamise rahastu kombineeritud projektikonkurssi, mis toimus veebruaris ja mille eelarve oli 150 miljonit eurot.

(44)

http://www.eib.org/products/blending/innovfin/products/energy-demo-projects.htm.

(45)

Päikeseenergia valdkonnas on R2M-Si projekti võrsefirma jõudnud näidisprojekti etapist väga tõhusate fotoelektriliste moodulite tootmise tellimise etappi. Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna avaliku ja erasektori partnerluse käigus on loodud esimene avalikult juurdepääsetav vesinikutankla Belgias, maailma esimene prootonvahetusmembraaniga kütuseelemendil töötav 2MW elektrijaam ning on alustatud ligikaudu 140 vesinikukütuseelementide jõul töötava heitevaba bussi kasutuselevõtuga Euroopas.

(46)

Dokumendi COM(2016) 860 I lisa.

(47)

Komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta otsus C(2016) 6912.

(48)

https://ec.europa.eu/commission/2014-2019/hahn/announcements/1st-high-level-meeting-enhanced-cooperation-enlargement-and-neighbourhood-regions-europe_en.

(49)

COM(2016) 53.

(50)

COM(2016) 52.

(51)

Teatis„ Shared Vision, Common Action: A Stronger Europe – A Global Strategy for the European Union’s foreign and Security Policy“, http://www.eeas.europa.eu/top_stories/pdf/eugs_review_web.pdf

(52)

http://www.arei.org/.

(53)

Teatis „Euroopa investeeringute suurendamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu tagamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“, COM(2016) 581.

(54)

Dokumendi COM(2016) 860 1. ja 2. lisa.

(55)

2017. aastal kavatseb komisjon käivitada protsessi Euroopa saarte koondamiseks, et kiirendada
parima võimaliku tehnika arendamist ja kasutuselevõttu saartel ja saarte piirkondades.

(56)

COM(2016) 759.

(57)

Nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldused energialiidu juhtimissüsteemi kohta.

(58)

Aruanne „The State of European Cities 2016 – Cities leading the way to a better future“, SWD(2016) 325, http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/policy/themes/cities-report/state_eu_cities2016_en.pdf .

(59)

Vt UNEPi aruanne lahtisidumise kohta linnade tasemel: http://www.unep.org/resourcepanel/Publications/City-Leveldecoupling/tabid/106135/Default.aspx .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.2.2017

COM(2017) 53 final

LISA

Energialiidu ajakohastatud tegevuskava

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Teine aruanne energialiidu olukorra kohta

Energialiidu ajakohastatud tegevuskava –
hetkeolukord: 1. veebruar 2017

Käesolev tegevuskava on sama kui 25. veebruaril 2015 vastu võetud komisjoni teatise „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” (COM(2015) 80) lisas esitatud tegevuskava, mida ajakohastati 2015. aasta novembris energialiidu olukorda käsitleva esimese aruande (COM(2015)572) kontekstis. Ainus uus teave siin esitatud tabelis on viimases veerus, kus on esitatud ajakohastatud andmed algatuste kohta, mis on juba vastu võetud või mille puhul ajakava on muudetud. Tabel ei sisalda uut teavet algatuste kohta, mis on algselt kavandatud aastaks 2017 või hilisemaks perioodiks.