EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.1.2017

COM(2017) 33 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta

1.Sissejuhatus

Ringmajanduse pakett, mille komisjon võttis vastu 2. detsembril 2015, on andnud olulise tõuke tugevamale ringmajandusele üleminekuks ELis. Pakett sisaldab jäätmeid käsitlevaid seadusandlikke ettepanekuid koos pikaajaliste eesmärkidega vähendada jäätmete prügilasse ladestamist ning suurendada ringlussevõttu ja korduskasutamist. Selleks et toote olelusring nö sulgeda, hõlmas pakett ka tegevuskava ringmajanduse toetamiseks väärtusahela igas etapis – alates tootmisest kuni tarbimise, parandamise ja valmistamiseni, jäätmekäitluse ja teisese toormeni, mis majandusse tagasi suunatakse. Komisjon on võtnud kohustuse võtta üksikasjalikke meetmeid oma praeguste volituste raames.

Üleminekuga jõulisemale ringmajandusele luuakse suurepärased võimalused Euroopa ja selle kodanike jaoks. See on tähtis osa meetmetest, millega püütakse Euroopa majandust ajakohastada ja muuta selle kurssi jätkusuutlikumaks. Selle alus on tugev ärimudel, mis võimaldab ettevõtetel saada olulist majanduslikku kasu ja suurendada konkurentsivõimet. Sellega kaasneb suur energiasääst ja keskkonnakasu. Ringmajandusega luuakse kohalikke töökohti ja sotsiaalse lõimimise võimalusi. See on tihedalt seotud ELi peamiste eesmärkidega töökohtade ja majanduskasvu, investeeringute, sotsiaalmeetmete kava ja tööstusinnovatsiooni valdkonnas.

Ringmajanduse laiem kasu seisneb ka energiatarbimise ja CO2-heite vähenemises. Seega on ringmajandusel tugev koostoime ELi kliima- ja energiaeesmärkidega ning komisjoni hiljuti vastu võetud paketiga „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 1 . Samuti aitab see ELil täita oma jätkusuutlikkusega seotud kohustusi, mis on kirjas teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, 2 ning eeskätt saavutada kestliku arengu 12. eesmärk, mis käsitleb säästvat tarbimist ja tootmist. Seepärast on ELi ringmajanduse tegevuskava tulemuslik elluviimine komisjoni jaoks selge prioriteet.

Käesoleva aruande eesmärk on anda täielik ülevaade meetmetest, mida on juba võetud ELi tegevuskava elluviimisel alates selle vastuvõtmisest 2015. aasta detsembris, ja tutvustada peamisi 2017. aasta eesmärke. Olulisi meetmeid on võetud sellistes valdkondades nagu toidujäätmed, ökodisain, orgaanilised väetised, tarbekaupade garantiid, innovatsioon ja investeeringud. Samuti on ringmajanduse põhimõte järk-järgult lõimitud tööstuse parimatesse tavadesse, keskkonnahoidlikesse riigihangetesse, ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisse ning uute algatuste kaudu ehitus- ja veemajandussektorisse.

Kahtlemata on ELi tegevuskava aidanud kaasa ringmajanduse põhimõtte levitamisele kui esimesele sammule selles pikaajalises ettevõtmises. Komisjon on endiselt täielikult pühendunud oma tegevuskava elluviimisele ja tööle eri poliitikavaldkondades eesmärgiga toetada ringmajandust. Seda pühendumust kajastab ka konkreetsete projektide rahastamisvõimaluste suurenemine.

Et tagada edukas üleminek ringmajandusele, on aga vaja tegutseda mitmel rindel, mitte piirduda komisjoni pakutud meetmete elluviimisega. Paljude avaliku ja erasektori osalejate hulgas on märgata edasiliikumist näiteks ringmajanduse strateegiate väljatöötamise kaudu üha rohkemates ELi riikides ja piirkondades.

Meetmed, mida komisjon on pärast ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist rakendanud, hõlmavad mitut õigusakti ettepanekut, eelkõige jäätmete kohta, milles kehtestatakse selged jäätmete ringlussevõtu eesmärgid ja pikaajaline ambitsioonikas kava jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu edendamiseks. Lisaks on esitatud ettepanek kaupade internetimüügi kohta, millega tugevdatakse tarbijale pakutavaid garantiisid, ning toitainete taaskasutamise kohta väetistes. Samuti võeti käesoleva aruandega koos vastu ettepanek piirata teatavate ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikatoodetes. On oluline, et kaasseadusandjad töötaksid kõnealuste õigusaktiettepanekute viivitusteta vastuvõtmise nimel, et oleks võimalik ringmajandusele ka tegelikult kiiresti üle minna.

Eriti oluline on jäätmeid käsitleva seadusandliku paketi vastuvõtmine juba sel aastal, et hoogustada investeerimist ringlussevõtu suurendamiseks ja tõhustamiseks kogu ELis. Seepärast kutsub komisjon mõlemat institutsiooni üles jõudma 2017. aasta lõpuks kokkuleppele vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusele ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, 3 mille kohaselt käsitletakse kõnealuseid ettepanekuid esmajärjekorras.

2.Peamised tulemused alates tegevuskava vastuvõtmisest

Täites ringmajanduse tegevuskavas endale võetud kohustusi, esitas komisjon 2016. aastal ringmajanduse toetuseks mitu olulist algatust. Need algatused katavad kogu väärtusahelat alates tootmisest kuni tarbimise, jäätmekäitluse ja teisese toorme kasutamiseni. Algatused on esitatud allpool nende lõpuleviimise järjekorras.

Seadusandlik ettepanek kaupade internetimüügi kohta (detsember 2015)

Komisjoni esimene meede pärast tegevuskava vastuvõtmist käsitles seadusest tulenevaid garantiisid tarbekaupade jaoks. 9. detsembril 2015 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku kaupade internetimüügi kohta 4 . Ettepaneku eesmärk on tugevdada tarbijatele pakutavaid garantiisid, et kaitsta neid paremini puudusega toodete eest, ning sellega suurendatakse toodete vastupidavust ja parandatavust. Niiviisi välditakse toodete äraviskamist ja toetatakse kindlalt ringmajandust.

Ettepaneku kohaselt peab müüja juhul, kui interneti teel müüdud tootel avastatakse puudus, tõendama kahe aasta jooksul, et toote üleandmisel ei esinenud ühtki puudust. Praeguste eeskirjade alusel on müüja kohustatud seda tõendama esimese kuue kuu kohta. See muudatus teeb tarbijatele oma õiguste teostamise lihtsamaks ning annab selge stiimuli toota kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid tooteid.

Peale selle nähakse ettepanekuga ette seadusest tulenev kaheaastane garantii kasutatud kaupade jaoks ja ühtlustatakse täielikult hüvitusmeetmete hierarhia, millega soodustatakse veel jõulisemalt toodete parandamist.

Seadusandlik ettepanek väetiste kohta (märts 2016)

17. märtsil 2016 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, 5 millega luuakse tõeline ühtne turg teisesest toormest (eeskätt taaskasutusse võetud toitainetest) valmistatud väetiste jaoks, muutes sel viisil jäätmekäitlusprobleemid majanduslikeks võimalusteks.

Tänu kavandatud eeskirjadele võib väetisesektor muutuda vähem sõltuvaks fosfaadi ja muu kriitilise tähtsusega esmase toorme impordist – seda tooret saab taaskasutusse võtta ka ELis tekkivatest orgaanilistest jäätmetest. Määruse eelnõus on sätestatud eeskirjad kõikide CE-märgisega väetisetoodete, sealhulgas orgaaniliste väetisetoodete vabaks liikumiseks kogu ELis 6 .

Määruse eelnõus on ühtlustatud ELi eeskirju orgaanilistest jäätmetest saadavate toodete ja kõrvaltoodete kohta ning sätestatud eeskirjad toitainete taaskasutamiseks teisese toormena. Kui orgaaniliste jäätmete puhul peetakse kinni rangetest taaskasutamise eeskirjadest, võib neist saada CE-märgisega väetisetoodete lubatud koostisaine, millel on piiramatu juurdepääs ühtsele turule. Mis puudutab ilma CE-märgiseta väetisi, siis ELi liikmesriigid saavad jätkata nende toodetega kauplemist oma siseturul vastavalt enda riigisisestele eeskirjadele.

Innovatsioonilepete kasutuselevõtt (mai 2016)

Komisjon avaldas osalemiskutse „Innovatsioonilepped ringmajanduse jaoks“, 8 mis hõlmas ajavahemikku 2016. aasta 26. maist kuni 15. septembrini. Tegemist on katseprojektiga, millega aidatakse novaatoreid, kes seisavad silmitsi õiguslike takistustega.

Innovatsioonilepete eesmärk on viia kokku novaatorid, riiklikud/piirkondlikud/kohalikud ametiasutused ja komisjoni talitused, et selgitada välja ELi õigusaktides või liikmesriikide rakendusmeetmetes esinevad innovatsiooni pärssivad õiguslikud takistused 9 . Kui ELi mõne seadusandliku takistuse olemasolu leiab kinnitust, kaalub komisjon lisahindamise algatamist, konsulteerimist ja selle õigusliku takistuse mõju hindamist.

Osalemishuvist teatati 32 korda 14 liikmesriigist 10 . Teemad, mida osalemishuvist teatamisel nimetati, hõlmasid näiteks õiguslikke takistusi, mida tajutakse seoses innovatsiooniga vee-, jäätme- ja energiasektoris. 2017. aasta esimeses kvartalis allkirjastatakse kaks innovatsioonilepet – ühes käsitletakse tajutavaid seadusandlikke takistusi e-liikuvuse ja patareide ja akude ringlussevõtu valdkonnas ning teises uuritakse õiguslikke takistusi, mis esinevad säästlikus reoveekäitluses, kus kasutatakse uuenduslikku anaeroobsete membraanbioreaktorite tehnoloogiat.

Ökodisain (november 2016)

Võimalus toodet parandada või ringlusse võtta ning selle komponente ja materjale korduskasutada oleneb suurel määral toote esialgsest disainist. Pärast 2016. aasta aprillis ja oktoobris ökodisaini üle toimunud poliitilisi arutelusid kinnitas komisjon aruka tootedisaini tähtsust ja otsustas pöörata põhitähelepanu sellistele tooterühmadele, millel on suurim potentsiaal säästa energiat ja ressursse, ning veelgi tugevdada õigusmeetmete aluseks olevat tõendite baasi. Selle tulemusena võttis komisjon 30. novembril 2016 paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames vastu ökodisaini töökava aastateks 2016–2019 11 . Uus töökava aitab ELil saavutada Pariisi kokkuleppe kohaseid energia- ja kliimaeesmärke, võimaldades 2030. aastaks säästa energiat hulgal, mis on võrreldav Rootsis aastas tarbitava primaarenergia kogusega, ning luua töökohti ja edendada innovatsiooni.

Ökodisain võib anda ka olulise panuse veelgi jõulisema ringmajanduse loomisel. Kui seni on ökodisaini meetmete puhul keskendutud peamiselt energiatõhususele, siis selle töökava raames uurib komisjon süstemaatilisemalt ka võimalust kehtestada ringmajanduse seisukohast asjakohased tootenõuded, mis käsitlevad vastupidavust, parandatavust, ajakohastatavust, demonteerimisega arvestavat disaini, teavet ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsust. Seda tehakse nii uute tooterühmade puhul kui ka kehtivate tootepõhiste meetmete läbivaatamisel ning see toob kasu kogu väärtusahelale.

Töökavas on visandatud lähiaastaiks põhiülesanded, mis on seotud uute uuritavate tooterühmadega ning kehtivate ökodisaini ja energiamärgistuse alaste määruste läbivaatamisega. Samuti algatab komisjon eraldi uuringu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete, sealhulgas nutitelefonide kohta, pidades silmas nende võimalikku kaasamist ökodisaini töökavva.

Samal ajal on komisjon välja töötanud kohustuslikud tootedisaini- ja märgistusnõuded, et muuta elektrooniliste kuvarite (nt arvutimonitoride, televiisorite ja muudesse toodetesse sisse ehitatud elektrooniliste kuvarite) demonteerimine, korduskasutamine ja ringlussevõtt lihtsamaks ja ohutumaks. Määruse eelnõu 12 sisaldab nõudeid, mis lihtsustavad ringlussevõttu, näiteks teatud komponentide (nt trükkplaatide, kondensaatorite, akude ja sisemiste toiteallikate) kokkusulatamise või -liimimise, plastosade märgistamise ning kaadmiumi ja elavhõbeda sisalduse vältimist.

Peale selle nõutakse määruse eelnõus, et tootjad esitaksid ringlussevõtjatele teavet näiteks broomitud leegiaeglustit sisaldavate plastosade asukoha kohta. Need nõuded tõhustavad kuvarite ringlussevõttu, mis aitab saavutada elektroonikaromude direktiivi 13 kohaseid ringlussevõtueesmärke.

Kohe pärast ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist palus komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja üldised teatavate toodete vastupidavuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse standardid. Paljude tarbe- ja tööstuskaupade vastupidavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust oleks võimalik parandada, kui oleksid kehtestatud asjakohased parameetrid ja standardid.

Kolm Euroopa standardiorganisatsiooni nõustusid komisjoni palvega ja esitasid ühise töökava. Samuti moodustasid nad ühise töörühma, kes koostab ligikaudu 20 üldist standardit. Tänu sellele on lihtsam otsustada, millised kohustuslikud nõuded tuleks välja töötada, et suurendada toodete ressursitõhusust ja vähendada jäätmeid.

Toidujäätmed (kogu 2016. aasta vältel)

Toidujäätmed on ringmajanduses väga oluline valdkond, millega tuleks tegeleda paljudel väärtusahela tasanditel. Komisjon on välja töötanud mitu meedet, millega toetatakse võitlust toidujäätmete tekke vastu ja selle valdkonnaga seotud kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Ta on loonud sidusrühmi ühendava platvormi toidujäätmete vältimist käsitlevate küsimuste arutamiseks, teinud edusamme toidujäätmete mõõtmiseks kasutatava ELi metoodika väljatöötamisel ning koostanud ELi suunised, et lihtsustada toidu annetamist ja endise toidu kasutamist söödas.

1. augustil 2016 lõi komisjon ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi 14 . See on peamine ELi tasandi foorum, mis toetab kõiki osalisi selliste meemete kindlakstegemisel ja võtmisel, mis on vajalikud, et täita kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustust vähendada elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 2030. aastaks poole võrra 15 . Platvorm koondab 70 liiget, kes esindavad avalikku sektorit (liikmesriigid, EFTA riigid, ELi asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid), ning kõiki osalisi toidu väärtusahelas, sealhulgas toidupangad ja muud vabaühendused. Platvorm kogunes esimest korda 2016. aasta 29. novembril ja arutas ringmajanduse tegevuskava peamisi tulemusi toidujäätmete valdkonnas, sealhulgas põhielemente, mida tuleks arvesse võtta sellise metoodika väljatöötamisel, mis võimaldab järjepidevalt mõõta toidujäätmeid kogu ELis. Liikmesriigid hakkavad kasutama seda metoodikat selleks, et täita oma toidujäätmetega seotud aruandluskohustusi, mis on sätestatud komisjoni seadusandlikus ettepanekus vaadata läbi jäätmete raamdirektiiv.

2016. aastal töötas komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega toidu annetamist hõlbustavate ELi suuniste koostamise kallal. Need suunised võimaldavad liikmesriikide reguleerivatel asutustel tõlgendada toidu ümberjaotamisel kohaldatavaid ELi eeskirju senisest järjekindlamalt. Nende eesmärk on kõrvaldada õiguslikud ja tegevuslikud tõkked, mis takistavad nii annetajatel kui ka vastuvõtjatel ELis üleliigset ohutut toitu ümber jaotada. 29. novembril 2016 arutas platvorm suuniste põhielemente; suunised avaldatakse 2017. aastal.

Samuti töötab komisjon välja suunised endiste toiduainete kasutamiseks söödana, et väärtustada endistes toiduainetes leiduvaid toitaineid nende ohutu kasutamisega loomasöödas. Sellega vähendatakse toidujäätmeid, hoitakse ära endiste toiduainete põletamine või prügilasse ladestamine ning asendatakse loomasöödas teravili ja õliseemned. Samal ajal vabaneb maa, mida saab kasutada toidu tootmiseks, ning väheneb ELi sõltuvus söödaimpordist. Platvormi kohtumisel arutati ka suuniste projekti; suunised valmivad lõplikult ja avaldatakse 2017. aastal.

Jäätmete muundamine energiaks (jaanuar 2017)

Koos käesoleva aruandega võtab komisjon vastu teatise, 16 milles käsitletakse jäätmete energiaks muundamise protsesse ja nende protsesside rolli ringmajanduses. Teatise esmane eesmärk on tagada, et jäätmete energiakasutus ELis toetab ringmajanduse tegevuskava eesmärke ja lähtub kindlalt ELi jäätmehierarhiast. Samuti uuritakse teatises, kuidas oleks võimalik nende protsesside rolli optimeerida, et neil oleks oma osa energialiidu strateegias ja Pariisi kokkuleppes kindlaks määratud eesmärkide saavutamisel.

Ettepanek muuta direktiivi teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (jaanuar 2017)

Koos käesoleva aruandega võtab komisjon vastu ka ettepaneku 17 muuta direktiivi teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Direktiivi eelnõuga, millega alustatakse teatavate ohtlike ainete asendamist elektri- ja elektroonikaseadmetes, parandatakse nendest seadmetest tekkivate jäätmete ringlussevõtu võimalust ja sellise ringlussevõtu majanduslikku tasuvust. Samuti täidab direktiivi eelnõu jäätmehierarhia esmatähtsat eesmärki vältida jäätmeteket.

Kui ettevõtjatel võimaldatakse pikendada elektri- ja elektroonikaseadmete kasutamise aega, lükkub nende seadmete olelusringi lõpp ja kõrvaldamine edasi, millega välditakse jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete juurdetekkimist. Hinnangute kohaselt hoitakse selle meetmega ELis aastas ära enam kui 3 000 tonni ohtlike jäätmete teke 18 . Samuti toob elektri- ja elektroonikaseadmete kasutusea pikendamine kaasa lisakokkuhoiu toormelt ja energialt.

Ettepanekuga muuta direktiivi teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes võimaldatakse

teha järelturul teatavate elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud tehinguid (nt edasimüük, kasutatud toodete turg) ning

kasutada parandamisel teatavate enne 22. juulit 2019 turule viidud elektri- ja elektroonikaseadmete varuosi.

Et hõlbustada ettevalmistusi korduskasutamiseks ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist, on komisjon algatanud ka elektroonikatoodete tootjate ja ringlussevõtjate mõttevahetuse eesmärgiga parandada korduskasutamise ettevalmistamise ja uute turule viidud seadmete käitlemist käsitleva teabe vahetamist.

Platvorm ringmajanduse rahastamise toetamiseks (jaanuar 2017)

Koos käesoleva aruandega avatakse platvorm, mis ühendab komisjoni, Euroopa Investeerimispanka (EIP), finantsturu osalisi ja ettevõtjaid, et suurendada teadlikkust ringmajanduse äriloogikast ja parandada arusaamist ringmajanduse projektidest investorite seas. Ehkki ringmajandusega kaasnevad ärilised eelised on selged, peab see sõnum siiski veel jõudma paljude ELi ettevõtjate ning finants- ja pangandussektori esindajateni.

Platvorm on üles ehitatud kolmele sambale:

koordineerimise ja teadlikkuse suurendamise samba kaudu on võimalik vahetada parimaid tavasid võimalike projektiedendajate ja muude sidusrühmade seas. Selle abil analüüsitakse ringmajanduse projektide tunnuseid ja konkreetseid rahastamisvajadusi, antakse nõu, kuidas suurendada nende sobivust pangatoetuse saamiseks, ning koordineeritakse ringmajanduse rahastamise alast tegevust. Selleks luuakse spetsiaalne eksperdirühm;

nõuandesammast kasutatakse selleks, et töötada välja ringmajanduse projektid ja suurendada nende väljavaateid saada pangalt toetust;

rahastamissamba raames uuritakse, kas ringmajanduse projektide jaoks on vaja eraldi rahastamisvahendit.

3.Muud 2016. aastal ellu viidud algatused

Eespool nimetatud peamiste algatuste kõrval on hulk teisi komisjoni võetud ja allpool loetletud meetmeid aidanud juurutada kogu toodete olelusringis ringmajanduse põhimõtet selliste vahendite abil nagu parimad tavad, hanked, tarbijate teavitamine, juhised, rahastamine ja toetuskavad. Need vahendid on hädavajalikud tagamaks, et ringmajanduse põhimõtet rakendavad kõik asjaomased osalised ja et sellest saab järk-järgult üldine tava.

Juhised ringmajanduse põhimõtte lõimimiseks parima võimaliku tehnika viitedokumentidesse mitmes tööstussektoris

Komisjon on lõiminud ringmajandusega seotud aspektid parima võimaliku tehnika viitedokumentidesse (PVT-viitedokumendid), 19 millest ELi liikmesriigid peavad lähtuma tööstuskäitistele lubade andmisel. See aitab vähendada jäätmeteket, edendada ringlussevõttu ja kahandada ressursside kasutamist, suurendades seega tööstusheite direktiiviga hõlmatud sektorites säästlikkust ja konkurentsivõimet. Peale selle määratakse PVT-viitedokumentide abil kindlaks uudne tehnika, millega ühendatakse ringmajanduse seisukohast olulised aspektid ja edendatakse seeläbi innovatsiooni tööstusprotsessides.

Näiteks hõlmab parim võimalik tehnika värviliste metallide tööstuses

tehnikat, millega parandatakse teisese toorme kasutamist, suurendatakse energiatõhusust ja vähendatakse reovee teket, mis aitab säästa loodusvarasid;

tehnikat, millega vähendatakse jäätmeteket näiteks alternatiivse kasutusotstarbe leidmisega protsessijääkidele.

Keskkonnahoidlikud riigihanked

2016. aastal avaldas komisjon uued keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid büroohoonete, teede ning arvutite ja monitoride jaoks 20 . Avaliku sektori asutused võivad kasutada neid kriteeriume vabatahtlikult ja lisada neisse ringmajanduse seisukohast asjakohaseid nõudeid. Näiteks arvutid ja monitorid peavad olema projekteeritud nii, et neid on võimalik parandada üldiselt kättesaadavate tööriistadega, et nende akusid saab hõlpsasti asendada ja et oleks võimalus neid ajakohastada. Soodustatakse ringlussevõetud materjalide kasutamist teede ja ehitiste rajamiseks. Kuna riigihanked hõlmavad suurt osa Euroopa tarbimisest, täidab avaliku sektori ostude puhul üleminekul ringmajandusele väga olulist osa ringlusega seotud nõuete kaasamine.

Ajakohastatud juhised ebaausate kaubandustavade direktiivi kohta – keskkonnaalaste väidetega seotud meetmed

25. mail 2016 võttis komisjon vastu ebaausate kaubandustavade direktiivi käsitlevate juhiste läbivaadatud versiooni, 21 mis sisaldab konkreetseid elemente, mille abil muuta keskkonnaalased väited usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks. Juhistes on käsitletud valet, ebaselget, arusaamatut või mitmetähenduslikku teavet, sealhulgas väiteid, mis on seotud ringmajandusega. See aitab kaitsta tarbijaid eksitava ja alusetu äriteabe eest 22 . Eksitavate väidete tulemusel võivad tarbijad kaotada usalduse märgiste vastu ning ettevõtjad loobuda tõeste ja asjakohaste väidete esitamisest, mis takistab ringmajanduse arengut. Läbivaadatud juhistesse on lisatud seisukohad, mille on esitanud mitut sidusrühma hõlmav keskkonnaalaste väidete töörühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste, Euroopa ettevõtlusorganisatsioonide, tarbijaühenduste ja keskkonna valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajad 23 .

Jäätmesaadetisi käsitleva läbivaadatud määruse nõuete täitmise tagamise kiirendamine

28. juulil 2016 võttis komisjon vastu rakendusakti, milles on sätestatud tolliseadustiku ja jäätmekoodide esialgne vastavustabel 24 . See uus vahend aitab tolliametnikel kindlaks teha jäätmed, mis ületavad ELi piire ebaseaduslikult, olles näiteks märgistatud kasutatud kaubana. See tugevdab jäätmesaadetiste määruse nõuete täitmise tagamist ja aitab ära hoida väärtusliku toorme sattumise väljapoole ELi.

Jäätmekogumissüsteemidega seotud head tavad

Kogu 2016. aasta vältel on komisjon selgitanud välja ja edendanud häid tavasid, mida rakendatakse ELi liikmesriikides jäätmete liigiti kogumisel. Komisjon on läbi vaadanud ELi liikmesriikides liigiti kogumisel valitseva olukorra, sealhulgas hinnanud õigusraamistikku ja jäätmete liigiti kogumise süsteemide praktilist rakendamist. Selle hindamise põhjal esitati läbivaatamisel hulk eri otsustustasanditele mõeldud soovitusi 25 . Neid arutati sidusrühmade ja ELi liikmesriikidega konverentsil, mis toimus 29. jaanuaril 2016 26 . Peale selle toetatakse seda töösuunda programmi „Horisont 2020“ raames, rahastades mitut selle valdkonna konkreetset projekti 27 .

Vee korduskasutamine

2016. aasta juunis avaldati veepoliitika raamdirektiivi ühise rakendusstrateegia raames suunised, 28 et siduda vee korduskasutamine paremini veekasutuse planeerimise ja veemajandusega 29 . Kuna veepuudus on mõnes ELi osas suurenenud, on käideldud reovee korduskasutamine ohutul ja kulutõhusal moel väärtuslik, kuid alakasutatud viis, millega parandada veevarustust ja leevendada ressurssidele avalduvat survet 30 . Vee korduskasutamise lihtsustamine põllumajanduses aitab ühtlasi kaasa toitainete ringlussevõtule tahkete väetiste asendamise kaudu.

7. aprillil 2016 avaldas komisjon esialgse mõjuhinnangu kavandatud algatuse kohta, mis hõlmab niisutamiseks ja põhjaveevarude täiendamiseks korduskasutatava vee kvaliteedile esitatavaid miinimumnõudeid. 28. oktoobril 2016 algatas komisjon poliitikavariantide teemalise avaliku konsultatsiooni 31 .

2016. aastal seati vee korduskasutamine Euroopa veealase innovatsioonipartnerluse raames esmatähtsale kohale ja seda tutvustati 10. veebruaril 2016 Leeuwardenis peetud Euroopa innovatsioonipartnerluse konverentsil.

Ehitus- ja lammutustööd

9. novembril 2016 esitas komisjon kogu tööstusharu hõlmava vabatahtliku eeskirja ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kohta. Eeskirja eesmärk on parandada jäätmete kindlakstegemist, sorteerimist tekkekohtades ja kogumist, samuti logistikat, käitlemist ja kvaliteedijuhtimist. Seega suurendatakse eeskirjaga usaldust ringlussevõetud materjalide kvaliteedi vastu ja julgustatakse kasutama neid materjale ehitussektoris.

Mahu poolest moodustavad ehitus- ja lammutusjäätmed suurima jäätmevoo ELis. Jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ on kehtestatud eesmärk taaskasutada 2020. aastaks 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest. Paraku ei kasutata selle jäätmevoo korduskasutamise ja ringlussevõtu võimalusi täielikult ära. Üks takistusi on usaldamatus ehitus- ja lammutusjäätmetest ringlusse võetud materjalide kvaliteedi vastu.

Programmiga „Horisont 2020“ toetatakse veel mitut kõnealuses valdkonnas elluviidavat innovatsiooniprojekti.

Biomass ja bioressursipõhised tooted

30. novembril 2016 võttis komisjon oma uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivis 32 paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 33 osana vastu säästlikkuse kriteeriumid iga bioenergia kasutusala jaoks. Et vähendada survet piiratud biomassiressurssidele, tegi komisjon ettepaneku anda avaliku sektori toetust vaid siis, kui biomassi elektrienergiaks muundamine on tõhus 34 . Sellega hõlbustatakse koostoimet ringmajandusega sellistel kasutusaladel, mis on seotud biomassiga ja eeskätt puiduga kui mitmesuguste toodete, sealhulgas energia tootmiseks sobiva toormega.

Ringmajanduse toetamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ja aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu

Kogu 2016. aasta vältel tegi komisjon sihipärast teavitustööd, 35 et aidata ELi liikmesriikidel ja piirkondadel võtta ringmajanduse edendamiseks kasutusele ühtekuuluvuspoliitika vahendeid. Ringmajandus oli üks 2016. aasta detsembris algatatud projektikonkursi „Linnadega seotud uuenduslikud meetmed“ 36 teemasid. Samuti oli see üks Euroopa piirkondade ja linnade nädala põhiteemasid ning üks kategooriaid auhinna RegioStars 2016 väljaandmisel, millega tunnustatakse silmapaistvaid ELi rahastatud piirkondliku arengu projekte 37 .

Paljud piirkonnad on määranud ringmajandusega seotud põhieesmärgid kindlaks oma aruka spetsialiseerumise strateegias, millest nad juhinduvad investeerimisel teadusuuringutesse ja innovatsiooni ühtekuuluvuspoliitika raames. 2016. aastal võeti kasutusele uued temaatilised aruka spetsialiseerumise platvormid, mis aitavad nendel piirkondadel teha väärtusahelates teistega koostööd sellistes valdkondades nagu tööstuse nüüdisajastamine, põllumajanduslik toidutööstus ja energeetika 38 .

Teadusuuringud ja innovatsioon – sihtvaldkond „Tööstus 2020. aastal ringmajanduses“

Programmi „Horisont 2020“ 2016.–2017. aasta tööprogrammist investeeritakse 650 miljonit eurot sihtvaldkonda „Tööstus 2020. aastal ringmajanduses“, mille kaudu eraldatakse rahalisi vahendeid, et tõestada ringmajanduse põhimõtte majanduslikku ja keskkonnaalast rakendatavust ning anda samal ajal tugev tõuge ELi reindustrialiseerimisele. 2016. aastal kuulutati selle sihtvaldkonna raames välja mitu projektikonkurssi, sealhulgas üks, mis oli pühendatud suuremahulistele projektidele süsteemsete ja ökoinnovaatiliste lähenemisviiside leidmiseks ringmajanduses ning veega seotud küsimustele ringmajanduses. Hiljuti hinnati neil teemadel esitatud ettepanekuid ja praegu valmistatakse väljavalitud projektide jaoks ette toetuslepinguid. Veel kuulutati 2016. aastal avaliku ja erasektori partnerluse raames välja projektikonkursid tulevikutehaste, jätkusuutliku töötleva tööstuse ja biotoorainel põhineva tööstuse valdkonnas, et aidata välja töötada ja kasutusele võtta vajalik peamine progressi võimaldav tehnoloogia, mis toetab ELi tootmist paljudes sektorites.

Tehnoloogiateenused, mille abil kiirendada arenenud tootmistehnoloogia kasutuselevõttu, et tagada tootmisega tegelevates VKEdes keskkonnahoidlik tootmine

8. novembril 2016 kuulutas komisjon programmi „Horisont 2020“ alusel välja projektikonkursi eesmärgiga luua ühtne kontaktpunkt, mille kaudu VKEd pääsevad ligi kõrgetasemelise tootmistehnoloogia valdkonna tehnoloogiateenustele ja/või rahastutele, mis on seotud keskkonnahoidliku tootmisega 41 . Hoolimata Euroopa headest patentimis- ja kaubandustulemustest valmistab kõrgetasemeliste tootmislahenduste kasutuselevõtt Euroopa ettevõtjatele endiselt raskusi. Paljudel VKEdel puuduvad vahendid või pädevus, et võtta kasutusele keskkonnahoidliku tootmisega seotud uuenduslik kõrgetasemeline tootmistehnoloogia.

Projektikonkursi eesmärk on pakkuda kolme aasta jooksul kriitilisele massile VKEdele juurdepääsu kõnealusele ühtsele kontaktpunktile, et nad saaksid ühendada uuendusliku kõrgetasemelise tootmistehnoloogia oma tootmisprotsessiga ja teha teadlikke otsuseid tulevaste investeeringute kohta. Projektikonkurss kestab 28. märtsini 2017.

4.Peamised algatused 2017. aastal

Komisjoni 2017. aasta tööprogrammis on kinnitatud täielikku pühendumist ringmajanduse tegevuskava õigeaegse elluviimise tagamisele. 2017. aastal teeb komisjon ettepaneku plastistrateegia kohta, et parandada plasti ringlussevõtu ja korduskasutuse majandamist, kvaliteeti ja levikut, vähendada plasti sattumist keskkonda ja siduda plasti tootmine lahti fossiilkütustest.

Samuti esitab komisjon üksikasjaliku analüüsi keemia-, toote- ja jäätmealaste õigusaktide kokkupuutealas esinevate õiguslike, tehniliste ja praktiliste probleemide kohta, mis võivad takistada ringlussevõetud materjalide kasutamist reaalmajanduses. Eelkõige vaatleb komisjon võimalusi, kuidas parandada teavet toodetes ja jäätmetes leiduvate ohtlike ainete kohta ning lihtsustada ringlussevõetud materjalides avastatud ohtlike ainete käitlemist. Eesmärk ei ole mitte üksnes propageerida mittetoksilisi materjalitsükleid, vaid ka edendada teisese toorme kasutuselevõttu.

Samuti esitab komisjon seadusandliku ettepaneku korduskasutatava vee kvaliteedi miinimumnõuete kohta, et edendada käideldud reovee ohutut korduskasutamist, tagades samal ajal vee korduskasutamise tavade ohutuse tervisele ja keskkonnale ning vaba kauplemise toiduainetega ELis.

2017. aastal esitatakse ka seireraamistik, mille abil hinnata ringmajanduse valdkonnas tehtavaid edusamme ELis ja selle liikmesriikides.

2017. aastal keskendutakse ökodisaini töökava rakendamisel lisaks energiatõhususele senisest rohkem ringmajandusele ja ressursitõhususele.

Lisaks avaldab komisjon 2017. aasta esimeses kvartalis ELi ökomärgise ning keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi toimivuskontrolli tulemused.

2017. aasta on otsustav aasta, et arendada edasi sidusrühmadega peetavat poliitilist dialoogi. Selleks käivitavad komisjon ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9.–10. märtsil 2017 Brüsselis toimuval ringmajanduse teemalisel institutsioonidevahelisel konverentsil ringmajanduse sidusrühmade platvormi.

5.Järeldused

Et ringmajandus muutuks tõelisuseks, mis tooks kasu kõikidele eurooplastele, on lähiaastail hädavajalik püsida kursil, mis on seatud ringmajanduse paketi vastuvõtmise ja kõikidel tasanditel rakendatud meetmetega. Tegevuskava järjekindel elluviimine ning jäätmeid ja väetisi käsitlevate seadusandlike ettepanekute kiire vastuvõtmine aitab näidata kätte selge suuna investoritele ja toetab üleminekut ringmajandusele.

(1) https://ec.europa.eu/energy/en/news/commission-proposes-new-rules-consumer-centred-clean-energy-transition  

(2)  COM(2016) 739 final.

(3) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016C1224%2801%29&rid=2

(4)   http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A20 15 %3A63 5 %3AFIN

(5)   https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2016/EN/1-2016-157-EN-F1- 1.PDF

(6)   https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2016/EN/1-2016-157-EN-F1- 1.PDF

(7) http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/15949

(8)   https://ec.europa.eu/research/innovation-deals/index.cfm?pg=home

(9)   https://ec.europa.eu/research/innovation-deals/index.cfm

(10)   https://ec.europa.eu/research/innovation-deals/index.cfm?pg=home

(11) COM(2016) 773 final.

(12)  Eelnõu: komisjoni määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses elektrooniliste kuvarite ökodisaini nõuetega.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta.

(14)   http://ec.europa.eu/food/safety/food_waste/eu_actions/eu-platform/index_en.htm .

(15)   http://ec.europa.eu/food/safety/food_waste/index_en.htm .

(16)  COM(2017) 34.

(17)  COM(2017) 38.

(18)  SWD(2017)22 ja SWD(2017)23.

(19)   http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/

(20)   http://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm

(21)   http://ec.europa.eu/justice/consumer-marketing/files/ucp_guidance_en.pdf

(22)   http://ec.europa.eu/consumers/consumer_rights/unfair-trade/environmental-claims/index_en.htm .

(23)   http://ec.europa.eu/consumers/consumer_rights/unfair-trade/unfair-practices/files/mdec_compliance_criteria_en.pdf.

(24)   Komisjoni 28. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1245 , millega sätestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) III, IV ja V lisa jäätmekannete vaheline esialgne vastavustabel.

(25)   http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/pdf/Separate%20collection_Final%20Report.pdf

(26)   http://ec.europa.eu/environment/waste/eventspast/separate_waste.htm

(27)  Programmi „Horisont 2020“ osa „Ühiskondlikud väljakutsed“ punkti 5 kohase 2015. aasta projektikonkursi „Toorainete alane partnerlus“ kaudu rahastab komisjon projekti „Osalusstrateegiate rakendamise edendamine vanapaberi kogumisel tõhusa ringlussevõtu huvides“ (IMPACTPapeRec), milles käsitletakse tõhusa ringlussevõtu eesmärgil vanapaberi kogumise parimaid tavasid. 2017. aastal rahastatakse veel üht projekti (mille eelarve on kuni 1,5 miljonit eurot) teemavaldkonnas „Jäätmekogumissüsteemidega seotud hea tava“.

(28)   http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/objectives/implementation_en.htm

(29)   http://ec.europa.eu/environment/water/pdf/Guidelines_on_water_reuse.pdf

(30)   http://ec.europa.eu/environment/water/reuse.htm

(31)   http://ec.europa.eu/environment/consultations/reused_water_en.htm .

(32) http://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/1_en_act_part1_v7_1.pdf.

(33)   https://ec.europa.eu/energy/en/news/commission-proposes-new-rules-consumer-centred-clean-energy-transition

(34)  Välja arvatud elektrienergia varustuskindlusega seotud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(35) http://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/publications/factsheets/2016/cohesion-policy-support-for-the-circular-economy. Sealhulgas hulk üritusi ja väljaanne, milles on antud ülevaade rahastamisvõimalustest ja headest tavadest:

(36)   http://www.uia-initiative.eu/

(37)   http://ec.europa.eu/regional_policy/en/regio-stars-awards/

(38)   http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/.  

(39)   http://www.circularocean.eu/.  

(40)   http://www.resyntex.eu/

(41)   http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/h2020/topics/innosup-03-2017.html .

(42) http://ec.europa.eu/growth/smes/business-friendly-environment/green-action-plan_en . 

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.1.2017

COM(2017) 33 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta

Pärast ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist võetud meetmed