23.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 269/1

---

KOMISJONI TEADAANNE

Juhend tagamaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel

(2016/C 269/01)

Sisukord

1.

Sissejuhatus

1

2.

Põhiõiguste harta sisu ja õiguslik seisund

2

2.1.

Harta sisu

2

2.2.

Harta õiguslik seisund ja kohaldatavus

3

2.2.1.

Harta õiguslik seisund

3

2.2.2.

Harta kohaldatavus

3

3.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning harta rakendamine

3

3.1.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia loomine ja programmdokumentide koostamine (strateegiliste poliitikaraamistike ettevalmistamine, partnerluslepingud, programmid jne)

4

3.2.

Juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomine

5

3.3.

Programmide rakendamine ja konkreetsete tegevuste elluviimine, mis on välja toodud projekti kirjelduses seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise käigus tehtava tööga

5

3.4.

Harta kohaldatavus ühtekuuluvuspoliitika kontekstis: miks on harta asjakohane Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde haldavate riigiasutuste jaoks?

6

4.

Kuidas hinnata vastavust hartale – Põhiõiguste kontroll-leht

6

Lisad

—

I lisa – Näited ELi õiguse rakendamisest liikmesriikide poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames

—

II lisa – ELi põhiõigused, mida ei ole hartas sätestatud

—

III lisa – Põhiküsimused

1.   SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) muutus ELi jaoks õiguslikult siduvaks Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris ning sellel on nüüd samasugune õigusjõud nagu ELi aluslepingutel. Hartas sätestatud põhiõigused on ELi institutsioonidele, organitele, ametitele ja talitustele kõikides nende tegevustes õiguslikult siduvad ning õiguslikult siduvad ka ELi liikmesriikide jaoks, kui nad rakendavad liidu õigust.

Käesoleva juhendi eesmärk on selgitada liikmesriikidele, kui oluline on tagada põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, ning anda praktiline vahend, nn põhiõiguste kontroll-leht, et aidata liikmesriikidel kontrollida, kas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusmeetmete puhul järgitakse hartat.

Juhendis selgitatakse harta sisu, õiguslikku seisundit ja kohaldatavust üldiselt ning ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames. Samuti selgitatakse selle järgimise tagamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kontekstis ning harta mittejärgimise võimalikke tagajärgi. Käesolev juhend sisaldab ka soovitusi, kuidas asjaomased osalised peaksid hindama meetmete kokkusobivust hartaga, ning selles määratletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võetavad meetmed, mida peetakse liidu õiguse rakendamiseks.

2.   PÕHIÕIGUSTE HARTA SISU JA ÕIGUSLIK SEISUND

2.1.   Harta sisu

Hartas sisalduvad õigused ja põhimõtted seoses kuue teemaga: väärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigusemõistmine, nagu on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.

I jaotis „Väärikus” (artiklid 1–5): — inimväärikus, õigus elule, õigus isikupuutumatusele, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld;

II jaotis „Vabadused” (artiklid 6–19): — õigus vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, õigus abielluda ja luua perekond, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, kunsti ja teaduse vabadus, õigus haridusele, kutsevabadus ja õigus teha tööd, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, õigus varjupaigale ning õigus kaitsele tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral;

III jaotis „Võrdsus” (artiklid 20–26): — võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, lapse õigused, eakate õigused, puuetega inimeste integreerimine;

IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38): — töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, õigus kasutada tööhõiveteenuseid, kaitse põhjendamatu vallandamise korral, head ja õiglased töötingimused, keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse tööl, perekonna- ja tööelu, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, tervishoid, juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ning keskkonnakaitse ja tarbijakaitse;

V jaotis „Kodanike õigused” (artiklid 39–46): — õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel, õigus heale haldusele ja õigus tutvuda dokumentidega, õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole, õigus pöörduda petitsiooniga, liikumis- ja elukoha valiku vabadus, õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele;

VI jaotis „Õigusemõistmine” (artiklid 47–50): — õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon ja kaitseõigus, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld.

Harta tekst asub aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT

Selgitustes põhiõiguste harta kohta antakse juhiseid harta sätete kohta ning need on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2007.303.01.0017.01.ENG

Selleks et aidata suurendada teadlikkust põhiõiguste kohta, on Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet töötanud välja kasutajasõbraliku veebipõhise rakenduse Charterpedia, mis koondab rahvusvahelist, liidu ja liikmesriikide õigust põhiõiguste valdkonnas, mis on seotud harta teemade, peatükkide ja artiklitega (1).

2.2.   Harta õiguslik seisund ja kohaldatavus

2.2.1.   Harta õiguslik seisund

Lissaboni lepinguga anti hartale samaväärne õigusjõud kui ELi aluslepingutele. See on õiguslikult siduv ning hartas sätestatud põhiõiguste järgimine on õiguslik kohustus.

Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on harta sätted subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast peavad nad oma asjaomase pädevuse kohaselt eeskirjade vastuvõtmisel ja rakendamisel austama hartas sätestatud õigusi ja järgima selle põhimõtteid ning edendama nende kohaldamist. ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 ja põhiõiguste harta artikli 51 lõikes 2 on täpsustatud, et harta sätted ei laienda mingil viisil liidu pädevusi, mis on määratletud aluslepingutega.

Nõue järgida hartas sätestatud õigusi on liikmesriikidele siduv ainult siis, kui nad tegutsevad liidu õiguse kohaldamisalas. Liikmesriikide puhul kohaldatakse põhiõiguste hartat kõigi riigi asutatud juriidiliste isikute puhul. Seega kehtib see nii keskasutuste kui ka piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutuste puhul, kui nad rakendavad liidu õigust.

Seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega kuuluvad kõik liikmesriikide võetud meetmed asjaomaste eeskirjade rakendamisel liidu õiguse kohaldamisalasse. Hartat võib kohaldada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abisaajate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, kes on liikmesriigi võetud meetme kohaselt vastutavad avaliku teenuse osutamise eest riigi kontrolli all ja kellel on selleks märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad üksikisikute vaheliste suhete puhul kohaldatavatest normidest.

Kuigi hartas sätestatud põhiõiguste järgimine on õiguslik nõue, ei ole harta kohast õiguslikku kohustust võtta aktiivseid meetmeid hartas sätestatud õiguste edendamiseks, kuid liikmesriike julgustatakse vastu võtma kõnealused meetmed, juhul kui nad seda soovivad.

2.2.2.   Harta kohaldatavus

Vastavalt harta artikli 51 lõikele 1 kohaldatakse hartat liikmesriikide suhtes üksnes siis, kui nad rakendavad liidu õigust.

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tõlgendatakse neid sätteid nii, et mõiste „liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel” ei tähenda, et liikmesriigid rakendavad liidu õigust automaatselt, kui nad annavad toetust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, olenemata sellest, milline on „riiklik meede” või „siseriiklik õigus” selle õigusakti taga, mida kaebuse esitaja või hageja ründab.

Selleks et välja selgitada, kas liikmesriigi meetme puhul on tegemist liidu õiguse kohaldamisega, tuleb Euroopa Kohtu sõnul kindlaks teha muu hulgas järgmine:

—	kas asjaomaste siseriiklike õigusnormide eesmärk on liidu õiguse sätte kohaldamine;

—	kõnealuse õigusnormi iseloom;

—	kas õigusnorm järgib teistsuguseid eesmärke kui liidu õigus, isegi kui need siseriiklikud õigusnormid mõjutavad liidu õigust vaid kaudselt;

—	kas selles valdkonnas on olemas liidu õiguse erinormid või normid, mis võivad seda valdkonda mõjutada.

Eespool esitatud mõttekäiku kohaldatakse mutatis mutandis mis tahes siseriikliku meetme suhtes, millega rakendatakse liidu õigust, olgu see meede seadusandlik või mitte.

Euroopa Kohus on lisaks kinnitanud nii ühtekuuluvuspoliitika puhul kui ka muudes valdkondades, et „liidu õiguse kohaldamine” eeldab teatava tugevusega seose olemasolu, mis ulatub kaugemale sellest, et asjaomaste valdkondade puhul on tegemist naabervaldkondadega või et üks neist valdkondadest avaldab teisele kaudset mõju.

Selle kohtupraktika tagajärg on see, et tuleb analüüsida, kas konkreetse siseriikliku meetmega kavatsetakse rakendada liidu õiguse sätteid.

Liidu õiguse rakendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul selgitatakse allpool punktis 3 ja I lisas.

3.   EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDE NING HARTA RAKENDAMINE

Ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kontekstis kohaldatakse põhiõiguste harta sätteid allpool esitatud tingimustel.

Diskrimineerimiskeelu põhimõtet on tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (2) (edaspidi „ühissätete määrus”), millega kehtestati eelkontroll, et tagada põhimõtte järgimise korra olemasolu.

Ühissätete määruse artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid ja komisjon tagama, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal järgitakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

Seoses mittediskrimineerimise põhimõttega puude alusel ning puuetega inimeste ühiskonda lõimimise põhimõttega tuleks märkida, et EL on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (3). ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise õiguslikke tagajärgi seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamisega on kirjeldatud II lisas.

Ühissätete määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid tagama, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja horisontaalsete põhimõtetega, millele on muu hulgas osutatud ühissätete määruse artiklis 7, ning liidu prioriteetidega.

Ühtekuuluvuspoliitika õiguslikku raamistikku on tugevdatud, tagamaks, et liikmesriigid evivad süsteemi kaebuste käsitlemiseks, sealhulgas selliste kaebuste, milles väidetakse, et on rikutud põhiõiguste hartat.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kontekstis võib ELi sätteid, mis vallandavad harta kohaldamise, leida järgmistest ELi määrustest ja direktiividest:

1.	ühissätete määrus;

2.	fondispetsiifilised määrused;

3.	komisjoni delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, mis on vastu võetud ühissätete määruse ja fondispetsiifiliste määruste alusel;

4.

ELi muud määrused ja direktiivid, mida kohaldatakse liikmesriikide meetmete suhtes, millega rakendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde. See, kui selgitada välja siseriiklikud õigusnormid kõigi ELi määruste ja direktiivide rakendamiseks, mida kohaldatakse liikmesriikide meetmete puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, läheks juhendi eesmärgist kaugemale. Siiski on riigiasutustel kohustus hartat järgida ka selles kontekstis.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas rakendavad liikmesriigid liidu õigust fondide sekkumisstrateegia loomisel ja programmdokumentide koostamisel, kui 1) luuakse juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteem, kui 2) rakendatakse programme 3) eeskirjade kohaselt, mida on nimetatud eespool punktides 1–3. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama hartale vastavuse järgmistes etappides  (4):

3.1.   Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia loomine ja programmdokumentide koostamine (strateegiliste poliitikaraamistike ettevalmistamine, partnerluslepingud, programmid jne)

Liikmesriigid tegutsevad liidu õigusaktide kohaldamisalas, kui nad võtavad vastu õigusakte või koostavad dokumente, mis tulenevad ühissätete määruses või selle delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides sisalduvatest kohustustest. See hõlmab näiteks partnerluslepingute või rakenduskavade koostamist.

Selliste dokumentide koostamisel peavad liikmesriigid põhiõiguste kontroll-lehe abil tagama, et dokumendi sisu on kooskõlas harta sätetega. Dokumendi sisu peaks järgima hartaga kaitstud õigusi ja selle põhimõtteid.

Kõige olulisemad õigused ja põhimõtted on siinkohal võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, õigus omandile ja keskkonnakaitse.

3.2.   Juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomine

Liikmesriigid tegutsevad liidu õiguse kohaldamisalas, kui nad loovad ühissätete määrusega nõutavaid struktuure või menetlusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimiseks, seireks või kontrollimiseks, või kui seda ei ole sõnaselgelt nõutud, siis kui nad loovad selliseid struktuure ühissätete määruse, fondispetsiifiliste eeskirjade või oma delegeeritud aktide või rakendusaktide rakendamiseks. See hõlmab asutuste ja vahendusasutuste määramist, nende vahel sõlmitud töökorda, seirekomisjoni loomist ja menetlusjuhendi vastuvõtmist.

Seda tehes peaksid liikmesriikide ametiasutused tagama hartas sätestatud õiguste ja põhimõtete järgimise. Selles kontekstis on kõige asjakohasemad sätted harta artiklid 7, 8, 41 ja 47.

Artiklis 47 on sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, sh õigus olla ära kuulatud. Artiklis 7 käsitletakse era- ja perekonnaelu austamist. Artiklis 8 käsitletakse isikuandmete kaitset ning artiklis 41 asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (nõuetekohane menetlus) tuleb tagada kõigis menetlustes, mis on kehtestatud selleks, et jõustada ühissätete määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud või rakendusaktide sätteid.

Näiteks Euroopa Kohtu kohtuasja C-562/12 Liivimaa Lihaveis MTÜ vs. Eesti–Läti programm 2007–2013 puhul oli seirekomitee Eesti–Läti piiriülese koostöö programmi raames järgmine: seirekomitee, mis koosnes mõlema liikmesriigi esindajatest, tegi lõplikud otsused selle programmi raames esitatud projektitaotluste kvalitatiivse hindamise kohta. Kõnealune komitee võttis vastu ka programmi juhendi, milles sätestati, et komitee otsuseid ei saa vaidlustada siseriiklikus kohtus. Kuigi programmi juhendi vastuvõtmisele ei ole selgesõnaliselt osutatud programmiperioodil 2007–2013 kohaldatavas üheski õigusaktis ega üheski ELi rakendussättes, otsustas Euroopa Kohus, et juhend on selgelt tehtud kavatsusega rakendada liidu õigusakte ja et see on kohustuslik kõigile isikutele, kes soovivad saada abi kõnealuse programmi raames. Seetõttu peeti hartat, sealhulgas selle artiklit 47, kõnealuses asjas kohaldatavaks. Euroopa Kohus nentis, et programmi juhendi säte, et toetustaotluste rahuldamata jätmise otsus ei kuulu kohtulikule läbivaatamisele siseriiklikus kohtus, ei ole kooskõlas artikliga 47.

Partnerluse korraldamise seisukohast on kõige asjakohasemad harta õigused ja põhimõtted järgmised: diskrimineerimiskeeld, keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, samas kui liikmelisuse eeskirjade väljatöötamisel tuleks pöörata tähelepanu eelkõige diskrimineerimiskeelu, keelelise mitmekesisuse ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud õigustele ja põhimõtetele.

Mis puudutab seirekomisjoni ülesandeid ja kohustustusi juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomise raames, on kõige olulisemad harta õigused ja põhimõtted isikuandmete kaitse, keeleline mitmekesisus, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, võrdsus seaduse ees ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

3.3.   Programmide rakendamine ja konkreetsete tegevuste elluviimine, mis on välja toodud projekti kirjelduses seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise käigus tehtava tööga

Programmide elluviimine nõuab meetmete võtmist korraldusasutuselt või vahendusasutuselt (5). Sellised meetmed, nagu projektikonkursside algatamine, tegevuste valimine, toetuslepingute sõlmimine, rakendamise järelmeetmed, abisaajate maksenõuete kontrollimine, kohapealsete kontrollide tegemine, vahendusasutuste töö kontrollimine, maksetaotluste saatmine ning aruannete ettevalmistamine ja esitamine, on liidu õiguse rakendamise meetmed.

Ühissätete määruse artikli 126 kohased sertifitseerimisasutused võtavad samuti meetmeid liidu õiguse rakendamiseks. Seda teevad ka auditeerimisasutused, kui nad koostavad auditistrateegia, viivad läbi auditi või koostavad auditiarvamuse ja kontrolliaruande.

Nagu on selgitatud punktis 2.2. Harta õiguslik seisund, kohaldatakse hartat teatavate abisaajate suhtes, kui punktis 2.2 nimetatud tingimused on täidetud (liikmesriik võtab vastu meetme, mis paneb abisaajad (olenemata nende õiguslikust vormist) vastutama avaliku teenuse osutamise eest riigi kontrolli all. Sel konkreetsel eesmärgil on neil märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad üksikisikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest) (6).

Oma ülesannete täitmisel peaksid riiklikud ametiasutused tagama, et järgitakse hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. Selles kontekstis on kõige olulisemad harta õigused ja põhimõtted järgmised: õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning isikuandmete kaitsele, võrdsus seaduse ees ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, diskrimineerimiskeeld ja laste õigused, puuetega inimeste integreerimine ning keskkonnakaitse kõrge tase, keeleline mitmekesisus, turvalised töötingimused, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus haridusele, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, õigus era- ja perekonnaelu austamisele.

3.4.   Harta kohaldatavus ühtekuuluvuspoliitika kontekstis: miks on harta asjakohane Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde haldavate riigiasutuste jaoks?

Hartas sätestatud põhiõiguse rikkumise võib kohtulikult läbi vaadata liikmesriikide kohtutes ja Euroopa Liidu Kohtus.

Liidu õiguse sätteid ja ELi õigusel põhineva siseriikliku õiguse sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas hartast tulenevate kohustustega, et jõustada harta kohaselt tagatud õigused. Kui liikmesriigi kohtul on kahtlusi harta kohaldatavuse või selle sätete õige tõlgendamise suhtes, võib ta pöörduda – ja liikmesriigi viimase astme kohtu puhul peab ta seda tegema – Euroopa Liidu Kohtusse eelotsuse saamiseks. Euroopa Liidu Kohtu vastus aitab liikmesriigi kohtul asja lahendada. Liikmesriikide kohtud kasutavad seda menetlust sageli. See aitab arendada hartaga seotud kohtupraktikat ja tugevdab liikmesriikide kohtute rolli harta kehtivuse tagamisel.

Komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal on õigus püüda teha lõppu harta rikkumisele. Ta võib harta järgimata jätmise korral algatada liikmesriikide vastu rikkumismenetluse.

Kuna hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes üksnes siis, kui nad rakendavad liidu õigust, ei saa komisjon juhul, kui siseriiklik õigus ei järgi hartat, algatada rikkumismenetlust, kui kõnealuse siseriikliku õigusnormiga ei rakendata liidu õigust. Olukordades, kus hartat ei kohaldata, on põhiõigused riiklikul tasandil tagatud liikmesriikide põhiseaduste või põhiseaduslike traditsioonidega ning liikmesriikide ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega, mille täitmine tagatakse riiklike kohtutega.

Lisaks on ühissätete määruse artiklis 6 nõutud, et tegevused, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu õiguse ja selle kohaldamisega seotud riikliku õigusega. Kui liikmesriik ei järgi hartat nõuetekohaselt liidu õigust kohaldavate toimingute või meetmete puhul, võib see kujutada endast eeskirjade rikkumist ettevõtja poolt (ühissätete määruse artikli 2 lõige 36). Seepärast kasutab komisjon vajaduse korral tema käsutuses olevaid vahendeid tagamaks, et ELi raha kasutataks kooskõlas hartaga, juhtudel, kus seda kohaldatakse. Komisjoni mõjutusvahendite hulgas on maksetähtaegade katkestamine, maksete peatamine ja finantskorrektsioonid ning ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane rikkumismenetlus.

Liikmesriikide asutuste ülesanne tagada põhiõiguste austamine ja kaitse on eriti asjakohane seoses kaebustega, mida liikmesriik võib saada harta võimaliku rikkumise korral. Harta rakendamise ja kohaldamise järelevalvega liikmesriikides on seotud liikmesriikide kohustus, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 74 lõikest 3, mille kohaselt tuleb kehtestada tõhus kord Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud kaebuste läbivaatamiseks, mille on esitanud juriidilised või füüsilised isikud. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavad kaebused võib esitada ka otse komisjonile.

4.   KUIDAS HINNATA VASTAVUST HARTALE – PÕHIÕIGUSTE KONTROLL-LEHT

Riiklikke asutusi, kes vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eest, kutsutakse üles hoolikalt hindama, kas (nende poolt kavandatud või juba vastuvõetud) toimingud ja meetmed kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse, ning kontrollima, kas need võivad mõjutada hartas sätestatud põhiõigusi.

Praktilise vahendina, mis aitab sellist hindamist läbi viia, on kavandatud järgmine kontroll-leht, mille kasutamine ei ole kohustuslik.

I.   KONTROLL – kas siseriiklik toiming või meede on liidu õiguse rakendamise meede ning kuulub seega harta kohaldamisalasse

NB! See kontroll ei ole vajalik toimingute ja dokumentide puhul, mis on käesolevas juhendis määratletud liidu õiguse rakendamisena.

a)	Kontrollige, kas liidu õiguses on peale harta mõni muu kohustus, mida toimingu või meetme suhtes kohaldada.

b)	Kui liidu õiguses on selline säte, kontrollige, kas riikliku toimingu või meetmega kavatsetakse seda rakendada.

II.   KONTROLL – kas esineb põhiõiguste võimalik rikkumine

1.	Millised on asjaomased põhiõigused? (Kavandatava toimingu või meetme kontrollimine hartas sätestatud põhiõiguste seisukohast ning III lisas esitatud „põhiküsimused” mõju kohta annavad esimese viite asjaomastele põhiõigustele)

2.	Kas tegemist on absoluutsete õigustega? (Näiteks piinamise keeld ning orjapidamise või sunnitöö keeld).

Kui jõutakse järeldusele, et uuritud toiming või meede piirab absoluutset õigust, tuleks see juba selles etapis kõrvale jätta, sest absoluutseid õigusi ei tohi piirata. Punktide 3–6 kohast täiendavat analüüsi ei ole vaja.

3.	Milline on kavandatud toimingu või meetme mõju põhiõigustele? Selle etapi eesmärk on teha kindlaks mis tahes positiivne mõju (põhiõiguste edendamine) või negatiivne mõju (põhiõiguste piiramine) seoses kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

4.	Kas kavandataval toimingul või meetmel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt asjaomasest põhiõigusest (nt negatiivne mõju sõnavabadusele, kuid positiivne mõju intellektuaalomandile)?

Kui analüüsi käigus selgub, et kavandatav tegevus või meede ei avalda olulist mõju põhiõigustele või sellel on ainult positiivne mõju põhiõigustele, ei ole vaja punktide 5 ja 6 kohast täiendavat analüüsi. Kui märkate negatiivset mõju, mõelge järgnevale:

5.	Kas põhiõiguste piirang või neile avalduv negatiivne mõju on ette nähtud seadusega selgel ja prognoositaval viisil?

6.

Kas selline piirang või negatiivne mõju: — vastab tegelikult liidu üldise huvi eesmärgile või eesmärgile kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (selles etapis peaks kindlaks määrama, milline on üldist huvi pakkuv eesmärk või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmine)? — on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks? (selles etapis peaks analüüsima, kas meede on asjakohane ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks, ilma et mindaks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik? Miks ei ole sama tõhusat, kuid vähem sekkuvat meedet?) — on soovitud eesmärgi seisukohast proportsionaalne? — on asjaomaste põhiõiguste olemust arvestav?

Kui vastus kõigile neile küsimustele on jaatav, võib asjaomase põhiõiguse piirangut pidada õigustatuks.

Illustreerimaks kontroll-lehe kasutamist, esitatakse allpool konkreetne näide sellest, kuidas seda kasutatakse, tuginedes faktidele kohtuasjas C-401/11: Blanka Soukupová vs. Ministerstvo zemědělství ning Euroopa Kohtu hinnangule 11. aprilli 2013. aasta otsuses.

Kõnealune liikmesriik oli võtnud kasutusele põllumajandustootjate ennetähtaegselt pensionile jäämise toetussüsteemi, mida kaasrahastati Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (EAGGF). Mõiste „pensioniiga”, mille puhul võib süsteemis osaleda, oli määratletud siseriiklikus õiguses. Siseriiklike õigusaktidega oli kindlaks määratud pensioniiga, mis sõltus taotleja soost ja naiste puhul üleskasvatatud laste arvust.

Kõnealuse juhtumi puhul tuleks kontroll-lehte kasutades analüüsida järgmisi küsimusi:

1.

Millised on asjaomased põhiõigused? Ennetähtaegselt pensionile jäämise toetussüsteem mõjutab võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 20, artikli 21 lõikes 1 ja artiklis 23.

2.

Kas tegemist on absoluutsete õigustega? Ei, harta artiklis 20, artikli 21 lõikes 1 ja artiklis 23 sätestatud õigused ei ole absoluutsed õigused.

3.

Milline on kavandatud toimingu või meetme mõju põhiõigustele? Selle etapi eesmärk on teha kindlaks mis tahes positiivne mõju (põhiõiguste edendamine) või negatiivne mõju (põhiõiguste piiramine) seoses kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Asjaolu, et „tavaline pensioniiga” määratakse kindlaks erinevalt, sõltuvalt ennetähtaegselt pensionile jäämise taotleja soost ning naissoost taotlejate puhul üleskasvatatud laste arvust, mõjutab negatiivselt naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet ning paneb naissoost põllumajandustootjad ebasoodsamasse olukorda võrreldes meessoost põllumajandustootjatega.

4.

Kas kavandataval toimingul või meetmel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt asjaomasest põhiõigusest? Kavandatud meetmel on üksnes negatiivne mõju, eelkõige nende naiste õigusele, kellel on rohkem lapsi. Rohkem lapsi üles kasvatanud naistel on objektiivselt vähem aega esitada taotlus registreerimiseks põllumajandustootjate ennetähtaegselt pensionile jäämise toetussüsteemis kui meestel või nendel naistel, kes on kasvatanud üles vähem lapsi.

5.

Kas põhiõiguste piirang või neile avalduv negatiivne mõju on ette nähtud seadusega selgel ja prognoositaval viisil? Jah, mõiste „tavaline pensioniiga” on määratletud siseriiklikus õiguses.

6.

Kas selline piirang või negatiivne mõju: — vastab tegelikult liidu üldise huvi eesmärgile või eesmärgile kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi? Ei, ebavõrdne kohtlemine ei vasta liidu üldise huvi eesmärgile ega eesmärgile kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. — on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks? (selles etapis peaks analüüsima, kas meede on asjakohane ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks, ilma et mindaks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Miks ei ole sama tõhusat, kuid vähem sekkuvat meedet?) Ei, meede ei ole vajalik saavutamaks soovitud eesmärki, milleks on julgustada põllumajandustootjaid – sõltumata soost ja üleskasvatatud laste arvust – lõpetama põllumajandustegevus kiiresti ja lõplikult, et paremini tagada põllumajandusettevõtete elujõulisus. Nii meessoost kui ka naissoost põllumajandustootjatel on õigus taotleda sellist toetust, kui nad on lõplikult lõpetanud igasuguse tulundusliku põllumajandustegevuse, olles enne ettevõtlusest loobumist tegelenud põllumajandusega 10 aastat, ja on lõpetamise ajal vähemalt 55 aastat vanad, kuid mitte veel pensionieas. Soovitud eesmärgi võinuks saavutada ka soo või üleskasvatatud laste arvu järgi vahet tegemata. Kuna küsimustele ei saa vastata jaatavalt, ei saa asjaomase põhiõiguse piiramist (võrdne kohtlemine) pidada õiguspäraseks ning seega rikutakse harta artiklit 20, artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 23.

---

(1)  https://infoportal.fra.europa.eu/InfoPortal/infobaseFrontEndCountryHome.do?btnCountryLinkHome_1

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(3)  Puuetega inimeste õiguste konventsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooniga 61/106. Konventsioon jõustus 3. mail 2008 pärast selle 20. ratifitseerimist) – https://www.un.org/development/desa/disabilities/conference-of-states-parties-to-the-convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities-2.html

(4)  Näited liikmesriikide meetmetest, mida peetakse ELi õiguse rakendamiseks, on esitatud programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistiku kontekstis. Alates 2009. aastast tuleb harta sätteid kohaldada muu hulgas seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega tingimustel, mida tuletatakse meelde käesolevas juhendis.

(5)  Näiteks kohalikud tegevusrühmad, millele on osutatud ühissätete määruse artikli 34 lõikes 1 ja artiklis 125, ning mis toimivad vahendusasutustena.

(6)  Käesoleva juhendi 4. punktis esitatud kontroll-lehte võib kasutada selleks, et hinnata, kas toetusesaajate teatav tegevus on liidu õiguse rakendamise meede.

---

---

---

---