EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016TA1201(13)

Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

OJ C 449, 1.12.2016, p. 72–76 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

1.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 449/72


ARUANNE

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2016/C 449/13)

SISSEJUHATUS

1.

Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1093/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset.

2.

Tabelis esitatakse asutuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Asutuse peamised arvandmed

 

2014

2015

Eelarve (miljonites eurodes)

33,6

33,4

Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)

146

156

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

4.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

5.

Juhtkond vastutab asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

6.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt asutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Muud küsimused – bilansipäevajärgne sündmus

11.

23. juunil 2016 hääletasid Ühendkuningriigi kodanikud Euroopa Liidust lahkumise poolt. Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 50 sätestatakse, et liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule ning liit räägib selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord. Londonis (Ühendkuningriigis) paikneva asutuse raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad koostati nimetatud aruande allkirjastamise kuupäeval kättesaadavate andmete alusel, kui referendumi tulemused ei olnud veel teada ja artikli 50 käivitamiseks ei olnud veel ametlikku taotlust esitatud (9).

12.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 487 794 eurot ehk 28 % selle jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest (2014. aastal 3 431 070 eurot ehk 48 %). Need hõlmavad ühte asutuse uue hoone maksumuse veel tasumata osa pealt maksmata käibemaksuga seotud lahendamata küsimust ja ühte Ühendkuningriigi hindamisameti poolt kinnisvaramaksu kohta esitatud arvet (kogumaksumusega 538 938 eurot).

14.

Puudusi täheldati IT vajaduste hindamises, eelkõige sisse ostetud teenuste puhul, mis mõjutab sellega seotud kulude haldamist asutuse eelarves.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(2)  Asutuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav asutuse veebisaidil www.eba.europa.eu.

(1)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: asutuse edastatud andmed.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Asutuse raamatupidaja allkirjastas asutuse raamatupidamise aastaaruande 24. mail 2016.


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Kõrgemate koolitasude katmiseks maksab asutus töötajatele, kelle lapsed käivad põhi- või keskkoolis, õppetoetust lisaks personalieeskirjades ettenähtud õppetoetusele (1). 2012. aastal maksti täiendavat õppetoetust kokku ligikaudu 76 000 eurot. Personalieeskirjades sellekohased sätted puuduvad ja seega ei ole toetused eeskirjadega kooskõlas.

Pooleli (2)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3 431 070 eurot ehk 48 % (2013. aastal 1 974 511 eurot ehk 35 %) ja oli peamiselt seotud asutuse kolimisega uutesse ruumidesse 2014. aasta detsembri keskel.

Ei kohaldata


(1)  VII lisa artiklis 3 sätestatakse kahekordne põhitoetus, st 2 x 252,81 eurot = 505,62 eurot.

(2)  2015. aasta lõpu seisuga oli asutus sõlminud lepingud 20 kooliga 21st, kus töötajate lapsed õppisid.


ASUTUSE VASTUS

11.

Pangandusjärelevalve võtab kontrollikoja aruande teadmiseks.

13.

EBA teeb suuri pingutusi, et vähendada põhjendatud vajadustest tulenevaid ülekandmisi. Nimetatud ülekandmine oli põhjendatud.

14.

Sisseostetud teenuseid reguleerivad nõuetekohaselt sõlmitud raamlepingud. Nende teenuste kasutamist juhib EBA tööprogramm ning jälgib pidevalt IT- ja finantstalitus. EBA on veelgi parandanud oma hankemenetluste vajaduste hindamise dokumente. Võrreldes 2015. aastaks IT-kuludele eraldatud esialgsete eelarveassigneeringutega vähendas EBA aasta jooksul IT-assigneeringuid 4,3 % võrra.


Top