EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.11.2016

COM(2016) 850 final

2016/0360(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 377 final}
{SWD(2016) 378 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) muudatusettepanek on osa seadusandlikust paketist, mis sisaldab ka direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv), direktiivi 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ja määruse (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus) muudatusettepanekuid.Määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) muudatusettepanek on osa seadusandlikust paketist, mis sisaldab ka direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv), direktiivi 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ja määruse (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus) muudatusettepanekuid.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimaste aastate jooksul on EL viinud ellu finantsteenuste õigusraamistiku suurt reformi, et suurendada ELi finantssektoris tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet. Reform põhineb suures osas ELi rahvusvaheliste partneritega kokku lepitud ülemaailmsetel standarditel. Eelkõige hõlmas reformide pakett määrust (EL) nr 575/2013 1 (kapitalinõuete määrus) ja direktiivi 2013/36/EL 2 (kapitalinõuete direktiiv) krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ja nende üle järelevalve teostamise kohta, direktiivi 2014/59/EL 3 (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta ning määrust (EL) nr 806/2014 4 ühtse kriisilahenduskorra kohta.

Meetmed võeti seoses 2007.–2008. aastal alanud finantskriisiga ja need kajastavad rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. Ehkki reformid on muutnud finantssüsteemi stabiilsemaks ning suurendanud selle vastupanuvõimet mitmesugustele võimalikele tulevastele šokkidele ja kriisidele, ei ole kõik tuvastatud probleemid veel kõikehõlmavalt lahendatud. Seetõttu on käesolevate muudatusettepanekute eesmärk täiendada reformikava, kõrvaldades seni veel püsinud kitsaskohad ja rakendades mõningaid reformi esilekerkivaid elemente, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõime tagamiseks vajalikud, ent mille rahvusvahelised standardite koostajad (st Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu) on alles hiljaaegu lõplikult paika saanud:

siduv finantsvõimenduse määr, mis takistaks krediidiasutusi ja investeerimisühinguid finantsvõimendust liigselt suurendamast, näiteks vähese kasumlikkuse tasakaalustamise eesmärgil;

siduv stabiilse netorahastamise kordaja, mis tugineb krediidiasutuste ja investeerimisühingute täiustatud rahastamisprofiilidele ning millega kehtestatakse ühtlustatud standard selle kohta, kui palju stabiilseid ja pikaajalisi rahastamisallikaid vajab krediidiasutus või investeerimisühing selleks, et taluda turu eri perioode ja rahastamisraskusi;

riskitundlikumad omavahendite (st kapitali) nõuded sellistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis kauplevad olulisel määral väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega, et takistada nõuetest liigset kõrvalekaldumist viisil, mis ei põhine nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiilidel;

rahvusvaheliste süsteemselt oluliste krediidiasutuste või investeerimisühingute kogu kahjumi katmise võimet puudutavad uued standardid, millega neilt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutakse suuremat kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise võimekust ning mille eesmärk on tegeleda rahvusvaheliste finantsturgude vastastikuse seotusega ja tugevdada veelgi ELi võimekust rekapitaliseerida probleemseid süsteemselt olulisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid nii, et maksumaksjate riskid oleksid võimalikult madalad.

Oma 24. novembri 2015. aasta teatises 5 tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja otsustas teha seadusandliku ettepaneku, mis tugineb eelnimetatud rahvusvahelistele kokkulepetele. Ühelt poolt tugevdavad sellised riskivähendamismeetmed Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turu usaldust selle vastu, teiselt poolt aga loovad aluse uute edusammude tegemiseks pangandusliidu väljakujundamisel. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke samme, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes 6 . Ka Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta viidatakse mõnele kehtiva õigusraamistiku valdkonnale, millega võiks edasi tegeleda.

Samal ajal pidi komisjon võtma arvesse olemasolevat õigusraamistikku ja uusi rahvusvahelisi seadusandlikke arengusuundi ning reageerima ELi majandust mõjutavatele probleemidele, eriti vajadusele toetada majanduskasvu ja tööhõivet ebakindlate majanduslike väljavaadete perioodil. Liidu majanduse tugevdamiseks on käivitatud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Tuleb suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust rahastada majandust nii, et õigusraamistiku stabiilsus jääks sealjuures püsima. Tagamaks, et hiljutised finantssektori reformid toimivad sujuvalt kooskõlas nii üksteise, uute poliitiliste algatuste kui ka laiemate viimasel ajal finantssektoris tehtud reformidega, koostas komisjon tõendite esitamise üleskutse alusel põhjaliku ja tervikliku hinnangu olemasoleva finantsteenuste raamistiku kohta (sh kapitalinõuete määrus, kapitalinõuete direktiiv, pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv ning ühtse kriisilahenduskorra määrus) Hinnati ka eesseisvat üleilmsete standardite läbivaatamist, võttes aluseks nende laiema majandusliku mõju.

Rahvusvahelistel arengusuundadel põhinevate muudatusettepanekute eesmärk on rakendada rahvusvahelised standardid õigesti liidu õigusesse, tehes sealjuures sihipäraseid kohandusi, mis võtavad arvesse ELi spetsiifikat ja laiemaid poliitikaga seotud kaalutlusi. Nii näiteks nõuab asjaolu, et ELi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) või infrastruktuuriprojektid sõltuvad eeskätt pankadelt saadud rahastusest, õigusaktides spetsiifiliste kohanduste tegemist, mille eesmärk on tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kui ühtse turu selgroog suudavad säilitada rahastamisvõimekuse. Tuleb tagada sujuv koostoime olemasolevate nõuetega, näiteks tuletisinstrumentide riskipositsioonide keskse kliiringu ja tagatuse puhul, ning mõne uue nõude puhul peab üleminek olema järkjärguline. Sellised kohandused, mis on piiratud nii kohaldamisala poolest kui ka ajaliselt, ei kahjusta seega rahvusvaheliste standardite põhiliste eesmärkidega kooskõlas olevate ettepanekute üldist asjakohasust.

Veelgi enam, tõendite esitamise üleskutsel põhinevate ettepanekute eesmärk on olemasolevate eeskirjade täiustamine. Komisjoni analüüs näitas, et praegust raamistikku saaks rakendada senisest proportsionaalsemalt, võttes eelkõige arvesse selliste väiksemate ja lihtsama struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute olukorda, kus usaldatavusnõuded ei näi piisavalt õigustavat mõningaid kehtivaid avaldamist ja aruandlust puudutavaid ning kauplemisportfelliga seotud keerukaid nõudeid. Samuti kaalus komisjon VKEdele ja infrastruktuuriprojektide rahastamiseks antavate laenudega seotud riski ning leidis, et mõne sellise laenu puhul oleks õigustatud kehtivate nõuetega võrreldes väiksema omavahendite nõude kohaldamine. Seda silmas pidades korrigeeritakse muudatusettepanekutega eeltoodud nõudeid ning suurendatakse krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku proportsionaalsust. See suurendab krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust rahastada majandust nii, et õigusraamistiku stabiilsus jääb sealjuures püsima.

Viimaks hindas komisjon tihedas koostöös panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühmaga kehtivas kapitalinõuete direktiivis ja kapitalinõuete määruses sisalduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamist. Analüüsi põhjal soovitakse ettepanekuga kõrvaldada mõned valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mis käsitlevad finantsvõimenduse määra, suurt riskide kontsentreerumist ja omavahendeid puudutavaid sätteid. Tehakse ettepanek kaotada võimalus tekitada uut riikliku tagatisega kaetud edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tugine oodataval kasumlikkusel ja mis oleks vabastatud regulatiivsest kapitalist mahaarvamisest.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Mitu kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määrust puudutavate ettepanekute elementi on tingitud nende läbivaatamisest, teised finantsvaldkonna õigusraamistiku kohandused on aga osutunud vajalikuks seoses edasiste arengusuundade, näiteks pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi vastuvõtmise, ühtse järelevalvemehhanismi loomise, Euroopa Pangandusjärelevalve tehtud töö ja rahvusvahelisel tasandil tehtud tööga.

Muudatusettepanek sisaldab kehtivate õigusaktide muudatusi ning viib need õigusaktid täielikult kooskõlla praegu kehtivate õigusnormidega, mis puudutavad krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, nende asutuste üle tehtavat järelevalvet ning finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistikku.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Neli aastat pärast seda, kui Euroopa riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku pangandusliidu loomises, on paika saanud kaks pangandusliidu sammast: ühtne järelevalve ja kriisilahendus, mis toetuvad tugevale vundamendile ehk kõigile ELi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kohalduvatele ühtsetele eeskirjadele. Ehkki oleme teinud suuri edusamme, nõuab pangandusliidu lõplik väljakujundamine veel tööd, sealhulgas ühtse hoiuste tagamise skeemi loomist.

Kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi läbivaatamine on osa neist riskivähendamismeetmetest, mis on vajalikud pangandussektori vastupanuvõime edasiseks tugevdamiseks ning mis võetakse paralleelselt Euroopa hoiuste tagamise skeemi astmelise juurutamisega. Ühtlasi on läbivaatamise eesmärk tagada, et kõigile ELi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kohaldatakse ka edaspidi ühtseid eeskirju sõltumata sellest, kas nad kuuluvad pangandusliitu või mitte. Algatuse üldised eesmärgid, mida on kirjeldatud eespool, on täielikult kooskõlas ja sidusad ELi peamiste finantsstabiilsuse edendamise eesmärkidega, vähendades krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise tõenäosust ning selle vajaduse ilmnemisel maksumaksjate panust, samuti aidates kaasa majandustegevuse harmoonilisele ja jätkusuutlikule rahastamisele, mis soodustab suurt konkurentsivõimet ja tarbijate kaitset.

Need üldised eesmärgid on kooskõlas ka teiste peamiste ELi algatuste eesmärkidega, mida on kirjeldatud eespool.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Muudatusettepanekud põhinevad samal õiguslikul alusel nagu muudetavad õigusaktid, st ettepanek kapitalinõuete määrust muutva määruse kohta põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114 ning ettepanek kapitalinõuete direktiivi IV paketti muutva direktiivi kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Väljapakutavate meetmete eesmärk on täiendada olemasolevaid ELi õigusakte ja seetõttu on seda kõige parem teha ELi tasandil, mitte liikmesriikide eri algatuste kaudu. Riigisisesed meetmed, mis on suunatud näiteks krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsvõimendusele, nende stabiilsele rahastamisele ja kauplemisportfelli kapitalinõuetele, ei suudaks tagada finantsstabiilsust sama tõhusalt nagu ELi õigusaktid, arvestades krediidiasutuste ja investeerimisühingute vabadust ettevõtete asutamiseks ja teenuste osutamiseks teistes liikmesriikides ning sellest tulenevat suurt piiriülest teenuste osutamist, kapitalivooge ja turgude integreerimist. Vastupidi, riigisisesed meetmed võivad moonutada konkurentsi ja mõjutada kapitalivooge. Lisaks sellele oleks riigisiseste meetmete kehtestamine juriidiliselt keeruline, arvestades et kapitalinõuete määrus juba reguleerib pangandust, sealhulgas finantsvõimenduse nõudeid (aruandlust), likviidsust (eeskätt likviidsuskattekordajat) ja kauplemisportfelliga seotud nõudeid.

Seega peetakse parimaks viisiks kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muutmist. Nii säilib tasakaal õigusaktide harmoniseerimise ja liikmesriikide vajaliku paindlikkuse vahel ilma ühtseid eeskirju kitsendamata. Muudatused edendaksid senisest rohkem usaldatavusnõuete ühtset rakendamist, järelevalvealase tegevuse lähendamist ja võrdsete tingimuste tagamist kogu ühtsel pangandusteenuste turul. Neid eesmärke ei saa liikmesriigid saavutada üksinda. Eriti oluline on see pangandussektoris, kus paljud krediidiasutused tegutsevad ELi ühtsel turul mitmes riigis. On väga oluline, et ühtses järelevalvemehhanismis ning sellest väljaspool tegutsevates järelevalveasutuste kolleegiumites ja pädevates ametiasutustes valitseks täielik koostöö ja usaldus, et krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve oleks tõhus. Riigisiseste eeskirjadega ei ole neid eesmärke võimalik saavutada.

•Proportsionaalsus

Proportsionaalsus kuulub lahutamatult muudatusettepanekuga kaasneva mõjuhinnangu juurde. Kõikide eri reguleerimisvaldkondadesse kuuluvate väljapakutud meetmete puhul on ükshaaval hinnatud nende vastavust proportsionaalsuse eesmärgile, samuti on eraldi probleemina välja toodud olemasolevate eeskirjade puudulik proportsionaalsus. Analüüsiti konkreetseid valikuvariante, mille eesmärk on vähendada väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskulusid ning nõuete täitmisega seotud kulusid (vt mõjuhinnangu punktid 2.9 ja 4.9).

•Vahendi valik

Ettepanekute kohaselt tuleks meetmeid rakendada kapitalinõuete määruse muutmise määruse ja kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiiviga. Väljapakutavad meetmed viitavad nende õigusaktide juba olemasolevatele sätetele (likviidsus, finantsvõimendus, tasustamine, proportsionaalsus) või arendavad neid edasi.

Mis puudutab finantsstabiilsuse nõukogus kokkulepitud uut kogu kahjumikatmisvõime standardit, soovitatakse see lisada kapitalinõuete määrusesse tervikuna, kuna üksnes määruse kujul on seda võimalik kohaldada piisavalt ühetaoliselt – umbes samal viisil nagu olemasolevaid riskipõhiseid omavahendite nõudeid. Usaldatavusnõuete sätestamine kapitalinõuete määruse muudatusettepaneku vormis tagaks, et kõnealuseid nõudeid kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes tõepoolest vahetult. See takistaks liikmesriike rakendamast erinevaid riigisiseseid nõudeid valdkonnas, kus ebavõrdsete tingimuste vältimine nõuab täielikku harmoneerimist. Siiski tuleb pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kehtivaid sätteid peenhäälestada, et tagada kogu kahjumikatmisvõime nõude ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täielik kooskõla ja sidusus.

Mõned proportsionaalsust mõjutavad kapitalinõuete direktiivi muudatusettepanekud võiksid jätta liikmesriikidele teataval määral paindlikkust, et võimaldada erinevate eeskirjade kohaldamist nende liikmesriigi õigusse ülevõtmise etapis. See annaks liikmesriikidele võimaluse kehtestada teatavates küsimustes rangemad eeskirjad.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon korraldas mitu projekti hindamaks, kas kehtiv usaldusnõuete raamistik ja eesseisvad rahvusvaheliste standardite läbivaatamised on parimad vahendid ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldusnõuetega seotud eesmärkide saavutamiseks ja kas need võimaldaksid ELi majanduse vajalikku rahastamist jätkata ka edaspidi.

2015. aasta juulis käivitas komisjon avaliku konsultatsiooni kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi võimaliku mõju teemal ELi majandusele, keskendudes eeskätt VKEde ja infrastruktuuri rahastamisele, 2015. aasta septembris aga kuulutas välja tõendite esitamise üleskutse, 7 mis hõlmas ELi finantsõigusakte tervikuna. Nende kahe algatusega sooviti saada empiirilisi tõendeid ja konkreetset tagasisidet i) eeskirjade kohta, mis mõjutavad majanduse võimet iseennast ja majanduskasvu rahastada, ii) tarbetu regulatiivse koormuse kohta, iii) eeskirjade koostoime, vasturääkivuste ja lünkade kohta ning iv) selliste eeskirjade kohta, millel võiksid olla ebasoovitavad tagajärjed. Samuti kogus komisjon sidusrühmade arvamusi spetsiifiliste analüüside raames, mis tehti tasustamist reguleerivate sätete 8 ning kapitalinõuete määruses ja kapitalinõuete direktiivis sisalduvate eeskirjade proportsionaalsuse kohta. Viimaks tehti avalik konsultatsioon komisjoni tellitud uuringu raames, mille eesmärk oli hinnata kapitalinõuete määruse mõju sellele, kuidas pangad majandust rahastavad 9 .

Kõigi eelnimetatud algatuste käigus saadi selgeid tõendeid selle kohta, et kehtivaid eeskirju tuleb uuendada ja täiendada, et i) veelgi vähendada pangandussektoris esinevaid ohte ning seeläbi kahandada kriisiolukorras sõltuvust riigiabist ja maksumaksja rahast ning ii) suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust suunata majandusse piisavat raha.

Mõjuhinnangu lisad 1 ja 2 sisaldavad kokkuvõtet konsultatsioonidest, ülevaadetest ja aruannetest.

•Mõjuhinnang

Õiguskontrollikomitee arutas mõjuhinnangut 10 ja lükkas selle 7. septembril 2016. aastal tagasi. Pärast tagasilükkamist mõjuhinnangut tugevdati ning lisati sellele i) parem selgitus ettepaneku poliitilise konteksti kohta (nt selle seose nii rahvusvahelise kui ka ELi poliitika arengusuundadega), ii) rohkem üksikasju sidusrühmade arvamuste kohta ja iii) rohkem tõendusmaterjali mitmesuguste mõjuhinnangus uuritavate poliitikavariantide mõju kohta (nii tulude kui ka kulude aspektist). 27. septembril 2016. aastal andis õiguskontrollikomitee uuesti esitatud mõjuhinnangu kohta positiivse arvamuse 11 . Mõjuhinnang on lisatud muudatusettepanekule. Ettepanek on mõjuhinnanguga kooskõlas.

Nagu näitavad mõju hindamisel tehtud simulatsioonianalüüs ja makromajanduslik mudel, toob uute nõuete, eriti uute Baseli standardite (näiteks finantsvõimenduse määra ja kauplemisportfelli puudutavate standardite) kehtestamine ilmselt kaasa üsna vähe kulusid. Hinnanguline pikaajaline mõju sisemajanduse koguproduktile (SKP) jääb –0,03 % ja –0,06 % vahele, samal ajal kui pangandussektori rahastamiskulude suurenemine jääb ka kõige äärmuslikuma stsenaariumi puhul alla kolme baaspunkti. Kasu aspektist näitas simulatsioon, et 2007.–2008. finantskriisiga võrreldava ulatusega kriisi korral väheneksid pangandussüsteemi toetamiseks vajalikud avalikud ressursid 32 % võrra – 51 miljardilt eurolt 34 miljardi euroni.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Omavahendite nõuete väljaarvutamise lihtsustatud meetodite allesjätmine peaks tagama selle, et väiksematele krediidiasutustele või investeerimisühingutele kohaldatavad eeskirjad on proportsionaalsed ka edaspidi. Samuti peaksid lisameetmed, millega plaanitakse suurendada mõne (aruandluse, avalikustamise ja tasustamisega seotud) nõude proportsionaalsust, vähendama nende krediidiasutuste või investeerimisühingute halduskoormust ja õigusnormide täitmisega seonduvaid kulusid.

Mis puutub VKEdesse, siis peaks pankade ja VKEde vahelisi suhteid puudutava omavahendite nõude soovitatav muutmine mõjuma pankadelt VKEdele antavale rahastamisele positiivselt. See mõjutaks eeskätt selliseid VKEsid, mille vastu suunatud nõuete kogumaht ületab praegu 1,5 miljonit eurot, kuna kehtivate eeskirjade järgi ei saaks need nõuded VKE toetuskoefitsiendist kasu.

Teised ettepaneku elemendid, eriti need, mille eesmärk on parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet järgmiste kriiside ajal, peaksid ootuste kohaselt suurendama VKEdele antavate laenude jätkusuutlikkust.

Viimaks eeldatakse, et meetmed, mille eesmärk on vähendada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele (eeskätt väiksematele ja vähem keerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele) kohaldatavaid nõuete täitmisega seotud kulusid, vähendavad VKEde laenukulusid.

Kolmandate riikide aspektist suurendab ettepanek ELi finantsturgude stabiilsust ning vähendab seeläbi rahvusvahelistele finantsturgudele tekitatavate võimalike negatiivsete järelmõjude tõenäosust ja nendega seotud kulusid. Veelgi enam, muudatusettepanekud ühtlustavad senisest rohkem kogu liidu õigusraamistikku ning vähendavad seeläbi ELis tegutsevate kolmandate riikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskulusid.

Arvestades kapitalinõuete määrusest tulenevat investeerimisühingute pidevat kontrollimist ja EBA koostatud esialgset aruannet, 12 tundub olevat mõistlik, et uued nõuded kehtiksid üksnes süsteemselt olulistele investeerimisühingutele, teistele investeerimisühingutele aga kohaldataks erandina varasemaid sätteid seni, kuni läbivaatamine on lõppenud.

Ettepanek on kooskõlas komisjoni digitaalse ühtse turu prioriteediga.

•Põhiõigused

EL on võtnud endale kohustuse kaitsta põhiõigusi kõrgel tasemel ning on allkirjastanud mitmesuguseid inimõiguste konventsioone. Selles kontekstis ei ole tõenäoline, et ettepanek mõjutaks otseselt neid õigusi, mis on loetletud peamistes ÜRO inimõiguste konventsioonides, ELi aluslepingute lahutamatuks osaks olevas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (EIÕK).

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5. MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eeldatavasti hakkavad muudatusettepanekud järjest jõustuma kõige varem 2019. aastal. Muudatused on tihedalt seotud muude kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi sätetega, mis on juba jõustunud ning millele on tehtud seiret alates 2014. aastast.

Baseli pangajärelevalve komitee ja Euroopa Pangandusjärelevalve koguvad ka edaspidi teavet, mis on vajalik finantsvõimenduse määra ja uute likviidsusmeetmete kontrollimiseks, et uute poliitikavahendite mõju saaks edaspidi hinnata. Ka regulaarne järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess ning stressitestide tegemine aitavad jälgida muudatusettepanekute mõju asjassepuutuvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning hinnata, kas nende muudatustega saadav paindlikkus ja proportsionaalsus võtavad piisavalt arvesse väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute spetsiifikat. Samuti osalevad komisjoni talitused ka edaspidi Baseli pangajärelevalve komitee töörühmades ning Euroopa Keskpanga (EKP) ja EBA asutatud ühises rakkerühmas. Need rühmad jälgivad krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite ja likviidsuspositsioonide dünaamikat vastavalt kogu maailmas ja ELis.

Soovitud valikuvariantide rakendamise tulemuslikkuse jälgimiseks on järgmised näitajad:

Stabiilse netorahastamise kordaja:

Finantsvõimenduse määra kohta:

VKEde kohta

Kogu kahjumikatmisvõime kohta:

Kauplemisportfelli kohta:

Tasustamise kohta:

Proportsionaalsuse kohta:

Selle muudatusettepaneku mõju hinnatakse viis aastat pärast kavandatavate meetmete kohaldamist, võttes aluseks metoodika, mis lepitakse EBAga kokku veidi aega pärast kohaldamist. EBA saab volituse määratleda ja koguda andmeid, mis on vajalikud nii eelnimetatud näitajate kontrollimiseks kui ka teiste muudetud kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi hindamiseks vajalike näitajate kontrollimiseks. Metoodika võidakse välja töötada nii iga valikuvariandi puhuks eraldi kui ka omavahel seotud valikuvariantide jaoks, olenevalt hindamise eel valitsevatest oludest ja kontrollinäitajate väljunditest.

Vastavus õigusaktidele ja nende jõustamine on tagatud pidevalt ja vajaduse kohaselt seeläbi, et komisjon käivitab rikkumismenetluse, juhul kui seadusandlikke meetmeid on üle võetud puudulikult või valesti. ELi õiguse rikkumisest teatamine võib toimuda nii Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kaudu, mis hõlmab liikmesriigi pädevaid ametiasutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalvet, kui ka EKP kaudu. Samuti jätkab Euroopa Pangandusjärelevalve ELi pangandussüsteemi kohta regulaarselt BASEL III järelevalve aruannete avaldamist. Järelevalve käigus vaadeldakse kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiiviga rakendatud Basel III nõuete mõju ELi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, eriti mis puudutab nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitali adekvaatsuse määrasid (riskipõhised ja riskil mitte põhinevad määrad) ning likviidsuskordajaid (likviidsuskattekordaja, stabiilse netorahastamise kordaja). Seda korraldatakse paralleelselt Baseli pangajärelevalve komitee korraldatava järelevalvega.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Loobumine omavahendite ja likviidsuse nõuetest (kapitalinõuete määrus)

Tütarettevõtjatele esitatav nõue, et nende individuaalsed omavahendid ja likviidsus vastaksid nõuetele, võib takistada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel hallata neid ressursse tõhusalt konsolideerimisgrupi tasandil. See on eriti päevakohane praeguses kontekstis, kus tehnoloogiline areng võimaldab konsolideerimisgrupi kapitali ja likviidsuse haldamist järjest paremini tsentraliseerida.

Kehtiva õiguse kohaselt on pädevatele ametiasutustele antud õigus loobuda nõuete kohaldamisest individuaalsel tasandil selliste tütar- või emaettevõtjate puhul, kes asuvad ühes liikmesriigis või kuuluvad likviidsusalagruppi, mis asub mitmes liikmesriigis, kohaldades ohutusmeetmeid, mis tagaksid selle, et kapital ja likviidsus on emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel jaotatud adekvaatselt. Ühtse järelevalvemehhanismi loomine on järelevalvet konsolideerimisgrupi üle märkimisväärselt tugevdanud, eriti olukorras, kus konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides, kuna ühtsel järelevalvemehhanismil on rohkem teadmisi ja otsesed volitused konsolideerimisgrupi eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate üle. Ent seni, kuni pangandusliit pole veel lõplikult välja kujundatud, on tütarettevõtjate asukohaliikmesriigid jätkuvalt mures selle pärast, et probleemsete tütarettevõtjate puudulikud likviidsus- või kapitalinäitajad võivad asukohaliikmesriikidele tuua kaasa rahalist kahju. Seda muret on käesolevas ettepanekus käsitletud järgmiste meetmete kaudu: kapitalinõuete määruses juba olemasolevaid tingimusi täiendatakse selgelt määratletud kohustusega, mille kohaselt peab emaettevõtja tütarettevõtjaid toetama. Emaettevõtja selline kohustus peab olema garanteeritud kogu loobutud nõude ulatuses ning garantii peab olema tagatisega kaetud vähemalt poole garanteeritava summa ulatuses. Komisjon jälgib hoolikalt asjakohaste sätete rakendamist.

Leitakse, et pangandusliidu praeguses seisus peaks pangandusliitu kuuluvates eri liikmesriikides asuvate ema- ja tütarettevõtjate üle järelevalvet teostaval pädeval asutusel olema võimalik loobuda omavahendeid ja likviidsust puudutavate nõuete kohaldamisest selliste tütarettevõtjate puhul, mis asuvad emaettevõtjaga võrreldes erinevas liikmesriigis, kuid ainult tingimusel, et emaettevõtja kohustust neid tütarettevõtjaid toetada garanteeritakse kogu nõude ulatuses, millest loobuti, ning et garantii on tagatisega kaetud vähemalt poole garanteeritava summa ulatuses. Kapitalinõuete määruse artikleid 7 ja 8 muudetakse vastavalt. Samasugune loobumisvõimalus antakse ka pangandusliitu mittekuuluvate liikmesriikide pädevatele asutustele, tingimusel, et nad annavad oma sõnaselge nõusoleku.

Finantsstabiilsuse nõukogu kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamine (kapitalinõuete määrus, pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, ühtne kriisilahenduskord)

9. novembril 2015. aastal avaldas finantsstabiilsuse nõukogu kogu kahjumikatmisvõime tingimuste loetelu (kogu kahjumikatmisvõime standardi), mis võeti vastu nädal hiljem Türgis toimunud G20 tippkohtumisel 13 . Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel, mida liidu õigusaktides nimetatakse globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks, olema piisavalt suurel määral kahjumit katvaid (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine. Kogu kahjumikatmisvõime standardi koostoimet olemasolevate liidu õigusaktidega, mille seadusandlikud eesmärgid on samad, kirjeldatakse täpsemalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse muudatusettepanekutele lisatud seletuskirjas.

Kooskõla pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga

Kogu kahjumikatmisvõime standardit rakendatakse ELis kapitalinõuete määruse muudatuste abil, tuginedes pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi olemasolevale raamistikule. Nende ühesuguste poliitiliste eesmärkidega raamistike integreerimiseks tuleb kehtestada uued määratlused, näiteks kriisilahendusmenetluses olevad ettevõtjad ja kriisilahendusmenetluses olev konsolideerimisgrupp (kapitalinõuete määruse artikkel 4), ning tagada koostöö pädevate ametiasutuste ja kriisilahendusasutuste vahel (kapitalinõuete määruse artikkel 2).

Kapitalinõuete määruse artiklis 518 nõutud läbivaatamise põhjal ning kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklis 59 toodud nõuetega muudetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kriteeriume (kapitalinõuete määruse artikkel 52) ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kriteeriume (kapitalinõuete määruse artikkel 63) ning lisatakse nõue, et kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline, tuleb need instrumendid alla hinnata või konverteerida esimese taseme põhiomavahenditeks. See ei muuda ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud omavahendite hulka kuuluvate instrumentide staatust, ent samal ajal tagab, et ELis asuvad emaettevõtjad saavad konsolideeritud omavahendite nõuete väljaarvutamisel lugeda täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvateks instrumentideks ja teise taseme omavahendite hulka kuuluvateks instrumentideks üksnes selliseid kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate emiteeritud instrumente, mis sellele lisanõudele vastavad.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

ELis kehtestatakse kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks omavahendeid ja kõlblikke kohustusi puudutav nõue, mis koosneb riskipõhisest määrast ja riskil mitte põhinevast määrast (kapitalinõuete määruse uus artikkel 92a). Seda nõuet kohaldatakse üksnes globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, kelleks võib olla nii krediidiasutuste ja/või investeerimisühingute konsolideerimisgrupp kui ka eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing (kapitalinõuete direktiivi artikli 131 lõige 1). Kapitalinõuete määruse artiklit 6 muudetakse nii, et eraldiseisvatelt kriisilahendusmenetluses olevatelt ettevõtjatelt nõutakse omavahendite ja kõlblikke kohustusi puudutava nõude järgimist üksinda, artiklit 11 aga muudetakse nii, et globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatena märgistatud konsolideerimisgruppidesse kuuluvatelt kriisilahendusmenetluses olevatelt ettevõtjatelt nõutakse omavahendite ja kõlblikke kohustusi puudutava nõude järgimist konsolideeritud alusel.

Samuti sisaldab kogu kahjumikatmisvõime standard sisemise kahjumikatmisvõime nõuet (st nõuet, mille kohaselt tuleb kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis viia kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise võime tütarettevõtjate tasandile), mille ELi ülevõtmiseks kehtestatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue (kapitalinõuete määruse uus artikkel 92b), mida kohaldatakse kolmandate riikide globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv sisaldab juba praegu samasugust nõuet globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele). Uue artikli 92a kohaselt on selle nõude määr 90 % globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele kohaldatavast nõudest. Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet kohaldatakse kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate tütarettevõtjatele üksinda, kui tegemist ei ole ei kriisilahendusmenetluses oleva ettevõtja ega ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, ning konsolideeritud alusel juhul, kui tegemist on ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, ent mitte kriisilahendusmenetluses oleva ettevõtjaga.

Kõlblikud kohustused

Kapitalinõuete määrusesse lisatakse omavahendeid käsitlevate peatükkide järele uus peatükk 5a (uued artiklid 72a kuni 72l) abikõlblike kohustuste kohta. Uues artiklis 72a loetletakse väljajäetud kohustused, mis ei lähe omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude täitmisel arvesse. Artiklis 72b on toodud kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumid, kusjuures lõikes 2 sätestatakse allutatud kohustuste kõlblikkuse kriteeriumid, lõigetes 3 ja 4 aga kriteeriumid selliste kohustuste kõlblikkusele, mis on sama nõudeõiguse järguga kui väljajäetud kohustused. Artiklis 72c sätestatakse, et kõlblike kohustuste kirjeks kvalifitseeruvad üksnes sellised instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. Kõlblikkuse kriteeriumid välistavad sellised kohustused, mille on emiteerinud eriotstarbelised ettevõtjad kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime tingimuste loeteluga.

Uue peatüki 5a 2. jaos (artiklid 72e kuni 72j) on sätestatud eeskirjad kõlblike kohustuste mahaarvamiseks, et teha kindlaks selliste kohustuste netosumma, mis võivad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude puhul arvesse minna. Krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud maha arvama enda kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused (artikkel 72f) ja teiste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused (artiklid 72h ja 72i). Artikli 72e lõikes 3 sätestatakse selliste kohustuste osaluste proportsionaalne mahaarvamine, mis kuuluvad väljaarvatud kohustustega samasse järku ja mida võib kõlblikeks kohustusteks lugeda üksnes piiratud määral. Kõlblikest kohustustest ja omavahenditest tehakse mahaarvamisi vastava mahaarvamise meetodi alusel (kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt e). Artiklis 72j sätestatakse kauplemisportfelli kirjetega seotud mahaarvamistest tehtav erand. Uue peatüki 5a 3. jaos määratletakse sellised mõisted nagu kõlblikud kohustused (artikkel 72k) ning omavahendid ja kõlblikud kohustused (artikkel 72l).

Komisjon küsib EBAlt nõu globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate emiteeritud kogu kahjumikatmisvõime instrumentides olevate osaluste käsitlemise erinevate valikuvariantide ja nende mõju kohta. Üks valikuvariant, mille kohta komisjon nõu küsib, on Baseli pangajärelevalve komitee hiljuti avaldatud meetod kogu kahjumikatmisvõimega osaluste käsitlemiseks. Saadud nõuande põhjal kaalub komisjon, kas selles muudatusettepanekus väljapakutud lahendust tuleks muuta.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuete kohandamine

Kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 6. peatükki (artiklid 73 kuni 80) kohandatakse ja lisatakse sellesse kõlblike kohustuste kategooria. Artikleid 77 ja 78 laiendatakse ning neisse lisatakse kohustus taotleda pädevalt asutuselt kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ennetähtaegseks lunastamiseks eelnev luba. Artiklisse 78 lisatakse võimalus anda krediidiasutusele või investeerimisühingule üldine eelnev luba kõlblike kohustuste instrumente enne tähtaega tagasi võtta, kui järelevalveasutuselt sellise loa saamise tingimused on täidetud. Artikli 80 kohaselt volitatakse EBAd jälgima omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide emiteerimist. Et viia omavahendite kõlblikkuse kriteerium kooskõlla kõlblike kohustuste kriteeriumiga, on lubatud eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja teise taseme omavahendeid käsitleda omavahenditena üksnes kuni 31. detsembrini 2021.

Omakapitaliinvesteeringud fondidesse (kapitalinõuete määrus)

2013. aasta detsembris avaldas Baseli pangajärelevalve komitee uue standardi fondidesse tehtavate omakapitaliinvesteeringute käsitlemise kohta. Uue standardi eesmärk oli täpsustada olemasolevat käsitlust ning hakata selliseid riskipositsioone käsitlema rahvusvahelisel tasandil senisest järjepidevamalt ja riskitundlikumalt (nt võttes arvesse nii fondi alusvaraks olevate investeeringute kui ka fondi finantsvõimendusega seotud riske). Uue standardi rakendamiseks liidu õiguses tehti kapitalinõuete määrusesse mitu muudatust.

Artiklit 128 muudetakse eesmärgiga tagada, et eriti suure riskiga seotud kirjete määratlus ei hõlma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiatest või osakutest tulenevaid riskipositsioone.

Artiklit 132 muudetakse selliselt, et see kajastaks uusi üldisi põhimõtteid ja nõudeid, mille põhjal arvutatakse välja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes rakendavad krediidiriski standardmeetodit.

Lisatakse artikkel 132a, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kahe artiklis 132 ette nähtud meetodi, täpsemalt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volitustel põhineva meetodi alusel tehtavaid arvutusi.

Artiklit 152 muudetakse selliselt, et see kajastaks muudetud nõudeid ja meetodeid, mis puudutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuete väljaarvutamist selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kohaldavad krediidiriskile sisereitingute meetodit.

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod (kapitalinõuete määrus)

2014. aasta märtsis avaldas Baseli pangajärelevalve komitee uue standardmeetodi tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse väljaarvutamiseks ehk niinimetatud vastaspoole krediidiriski standardmeetodi, mille eesmärk on kõrvaldada olemasolevates standardmeetodites esinevad puudused. Uue meetodi lisamiseks liidu õigusse tehti kapitalinõuete määrusesse mitu muudatust, tagades sealjuures, et uued eeskirjad jäävad proportsionaalseks.

Artiklis 273 muudeti mõningaid mõisteid ja lisati mõned uued mõisted, et kajastada uusi kehtestatavaid meetodeid. Turuväärtuse meetod asendati vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga (artiklid 274 kuni 280f). Tühistati standardmeetodiga seotud eeskirjad. Lisati uued vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit käsitlevad eeskirjad (artikkel 281). Muudeti kehtivaid eeskirju, mis puudutavad esmase riskipositsiooni meetodit (artikkel 282). Muudeti esmase riskipositsiooni meetodi kasutamise aktsepteeritavuse kriteeriumeid ning lisati vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi kasutamise kõlblikkuskriteeriumid (artiklid 273a ja 273b). Muudeti artikleid 298 ja 299, et need kajastaksid vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kehtestamist.

Kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (kapitalinõuete määrus ja Euroopa turu infrastruktuuri määrus)

2014. aasta aprillis avaldas Baseli pangajärelevalve komitee lõpliku standardi kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide käsitlemise kohta. Lõpliku standardiga kõrvaldati kaks aastat varem avaldatud vahestandardi puudused. Uue standardi rakendamiseks liidu õiguses tehti kapitalinõuete määrusesse ja määrusesse (EL) nr 648/2012 (Euroopa turu infrastruktuuri määrusesse) mitu muudatust.

Kapitalinõuete määruse artiklite 300 kuni 310 ja artikli 497 muudatused

Artiklisse 300 lisati mitu uut mõistet, mis puudutavad kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide omavahendite nõuete muudetud eeskirju. Artiklit 301 muudeti eesmärgiga lisada krediidiasutuste ja investeerimisühingute keskse vastaspoolega seotud sularahatehingutest tuleneva riskipositsiooni erikohtlemine, täpsustada alustamise tagatise käsitlust ning välja tuua asjaolu, et nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul rakendatakse omavahendite nõuete arvutamisele ühtainsat meetodit. Artiklit 304 muudeti eesmärgiga kajastada tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamise meetodite muutmist ning täpsustada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja klientidelt kliirivatele liikmetele antud tagatiste käsitlust. Artiklit 305 muudeti eesmärgiga täpsustada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute käsitlust ja muuta klientide riskipositsioonide eeliskohtlemise kõlblikkuskriteeriume. Artiklisse 306 lisati täpsustus kliirivate liikmete klientidele antavate garantiide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute käsitlemise kohta. Artiklisse 308 lisati uus meetod omavahendite nõuete arvutamiseks seoses nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate eelrahastatud osamaksetega. Artiklis 309 muudeti nõuetele mittevastava keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide omavahendite nõuete arvutamise valemit. Artiklis 310 tühistati alternatiivne meetod omavahendite nõuete arvutamiseks kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul ning asendati see tagatisfondi rahastamata osamaksude uue käsitlusega. Viimaks muudeti artiklis 497 sisalduvaid üleminekusätteid.

Euroopa turu infrastruktuuri määruse artiklite 50a kuni 50d ja artikli 89 muutmine

Artikleid 50a kuni 50d täiendati uue meetodiga keskse vastaspoole hüpoteetilise kapitali väljaarvutamiseks, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vajalik selle keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksetega seotud omavahendite nõuete arvutamiseks. Artikli 89 punkti 5a muudeti eesmärgiga uuendada selle arvutuskäiguga seotud üleminekusätteid.

Kauplemisportfelli-/tururisk (kapitalinõuete määrus)

2016. aasta jaanuaris lõpetas Baseli pangajärelevalve komitee kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise ja avaldas uue standardi tururiski käsitlemise kohta. Standardiga kõrvaldatakse kehtiva tururiski raamistiku struktuuris esinevad puudused, muu hulgas asjaolu, et see ei suuda täielikult arvesse võtta kõiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute riske ning et selles sätestatud kauplemisportfelli ja pangaportfelli eristamine on liiga ebakindel, mis tekitas võimaluse õiguslikuks arbitraažiks. Uus standard sisaldab parandatud eeskirju sisemudelite kasutamise kohta tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite arvutamisel ning kehtiva standardmeetodi asemel kehtestatavat uut standardmeetodit. Uue standardi rakendamiseks liidu õiguses tehti kapitalinõuete määrusesse mitu muudatust, tagades sealjuures, et eeskirjad jäävad proportsionaalseks.

I jaotises „Üldnõuded, hindamine ja aruandlus“

Artiklis 94 on sätestatud parandatud tingimused selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing saab kasu erandist, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Selle kohaselt võidakse võtta aluseks pangaportfelli riskipositsioonide krediidiriski katmiseks kasutatavate omavahendite nõuded tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite nõuete asemel. Artiklites 102 ja 103 on täpsustatud üldisi nõudeid kauplemisportfelli riskipositsioonidele. Artiklites 104 ja 104a on täpsustatud positsioonide kauplemisportfelli alla määramise kriteeriume ning tingimusi kauplemisportfellis registreeritud positsiooni ümberliigitamiseks pangaportfelli alla ja vastupidi. Artiklis 104b sätestatakse uus kauplemisüksuse määratlus. Artiklis 105 sätestatakse eeskirjad, mida tuleb kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärsel hindamisel järgida. Artiklis 106 on kirjeldatud pangaportfelli positsioonide sisemiseks riskimaanduseks loetavate kauplemisportfellide positsioonide arvessevõtmist ja käsitlemist.

IV jaotise 1. peatükis „Üldsätted“

Artiklis 325 kirjeldatakse erinevaid meetodeid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada tururiskide katmiseks kasutatavate omavahendite nõude arvutamiseks, nende kasutamise tingimusi ja nende võimalikku kombineerimist. Artiklis 325a on üksikasjalikumalt sätestatud kõlblikkuskriteeriumid lihtsustatud standardmeetodi kasutamiseks selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille kauplemisportfelli tegevus on keskmise mahuga. Artiklis 325b on sätestatud tingimused, mille korral võib tururiski positsioone tasaarveldada samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vahel eesmärgiga arvutada tururiski omavahendite nõudeid konsolideeritud alusel. Artiklis 325c on sätestatud tingimused, mille korral võib tururiskidega seotud nõuetest välja arvata sellised positsioonid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on võtnud eesmärgiga maandada valuutakursi muutuste kahjulikku mõju oma omavahendite suhtarvudele.

Peatükk 1a „Standardmeetod“

1. jaos (artikkel 325d) kirjeldatakse standardmeetodi eri komponente. 2. jaos (artiklid 325e kuni 325l) kirjeldatakse esimese komponendi, tundlikkusel põhineva meetodi toimimist. Selles on sätestatud delta-, vega- ja kumerusriski arvutamise ja koondamise üldpõhimõtted. 3. jao 1. alajaos (artiklid 325m kuni 325r) on sätestatud riskitegurid, mis tuleb arvesse võtta kauplemisportfelli positsioonide tundlikkuse arvutamisel eri riskiklasside suhtes. 3. jao 2. alajaos (artiklid 325s kuni 325u) on selgitatud, kuidas seda tundlikkust tuleb arvutada. 4. jaos (artikkel 325v) on kirjeldatud standardmeetodi teise komponendi ehk jääkriski lisandi toimimist. 5. jaos kirjeldatakse standardmeetodi kolmanda komponendi ehk makseviivituse riski kulu toimimist. Artiklis 325w on toodud põhimõisted. 1. alajaos (artiklid 325x kuni 325z) on kirjeldatud makseviivituse riski kulu arvutamist muude kui väärtpaberistamise positsioonide puhul, 2. alajaos (artiklid 325aa ja 325ab) ning 3. alajaos (artiklid 325ac kuni 325ae) aga sama arvutuskäiku väärtpaberistamise positsioonide puhul. 6. jaos (artiklid 325af kuni 325az) on toodud riskikaalud ja korrelatsioonid, mida tuleb tundlikkusega koostoimes kasutada iga riskiklassi puhul eesmärgiga määrata kindlaks tururiskide katmiseks kasutatavate omavahendite nõuded standardmeetodi kasutamisel. ELi riigivõlakirjadega seotud riskipositsioonid on esimeses riskiklassis, mille riskikaal on madalaim (artiklid 325ai ja 325al). See käsitlus on kooskõlas reitingust sõltumatu käsitlusega, mida praegu sellistele pangaportfellis sisalduvatele riskipositsioonidele kohaldatakse. Vähendati ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud pandikirjadele kohaldatavaid riskikaale (artiklid 325ai ja 325al). See käsitlus ennetaks võimalikku märkimisväärset kapitalinõuete suurendamist ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud pandikirjadega seotud riskipositsioonide puhul ning hoiaks seeläbi eluasemelaenude ja mitteeluruumide ostmiseks võetud hüpoteeklaenude rahastamiskulud madalamal tasemel.

Peatükk 1b „Sisemudeli meetod“

1. jaos (artiklid 325ba ja 325bb) on sätestatud tingimused, mille korral on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel õigus kasutada sisemudeleid, ning kirjeldatud, kuidas tuleb selleks loa saanud kauplemisüksuste puhul arvutada tururiski omavahendite nõudeid. 2. jaos (artiklid 325bc kuni 325bl) on kirjeldatud, kuidas tuleb tururiski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võtta oodatavat langust ja likviidsusperioode, millistele nõuetele peavad vastama sisemudelid järeltestimise, kasumi ja kahjumi jaotuse ja sisese valideerimise aspektist ning millised on üldisemad kvalitatiivsed ja riskide mõõtmisega seotud nõuded, samuti kirjeldatakse stressistsenaariumi riskinäitajat, mis tuleb välja arvutada mittemodelleeritavate riskitegurite puhul. Nii nagu standardmeetodi puhul, kehtestati ka sisemudelite meetodi puhul erikohtlemise võimalus, lubades ELi riigivõlakirjade ja ELi krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud pandikirjadega seotud riskipositsioonide puhul kasutada lühemaid likviidsusperioode (artikkel 325be). 3. jaos (artiklid 325bm kuni 325bq) on kirjeldatud, kuidas tuleb sisemudelite meetodi abil arvutada makseviivituse riski kulu seoses selliste kauplemisüksustega, mille puhul esineb makseviivituse risk.

2., 3. ja 4. peatükk „Lihtsustatud standardmeetod“

2., 3. ja 4. peatükk (vastavalt positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski omavahendite nõuded) kajastavad muudetud tururiskiraamistikus kehtestatavat lihtsustatud standardmeetodit. Need eeskirjad olid olemas juba kehtivas tururiskiraamistikus ja jäävad muutmata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad seda meetodit kasutada kuni [käesoleva määruse jõustumise kuupäevani]. Pärast seda kuupäeva võivad lihtsustatud standardmeetodit kasutada ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis vastavad artiklis 325a sätestatud kõlblikkuskriteeriumitele.

5. peatükk „Lihtsustatud sisemine meetod“

5. peatükis on toodud muudetud tururiskiraamistikuga kehtestatav lihtsustatud sisemudelite meetod. Need eeskirjad olid olemas juba kehtivas tururiskiraamistikus ja jäävad muutmata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad seda meetodit kasutada kuni [käesoleva määruse jõustumise kuupäevani]. Pärast seda kuupäeva ei saa krediidiasutused ja investeerimisühingud tururiski omavahendite nõuete arvutamisel lihtsustatud sisemudelite meetodit enam kasutada. Siiski jääb 5. peatükk kehtima krediidiväärtuse korrigeerimise riskide omavahendite nõuete arvutamiseks artiklis 383 sätestatud täiustatud meetodi alusel.

X osa „Üleminekusätted, aruanded, läbivaatamised ja muudatused“

Artiklis 501b kirjeldatakse peatükkide 1a ja 1b kohaselt arvutatud tururiski omavahendite nõuete järkjärgulist kehtestamist. Artiklis 519a on nimetatud mitu uuendatud tururiskiraamistiku tehnilist elementi, mille probleemsus võib ilmneda nende rakendamise järel. EBA saab volituse vaadata need tehnilised elemendid üle kolme aasta jooksul pärast määruse jõustumist ning EBA järelduste valguses võib komisjon teha ettepanekuid vastavate eeskirjade muutmiseks.

Riskide kontsentreerumine (kapitalinõuete määrus)

Praegune kapitalibaas (aktsepteeritud kapital) hõlmab üksnes väikest osa krediidiasutuste ja investeerimisühingute üldisest suurest riskide kontsentreerumisest ega ole seega piisavalt usaldusväärne, et vältida krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset võimalikku kahju juhul, kui ühe vastaspoole või vastaspoolte rühma ootamatu maksejõuetus ohustab selle krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuvat tegutsemist. Samuti ei arvesta praegune limiit suuremaid riske seoses riskipositsioonidega, mis on globaalsetel süsteemselt olulistel ettevõtjatel ühe vastaspoole või üksteisega seotud klientide rühmade suhtes, ning eelkõige seoses riskipositsioonidega teiste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes. Õigupoolest on finantskriis näidanud, et ühe globaalse süsteemselt olulise ettevõtja suur kahjum võib tekitada muret teiste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate maksevõimelisuse pärast ning tõsiselt kahjustada finantsstabiilsust. Viimaks kasutatakse kehtivas riskide kontsentreerumise raamistikus väiksema täpsusega meetodeid kui uue metoodika puhul (st vastaspoole krediidiriski standardmeetod), mille Baseli pangajärelevalve komitee on töötanud välja pankade tuletisinstrumentide krediidipositsioonide (st börsivälised tuletisinstrumendid) väljaarvutamiseks. Riskide kontsentreerumise raamistikku muudetakse eesmärgiga kõrvaldada tuvastatud puudused. Eelkõige võib riskide kontsentreerumise piirmäära arvutamisel arvesse võtta üksnes esimese taseme omavahendeid (teise taseme omavahendeid enam ei või); Artikli 395 lõiget 1 muudetakse ja kehtestatakse globaalsete süsteemselt oluliste pankade riskipositsioonile teiste globaalsete süsteemselt oluliste pankade suhtes alampiir 15 %. Muudetud artikkel 390 kohustab kasutama börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute riskipositsioonide väljaarvutamiseks vastaspoole krediidiriski standardmeetodeid, seda isegi selliste pankade puhul, kellel on õigus kasutada sisemudeleid. Kokkuvõttes suurendavad kehtivasse raamistikku tehtavad muudatused riskide kontsentreerumist käsitleva korra riskitundlikkust ning viivad Euroopa süsteemi rohkem kooskõlla Baseli pangajärelevalve komitee 2014. aastal kehtestatud standardiga riskide kontsentreerumise kohta.

Kapitalinõuete määruse artikli 507 kohaselt on komisjonil kohustus vaadata läbi artikli 400 lõike 1 punkti j ja artikli 400 lõike 2 kohaldamine ning koostada selle kohta aruanne. Kuna nendes sätetes toodud erandite tühistamise või kohustuslikuks muutmise võimaliku mõju hindamiseks vajalike piisavate kvantitatiivsete andmete kogumine ei olnud võimalik, antakse artiklis 507 EBA-le uus volitus esitada komisjonile aruanne artikli 400 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 390 lõikes 6 sätestatud erandite kasutamise kohta.

Finantsvõimenduse määr (kapitalinõuete määrus)

Mitmesse kapitalinõuete määruse artiklisse lisatakse uusi sätteid ja tehakse muudatusi eesmärgiga kehtestada kõigile kapitalinõuete direktiivile allutatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele siduv finantsvõimenduse määra nõue. Finantsvõimenduse määra nõue täiendab kehtivaid kapitalinõuete direktiivis sätestatud nõudeid seoses ülemäärase finantsvõimenduse riski järelevalvega ning kapitalinõuete määruses sätestatud nõudeid finantsvõimenduse määra arvutamise, selle kohta järelevalveasutustele aruannete esitamise ja alates 2015. aasta jaanuarist selle avalikustamise kohta.

Finantsvõimenduse määra nõue

Rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud finantsvõimenduse määr, 3 % esimese taseme omavahenditest, lisatakse kapitalinõuete määruse artiklis 92 sätestatud omavahendite nõuetele ning krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad seda järgima lisaks riskipõhistele nõuetele. Seetõttu kehtestatakse kogu liidus ühtlustatud siduv nõue, mis toimiks krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks kaitsemeetmena. Samuti vastutavad pädevad asutused endiselt iga eraldiseisva krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsvõimenduse põhimõtete ja protsesside jälgimise eest ning võivad vajaduse korral kehtestada lisameetmeid ülemäärase finantsvõimendusega seotud riskide vähendamiseks.

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajas tehtavad kohandused

Kehtivas kapitalinõuete määruses sisalduvad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajas tehtud kohandused on sisse jäetud. Kuna finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele, on edasiste kohanduste tegemine põhjendatud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajat riiklike arengupankade avaliku sektori laenude andmisel (artikli 429a lõike 1 punkt d), vahendatud laenude puhul (artikli 429a lõike 1 punkt e) ja ametlikult tagatud ekspordikrediidi puhul (artikli 429a lõike 1 punkt f). Et mitte vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute motivatsiooni klientide kliirimiseks, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel õigus vähendada riskipositsioonide näitajat klientidelt saadud alustamise tagatise võrra selliste tuletisinstrumentide puhul, kus lepinguid kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool (artikli 429c lõige 4).

Globaalsete süsteemselt oluliste pankade finantsvõimenduse määra puhver

Rahvusvahelisel tasandil käivad arutelud globaalsetele süsteemselt olulistele pankadele võimaliku finantsvõimenduse määra puhvri kehtestamise üle. Pärast finantsvõimenduse määra puhvri küsimuses lõpliku rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist tuleks kaaluda selle lisamist kapitalinõuete määrusesse.

Nõutav aruandlus (kapitalinõuete määrus)

Kapitalinõuete määrusesse ja kapitalinõuete direktiivi on lisatud või neis on muudetud mitmesuguseid sätteid, mille eesmärk on suurendada proportsionaalsust ning vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kulusid seoses üldise nõutava aruandluse raamistikuga.

Artikli 99 lõiget 5 muudetakse ja lisatakse sellesse EBA-le antav volitus esitada komisjonile 31. detsembriks 2019 aruanne nõutava aruandlusega seotud kulude kohta. Volituses on EBA-le antud väga täpne metoodika krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskulude kokkuarvutamiseks ning see sisaldab kohustust anda soovitusi selle kohta, kuidas saaks kehtivate EBA aruandevormide muutmise abil lihtsustada väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandlust.

Väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud, nagu on määratletud artiklis 430a, peavad nõutavaid aruandeid esitama üksnes kord aastas erinevalt teistest krediidiasutustest ja investeerimisühingutest, kes peavad need esitama poole aasta tagant või veelgi sagedamini (artikli 99 lõige 4 ning artiklid 100, 101, 394 ja 430).

Riskide kontsentreerumisest teavitamise lihtsustamiseks tühistatakse üks asjaolu ja täpsustatakse teist asjaolu, mille kohta peab praegu artikli 394 kohaselt aruande esitama.

Teabe avalikustamine (kapitalinõuete määrus)

Teabe avalikustamise nõuete proportsionaalsuse suurendamine

VIII ossa lisatakse uued sätted, et kehtestada senisest proportsionaalsem avalikustamise kord, mis võtab arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtelist suurust ning keerukust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud jagatakse kolme kategooriasse – suured (artikkel 433a), väikesed (artikkel 433b) ja muud (433c) – ning neis eristatakse omakorda börsil noteeritud ning börsiväliseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Avalikustamise nõudeid kohaldatakse igale krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooriale liugskaala alusel, muutes nii avalikustatava teabe olemust kui ka avalikustamise sagedust.

Liugskaala ülemises otsas on suured börsil noteeritud krediidiasutused ja investeerimisühingud, millel on kohustus esitada kord aastas kogu VIII osas nõutav teave ning lisaks sellele avaldada valitud teave kord poolaastas või kvartalis. Viimase nõude alla kuulub ka artiklis 447 sätestatud peamiste usaldatavusnäitajate tabeli esitamine. Liugskaala alumises otsas on väikesed börsivälised krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis peavad üks kord aastas esitama üksnes üldjuhtimise, tasustamise ja riskijuhtimise andmed ning peamiste usaldatavusnäitajate tabeli.

Rahvusvaheliste standarditega kooskõla saavutamise eesmärgil tehtavad sihtotstarbelised muudatused ning uued või muudetud esimese samba nõuded

VIII osa II ja III jaotise kohta (artiklid 435 kuni 455) tehti mitu muudatusettepanekut, mille eesmärk on viia avalikustamise nõuded paremini kooskõlla rahvusvaheliste avalikustamise nõudeid käsitlevate standarditega. Eeskätt lisati uus nõue, mille kohaselt tuleb avalikustada teave selliste oluliste kindlustusandjatesse tehtud investeeringute kohta, mille puhul on pädev asutus andnud loa neid finantskonglomeraatide täiendavate omavahendite nõuetest mitte maha arvata (artikli 438 punktid e ja f).

Teiste neid jaotisi käsitlevate muudatusettepanekute eesmärk on kajastada uusi või muudetud esimese samba nõudeid, mis selle seadusandliku ettepanekuga soovitakse kehtestada. See sisaldab teabe avalikustamist kogu kahjumikatmisvõime (artikkel 437a), vastaspoole krediidiriski (artikkel 439), tururiski (artikkel 445) ja likviidsusnõuete kohta (artikkel 451a). Viimaks täpsustatakse tasustamise avalikustamist ning kehtestatakse avalikustamise nõue seoses direktiivis 2013/36/EL sätestatud tasustamiseeskirju puudutavate erandite kasutamise kohta (artikkel 450).

EBA-le ja komisjonile õiguste andmine

Ettepanekuga antakse EBA-le õigus töötada välja ühtsed avalikustamise vormid, mis peaksid lihtsama võrreldavuse huvides olema võimalikult suures kooskõlas rahvusvaheliste avalikustamise vormidega (artikkel 434a).

Samal eesmärgil antakse komisjonile muudatusettepanekuga õigus muuta VIII osas sätestatud avalikustamise nõudeid, et kajastada rahvusvaheliste avalikustamise nõudeid käsitlevate standardite arengut või muutumist (artikli 456 punkt k).

Stabiilse netorahastamise kordaja (kapitalinõuete määrus)

VI ossa lisatakse uus jaotis ja olemasolevatesse sätetesse tehakse muudatusi, millega kehtestatakse krediidiasutustele ja süsteemsetele investeerimisühingutele siduv stabiilse netorahastamise kordaja.

Üldsätted

I osa üldsätteid on muudetud. Muudeti artiklit 8 eesmärgiga korrigeerida tingimusi, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing saab kasu likviidsusnõuetest loobumisest individuaalsel tasandil, samuti muudeti artikleid 11 ja 18 seoses konsolideerimiseeskirjadega.

Kehtivad likviidsust käsitlevad sätted

VI osa I ja II jaotisse tehakse muudatused eesmärgiga korrigeerida mõisteid ja aruandlust puudutavaid nõudeid. Mõisteid korrigeeritakse artiklis 411, aruandlust puudutavaid nõudeid aga täpsustatakse artiklites 412, 413, 415, 416 ja 422 kuni 425. Artiklit 414 muudeti eesmärgiga lisada sellesse uus stabiilse netorahastamise kordaja nõue ja kohaldatavad tagajärjed selle nõude rikkumise korral.

VI osa uus IV jaotis: Stabiilse netorahastamise kordaja

1. peatükk „Stabiilse netorahastamise kordaja“ (artiklid 428a ja 428b)

Artiklis 428a täpsustatakse kolmandates riikides asuvaid tütarettevõtjaid käsitlevaid eeskirju stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks konsolideeritud alusel.

Artiklis 428b määratletakse stabiilse netorahastamise kordaja üldine ülesehitus: see arvutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu olemasoleva stabiilse rahastamise ja nõutava stabiilse rahastamise suhtena.

2. peatükk „Üldised eeskirjad stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks“ (artiklid 428c kuni 428h)

Artiklis 428c täpsustatakse üldisi eeskirju, mida stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisele kohaldatakse.

Artiklis 428d täpsustatakse seda, kuidas tuleks stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel arvesse võtta tuletislepinguid, artiklis 428e aga täpsustatakse tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute tasaarveldamist.

Artiklis 428f sätestatakse tingimused, mille puhul võidakse mõned varad ja kohustised lugeda vastastikku sõltuvateks, ning tuuakse välja loetelu toodetest, mille varadele ja kohustistele seda tuleb kohaldada: tsentraalsed reguleeritud säästud, tugilaenud, pandikirjade emiteerimine ilma rahastamisriskita ühe aasta jooksul ning tuletistehingute klientidega seotud kliirimine. Komisjonil on õigus võtta selle loetelu ülevaatamiseks vastu delegeeritud õigusakt (artikli 460 uus lõige 3).

Artiklis 428g sätestatakse hoiuste käsitlemine koostöövõrgustikes või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides ning artikliga 428h kehtestatakse pädevatele ametiasutustele antav kaalutlusõigus kontsernisiseste tehingute eeliskohtlemiseks teatavatel tingimustel.

3. peatükk „Olemasolev stabiilne rahastamine“ (artiklid 428i kuni 428o)

Selle peatüki 1. jaos (artiklid 428i ja 428j) määratletakse üldised eeskirjad, mida tuleb kohaldada stabiilse netorahastamise kordaja valemis murru lugeja real oleva olemasoleva stabiilse rahastamise väljaarvutamisel.

2. jaos (artiklid 428k kuni 428o) on määratletud olemasoleva stabiilse rahastamise tegurid, mida kohaldatakse regulatiivsele kapitalile ja mitmesugustele kohustustele olenevalt nende iseloomust, eriti nende lõpptähtajast ja vastaspoole olemusest.

4. peatükk „Nõutav stabiilne rahastamine“ (artiklid 428p kuni 428ag)

Selle peatüki 1. jaos (artiklid 428p ja 428q) määratletakse üldised eeskirjad, mida tuleb kohaldada stabiilse netorahastamise kordaja valemis murru nimetaja real oleva nõutava stabiilse rahastamise väljaarvutamisel.

2. jaos (artiklid 428r kuni 428o) on määratletud nõutava stabiilse rahastamise tegurid, mida kohaldatakse mitmesugustele varadele ja bilansivälistele riskipositsioonidele olenevalt nende iseloomust, eriti nende lõpptähtajast, likviidsusest ja vastaspoole olemusest.

Stabiilse netorahastamise kordaja väljaarvutamisel kohaldatavad mõisted ja nõutava stabiilse rahastamise tegurid kajastavad ELi likviidsuskattekordaja väljaarvutamisel kasutatavaid mõisteid ja väärtuskärpeid. Eelkõige kohaldatakse 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulka kuuluvatele varadele (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadele) 0 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit, et vältida riigi võlakirjade turgude likviidsuse negatiivset mõju.

Varadele, mis pärinevad tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud ja mis on tagatud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad), kohaldatakse 5 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit (artikkel 428s). Kui need on tagamata või kui need on tagatud muude varadega, kohaldatakse nendele tehingutele 10 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit (artikkel 428u). Need kohandused Baseli nõutava stabiilse rahastamise tegurites (mis on vastavalt 10 % ja 15 %) tehakse eesmärgiga leevendada vahetut mõju pankadevaheliste rahaturgude likviidsusele, väärtpaberite likviidsusele ja turutegemisele. Komisjonil on õigus võtta selle käsitluse ja laiema tagatud tehingute käsitluse läbivaatamiseks vastu delegeeritud õigusakt, võttes arvesse EBA koostatud aruandes sisalduvaid järeldusi. Kui kolme aasta jooksul pärast stabiilse netorahastamise kordaja rakendamist mingit otsust ei tehta, suurendatakse nimetatud nõutava stabiilse rahastamise tegureid vastavalt 10 % ja 15 % peale (X osa artikli 510 uus 7. lõige).

Tuletislepingute puhul kehtib reegel, et kui tuletisinstrumendi varad (mis on tasaarveldatud variatsioonitagatistega, mis on saadud rahas ja 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ületavad tuletisinstrumendi kohustusi (mis on tasaarveldatud kõigi antud variatsioonitagatistega), kohaldatakse nende vahele 100 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit (artikkel 428ag). Ühtlasi kohaldatakse varadele, mis on antud alustamise tagatisena või osamaksena, keskse vastaspoole tagatisfondi, 85 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit (artikkel 428af). Samuti kehtestatakse Baseli stabiilse netorahastamise kordajaga võrreldes kohandatud riskitundlik meetod, mis võtaks arvesse tuletisinstrumentide tulevast rahastamisriski. Tagatiseta tuletislepingute puhul kohaldatakse tuletiskohustuste brutoväärtusele 10 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit (artikkel 428u) ja tagatisega tuletislepingute puhul kehtestatakse valikuvõimalus kohaldada kas 20 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit tuletiskohustuste brutoväärtusele või kasutada võimalikku tulevast riskipositsiooni (PFE), mis arvutatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodi abil (artikkel 428x). Komisjonil on õigus võtta selle käsitluse läbivaatamiseks vastu delegeeritud õigusakt, võttes arvesse EBA koostatud aruandes sisalduvaid järeldusi. Kui kolme aasta jooksul pärast stabiilse netorahastamise kordaja kohaldamist mingit otsust ei tehta, kohaldatakse kõigi tuletislepingute ning kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul tuletiskohustuste brutoväärtusele 20 % suurust nõutava stabiilse rahastamise tegurit (artikli 510 uus 5. lõige).

IFRS 9 (kapitalinõuete määrus)

Lisatakse artikkel 473a eesmärgiga kehtestada järk-järgult uued suurenevad IFRSist tulenevad krediidiriskiga seotud reservinõuded 1. jaanuaril 2019 algava ja 31. detsembril 2023 lõppeva perioodi jooksul, et leevendada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele avalduvat finantsmõju.

VKE toetuskoefitsient (kapitalinõuete määrus)

Muudatusettepanek hõlmab VKEde vastu olevatest nõuetest tuleneva krediidiriski omavahendite nõuete muutmist (artikkel 501). Kehtima jääb praegune reegel, mille kohaselt omavahendite nõudeid vähendatakse 23,81 % võrra iga VKE vastu oleva nõude kohta, mis ei ületa 1,5 miljonit eurot. Kui VKE vastu olev nõue ületab 1,5 miljonit eurot, peaks muudatusettepaneku kohaselt nõude esimese 1,5 miljoni euro kohta vähendama omavahendite nõudeid 23,81 % võrra ja nõude 1,5 miljonit eurot ületava summa kohta vähendama omavahendite nõudeid 15 % võrra. Krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad vähendamist veelgi rohkem rakendada, kohandades riskiga kaalutud vara konkreetse VKE puhul.

Infrastruktuuriga seotud riskipositsioonide käsitlemine (kapitalinõuete määrus)

Liidu majanduskasvu jaoks on ülitähtis edendada elujõulisi infrastruktuuriprojekte sellistes valdkondades nagu transport, energeetika, innovatsioon, haridus ja teadustegevus. Koostoimes teiste komisjoni algatustega, näiteks kapitaliturgude liidu ja Euroopa investeerimiskavaga, on ettepaneku eesmärk kaasata kõrge kvaliteediga infrastruktuuriprojektidesse erarahastust. Tuginedes kindlustusandjaid puudutava õigusraamistiku viimastele arengusuundadele ja pidevale tööle seoses Baseli pangajärelevalve komitee eesootava standardmeetodi reformiga, tehakse ettepanek anda nii standardmeetodi kui ka krediidiriski sisereitingute meetodi puhul võimalus eeliskohelda eriotstarbelisi laenunõudeid, mille eesmärk on rahastada turvalisi ja usaldusväärseid infrastruktuuriprojekte. Nende määratlemiseks kasutatakse kriteeriumeid, mis võimaldavad vähendada riskipositsiooni riskiprofiili ning suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust seda riski juhtida. Need kriteeriumid on kooskõlas selliste kriteeriumitega, mille abil tuvastatakse nõuetele vastavaid infrastruktuuriprojekte, mida eeliskoheldakse Solventsus II raamistikus. Väljapakutud käsitlusele kohaldatakse läbivaatamisklauslit, et sätet vajaduse korral täpsustada, arvestades selle mõju ELi infrastruktuuriinvesteeringutele, ja võtta arvesse kõiki asjassepuutuvaid arengusuundi globaalsel tasandil. Samuti võimaldab see asjakohasel juhul muuta sätet paindlikumaks infrastruktuuriprojektide rahastamisstruktuuride suhtes, st laiendada seda käsitlust ka infrastruktuuriettevõtetele. Pärast EBAga konsulteerimist koostab komisjon aruande infrastruktuuriinvesteeringute turu suundumuste ja selliste investeeringute tegelike riskiprofiilide kohta ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Investeerimisühingute hindamine (kapitalinõuete määrus)

Praegu on käimas artikli 508 lõike 3 alusel toimuva investeerimisühingute hindamise teine etapp. Esimeses aruandes, mis avaldati 2015. aasta detsembris, leidis EBA, et kapitalinõuete määrusest tulenevad panganduses kehtivatega sarnased eeskirjad ei sobi enamiku investeerimisühingute jaoks. Erandiks on vaid teistega võrreldes süsteemsemad ühingud, millega seotud riskid sarnanevad krediidiasutuste riskidega. Komisjoni taotlusel teeb EBA lisaanalüüse ja kogub andmeid, et töötada investeerimisühingute jaoks välja sobivam ja proportsionaalsem omavahendite käsitlus, mis hõlmaks kõiki võimaliku uue korra parameetreid. EBA peaks lõppdokumendi komisjonile esitama 2017. aasta juunis. Komisjon kavatseb esitada seadusandlikud ettepanekud spetsiaalse mittesüsteemsete investeerimisühingute usaldatavusraamistiku jaoks 2017. aasta lõpuks.

Enne nende ettepanekute vastuvõtmist peetakse asjakohaseks lubada mittesüsteemsetel investeerimisühingutel kohaldada kapitalinõuete määruse seda versiooni, mis kehtis enne muudatuste jõustumist. Süsteemsed investeerimisühingud aga peavad kohaldama kapitalinõuete määruse muudetud versiooni. Nii tagatakse, et perioodil, mis eelneb 2017. aastal esitatava investeerimisühinguid puudutava spetsiaalse usaldatavusraamistiku vastuvõtmisele, koheldakse süsteemseid ühinguid asjakohaselt ja samas vähendatakse regulatiivset koormust mittesüsteemsete ühingute puhul, kes muidu peaksid ajutiselt kohaldama uusi eeskirju, mis on välja töötatud krediidiasutuste ja süsteemsete investeerimisühingute jaoks.

Intressiriski muudetud raamistiku kehtestamine (kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiiv)

Arvestades uusi suundumusi intressiriskide mõõtmise valdkonnas Baseli pangajärelevalve komitee tasandil, muudetakse kapitalinõuete direktiivi artikleid 84 ja 98 ning kapitalinõuete määruse artiklit 448 eesmärgiga kehtestada muudetud raamistik, mis võtaks arvesse pangaportfelli riskipositsioonidega seotud intressiriske. Muudatusettepanekute raames kehtestatakse ühtne standardmeetod, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võiksid nende riskide arvessevõtmiseks kasutada või mille kasutamist võivad pädevad asutused krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu väljatöötatud süsteemid nende riskide arvessevõtmiseks ei ole piisavad, samuti täiustatud võõrväärtustest ja avalikustamise nõuded. Samuti antakse EBA-le kapitalinõuete direktiivi artiklis 84 volitus täpsustada üksikasjalikult standardmeetodit, kriteeriumeid ja tingimusi, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid intressiriskide tuvastamisel, hindamisel, juhtimisel ja maandamisel järgima, ning artiklis 98 volitus määratleda kuus intressimääradele kohaldatavat järelevalvealast šokistsenaariumit. Ühtlasi sätestatakse viimases üldine eeldus, et krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud kasutusele võtma võõrväärtustesti.

2016/0360 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 14 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 15 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast 2007.–2008. aasta finantskriisi viis liit ellu finantsteenuste õigusraamistiku põhjaliku reformi, et parandada oma finantseerimisasutuste vastupanuvõimet. Reform põhines suures osas rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditel. Reformipaketi arvukate meetmete hulka kuulus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL 17 vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(2)Ehkki reformi tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime võimalike mitmesuguste tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei ole kõiki tuvastatud probleeme veel lahendatud. Selle oluline põhjus on asjaolu, et rahvusvaheliste standardite kehtestajad, nagu Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) ja finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), ei olnud selleks ajaks lõpetanud tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud lahendustega nende probleemidega toimetulemiseks. Nüüd, kui töö oluliste täiendavate reformidega on lõpule jõudnud, tuleks asuda tegelema ülejäänud probleemide lahendamisega.

(3)Oma 24. novembri 2015. aasta teatises tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja võttis kindla suuna eespool loetletud rahvusvahelistel kokkulepetel põhineva seadusandliku ettepaneku väljatöötamisele. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke meetmeid, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes ja Euroopa Parlament oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis 18 .

(4)Ühelt poolt peaksid riskivähendamismeetmed tugevdama Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgudepoolset usaldust, teiselt poolt peaksid need toetama pangandusliidu edasist väljakujundamist. Neid meetmeid tuleks kaaluda ka liidu majandust mõjutavate laiemate probleemide taustal, eriti seoses vajadusega suurendada majanduskasvu ja töökohtade arvu ajal, mil majanduse väljavaated on ebakindlad. Seda arvestades on liidu majanduse tugevdamiseks loodud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Seetõttu on oluline, et kõik riskivähendamismeetmed põimuksid sujuvalt nende poliitiliste algatustega, aga ka finantssektori hiljutiste laiemate reformidega.

(5)Käesoleva muutmismääruse sätted peaksid olema samaväärsed rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditega ning aitama tagada direktiivi 2013/36/EÜ ja käesoleva määruse samaväärsuse BASEL III raamistikuga. Sihipärased kohandused, mille eesmärk on kajastada liidu spetsiifikat ja üldisemaid poliitilisi kaalutlusi, peaksid olema ulatuselt või ajaliselt piiratud, et mitte vähendada usaldatavusraamistiku üldist usaldusväärsust.

(6)Praeguseid riskivähendamismeetmeid tuleks samuti parandada, et neid saaks kohaldada proportsionaalsemalt ja et nende täitmisega ei kaasneks ülemäärast koormust, eriti väiksematele ja vähem keerukate krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)Finantsvõimenduse määrad aitavad säilitada finantsstabiilsust, toimides riskipõhiste kapitalinõuete kaitsemeetmena ja piirates finantsvõimenduse ülemäärast kuhjumist majandustõusu ajal. Seetõttu tuleks kehtiva finantsvõimenduse määra aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks kehtestada finantsvõimenduse määra nõue.

(8)Et mitte tarbetult piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmist äriühingutele ja kodumajapidamistele ning hoida ära põhjendamatut kahjulikku mõju turu likviidsusele, tuleks finantsvõimenduse määra nõue kehtestada sellisel tasemel, kus see toimiks ülemäärase finantsvõimenduse riski usaldusväärse kaitsemeetmena, takistamata sealjuures majanduskasvu.

(9)Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) järeldas komisjonile esitatud aruandes 19 , et esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määr, mida on kalibreeritud 3 % tasemel, toimiks usaldusväärse kaitsemeetmena kõigi krediidiasutuste korral. Finantsvõimenduse määra 3 % nõude suhtes leppis kokku rahvusvahelisel tasandil ka Baseli komitee. Finantsvõimenduse määra nõuet tuleks seega kalibreerida 3 % tasemel.

(10)Finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks aga teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele. Eelkõige mõjutaks see ebaproportsionaalselt riiklike arengupankade avaliku sektori laenude andmist ja riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra kohandada seda tüüpi riskipositsioonide suhtes.

(11)Finantsvõimenduse määr ei tohiks takistada ka krediidiasutustel ja investeerimisühingutel klientidele kesksete kliirimisteenuste osutamist. Seetõttu tuleks keskselt kliiritud tuletistehinguid käsitlevad alustamise tagatised, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud oma klientidelt rahas ja mille nad annavad edasi kesksetele vastaspooltele, finantsvõimenduse määra riskipositsiooni meetme kohaldamisalast välja jätta.

(12)Baseli komitee muutis finantsvõimenduse määra käsitlevat rahvusvahelist standardit, et täpsustada selle määra struktuuri teatavaid tahke. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia muudetud standardiga kooskõlla, et parandada väljaspool liitu tegutsevate ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahvusvahelisi tingimusi ning tagada, et finantsvõimenduse määr on jätkuvalt tõhus täiendus riskipõhistele omavahendite nõuetele.

(13)Baseli komitee kaalub praegu finantsvõimenduse määra lisatasu kehtestamist globaalsetele süsteemselt olulistele pankadele. Baseli komitee kalibreerimistöö lõpptulemuse põhjal peaks tekkima arutelu ELi süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsvõimenduse määra asjakohase kalibreerimise teemal.

(14)Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mida G20 toetas 2015. aasta novembris Türgis toimunud tippkohtumisel. Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel olema piisavalt suurel määral kahjumit katvaid (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Komisjon võttis 24. novembri 2015. aasta teatises kohustuse esitada 2016. aasta lõpuks seadusandlik ettepanek, mis võimaldaks rakendada kogu kahjumikatmisvõime standardit rahvusvaheliselt kokkulepitud tähtajaks, st 2019. aastaks.

(15)Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks liidus on vaja võtta arvesse kehtivat omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL 20 . Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumikatmisvõime on piisav, täiendavad need kaks nõuet ühises raamistikus üksteist. Praktikas tuleks kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase lisada määrusesse (EL) nr 575/2013 omavahendite ja kõlblike kohustuste uue nõude abil, samas kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 sihipärase muutmise teel 21 . Asjaomaseid sätteid, millega lisatakse kogu kahjumikatmisvõime standard käesolevasse määrusesse, tuleks tõlgendada koos eespool nimetatud õigusaktide ja direktiivi 2013/36/EL sätetega.

(16)Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt, mis käsitleb üksnes globaalseid süsteemselt olulisi pankasid, peaks käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõue omavahendite piisava summa ja suurel määral kahjumit katvate piisavate kohustuste kohta kehtima ainult globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Kuid käesolevas määruses kehtestatud normid kõlblike kohustuste kohta peaksid kehtima kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, arvestades direktiivi 2014/59/EL täiendavaid kohandusi ja nõudeid.

(17)Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue kehtima kriisilahendusalusele ettevõtjale, kes on kas ise globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kuulub gruppi, mis on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue peaks kehtima kas individuaalsel või konsolideeritud alusel, olenevalt sellest, kas kriisilahendusalune ettevõtja on eraldi krediidiasutus või investeerimisühing, millel puuduvad tütarettevõtjad, või on ta emaettevõtja.

(18)Direktiivi 2014/59/EL kohaselt võib kriisilahendusvahendeid kasutada lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate puhul. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kahjumikatmisvõime peaks seetõttu olema piisav, samamoodi nagu emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul.

(19)Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude tõhususe tagamiseks on oluline, et finantsinstrumentidel, mida selle nõude täitmiseks hoitakse, oleks suur kahjumikatmisvõime. Kohustustel, mida direktiivis 2014/59/EL osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend ei hõlma, seda võimet ei ole ja samuti ei ole seda muudel kohustustel, mis üldiselt küll võimaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, kuid mille täitmisele pööramine tegelikkuses võib osutuda keeruliseks. Neid kohustusi ei tohiks seetõttu lugeda omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude suhtes kõlblikuks. Teisest küljest on kapitaliinstrumentidel ja allutatud kohustustel suur kahjumikatmisvõime. Samuti tuleks kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga teataval määral tunnustada kohaldamisalast välja jäetud kohustustega samasse nõudeõiguse järku kuulvate teatavate kohustuste kahjumikatmisvõimet.

(20)Et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude all kohustuste topeltarvestamist, tuleks kehtestada kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamiseks normid, mis kajastavad määruses (EL) nr 575/2013 kapitaliinstrumentide jaoks väljatöötatud asjaomast mahaarvamise käsitlusviisi. Selle käsitlusviisi järgi tuleks kõlblikes kohustustes olevate instrumentide osalused arvata maha kõigepealt kõlblikest kohustustest ning sellises ulatuses, mil kohustustest ei piisa, tuleks need maha arvata teise taseme kapitaliinstrumentidest.

(21)Kogu kahjumikatmisvõime standard hõlmab mõningaid kohustuste kõlblikkuskriteeriumeid, mis on kehtivatest kapitaliinstrumentide kõlblikkuskriteeriumidest rangemad. Järjepidevuse huvides tuleks kapitaliinstrumentide kõlblikkuskriteeriumid alates 1. jaanuarist 2022 ühtlustada eriotstarbeliste üksuste kaudu emiteeritud instrumentide mittekõlblikkuse tingimustega.

(22)Alates määruse (EL) nr 575/2013 vastuvõtmisest on rahvusvahelist standardit krediidiasutuste ja investeerimisühingute kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta muudetud, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist. Selle standardi olulised uuendused on ühtse meetodi kasutamine omavahendite nõude kindlaksmääramiseks tagatisfondi maksetest tulenevate riskipositsioonide suhtes, nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide suhtes kehtivate üldiste omakapitali nõuete sõnaselge ülempiir ning riskitundlikum käsitlusviis tuletisinstrumentide väärtuse arvesse võtmiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiliste vahendite arvutamisel. Nõuetele mittevastavas keskses vastaspooles olevate positsioonide käsitlemine jäeti aga muutmata. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum käsitlus, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(23)Tagamaks, et krediidiasutus või investeerimisühing haldab asjakohaselt oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, peaksid nende riskipositsioonide käsitlemist sätestavad normid olema riskitundlikud ja nendega tuleks suurendada läbipaistvust ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsiooni suhtes. Baseli komitee võttis seetõttu vastu muudetud standardi, milles on määratud kindlaks selge käsitlusviiside hierarhia nende positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks. See hierarhia kajastab aluspositsioonide läbipaistvuse astet. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia nende rahvusvaheliselt kokkulepitud normidega kooskõlla.

(24)Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks vastaspoole krediidiriski raamistiku alusel antakse praegu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus valida kolme standardmeetodi vahel: standardmeetod, turuväärtuse meetod ja esmase riskipositsiooni meetod.

(25)Ent nendes standardsetes meetodites ei ole nõuetekohaselt arvestatud tagatiste riski vähendavat omadust riskipositsioonides. Nende kalibreerimised on iganenud ega kajasta suurt volatiilsust, mida täheldati finantskriisi ajal. Samuti ei arvestata neis nõuetekohaselt tasaarvestuse kasutegureid. Nende puuduste kõrvaldamiseks otsustas Baseli komitee asendada standardmeetodi ja turuväärtuse meetodi tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamise uue standardmeetodiga – vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati uus kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum standardmeetod, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(26)Vastaspoole krediidiriski standardmeetod on riskitundlikum kui standardmeetod ja turuväärtuse meetod ning seetõttu peaks selle tulemusel omavahendite nõuded paremini kajastama krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletistehingutega seotud riske. Samas on krediidiasutusel või investeerimisühingul vastaspoole krediidiriski standardmeetodit keerulisem rakendada. Mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kes praegu kasutab turuväärtuse meetodit, võib vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine osutuda liiga keeruliseks ja vaevanõudvaks. Nende jaoks tuleks võtta kasutusele vastaspoole krediidiriski standardmeetodi lihtsustatud versioon. Kuna selline lihtsustatud versioon on vähem riskitundlik kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod, peaks see olema nõuetekohaselt kalibreeritud, tagamaks et selles ei alahinnata tuletistehingute riskipositsioonide väärtust.

(27)Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentide riskipositsioon on väga piiratud ja kes kasutavad praegu esmase riskipositsiooni meetodit, võib nii vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kui ka selle lihtsustatud versiooni rakendamine olla liiga keeruline. Esmase riskipositsiooni meetod tuleks seetõttu nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks alles jätta, kuid seda tuleks muuta, et kõrvaldada olulised puudused.

(28)Krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhendamiseks lubatud meetodi valimisel tuleks kehtestada selged kriteeriumid. Nende kriteeriumite aluseks peaks olema krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mis näitab, kui keerulisi nõudeid peaks krediidiasutus või investeerimisühing suutma täita riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

(29)Finantskriisi ajal oli mõne liidus asutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kahju märkimisväärne. Neist osa puhul osutus nende kahjude tagamiseks vajaliku kapitali maht ebapiisavaks, mistõttu pidid nad taotlema erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nendest tähelepanekutest lähtudes kõrvaldas Baseli komitee mitu puudust kauplemisportfellidesse kuuluvate positsioonide usaldusväärsuse hindamises, mis on tururiskide omavahendite nõue.

(30)Rahvusvahelise tasandi esimesed reformid viidi lõpule 2009. aastal ja need võeti üle liidu õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/76/EL 22 .

(31)2009. aasta reformiga ei kõrvaldatud aga struktuurilisi puudusi omavahendite nõuetes seoses tururiski standarditega. Selguse puudumine kauplemisportfellide ja pangaportfellide vahelise piiri suhtes andis võimaluse õiguslikuks arbitraažiks ning riskitundlikkuse puudumine tururiskide omavahendite nõuetes ei võimaldanud arvesse võtta kõiki riske, millega krediidiasutus või investeerimisühing kokku puutus.

(32)Baseli komitee algatas kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise, et need puudused kõrvaldada. See töö lõpetati 2016. aasta jaanuaris. Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standarditega suurendati tururiski raamistiku riskitundlikkust, määrates kindlaks omavahendite nõuete summa, mis on kauplemisportfellides olevate positsioonide suhtes proportsionaalsem, ning täpsustati pangaportfelli ja kauplemisportfelli vahelise piiri määratlust.

(33)Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite rakendamisel liidus on vaja tagada liidu finantsturgude hea toimimine. Nimetatud standardeid käsitlevad hiljutised mõju-uuringud näitavad, et nende rakendamine põhjustab tõenäoliselt tururiskide omavahendite üldise nõude järsku suurenemist. Et kauplemistegevus liidus järsult ei väheneks, tuleks kehtestada järkjärgulise kasutuselevõtmise ajavahemik, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid võtta arvesse liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite ülevõtmisega tekkivate tururiskide omavahendite nõuete üldist taset . Eritähelepanu tuleks pöörata ka Euroopa kauplemise eripärale ja omavahendite nõuete kohandustele riigivõlakirjade ja tagatud võlakirjade ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise suhtes.

(34)Tururiskide proportsionaalset käsitlemist tuleks kohaldada ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevus on piiratud, võimaldades suuremal arvul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemistegevus on väikesemahuline, kohaldada krediidiriski raamistikku pangaportfellis olevatele positsioonidele, nagu on ette nähtud muudetud erandis, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Peale selle tuleks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, lubada kasutada tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks lihtsustatud standardmeetodit kooskõlas praegu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kasutusel oleva meetodiga.

(35)Riskide kontsentreerumise raamistikku tuleks tugevdada, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet katta kahjumit ja järgida paremini rahvusvahelisi standardeid. Selleks tuleks riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutada kapitalibaasina kvaliteetsemat kapitali ja krediidituletisinstrumentidega seotud riskipositsioonid tuleks arvutada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi abil. Peale selle tuleks alandada globaalsete süsteemselt oluliste pankade võimalike riskipositsioonide piirmäära teiste globaalsete süsteemselt oluliste pankade suhtes, et vähendada süsteemseid riske seoses suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavaheliste seostega ning tõenäosust, et globaalsete süsteemselt oluliste pankade vastaspoole kohustuste täitmata jätmine võib mõjutada finantsstabiilsust.

(36)Likviidsuskattemäär tagab, et krediidiasutused ja süsteemsed investeerimisühingud suudavad lühikest aega tulla toime stressiolukorraga, kuid see ei taga, et nendel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on stabiilne rahastamisstruktuur pikaajalises plaanis. Seega sai ilmseks, et ELi tasandil tuleks välja töötada põhjalik siduv stabiilne rahastamisnõue, mida tuleks täita igal ajal, et vältida varade ja kohustuste vahelist ülemäärast lõpptähtaegade mittevastavust ning liigset toetumist lühiajalisele hulgirahastamisele.

(37)Arvestades Baseli komitee stabiilse rahastamise standardeid, tuleks seetõttu vastu võtta normid, et määrata kindlaks stabiilse rahastamise nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa ja üheaastase perioodi jooksul stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa suhtarvuna. See on siduv stabiilse netorahastamise määr (NSFR). Stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi ja regulatiivset kapitali korrutada asjaomaste teguritega, mis näitavad tema usaldusväärsust stabiilse netorahastamise määra üheaastase perioodi jooksul. Stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja bilansiväliseid riskipositsioone korrutada asjaomaste teguritega, mis näitavad tema likviidsuse omadusi ja järelejäänud tähtaegasid stabiilse netorahastamise määra üheaastase perioodi jooksul.

(38)Stabiilse netorahastamise määra tuleks väljendada protsendina ja selle miinimumtase peaks olema 100 %, mis näitab seda, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt stabiilseid rahastamisvahendeid, et täita oma rahastamisvajadusi üheaastase perioodi jooksul nii tavapärases kui ka stressiolukorras. Kui stabiilse netorahastamise määra tase langeb alla 100 %, peab krediidiasutus või investeerimisühing täitma määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 414 sätestatud nõudeid oma stabiilse netorahastamise määra õigeaegseks taastamiseks miinimumtasemele. Mittevastavuse korral ei tohiks järelevalvemeetmed olla automaatsed, selle asemel peaksid pädevad asutused hindama enne võimalike järelevalvemeetmete kindlaksmääramist stabiilse netorahastamise määra nõuetele mittevastavuse põhjusi.

(39)Arvestades EBA 15. detsembri 2015. aasta aruandes esitatud soovitusi, mis koostati määruse (EL) nr 575/2013 artikli 510 lõigete 1 ja 2 põhjal, tuleks stabiilse netorahastamise määra arvutamise normid ühitada rangelt Baseli komitee standarditega, sealhulgas nende standardite muudatustega tuletistehingute käsitlemise kohta. Kuid pidades silmas vajadust arvestada mõningaid Euroopa eripärasid, et stabiilse netorahastamise määr ei takistaks Euroopa reaalmajanduse rahastamist, tuleb Euroopa stabiilse netorahastamise määra määratluse jaoks Baseli stabiilse netorahastamise määra mõningal määral kohandada. Neid Euroopa kontekstist tingitud kohandusi on soovitatud EBA aruandes stabiilse netorahastamise määra kohta ja need on seotud peamiselt erikohtlemisega, mis käsitleb i) vahendatud mudeleid üldiselt ja tagatud võlakirjade väljastamist konkreetsemalt; ii) kaubanduse rahastamise tegevust; iii) tsentraalseid reguleeritud sääste; iv) tagatud eluasemelaene ja v) krediidikassasid. Väljapakutud erikohtlemised kajastavad üldiselt nendele tegevustele Euroopa likviidsuskattemäära raames kehtestatud eeliskohtlemist võrreldes Baseli likviidsuskattemääraga. Kuna stabiilse netorahastamise määr täiendab likviidsuskattemäära, peaksid need määrad olema oma määratluse ja kalibreerimise poolest järjepidevad. See kehtib eelkõige vajamineva stabiilse rahastamise tegurite korral, mida kohaldatakse likviidsuskattemäära kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade suhtes stabiilse netorahastamise määra arvutamiseks, mis näitab Euroopa likviidsuskattekordaja määratlusi ja väärtuskärpeid, vaatamata likviidsuskattemäära arvutamiseks kehtestatud üld- ja tegevusnõuete täitmisele, mis ei sobi stabiilse netorahastamise määra üheaastase perioodi arvutamiseks.

(40)Lisaks Euroopa eripäradele võib tuletistehingute rangem käsitlemine Baseli stabiilse netorahastamise määra raames mõjutada oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega seotud tegevust ning seega ka Euroopa finantsturge ja mõne toimingu kättesaadavust lõppkasutaja jaoks. Ilma ulatusliku kvantitatiivse mõju-uuringu ja avaliku konsultatsioonita võib Baseli stabiilse netorahastamise määra kasutusele võtmine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt mõjutada tuletistehinguid ja mõningaid seotud tehinguid, sealhulgas kliirimistegevust. Täiendavat nõuet hoida enda omanduses kõigi tuletisinstrumentide kohustuste suhtes 20 % ulatuses stabiilseid vahendeid peetakse üldiselt karmiks meetmeks, millega ülehinnatakse täiendavaid rahastamisriske seoses tuletisinstrumentide kohustuste võimaliku suurenemisega üheaastase perioodi vältel. Seetõttu näib olevat mõistlik võtta vastu alternatiivne riskitundlikum meede, et mitte takistada Euroopa finantsturgude head toimimist ning riskimaandamisvahendite tagamist nii krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kui ka lõppkasutajatele, sealhulgas äriühingutele, tagades seeläbi kapitaliturgude liidu eesmärgina nende rahastamine.

Tagatiseta tuletistehingute korral, mille tulevase rahastamise riskid sõltuvad mõnest prognoosimatust sündmusest, nagu tagatist eeldav reitingut käsitlev käivitav sündmus, ja mida on kõige parem ühtlustada nende turuväärtuse alusel, milleks on sellise sündmuse esinemisel vajalik rahastamissumma, tuleks nende tuletisinstrumentide kohustuste suhtes kohaldada 10 % suurust vajamineva stabiilse rahastamise tegurit. 20 % suurune vajamineva stabiilse rahastamise tegur näib tõepoolest olevat väga konservatiivne. Tagatud tuletistehingute puhul antakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodit kasutavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus kohaldada 20 % suurust vajamineva stabiilse rahastamise tegurit, nagu on märgitud Baseli standardis, või kasutada oma võimalikku tulevast riskipositsiooni, mis on arvutatud vastaspoole krediidiriski standardmeetodi alusel. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes ei kasuta vastaspoole krediidiriski standardmeetodit, on väga väikesed tuletisinstrumentide portfellid ja nad peaksid olema sellest nõudest vabastatud. See käsitlusviis on riskitundlikum ning kuna see on ette nähtud vastaspoole krediidiriski jaoks ja finantsvõimenduse määra arvutamiseks, ei tohiks see olla krediidiasutustele ja investeerimisühingutele arvutamisel lisakoormaks.

(41)Baseli asümmeetrilise käsitlemise eesmärk seoses lühiajalise rahastamisega, nagu repotehingud (stabiilset rahastamist ei nõuta), ja finantssektorisse kuuluvatele klientidele antud lühiajaliste laenudega, nagu pöördrepotehingud (stabiilset rahastamist nõutakse mõnel määral – 10 %, kui on tagatud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mis on kindlaks määratud likviidsuskattemäära alusel, ja 15 % muude tehingute korral), on vähendada ulatuslikke finantssektorisse kuuluvate klientide vahelisi lühiajalise rahastamise seoseid, mis on üksteisega seotuse allikaks ning muudavad raskemaks konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisi lahendamise ilma riski mõju ülekandumiseta ülejäänud finantssüsteemile maksejõuetuse korral. Kuid asümmeetria kalibreerimine on liiga konservatiivne ja võib mõjutada selliste väärtpaberite likviidsust, mida kasutatakse tavaliselt lühiajaliste tehingute tagatisena, eriti riigivõlakirju, sest krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendavad tõenäoliselt oma tegevuse mahtu repoturgudel. See võib kahjustada ka turutegemist, sest repoturud aitavad hallata vajalikke varusid, ning oleks seega vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Lisaks muudab see keerulisemaks nende väärtpaberite vahetamise rahaks kiiresti ja hea hinnaga, mis võib vähendada likviidsuskattemäära tõhusust, sest selle mõte on omada selliste likviidsete varade puhvrit, mille saab stressiolukorras kergesti rahaks vahetada. Lõpuks võib selle asümmeetria kalibreerimine mõjutada pankadevahelise rahastamisturu likviidsust, eriti likviidsuse juhtimise eesmärgil, sest pankade jaoks muutub üksteisele lühiajaliselt laenamine kallimaks. Asümmeetriline käsitlemine tuleks säilitada, kuid vajamineva stabiilse rahastamise tegureid tuleks vähendada vastavalt 5 %-ni ja 10 %-ni (10 % ja 15 % asemel).

(42)Lisaks Baseli vajamineva stabiilse rahastamise teguri kalibreerimise muutmisele seoses finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavate pöördrepotehingutega, mida tagatakse riigivõlakirjadega (vajamineva stabiilse rahastamise tegur 5 %, mitte 10 %), on osutunud vajalikuks ka mõned muud kohandused, et stabiilse netorahastamise määra kasutuselevõtmisega ei kahjustataks riigivõlakirjade turu likviidsust. Baseli 5 % suurune vajamineva stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldatakse 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade, sealhulgas riigivõlakirjade suhtes, osutab sellele, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema nimetatud protsendi ulatuses kohe kättesaadavad pikaajalised tagamata rahalised vahendid, olenemata sellest, millise aja jooksul nad niisuguseid riigivõlakirju omada kavatsevad. See võib omakorda innustada krediidiasutusi või investeerimisühinguid hoiustama raha keskpankades, selle asemel et tegutseda esmasvahendajana ja tagada riigi võlakirjade turgudel likviidsust. See ei ole lisaks kooskõlas likviidsuskattemääraga, mille korral tunnustatakse nende varade täielikku likviidsust ka tõsise likviidsusstressi olukorras (väärtuskärbe 0 %). Seetõttu peaks ELi likviidsuskattemääras kindlaksmääratud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade vajamineva stabiilse rahastamise tegurit vähendama 5 %-lt 0 %-ni, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga tagatud võlakirjade korral.

(43)Peale selle peaksid kõik ELi likviidsuskattekmääras kindlaksmääratud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga tagatud võlakirjad, mis on saadud tuletisinstrumentide lepingu alusel variatsioonitagatisena, tasakaalustama tuletisinstrumentide varasid, samas kui Baseli standardi kohaselt on lubatud tuletisinstrumentide varade tasakaalustamiseks kasutada ainult finantsvõimenduse raamistiku tingimustele vastavat raha. Variatsioonitagatisena saadud varade laiem tunnustamine aitab suurendada riigi võlakirjade turgude likviidsust, vältida selliste lõppkasutajate karistamist, kellel on palju riigivõlakirju, kuid vähe raha (nt pensionifondid), ja hoida ära repoturgudel rahanõudluse suhtes lisapingete tekitamist.

(44)Stabiilse netorahastamise määr peaks kehtima krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused individuaalsel alusel loobuvad stabiilse netorahastamise määra kohaldamisest. Sellega dubleeritakse likviidsuskattemäära kohaldamisala, mida stabiilse netorahastamise määr täiendab. Kui stabiilse netorahastamise määra kohaldamisest individuaalsel alusel ei ole loobutud, peaks ühte ja samasse gruppi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vaheliste tehingute suhtes kohaldama üldjuhul sümmeetrilisi kättesaadava ja vajamineva stabiilse rahastamise tegureid, et vältida vahendite mahu vähenemist siseturul ja mitte takistada tõhusat likviidsuse juhtimist Euroopa kontsernides, kus likviidsust juhitakse keskselt. Niisugust sümmeetrilist eeliskohtlemist tuleks lubada ainult grupisisestele tehingutele, mille puhul on rakendatud kõiki kaitsemeetmeid, kehtestades piiriülestele tehingutele täiendavad kriteeriumid, ja ainult asjaomaste pädevate asutuste eelneval heakskiidul, sest ei saa eeldada, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on raskusi oma maksekohustuste täitmisega, saab alati rahalist toetust teistelt samasse gruppi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvatelt äriühingutelt.

(45)Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate konsolideerimise korral tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse nendes riikides kehtivaid stabiilse rahastamise nõudeid. Seega ei tuleks liidu konsolideerimiseeskirjade kohaselt käsitleda kolmanda riigi tütarettevõtjaid kättesaadava ja vajamineva stabiilse rahastamise nõude suhtes soodsamalt, kui on ette nähtud kõnealuste kolmandate riikide õigusaktidega.

(46)Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 508 lõike 3 kohaselt esitab komisjon aruande, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asjakohast korda, ja vajaduse korral ka seadusandliku ettepaneku. Kuni selle sätte kehtima hakkamiseni peaksid investeerimisühingutele, mis ei ole süsteemsed investeerimisühingud, kehtima jätkuvalt stabiilse netorahastamise nõuet käsitlevad liikmesriigi õigusaktid. Kuid investeerimisühingutele, mis ei ole süsteemsed investeerimisühingud, peaks juhul, kui nad kuuluvad pangandusgruppi, kehtima konsolideeritud alusel määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud stabiilse netorahastamise määr, et stabiilse netorahastamise määra oleks võimalik arvutada asjakohaselt konsolideeritud tasemel.

(47)Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema kohustatud esitama pädevatele asutustele siduva üksikasjaliku stabiilse netorahastamise määra andmed kõigi kirjete kohta aruandlusvaluutas ja igas olulises valuutas esitatud kirjete kohta eraldi, et tagada asjakohane järelevalve valuutade võimalike erinevuste üle. Stabiilse netorahastamise määr ei tohiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tekitada topeltaruandluse nõuet ega kehtivate normidega vastuolus olevat aruandlusnõuet ning neile tuleks anda piisavalt aega, et olla valmis uute aruandlusnõuete jõustumiseks.

(48)Kuna turule sisuka ja võrreldava teabe esitamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiste peamiste riskinäitajate kohta on usaldusväärse pangandussüsteemi peamine põhimõte, on oluline vähendada võimalikult palju teabe asümmeetriat ning edendada krediidiasutuste riskiprofiilide võrreldavust jurisdiktsioonide piires ja üleselt; Baseli komitee avaldas 2015. aasta jaanuaris 3. samba muudetud avalikustamise standardid, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute õiguslikel alustel turule avalikustatud andmete võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Seetõttu on asjakohane muuta kehtivaid avalikustamisnõudeid, et rakendada neid uusi rahvusvahelisi standardeid.

(49)Komisjoni üleskutsele avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta vastanud pidasid kehtivaid avalikustamisnõudeid väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Ilma et see piiraks avalikustamisnõuete ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, peaksid väiksemad ja vähem keerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kohustatud avalikustama andmeid harvemini ja vähem üksikasjalikult kui suuremad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et vähendada nii nende halduskoormust.

(50)Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid tasustamiseeskirjade erandeid, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(51)Finantsinstrumente käsitlevate muudetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IFRS9) kehtestatud prognoositava krediidikahju eraldiste kohaldamine võib põhjustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite suhtarvu järsku suurenemist. Ehkki pooleli on arutelud, mis käsitlevad suurema prognoositava krediidikahju mõju asjakohast käsitlemist usaldatavusnõuete alusel ning põhjendamatu kahjuliku mõju ärahoidmist krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenutegevusele, tuleks standardis IFRS9 ettenähtud krediidiriski järkjärgulisi eraldisi vähehaaval kasutusele võtta.

(52)Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, sest nad täidavad olulist osa majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Kuna VKEde süsteemne risk on väiksem kui suurematel äriühingutel, peaksid kapitalinõuded VKEde riskipositsioonide suhtes olema leebemad kui suuremate äriühingute korral, et tagada VKEdele pankadepoolne optimaalne rahastamine. Praegu kohaldatakse VKEdes olevate kuni 1,5 miljoni euro suuruste riskipositsioonide suhtes riskiga kaalutud varade vähendamist 23,81 % võrra. Kuna 1,5 miljoni euro suurune künnis VKEde riskipositsiooni suhtes ei näita VKE riskitaseme muutumist, tuleks VKEde riskipositsioonidele alates 1,5 miljoni euro künnisest laiendada kapitalinõuete vähendamist ja seda künnist ületavale osale peaks kehtima riskiga kaalutud varade 15 % vähendamine.

(53)Taristuinvesteeringud on Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomise soodustamiseks möödapääsmatud. Liidu majanduse taastumine ja tulevane kasv sõltuvad suurel määral kapitali kättesaadavusest Euroopa seisukohast oluliste strateegiliste investeeringute jaoks taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, ning transporditaristusse, seda eelkõige tööstuskeskustes; haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Euroopa investeerimiskava eesmärk on parandada elujõuliste taristuprojektide rahastamist muu hulgas täiendavate erasektori rahastamisallikate kaasamise kaudu. Paljude võimalike investorite põhimure on, et silmapiiril ei nähta elujõulisi projekte ning riskide asjakohase hindamise võime on sellistele projektidele omast keerukust arvestades piiratud.

(54)Et julgustada erasektorit investeerima taristuprojektidesse, tuleb luua õiguskeskkond, mis võimaldab edendada kvaliteetseid taristuprojekte ja vähendada investorite riske. Eelkõige tuleks vähendada taristuprojektides olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, kui need on kooskõlas kriteeriumitega, mis võimaldavad vähendada nende riskiprofiili ja parandada nende rahavoogude prognoositavust. Komisjon peaks selle sätte läbi vaatama hiljemalt [kolme aasta jooksul alates jõustumisest], et hinnata a) selle mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute taristuinvesteeringute mahule ja investeeringute kvaliteedile, arvestades ELi eesmärki saavutada vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline ringmajandus; ja b) selle asjakohasust usaldatavusnõuete seisukohast. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas kohaldamisala tuleks laiendada ka äriühingute taristuinvesteeringutele.

(55)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/20132 artikli 508 lõike 3 kohaselt esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse investeerimisühingute ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktides b ja c osutatud ettevõtjate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asjakohast korda, millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek. Selle seadusandliku ettepanekuga võidakse kehtestada nimetatud ettevõtjatele uued nõuded. Proportsionaalsuse tagamiseks ning tarbetute ja korduvate õiguslike muudatuste vältimiseks peaksid mittesüsteemsed investeerimisühingud olema vabastatud kohustusest täita uusi sätteid, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013. Investeerimisühingutele, mis kujutavad endast samasugust süsteemset riski nagu krediidiasutused, peaksid siiski kehtima samad nõuded nagu krediidiasutustele.

(56)Arvestades rangemat grupi järelevalvet usaldatavusnõuete õigusraamistiku tugevdamise ja pangandusliidu loomise tõttu, on soovitav, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid veel rohkem ära ühtse turu kasutegureid, sealhulgas tõhusa kapitali- ja likviidsete vahendite juhtimise tagamiseks kogu grupis. Seetõttu peaks piiriülesel konsolideerimisgrupil olema võimalus loobuda nõuete kohaldamisest individuaalselt tütar- või emaettevõtjale, kui on võetud piisavaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et nende üksuste käsutuses, kelle suhtes loobumist rakendatakse, on piisavalt kapitali ja likviidsust. Kui kõik kaitsemeetmed on võetud, otsustab loobumise lubamise üle pädev asutus. Pädeva asutuse otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(57)Et aidata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel täita käesolevas määruses ja direktiivis 36/2013/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu nende normide rakendamiseks, peaks EBA töötama välja IT-vahendi, mille eesmärk on juhendada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid asjaomaste sätete, standardite ja vormide suhtes, arvestades nende suurust ja ärimudelit.

(58)Avalikustatavate andmete võrreldavuse parandamiseks peaks EBA-l olema volitus töötada välja standardsed avalikustamise vormid, mis hõlmavad kõiki olulisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ettenähtud avalikustamise nõudeid. Nende standardite väljatöötamisel peaks EBA võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja keerukust ning nende tegevuse laadi ja riskitaset.

(59)Et tagada mõningate määruse (EL) nr 573/2013 konkreetsete tehniliste normide asjakohane määratlemine ja võtta arvesse võimalikke muudatusi rahvusvahelisel tasandil, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu õigusakte seoses nende toodete ja teenuste loeteluga, mille varasid ja kohustusi saab lugeda üksteisest sõltuvaks, ja seoses tuletisinstrumentide, tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute ning finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuste tagamata tehingute käsitlemise kindlaksmääramisega stabiilse netorahastamise määra arvutamiseks.

(60)Komisjon peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktide abil ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14 võtma vastu EBA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõude, jääkriskile avatud finantsinstrumentide, makseviivitusse sattumise summa arvutuste, tururiski sisemudelite kasutamise lubamise, sisemudelite järeltestimise, omistatava kasumi ja kahjumi, mittemodelleeritavate riskitegurite ja tururiski sisemudeli meetodi makseviivituse riski valdkonnas. On väga oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid ja nõudeid viisil, mis on proportsionaalne nende ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(61)Riskide kontsentreerumise eeskirjade kohaldamise eesmärgil peaks komisjon täpsustama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste õigusaktide vastuvõtmise kaudu, millistel asjaoludel on täidetud omavahel seotud klientide rühma olemasoluks vajalikud tingimused ja kuidas arvutada selliste riskipositsioonide väärtust, mis tulenevad II lisas osutatud lepingutest ja krediidituletisinstrumentidest, mida ei ole sõlmitud otseselt kliendiga, vaid mis on selle kliendi emiteeritud võla või omakapitaliinstrumendi aluseks, ning juhtumeid ja ajapiiranguid, mil pädevad asutused võivad lubada riskipositsioonide piirmäärade ületamist. Komisjon peaks andma välja ka regulatiivse tehnilise standardi, et täpsustada aruandluse vormingut ja sagedust seoses riskide kontsentreerumisega ning kriteeriumeid, mille alusel teha kindlaks mittepangast finantseerimisasutused, millele riskide kontsentreerumist käsitlev aruandekohustus osutab.

(62)Seoses vastaspoole krediidiriskiga tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte, et määrata kindlaks tehingute olulist riski põhjustava teguri, järelevalvelise delta ja kaubariski kategooria lisandiga seotud aspektid.

(63)On väga oluline, et komisjon korraldaks enne õigusaktide vastuvõtmist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid paremat õigusloomet käsitlevas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(64)Et reageerida tõhusamalt avalikustamise standardites aja jooksul toimuvatele muutustele rahvusvahelisel ja liidu tasandil, peaks komisjon olema volitatud muutma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud avalikustamisnõudeid delegeeritud õigusakti abil.

(65)EBA peaks teavitama, kui liidu järelevalvega seotud aruandluspaketi kohaldamisala, detailsust ja sagedust on võimalik parandada.

(66)Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude kohaldamiseks peaks komisjon täpsustama regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise kaudu, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara suurust volituste kohase meetodi alusel, kui arvutamiseks vajalikud parameetrid ei ole kättesaadavad.

(67)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tugevdamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)Et muuta nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist ning eriti krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondidesse tehtavate maksete käsitlemist, tuleks muuta ka määruse (EL) nr 648/2012 asjaomaseid sätteid, mis lisati sellesse määrusesse määrusega (EL) nr 575/2013 ja milles määratakse kindlaks kesksete vastaspoolte hüpoteetilise kapitali arvutamine, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab siis nende omavahendite nõude arvutamiseks.

(69)Omavahendite ja kõlblike kohustuste uusi nõudeid käsitlevaid teatavaid sätteid, millega rakendatakse kogu kahjumikatmisvõime standardit, tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2019, nagu on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil.

(70)Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1
Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed eeskirjad üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmiste elementidega:

(a)omavahendite nõuded seoses krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ja arveldusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

(b)nõuded riskide kontsentreerumise piiramiseks;

(c)likviidsusnõuded seoses likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

(d)punktidega a, b ja c ning finantsvõimendusega seotud aruandlusnõuded;

(e)avalikustamisnõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed eeskirjad omavahendite ja kõlblike kohustuste kohta, mida kriisilahendusalune ettevõtja, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja, peab täitma.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamise nõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle tehtava järelevalve valdkonnas.“.

(2)Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2
Järelevalvevolitused

1.Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja määruses sätestatud menetlusi.

2.Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel direktiivis 2014/59/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja määruses sätestatud menetlusi.

3.Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustustega seotud nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.“.

(3)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)    „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) 23 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond 24 ;”;

(b)lõike 1 punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20) „finantsvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, ja kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja.

Finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja mille omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida finantseerimisasutuse pädev asutus peab oluliseks, on rohkem kui 50 % seotud tütarettevõtjatega, mis on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus.“;

(c)lõike 1 punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26) „finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole investeerimisühing ega krediidiasutus ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2 kuni 12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ 25 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g määratletud kindlustusvaldusettevõtjad ega segakindlustusvaldusettevõtjad;“;

(d)lõike 1 punktile 39 lisatakse järgmine lõik:

„Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes kliirimistegevuse suhtes vastavad punktis a või b sätestatud tingimustele samas keskses vastaspooles oleva otsese positsiooni tõttu, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks.“;

(e)lõike 1 punkti 71 alapunkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„b) artikli 97 kohaldamisel on see järgmiste elementide summa:“;

(f)lõike 1 punkti 72 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega;“;

(g)lõike 1 punkt 86 asendatakse järgmisega:

„86) „kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone või artikli 104 lõikes 2 osutatud positsioone, välja arvatud artikli 104 lõikes 3 osutatud positsioonid;“;

(h)lõike 1 punkt 91 asendatakse järgmisega:

„91) „kauplemisriski positsioon“ – kliiriva liikme või kliendi praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata variatsioonitagatis, ja võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;“;

(i)lõike 1 punkt 96 asendatakse järgmisega:

„96) „sisemine riskimaandus“ – positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;“;

(j)lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

129) „kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

130) „kriisilahendusalune ettevõtja“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendusalune ettevõtja;

131) „kriisilahendusalune grupp“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahendusalune grupp;

132) „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

133) „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

134) „oluline tütarettevõtja“ – tütarettevõtja, mis vastab individuaalsel või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

(a)tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;

(b)tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;

(c)tütarettevõtja kogu finantsvõimenduse riskipositsioonide näitaja on üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud finantsvõimenduse riskipositsioonide näitajast;

135) „globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus“ – juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast või kolmanda riigi globaalselt süsteemselt olulisest ettevõtjast;

136) „kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

137) „grupp“ – grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on seotud omavahel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 22 sätestatud suhete alusel 26 ;

138) „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“ – repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

139) „süsteemne investeerimisühing“ – investeerimisühing, mida loetakse globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks või muuks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikega 1, 2 või 3;

140) „alustamise tagatis“ – igasugune tagatis, mis ei ole variatsioonitagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

141) „tururisk“ – turuhindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

142) „valuutarisk“ – vahetuskursi kõikumisest tekkiv kahjurisk;

143) „kaubarisk“ – kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

144) „kauplemisüksus“ – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel.“.

(k)lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses:

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel asjaoludel on punkti 39 esimese lõigu alapunktis a või b esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10 kuni 14.“.

(4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad II–V, VII ja VIII osas sätestatud kohustused individuaalselt.“;

(b)Lisatakse lõige 1a:

„1a.    Erandina lõikest 1 täidab artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutus või investeerimisühing, kes on liigitatud kriisilahendusaluseks ettevõtjaks, kes on ühtlasi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid,.

Artiklit 92b täidavad individuaalselt ainult nende kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad, kes ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad ega kriisilahendusalused ettevõtjad ning kellel ei ole tütarettevõtjaid.“.

(5)Artikli 7 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka emaettevõtja peakontor asub samas liikmesriigis, tütarettevõtja kuulub sellise emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla, mis on krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, ning täidetud on kõik järgmised tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel:

(a)emaettevõtjal ei ole kehtivaid ega prognoositavaid olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi tütarettevõtjale omavahendite kiireks üleandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

(b)emaettevõtja tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

(c)emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka tütarettevõtjat;

(d)emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

2. Pärast konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega konsulteerimist võib pädev asutus loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor on emaettevõtja peakontorist erinevas liikmesriigis ja kes kuulub sellise emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla, mis on krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)lõike 1 punktides a kuni d kehtestatud tingimused;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing annab oma tütarettevõtjale garantii, mis vastab igal ajal järgmistele tingimustele:

(I)garantii antakse vähemalt summa ulatuses, mis on võrdne nõude täitmise vabastuse saava tütarettevõtja omavahendite nõude summaga;

(II)garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, olenevalt sellest, kumb toimub varem;

(III)garantii on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ 27 artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt finantstagatiskokkuleppe kaudu täielikult tagatud vähemalt 50 % ulatuses selle summast ;

(IV)garantii ja finantstagatiskokkuleppe suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus asub tütarettevõtja peakontor, välja arvatud juhul, kui tütarettevõtja pädev asutus näeb ette teisiti;

(V)garantiid tagav tagatis on artiklis 197 osutatud aktsepteeritud tagatis, mis on asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et täielikult katta alapunktis iii osutatud summa;

(VI)garantiid tagav tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muude garantiide tagatisena;

(VII)puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või tegevuslikud takistused tagatise ülekandmisel emaettevõtjalt asjaomasele tütarettevõtjale.“.

(6)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8
Likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest loobumine

1.Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontoriga samas liikmesriigis, ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle, eeldusel et täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtja allkonsolideeritud alusel VI osas esitatud tingimusi;

(b)emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing jälgib konsolideeritud alusel või tütarettevõtja allkonsolideeritud alusel kogu aeg likviidsusalagrupis kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuspositsioone, kes vabastatakse nõuete täitmisest kooskõlas käesoleva lõikega, ja tagab kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuse piisaval tasemel;

(c)likviidsusalagruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ning mis võimaldavad neil õigel ajal täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;

(d)puuduvad kehtivad või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.

2.Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontorist erinevas liikmesriigis, ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle ainult artiklis 21 sätestatud korras ja ainult nende krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes, kelle pädevad asutused on kokku leppinud järgnevas:

(a)nende hinnang lõikes 1 osutatud tingimustele vastavuse kohta;

(b)nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud kriteeriumidele ühe likviidsusalagrupi piires;

(c)selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida kõnealune likviidsusalagrupp peab hoidma;

(d)selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest;

(e)vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;

(f)pädevate asutuste vaheline täielik ja piiranguteta teabejagamine;

(g)sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.

3.Asutus, kes on pädev teostama järelevalvet individuaalselt krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontorist erinevas liikmesriigis, võib täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)lõikes 1 ja lõike 2 punktis b osutatud tingimused;

(b)emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing annab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing annab allkonsolideeritud alusel krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupile, kelle peakontor asub teises liikmesriigis, garantii, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(I)garantii antakse summas, mis on vähemalt võrdne likviidsete vahendite netoväljavoolu summaga, mida garantiiga asendatakse ja mis arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 28 kohaselt individuaalsel alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta või allkonsolideeritud alusel krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi kohta, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, arvestamata mis tahes eeliskohtlemist;

(II)garantii aktiveeritakse, kui krediidiasutus või investeerimisühing või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupp, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, ei suuda õigel ajal maksta oma võlgnevusi või täita muid kohustusi või kui nõuete täitmisest vabastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi suhtes on tehtud otsus kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 59 lõikega 3, olenevalt sellest, kumb on varasem;

(III)garantii on direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt täielikult tagatud finantstagatiskokkuleppe abil;

(IV)garantii ja finantstagatiskokkuleppe suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus asub selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi peakontor, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, välja arvatud juhul, kui nende krediidiasutuste või investeerimisühingute pädev asutus näeb ette teisiti;

(V)garantiid tagav tagatis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 10 kuni 13 ja 15 aktsepteeritav kvaliteetse likviidse varana ja katab pärast kõnealuse määruse II jaotise 2. peatükis osutatud väärtuskärbete kohaldamist vähemalt 50 % likviidsete vahendite netoväljavoolu summast, mis arvutatakse kõnealuse määruse kohaselt individuaalsel alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta ja allkonsolideeritud alusel krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi kohta, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, arvestamata mis tahes eeliskohtlemist;

(VI)garantiid tagav tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muude tehingute tagatisena;

(VII)puuduvad kehtivad või prognoositavad õiguslikud, regulatiivsed või praktilised takistused tagatise ülekandmisel garantii andnud krediidiasutuselt või investeerimisühingult krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupile, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii.

4.Pädevad asutused võivad kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3 ka ühe või mõne finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja suhtes ning teostada järelevalvet finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja tütarettevõtjate üle, kes nõuete täitmisest vabastatakse, kui ühe likviidsusalagrupi üle või ainult tütarettevõtjate üle, kes nõuete täitmisest vabastatakse. Lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud viiteid emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule käsitletakse viidetena finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale.

5.Pädevad asutused võivad samuti kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes on artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, tingimusel et need krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused, ning muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle vahel on artikli 113 lõikes 6 osutatud seos, tingimusel et nad täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused. Sel juhul määravad pädevad asutused ühe krediidiasutustest või investeerimisühingutest, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest likviidsusalagrupi kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud olukorra alusel.

6.Kui pädevad asutused on teinud lõigete 1 kuni 5 kohase erandi, võivad nad ka kohaldada direktiivi 2013/36/EL artiklit 86 või selle osasid ühe likviidsusalagrupi tasandil ning loobuda direktiivi 2013/36/EL artikli 86 või selle osade individuaalsest kohaldamisest.

Kui pädevad asutused on teinud lõigete 1 kuni 5 kohase erandi, kohaldavad nad VI osa nende osade suhtes, mille suhtes on erand tehtud, käesoleva määruse artiklis 415 ettenähtud aruandekohustust ühe likviidsusalagrupi tasandil ja loobuvad artikli 415 individuaalsest kohaldamisest.

7.Kui krediidiasutustele või investeerimisühingutele, mille suhtes tehti varem erand individuaalselt, lõigete 1 kuni 5 kohaselt erandit ei tehta, võtavad pädevad asutused arvesse aega, mida need krediidiasutused ja investeerimisühingud vajavad VI osa või selle osade kohaldamiseks valmistumiseks, ja näevad ette asjakohase üleminekuperioodi enne selliste sätete nende krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes kohaldamist.“.

(7)Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11
Üldkäsitlus

1.Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud kohaldamise eesmärgil kohaldatakse olenevalt asjaoludest mõisted „krediidiasutused ja investeerimisühingud“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes, mis on saanud tegevusloa kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a.

2.Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad II–IV osas ja VII osas sätestatud kohustused artikliga 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonistruktuuri ning asjakohased sisekontrolli mehhanismid. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, menetlusi ja mehhanisme selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

3.Erandina lõikest 2 täidavad artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis on liigitatud kriisilahendusaluseks ettevõtjaks, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtjad või selle osa või osa kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast.

Artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel artikliga 18 ette nähtud määral ja viisil üksnes ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendusalused ettevõtjad.

4.ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VI osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui grupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui grupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele erandi VI osa nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1 kuni 5 alusel antud vabastuse korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ja kui see on asjakohane, likviidsusgruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, VI osa nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.“

5.Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus II– VIII osas sätestatud nõuded keskasutusest ning sellega seotud krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.

6.Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel krediidiasutuse või investeerimisühingu riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu riigisiseseid õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks lõigetes 1 kuni 4 esitatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et selline krediidiasutus või investeerimisühing täidaks käesoleva määruse II–IV ja VI–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõikes sätestatud meetodi kohaldamine ei tohi mõjutada järelevalve tõhusat teostamist konsolideeritud alusel ja sellega ei või kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele. “.

(8)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12
Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendusalune ettevõtjaga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub rohkem kui üks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, mis on kriisilahendusalune ettevõtja, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite summa ja kõlblikud kohustused. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusalune ettevõtja.

Kui esimese lõike kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendusaluste ettevõtjate artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, tegutsevad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui esimese lõike kohaselt arvutatud summa on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kõikide kriisilahendusaluste ettevõtjate artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja aktsepteeritud kohustuste summast suurem, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“.

(9)Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13
Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklitega 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a, 451d ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määruse ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

2.Kriisilahendusaluseks ettevõtjaks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, täidab VIII osa nõudeid oma konsolideeritud finantsseisundi alusel.

3.Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendusaluste ettevõtjate suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asuva emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

4.Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.“.

(10)Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

Artikkel 18
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, konsolideerivad täielikult kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 3 kuni 7 ei kohaldata juhul, kui VI osa kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel vastavalt artiklites 8 ja 10 sätestatule.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis peavad täitma artiklites 92a ja 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, konsolideerivad täielikult kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, mis on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusaluses grupis.

2.Kui konsolideeritud järelevalve nõue tuleneb direktiivi 2013/36/EL artiklist 111, kaasatakse abiettevõtjad konsolideerimise alla käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.

3.Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.

4.Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimise alla kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimise alla mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.

5.Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate kaasamist konsolideeritud järelevalve alla.

6.Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimist järgmistel juhtudel:

(a)    pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid; ning

(b)    kaht või enamat krediidiasutust ja investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7 kuni 9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate kaasamist konsolideeritud järelevalve alla.

7.EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tingimused, mille kohaselt käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 6 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.“.

(11)Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22
Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

1.Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89 kuni 91 ning III ja IV osas sätestatud nõudeid allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus.

2.Erandina lõikest 1 võivad tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud mitte kohaldada artiklites 89 kuni 91 ning III ja IV osas sätestatud nõudeid allkonsolideeritud olukorra alusel, kui nende kolmandas riigis asuva tütarettevõtja koguvara on väiksem kui 10 % tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

(12)II osa pealkiri asendatakse järgmisega:

„OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

(13)Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.“.

(14)Artikli 36 punkt j asendatakse järgmisega:

„j) artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid;“.

(15)Artiklisse 37 lisatakse punkt c:

„c) mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud nende tütarettevõtjate konsolideerimisel, kes on seotud isikutega, kes ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse.“.

(16)Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis on loodud enne [kuupäev, mil määruse muudatus võetakse kolleegiumis vastu], kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

(17)Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on pika positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt 365 päeva;“

(18)Artikli 49 lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Seda lõiku ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklite 92a ja 92b nõuete täitmise eesmärgil.“.

(19)Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud“;

(b)punkt p asendatakse järgmisega:

„p) instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega nähakse ette, et kriisilahendusasutuse otsuse alusel kasutada direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud õigusi tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“;

(c)lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid q ja r:

„q) instrumente võib emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või nende suhtes võib kohaldada kolmanda riigi õigusakte üksnes siis, kui nende õigusaktide alusel on direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, milles tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

r) instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkuleppeid (set-off) ega tasaarvestusõigusi (netting), mis võiksid vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“.

(20)Artikli 56 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid;“.

(21)Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on pika positsioon järelejäänud tähtaeg vähemalt 365 päeva;“.

(22)Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud, tingimusel et täidetud on artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;“.

(23)Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) instrumendid on emiteerinud või allutatud laenud on välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud“;

(b)punkt d asendatakse järgmisega:

„d) instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded või allutatud laenusid reguleerivate sätete kohased allutatud laenude põhisummaga seotud nõuded on madalama järguga mis tahes kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevatest nõuetest;“.

(c)punkt n asendatakse järgmisega:

„n) instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega nähakse ette, et kriisilahendusasutuse otsuse alusel kasutada direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud õigusi tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

(d)lisatakse järgmised punktid o ja p:

„o) instrumente võib emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või nende suhtes võib kohaldada kolmanda riigi õigusakte üksnes siis, kui nende õigusaktide alusel on direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, milles tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

p) instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkuleppeid (set-off) ega tasaarvestusõigusi (netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“.

(24)Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64
Teise taseme omavahendite instrumentide amortisatsioon

1.Teise taseme omavahendite instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad teise taseme kirjeteks.

2.See, mil määral teise taseme omavahendite instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a tehtud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:

(a)    instrumentide või allutatud laenude puhasväärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku kalendripäevade arvuga;

(b)    instrumentide või allutatud laenude lepingulise lõpptähtajani jäänud kalendripäevade arv.“.

(25)Artiklile 66 lisatakse punkt e:

„e) artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikke kohustusi.“.

(26)Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on pika positsioon järelejäänud tähtaeg vähemalt 365 päeva;“.

(27)Pärast artiklit 72 lisatakse peatükk 5a:

„PEATÜKK 5a
Kõlblikud kohustused

1. jagu
Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a
Kõlblike kohustuste kirjed

1.Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgnevast, välja arvatud siis, kui need kuuluvad lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka:

(a)kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud ulatuses, mis ei võimalda neil kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme põhiomavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

(b)teise taseme omavahendite instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd nad ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.Erandina lõikest 1 arvatakse kõlblike kohustuste kirjete hulgast välja järgmised kohustused:

(a)tagatud hoiused;

(b)nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

(c)füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab direktiivi 2014/49/EL artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

(d)füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asuvate filiaalide kaudu;

(e)tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on riigisisese õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

(f)kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

(g)kohustused, mis on tekkinud kriisilahendusaluse ettevõtja või ühega selle tütarettevõtjatest (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

(h)krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

(i)kohustused direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest ja mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva;

(j)järgmised kohustused:

(I)kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud tulemustasud, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuva osa suhtes.

(II)kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;

(III)kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;

(IV)kohustused hoiuste tagamise skeemide ees, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed.

(k)kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

(l)kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Artikkel 72b
Kõlblike kohustuste instrumendid

1.Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis kehtestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.

2.Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)kohustused on emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;

(b)kohustusi ei ole ostnud mitte keegi järgmistest:

(I)krediidiasutus või investeerimisühing või samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluv üksus;

(II) ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

(c)kriisilahendusalune ettevõtja ei rahasta instrumentide ostu otseselt ega kaudselt;

(d)instrumente reguleerivate sätete kohaste kohustuste põhisummaga seotud nõue on täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele. Asjaomane allutamistingimus loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:

(I)kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisumma suhtes tehtud nõue madalama järguga nõuetest, mis tulenevad ükskõik millisest artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest.

(II)kohustusi reguleerivates õigusaktides on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisumma suhtes tehtud nõue madalama järguga nõuetest, mis tulenevad ükskõik millisest artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest.

(e)instrumendid on emiteerinud kriisilahendusalune ettevõtja, mille bilansis ei ole ühtegi artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on madalama või sama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

(f)ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

(I)krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

(II)krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

(III)mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;

(g)kohustuste suhtes ei kohaldata mis tahes kokkuleppeid või tasaarvestusõigusi, mis võiks vähendada nende suutlikkust kriisilahendusmenetluses kahjumit katta;

(h)kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks, tagasivõtmiseks, tagasiostmiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;

(i)piiramata artikli 72c lõiget 2 ei saa instrumentide omanikud kohustusi enne lõpptähtaega tagasi osta;

(j)kui kohustused hõlmavad üht või mitut tagasiostu või ennetähtaegse tagasimaksmise võimalust, võib neid kasutada üksnes vastavalt väljaandja äranägemisele;

(k)kohustusi võib enne tähtaega lunastada, tagasi võtta, tagasi osta või tagasi maksta, kui artiklites 77 ja 78 sätestatud tingimused on täidetud;

(l)kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendusalune ettevõtja soovib kohustused lunastada, tagasi võtta, tagasi osta, varem tagasi maksta või et ta võiks seda teha, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetusmenetluse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

(m)kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendusaluse ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;

(n)kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust, ei muudeta kriisilahendusaluse ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

(o)kohustusi reguleerivate lepinguliste sätetega nähakse ette, et kui kriisilahendusasutus kasutab direktiivi 2014/59/EL artiklis 48 osutatud allahindamise või konverteerimise õigusi, tuleb kohustuste põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb kohustused konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

3.Lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele peavad kohustused kvalifitseeruma kõlblike kohustuste instrumentideks, mille koondsumma ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

(a)täidetud on kõik lõikes 2 kehtestatud tingimused, välja arvatud tingimus punktis d;

(b)asjaomased kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused ning

(c)nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkusele, mida kinnitab kriisilahendusasutus pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõike 3 punktides b ja c osutatud elementide hindamist.

Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada mitte lisada välistatud kohustuste kirjete hulka esimeses lõigus osutatud kohustusi.

4.Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb lõike 3 teise lõigu kohase otsuse, kvalifitseeruvad kohustused kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

(a)krediidiasutuse või investeerimisühingu otsus mitte lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõike 3 esimeses lõigus osutatud kohustusi on kehtiv kooskõlas lõikega 5;

(b)lõikes 2 kehtestatud kõik tingimused, välja arvatud selle punkti d tingimused, on täidetud;

(c)asjaomased kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused;

(d)krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ole artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, omavahendite ja krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste summast üle 5 % suurem;

(e)nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkusele, mida kinnitab kriisilahendusasutus pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõike 3 punktides b ja c osutatud elementide hindamist.

5.Lõike 3 teises lõigus osutatud otsuses täpsustatakse, kas krediidiasutus või investeerimisühing kavatseb lõikes 4 osutatud kohustused lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka või ei kavatse lisada ühtegi lõigetes 3 ja 4 osutatud kohustust. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või otsustada lisada kõlblike kohustuste kirjetele nii lõikes 3 kui ka lõikes 4 osutatud kohustusi.

Otsus avaldatakse aastaaruandes ja see jõustub kuue kuu möödumisel pärast aruande avaldamist. Otsus kehtib vähemalt ühe aasta.

6.Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega.

Artikkel 72c
Kõlblike kohustuste instrumentide amortisatsioon

1.Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks. 

2.Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku tagasiostuvõimalust, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varajasem kuupäev, millal omanik saab kasutada tagasiostuvõimalust ja taotleda instrumendi tagasiostmist või tagasimaksmist.

Artikkel 72d
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui kõlblikkuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumendiks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib endiselt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või artikli 72b lõike 4 kohaselt.

2. jagu
Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e
Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

(a)krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

(b)otsene, kaudne ja sünteetiline osalus sellise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendusaluse ettevõtja suutlikkust kahjusid katta ja rekapitaliseerida;

(c)globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate, artikli 72i kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis ettevõtetes;

(d)krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse vähem kui viis tööpäeva.

2.Käesoleva jao kohaldamisel koheldakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse järku, välja arvatud instrumendid, mis on samas järgus instrumentidega, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.

3.Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

kus

h    = artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

i    = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;

Hi    = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li    = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele;

Li    = artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasi maksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele;

4.Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis asuval emaettevõtjal, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on temaga samasse kriisilahendusalusesse gruppi mittekuuluva tütarettevõtja otsesed, kaudsed või sünteetilised osalused omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtja kriisilahendusasutus pärast asjaomaste tütarettevõtjate kriisilahendusasutusega konsulteerimist lubada emaettevõtja suhtes teha erandi lõike 1 punktidest c ja d ning lõikest 2, arvates maha päritolu liikmesriigi kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Väiksem summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

Kus

i    = tütarettevõtja indeks;

Oi    = tütarettevõtja i emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa, mille emaettevõtja on arvanud konsolideeritud omavahenditesse;

Pi     = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtja hoitud kõlblike kohustuste instrumentide summa;

rRG     = asjaomase kriisilahendusaluse grupi suhtes kohaldatav suhtarv vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 92a lõike 1 punktile a ja artiklile 45d;

Ri     = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Kui emaettevõtjal on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata väiksem summa, arvab tütarettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste asjaomasest elemendist maha lõike 1 punktide c ja d ning lõike 2 kohaselt arvutatud summa ja nimetatud madalama summa vahe.

Artikkel 72f
Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

(a)krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(I)lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

(II)nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

(b)otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

(c)krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(I)pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

(II)nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g
Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse artiklites 72h kuni 72i kehtestatud erandeid.

Artikkel 72h
Teiste globaalsesüsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

(a)nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

(I)lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta;

(II)nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemat kauplemisportfellis või hoitakse mõlemat muu tegevuse all;

(b)otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvates kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i
Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

1.Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

(a)kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest ühestki krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:

(I)artiklid 32 kuni 35;

(II)artikli 36 lõike 1 punktid a kuni g, punkti k alapunktid ii kuni v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevase kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

(III)artiklid 44 ja 45;

(b)krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendusalusel ettevõtjal ei ole olulist investeeringut.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

3.Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

(a)osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

(b)kõlblike kohustuste instrumentide osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga:

Artikkel 72j
Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis on kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel võrdne või väiksem kui 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32 ja 36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised nõuded on täidetud:

(a)osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

(b)kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

2.Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

3.Kui lõike 1 kohaselt maha arvatud osaluste puhul ei ole samas lõikes kehtestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ja ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jagu
Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k
Kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l
Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.“.

(28)II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded“

(29)Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Instrumentide jaotus“;

(b)lõiked 1, 2, 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„1. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada üksnes krediidiasutusel või investeerimisühingul, saavad kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena või kõlblike kohustuste instrumentidena vaid juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

2. Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet tühistada asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid;

(b)lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt instrumendi ega kohustuse võimet katta kahjusid;

(c)lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud loa andmist konsulteerib pädev asutus krediidiasutuse või investeerimisühingu nimetatud tingimustele vastavuse üle kriisilahendusasutusega.

3. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival krediidiasutusel või investeerimisühingul, ei saa kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena või kõlblike kohustuste instrumentidena.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.“;

(c)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised aktsiahinnaindeksid, millele nende kapitali- ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.“.

(30)Artikli 75 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

(31)Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

(b)punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses.

2. Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

(a)enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

(b)finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

(c)krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.

3. Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.“.

(32)Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77
Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevate asutuste eelnevat luba ühe või mõlema järgneva tegevuse jaoks:

(a)krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamine või tagasiostmine kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega lubatud viisil;

(b)täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide või kõlblike kohustuste instrumentide tagasivõtmine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.“.

(33)Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78
Järelevalveline luba omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamiseks

1.Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide või kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks, tagasiostmiseks, tagasivõtmiseks või lunastamiseks juhul, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

(a)    enne artiklis 77 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artiklis 77 osutatud instrumendid sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentide või kõlblike kohustuste instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad kõnealuse toimingu järel käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Pädev asutus konsulteerib enne loa andmist kriisilahendusasutusega.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumente tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et mis tahes selline tulevane tehing on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid teatud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kindla summa piires, mille määrab kriisilahendusasutus. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus pärast konsulteerimist kriisilahendusasutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumente tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et mis tahes selline tulevane tehing on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid teatud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse määratava kindla summa piires. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega tohi ületada 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega tohi ületada 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate väljastatud instrumentide kogusummast. Kõlblike kohustuste instrumentide puhul kehtestab eelnevalt kindlaksmääratud summa kriisilahendusasutus pärast pädeva asutusega konsulteerimist.

Pädevad asutused võtavad üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

2.Hinnates lõike 1 punkti a kohaselt asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid ja kohustused oleksid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad neist instrumentidest, mida nad asendavad.

3.Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb artikli 77 punktis a osutatud toimingu ja kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega on keelatud keelduda artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab, et krediidiasutus või investeerimisühing piirab selliste instrumentide tagasiostmist asjakohasel alusel.

4.Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendava esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimisest, kui täidetud on lõikes 1 kehtestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:

(a)kõnealuste instrumentide regulatiivne liigitus muutub, mille tulemusel tõenäoliselt need jäetaks omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteedivormiga omavahendite hulka, ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

(I)pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;

(II)krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

(b)nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

(c)instrumentide suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 484;

(d)enne artiklis 77 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artiklis 77 osutatud instrumendid sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega või kõlblike kohustuste instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;

(e) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

Seoses nende tingimustega konsulteerib pädev asutus enne loa andmist kriisilahendusasutusega.

5.EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

(a)    mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“;

(b)    lõikes 3 osutatud tagasiostu piiramise asjakohased alused;

(c)    artiklis 77 nimetatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlusega ning andmenõuded, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu taotleb pädevalt asutuselt luba artiklis 77 nimetatud toimingu tegemiseks, sealhulgas kord, mida järgitakse ühistute liikmetele emiteeritud osakute lunastamisel, ning asjaomane ajavahemik selle järgimiseks;

(d)lõikes 4 osutatud erakorralised olukorrad;

(e) lõikes 4 osutatud termini „turutegemine“ tähendus.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [3 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.“.

(34)Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

(a)Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest“;

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi või on andnud allutatud laene, mis kvalifitseeruvad ajutiselt finantssektori ettevõtte esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks krediidiasutuses või investeerimisühingus ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane üksus või asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.“.

(35)Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

(a)Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Omavahendite ja kõlblike kohustuste kvaliteedi järjepidev kontroll“;

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EBA jälgib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesoleva määrusega sätestatud kõlblikkuse tingimustele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega selleks, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.“;

(c)lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„3. EBA annab komisjonile tehnilist nõu mis tahes oluliste muutuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:“.

(36)Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)tütarettevõtja on üks järgmistest:

(I)krediidiasutus või investeerimisühing;

(II)ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

(III)kolmandas riigis vahendajana tegutsev finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi krediidiasutustega samu eeskirju, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need eeskirjad on samaväärsed vähemalt käesoleva määruse eeskirjadega;

(b)tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

(c)käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“.

(37)Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 82
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt vajadusele tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)tütarettevõtja on üks järgmistest:

(I)krediidiasutus või investeerimisühing;

(II)ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

(III)kolmandas riigis vahendajana tegutsev finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi krediidiasutustega samu eeskirju, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need eeskirjad on samaväärsed vähemalt käesoleva määruse eeskirjadega;

(b)tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

(c)kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“.

(38)Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse vastavalt vajadusele kuni 31. detsembrini 2021 kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:“.

(39)Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikele 1 lisatakse järgmine punkt d:

„d)    finantsvõimenduse määr on 3 %.“.

(b)Lõike 3 punktid b, c ja d asendatakse järgmisega:

„b)    krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

(IV)käesoleva osa IV jaotise kohaselt kindlaks määratud tururiskid;

(V)riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395 kuni 401 sätestatud piirmäärasid, sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kõnealuseid piirmäärasid ületada, nagu need on kindlaks määratud IV osa kohaselt.

c) käesoleva osa IV jaotises kindlaksmääratud tururiskide omavahendite nõuded kogu äritegevuse suhtes, mis tekitab valuutariski või kaubariski;

d) arveldusriski omavahendite nõuded kooskõlas V jaotisega, välja arvatud artikkel 379.“.

(40)Lisatakse artiklid 92a ja 92b:

„Artikkel 92a
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele täidab kriisilahendusalune ettevõtja, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, igal ajal järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

(a)18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

(b)6,75 % riskil mitte põhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna artikli 429 lõikes 4 osutatud protsendina koguriskipositsioonist.

2.Lõikes 1 kehtestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a)kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või grupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on nimetatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

(b)kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, millal kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit vastavalt direktiivile 2014/59/EL;

(c)kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, millal kriisilahendusalune ettevõtja on kehtestanud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivsed erasektori meetmed, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendusalust ettevõtjat rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

3.Kui lõike 1 punktis a kehtestatud nõuete kohaldamise tulemusel sama globaalselt olulise ettevõtja iga kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes ületab kogumaht artikli 12 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega tegutseda direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

Artikkel 92b
Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis on kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendusalused ettevõtjad, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, mis on võrdne artiklis 92a kehtestatud 90 % nõudega omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes.

Lõike 1 sätete järgimise eesmärgil võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse, teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui neid hoiab kolmandas riigis asuva krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja.“.

(41)Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94
Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand

1.Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise järel järgmiste piirmääradega võrdne või nendest väiksem:

(a)5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

(b)50 miljonit eurot.

2.Kui lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuste omavahendite nõude järgmiselt:

(a)II lisa punktis 1 loetletud lepingute, II lisa punktis 3 osutatud omavahenditega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vabastada need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest;

(b)muude kui punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.

3.Lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlal kuupäeval vastavalt järgmistele nõuetele:

(a)arvutamisel kasutatakse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:

(I)valuuta ja kaubapositsioonid;

(II)krediidituletisinstrumendid, mida kasutatakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriskipositsioonide või vastaspoole riskipositsiooni suhtes;

(b)kõik positsioonid hinnatakse antud kuupäeva turuhindade põhjal; kui positsiooni turuhinda antud kuupäeva kohta ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust.

(c)pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusele.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelli tegevuste omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.

5.Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida lõike 1 tingimusi, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

6.Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuste omavahendite nõuete määramise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ühtegi lõike 1 tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ühtegi lõike 1 tingimust rohkem kui 6 kuu jooksul viimasel 12 kuul;

7.Kui krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta.

8.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta kauplemisportfelli positsiooni ainult selleks, et igakuise hindamise ajal täita lõikes 1 sätestatud tingimusi .“.

(42)Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99
Aruannete esitamine omavahendite nõuete ja finantsteabe kohta

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad oma pädevatele asutustele artiklis 92 sätestatud kohustuste kohta aruande kooskõlas käesoleva artikliga.

Kriisilahendusalused ettevõtjad esitavad oma pädevatele asutustele artiklites 92a ja 92b sätestatud kohustuste kohta aruande vähemalt korra poole aasta jooksul.

2.Lisaks lõikes 1 osutatud omavahendite aruandlusele esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma pädevatele asutustele finantsteabe aruande, kui nad on üks järgmistest:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklit 4;

(b)krediidiasutus, mis koostab konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 5 punktile b.

3.Pädevad asutused võivad nõuda, et käesoleva määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega konsolideeritud alusel omavahendeid kindlaksmääravad krediidiasutused esitaksid finantsteabe aruande kooskõlas käesoleva artikliga.

4.Lõigete 1 kuni 3 kohaselt nõutavad aruanded tuleb esitada artiklis 430a määratletud väikestel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel igal aastal ning kõikidel teistel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, mille suhtes kohaldatakse lõiget 6, korra poolaasta jooksul või tihedamini.

5.Lõigetes 2 ja 3 osutatud finantsteabe aruandlus koosneb üksnes teabest, mida on vaja tervikliku ülevaate esitamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja süsteemsete riskide kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad finantssektorile või reaalmajandusele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1093/2010.

6.EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks aruannete ühtsed vormingud, koostamise sagedus, esitamise kuupäevad, mõistete määratlused ning artikli 100 lõigetes 1 kuni 3 osutatud aruandluseks kasutatavad IT-lahendused.

Käesolevas artiklis sätestatud aruandekohustust kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes proportsionaalselt, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust, keerukust ja laadi ning tegevuse riskitaset.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.

7.EBA hindab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 29 finantsmõju krediidiasutusele ja investeerimisühingutele seoses täitmisega seotud kuludega ning esitab tulemuste kohta aruande komisjonile hiljemalt [31. detsembril 2019]. Aruandes analüüsitakse eelkõige, kas aruandekohustust on kohaldatud piisavalt proportsionaalselt. Sel eesmärgil tehakse aruandes järgmist:

(a)jaotatakse krediidiasutused ja investeerimisühingud nende suuruse, keerukuse ja laadi ning tegevuse riskitaseme järgi kategooriatesse. Aruandes on eraldi kategooria artiklis 430a määratletud väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks;

(b)mõõdetakse aruandluskoormust, mis tekib igal krediidiasutuse või investeerimisühingu kategoorial asjaomasel ajavahemikul rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandekohustuste täitmisel, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:

(I)aruandluskoormust mõõdetakse nõuete täitmisega seotud kulu ja krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomase ajavahemiku netotulu suhtena;

(II)nõuete täitmisega seotud kulud koosnevad aruandlussüsteemi pideva rakendamise ja käitamisega otse või kaudselt seotud kuludest, sealhulgas kulutused personalile, IT-süsteemidele, õigusküsimustele, raamatupidamisele, auditeerimisele ja konsulteerimisteenustele;

(III)asjaomane ajavahemik on aastane ajavahemik, mille jooksul krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud nõuete täitmisega seotud kulud, et teha ettevalmistusi rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandekohustuse rakendamiseks ning jätkata aruandlussüsteemi pidevat käitamist;

(c)hinnata, kas ja kuivõrd nõuete täitmisega seotud kulud olid uute asutatud ettevõtete jaoks turule tulemisel oluline takistus;

(d)pidades silmas alternatiivkulu, hinnata iga krediidiasutuse või investeerimisühingu kategooria puhul nõuete täitmisega seotud kulude mõju, nagu on osutatud punkti b alapunktis ii; ning

(e)esitada rakendusmääruse (EL) 680/2014 muudatusettepanekud, et vähendada aruandluskoormust krediidiasutuste ja investeerimisühingute või nende erikategooriate jaoks, pidades silmas käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL eesmärke. Aruandes esitatakse vähemalt soovitused, kuidas vähendada artiklis 430a määratletud väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandekohustuse detailsust.

8.Lõike 7 punkti d kohaldamisel tähendab alternatiivkulu krediidiasutuse või investeerimisühingu kaotatud tulu teenuste eest, mida nad ei saanud nõuete täitmisega seotud kulu tõttu klientidele osutada.

9.Pädevad asutused konsulteerivad EBAga, kas muud kui lõigetes 2 ja 3 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid esitama finantsteabe aruande konsolideeritud alusel kooskõlas lõikega 2, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud veel ei esita aruandeid konsolideeritud alusel;

(b)asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse direktiivi 86/635/EMÜ kohast raamatupidamistava;

(c)finantsaruandlust peetakse vajalikuks, et saada täielik ülevaade krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse riskiprofiilist ja ülevaade süsteemsetest riskidest, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad põhjustada finantssektorile või reaalmajanduse toimimisele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1093/2010.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks vormingud, mida esimeses lõigus osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad samas lõigus sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.

10.Kui pädev asutus leiab, et lõikes 6 osutatud rakenduslike tehniliste standarditega hõlmamata teave on vajalik lõikes 5 sätestatud eesmärkidel, teavitab ta EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu täiendavast teabest, mis on tema hinnangul vaja lisada selles lõikes osutatud rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse.

11.Pädevad asutused võivad loobuda käesolevas artiklis ning artiklites 100, 101, 394, 415 ja 430 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites täpsustatud kirjete aruandlusnõuetest, kui need kirjed on pädevatele asutustele juba kättesaadavad muul viisil kui eelnimetatud rakenduslike tehniliste standardite alusel, sealhulgas kui selline teave on pädevatele asutustele kättesaadav muus vormingus või teistsuguse detailsusega.“.

(43)Artikkel 100 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 100
Aruandekohustused seoses varade koormatistega

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi oma varade koormamise tasemest.

2.Lõikes 1 osutatud aruandes esitatakse koormatud vara jaotus liigiti, näiteks tagasiostmislepingud, väärtpaberite laenuks andmine, väärtpaberistatud riskipositsioonid või tagatud võlakirjade tagatisena lisatud laenud. “.

(44)Artikli 101 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele kord poolaastas aruanded järgmiste koondandmetega iga riigisisese kinnisvaraturu kohta, mille suhtes neil on riskipositsioone:“.

(45)Artikli 101 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.    EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud koondandmete ühtsed vormingud, mõistete määratlused, aruannete koostamise sagedus ja esitamise kuupäevad ning IT-lahendused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.

5.    Erandina lõikest 1 esitavad artiklis 430a määratletud väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 1 osutatud teabe kord aastas.“.

(46)Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artikli 104 kohaselt kehtestanud.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid artikli 103 kohaselt.

4. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse kauplemisüksustele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on loonud artikli 104b kohaselt, välja arvatud juhul, kui tema suhtes võib kohaldada artiklis 94 sätestatud käsitlust või talle on tehtud artikli 104b lõikes 3 osutatud erand.“

(b)Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artikli 105 kohaseid usaldusväärse hindamise nõudeid.

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.“.

(47)Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:

(a)    tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

(b)    millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

(c)    mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:

(I)tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;

(II)maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;

(III)anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;

(d)    millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

(e)    millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;

(f)    millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;

(g)    millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib riske või positsioone kauplemisportfellist üle kanda muu tegevuse alla ja vastupidi ning selliste ülekandmiste kriteeriumid, nagu on osutatud artiklis 104b.“;

(b)Lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2. Kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi tingimusi:“;

(c)Lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)    krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisportfelli positsiooni või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;“;

(d)Lõike 2 punkti b sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:

„b)    krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfellis olevate positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:“;

(e)Lõike 2 punkti b alapunkti i muudetakse järgmiselt:

„i) milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus, või kui vaja, määratud diiler võtta;“.

(48)Artikkel 104 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 104
Kauplemisportfelli kuulumine

1.Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on artiklis 102 sätestatud nõuetele ning artikli 4 lõike 1 punkti 86 ja käesoleva artikli kohasele kauplemisportfelli määratlusele vastavad ning krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimissuutlikkust ja -tavasid arvesse võttes selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, mille kohaselt määratakse kindlaks, millised positsioonid loetakse omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib täies ulatuses kõnealuste põhimõtete ja protseduuride järgimise, teostab selle üle siseauditit vähemalt korra aastas ja teeb auditi tulemused pädevatele asutustele kättesaadavaks.

2.Positsioonid järgmistes instrumentides määratakse kauplemisportfelli:

(a)instrumendid, mis täidavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise kriteeriume, nagu osutatud lõigetes 6 kuni 9;

(b)finantsinstrumendid, mida haldab kooskõlas artikliga 104b loodud kauplemisüksus;

(c)finantsinstrumendid, mille tagajärjel tekib lühike krediidi- või aktsiapositsioon;

(d)väärtpaberite emissiooni tagamise kohustusest tulenevad instrumendid;

(e)õiglases väärtuses mõõdetud finantsvara või kohustused;

(f)turutegemisest tulenevad instrumendid;

(g)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, tingimusel et nad täidavad käesoleva artikli lõike 10 nõudeid;

(h)börsil noteeritud aktsiad;

(i)kauplemisega seotud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

(j)optsioonid, sealhulgas krediidi- või aktsiariskiga seotud kauplemisportfellivälistest instrumentidest tulenevad eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid.

Käesoleva lõike punkti c kohaldamisel on krediidiasutusel või investeerimisühingul lühike aktsiapositsioon, kui aktsiahinna vähenemise tõttu krediidiasutuse või investeerimisühingu kasum suureneb. Samamoodi on krediidiasutusel või investeerimisühingul lühike krediidipositsioon, kui emitendi või emitentide rühma krediidiriski marginaali suurenemine või krediidivõimelisuse vähenemine toob krediidiasutusele või investeerimisühingule kasumit.

3.Positsioone järgmistes instrumentides ei määrata kauplemisportfelli:

(a)väärtpaberistamishoidlasse paigaldatavad instrumendid;

(b)kinnisvara;

(c)jaekrediit ja VKE krediit;

(d)muud kui lõike 2 punktis g täpsustatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei saa fondi iga päev läbi vaadata või kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa iga päev reaalhindu fondi tehtud omakapitaliinvesteeringute kohta;

(e)tuletisinstrumendilepingud punktides a kuni d osutatud alusvaraks olevate instrumentidega;

(f)instrumendid, mida hoitakse eesmärgiga maandada positsiooni teatavat riski punktides a kuni e osutatud instrumendis.

4.Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta lõike 2 punktides e kuni i osutatud instrumendi positsiooni kauplemisportfelli määramata, kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevaid asutusi veenda, et positsiooni ei hoita kauplemise eesmärgil ega selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone.

5.Pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda tõendeid selle kohta, et lõikes 3 nimetamata positsioon määratakse kauplemisportfelli. Sobilike tõendite puudumisel võivad pädevad asutused nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult selle positsiooni ümberpaigutamist muu tegevuse alla, välja arvatud lõike 2 punktides a kuni d osutatud positsioonide puhul.

6.Pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda tõendeid, et lõike 2 punktides a kuni d nimetamata positsioon määratakse muu tegevuse alla. Sobilike tõendite puudumisel võivad pädevad asutused nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult selle positsiooni ümberpaigutamist kauplemisportfelli positsioonide hulka, välja arvatud juhul, kui see positsioon on loetletud lõikes 3.

7.Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistamise positsioonidest ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidest, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(a)positsioonide puhul ei ole tegemist edasiväärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendiga, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest;

(b)kõik nende alusvaraks olevad instrumendid on:

(I)ühe alusvaraga instrumendid, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendid, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või

(II)punktis i osutatud instrumentidele tuginevad üldkaubeldavad indeksid.

Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud ausad ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumiste noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

8.Positsioone, mille alusvaraks on üks järgmistest instrumentidest, ei lisata korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:

(a)alusvaraks olevad instrumendid, mis kuuluvad artikli 112 punktis h või i osutatud riskipositsiooni klassidesse;

(b)eriotstarbelise ettevõtte vastu olev nõue, mis on otseselt või kaudselt tagatud positsiooniga, mis lõike 6 kohaselt ei vasta ise korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise tingimustele.

9.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisada positsioonid, mis ei ole ei väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski, tingimusel et asjaomase instrumendi või selle alusvaraks olevate instrumentide jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, mida on kirjeldatud lõike 7 viimases lõigus.

10.Krediidiasutus või investeerimisühing määrab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsiooni kauplemisportfelli, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing saab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes kohaldada läbivaatamise meetodit iga päev;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing saab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja hindade kohta teavet iga päev.“.

(49)Lisatakse artiklid 104a ja 104b:

„Artikkel 104a
Positsiooni ümberliigitamine

1.Krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted, mille alusel määrata kindlaks erandlikud asjaolud, mis õigustavad kauplemisportfelli kuuluva positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelliväliseks positsiooniks või vastupidi, et määrata kindlaks omavahendite nõuded pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab need põhimõtted uuesti läbi vähemalt korra aastas.

EBA töötab [kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil välja juhised erandlike asjaolude tähenduse kohta.

2.Pädevad asutused annavad loa omavahendite nõuete täitmise eesmärgil kauplemisportfelli positsiooni ümberliigitamiseks kauplemisportfelliväliseks positsiooniks või vastupidi üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele esitanud kirjaliku tõendi, et positsiooni ümberliigitamise otsus tuleneb erandlikust asjaolust, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu lõikes 1 sätestatud põhimõtetega. Selleks esitab krediidiasutus või investeerimisühing piisavaid tõendeid, et positsioon ei vasta enam artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli kuuluva või kauplemisportfellivälise positsioonina liigitamise tingimusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse peab heaks kiitma krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan.

3.Kui pädev asutus on andnud kooskõlas lõikega 2 loa, siis krediidiasutus või investeerimisühing:

(a)avalikustab järgmisel aruandekuupäeval teabe selle kohta, et tema positsioon on ümberliigitatud;

(b)lõikes 4 sätestatud käsitluse kohaselt määrata järgmisel aruandluskuupäeval kindlaks ümberliigitatud positsiooni omavahendite nõuded kooskõlas artikliga 92;

4.Kui järgmisel aruandluskuupäeval tingib positsiooni ümberliigitamine krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõude netomuutuse, mille tulemusel omavahendite nõue neto väheneb, peab krediidiasutusel või investeerimisühingul olema netomuutusega samas väärtuses täiendavaid vahendeid ja ta peab täiendavate vahendite suuruse avalikustama. Täiendavate vahendite suurus peab jääma samaks, kuni saabub positsiooni lõpptähtaeg, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul asjaomase summa varasemal kuupäeval kasutuselt kõrvaldada.

5.Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine on tagasivõtmatu.

Artikkel 104b
Nõuded kauplemisüksusele

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud loovad kauplemisüksused ning määravad neile igast oma kauplemisportfellist positsioone. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas lõikega 2.

2.Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma järgmisi tingimusi:

(a)igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;

(b)igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; diiler määratakse tegutsema üksnes ühte kauplemisüksusesse; üks diiler igast kauplemisüksusest võtab kauplemisüksuse tegevuse ja teiste diilerite üle järelevalve tegemisel juhirolli;

(c)igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;

(d)aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning edastatakse regulaarselt krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile;

(e)igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevale asutusele, mil viisil nad täidavad lõike 2 nõudeid. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.

4.Erandina lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad tururiski omavahendite nõuete kindlaksmääramisel artikli 325 lõike 1 punktides a ja c kehtestatud meetodeid, taotleda osalist või täielikku vabastust asjaomases artiklis sätestatud tingimustest. Pädevad asutused võivad vabastuse anda, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et:

(a)mittevastavus lõike 2 tingimustele ei avalda olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkusele juhtida või tõhusalt jälgida kauplemisportfelli positsioonide tururiske;

(b)ta täidab artiklis 103 sätestatud kauplemisportfelli haldamise üldnõudeid.“.

(50)Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Kõikide õiglase väärtuse alusel mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad eelkõige, et kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglase väärtuse alusel mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglase väärtuse alusel mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.“;

(b)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.    Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes.

4.    Võimaluse korral hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes kauplemisportfelli kapitalikäsitluse kohaldamisel.“;

(c)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„6.    Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.“;

(d)lõike 7 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumatult ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.“;

(e)lõike 11 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)    lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325be;“.

(51)Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.    Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse, kui kauplemisportfellivälise maandatud positsiooni või kauplemisportfelli positsiooni suhtes rakendatavatest nõuetest ei tulene teisiti.

3.    Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli krediidituletisinstrumendi abil, loetakse sellist krediidituletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt tunnustatud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isikuga võetud krediidituletisinstrument lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõude arvutamise eesmärgil.“;

(b)lisatakse järgmised lõiked 4, 5 ja 6:

„4.    Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist aktsiariski positsiooni oma kauplemisportfelli aktsiatuletisinstrumendi abil, loetakse sellist aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise aktsiariski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt tunnustatud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isikuga võetud aktsiatel põhinev tuletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõude arvutamise eesmärgil.

5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist avatust intressiriski suhtes kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, peetakse seda positsiooni sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt, kui järgmised tingimused on täidetud:

(a)positsioon on määratud kauplemisüksusele, mis on loodud kooskõlas artikliga 104b ja mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski suhtes esineva avatuse sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele. Sellel eesmärgil võib kauplemisüksus võtta teisi intressiriski positsioone kolmandate isikute või krediidiasutuse või investeerimisüksuse teiste kauplemisüksustega, kui need kauplemisüksused täielikult tasakaalustavad asjaomaste teiste intressiriski positsioonide tururiskid, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikutega;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud tingimuste kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon leevendab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski;

6. Tururiski omavahendite nõuded kõikide lõike 3 punktis a osutatud positsioonide puhul, mis on kauplemisüksusele määratud või mis ta on võtnud, arvutatakse individuaalselt eraldi portfellina ja need nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõudeid.“.

(52)Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuse suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“.

(53)Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamist kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone.“.

(54)Artikkel 132 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 132
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõue

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.Kui lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada läbivaatamise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda läbivaatamise meetodit ega volituste kohast meetodit, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (taganemismeetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui järgmised tingimused on täidetud:

(a)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on üks järgmistest:

(I)ettevõtja on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;

(II)ELi alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;

(III)AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on volitatud direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;

(IV)AIF, mida juhib kolmanda riigi AIF, kes on volitatud direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;

(V)kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIF ja turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;

(b)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

(I)nende varade kategooriad, millesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on õigus investeerida;

(II)investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

(c)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule on kooskõlas järgmiste nõuetega:

(I)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja majandustegevuse kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevuse kohta;

(II)finantsteabe detailsus on piisav, et krediidiasutus või investeerimisühing saaks arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodiga;

(III)kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab läbivaatamise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)kolmas isik on üks järgmistest:

(I)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

(II)muude kui punktiga i hõlmatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumile.

(b)kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetodite kohaselt;

(c)välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

1.Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (esimese taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja) arvutamiseks ja esimese taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja mis tahes aluspositsioonid on teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon (teise taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja), võib teise taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara arvutada lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib kolmanda taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara riskipositsioonide ja iga järgneva taseme arvutuste puhul kasutada läbivaatamise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Muudel juhtudel kasutatakse taganemismeetodit.

6.Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on arvutatud läbivaatamise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on piirmääraks ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjariskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on arvutatud taganemismeetodi kohaselt.“.

(55)Lisatakse artikkel 132a:

„Artikkel 132a
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

1.Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, vaatavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave konkreetse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide kohta, need aluspositsioonid läbi, et arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kõiki aluspositsioone, nagu kuuluks need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

2.Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole läbivaatamise meetodi kasutamiseks piisavat teavet konkreetse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volitustes ja asjaomastes õigusaktides kehtestatud piirmääradega.

Esimese lõigu kohaldamisel eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutustes, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja võtab kõigepealt volituste või asjaomaste õigusaktide alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutuse käesolevas peatükis, käesoleva jaotise 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

3.Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsiooni riskiga kaalutud vara, asendada asjaomase ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summaga, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtusest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentidest tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

4.EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud riskipositsiooni riskiga kaalutud varade suuruse, kui arvutamiseks vajalikud tegurid ei ole kättesaadavad.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile [üheksa kuu jooksul pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.“.

(56)Lisatakse artikkel 132b:

„Artikkel 132b
Erandid meetodist, millega arvutatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsiooni riskiga kaalutud varad

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida hoiab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ning mis tuleb vastavalt maha arvata kooskõlas artikli 36 lõikega 1, artikliga 56 ja artikliga 66.

6.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid artikli 150 lõike 1 punktide g ja h tähenduses ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud korda.“.

(57)Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 152
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud käesolevas artiklis sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, vaatavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave konkreetse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide kohta, need aluspositsioonid läbi, et arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kõiki aluspositsioone, nagu kuuluks need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

3.Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsiooni riskiga kaalutud vara, asendada asjaomase ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summaga, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtusest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentidest tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas lõigetega 2 ja 3 läbivaatamise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:

(a)artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;

(b)riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonid“ kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 261 sätestatud välisreitingu meetodit;

(c)kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

5.Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kui neil puudub piisav teave ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja üksikute aluspositsioonide tulemusnäitajate kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siiski seal sätestatud meetodeid.

6.Piiramata artikli 132b lõike 2 kohaldamist kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud läbivaatamise meetodit ega käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud taganemismeetodit.

7.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)kolmas isik on üks järgmistest:

(I)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

(II)muude kui punktiga i hõlmatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;

(b)muude kui lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud meetodi kohaselt;

(c)lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused asjaomastes punktides sätestatud meetodite kohaselt;

(d)välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

8.Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b.“.

(58)Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:

„h) nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.“.

(59)Lisatakse artikkel 204a:

„Artikkel 204 a
Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena aktsiatel põhinevaid tuletisinstrumente, mis on kogutulu vahetustehingud või oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased, üksnes sisemise riskimaanduse eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta kaitstava vara väärtuse vähenemise tasaarvestust kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

2.Kui krediidiasutus või investeerimisühing teostab sisemist riskimaandust aktsiatuletisinstrumendi abil, tuleb selleks, et sisemine riskimaandus kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule.

Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4. kuni 6. jaos sätestatud eeskirju.“.

(60)Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõike 3 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud EVA järgmiselt:

.“.

(b)Lõike 5 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul võtavad käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tagatise riski maandavat mõju kooskõlas asjaomaste jagude sätetega.“

(61)Artikli 272 lõiked 6 ja 12 asendatakse järgmisega:

„6) „maandatud positsioonide kogum“ – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;

12) „praegune turuväärtus“ (CMV) – käesoleva peatüki 3. kuni 5. jao kohaldamisel tähendab praegune turuväärtus tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõikide tehingute netoturuväärtust koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;“.

(62)Artiklisse 272 lisatakse järgmised punktid 7a ja 12a:

„7a) „ühepoolne võimendustagatise leping“ – võimendustagatise leping, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab andma vastaspoolele variatsioonitagatisi, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt variatsioonitagatist või vastupidi;“.

„12a) „sõltumatu tagatise netoväärtus“ – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatis, mis kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole variatsioonitagatis;“.

(63)Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe käesoleva peatüki 3. kuni 6. jaos sätestatud meetodi põhjal kooskõlas käesoleva artikliga.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud meetodit. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 3 kehtestatud tingimustele, ei kasuta käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud meetodit.

II lisa punktis 3 loetletud lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks ei kasuta krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud meetodit.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada käesoleva peatüki 3. kuni 6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni. Üksik krediidiasutus või investeerimisühing ei või püsivalt kasutada käesoleva peatüki 3. kuni 6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni.“

(b)Lõiked 6, 7, 8 ja 9 asendatakse järgmistega:

„6. Kõikide käesoleva peatüki 3. kuni 6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga üksiku vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning krediidiasutus või investeerimisühing kasutab asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte käesoleva peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjaomase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

7. Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel käesoleva peatüki 3. kuni 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

(c)nende riski positsioonid on vastasmärgiga;

(d)nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;

(e)nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.

8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate riskipositsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3. kuni 6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.

9. Käesoleva peatüki 3. kuni 6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikliga 291.“.

(64)Lisatakse artiklid 273a ja 273b:

„Artikkel 273 a
Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

1.Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui nende tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal järgmiste piirmääradega võrdne või neist väiksem:

(a)10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

(b)150 miljonit eurot;

Käesoleva lõike kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlaks konkreetsel kuupäeval, kasutades kõiki oma tuletisinstrumentidest tulenevaid positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida kasutatakse sisemise riskimaandusena kauplemisportfelliväliste krediidiriskide positsioonide suhtes.

2.Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada intressiriski, välisvaluuta ja kulla tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos kehtestatud meetodi kohaselt, kui nende tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal järgmiste piirmääradega võrdne või neist väiksem:

(a)5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

(b)20 miljonit eurot;

Käesoleva lõike kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlaks konkreetsel kuupäeval, kasutades kõiki II lisa lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute tuletisinstrumentidest tulenevaid positsioone;

3.Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlal kuupäeval vastavalt järgmistele nõuetele:

(a)tuletisinstrumentide positsioonid hinnatakse antud kuupäeva turuhindade põhjal. Kui positsiooni turuväärtust antud kuupäeva kohta ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust.

(b)pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusele.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliseid käesoleva peatüki 4. või 5. peatükis sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta tuletisinstrumendiga tehtud tehingut ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 273b
Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

1.Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida artikli 273a lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

2.Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kolme kuu jooksul artikli 273a lõigete 1 ja 2 kohaldamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ühtegi artikli 273a lõike 1 ega 2 tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ühtegi artikli 273a lõigete 1 ega 2 tingimust rohkem kui 6 kuu jooksul viimasel 12 kuul.

3.Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida enam artikli 273a lõikeid 1 ja 2, lubatakse tal üksnes määrata tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtus, kasutades vastavalt vajadusele käesoleva peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnudkatkematult täidetud terve aasta jooksul.“.

(65)III osa II jaotise 6. peatüki 3. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jagu
Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274
Riskipositsiooni väärtus

1.Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingulise tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)tasaarvestuskokkulepe kuulub artiklis 295 osutatud lepingulise tasaarvestuskokkuleppe liikide alla;

(b)tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;

(c)krediidiasutus või investeerimisühing on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 kehtestatud kohustused.

Kui üks nimetatud tingimustest ei ole täidetud, käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing iga tehingut, nagu see oleks iseseisev tasaarvestatavate tehingute kogum.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

kus:

RC    =    artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu;

PFE    =    artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

α    =    1,4.

3.Võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on samasuguse tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mille suhtes võimendustagatise lepingut ei kohaldata.

4.Kui tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise leping kehtib, ning arvutavad iga rühmitatud tehingute riskipositsiooni väärtuse eraldi.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata järgmistele tingimustele vastava tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli:

(a)tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;

(b)tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;

(c)krediidiasutus või investeerimisühing on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;

(d)tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

6.Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustava individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna.

Artikkel 275
Asenduskulu

1.Tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

2.Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

kus:

VM        =    regulaarselt volatiilsusega kohandatud saadud või antud netovariatsioonitagatis tasaarvestatavate tehingute kogumis, et maandada tasaarvestatavate tehingute kogumi praeguse turuväärtuse muutusi;

TH        =    võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda;

MTA        =    minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

3.Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

kus:

i    =    indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi    =    tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA    =    mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi regulaarselt volatiilsusega kohandatud saadud või antud tagatise väärtus, et leevendada nende praeguse turuväärtuse muutusi;

NICAMA    =    mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi, välja arvatud VMMA, volatiilsusega kohandatud saadud või antud tagatise väärtus.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasemel, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasemel või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasemel, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasemest, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276
Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

1.Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VM, VMMA, NICA ja NICAMA, kohaldades kõiki järgmisi tingimusi:

(a)kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artikli 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

(b)kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis ei kuulu kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

(c)vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga.

(d)volatiilsusega kohandatud mis tahes saadud või antud tagatis arvutatakse artikli 223 kohaselt. Kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 225 sätestatud meetodeid.

(e)sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMi kui ka NICA arvutamisel;

(f)sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;

(g)vastaspoolele antud mis tahes tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.

2.Lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega kohandatud antud tagatise arvutamisel asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 223 lõike 2 valemi järgmise valemiga:

3.Lõike 1 punkti d kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud volatiilsusega kohandatud saadud või antud tagatise arvutamisega seotud realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:

(a)artikli 276 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul on ajavahemik üks aasta;

(b)artikli 276 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul on ajavahemik kooskõlas artikli 279d lõike 1 punktiga b määratud riski võimendustagatise periood.

Artikkel 277
Tehingute määramine riskikategooriatesse

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse kuuest, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:

(a)intressirisk;

(b)valuutarisk;

(c)krediidirisk;

(d)aktsiarisk;

(e)kaubarisk;

(f)muud riskid.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud määramise tehingu peamise riskiteguri alusel. Muude kui lõikes 3 osutatud tehingute puhul on peamine riskitegur tuletisinstrumendi positsiooni ainus oluline riskitegur.

3.Alates [käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast] kauplemisportfelli määratud tuletisinstrumendi tehingu puhul, mille tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutab krediidiasutus või investeerimisühing kas peatükis 1a või 1b kehtestatud meetodeid, on peamine riskitegur see tegur, mis on seotud IV jaotise 1.b peatüki kohaselt arvutatud kõrgeima absoluutse tundlikkusega kõikidest selle tehingu tundlikkustest.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingute määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriatesse järgmisi tingimusi:

(a)kui tehingu peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu intressiriski kategooriasse;

(b)kui tehingu peamine riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu kaubariski kategooriasse.

5.Erandina lõikest 2 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletisinstrumendi tehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, mitmesse riskikategooriasse. Kui kõikidest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse kategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõikidest tehingutest ühe olulised riskitegurid kuuluvad erinevatesse riskikategooriatesse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle tehingu ühe korra igasse riskikategooriasse, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.

6.EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega üksikasjalikult täpsustatakse järgmine:

(a)tehingute ainsa olulise riskiteguri kindlaksmääramise meetod muude kui lõikes 3 osutatud tehingute puhul;

(b)rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 277 a
Maandatud positsioonide kogum

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjaomased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:

(a)intressiriski kategoorias kajastatud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

(b)valuutariski kategoorias kajastatud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur põhineb samal valuutapaaril;

(c)krediidiriski kategoorias kajastatud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

(d)aktsiariski kategoorias kajastatud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

(e)kaubariski kategoorias kajastatud tehingud määratakse ühte järgmisse viiest maandatud positsioonide kogumist, mis põhinevad peamise riskiteguri laadil:

(I)energeetika;

(II)metallid;

(III)põllumajandustooted;

(IV)ilmastikutingimused;

(V)muud kaubad.

(f)muude riskide kategoorias kajastatud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on identne.

Punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategoorias kajastatud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategoorias kajastatud tehingutele, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

2.Erandina lõikest 1 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:

(a)tehingud, mille peamine riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;

(b)tehingud, mille peamine riskitegur on vahe samas riskikategoorias kajastatud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on identne.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud punktis b, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud punktis b osutatud tehingud punktis b osutatud kahest riskitegurist ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga kogumi peamise riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos iga maandatud positsioonide kogumis tehtud tehingute arvuga.

Artikkel 278
Võimalik tulevane riskipositsioon

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

kus:

a    =    indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a)    =    riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a kuni 280f kohaselt;

multiplier    =    kordaja tegur, mis arvutatakse lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Käesoleva arvutamise tegemisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisele, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on kajastatud selles riskikategoorias.

2.Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.

3.Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

kus:

Floorm    =    5 %;

y        =    

z        =

NICAi     =    sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasemel või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasemel.

Artikkel 279
Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a kuni 280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

kus:

δ        =    tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot    =    tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt;

MF        =    tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt;

Artikkel 279 a
Järelevalveline delta

1.Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab järelevalvelise delta (δ) järgmiselt:

(a)ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on kajastatud intressiriski kategoorias, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

kus:

sign        =    

type        =    

N(x)        =    standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P        =    optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind;

K        =    optsiooni täitmishind;

T        =    optsiooni lõpptähtaeg, mis on ainus tulevane kuupäev, millal optsiooni võib teostada. Lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

σ        =    tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel ning tabeli 1 kohaselt kindlaks määratud optsiooni regulatiivne volatiilsus.

Tabel 1

Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutav krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et:

i) forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;

ii) forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;

iii) forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad sularahavood enne optsiooni lõpptähtaega.

(b)     sünteetilise väärtpaberistamise seeriate puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

kus:

sign    =

A    =    väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt;

D    =    väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt;

(c)punktides a või b osutamata tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist järelevalvelist deltat:

2.Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui peamise riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui peamise riskiteguri väärtus kasvab.

Artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul on pikk positsioon tehing, mille peamise riskiteguri tundlikkuse märk on positiivne, ja lühike positsioon on tehing, mille peamise riskiteguri tundlikkuse märk on negatiivne. Muude kui artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud objektiivse teabe alusel nende tehingute struktuuri ja eesmärgi kohta, kas asjaomased tehingud on peamise riskiteguri pikad või lühikesed positsioonid.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kooskõlas meetodiga, mida kasutatakse lõike 2 kohaselt peamise riskiteguri puhul, kas ühe või enama riskiteguriga tehing on iga olulise riskiteguri pikk positsioon või lühike positsioon.

4.Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

(a)valem, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad intressiriski kategoorias kajastatud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobiliku regulatiivse volatiilsuse;

(b)millist objektiivset teavet tehingu struktuuri ja eesmärgi kohta krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad, et määrata, kas tehing, millele ei ole osutatud artikli 277 lõikes 2, on peamise riskiteguri pikk või lühike positsioon;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 279b
Korrigeeritud tinglik väärtus

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

(a)intressiriski või krediidiriski kategoorias kajastatud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalve kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

R    =    järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

S    =    alguskuupäev on kuupäev, millal toimub maksete määramine või maksete tegemine, kusjuures makse ei ole võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega seotud makse. Kui aruandekuupäevaks on juba toimunud maksete määramine või maksete tegemine, on alguskuupäev võrdne nulliga. Alguskuupäev väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kui tehingul on üks või mitu tulevast kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingulisest lõpptähtajast varem, on alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

i) kuupäev või mitmest tuleviku kuupäevast kõige varasem, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingulisest lõpptähtajast varem;

ii) kuupäev, millal toimub maksete määramine või maksete tegemine, kusjuures makse ei ole võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega seotud makse.

Kui tehingu alusvaraks on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäevaks kõige varasem kuupäev, millal alusvaraks oleva instrumendi puhul toimub maksete määramine või maksete tegemine.

E    =    lõpptähtpäev, mis on kuupäev, millal tehingu viimase lepingulise makse väärtus vahetatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahel. Lõpptähtpäev väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel;

(b)valuutariski kategoorias kajastatud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

(I)kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;

(II)kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;

(III)kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutasse;

(c)aktsiariski või kaubariski kategoorias kajastatud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus osalenud alusvaraks olevate instrumentide arvuga.

Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab tinglikku väärtust korrigeeritud tingliku väärtusena siis, kui aktsiariski või kaubariski kategoorias kajastatud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena ja mitte alusvaraks oleva instrumendi osakute arvuna.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:

(a)kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni:

(I)alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on olenevalt olukorrast tinglikuks väärtuseks alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;

(II)alusvaraks oleva instrumendi stohhastilise tingliku väärtuse ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevase turuväärtuste arvutamise valemis.

(b)nii binaarsete kui ka digitaalsete optsioonide puhul on tinglik väärtus see, mis on optsiooni tasuvuse võimalikest väärtustest suurim optsiooni lõpptähtaja saabudes.

Ilma et see mõjutaks esimese lõigu kohaldamist, kui optsiooni võimalik tasuvus on stohhastiline, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks punkti a alapunktis ii sätestatud meetodit;

(c)lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel teostamata;

(d)lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoogude mitmekordistumine või lepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib krediidiasutus või investeerimisühing tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus on arvutatud käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279c
Lõpptähtaja tegur

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõpptähtaja teguri (MF) järgmiselt:

(a)artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kantud tehingute puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit:

kus:

M            =    tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga. Sellel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks. Järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks lepingulistele põhikohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi lepinguliste kohustuste lõpetamiseks.

OneBusinessYear    =    üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

(b)(b) artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:

kus:

MPOR        =    tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2 kuni 5 kohaselt.

Kliendi ja kliiriva liikme vahelise tehingute riski võimendustagatise perioodi määramisel asendab krediidiasutus või investeerimisühing, kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie (5) tööpäevaga.

2.Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise muutmise kuupäevani tehingute puhul, mille kohaselt riskiga laenud makstakse tagasi pärast kindlaksmääratud kuupäeva ja juhul, kui tähtaegu muudetakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus 0.

Artikkel 280
Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a kuni 280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient ϵ järgmine:

Artikkel 280a
Intressiriski kategooria lisand

1.Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

kus:

j        = indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnIRj    = intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.Intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatakse järgmiselt:

kus:

ϵj            =    maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;

SFIR             =    intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga;

EffNotIRj    =    maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõigete 3 ja 4 kohaselt.

3.Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:

Tabel 2

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi tegeliku tingliku väärtuse j järgmise valemiga:

kus:

l    =    indeks, mis näitab riskipositsiooni;

Dj,k     =    maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

Artikkel 280b
Valuutariski kategooria lisand

1.Artikli 278 kohaldamisel arvutatakse asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisand järgmiselt:

kus:

j    = indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumit, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga b ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnFXj     =    valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.Valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatakse järgmiselt:

kus:

ϵj        =    maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient arvutatuna artikli 280 kohaselt;

SFFX        =    valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;

EffNotIRj    =    maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

Artikkel 280c
Krediidiriski kategooria lisand

1.Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused vastavalt järgnevale:

(a)krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus. Ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;

(b)krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse krediidiriski aluseks olev üksus. Mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks olevatel võlainstrumentidel või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentidel on samad komponendid.

2.Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

j        =    indeks, mis märgib krediidiriski maandatud positsioonide kogumit, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnCreditj    =    maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

j            =    indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevat üksust;

ϵj            =    maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 lõike 3 kohaselt;

AddOn(Entityj)    =    krediidiriski aluseks oleva üksuse j lisand, mis on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt;

ρjCredit         =    üksuse j korrelatsioonitegur. Kui krediidiriski aluseks olev üksus j on kindlaks määratud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρjCredit = 50 %. Kui krediidiriski aluseks olev üksus j on kindlaks määratud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρjCredit = 80 %

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse j lisandi järgmiselt:

kus:

EffNotCreditj    =    krediidiriski aluseks oleva üksuse j tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

kus:

l        =    indeks, mis näitab riskipositsiooni;

SFj,lCredit    =    krediidiriski aluseks oleva üksuse j suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on kindlaks määratud lõike 5 kohaselt.

5.Lõike 4 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriski aluseks oleva üksuse j suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:

(a)Lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse j puhul kajastatakse SFj,lCredit käesoleva artikli tabelis 3 sätestatud ühe järelevalvelise teguri all kuuest, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus. Üksikemitendi puhul, kelle krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:

(I) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab II jaotise 3. peatükis esitatud meetodit, määrab vastaspoole sisereitingule ühe välise krediidikvaliteedi hinnangu;

(II) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab II jaotise 2. peatükis esitatud meetodit, määrab sellisele krediidiriski aluseks olevale üksusele SFj,lCredit = 0,54 %. Kui aga krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab üksikemitendi krediidiriski positsioonide riski kaalumiseks artiklit 128, määratakse SFj,lCredit = 1,6 %;

(b)Lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse j puhul:

(I)kui krediidiriski aluseks olevale üksusele j-le määratud positsioon i on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse SFj,lCredit kahest ühe käesoleva artikli tabelis 4 osutatud järelevalvelise teguri alla, tuginedes üksikute komponentide krediidikvaliteedi enamusele;

(II)kui krediidiriski aluseks olevale üksusele j-le määratud positsioonile l ei ole osutatud käesoleva punkti alapunktis i, on SFj,lCredit käesoleva lõike punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud selle positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi.

Tabel 3

Tabel 4

Artikkel 280d
Omakapitaliriski kategooria lisand

1.Lõike 2 kohaldamisel loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused vastavalt järgnevale:

(a)iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus. Ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;

(b)iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus. Mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui asjaomaste tehingute aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

2.Artikli 278 kohaldamisel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali riski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

j        =    = indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnEquityj    =    krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand, mis on kindlaks määratud lõike 3 kohaselt.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j omakapitaliriski kategooria lisandi järgmiselt:

      kus:

j     =    indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevat üksust;

ϵj         =    maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalveline teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

AddOn(Entityj) =    omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j lisand, mis on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt;

ρjEquity      =    üksuse j korrelatsioonitegur. Kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρjEquity = 50 %. Kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρjEquity = 80 %.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j lisandi järgmiselt:

kus:

SFjEquity     =    omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j suhtes kohaldatav järelevalveline tegur. Kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis SFjEquity = 32 %; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis SFjEquity = 20 %;

EffNotEquityj    =    omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

Artikkel 280e
Kaubariski kategooria lisand

1.Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

j        =    indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnComj    = maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisand, mis on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt.

2.Asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumis kaubariski maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks kooskõlas lõikega 4 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga maandatud positsioonide kogumi jaoks asjaomased aluseks oleva kauba liigid. Kaubatuletisinstrumentidega tehtavad tehingud määratakse sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui nende tehingute alusvaraks olev kaubainstrument on laadilt samasugune.

3.Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, millel on suured ja kontsentreerunud kaubatuletisinstrumentide portfellid, kaaluks lõike 2 kohaste kaubariski maandatud positsioonide kogumite aluseks oleva kauba liikide loomisel muid täiendavaid karakteristikuid kui alusvaraks oleva instrumendi laad.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega üksikasjalikult täpsustatakse, mida tähendab esimeses lõigus osutatud suur ja kontsentreerunud kaubatuletisinstrumentide portfell.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

k            =    indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks olevaid kauba liike;

ϵj             =    maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient arvutatuna artikli 280 kohaselt;

AddOn(Typejk)    =    aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt;

ρCom            =    kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga.

5.Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:

kus:

SFkCom     =    aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur.

Kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277b lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud maandatud positsioonide kogumisse, siis SFkCom = 40 %; vastasel juhul SFkCom = 18 %.

EffNotComk    =    aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

Artikkel 280f
Muude riskide kategooria lisand

1.Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

j        =    indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnOtherj    =    maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand, mis on kindlaks määratud lõike 2 kohaselt.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

kus:    

ϵj         =    maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient arvutatuna artikli 280 kohaselt;

SFOther     =    järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga;

EffNotOtherj = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus, mis on arvutatud järgmiselt:

"

(66)III osa II jaotise 6. peatüki 4. jagu asendatakse järgmisega:

„4. jagu
Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod

Artikkel 281
Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil ühe riskipositsiooni väärtuse vastavalt selle peatüki 3. jaole, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.

2.Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt järgmistele nõuetele:

(a)krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kohalda artikli 274 lõikes 6 osutatud käsitlust;

(b)erandina artikli 275 lõikest 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millele ei osutatud artikli 275 lõikes 2, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

;

(c)erandina artikli 275 lõikest 2 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

Tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on kliirinud keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) 648/2012 artiklile 11, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

kus:

TH    =    võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda;

MTA    =    minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

(d)erandina artikli 275 lõikest 3 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

Tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, mille puhul kohaldatakse võimendustagatise lepingut mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu kui iga individuaalse tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu summa, mis on arvutatud lõike 1 kohaselt, justkui nad ei oleks võimendatud.

(e)kõik maandatud positsioonide kogumid määratakse vastavalt artikli 277a lõikele 1.

(f)krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad artikli 278 lõikes 1 kasutatavas võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamise valemis kordaja 1 peale järgmiselt:

;

(g)Erandina artikli 279a lõikest 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad järelevalvelise delta kõikide tehingute puhul järgmiselt:

;

(h) Valem, mida kasutatakse artikli 279b lõikes 1 järelevalve kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

;

(i)Artikli 279c lõikes 1 osutatud lõpptähtaja tegurit arvutatakse järgmiselt:

(III) (a) tehingute puhul, mida hõlmab artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogum: MF = 1;

(b) tehingute puhul, mida hõlmab artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogum: MF = 0,42;

(j)Valem, mida kasutatakse artikli 280a lõikes 3 maandatud positsioonide kogumi j tingliku väärtuse arvutamiseks, on järgmine:

(k)Valem, mida kasutatakse artikli 280c lõikes 3 krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

(l)Valem, mida kasutatakse artikli 280d lõikes 3 aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

(m)Valem, mida kasutatakse artikli 280e lõikes 3 kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

"

(67)III osa II jaotise 6. peatüki 5. jagu asendatakse järgmisega:

„5. jagu
Esmase riskipositsiooni meetod

Artikkel 282
Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe alla kuuluvate tehingute riskipositsiooni ühise väärtuse, kui kõik artikli 274 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vastasel juhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse iga tehingu puhul eraldi, koheldes neid kui iseseisvaid tasaarvestatavate tehingute kogumeid.

2.Tasaarvestatavate tehingute kogumi või tehingu riskipositsiooni väärtus saadakse praeguse asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni summa korrutamisel 1,4ga.

3.Lõikes 2 osutatud praegune asenduskulu määratakse kindlaks järgmisel viisil:

(a)tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on kliirinud keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) 648/2012 artiklile 11, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 2 osutatud praeguse asenduskulu järgmiselt:

kus:

TH    =    võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda;

MTA    =    minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

(b)kõikide teiste tasaarvestatavate tehingute kogumite või individuaalsete tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 2 osutatud praeguse asenduskulu järgmiselt:

Praeguse asenduskulu arvutamiseks uuendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud praegust turuväärtust vähemalt kord kuus.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

(a)tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimaliku tulevase riskipositsiooni summa, mis on arvutatud punkti b kohaselt;

(b)ühe tehingu võimalik tulevane riskipositsioon on selle tinglik väärtus, mis on korrutatud:

(I)0,5 % ja intressimääralepingute tehingu järelejäänud tähtaja korrutisega;

(II)4 %ga valuutakursside lepinguid käsitlevate lepingute puhul;

(III)18 %ga kulda käsitlevate lepingute puhul;

(c)punktis b osutatud tinglik väärtus määratakse kindlaks artikli 279b lõike 1 punktide a ja b ning artikli 279b lõigete 2 ja 3 kohaselt;

(d)lõike 3 punktis a osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon korrutatakse 0,42ga.

Intressimääralepingute võimaliku riskiväärtuse arvutamiseks vastavalt punkti b alapunktile ii võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada kasutada lepingute järelejäänud tähtaja asemel algset tähtaega.“.

(68)Artikli 283 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 3. või 5. jaos sätestatud meetodeid kõikide selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille jaoks ta ei ole saanud lõike 1 kohast luba sisemudeli meetodi kasutamiseks. Kõnealuste meetodite kasutamisel võib neid konsolideerimisgrupi siseselt püsivalt omavahel kombineerida.“ .

(69)Artikkel 298 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 298
Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana

3. kuni 6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule.“.

(70)Artikli 299 lõike 2 punkt a jäetakse välja.

(71)Artiklit 300 muudetakse järgmiselt:

(a)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva jao ja VII osa kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:“;

(b)lisatakse järgmised punktid 5 kuni 11:

„(5) „sularahatehingud“ – tehingud sularaha, võlainstrumentide ja omakapitaliga, samuti hetke valuutakursi ja hetke kaubatehingud; repotehingud ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ei ole sularahatehingud;

(6) „kaudne kliirimiskord“ – kord, mis vastab määruse (EL) 648/2012 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimustele;

(7) „mitmetasandiline kliendistruktuur“ – kaudne kliirimiskord, mille alusel pakub krediidiasutusele või investeerimisühingule kliirimisteenuseid selline üksus, mis ei ole ise kliiriv liige, vaid on kliiriva liikme klient või kõrgema tasandi kliendi klient;

(8) „kõrgema tasandi klient“ – üksus, mis pakub kliirimisteenuseid madalama tasandi kliendile;

(9) „madalama tasandi klient“ – üksus, millel on kõrgema tasandi kliendi kaudu juurdepääs keskse vastaspoole teenustele;

(10) „tagatisfondile tehtud rahastamata osamaks“ – osamaks, mille kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui kõnealune keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahjusid, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu;

(11) „täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehing“ – täielikult tagatud rahaturu tehing, mille puhul vahetavad kaks poolt hoiuseid ja keskne vastaspool tegutseb nende vahel, et tagada nende poolte maksekohustuste täitmine.“.

(72)Artikkel 301 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 301
Materiaalne kohaldamisala

1.Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:

(a)krediidituletisinstrumendid ja II lisas loetletud lepingud;

(b)väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehingud;

(c)pika arveldustähtajaga tehingud.

Seda jagu ei kohaldata sularahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad käesoleva osa V jaotise kohast käsitlust sularahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes ja riskikaalu 0 % tagatisfondi osamaksude suhtes, mis hõlmavad ainult neid tehinguid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 307 sätestatud käsitlust tagatisfondi osamaksude suhtes, mis hõlmavad lisaks sularahatehingutele ka esimeses lõigus loetletud tehinguid.

2.Käesolevas jaos kohaldatakse järgmist:

(a)alustamise tagatise hulka ei kuulu kesksele vastaspoolele vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppe puhul tehtud osamaksed;

(b)alustamise tagatise hulka kuulub kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või kliendi deponeeritud tagatis, mis ületab miinimumsummat, mida nõuab vastavalt keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, tingimusel et keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib asjakohastel juhtudel ära hoida kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või kliendi sellise ülemäärase tagatise väljavõtmist;

(c)kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist kahjumite jaotamiseks oma kliirivate liikmete vahel, siis käsitlevad kliirivate liikmetena tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud alustamise tagatist kui tagatisfondi osamakset.“.

(73)Artikli 302 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad nõuetekohaste stsenaariumianalüüside ja stressitestimise abil, kas omavahendite tase seoses nõuetega keskse vastaspoole vastu, sealhulgas võimalikud tulevased või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, tagatisfondi osamaksudest tulenevad riskipositsioonid ja juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena, siis artiklis 304 sätestatud lepingulistest kokkulepetest tulenevad nõuded, on nimetatud nõuetega seotud riske arvestades piisav.

(74)Artikkel 303 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 303
Kliirivate liikmete kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemine

1.Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskses vastaspooles olevate positsioonide omavahendite nõuded järgmiselt:

(a)ta kohaldab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artiklis 306 sätestatud käsitlust;

(b)ta kohaldab keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksude suhtes artiklis 307 sätestatud käsitlust.

2.Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse kauplemisriskide tõttu tekkivate nõuetele vastavas keskses vastaspooles olevatest positsioonidest tulenevate krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuete ja tagatisfondi osamaksu summa suhtes ülemmäära, mis on võrdne omavahendite nõuete summaga, mida kohaldataks nendesamade nõuete suhtes, kui keskne vastaspool oleks nõuetele mittevastav keskne vastaspool.“.

(75)Artiklit 304 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kliiriva liikmena ning kliiriva liikme õigustes kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõuded kliendiga keskse vastaspoolega seotud tehingute tegemisel vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1 kuni 8, käesoleva jaotise 4. jao 4. peatükile ja käesoleva osa VI jaotisele.“;

(b)lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab käesoleva peatüki 3. või 6. jaos sätestatud meetodeid nõuete vastu oleva omavahendite nõude arvutamiseks, kohaldatakse järgmist:

(a)erandina artikli 285 lõikest 2 võib krediidiasutus või investeerimisühing kliendi vastu olevate nõuete puhul kasutada riski võimendustagatise perioodi, milleks on vähemalt viis tööpäeva;

(b)keskses vastaspooles olevate positsioonide puhul kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt 10 tööpäeva;

(c)erandina artikli 285 lõikest 3 ei pea krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui arvutamisel arvesse võetud tasaarvestatavate tehingute kogum vastab selle lõike punktis a sätestatud tingimustele, selles punktis sätestatud piirangut arvesse võtma, tingimusel et tasaarvestatavate tehingute kogum ei vasta selle lõike punkti b nõuetele ega sisalda vaidlusaluseid tehinguid;

(d)kui keskne vastaspool säilitab tehingu variatsioonitagatise ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatis ei ole keskse vastaspoole maksejõuetuse eest kaitstud, kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing riski võimendustagatise perioodi, mis jääb ühe aasta ja tehingu järelejäänud tähtaja vahemikku, mis on vähemalt 10 tööpäeva.

4. Erandina artikli 281 lõike 2 punktist h võib krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud meetodit kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks, kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit, mis on 0,21.

5. Erandina artikli 282 lõike 4 punktist d võib krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud meetodit kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks, kasutada lõpptähtaja tegurit, mis on selle arvutuse puhul 0,21.“;

(c)lisatakse järgmised lõiked 6 ja 7:

„6. Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada vähendatud makseviivituses olevat riskipositsiooni, mis tuleneb lõigete 3, 4 ja 5 arvutustest, et arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt VI jaotisele.

7. Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kes võtab kliendilt keskse vastaspoolega seotud tehingu eest tagatist ja annab selle kesksele vastaspoolele edasi, võib tunnistada, et asjakohane tagatis vähendab keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul riskipositsiooni kliendi suhtes.

Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib esimeses lõikes sätestatud käsitlust kohaldada selle struktuuri iga tasandi suhtes.“.

(76)Artiklit 305 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on klient, arvutab ta omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1 kuni 8, selle jaotise 4. peatüki 4. jaole ja selle osa VI jaotisele.“;

(b)lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„(c) klient on läbi viinud piisavalt põhjaliku õigusliku läbivaatamise, mida ta on asjakohastanud ja mis põhjendab, et korraldused, mis tagavad punkti b tingimuste täitmise, on seaduslikud, kehtivad, siduvad ja asjakohase jurisdiktsiooni või jurisdiktsioonide asjaomase õiguse alusel jõustatavad;“;

(c)lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvesse võtta igat kliendi positsioonide üleviimise ja keskses vastaspooles oleva vastava tagatise selget pretsedenti ning iga majandusharu kavatsust seda tava jätkata, kui krediidiasutus või investeerimisühing hindab selle vastavust esimese lõigu punktis b sätestatud tingimustele.“;

(d)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui kliendina tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täita selle lõike punktis a sätestatud tingimusi, sest see krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kliiriva liikme ja kõnealuse kliiriva liikme teise kliendi ühise makseviivituse korral kahju eest kaitstud, kuid kõik muud selle lõike punktis a ja teistes selle lõike punktides sätestatud tingimused on täidetud, arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, tingimusel et artikli 306 lõike 1 punktis a nimetatud riskikaal 2 % asendatakse riskikaaluga 4 %.

4. Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing, mis madalama taseme kliendina kasutab keskse vastaspoole teenuseid kõrgema taseme kliendi kaudu, kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud käsitlust ainult juhul, kui nende lõigete tingimused on selle struktuuri igal tasandil täidetud.“.

(77)Artiklit 306 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„(c) juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingeid kahjusid, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib ta määrata sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega sõlmitud kauplemisriski positsiooni riskipositsiooni väärtuseks nulli;“;

(b)lõikele 1 lisatakse järgmine punkt d:

„(d) juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing on kohustatud hüvitama kliendile mingeid kahjusid, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib ta sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega sõlmitud kauplemisriski positsiooni suhtes kohaldada punkti a või b käsitlust.“;

(c)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõikest 1, kui kesksele vastaspoolele või kliirivale liikmele tagatiseks antud varad on keskse vastaspoole, kliiriva liikme või kliiriva liikme ühe või enama muu kliendi maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, võib krediidiasutus või investeerimisühing nende varade puhul määrata vastaspoole krediidiriski positsioonidele riskipositsiooni väärtuseks nulli.

3. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtused vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1 kuni 8 ja käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole.“.

(78)Artikkel 307 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 307
Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksude puhul

Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksudest, järgmist käsitlust:

(a)ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;

(b)ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud ja rahastamata osamaksude puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile;

(c)ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksude puhul vastavalt artiklis 310 sätestatud käsitlusele.“.

(79)Artiklit 308 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõude (Ki) eelrahastatud osamaksust (DFi) tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:

kus:

i =    kliiriva liikme indeks;

KCCP    = nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFCM     = nõuetele vastava keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksude summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFCCP    = keskse vastaspoole eelrahastatud finantsvahendid, mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c.

3. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksudest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab lõike 2 kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõude (KCMi) 12,5ga.“;

(b)lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

(80)Artikkel 309 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 309
Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksude puhul

1.Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksudest (DF) ja rahastamata osamaksudest (UC) tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude (K) arvutamiseks järgmist valemit:

2.Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud osamaksudest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab vastavalt lõikele 1 kindlaks määratud omavahendite nõude (K) 12,5ga.“.

(81)Artikkel 310 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 310
Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksude puhul

Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab riskikaalu 0 % nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksude suhtes.“.

(82)Artikkel 311 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 311
Omavahendite nõuded sellistes kesksetes vastaspooltes olevate riskipositsioonide puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad selles artiklis sätestatud käsitlust, kui nad said pärast avalikku teadaannet või krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt kasutatava keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole enda teavitust teada, et kõnealune keskne vastaspool ei vasta enam kas tegevusloa andmise või tunnustamise tingimustele.

4.Kui lõikes 1 nimetatud tingimus on täidetud, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kolme kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud asjaolu ilmnemisest või krediidiasutuste ja investeerimisühingute pädevate asutuste nõudmisel juba varem toimima nende kõnealuses keskses vastaspooles olevate riskipositsioonide suhtes järgmiselt:

(a)kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;

(b)kohaldama oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud tagatisfondi eelrahastatud osamaksude suhtes ja oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksude suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;

(c)käsitlema oma kõnealuses keskses vastaspooles olevaid riskipositsioone lisaks selle lõike punktides a ja b osutatud riskipositsioonidele kui positsioone äriühingute suhtes kooskõlas selle jaotise 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.“.

(83)III osa IV jaotise 1. peatükk asendatakse järgmisega:

„1. peatükk
Üldsätted

Artikkel 325
Meetodid tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks

1.Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kõigi valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelli kuuluvate ja kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiskide omavahendite nõuded vastavalt järgmistele meetoditele:

(a)alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] käesoleva jaotise peatükis 1a sätestatud standardmeetod;

(b)alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] käesoleva jaotise peatükis 1b sätestatud sisemudelitel põhinev meetod ainult nende positsioonide puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, mille puhul on pädev ametiasutus andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa selle meetodi kasutamiseks, nagu on sätestatud artiklis 325ba;

(c)peale [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes täidavad artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimusi, võivad oma tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks kasutada lõikes 4 osutatud lihtsustatud standardmeetodit;

(d)kuni [käesoleva määruse jõustumise kuupäevani] käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud lihtsustatud sisemudelil põhinev meetod nende riskikategooriate puhul, mille puhul on krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt artiklile 363 antud luba selle meetodi kasutamiseks. Pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud enam 5. peatükis sätestatud lihtsustatud sisemudelil põhinevat meetodit tururiskide omavahendite nõuete määramiseks.

2.Lõike 1 punktis c osutatud lihtsustatud standardmeetodiga arvutatud tururiskide omavahendite nõuded võrduvad järgmiste omavahendite nõuete summaga:

(a)käesoleva jaotise 2. peatükis osutatud positsiooniriskide omavahendite nõuded;

(b)käesoleva jaotise 3. peatükis osutatud valuutariskide omavahendite nõuded;

(c)käesoleva jaotise 4. peatükis osutatud kaubariskide omavahendite nõuded.

3.Krediidiasutus või investeerimisühing võib konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetodeid, kombineerides neid omavahel, tingimusel et punktis a sätestatud meetodi kohaselt arvutatud tururiskide omavahendite nõuded ei ületa 90 % kogu tururiskide omavahendite nõuetest. Muudel juhtudel kasutab krediidiasutus või investeerimisühing kõikide positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse tururiskide omavahendite nõudeid, lõike 1 punktis a sätestatud meetodit.

4.Krediidiasutus või investeerimisühing võib konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada lõike 1 punktides c ja d sätestatud meetodeid, kombineerides neid omavahel, vastavalt artiklile 363.

5.Krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta kumbagi lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetodit kombineeritult punktis c sätestatud meetodiga.

6.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta lõike 1 punktis b sätestatud meetodit artikli 104 lõigetes 7 kuni 9 määratletud kauplemisportfelli instrumentide puhul, mis on väärtpaberistamise positsioonid või korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

7.Krediidiväärtuse korrigeerimise riskide omavahendite nõuete arvutamiseks artiklis 383 sätestatud täiustatud meetodil võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud lihtsustatud sisemudelil põhineva meetodi kasutamist pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], mil krediidiasutused ja investeerimisühingud lõpetavad selle meetodi kasutamise tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks.

8.EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et üksikasjalikult täpsustada, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul kindlaks tururiskide omavahendite nõuded vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetoditele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 325a
Lihtsustatud standardmeetodi kasutamise tingimused

1.Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada tururiskide omavahendite nõuded artikli 325 lõike 1 punktis c osutatud meetodiga, tingimusel et krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiskidele avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht ei ületa igakuise hindamise järel järgmisi piirmäärasid:

(a)10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

(b)300 miljonit eurot.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiskidele avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlal kuupäeval vastavalt järgmistele nõuetele:

(a)kasutatakse kõiki kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumente, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes;

(b)kasutatakse kõiki kauplemisportfelliväliseid positsioone, mis tekitavad välisvaluuta- ja kaubariske;

(c)kõik positsioonid hinnatakse sellel kuupäeval nende turuhinnas, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid. Kui positsiooni turuhinda antud kuupäeval ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust;

(d)kõiki valuutariske tekitavaid kauplemisportfelliväliseid positsioone käsitletakse kui kogu välisvaluuta netopositsiooni ja hinnatakse vastavalt artiklile 352;

(e)kõiki kaubariske tekitavaid kauplemisportfelliväliseid positsioone hinnatakse kooskõlas artiklite 357 ja 358 sätetega;

(f)pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi, millal nad arvutavad või enam ei arvuta oma tururiskide omavahendite nõudeid vastavalt käesolevale artiklile.

4.Krediidiasutus või investeerimisühing, kes enam ei täida lõike 1 tingimusi, teavitab pädevat asutust sellest viivitamata.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud lõpetavad kolme kuu jooksul tururiski omavahendite nõuete arvutamise vastavalt lõikele 1 ühel järgmistest juhtudest:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ühtegi lõike 1 tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul;

(b)krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ühtegi lõike 1 tingimust rohkem kui kuue kuu jooksul viimasel 12 kuul;

6.Kui krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab tururiski omavahendite nõuete lõike 1 kohase arvutamise, lubatakse tal tururiski omavahendite nõudeid lõike 1 kohaselt arvutada ainult siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud pidevalt täidetud terve aasta.

7.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 325b
Konsolideeritud nõuete erikäsitlus

1.Kui lõikest 2 ei tulene teisiti ning ainult netopositsioonide ja omavahendite nõuete arvutamiseks konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva jaotisega võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada positsioone ühes krediidiasutuses, investeerimisühingus või ettevõtjas, et tasaarvestada positsioone teises krediidiasutuses, investeerimisühingus või ettevõtjas.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldada lõiget 1 ainult pädevate asutuste loal, mis antakse juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a)omavahendite grupisisene jaotumine on rahuldav;

(b)krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse seadusandlik, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile grupisisese vastastikuse finantstoetuse.

3.Kui ettevõtjad asuvad kolmandates riikides, peavad olema täidetud lisaks lõikes 2 sätestatule ka kõik järgmised tingimused:

(a)need ettevõtjad on saanud tegevusloa kolmandas riigis ning vastavad kas krediidiasutuse määratlusele või on kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühingud;

(b)need ettevõtjad täidavad individuaalselt omavahendite nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega;

(c)kõnealustes kolmandates riikides puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite grupisisest ülekandmist.

Artikkel 325c
Valuutariski strukturaalne riskimaandamine

1.Tururiskide omavahendite nõuete arvutamisel võib pädevate asutuste loal välja jätta positsioonid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tahtlikult võtnud, et maandada artikli 92 lõikes 1 osutatud valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele, tingimusel et järgmised tingimused on täidetud:

(a)väljajätmine on piiratud järgmistest summadest suurimatega:

(I)sellistesse sidusüksustesse tehtud välisvaluutas nomineeritud investeeringute summa, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühinguga konsolideeritud;

(II)konsolideeritud tütarettevõtjatesse tehtud välisvaluutas nomineeritud investeeringute summa.

(b)väljajätmine tururiskide omavahendite nõuete arvutamisest tehakse vähemalt kuueks kuuks;

(c)krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud pädevatele asutustele asjaomase positsiooni üksikasjad, on põhjendanud, et asjaomane positsioon on võetud eesmärgiga osaliselt või täielikult maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele, mis on määratud vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja asjakohase positsiooni suuruse, mis jäetakse välja tururiski omavahendite nõuetest, nagu on osutatud punktis a.

2.Kõiki positsioonide väljajätmisi tururiskide omavahendite nõuetest vastavalt lõikele 1 kohaldatakse järjepidevalt ja need kehtivad vara või muude kirjete kehtivusaja jooksul.

3.Pädevad asutused kiidavad heaks kõik hilisemad krediidiasutuse- või investeerimisühingupoolsed selliste summade muutmised, mis jäetakse välja tururiski omavahendite nõuetest vastavalt lõikele 1.“.

(84)IV jaotise 3. osasse lisatakse järgmised peatükid 1a ja 1b:

„Peatükk 1a
Standardmeetod

1. jagu
Üldsätted

Artikkel 325d
Standardmeetodi kohaldamisala ja ülesehitus

Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab tururiskide omavahendite nõuded standardmeetodi kohaselt portfelli puhul, mis sisaldab kauplemisportfelli ja kauplemisportfelliväliseid positsioone, mis tekitavad välisvaluuta- ja kaubariske, liites kokku järgmised kolm komponenti:

(a)käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineval meetodil saadud omavahendite nõue;

(b)käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes;

(c)käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud jääkriski omavahendite nõuded, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes;

2. jagu
Tundlikkusel põhineval meetodil saadud omavahendite nõue

Artikkel 325e
Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „riskiklass“ – üks järgmisest seitsmest kategooriast: i) intressimäära üldrisk; ii) muu kui väärtpaberistamise krediidiriski marginaal; iii) väärtpaberistamise krediidiriski marginaal (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell); iv) väärtpaberistamise krediidiriski marginaal (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell); v) aktsiarisk; vi) kaubarisk ja vii) valuutarisk.

(2) „tundlikkus“ – positsiooni väärtuse suhteline muutus, mis on arvutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute hinnastusmudeli alusel ja mille põhjustas positsiooni ühe asjaomase riskiteguri väärtuse muutus.

(3) „rühm“ – ühes sarnase riskiprofiiliga riskiklassis olevate positsioonide alamkategooria, millele määratakse riskikaal, nagu on määratletud käesoleva peatüki 3. jao alajaos 1.

Artikkel 325f
Tundlikkusel põhineva meetodi komponendid

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiskide omavahendite nõuded tundlikkusel põhineva meetodi kohaselt, liites järgmised kolm omavahendite nõuet vastavalt artiklile 325i:

(a)omavahendite nõuded deltariski puhul, mis hõlmab instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest lineaarse hinnastamisfunktsiooni eeldusel;

(b)omavahendite nõuded vegariski puhul, mis hõlmab instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle volatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;

(c)omavahendite nõuded kumerusriski puhul, mis hõlmab instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle peamiste mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest, mida deltarisk ei hõlma.

2.Lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel:

(d)kõikide valikulisusega instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite nõudeid.

(e)kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktis a osutatud omavahendite nõudeid.

Käesoleva peatüki kohaldamisel kuuluvad valikulisusega instrumentide hulka lisaks teistele ka: nõuded, müügipositsioonid, ülempiirid, alampiirid, barjäärioptsioonid ja eksootilised optsioonid. Optsiooni tunnustega väärtpabereid, nagu ettemaksu või käitumuslikke optsioone, käsitletakse tururiskide omavahendite nõuete arvutamisel optsioonide eraldiseisvate positsioonidena .

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitletakse instrumente, mille rahavoogusid saab väljendada alusvara tingliku väärtuse lineaarfunktsioonina, ilma valikulisuseta instrumentidena.

Artikkel 325 g
Delta- ja vegariskide omavahendite nõuded

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad delta- ja vegariskide omavahendite nõuete arvutamisel käesoleva peatüki 3. jao 1. alajaos kirjeldatud delta- ja vegariski tegureid.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad delta- ja vegariskide omavahendite nõuete arvutamisel lõigetes 3 kuni 8 sätestatud protsessi.

3.Iga riskiklassi puhul arvutatakse kõikide delta- ja vegariskide omavahendite nõuete kohaldamisalas olevate instrumentide tundlikkus iga asjakohasesse riskiklassi kuuluva kohaldatava delta- ja vegariski teguri kohta, kasutades käesoleva peatüki 3. jao 2. alajao vastavaid valemeid. Kui instrumendi väärtus sõltub mitmest riskitegurist, määratakse tundlikkus iga riskiteguri puhul eraldi.

4.Tundlikkused määratakse igas riskiklassis ühte rühmadest „b“.

5.Igas rühmas „b“ tasaarvestatakse positiivsed ja negatiivsed tundlikkused samade riskitegurite suhtes, saades nii igas rühmas netotundlikkused ( iga riskiteguri k suhtes.

6.Netotundlikkused igas rühmas oleva iga riskiteguri () suhtes korrutatakse 6. jaos sätestatud vastavate riskikaaludega (RWk), arvutades kaalutud tundlikkused (WSk) iga riskiteguri suhtes kõnealuses rühmas vastavalt järgmisele valemile:

7.Kaalutud tundlikkused igas rühmas olevate eri riskitegurite suhtes liidetakse vastavalt järgmisele valemile, milles ruutjuure funktsioonis oleva koguse alammäär on null, saades nii rühmaspetsiifilise tundlikkuse (Kb). Samas rühmas () olevate kaalutud tundlikkuste puhul kasutatakse vastavaid korrelatsioone, mis on sätestatud 6. jaos.

8.Rühmaspetsiifiline tundlikkus (Kb) arvutatakse iga riskiklassi rühma puhul vastavalt lõigetele 5 kuni 7. Kui kõikide rühmade rühmaspetsiifiline tundlikkus on arvutatud, liidetakse rühmade lõikes vastavalt järgmisele valemile kokku kaalutud tundlikkused kõikide riskitegurite suhtes, kasutades lõikes 6 sätestatud eri rühmade kaalutud tundlikkuste vastavaid korrelatsioone γbc, saades nii riskiklassile spetsiifilise delta või vega omavahendite nõude:

kus kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja rühmas c. Kui ja väärtused annavad kogusumma puhul negatiivse arvu, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing riskiklassile spetsiifilised delta või vega omavahendite nõuded, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, mille puhul kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja kõikide riskitegurite puhul rühmas c.

Riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 1 kuni 8.

Artikkel 325h
Kumerusriski omavahendite nõuded

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamisel lõigetes 2 kuni 6 sätestatud protsessi.

2.Kasutades iga riskiklassi puhul vastavalt artikli 325g lõikele 4 arvutatud tundlikkusi, arvutatakse neto kumerusriski nõuded iga asjakohases riskiklassis oleva riskiteguri (k) puhul vastavalt järgmisele valemile.

kus:

i = indeks, mis tähistab instrumenti, mis on avatud riskiteguriga k seotud kumerusriskidele;

= riskiteguri k praegune tase;

= krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudeliga leitud instrumendi i väärtus, kasutades selleks riskiteguri k nüüdisväärtust;

ja = instrumendi i väärtus peale seda, kui nihkub vastavalt üles ja alla vastavate riskikaalude kohaselt;

= instrumendi i kumerusriski teguri k riskikaal vastavalt 6. jaole.

= instrumendi i delta tundlikkus delta riskiteguri puhul, mis vastab kumerusriski tegurile k. 

3.Iga riskiklassi puhul määratakse vastavalt lõikele 2 arvutatud neto kumerusriski nõuded ühte asjakohases riskiklassis olevasse rühma (b).

4.Kõik neto kumerusriski nõuded , mis on igas rühmas (b), liidetakse vastavalt järgmisele valemile, kus kasutatakse igas rühmas olevaid riskitegurite k, l vahel olevaid vastavaid sätestatud korrelatsioone k,l, saades nii rühmaspetsiifilised kumerusriski omavahendite nõuded:

kus:

ψ = funktsioon, mille väärtus on 0, kui ja mõlemad on miinusmärgiga. Kõikidel teistel juhtudel on ψväärtus 1.

5.Neto kumerusriski omavahendite nõuded liidetakse iga riskiklassi rühmade lõikes kokku vastavalt järgmisele valemile, kus kasutatakse eri rühmadesse kuuluvate neto kumerusriski nõuete komplektide vastavaid sätestatud korrelatsioone γbc. Nii arvutatakse riskiklassile spetsiifilised kumerusriski omavahendite nõuded.

kus:

kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja rühmas c;

on funktsioon, mille väärtus on 0, kui ja mõlemad on miinusmärgiga. Kõikidel teistel juhtudel on väärtus 1.

Kui ja väärtused annavad järgmise tehte kogusummaks negatiivse arvu ,

arvutab krediidiasutus või investeerimisühing kumerusriski nõude, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, milles kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja kõikide riskitegurite puhul rühmas c.

6.Riskiklassi spetsiifilised kumerusriski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 2 kuni 5.

Artikkel 325i
Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete koondamine

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud koondavad riskiklassile spetsiifilised delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuded vastavalt lõigetes 2 kuni 5 sätestatud protsessile.

2.Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamise protsess, mida kirjeldati artiklites 325g ja 325h, teostatakse iga riskiklassi puhul kolm korda, kasutades iga kord erinevat korrelatsiooni parameetrite kogumit (korrelatsioon rühmas olevate riskitegurite vahel) ja (korrelatsioon riskiklassis olevate rühmade vahel). Igaüks neist kolmest kogumist vastab erinevale stsenaariumile järgmiselt:

(a)„keskmise korrelatsiooni“ stsenaarium, milles korrelatsiooni parameetrid ja on samad mis 6. jaos.

(b)„kõrge korrelatsiooni“ stsenaarium, milles 6. jaos määratletud korrelatsiooni parameetrid ja korrutatakse ühesuguselt 1,25ga ning ja suhtes kohaldatakse ülemmäära 100 %.

(c)„madala korrelatsiooni“ stsenaarium, milles 6. jaos määratletud korrelatsiooni parameetrid korrutatakse ühesuguselt 0,75ga.

3.Kõik riskiklassile spetsiifilised omavahendite nõuded, mis tulenevad igast stsenaariumist, koondatakse delta-, vega- ja kumerusriski puhul eraldi, millest tuleneb kolm erinevat stsenaariumispetsiifilist delta-, vega- ja kumerusriski omavahendite nõuet.

4.Lõplikud delta, vega ja kumeruse omavahendite nõuded on vastavalt lõikele 3 arvutatud kolme stsenaariumispetsiifilise delta-, vega- ja kumerusriski omavahendite nõude seast kõige suuremad.

5.Tundlikkusel põhineva meetodi omavahendite nõue on kolme lõpliku delta, vega ja kumeruse omavahendite nõude summa.

Artikkel 325j
Indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide käsitlemine

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide puhul aluspositsioonide läbivaatamise meetodit, kui kõikidel indeksi või optsiooni komponentidel on sama märgiga deltariski tundlikkus. Tundlikkusi indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide komponentide riskitegurite suhtes võib tasaarvestada tundlikkusega ühe alusvaraga instrumentide suhtes ilma piiranguteta, välja arvatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid.

2.Erinevate märkidega deltariski tundlikkusega mitme alusvaraga optsioonid välistatakse delta- ja vegariskist, kuid nende suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 4. jaos osutatud jääkriski lisandit.

Artikkel 325k
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate käsitlemine

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooni tururiski omavahendite nõuded, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

(a)krediidiasutus või investeerimisühing, kes on iga päev võimeline tuvastama ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või indeksiga seotud instrumendi alusvaraks olevaid investeeringuid, võtab neid alusvaraks olevaid investeeringuid arvesse ja arvutab käesoleva positsiooni tururiski omavahendite nõuded vastavalt artikli 325j lõikes 1 sätestatud meetodile;

(b)kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja igapäevased hinnad on kättesaadavad, kuid krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volitusest, käsitleb see krediidiasutus või investeerimisühing tundlikkusel põhineva meetodi puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsiooni omakapitaliinstrumendina;

(c)kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja igapäevased hinnad on kättesaadavad, kuid krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volitusest, käsitleb see krediidiasutus või investeerimisühing tundlikkusel põhineva meetodi puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsiooni omakapitaliinstrumendina ja määrab sellele ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsioonile aktsiariski rühma „teine sektor“ riskikaalu.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tugineda järgmistele kolmandatele isikutele, et arvutada käesolevas peatükis sätestatud meetodite kohaselt tururiski omavahendite nõudeid positsioonide puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates ja esitada selle kohta aruandeid:

(a)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis;

(b)muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

3.EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, millega üksikasjalikult täpsustada, milliseid riskikaale määratakse lõike 1 punktis b osutatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsioonidele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 325 l
Väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käesolevas artiklis sätestatud protsessi kasutada võla- või omakapitaliinstrumentide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga individuaalse emitendi puhul ühe asjakohase tabelis 1 loetletud korrutava teguri kõikide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide netotundlikkuse suhtes, jättes välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud, ja arvutavad tururiskide omavahendite nõuded korrigeeritud netotundlikkuse põhjal vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetodile.

Tabel 1

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „tööpäev 0” tööpäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi käesolevas artiklis sätestatud protsessi kohaldamisest.

3. jagu
Riskiteguri ja tundlikkuse mõisted

Alajagu 1
Riskiteguri mõisted

Artikkel 325 m
Intressimäära üldriski tegurid

1.Kõikide intressimäära üldriski tegurite, sh inflatsiooniriski ja eri valuutade alusriski puhul on iga valuuta kohta üks rühm, millest igaüks sisaldab eri liiki riskitegureid.

Intressimäära suhtes tundlike instrumentide suhtes kohaldatavad delta intressimäära üldriski tegurid on iga valuuta ja iga järgmise lõpptähtaja kohta asjaomased riskivabad intressimäärad: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad täpsustatud punktidele riskitegurid, kasutades lineaarset interpolatsiooni või meetodit, mis on kõige rohkem kooskõlas hinnastamisfunktsiooniga, mida kasutab krediidiasutuse või investeerimisühingu iseseisva riskikontrolli funktsiooni täitja, et teavitada kõrgemat juhtkonda tururiskidest või kasumist ja kahjumist.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad iga valuuta kohta riskivabad intressimäärad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis hoitavatelt rahaturuinstrumentidelt , millel on kõige madalam krediidirisk, nagu üleööintressi vahetuslepingud.

3.Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa lõikes 2 osutatud meetodit kohaldada, põhinevad riskivabad intressimäärad ühel või enamal turupõhisel vahetuslepingu kõveral, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide turuhinna määramiseks, nagu pankadevahelised pakutavad intressimäära vahetuslepingute kõverad.

Kui lõikes 2 ja käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud turupõhiste vahetuslepingute kõverate andmed on ebapiisavad, võib riskivabasid intressimäärasid tuletada riigivõlakirja kõverast, mis on antud valuuta puhul kõige asjakohasem.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riigi võlakohustuste puhul riskitegureid, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud protseduurile, ei vabastata riigi võlakohustust krediidiriski marginaali omavahendite nõuetest. Sellistel juhtudel, kui ei ole võimalik eristada riskivaba intressimäära krediidiriski marginaalist, määratakse tundlikkus selle riskiteguri suhtes nii intressimäära üldriskile kui ka krediidiriski marginaali klassidele.

4.Intressimäära üldriski tegurite puhul moodustab iga valuuta eraldi rühma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad riskiteguritele samas rühmas, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, riskikaalud vastavalt 6. jaole.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad täiendavaid riskitegureid võlainstrumentide inflatsiooniriskidele, mille rahavood sõltuvad funktionaalselt inflatsioonimääradest. Need täiendavad riskitegurid koosnevad iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega turupõhiste inflatsioonimäärade vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis inflatsioonimäärade arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse inflatsiooniriski täiendava riskiteguri suhtes, millele osutatakse lõikes 4, kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastusmudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad inflatsiooni igas rühmas ühe riskitegurina, sõltumata iga vektori komponentide arvust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad rühmas olevat tundlikkust inflatsiooni suhtes, mis on arvutatud nii, nagu eespool kirjeldatud, et tekiks üks netotundlikkus iga rühma kohta.

6.Ka võlainstrumentide suhtes, mis hõlmavad makseid eri valuutades, kohaldatakse nende valuutade vahelist alusriski. Tundlikkusel põhineva meetodi kohaldamisel on krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohaldatavad riskitegurid iga valuuta eri valuutade alusrisk kas USA dollari või euro suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad eri valuutade alusriskid, mis ei ole seotud kas alusriskiga USA dollari suhtes või alusriskiga euro suhtes, kas „alusriski USA dollari suhtes“ või „alusriski euro suhtes“.

Iga eri valuutade alusriski tegur koosneb iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega eri valuutade alusriski vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis eri valuutade alusriskide arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis. Iga valuuta moodustab erineva rühma.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse käesoleva riskiteguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tulenes selle hinnastusmudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Igas rühmas on kaks võimalikku selget riskitegurit: alusrisk euro suhtes ja alusrisk USA dollari suhtes, sõltumata eri valuutade alusriski vektori komponentide arvust. Maksimaalne netotundlikkuste arv rühma kohta on kaks.

7.Vega intressimäära üldriski tegurid, mida kohaldatakse alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud üldise intressimäära suhtes, on asjaomaste riskivabade intressimäärade eeldatavad volatiilsused, nagu on kirjeldatud lõigetes 2 ja 3, mis määratakse rühmadele, olenevalt valuutast, ning mis määratakse igas rühmas järgmistele lõpptähtaegadele: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Iga valuuta kohta on üks rühm.

Tasaarvestuse kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldatavaid volatiilsusi, mis on seotud samade riskivabade intressimäärade ja samade lõpptähtaegadega, moodustavana sama riskiteguri.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eeldatava volatiilsuse käesolevas lõikes viidatud lõpptähtaegadele, kohaldatakse järgmist:

(a)kui     optsioonide lõpptähtaeg on kooskõlas alusvara lõpptähtajaga, võetakse arvesse ühte riskitegurit, mis määratakse vastavalt kõnealusele lõpptähtajale.

(b)kui optsiooni lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajast lühem, võetakse arvesse järgmisi riskitegureid järgmiselt:

(III)esimene riskitegur määratakse vastavalt optsiooni lõpptähtajale;

(IV)teine riskitegur määratakse vastavalt optsiooni alusvara järelejäänud tähtajale optsiooni lunastustähtpäeval.

8.Kumeruse intressimäära üldriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama, koosnevad iga valuuta kohta ühest riskivaba intressimäära vektorist, mis esindavad spetsiifilist riskivaba intressikõverat. Iga valuuta moodustab erineva rühma. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate riskivabade intressimäärade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis.

9.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis vastavalt artiklile 325h. Kumerusriski määramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse vektoreid, mis vastavad erinevatele intressikõveratele ning millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale valuutale. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkused sama riskiteguri suhtes. Ühe rühma kohta peab olema ainult üks netotundlikkus.

Inflatsiooni ja eri valuuta alusriskide puhul ei kohaldata kumerusriski nõuet.

Artikkel 325n
Krediidiriski marginaali tegurid muu kui väärtpaberistamise puhul

1.Delta krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, mis on krediidiriski marginaali suhtes tundlikud, on nende emitendi krediidiriski marginaali määrad, mis tulenevad asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetuslepingutest ning mis määratakse igale järgmisele lõpptähtajale: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga emitendi ja lõpptähtaja kohta ühte riskitegurit, olenemata sellest, kas emitendi krediidiriski marginaali määrad tulenevad võlainstrumentidest või krediidiriski vahetuslepingutest. Rühmad on sektoriaalsed, nagu on osutatud 6. jaos, ja iga rühm sisaldab kõiki riskitegureid, mis on jaotatud asjaomasele sektorile.

2.Vega krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad muu kui väärtpaberistamise alusvara optsioonidele, mis on krediidiriski marginaali suhtes tundlikud, on alusvara emitendi krediidiriski marginaali määrade eeldatavad volatiilsused, mis tulenevad vastavalt lõikes 1 sätestatule, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidiriski marginaali puhul muu kui väärtpaberistamise puhul.

3.Kumeruse krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, koosnevad ühest krediidiriski marginaali määrade vektorist, mis esindab konkreetset emitendi krediidiriski marginaali kõverat. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate krediidiriski marginaali määrade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis muutujatena. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidiriski marginaali puhul muu kui väärtpaberistamise puhul.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis vastavalt artiklile 325h. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vektoreid, mis tuletati kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetuslepingutest ja millel on erinev arv komponente võrreldes sama riskiteguriga, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale emitendile.

Artikkel 325o
Krediidiriski marginaali riskitegurid väärtpaberistamise puhul

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 3 osutatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli väärtpaberistamise krediidiriski marginaali tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis kuuluvad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 104 lõigetes 7 kuni 9.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 5 osutatud mitte korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli väärtpaberistamise krediidiriski marginaali tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei kuulu korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 104 lõigetes 7 kuni 9.

2.Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluva väärtpaberistamise krediidiriski marginaali suhtes kohaldatavad rühmad on samad mis muu kui väärtpaberistamise krediidiriski marginaali suhtes kohaldatavad rühmad, millele on osutatud 6. jaos.

Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli mitte kuuluva väärtpaberistamise krediidiriski marginaali suhtes kohaldatavad rühmad on eriomased käesolevale riskiklassikategooriale, nagu on osutatud 6. jaos.

3.Krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide suhtes, on järgmised:

(a)deltariski tegurid on kõik asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidiriski määrad, mis tulenevad asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetuslepingutest, iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

(b)vegariski tegurid, mis on kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis kuuluvad alusvarana korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidiriski marginaalide eeldatavad volatiilsused, mis tulenevad, nagu on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a, ning mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

(c)kumerusriski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidiriski intressikõverad, mida väljendatakse krediidiriski marginaali määrade vektorina erinevate lõpptähtaegade puhul, mis tulenevad, nagu on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate krediidiriski marginaali määrade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis muutujatena.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtpaberistamise positsiooni tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis , nagu on kindlaks määratud artiklis 325h. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vektoreid, mis tuletati kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetuslepingutest ja millel on erinev arv komponente võrreldes sama riskiteguriga, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale emitendile.

5.Krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ei kuulu korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, osutavad alusvaraks olevate instrumentide riskimarginaali asemel väärtpaberistamise seeria riskimarginaalile ja on järgmised:

(a)deltariski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise seeria krediidiriski marginaali määrad, mis on määratud järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt väärtpaberistamise seeria lõpptähtajale: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

(b)vegariski tegurid, mida kohaldatakse väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis ei kuulu alusvarana korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise seeriate krediidiriski marginaalide eeldatavad volatiilsused, millest igaüks määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

(c)kumerusriski tegurid on samad, mida kirjeldati käesoleva lõike punktis a. Kõikidele asjakohastele riskiteguritele määratakse ühine riskikaal, millele on osutatud 6. jaos.

Artikkel 325p
Aktsiariski tegurid

1.Kõikide aktsiariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektoriaalsed rühmad.

2.Omakapitali deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad, on kõik aktsia hetkehinnad ja aktsia repolepingute määrad.

Aktsiariski kohaldamisel moodustab konkreetne aktsia repokõver ühe riskiteguri, mis väljendub repomäärade vektorina erinevate lõpptähtaegade suhtes. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate repomäärade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse käesoleva riskiteguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tulenes selle hinnastusmudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkuse sama kapitaliväärtpaberi repomäära riskiteguri suhtes, olenemata iga vektori komponentide arvust.

3.Omakapitali vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud omakapitali suhtes, on aktsia hetkehinna eeldatavad volatiilsused, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjakohaste optsioonide lõpptähtaegadele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Aktsia repomäärade suhtes ei kohaldata vegariski kapitalinõudeid.

4.Omakapitali kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud omakapitali suhtes, on kõik aktsia hetkehinnad, olenemata vastavate optsioonide lõpptähtajast. Aktsia repomäärade suhtes ei kohaldata kumerusriski nõudeid.

Artikkel 325q
Kaubariski tegurid

1.Kõikide kaubariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektoriaalsed rühmad.

2.Kauba deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad kauba suhtes tundlike instrumentide suhtes, on kõik kauba hetkehinnad iga kaubaliigi ja iga kahe lepingu reitinguklassi kohta: põhi- ja standardklass. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loevad ainult kahte kaubahinda sama kaubaliigi puhul, millel on sama lõpptähtaeg ja sama lepingu reitinguklass, samaks riskiteguriks, mille puhul on juriidilised tingimused seoses üleandmise asukohaga identsed.

3.Kauba vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on kauba hetkehinna eeldatavad volatiilsused iga kaubaliigi kohta, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavate optsioonide lõpptähtaegade kohaselt, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loevad tundlikkusi sama kaubaliigi suhtes ja mis on määratud samale lõpptähtajale, üheks riskiteguriks, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud seejärel tasaarvestavad.

4.Kauba kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on üks kaubahindade kogum, millel on erinevad lõpptähtajad iga kaubaliigi kohta, mida kujutatakse vektorina. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis kaubahindade arv, mida kasutatakse asjakohase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei erista kaubahindu reitinguklassi või üleandmise asukoha alusel.

Instrumendi tundlikkus iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis , arvutatakse vastavalt artiklile 325h. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud erineva komponentide arvuga vektoreid moodustavana sama riskiteguri, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale kaubaliigile.

Artikkel 325r
Valuutariski riskitegurid

1.Valuutariski deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad välisvaluuta suhtes tundlike instrumentide suhtes, on kõik valuuta hetkekursid, mis jäävad valuuta, milles instrument on nomineeritud, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu valuuta vahemikku. Iga valuutapaari kohta on üks rühm, mis sisaldab ühte riskitegurit ja ühte netotundlikkust.

2.Välisvaluuta vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud välisvaluuta suhtes, on lõikes 1 osutatud valuutapaaride vaheliste vahetuskursside eeldatavad volatiilsused. Need valuutakursi eeldatavad volatiilsused määratakse järgmistele lõpptähtaegadele kooskõlas vastavate optsioonide lõpptähtaegadega, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

3.Välisvaluuta kumeruse riskitegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga optsioonide suhtes, mis on välisvaluuta suhtes tundlikud, on samad, millele osutati lõikes 1.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole kohustatud kõikide välisvaluuta delta-, vega- ja kumerusriski tegurite puhul eristama valuuta onshore- ja offshore-variante.

Alajagu 2:
Tundlikkuse mõisted

Artikkel 325s
Deltariski tundlikkus

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta üldise intressiriski tundlikkuse järgmiselt:

(a)tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosneb riskivabadest intressimääradest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

= riskivaba kõvera k a määr lõpptähtajaga t;

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

x, y = teised muutujad hinnnastamisfunktsioonis.

(b)tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosneb inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist(), arvutatakse järgmiselt:

kus:

= m komponendiga vektor, mis esindab antud valuuta j eeldatavat inflatsiooni kõverat või eri valuutade aluskõverat, kui m on võrdne inflatsiooni või eri valuutadega seotud muutujate arvuga, mida kasutatakse instrumendi i hinnastusmudelis;

= mõõte ühikmaatriks (1 × m);

Vi (.) = instrumendi i hinnnastamisfunktsioon;

y, z = teised muutujad hinnastusmudelis.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta krediidiriski marginaali tundlikkuse kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul () järgmiselt:

kus:

= emitendi j krediidiriski marginaali väärtus lõpptähtajal t;

Vi (.) = instrumendi i hinnnastamisfunktsioon;

x, y = teised muutujad hinnastamisfunktsioonis.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta aktsia tundlikkuse järgmiselt:

(a)tundlikkus riskitegurite k (sk) suhtes, mis koosneb aktsia hetkehindadest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

k on konkreetne kapitaliväärtpaber;

EQk on selle kapitaliväärtpaberi hetkehinna väärtus ja

Vi (.) on instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

x, y on teised muutujad hinnastusmudelis

(b)tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosneb aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

k = indeks, mis tähistab aktsiat;

= m komponendiga vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastusmudelis;

= mõõte ühikmaatriks (1 × m);

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

y, z = teised muutujad instrumendi i hinnastusmudelis.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta kauba tundlikkuse iga riskiteguri k (sk) suhtes järgmiselt:

kus:

k = antud kaubariski tegur;

CTYk = riskiteguri k väärtus; 

Vi (.) = instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta välisvaluuta tundlikkuse iga valuutariski teguri k (sk) suhtes järgmiselt:

kus:

k = antud valuutariski tegur;

FXk = riskiteguri väärtus;

Vi (.) = instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina.

Artikkel 325 t
Vegariski tundlikkus

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad optsiooni vegariski tundlikkuse antud riskiteguri k (sk) suhtes järgmiselt:

kus:

k = konkreetne vegariski tegur, mis koosneb eeldatavast volatiilsusest;

= riskiteguri väärtus, mida peaks väljendama protsendina;

x, y = teised muutujad hinnastamisfunktsioonis.

2.Riskiklasside puhul, kus vegariski teguritel on lõpptähtaja mõõde, kuid reegleid riskitegurite määramiseks ei saa kohaldada, sest optsioonidel ei ole lõpptähtaega, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud need riskitegurid kõige pikemale lõpptähtajale. Nimetatud optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.

3.Optsioonide puhul, millel pole täitmishinda või barjääri, ning optsioonide puhul, millel on mitu täitmishinda või barjääri, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitmishindade ja lõpptähtaegade suhtes määramist, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab optsiooni hinnastamiseks asutusesiseselt. Ka nende optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei arvuta vegariski artikli 104 lõigetes 7 kuni 9 osutatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise seeriate puhul, millel pole eeldatavat volatiilsust. Nende väärtpaberistamise seeriate puhul arvutatakse delta- ja kumerusriski omavahendite nõuded.

Artikkel 325u
Nõuded tundlikkuse läbiarvutamise kohta

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletavad tundlikkused krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelist, mida kasutatakse nende kasumi ja kahjumi kajastamisel.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et eeldatav volatiilsus on instrumentide, mille suhtes kohaldatakse valikulisust, delta tundlikkuse läbiarvutamisel püsiv.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et optsiooni alusvara järgib lognormaalset jaotust või normaaljaotust hinnastusmudelis, millest tuletatakse vega intressipositsiooni üldriski või krediidiriski marginaali läbiarvutamisel tundlikkused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et alusvara järgib lognormaalset jaotust või normaaljaotust hinnastusmudelis, millest tuletatakse vega omakapitali, kauba või välisvaluuta tundlikkuse läbiarvutamisel tundlikkused.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik tundlikkused, välja arvatud krediidiväärtuse korrigeerimised.

4. jagu
Jääkriski lisand

Artikkel 325v
Jääkriskide omavahendite nõuded

1.Lisaks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud tururiski omavahendite nõuetele kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavaid omavahendite nõudeid vastavalt käesolevale artiklile instrumentide suhtes, mis on avatud jääkriskile.

2.Instrumendid on avatud jääkriskile, kui nad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

(a)instrument põhineb eksootilisel alusvaral;

(b)instrument kannab teisi jääkriske.

3.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 1 osutatud täiendavad omavahendite nõuded lõikes 2 osutatud instrumentide tinglike väärtuste brutosummana, mis korrutatakse järgmiste riskikaaludega:

(a)1,0 % lõike 2 punktis a osutatud instrumentide puhul;

(b)0,1 % lõike 2 punktis b osutatud instrumentide puhul.

4.Erandina lõikest 1 ei kohalda krediidiasutus või investeerimisühing jääkriskide omavahendite nõudeid instrumendi suhtes, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

(a)instrument on noteeritud tunnustatud börsil;

(b)instrument on kõlblik keskseks kliirimiseks kooskõlas määrusega (EL) 648/2012;

(c)instrument tasaarvestab kauplemisportfelli muu positsiooni tururiskid täielikult; sel juhul ei kohaldata kahe täielikult tasaarvestatud kauplemisportfelli positsiooni suhtes jääkriski omavahendite nõuet.

5.EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, millega üksikasjalikult täpsustada, mis on eksootiline alusvara ja millised instrumendid on avatud teistele jääkriskidele lõike 2 kohaldamise eesmärgil.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel arvestab EBA järgmisi elemente:

(d)Eksootilise alusvara hulka arvatakse riskipositsioonid, mis ei kuulu 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi alusel või 5. jaos sätestatud makseviivituse riski nõude puhul delta-, vega- ja kumerusriski käsitluste alla. EBA uurib vähemalt seda, kas üleelamisriski, ilma, looduskatastroofe ja tulevasi realiseeritud volatiilsusi tuleks käsitleda eksootiliste aluspositsioonidena.

(e)Instrumentide teistele jääkriskidele avatuse tuvastamisel uurib EBA vähemalt neid instrumente, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

(I)2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel kohaldatakse instrumendi suhtes vega- ja kumerusriski nõudeid ning instrument toodab väljamakseid, mida ei saa korrata lihtsate optsioonide lõpmatu lineaarse kombinatsioonina.

(II)Instrument on väärtpaberistamise positsioon, mis kuulub korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 104 lõigetes 7 kuni 9. Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvaid muid riskimaandusi, mis ei ole väärtpaberistamised, arvesse ei võeta.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [hiljemalt viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

5. jagu
Makseviivituse riski omavahendite nõue

Artikkel 325w
Mõisted ja üldsätted

1.Makseviivituse riski omavahendite nõudeid kohaldatakse võla- ja omakapitaliinstrumentide suhtes, tuletisinstrumentide suhtes, mille alusvaraks on eelmised instrumendid, ja tuletisinstrumentide suhtes, mille väljamakseid või õiglasi väärtusi mõjutab tuletisinstrumendi enda võlgniku, kes pole vastaspool, makseviivitus. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad makseviivituse riski nõuded kõigi järgmiste instrumendiliikide puhul eraldi: muu kui väärtpaberistamine, väärtpaberistamine, mis ei kuulu korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, ja väärtpaberistamine, mis kuulub korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli. Lõplikud krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse riski omavahendite nõuded on järgmise kolme komponendi summa.

2.Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„lühike riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab krediidiasutus või investeerimisühing kasu, olenemata instrumendi liigist või tehingust, mis põhjustas riskipositsiooni;

(b)„pikk riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab krediidiasutus või investeerimisühing kahju, olenemata instrumendi liigist või tehingust, mis põhjustas riskipositsiooni;

(c)ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma on kahju või kasu eeldatav suurus, mille põhjustaks võlgniku makseviivitus konkreetse riskipositsiooni puhul;

(d)ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma on kahju või kasu eeldatav suurus, mille põhjustaks võlgniku makseviivitus konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul pärast ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamist;

(e)makseviivitusest tingitud kahjumäär on võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäär instrumendi puhul, mille on emiteerinud käesolev võlgnik, väljendatuna osana instrumendi tinglikust väärtusest.

(f)makseviivituse riskikaalud on iga võlgniku makseviivituse tõenäosust väljendavad protsendid vastavalt võlgniku krediidikvaliteedile.

alajagu 1
makseviivituse riski nõue muu kui väärtpaberistamise puhul

Artikkel 325x
Ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul vastavalt järgmisele valemile:

kus:

Vnotional = instrumendi tinglik väärtus;

P&Llong = muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasude ja kahjudega, mis tulenevad pikka riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest. Kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga.

Adjustmentlong = summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga. Suurendamine märgitakse Adjustmentlong muutujas plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga.

2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võlainstrumendi suhtes oleva iga lühikese riskipositsiooni puhul vastavalt järgmisele valemile:

kus:

Vnotional = instrumendi tinglik väärtus, mis märgitakse valemis miinusmärgiga;

P&Lshort = muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasude ja kahjudega, mis tulenevad lühikest riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest. Kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga.

Adjustmentshort = summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga. Vähendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas plussmärgiga ja suurendamine miinusmärgiga.

3.Makseviivitusest tingitud kahjumäär võlainstrumentide puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuse tegemiseks, on järgmine:

(a)muude kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %;

(b)kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 75 %;

(c)pandikirjade suhtes olevatele riskipositsioonidele, nagu on osutatud artiklis 129, määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 25 %.

4.Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemisel on võlainstrumentide puhul tinglik väärtus võlainstrumendi nimiväärtus. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemisel on tuletusinstrumentide puhul, mille alusvaraks on võlaväärtpaber, tinglik väärtus alusvaraks oleva võlainstrumendi nimiväärtus.

5.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõigetes 1 ja 2 osutatu asemel omakapitaliinstumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad järgmiselt:

kus

V = aktsia õiglane väärtus või aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul tuletisinstrumendi aluseks oleva aktsia õiglane väärtus.

6.Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad lõikes 6 sätestatud arvutuse tegemiseks kapitaliinstrumentidele makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %.

7.Makseviivituse riskipositsioonide puhul, mis tulenevad tuletisinstrumentidest, mille tasaarvestused ei ole võlgniku makseviivituse puhul seotud käesoleva võlgniku emiteeritud konkreetse instrumendi tingliku väärtuse, võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäära või võlgniku emiteeritud instrumendiga, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivseid meetodeid ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks, mis vastavad artikli 325t lõike 3 ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma määratlusele.

8.EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega üksikasjalikult täpsustada, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastavalt käesolevale artiklile eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summad ning milliseid alternatiivseid meetodeid krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõikes 7 osutatud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 325y
Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad

1.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lühikeste ja pikkade riskipositsioonide makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisel ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad. Tasaarvestamine on võimalik ainult sama võlgniku riskipositsioonide vahel, juhul kui lühikestel riskipositsioonidel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui pikkadel riskipositsioonidel.

2.Tasaarvestamine on olenevalt tasaarvestatavate riskipositsioonide lõpptähtaegadest kas täielik või osaline:

(a)tasaarvestamine on täielik, kui kõikidel tasaarvestatavatel riskipositsioonidel on lõpptähtajad, mis on pikemad kui üks aasta;

(b)tasaarvestamine on osaline, kui vähemalt ühel tasaarvestatavatest riskipositsioonidest on lõpptähtaeg, mis on alla aasta; sel juhul vähendatakse iga vähem kui üheaastase lõpptähtajaga riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise summat riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhte võrra.

3.Kui tasaarvestamine ei ole võimalik, on ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võrdne ootamatult makseviivitusse sattumise netosummaga j riskipositsioonide puhul, mille lõpptähtajad on pikemad kui üks aasta. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummade arvutamiseks vähendatakse ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta.

Nende riskipositsioonide korrigeerimistegur on riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhe, alammääraga kolm kuud.

4.Lõike 2 ja 3 kohaldamisel käsitletakse alusvara lõpptähtaegade asemel tuletislepingu lõpptähtaegasid. Rahas kapitaliinstrumentide riskipositsioonidele määratakse krediidiasutuse või investeerimisühingu äranägemisel lõpptähtaeg, mis on kas üks aasta või kolm kuud.

Artikkel 325z
Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

1.Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, olenemata vastaspoole liigist, korrutatakse vastava makseviivituse riskikaaluga vastavalt nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud tabelis 2:

Tabel 2

2.Riskipositsioonidele, millele määrataks krediidiriski puhul vastavalt 2. peatüki II jaotise 3. osale standardmeetodi alusel 0 % riskikaal, määratakse makseviivituse riski omavahendite nõuete puhul makseviivituse riskikaal 0 %.

3.Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad jaotatakse järgmistesse rühmadesse: äriühingud, riigid ja kohalikud omavalitsused/omavalitsusüksused.

4.Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

kus

i = indeks, mis tähistab rühma b kuuluvat instrumenti;

= makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

= suhe, millega võetakse arvesse rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse järgmiselt:

Pikad ja lühikesed positsioonid summeeritakse ja kohaldamisel kõikide rühmas olevate positsioonide puhul, olenemata krediidikvaliteedi astmest, millele need positsioonid on määratud, arvutades nii rühmaspetsiifilised makseviivituse riski omavahendite nõuded.

5.Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue muu kui väärtpaberistamise puhul arvutatakse lihtsa rühmatasemelise omavahendite nõuete summana.

Alajagu 2
Makseviivituse riski nõue väärtpaberistamise puhul (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

Artikkel 325aa
Ootamatult makseviivitusse sattumise summad

1.Ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad väärtpaberistamise positsioonide puhul on väärtpaberistamise positsioonide õiglased väärtused.

2.Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisel. Tasaarvestamine on võimalik ainult väärtpaberistamise positsioonide vahel, millel on samad alusvarakogumid ja mis kuuluvad samasse väärtpaberistamise seeriasse. Erinevate alusvarakogumitega väärtpaberistamise positsioonide vahel ei ole tasaarvestamine lubatud, isegi kui alumine ja ülemine eraldamispunkt on samad.

3.Kui olemasolevate väärtpaberistamise positsioonide jaotamise ja kombineerimisega saab täielikult korrata teisi olemasolevaid väärtpaberistamise positsioone, välja arvatud lõpptähtaega, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada algse riskipositsiooni asemel jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone.

4.Kui olemasolevate alusvara riskipositsioonide jaotamise ja kombineerimisega saab täielikult korrata olemasoleva väärtpaberistamise positsiooni väärtpaberistamise seeria struktuuri, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone. Kui alusvara kasutatakse sellisel viisil, eemaldatakse nad muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski käsitlusest.

5.Artiklit 325y kohaldatakse nii algse kui ka korratud väärtpaberistamise positsioonide suhtes. Asjaomased lõpptähtajad on samad mis väärtpaberistamise seeriatel.

Artikkel 325ab
Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine väärtpaberistamise puhul

1.Väärtpaberistamise positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse 8 %ga riskikaalust, mida kohaldatakse asjaomase kauplemisportfellivälise väärtpaberistamise positsiooni suhtes (sealhulgas lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise suhtes) vastavalt 3. jao 5. peatüki II jaotises sätestatud meetodite hierarhiale ja sõltumata vastaspoole liigist.

2.Üheaastast lõpptähtaega kohaldatakse kõikide väärtpaberistamise seeriate puhul, kui riskikaalud arvutatakse vastavalt väärtpaberistamise sisereitingute meetodile ja väärtpaberistamise välisreitingute meetodile.

3.Individuaalsete rahas väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise summade piirmääraks on positsiooni õiglane väärtus.

4.Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse järgmistesse rühmadesse:

(a)üks ühine rühm kõikide äriühingute puhul, olenemata piirkonnast;

(b)44 erinevat rühma, mis vastavad iga 11 määratletud varaklassi ühele rühmale iga piirkonna kohta. 11 varaklassi – varaga tagatud kommertsväärtpaber, autolaenud ja -liisingud, eluasemehüpoteekväärtpaber, krediitkaardid, ärihüpoteekväärtpaber, kollateraliseeritud laenukohustused, kollateraliseeritud võlakohustused, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, üliõpilaste õppelaenud, muu jaemüük ja muu hulgimüük. Neli piirkonda on Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja muud piirkonnad.

5.Väärtpaberistamise positsiooni rühma määramiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud toetuma liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga väärtpaberistamise positsiooni ainult ühte eelmainitud rühma. Kõik väärtpaberistamise positsioonid, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei saa määrata alusvara liigile või piirkonnale, määratakse vastavalt kategooriasse „muu jaemüük“, „muu hulgimüük“ või „muud piirkonnad“.

6.Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad koondatakse igas rühmas samamoodi nagu mitteväärtpaberistamise positsioonide makseviivituse riski puhul, kasutades artikli 325z lõike 4 valemit, saades makseviivituse riski omavahendite nõude iga rühma kohta.

7.Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue muu kui väärtpaberistamise puhul arvutatakse lihtsa rühmatasemelise omavahendite nõuete summana.

Alajagu 3
Väärtpaberistamise makseviivituse riski nõue väärtpaberistamise puhul (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

Artikkel 325ac
Reguleerimisala

1.Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul hõlmab kapitalinõue väärtpaberistamise positsioonide ja riskimaanduste, mis ei ole väärtpaberistamised, makseviivituse riski. Need riskimaandused eemaldatakse muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski arvutustest. Muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski nõude, väärtpaberistamise makseviivituse riski nõude (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell) ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli väärtpaberistamise makseviivituse riski nõude vahel ei ole diversifitseerimisest tulenevat kasu.

2.Kaubeldud muu kui väärtpaberistamise krediidi tuletisinstrumentide ja aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul määratakse individuaalse juriidilisest üksusest koostisosa emitendi ootamatult makseviivitusse sattumise summad aluspositsioonide läbivaatamise meetodit kohaldades.

Artikkel 325ad
Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli ootamatult makseviivitusse sattumise summad

1.Väärtpaberistamise positsioonide ja korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis olevate muu kui väärtpaberistamise positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad on nende positsioonide õiglased väärtused.

2.N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tooteid käsitletakse erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodetena, millel on järgmised alumised ja ülemised eraldamispunktid:

(a)alumine eraldamispunkt = (N – 1) / kõik alusvarad

(b)ülemine eraldamispunkt = N / kõik alusvarad

kus „kõik alusvarad“ on alusvara rühmas või kogumis olevate alusvarade koguarv.

3.Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult riskipositsioonide vahel, mis on identsed kõiges peale lõpptähtaja. Tasaarvestamine on võimalik ainult järgmistel juhtudel:

(a)indeksitoodete puhul on tasaarvestamine võimalik sama indeksirühma, -seeria ja seeria lõpptähtaegade vahel, mille suhtes kohaldatakse artiklis 325y sätestatud vähem kui aastapikkustele riskipositsioonide spetsifikatsioone. Pikkade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mis on täielikud kordused, võib tasaarvestada nende jaotamisega ühe alusvaraga ekvivalentseteks riskipositsioonideks, kasutades selleks hindamismudelit. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab hindamismudeli alusel jaotamine seda, et ühe alusvaraga väärtpaberistamise komponendi väärtus on väärtpaberistamise tingimusteta väärtuse ja väärtpaberistamise tingimustega väärtuse vahe, eeldusel et ühe alusvaraga komponent satub ootamatult makseviivitusse makseviivitusest tingitud kahjumääraga 100 %. Sellistel juhtudel on jaotamise teel omandatud ühe alusvaraga ekvivalentse riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võrdsed mittejaotatud riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummadega.

(b)Tasaarvestamine punktis a sätestatud jaotamise teel ei ole lubatud edasiväärtpaberistamise puhul.

(c)Indeksite ja indeksi osade puhul on tasaarvestamine lubatud kordamise või jaotamise alusel lõpptähtaegade vahel, sama indeksi rühma, seeria ja osa vahel. Käesoleva artikli kohaldamisel:

(I)kordamine tähendab seda, et individuaalsete väärtpaberistamise indeksi väärtpaberistamise seeriate kombinatsioon on moodustatud selleks, et korrata teist sama indeksiseeria väärtpaberistamise seeriat või erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata positsiooni samas indeksi seerias.

(II)jaotamine tähendab indeksi kordamist väärtpaberistamise teel, mille kogumis olevad aluspositsioonid on identsed ühe alusvaraga selliste riskipositsioonide omadega, mis moodustavad indeksi.

Kui pikad- ja lühikesed riskipositsioonid on muidu ekvivalentsed, välja arvatud peale ühe jääkkomponendi, on tasaarvestamine lubatud ja ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma kajastab jääkriskipositsiooni.

(d)Erinevaid sama indeksi seeria väärtpaberistamise seeriaid, erinevaid sama indeksi seeriaid ja erinevaid indeksirühmi ei ole lubatud tasaarvestada.

Artikkel 325ae
Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

1.Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse:

(a)erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, mis vastavad nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud artikli 348 lõigetes 1 ja 2;

(b)erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, millele osutatakse artikli 325y lõikes 1.

2.Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse rühmadesse, mis vastavad indeksile.

3.Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

kus

i = rühma b kuuluv instrument;

= makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

ctp = suhe, mis kajastab rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse vastavalt artikli 325z lõikes 4 sätestatud valemile , kuid kasutades pikki ja lühikesi positsioone kogu korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis, mitte ainult konkreetse rühma positsioone.

4.Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli (DRCCTP) makseviivituse riski omavahendite nõuded järgmise valemiga:

6. jagu
Riskikaalud ja korrelatsioonid

Alajagu 1
Deltariski kaalud ja korrelatsioonid

Artikkel 325af
Intressimäära üldriski tegurite riskikaalud

1.Valuutade puhul, mis ei kuulu kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325be lõike 5 punktis b, on riskivaba intressimäära riskitegurite riskikaalud järgmised:

Tabel 3

2.Ühine 2,25 % riskikaal määratakse nii kõigile inflatsiooni kui ka eri valuutade alusriski teguritele.

3.Valuutade puhul, mis kuuluvad kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325be lõike 7 punktis b, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu omavääringu puhul on riskivaba intressimäära riskitegurite riskikaalud need, millele osutati käesoleva artikli tabelis 3, mis jagatakse

Artikkel 325ag
Intressimäära üldriski rühmasisesed korrelatsioonid

1.Sama rühma intressimäära riskitegurite vahel millele on määratud sama lõpptähtaeg, kuid mis vastavad erinevatele kõveratele, määratakse korrelatsiooniks kl 99,90 %.

2.Sama rühma intressimäära riskitegurite vahel, mis vastavad samale kõverale, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, määratakse korrelatsioon vastavalt järgmisele valemile:

kus:

(vastavalt ) = lõpptähtaeg, mis on seotud riskivaba määraga;

=

3.Sama rühma intressimäära riskitegurite vahel, mis vastavad erinevatele kõveratele ja millel on erinevad lõpptähtajad, on korrelatsioon kl võrdne lõikes 2 määratud korrelatsiooniparameetriga, mis korrutatakse 99,90 %ga.

4.Riskivabade intressimäärade riskitegurite ja inflatsiooniriski tegurite vahel määratakse korrelatsiooniks 40 %.

5.Eri valuutade alusriski tegurite ja mis tahes muu intressimäära üldriski tegurite vahel, sealhulgas muu eri valuutade alusriski tegur, määratakse korrelatsiooniks 0 %.

Artikkel 325ah
Intressimäära üldriski tegurite rühmadevahelised korrelatsioonid

Parameetrit γbc = 50 % kasutatakse eri rühmadesse kuuluvate riskitegurite liitmiseks.

Artikkel 325ai
Krediidiriski marginaali riskikaalud (muu kui väärtpaberistamine)

1.Riskikaalud on kõikide igas rühmas olevate lõpptähtaegade puhul samad (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat).

Tabel 4