EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 582 final

2016/0274(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on üks osa ambitsioonikast välisinvesteeringute kavast, mille komisjon tegi teatavaks oma 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta 1 . Euroopa Ülemkogu kiitis välisinvesteeringute kava heaks 28. juunil 2016. Kava eesmärk on kõrvaldada rände algpõhjused ning aidata kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Käesoleva ettepanekuga tehakse kaks muudatust nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusesse (EÜ, Euratom) nr 480/2009. Lisaks esitatakse ka seadusandlik ettepanek muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks. Nende ettepanekutega laiendatakse kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt EIP välislaenude andmise volitusi, võimaldades EIP-l hakata panustama välisinvesteeringute kavasse. See võimaldab EIP-l hakata kiiresti osalema välisinvesteeringute kava eesmärkide täitmises, pakkudes erasektorile täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Selleks et aidata kõrvaldada rände algpõhjuseid, teeb komisjon ettepaneku anda EIP-le täiendav volitus anda laenusid erasektorile. Erasektorile laenude andmise volitusega saaks liit õiguse saada EIP finantseerimistehingute raames riskipreemiatulu. Need tulud kantaks välistegevuse tagatisfondi, mis tegutseb vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009.

See osa tagatisfondi ülejäägist, mis ületab 10 % tagasimaksmata laenude kogusummast, makstakse tagasi ELi eelarvesse. Selle korrektsiooni eesmärk on kaitsta eelarvet paremini EIP rändekriisiga seotud tehingute võimaliku täiendava makseviivituse riski eest.

Seni on tagatisfondi varasid hallanud Euroopa Investeerimispank. Komisjonil on suured kogemused selliste finantstehingute haldamisega. Ta on valmis tagatisfondi iseseisvalt haldama, mis olemasoleva organisatsiooni ja seniste heade tulemuste põhjal lihtsustaks ja kontsentreeriks komisjoni tegevust varahalduse valdkonnas. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi haldamine on tehtud komisjoni ülesandeks. Seetõttu tuleks tagatisfondi varade haldamine usaldada Euroopa Komisjonile.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormide ja muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 209 ja 212.

•Proportsionaalsus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Praeguses komisjoni, kontrollikoja ja EIP kolmepoolses lepingus on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, millest lähtudes kontrollikoda auditeerib liidu tagatisega kaetud EIP finantseerimistehinguid.

Aruanded koostatakse korrapäraselt vastavalt otsusele nr 466/2014/EL. Komisjon annab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru selle kohta, kuidas EIP on volitust rakendanud.

Saavutatud tulemuste kohta antakse aru asjakohaste koondnäitajate alusel, mis hõlmavad võimaluse korral kogu portfelli või siis konkreetset sektorit. Tulemuste mõõtmise raamistiku kohaselt mõõdetakse neid näitajaid projekti kogu olelustsükli jooksul hindamise tasandil ning kontrollimise ajal kuni projekti täieliku rakendamiseni. Neid näitajaid tuleb mõõta kohe, kui on saadud esimesed arengutulemused, tavaliselt kolm aastat pärast projekti lõpulejõudmist. Võimaluste piires kasutatakse neid ka järelhindamiseks vastavalt otsusele 466/2014/EL.

Peale selle esitab EIP komisjoni aruandekohustuse täitmiseks või kontrollikoja taotluste rahuldamiseks komisjonile iga ELi tagatisega kaetud finantseerimistehingu kohta statistilised, finants- ja raamatupidamisandmed ning audiitori otsuse EIP finantstehingute jäägi kohta.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Praegu rahastatakse tagatisfondi järgmiselt: 1) ühe iga-aastase maksega Euroopa liidu üldeelarvest, 2) tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust ja 3) summadega, mis nõutakse sisse laenukohustused täitmata jätnud võlgnikelt. Tagatisfondi neljas tuluallikas on riskipreemia, mida saadakse EIP uue erasektorile laenuandmise volituse alusel. Seetõttu tehakse ettepanek sellest lähtuvalt muuta määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 artiklit 2.

Seni on tagatisfondi varasid hallanud Euroopa Investeerimispank. Komisjonil on suured kogemused selliste finantstehingute haldamisega. Ta on valmis tagatisfondi iseseisvalt haldama, mis olemasoleva organisatsiooni ja seniste heade tulemuste põhjal lihtsustaks ja kontsentreeriks komisjoni tegevust varahalduse valdkonnas. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi haldamine on juba tehtud komisjoni ülesandeks. Seetõttu tuleks tagatisfondi varade haldamine usaldada Euroopa Komisjonile.

Seetõttu tehakse ettepanek sellest lähtuvalt muuta määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 artiklit 7.

2016/0274 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 209 ja 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Välistegevuse tagatisfond tegutseb vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 2 .

(2)Tagatisfondi rahastatakse ühe iga-aastase maksega Euroopa liidu üldeelarvest, tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust ja summadega, mis nõutakse sisse laenukohustused täitmata jätnud võlgnikelt.

(3)Tagatisfondile tuleks maksta riskipreemiatulu, mis saadakse Euroopa Investeerimispanga selliste finantseerimistehingute alusel, millel on liidu eelarvetagatis.

(4)Selleks et paremini kaitsta ELi eelarvet rände algpõhjuste kõrvaldamiseks tehtavatest EIP finantseerimistehingutest lähtuva täiendava maksejõuetuse riski vastu, tuleks liidu üldeelarvesse tagasi maksta see osa tagatisfondi ülejäägist, mis ületab 10 % liidu kapitalikohustuste kogusummast.

(5)Tagatisfondi finantsjuhtimine tuleks EIP asemel usaldada komisjonile, kes juba haldab muid sarnaseid investeeringuid. Pärast tagatisfondi varade halduse ülevõtmist peaks komisjonil olemasoleva organisatsiooni ja seniste heade tulemuste põhjal olema võimalik varahaldust lihtsustada ja konsolideerida.

(6)Määrust (EÜ, Euratom) nr 480/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ, Euratom) nr 480/2009 muudetakse järgmiselt:

1.    Artiklisse 2 lisatakse järgmine neljas lõik:

„— EIP selliste finantseerimistehingute alusel saadud riskipreemiatulud, millel on liidu tagatis.“;

2.    Artikli 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui tagatisfondi suurus ületab 10 % liidu kapitalikohustuste kogusummast, makstakse ülejääk tagasi Euroopa Liidu üldeelarvesse. See ülejääk on kapitalikohustuste kogusummast 10 % moodustava summa ja fondi netovara väärtuse vahe n-1 aasta lõpu seisuga, mis arvutatakse välja n aasta alguses ja kantakse ühe tehinguga aasta n+1 Euroopa Liidu üldeelarve tulude eelarvestuse erirubriiki.“

3.    Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Fondi finantsjuhtimise tagab komisjon. Komisjon haldab ja investeerib tagatisfondi varasid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ja järgib asjakohaseid usaldatavusnõudeid.“

4.    Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Komisjon esitab iga aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale komisjoni finantsaruannete raames nõutava teabe tagatisfondi olukorra kohta.

Peale selle saadab komisjon iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aruande tagatisfondi tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal. Selles aastaaruandes esitatakse ülevaade tagatisfondi finantsseisundist eelmise kalendriaasta lõpu seisuga, eelmise kalendriaasta rahavoogude aruanne, oluliste tehingute ülevaade ja muu asjakohane teave finantskontode kohta. Aruandes esitatakse ka teave finantsjuhtimise ning tagatisfondi tulemuste ja riski kohta eelmise kalendriaasta lõpu seisuga.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.JUHTIMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Juhtimis- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 3

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 4

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida täidetakse ettepaneku/algatuse kaudu

Käesolev ettepanek on üks osa ambitsioonikast välisinvesteeringute kavast, mille komisjon tegi teatavaks oma 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta. Euroopa Ülemkogu kiitis välisinvesteeringute kava heaks 28. juunil 2016. Kava eesmärk on kõrvaldada rände algpõhjused ning aidata kaasa muude arengueesmärkide saavutamisele. Käesolev ettepanek on olulise liidu poliitikaalgatuse – välisinvesteeringute kava – keskne osa. See sisaldab välisinvesteeringute kava toimimiseks vajalikke lisasätteid. Eelkõige antakse sellega EIP-le uus volitus anda laenusid erasektorile vastavalt komisjoni ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 466/2014/EL.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, millega muudetakse otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks.

Finantseerimistehingud, mille riskid katab tagatisfond täiendavad ELi välisabi rahastamisvahendite tegevust.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

◻X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Käsitleb välistegevuse tagatisfondi haldamise ülevõtmist komisjoni poolt; üleandmine toimub 2017.–2018. aastal;

–sellele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 5  

◻x Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ x komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.JUHTIMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Esitage tingimused ja sagedus

2.2.Juhtimis- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Väljaselgitatud riskid

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Olgu öeldud, et portfelli valitsemisega seotud halduskulud peetakse kinni tagatisfondi tuludest, mitte eelarvest. Need kulud tulenevad tasudest, sh panga-, Swifti ja Clearstreami tasudest, ulatudes prognoosi kohaselt 2017. aastal 200 000 euroni ja 2020. aastal 250 000 euroni.

Auditi tasud: 10 000 eurot

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    ◻Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringutest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Täistööajale taandatud töötajad

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–x Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Olgu öeldud, et EIP riski hinnastamisest saadav tulu ei avalda mõju eelarvele. Tulu makstakse otse tagatisfondi.

Hinnangulised tulud on järgmised.

(1) COM(2016) 385, 7.6.2016.

(2) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(3) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(4) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(5) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(6) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(7) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(8) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(9) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(10) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(11) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(12) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(13) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(14) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(15) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(16) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(17) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised „BA“ read).

(18) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.