Help Print this page 

Document 52016DC0763

Title and reference
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE: puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine

COM/2016/0763 final
Multilingual display
Text

Brüssel,30.11.2016

COM(2016) 763 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE:

puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine


1.Sissejuhatus

Väikeste CO2 heitkogustega konkurentsivõimelisele majandusele ülemineku kiirendamine on hädavajalik ja pakub samal ajal Euroopa jaoks suuri võimalusi.

See on meie aja keskne lahendamist vajav küsimus. Selle lahedamata jätmine võib seada ohtu meie heaolu. Edu korral aga tekivad seninägematud majanduslikud võimalused ning rajatakse uued teed õitsengu, heaolu ja kasvu saavutamiseks 1 .

Euroopa Liit on heal positsioonil, et juhtida seda üleminekut, mis sai Pariisi kokkuleppega 2 uue hoo ja suuna. Euroopa on olnud kliimamuutuste vastase võitluse esirinnas, liikumapanev jõud taastuvenergia edendamisel ning maailma juhtiv energiatõhusate lahenduste pakkuja tööstuses, transpordis ja hoonete valdkonnas. Euroopa ettevõtjad on saavutanud eelise paljudel maailma turgudel, kus konkurents globaalsete konkurentidega üha suureneb, ning Euroopa teadlased ja novaatorid avardavad teadmiste piire 3 .

Sellele tugevale alusele toetudes esitab komisjon õiguslike meetmete paketi selge tegevusraamistiku loomiseks lähtuvalt kolmest üldeesmärgist:

energiatõhususe prioriteediks seadmine;

Euroopa üleilmne juhtroll taastuvenergia valdkonnas;

tarbijate õiglane kohtlemine.    

Euroopa peab suurendama investeeringuid energiatõhususse ja taastuvenergiatehnoloogiasse ning tõhustama puhtal energial põhinevate ärimudelite väljatöötamist, kasutades digiteerimisest tulenevaid uusi võimalusi ja tarbijate mõjuvõimu suurenemist.

Nagu on sätestatud teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 4 , on innovatsioon üks põhivaldkondi, kus on võimalik lühemas perspektiivis tõhustada konkreetseid tegevusi, muuta nende suunitlust ja suurendada sünergiat töökohtade loomise, kasvu ja investeerimise toetamiseks Euroopas. Põhiinvesteeringud peavad tulema erasektorist. Euroopa Liit aga on võimeline ja peaks mängima siin otsustavat rolli. Käesoleva teatisega nähakse ette põhjalik strateegia, mis hõlmab kolme peamist ELi käsutuses olevat poliitilist hooba erainvesteeringute suurendamiseks puhta energiaga seotud innovatsiooni valdkonnas.

EL saab seada poliitilised sihid ning luua suunatud signaalide, poliitikameetmete, standardite ja eeskirjade abil õige ettevõtluskeskkonna. Sellega tekitatakse tugevad ja järjepidevad stiimulid erainvesteeringute tegemiseks puhta energiaga seotud teadus- ja arendustegevusse ning selle kasutuselevõtuks. ELi tasandi poliitilises ja õigusraamistikus tuleb seada esikohale energiatõhusus, püstitada suur eesmärk olla taastuvenergia valdkonnas maailmas juhtpositsioonil ning seada tarbija energiasüsteemis kesksele kohale.

Ühtlasi saab EL võtta kasutusele sihtotstarbelised rahastamisvahendid erainvesteeringute riski vähendamiseks järeleproovimata, kuid paljutõotava puhta energia tehnoloogia ja vastavate ärimudelite puhul. See tähendab riiklike laenude, omakapitaliinvesteeringute ja finantstagatiste kasutamist projektide puhul, millele tõenäoliselt ei leita erasektorist täielikku rahalist katet tulenevalt turuga seotud, tehnoloogilisest või teaduslikust ebakindlusest. Selliste ELi vahenditega, mille näiteks on investeerimiskava Euroopa jaoks 5 , vähendatakse riski erasektoris ja võimaldatakse teha erainvesteeringuid, mis muidu jääksid tegemata.

EL saab suunatult rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, eelkõige programmi „Horisont 2020“ kaudu, et avardada teaduse ja teadmiste piire. See tähendab uudishimust kantud uuringute, missioonipõhiste uuringute ja näidisprojektide rahastamist eesmärgiga soodustada ja kiirendada siiret laborist edukate kaupade ja teenusteni, mis võimaldavad luua töökohti ja edendada majanduskasvu.

Peale nimetatud kolme kategooria meetmete rakendamise on liidul oluline roll puhta energiaga seotud innovatsiooni käsitlevates rahvusvahelistes algatustes ning linnade, piirkondade ja liikmesriikide kooskõlastatud jõupingutuste toetamisel.

Kõnealune strateegia teenib selgelt kahte peamist Euroopa Liidu poliitilist prioriteeti: vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika väljakujundamist – olles üks selle põhitulemus – ning tööhõivele, kasvule ja investeerimisele uue hoo andmist. Selle keskmes on koordineeritud püüdlus edendada ja arendada progressi võimaldavaid tehnoloogilisi lahendusi, teenuseid, ärimudeleid ja sotsiaalset innovatsiooni ning aidata seeläbi suurendada majanduskasvu, tööhõivet ja ELi tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul. Sellest lähtuvalt on kõnealuse strateegia näol tegemist ka katselavaga tulevaste horisontaalsete lähenemisviiside jaoks, millega soovitakse hoogustada ELis innovatsiooni ja suurendada konkurentsivõimet.

2.Muutuv energiasüsteem

Energiasüsteem on jõudnud murdepunkti. Taastuvenergia on hinna poolest üha konkurentsivõimelisem ja selle osakaal elektritootmises suureneb. Energiamahukus, millega väljendatakse energiakasutust lähtuvalt majandustoodangust, on vähenemas, eriti arenenud majandusega riikides. ELil on selles edus oluline roll, kuid teha on jäänud veel palju rohkem. ELi juhtpositsioon kliimamuutuste vastu võitlemisel on muutnud Euroopa tööstuse maailmas kõige energiatõhusamaks ja teinud sellest maailma juhtiva innovatsiooniallika uute tehnoloogiliste lahenduste ja materjalide väljatöötamisel. EL on oma kliima- ja energiapoliitikas algusest peale tuginenud terviklikule lähenemisele, mille eesmärk on kooskõlastada ELi, liikmesriikide ja tööstuse investeeringuid ning ühtlustada asjakohaseid poliitilisi ja õigusraamistikke.

Edusammude jätkamine nõuab veelgi suuremaid jõupingutusi. On vaja leida uued lahendused energia salvestamiseks ja laiendada kulutõhusate taastuvenergiatehnoloogia lahenduste portfelli. Samuti tuleb oluliselt kiirendada olemasolevate energiatõhusust suurendavate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu hoonefondis, transpordisüsteemis ja tootmises. Siin on tähtis roll hiljuti ajakohastatud strateegilisel energiatehnoloogia kaval 6 .

Veelgi olulisem on see, et üleminek väikeste CO2 heitkogustega energiatõhusale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele nõuab detsentraliseeritumat, avatumat süsteemi ja kogu ühiskonna kaasatust. Energiasüsteemis on tavapäraselt domineerinud suured äriühingud, turul juba tegutsevad ettevõtjad ning suured tsentraliseeritud tehnoloogiaprojektid. Ent tulevikus peab energiasüsteemi keskmes olema tarbija, kes: nõuab CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavaid konkurentsivõimelisi lahendusi, on tootja ja haldajana osa detsentraliseeritud energiavõrkudest, tegutseb detsentraliseeritud platvormide kaudu investorina ning soodustab muutusi kasutajatest lähtuva innovatsiooni kaudu.

Suuremal määral alt üles lähenemisviisil põhineva kasutajakeskse energiasüsteemiga edendatakse innovatsiooni. Samal ajal on selline detsentraliseerimine muutunud võimalikuks tänu teistele uuendustele, millest tähtsaim on energiaturu ja transpordisüsteemi põhielementide digiteerimine. Digiteerimine tähendab väiksemaid turule sisenemise tõkkeid juba täna ja veelgi enam tulevikus. See tähendab, et tarbijad, kohalik kogukond ja väikesed idufirmad saavad kõik osaleda energiaga seotud innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja seda protsessi isegi juhtida.

CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate innovaatiliste lahenduste, energiatõhususe projektide ja taastuvenergia edendamine nõuab avatud innovatsioonisüsteemi. Ettevõtetes ja tööstuses saadakse üha paremini aru, et tänapäeva keerukas maailmas ei suuda ükski üksus töötada iseseisvalt välja täielikku lahendust. Peale selle sünnivad kõige huvitavamad turgu loovad innovaatilised lahendused eri sektorite, valdkondade ja lähenemisviiside kokkupuutealal 7 .

3.Poliitilised signaalid ja õigusraamistik

Puhta energiaga seotud innovatsiooniks on vaja hästitoimivat ühtset turgu ja tõhusat konkurentsipoliitikat, millega antakse uustulnukatele võimalus tuua oma innovaatiline lahendus turule samadel alustel kui turul juba tegutsevad ettevõtjad.    . Kapitaliturgude liidu 8 väljakujundamisega luuakse paremad võimalused kapitali piiriüleseks liikumiseks ja pannakse suuremat rõhku kestlikule rahastamisele selliste vahendite abil nagu rohelised võlakirjad. See tähendab paremaid rahastamisvõimalusi uuenduslike projektide jaoks energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas. Suurema tähelepanu pööramine avatud innovatsioonile ja avatud teadusele toob eelkõige väiksemate ettevõtjate jaoks kaasa rohkem võimalusi uurimistulemuste turuletoomiseks 9 .

Nende üldiste innovatsioonikeskkonna parema toimimise eelduste kõrval on puhta energiaga seotud innovatsiooni kiirendamiseks vaja oluliselt muuta energiatoetusi ja energiaalaseid õigusnorme.

Praegusi jätkuvalt märkimisväärseid poliitikameetmeid, millega soodustatakse nafta, kivisöe ja muude suuri CO2 heitkoguseid tekitavate kütuste kasutamist, sealhulgas mõnes liikmesriigis ette nähtud toetusi, tuleks käsitada takistusena puhta energiaga seotud innovatsiooni edendamisel. Kõnealused poliitikameetmed ei võimalda näha fossiilkütuste tegelikku kulu ühiskonnale ja alandavad kunstlikult nende hinda. See raskendab innovaatiliste puhta energia projektide elluviimist sellistes karmimates turutingimustes.

Nimetatud meetmed on otseselt vastuolus kohustustega, mille EL on võtnud vastavalt Pariisi kokkuleppele ning G20 ja G7 kontekstis. Käesoleva teatisega koos avaldatud komisjoni aruandes „Energiahinnad ja -kulud Euroopas“ 10 tõdetakse, et 2012. aastal ulatusid fossiilkütustega seotud otsetoetused umbes 41,9 miljardi euroni; keskkonnaga seotud välismõju arvessevõtmisel suurenes see summa 300 miljardi euroni. Vahendite nappuse tõttu tähendab sellistest toetustest tulenev finantskoormus, et puhta energia alaste teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks on võimalik eraldada vähem avaliku sektori rahastamisvahendeid. Euroopas oli selliste avaliku sektori rahastamisvahendite kogumaht ELi 28 liikmesriigis 2014. aastal 4,2 miljardit eurot. Puhta energiaga seotud innovatsiooni toetatakse ka ELi vahenditest, näiteks 1,1 miljardi euroga ELi programmi „Horisont 2020“ raames. Seega avaldaks fossiilkütustega seotud 41,9 miljardi euroni küündivatest otsetoetustest väikesegi osa ümbersuunamine suurt mõju.

Puhta energia tehnoloogiale üleminekuga seotud ELi üleilmses juhtrollis on keskne element taastuvenergiatehnoloogia edendamine. Elektrituru ülesehitust käsitleva direktiivi 11 eesmärk koosmõjus CO2 kõrgema hinnaga on luua taastuvenergiale turg, mis vähendaks vajadust konkreetsete toetuskavade järele. See võimaldaks suunata üha rohkem avaliku sektori toetusi vähem küpsetele tehnoloogilistele lahendustele, mis on seotud taastuvatest allikatest toodetud elektriga, ning täiendada teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid jõupingutusi selliste lahendustega seotud turunõudlust suurendavate vahenditega.

Aeg on muudatusteks küps. Praegune nafta ja gaasi madal hind loob soodsa võimaluse fossiilkütustega seotud toetuste järkjärguliseks kaotamiseks sotsiaalsele heaolule negatiivset mõju avaldamata.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel moodustavad olulise osa sellistest toetustest fossiilkütuste suhtes kehtivad maksusoodustused, mida komisjon analüüsib ELis energia maksustamise laiema vaatlemise kontekstis.

Teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 12 näeb komisjon ette rea meetmeid, mille eesmärk on aidata suunata ümber rahavooge puhtale energiale ülemineku toetamiseks ning mille hulgas on ka meetmed läbipaistvuse suurendamiseks seoses toetustega ja nende mõjuga innovatsioonile.

Innovatsiooniks sobivate turutingimuste kujundamine hõlmab stabiilse, pikaajalise, läbipaistva ja prognoositava regulatiivse keskkonna loomist. Komisjon esitas 2015. aasta mais paremat õigusloomet käsitleva läbivaadatud paketi 13 , kus tunnistatakse, et kõigi uute õigusakti ettepanekute puhul tuleb innovatsiooni põhjalikult arvesse võtta. Seda on toonitatud hiljutistes nõukogu järeldustes, milles osutatakse „innovatsioonipõhimõttele“ 14 . Peale selle on suur tähtsus ka standarditel ja energiatehnoloogiaga seotud innovaatiliste lahenduste 15 turuletoomisel.

Reguleerimine võib kiirendada CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ning suurendada paremini toimivate piisavalt suurte turgude väljakujunemise hõlbustamise ja poliitilise kindluse suurendamise kaudu konkurentsivõimet. Komisjon esitab koos käesoleva teatisega energialiitu käsitleva ulatusliku seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete paketi. Nende meetmetega luuakse selge raamistik selliste innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks, mis on vajalikud väikeste CO2 heitkogustega konkurentsivõimelisele majandusele üleminekuks. Näiteks toetatakse Euroopa elektrituru ümberkorraldamisega taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist, võimaldatakse nõudluse tõhusat reguleerimist ja tagatakse ligipääs piirkondlikele lõimitud energiaturgudele; hoonete energiatõhususe direktiiviga 16 nähakse ette stiimulid selliste innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks, mis võimaldavad kujundada aastaks 2050 välja nullilähedase energiatarbega hoonetest koosneva Euroopa hoonefondi ja positiivse energiabilansiga piirkonnad; muudetud (teise) taastuvenergia direktiiviga aga aidatakse muu hulgas kaasa uue põlvkonna taastuvenergialahenduste väljatöötamisele kütte- ja jahutussektoris, transpordisektoris ja elektrisektoris.

Komisjoni esitatud ettepanekud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise 17 ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse 18 kohta ning ettepanek maakasutust, maakasutuse muutumist ja metsandust hõlmava sektori kaasamise kohta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse 19 edendavad samuti CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavat innovatsiooni. Ringmajanduse loomise tegevuskava 20 aitab kaasa energiatõhususe suurenemisele ja heitkoguste vähenemisele tulenevalt tooraine tõhusamast kasutamisest ning teisese tooraine ja jäätmete ringlussevõtust. Biomajanduse vastavat rolli vaadeldakse biomajanduse strateegia eelseisva läbivaatamise ja võimaliku ajakohastamise käigus. CO2 heitkoguste vähendamisega transpordisektoris suurendatakse täiendavalt nõudlust innovatsiooni järele. Hiljutises teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ 21 on esitatud tegevuskava väikeste CO2 heitkogustega transpordile ülemineku hõlbustamiseks ning innovatsiooni, Euroopa energiasõltuvuse vähendamise ja tööhõivega seotud uute võimaluste loomiseks.

Peale kõige muu saab ja tuleks täiendava tõhusa innovaatilistele toodetele turu loomise vahendina kasutada riigihankeid. Euroopa tasandil standardimine võib veelgi toetada innovaatiliste toodetega seotud keskkonnahoidlike riigihangete korraldamist ning aidata avaliku sektori asutustel töötada välja vajalikud tehnilised kirjeldused. Nagu on märgitud idu- ja kasvufirmasid käsitlevas algatuses 22 , kehtestab komisjon 2017. aastal meetmed ELi hangete kohta, et muu hulgas innustada liikmesriike seadma kaugeleulatuvaid innovaatiliste lahenduste ostmisega seotud eesmärke.

Poliitilised signaalid ja õigusraamistik – kavandatud meetmed

Keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas antavat riigiabi käsitlevate ajavahemikku 2014–2020 hõlmavate suuniste läbivaatamisel analüüsib komisjon ka seda, kuidas need eeskirjad koos teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimisel antava riigiabi eeskirjadega võimaldavad liikmesriikidel edendada innovatsiooni taastuvenergiatehnoloogia ja -lahenduste valdkonnas.

Teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ näeb komisjon ette rea meetmeid, mille eesmärk on aidata suunata ümber rahavooge puhtale energiale ülemineku toetamiseks ning mille hulgas on ka meetmed läbipaistvuse suurendamiseks seoses toetustega ja nende mõjuga innovatsioonile.

Tulevaste puhast energiat ja kliimameetmeid käsitlevate õigusakti ettepanekute, sealhulgas 2020. aasta järgset perioodi hõlmavate veoautosid ja busse käsitlevate strateegiate muutmise 23 puhul analüüsitakse põhjalikult nende mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Tulevastes iga-aastastes liidu tööprogrammides Euroopa tasandil standardimise kohta keskendutakse energialiidu prioriteetidele, eelkõige CO2 heitkoguste vähendamisele majanduses ja keskkonnahoidlike riigihangete toetamisele 24 .

Komisjon analüüsib võimalusi puhta energiaga seotud innovaatiliste lahenduste turuletoomise soodustamiseks riigihangete kaudu, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi (direktiiv 2009/33/EÜ) muutmise kontekstis ja vabatahtlike keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumide edasiarendamise teel.

4.Rahastamisvahendid erasektori investeeringute suurendamiseks

Väikeste CO2 heitkogustega konkurentsivõimelise majanduse loomiseks Euroopas tuleb kaasata märkimisväärses mahus investeeringuid 25 . Aastal 2014 ulatusid erainvesteeringud energialiidu prioriteetsetesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni ELis hinnanguliselt 22,9 miljardi euroni. Ehkki see näitaja on suurem kui eelnevatel aastatel, peaks selle kasv olema meie eesmärkide saavutamiseks palju kiirem.

ELi käsutuses on hulk eri rahastamis- ja finantsvahendeid CO2 heitkoguste vähendamist võimaldava innovatsiooni toetamiseks. Need hõlmavad kogu innovatsiooni väärtusahelat teadus- ja arendustegevusest kuni lõplikult välja arendatud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuni. Nagu on rõhutatud teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, on lähiaastatel hädavajalik hoogustada lisainvesteeringute tegemist lõplikult välja arendatud taastuvenergia- ja energiatõhususlahenduste kasutuselevõtuks. Selleks on oluline kasutada avaliku sektori toetust, et parandada tähtsamate projektide riskiprofiili ning tagada suurem nähtavus ning projektide arendajate jaoks lihtsam ja ühtlustatum juurdepääs ja segarahastamise võimalused kooskõlas Euroopa investeerimiskava kontekstis juba tehtavate horisontaalsete jõupingutustega. Siin on tähtsaim vahend Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: selle praegustest investeeringutest, mis hõlmavad enam kui 40 projekti, on juba üle 25 % puhul saavutatud prioriteetseks tunnistatud energia ning keskkonna ja ressursitõhususe valdkonnas finantsvõimendus, mille raames tehtud investeeringud ulatuvad hinnanguliselt kuni 30 miljardi euroni. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi 26 esimesel tegevusaastal saavutatud edule tuginedes on komisjon teinud ettepaneku pikendada fondi tegevusaega 2020. aasta lõpuni ja kehtestada nõue, et vähemalt 40 % fondi taristu- ja innovatsiooniprogrammi projektidest peaksid aitama kaasa kliima-, energia- ja keskkonnameetmete elluviimisele kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi kohaste eesmärkidega 27 . Peale selle on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu kättesaadavad ka rahastamisvahendid. Liikmesriigid ja piirkonnad on juba kavandanud investeeringuid CO2 heitkoguste vähendamiseks (6 miljardit eurot) ja innovatsiooni edendamiseks (5 miljardit eurot) aastatel 2014–2020.

Puhta energiaga seotud innovatsiooni kiirendamiseks on peale selle vaja siiski minna lõplikult välja arendatud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtust kaugemale ning kasutada avaliku sektori vahendeid murrangulise tehnoloogia toetamiseks ja innovatsioonitsükli varasemates etappides erainvesteeringutega hõlmamata kulude katmiseks. Uute investeeringutega tuleb toetada CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate energiatõhusate lahenduste viimist tutvustamisetapist kriitilisse turuletoomise etappi. See etapp nõuab tavaliselt suuri investeeringuid, kuid selle kulude, tulemuslikkuse ja turu lõimimisega seotud ebakindlusest tulenev risk on erasektori investorite jaoks liiga suur.

Erasektori jaoks eriti suure riskiga on esimesed omalaadsed kaubanduslikus mahus näidisprojektid. Sellist liiki projektidele tähelepanu pööramiseks algatas Euroopa Komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga eelmisel aastal programmi „Horisont 2020“ rahastamisalgatuse InnovFin raames energiavaldkonna näidisprojektide 28 programmi. Energiavaldkonna näidisprojektid on tekitanud suure huvi laenude ja laenutagatiste vastu CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate esimeste omalaadsete tehnoloogiliste lahenduste puhul taastuvenergia, kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas.

Komisjon soovib ELi avaliku sektori vahendite kasutamist erainvesteeringute hoogustamiseks. Komisjon näeb oma ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise ettepanekus ette innovatsioonifondi loomise praeguse programmi NER 300 järeltulijana. Innovatsioonifondi kiire töölerakendamine peaks toetama investeerimist CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavasse väga innovaatilisse tehnoloogiasse energiamahukates tööstusharudes ning nii taastuvenergia kui ka süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise valdkonnas. Kõik need jõupingutused eeldavad tugevat seost muude ELi vahenditega, eelkõige algatuse InnovFin energiavaldkonna näidisprojektide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Tulevane heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond peaks toetama investeerimist CO2 heitkoguste vähendamisega seotud innovatsiooni taastuvenergia valdkonnas, süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise valdkonnas ning energiamahukates tööstusharudes. Komisjon on ühtlasi teinud ettepaneku võimaldada innovatsioonifondi töölerakendamist enne 2021. aastat.

Komisjon ja Euroopa Investeerimispank loovad puhtama transpordi rahastamisvahendi, et toetada alternatiivsel energiaallikal põhinevate transpordilahenduste kasutuselevõttu. Euroopa Investeerimispanga tooted ja nõustamisteenused tehakse avaliku ja erasektori üksustele kättesaadavaks. Projektid võivad sobida ka Euroopa ühendamise rahastu või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatise saamiseks.

Mastaabiefekti ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude rahastamisvahendite võimalikult suure mõju saavutamiseks peab olema piisaval arvul innovaatilisi projekte, mis jõuavad investeeringuteks ja turuletoomiseks sobivasse etappi. Komisjon on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames loonud Euroopa investeerimisprojektide portaali 29 , mille eesmärk on luua sild ELi projektide elluviijate ja kogu maailma investorite vahel. See portaal võimaldab potentsiaalseid investoreid otsivatel projektide elluviijatel end nähtavaks teha, loob ligipääsu Euroopa Liidus teostatavate elujõuliste projektide läbipaistvale nimekirjale ning muudab projektide arendajad ja elluviijad investorite jaoks hõlpsalt kättesaadavaks.

Peale selle on tööstuse kaasrahastatavast teadus- ja arendustegevusest lähtuvate uute investeeringute ja rahastamist vajavate projektide oluline allikas teadusuuringute alane avaliku ja erasektori partnerlus – näiteks ühine tehnoloogiaalgatus kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas, algatus CleanSky, ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamist käsitlevad uuringud ning algatused Shift2Rail ja BioBased – ning avaliku ja erasektori lepinguline partnerlus, näiteks keskkonnasõbralike sõidukite algatus ja algatus SPIRE (jätkusuutlik töötlev tööstus ressursi- ja energiatõhususe abil). Teine tähtis puhtasse energiasse tehtavate uute investeeringute ja hilisemate ELi rahalise toetuse saamiseks kõlblike projektitaotluste allikas on teadmis- ja innovaatikakogukonnad, eelkõige kogukonnad InnoEnergy ja Climate. Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on väga oluline roll sidemete loomisel Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise allikate – näiteks programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 30 – ning erasektori partnerite vahel, samuti piirkondliku ja kohaliku tegevuse ning ettevõtjate, idufirmade ja VKEde vahel. Selliste kogukondade tegevust laiendatakse nii, et see hõlmaks ka nõustamisteenuseid seoses kapitalile ligipääsu, tehnilise abi ja ärimudelite kavandamisega.

Rahastamisvahendid erainvesteeringute hoogustamiseks – kavandatud meetmed

Euroopa Komisjon töötab selle nimel, et algatuse InnovFin energiavaldkonna näidisprojektide programmi eelarvet vähemalt kahekordistada ja laiendada selle programmi ulatust, kasutades selleks eri allikatest, sealhulgas programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist saadavaid vahendeid. Luuakse sünergiat muude vahenditega, et töötada välja kõikehõlmav nõustamissüsteem, mis võimaldab potentsiaalsetel investoritel ja projektide arendajatel tutvuda saadaval olevate eri vahenditega.

Komisjon ja Euroopa Investeerimispank loovad puhtama transpordi rahastamisvahendi, et toetada alternatiivsel energiaallikal põhinevate transpordilahenduste kasutuselevõttu. Projektide nimekirja loomiseks edendatakse sihtotstarbelisi koostööalgatusi, näiteks uut keskkonnasõbralike (alternatiivkütusel töötavate) busside kasutuselevõtu algatust.

Komisjon muudab innovaatiliste projektide nimekirja Euroopa investeerimisprojektide portaali ja muude kanalite kaudu nähtavaks investoritele, kes osalevad programmi „Horisont 2020“ raames toetatavas asjaomases avaliku ja erasektori partnerluses ning on seotud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukonnaga InnoEnergy või Climate.

5.Energiavaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase tegevuse ning selle väljundite turuletoomise rahastamine

Euroopa Liit on puhta energiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni alal maailmas üks juhtivaid jõude ja üks selle valdkonna suurimatest avaliku sektori rahastajatest. Programmi „Horisont 2020“ raames rahastatakse ühiskondlikke probleeme hõlmavat algatust „Turvaline, puhas ja tõhus energia“ 5,7 miljardi euroga. Kui võtta arvesse ka teisi programmi „Horisont 2020“ valdkondi, eraldatakse energiaalase tegevuse rahastamise vahenditest puhta energiaga seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks üle 10 miljardi euro.

Sellele lisanduvad märkimisväärsed investeeringud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, sealhulgas aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu 31 . Aruka spetsialiseerumise strateegiatesse kaasatakse tööstuse esindajad, teadlased ja avaliku sektori asutused ning nende strateegiate eesmärk on suunata liikmesriikide rahaline toetus suure kasvupotentsiaaliga valdkondadesse, näiteks CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate energialahenduste väljatöötamisse.

Sellest edust lähtuvalt on teaduse ja teadmiste piiride avardamine vajalik eeltingimus väikeste CO2 heitkogustega majandusele üleminekuks tehtavate tulevaste Euroopa investeeringute kvaliteedi ja mõju tagamiseks. Seda on programmi „Horisont 2020“ eri elementide puhul ka arvesse võetud.

Alusuuringud: programmi „Horisont 2020“ raames jätkatakse murranguliste alusuuringute rahastamist Euroopa Teadusnõukogu 32 kaudu; seejuures järgitakse projektikonkursside puhul alt üles lähenemisviisi. Euroopa Teadusnõukogu on alates 2007. aastast toetanud energiavaldkonnas ELi vahenditest 248 teadusprojekti kokku umbes 500 miljoni euro ulatuses.

Turgu loovad innovaatilised lahendused: komisjon kaalub programmi „Horisont 2020“ järelejäänud perioodil võetava uue meetmena Euroopa Innovatsiooninõukogu 33 loomist, et aidata kaasa turu hõlvamist või uute turgude loomist võimaldavate murranguliste innovaatiliste lahenduste väljatöötamisele. Kõnealune võimalik tulevane Euroopa Innovatsiooninõukogu, kelle tähelepanu oleks suunatud eelkõige idufirmadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, täiendaks idu- ja kasvufirmasid käsitlevat kavandatud algatust 34 . Eesmärk on suurendada valdkondadevahelise ja alt üles lähenemisviisi alusel tõenäosust tuvastada kõige huvitavamad turgu loovad murrangulised innovaatilised lahendused ning toetada nende väljatöötamist ja turuletoomist; see hõlmab muu hulgas lahendusi energia-, transpordi- ja digitaaltehnoloogia kokkupuutealal. Esimesed meetmed kehtestatakse 2017. aastal programmi „Horisont 2020“ raames ning komisjon otsib võimalusi selle lähenemisviisi süvendamiseks tulevastes programmides.

Missioonipõhised uuringud ja innovatsioon: komisjon analüüsib parimale rahvusvahelisele tavale tuginedes uusi lähenemisviise, sealhulgas lähenemisviise, mille puhul kasutatakse võimaliku suure mõjuga projektide suunatud missioonipõhist tuvastamist ja väljavalimist koos otsese osalemisega projekti igapäevases juhtimises ja mitmesuguse konkreetsetele vajadustele kohandatud sihipärase abi andmisega ning õigusega rahastamine ümber korraldada või lõpetada, kui kokkulepitud vahe-eesmärgid ei ole täidetud (nagu näiteks Ühendkuningriigi programmi Catapult või Ameerika Ühendriikide Energiaalaste Kõrgetasemeliste Teadusprojektide Agentuuri projektide puhul).

Ergutusauhinnad: komisjon kasutab ergutusauhindu alt üles lähenemisviisil põhineva vahendina murranguliste innovaatiliste lahenduste leidmiseks, jättes kandidaatidele täieliku vabaduse kõige tõhusama lahenduse väljatöötamiseks. Selle vahendi puhul tuginetakse programmi „Horisont 2020“ käigus saadud senistele kogemustele (8,25 miljonit eurot puhta energia valdkonnas jätkuvalt jagatava viie ergutusauhinna jaoks).

Peale puhta energia alastele teadusuuringutele ja innovatsioonile keskendumise tuleb käesolevas teatises käsitleda ka muid valdkondi.

Kliimauuringud: programmi „Horisont 2020“ raames toetatakse uuringuid, mille tulemusi kasutatakse rahvusvahelise kliimamuutuste töörühma eelseisva 2018. aasta aruande jaoks. Selles aruandes esitatakse uuringutulemused stsenaariumi kohta, mille kohaselt toimub globaalne soojenemine 1,5 °C võrra, ning see toob kahtlemata teravamalt tähelepanu keskmesse ELi enda edasised jõupingutused. Selles kontekstis edendatakse kõrgetasemelise töörühma juhitud Euroopa CO2 heitkoguste vähendamise viise käsitlevast algatusest lähtuvalt programmi „Horisont 2020“ raames teadusuuringuid, mis aitavad teha kindlaks teostatavad ja usaldusväärsed stsenaariumid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

Kosmoseuuringud: programmi „Horisont 2020“ raames toetatakse teadusuuringuid, mille kaudu tagatakse Euroopa globaalne võimekus teostada inimtekkeliste süsinikdioksiidi heitkoguste seiret.

Transpordiuuringud: programmi „Horisont 2020“ raames toetatakse CO2 heitkoguste vähendamist transpordisüsteemis sõidukite energiatõhususe suurendamise, elektritranspordi ja akutehnoloogia arendamise, keskkonnasõbralike transpordilahenduste suunas liikumise ning transpordi ja liikuvuse tõhustamist võimaldava digiteerimise edendamise kaudu. Nende tegevustega soodustatakse uute ärimudelite ja innovatsioonisõbralike standardite ja eeskirjade kasutuselevõttu, eriti linnapiirkondades. Teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate meetmetega täiendatakse rakendatavaid poliitikameetmeid, et toetada innovaatiliste lõplikult välja arendatud tehnoloogiliste lahenduste, näiteks saastevaba ühistranspordi või arukate transpordisüsteemide turuletoomist.

Sotsiaal- ja humanitaarteadused: et mõista paremini käitumuslikke ja muid sotsiaal-majanduslikke tingimusi, mis on seotud kliima- ja energiaalaste poliitikameetmete aktsepteerimise või neile vastu seismisega ühiskonnas, loob komisjon uue energiauuringute platvormi. See platvorm, mis koondab energiavaldkonna spetsialiste nii sotsiaal- ja humanitaarteadustest kui ka tehnilisematelt aladelt ning hõlmab kõiki Euroopa piirkondi, annab väga vajaliku tõuke valdkondadevahelisele ja sektoriülesele koostööle. Selle abil rakendatakse paremini tohutut sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali energiavaldkonnas ning ületatakse olemasolevad ühiskondlikud tõkked, et esitada Euroopa poliitikakujundajatele toetavaid ettepanekuid energialiidu eesmärkide saavutamiseks.

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatud Euroopa puhta energia valdkonna innovatsiooniprojektide näited

1. Algatuse InnovFin energiavaldkonna näidisprojektide programmi raames on antud 10 miljonit eurot laenu esimese omalaadse täismahus näidisprojekti jaoks, mis põhineb Soome ettevõtte AW-Energy kontseptsioonil WaveRoller. Selle projekti eesmärk on viia laineenergia elektrienergiaks muundamist võimaldava suure globaalse turupotentsiaaliga lahendus tutvustamisetapist ärilise kasutuselevõtuni.

2. Euroopa Investeerimispank on andnud algatuse InnovFin keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kasvu rahastamisvahendi kaudu 20 miljonit eurot kvaasiomakapitalilaenu Saksamaa ettevõttele Heliatek. Nimetatud ettevõte on leiutanud ja patenteerinud ainulaadse tehnoloogia, mille abil saab valmistada orgaanilistel fotogalvaanilistel elementidel põhinevat, elektrit tootvat päikesekilet (Heliafilm®), mida on võimalik kasutada klaastoodete ja fassaadielementide koosseisus ning katustel.

3. Programmi „Horisont 2020“ raames on antud 6 miljonit eurot projekti ELIPTIC (linna ühistranspordi elektrifitseerimine) jaoks, mille käigus uuritakse võimalusi linna ühistranspordisüsteemide elektrifitseerimiseks Euroopa linnade olemasoleva taristu kasutuse optimeerimise teel, et kujundada ühistranspordist elektritranspordi selgroog ning seeläbi vähendada fossiilkütuste tarbimist ja parandada õhu kvaliteeti.

Et Euroopa saaks tõusta taastuvenergia valdkonnas juhtpositsioonile, on peamiste kitsaskohtadena vaja lahendada küsimused, mis on seotud taastuvenergia lõimimisega energiasüsteemi ning täiustatud salvestamisvõimaluste väljatöötamisega, et tagada stabiilne energiavarustus majapidamistele ja tööstusele. Peale selle tuleb energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise esimese sammuna tegeleda ELi hoonefondi CO2 heitkoguste vähendamisega, kuna hoonete arvele langeb üle 40 % ELi lõppenergiatarbest. Samuti peitub suur süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise potentsiaal transpordisüsteemis, kuid selle kasutamiseks on vaja salvestamislahendusi ja digitaalset innovatsiooni transpordi- ja aruka liikuvuse teenuste toetamiseks.

Selgete prioriteetide seadmine võib aidata kaasa pikaajalise mõju saavutamisele ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise võimalustest kasu lõikamisele ning suurendada tööstuse konkurentsivõimet ja ekspordivõimalusi. See nõuab keskendumist sellistele innovaatilistele lahendustele, mis võimaldavad taastuvenergiatehnoloogia ulatuslikumat kasutuselevõttu ja suuremat energiasäästu ning millel on otsene mõju kodanikele, sest need võimaldavad kodanikel osaleda energiasüsteemi muutumises või muuta selle mõju taskukohasemaks. Energiatehnoloogia lõimitud strateegilise kava raames juba saavutatud edule tuginedes kavatseb komisjon keskenduda programmi „Horisont 2020“ raames tulevikus antava toetuse puhul selgemalt neljale üksteisega seotud strateegilisele prioriteedile, mille kõigi liikumapanev jõud on digiteerimine.

1) ELi hoonefondi CO2 heitkoguste vähendamine aastaks 2050 – nullilähedase energiatarbega hoonetest positiivse energiabilansiga piirkondadeni: nagu on märgitud Euroopa hooneid käsitlevas komisjoni algatuses 35 , on hoonetel oluline roll Euroopa üleminekul puhtale energiale. Ehkki EL on hoonete innovaatiliste süsteemide valdkonnas maailmas juba juhtpositsioonil, peavad teadusuuringud ja innovatsioon selles valdkonnas olema jätkuvalt tähtsaim prioriteet, et võimaldada seda juhtpositsiooni tulevikus veelgi laiendada. ELi hoonefondis on kokku umbes 25 miljardit ruutmeetrit põrandapinda 36 . Hoonete arvele langeb 40 % ELi lõppenergiatarbest – rohkem kui üheski muus sektoris. Ent hoonete puhul on ka energiasäästuvõimalused suured ning pärast renoveerimist ja uuendamist (seejuures tagatakse tootmiseks kasutatud energia arvessevõtmine) võivad hooned aidata taastuvatest energiaallikatest elektrit juurde toota või pakkuda olulisi energiasalvestusvõimalusi.

2) ELi juhtpositsiooni tugevdamine taastuvenergia valdkonnas: selleks, et taastuvad energiaallikad muutuksid kõige olulisemaks primaarenergia ja elektri tootmise allikaks, on vaja süsteeme veelgi lõimida ja töötada välja uue põlvkonna taastuvenergiatehnoloogia, mis hõlmab ka võimalikke murrangulisi lahendusi 37 . See on ka eeltingimus muutusteks suurte CO2 heitkogustega sektorites, näiteks transpordis, kus on vaja tugevaid stiimuleid innovatsiooniks seoses alternatiivsete energiaallikatega (nt taastuvatest allikatest saadav elekter, täiustatud biokütused ning süsinikdioksiidist ja muudest ringlussevõetud kasvuhoonegaasidest saadavad sünteetilised kütused). See hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni sihipärast toetamist tihedas koostöös tööstusega, et kindlustada Euroopale jätkuvalt üleilmne juhtpositsioon taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas.

3) Taskukohaste lõimitud energiasalvestuslahenduste väljatöötamine: peamiselt taastuvenergial põhinevale väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteemile (sealhulgas transpordile) ülemineku võimaldamiseks ja hõlbustamiseks peaks EL kiirendama salvestusseadmete (keemiliste, elektrokeemiliste, elektriliste, mehaaniliste ja termiliste seadmete) täielikku lõimimist energiasüsteemi nii majapidamiste, ettevõtete kui ka võrkude tasandil 38 .

4) Elektritransport ja lõimitum linnatranspordisüsteem: täiustatud ehitusega akudel ja uuel ajamil põhinevate järgmise põlvkonna elektrisõidukite kiire areng ja kasutuselevõtt, innovaatiline laadimistaristu ning sellega seotud ärimudelid ja teenused moodustavad tulevikus koos lõimituma linnatranspordisüsteemiga, kus kasutatakse energiatõhususe suurendamiseks uusi digitaalseid tehnoloogilisi lahendusi ja Euroopa globaalseid satelliitnavigatsioonisüsteeme, olulise osa väikeste CO2 heitkogustega transpordisüsteemist.  39

Programmi „Horisont 2020“ mõju kõnealusele neljale üksteisega seotud strateegilisele prioriteedile võimendab veelgi sünergia Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sellesuunaliste investeeringutega.

Energiavaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase tegevuse ning selle väljundite turuletoomise rahastamine – kavandatud meetmed

Selleks, et saavutada eesmärk viia Euroopa puhta energia lahenduste valdkonnas üleilmsele juhtpositsioonile, tuleb ELi eelarvest rahastamisel keskenduda murrangulistele innovaatilistele lahendustele, järkjärgulisele innovatsioonile ja mitmele suure mõjuga sihtprojektile. Selle eesmärgi täitmiseks teeb komisjon järgmist.

Komisjon otsib võimalusi innovatsiooni puhul praegu kasutatavate alt üles lähenemisviiside süvendamiseks programmi „Horisont 2020“ raames ning kaalub muid mehhanisme, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu loomist. See aitab paremini toetada murrangulist tehnoloogiat ja innovatsiooni ning vastavaid ärimudeleid, sealhulgas selliseid väikeste CO2 heitkogustega majandusega seotud murrangulisi innovaatilisi lahendusi, mida strateegiline missioonipõhine rahastamine ei hõlma.

Komisjon kavatseb programmi „Horisont 2020“ raames eraldada perioodi 2018–2020 hõlmavas tööprogrammis üle 2 miljardi euro teadus- ja innovatsiooniprojektide toetamiseks neljas prioriteetses valdkonnas: 1) ELi hoonefondi CO2 heitkoguste vähendamine aastaks 2050 – nullilähedase energiatarbega hoonetest positiivse energiabilansiga piirkondadeni; 2) ELi juhtpositsiooni tugevdamine taastuvenergia valdkonnas; 3) taskukohaste lõimitud energiasalvestuslahenduste väljatöötamine; 4) elektritransport ja lõimitum linnatranspordisüsteem. See tähendab nimetatud nelja valdkonna puhul 35 % suuremat aastaeelarvet kui 2014.–2015. aastal.

Komisjon tõhustab toetusi, mida antakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest temaatiliste aruka spetsialiseerumise platvormide, eelkõige energiavaldkonna ja tööstuse kaasajastamisega seotud platvormide kaudu, et luua piirkondliku innovatsiooni ja tööstusklastrite jaoks hüppelaud tööks konkreetsete investeerimisprojektidega sellistes valdkondades nagu digitaaltehnoloogia, olulised progressi võimaldavad tehnoloogilised lahendused ja energiatõhusus. Kõnealusele neljale prioriteetsele valdkonnale pööratakse senisest veelgi enam tähelepanu ning sünergias muude ELi vahendite ja rahastamiskavadega kaasatakse sellesse tegevusse avaliku ja erasektori sidusrühmad.

Komisjon võtab programmi „Horisont 2020“ praeguste rahastamisvahendite ja eeskirjade kontekstist lähtuvalt kasutusele pilootkava, mille puhul kasutatakse võimaliku suure mõjuga projektide suunatud missioonipõhist tuvastamist ja väljavalimist koos otsese osalemisega projekti igapäevases juhtimises ja mitmesuguse konkreetsetele vajadustele kohandatud sihipärase abi andmisega ning õigusega rahastamine ümber korraldada või lõpetada, kui kokkulepitud vahe-eesmärgid ei ole täidetud. Selle kava rõhuasetus on kiirel mõjul ja turu vajaduste rahuldamisel.

Komisjon kavatseb võtta juhtalgatusena kasutusele 5–10 miljoni euro suuruse energiainnovatsiooni ergutusauhinna, mis antakse murrangulisele innovaatilisele lahendusele näiteks ühes järgmistest valdkondadest: 1) kunstlik fotosüntees; 2) odavate nullilähedase energiatarbega hoonete projekteerimine ja ehitamine; 3) kogukonnapõhine energiakaubanduse süsteem; 4) sotsiaalne innovatsioon energia- ja/või transpordivaldkonnas linna tasandil.

6.Euroopa üleilmse rolli võimendamine

Euroopa peab kooskõlas komisjoni prioriteediga saada tugevamaks globaalseks tegijaks väärtustama rohkem oma rolli üleilmse juhtiva jõuna kliimavaldkonnas ning CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate ja energiatõhusate lahenduste väljatöötajana, et kindlustada omale jätkuvalt koht globaalsete väärtusahelate keskmes ning tuua selle kaudu kasu oma tootvale tööstusele ja ülemaailmsele ekspordile. Kliimavaldkonna rahastamine ja riiklike kohustuste täitmine on stiimulid üleilmse tehnoloogiaalase koostöö tegemiseks ja Euroopa ettevõtjatele turuvõimaluste loomiseks. Pariisi kokkuleppes rõhutatakse süsteemsetest vaatlustest lähtuvalt teadusuuringute ja innovatsiooni olulisust, eriti koostöös areneva või tärkava turumajandusega riikidega.

Kasvav globaalne energianõudlus, eriti tärkava turumajandusega riikides, loob Euroopa ettevõtjatele märkimisväärsed ekspordivõimalused CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate tehnoloogiliste lahenduste pakkumiseks, sealhulgas vajaduse korral kohalikele oludele kohandatud innovaatiliste säästulahendustena. Innovatsiooni edendamiseks ja turgude loomiseks tuleb luua uusi strateegilisi partnerlussuhteid, eelkõige tärkava turumajandusega riikidega.

Tihe koostöö rahvusvaheliste partneritega on suure strateegilise väärtusega. Euroopa Komisjon on rõhutanud seda 2016. aastal tehtud otsuses liituda ELi nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil käivitatud innovatsioonimissiooni algatusega 40 . Selles osaleb praegu 22 riiki (sealhulgas kaheksa ELi liikmesriiki) ja EL, kes kõik on võtnud kohustuse kahekordistada viie aasta jooksul oma puhta energia alaste teadusuuringute rahastamist avaliku sektori vahenditest. Innovatsioonimissiooni algatus aitab puhta energia alastele teadusuuringutele tehtavate avaliku sektori kulutuste vähendamise suundumuse taas tõusuteele pöörata; nende kulutuste tase on eelmisest kõrgtasemest endiselt madalam 41 ja palju madalam tasemest, mis on vajalik Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Peale selle võimaldab see algatus ühitada avaliku sektori kulutuste fookuse suurte erainvestorite omaga, näiteks murranguliste energialahenduste koalitsiooniga 42 suhete loomise kaudu. EL, kellel on innovatsioonimissiooni algatuses juhtiv roll, keskendub konkreetselt sünergia loomisele murranguliste energialahenduste koalitsiooniga. Innovatsioonimissiooni algatuse osalised on teinud kindlaks seitse innovatsiooniülesannet, mis on väikeste CO2 heitkogustega ühiskonna loomisel kriitilise tähtsusega. EL juhib püüdlusi lahendada päikesevalguse muundamise innovatsiooniülesanne, mis on seotud talletatavate päikeseenergiapõhiste kütuste väljatöötamisega, ning hoonete vastuvõteava hinnaga kütte- ja jahutusvõimaluste innovatsiooniülesanne. EL osaleb koostöös teiste innovatsioonimissiooni algatuse osalistega aktiivselt ka teiste innovatsiooniülesannete lahendamises.

Euroopa Komisjon jätkab rahvusvahelise koostöö, teadusuuringute alase strateegilise partnerluse tugevdamise ning tähtsamate riikidega teadmiste, oskusteabe, tehnoloogiliste lahenduste ja kvalifitseeritud töötajate vahetamise kaudu energiasüsteemi muutmise toetamist arengumaades ja tärkava turumajandusega riikides, aidates sellega saavutada säästva arengu eesmärke (eelkõige eesmärki nr 7 „Vastuvõetava hinnaga puhas energia“ ja eesmärki nr 13 „Kliimameetmed“). Eelkõige püütakse Euroopa välisinvesteeringute kava ja selle osaks olevat Euroopa Säästva Arengu Fondi käsitleva hiljuti vastu võetud ettepanekuga 43 meelitada erasektorit tegema investeeringuid Aafrika riikidesse; see võib olla väga oluline väikeste CO2 heitkogustega energiataristute loomiseks ja innovaatiliste energialahenduste toetamiseks. Need meetmed seotakse tihedalt Euroopa rahvusvahelise kiima-, kaubandus- ja arengukoostööga. Ühtlasi kasutab EL oma kaubanduspoliitika meetmeid ja sellega seotud tehnilist abi selleks, et julgustada kolmandaid riike võtma kasutusele kliimat mitte mõjutavaid lahendusi.

Euroopa Komisjon tegeleb mitmel rindel aktiivselt selle tagamisega, et Euroopa teadusuuringud ja innovatsioon oleksid maailmale avatud 44 . Sellisest lähenemisviisist lähtuvalt suunatakse programmis „Horisont 2020“ tähelepanu arengumaade teadlastele ja novaatoritele, et võimaldada neil töötada külg-külje kõrval eurooplastega CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate selliste energiatehnoloogia lahenduste väljatöötamisel, mis sobivad kohalikesse oludesse kõige paremini. See avardab ELi ettevõtete turuvõimalusi ja aitab suurendada ELi eksporti ning suurendab ühtlasi arengumaade suutlikkust ja võimaldab lõigata kasu rahvusvahelisest teaduskoostööst uute tehnoloogiliste lahenduste turuletoomisel.

Euroopa ettevõtlusvõrgustik, mis loodi 2008. aastal eesmärgiga aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel saada maksimaalselt kasu ärivõimalustest ELis ja mujal, peaks samuti oma tegevust laiendama, et toetada ELi ettevõtjaid veelgi rohkem innovaatiliste puhta energia lahenduste väljatöötamisel.

Euroopa üleilmse rolli võimendamine – kavandatud meetmed

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd selle nimel, et Euroopa Liidul oleks innovatsioonimissiooni algatuses juhtiv roll. EL juhib püüdlusi lahendada päikesevalguse muundamise innovatsiooniülesanne, mis on seotud talletatavate päikeseenergiapõhiste kütuste väljatöötamisega, ning hoonete vastuvõetava hinnaga kütte- ja jahutusvõimaluste innovatsiooniülesanne; samuti osaleb EL aktiivselt ka teiste innovatsiooniülesannete lahendamises. Komisjon keskendub sünergia loomisele erasektoriga, sealhulgas murranguliste energialahenduste koalitsiooniga.

Komisjon algatab koostöös liikmesriikidega arengumaades üks või kaks ühist energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kasutuselevõtuprogrammi, milles keskendutakse Aafrikale kui eelistatud partnerile lähtuvalt ELi-Aafrika tippkohtumisest 2017. aastal. Selliste programmidega seotakse teadusuuringud ja innovatsioon sihtriigi suutlikkuse suurendamisega, kuna kumbki element on praktikas edu saavutamiseks hädavajalik. ELi rahaline panus hõlmab vastavalt vajadusele toetust programmi „Horisont 2020“ ja/või arengukoostöö programmide raames. Kirjeldatud algatust täiendatakse vajaduse korral tehnilise abi andmisega.

Euroopa ettevõtlusvõrgustikku laiendatakse uutele kolmandate riikide turgudele, et hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ettevõtluskoostööd, tehnoloogia ja teadmiste siiret ning teadusprojektide alast koostööd; kõige olulisemad valdkonnad on seejuures keskkond, taastuvenergia ja säästev ehitus.

7.Põhiosalised energiasüsteemi muutumises

Komisjoni selle strateegia alusel toetatavate innovaatiliste lahenduste pikaajalise mõju saavutamisel ja nende kasutuselevõtu tagamisel mängivad väga olulist rolli nii kodanikud, linnad, piirkonnad kui ka liikmesriigid.

Kodanikel on keskne roll CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate innovaatiliste lahenduste edukal kasutuselevõtmisel – alates arukatest arvestitest kodus kuni suurte tuuleparkideni. Uute paremate võimaluste leidmine Euroopa kodanike kaasamiseks väikeste CO2 heitkogustega majandusele üleminekul ja üldsuse praeguse tugeva toetuse esiletoomine on väga oluline. Kaasatumad kodanikud võtavad suurema vastutuse iseenda ja ELi energiajulgeoleku eest ja aitavad luua uusi originaalseid ärimudeleid.

Piirkonnad ja linnad sobivad kõige paremini lõimitud innovaatiliste lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks otseses seoses kodanikega. ELi regionaalpoliitika, ELi linnade tegevuskava ja konverentsi Habitat III järgse uue üleilmse linnade tegevuskava, üleilmse linnapeade pakti 45 , arukate linnade ja kogukondade alase Euroopa innovatsioonipartnerluse ning programmi CIVITAS 46 võrgustiku raames piirkondadele ja linnadele antav konkreetne toetus on võimaldanud Euroopa linnadel ja piirkondadel mängida olulist rolli energiasüsteemi muutumises sisulise osalemise ning kliima- ja energiaalase innovatsioonitegevuse edendamisel alt üles lähenemisviisi põhiselt. Peale selle saavad naabruskondade, linnade ja piirkondade võrgustikud hõlbustada hea tava jagamist ning ressursside ja investeeringute koondamist. Siin on saavutatud tulemustest lähtuva edasise arengu huvides vaja aruka spetsialiseerumise platvormide ja programmi „Horisont 2020“ kaudu arukate ja säästvate linnade jaoks antavat toetust laiendada, et see hõlmaks kaasava linna aspekte. Sellised algatused nagu programmi „Horisont 2020“ arukate ja säästvate linnade valdkonnale keskendumine, ühise kavandamise algatus „Linnastunud Euroopa“, linnadega seotud uuenduslikud meetmed 47 ning arukate linnade ja kogukondade alane Euroopa innovatsioonipartnerlus tuleks süsteemsel viisil ühtlustada ja neid laiendada, et veelgi edendada CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate energiatõhusate lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu linnaühiskonna kõikides sektorites. Selleks on väga oluline teha paremaid mõõtmisi ja andmeid tõhusamalt jagada, samuti luua koostalitlusvõimelisemaid süsteeme ning tagada nendega seotud andmeturve ja privaatsus.

Linnadel on tänu innovatsiooniga seotud väljakujunenud linna ökosüsteemidele („arukad linnad“), väikeste energiatõhususe või taastuvenergia alaste projektide koondamist võimaldavatele investeerimisplatvormidele ja keskkonnasõbralikumate linnatranspordilahendustega seotud tegevusele asendamatu roll käesolevas teatises kirjeldatud meetmete kaudu edendatavate puhta energia alaste innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu toetamisel.

Peale linnade ja piirkondade on energiasüsteemi muutmise edendamisel väga oluline osa ka liikmesriikidel. On olemas mitu eri mehhanismi ELi energiaalase teadus- ja innovatsioonitegevuse kooskõlastamiseks liikmesriikide vastava tegevusega ning avaliku sektori toetuse paremaks ühildamiseks erasektori pakutava toetusega. Samas on võimalik teha seda veelgi tõhusamalt ja saavutada suurem sünergia.

Energiatehnoloogia strateegiline kava, mis hõlmab 28 liikmesriiki ja nelja assotsieerunud riiki, samuti nii tööstust esindavaid kui ka akadeemilisi sidusrühmi, moodustab energialiidu juhtimisstruktuuri peamise osa. Energiatehnoloogia strateegiline kava on tegevuse kooskõlastamise ja suurema sünergia loomise kaudu hõlbustanud selle kava prioriteetsetes tehnoloogiavaldkondades teadus- ja arendustegevusse suunatavate investeeringute aastase üldmahu kahekordistamist paari viimase aasta jooksul. Kümnes prioriteetses tegevusvaldkonnas on seatud ühised teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgid, et veelgi hoogustada kooskõlastatud või ühist investeerimist, mis kajastab osaliste üha suuremat panust. Transpordivaldkonnas on samuti koostamisel transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline kava, mille põhiosana töötatakse välja seitse eksperditeadmistel põhinevat tegevuskava ja vastav juhtimismehhanism, et toetada ja kiirendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja lahenduste kasutuselevõttu. Nii energiatehnoloogia strateegilise kava kui ka transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kavaga nähakse ette olulised struktuurid kooskõla tagamiseks käesolevas teatises kirjeldatud meetmetega, et toetada nende rakendamist ja luua sünergiat soovitud mõju saavutamiseks.

Energiasüsteemi põhiosalised – kavandatud meetmed

Komisjon teeb energialiidu juhtimisstruktuuride ja eriti energiatehnoloogia strateegilise kava raames liikmesriikidega koostööd, et ühtlustada liikmesriikide investeeringuid punktis 5 nimetatud neljas prioriteetses valdkonnas ja uurida võimalusi asjakohaste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide väljatöötamiseks.

Energialiidu juhtimisega tagatakse, et teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed sätestatakse lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning et asjaomased eesmärgid ja poliitikameetmed on kooskõlas ELi eesmärkidega. Peale selle tagatakse iga kahe aasta järel esitatavate lõimitud eduaruannete ja energialiidu olukorda käsitlevate aruannetega vajalik seire ja järelmeetmete võtmine.

Komisjon loob koos liikmesriikidega konkreetse juhtimisstruktuuri transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava jaoks, et ühtlustada transpordialase teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud pikaajalisi meetmeid käsitlevaid strateegilisi kavasid ning siduda need paremini energeetikasektori ja digitaaltehnoloogiaga.

Komisjon edendab hea tava ning arukat, säästvat ja kaasavat linnaarengut käsitlevate näidisprojektide tutvustamist ja laiendamist; see hõlmab muu hulgas projekte, mida toetatakse arukate linnade ja kogukondade alase Euroopa innovatsioonipartnerluse raames ning linnadega seotud uuenduslike meetmete abil. Selleks kasutatakse ka Maa seirega seotud Euroopa Komisjoni programmi Copernicus käigus saadud andmeid ja tooteid.

8.Kokkuvõte

Käesolevas dokumendis kirjeldatud poliitikameetmed on energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni samba tuumik. Need moodustavad lahutamatu osa laiemast hõlbustavate meetmete paketist, mis on vajalik puhtale energiale ülemineku hoogustamiseks ja mille ülevaade on esitatud täna avaldatud teatises „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Komisjon püüab neid meetmeid talle jäänud mandaadi ajal ellu rakendada ja annab tehtud edusammudest aru iga-aastases energialiidu olukorda käsitlevas aruandes.

(1) 1600 4400 miljardit CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavate energiatõhusate lahenduste eeldatav väärtus maailmaturul on umbes kuni eurot aastas ja nende kasvupotentsiaal on suur, eriti väljaspool Euroopat.
(2)

Vt teatis „Pariisi kliimakonverentsi tulemused“ , COM(2016) 110 (final).

(3) Scaling up innovation in the Energy Union to meet new climate, competitiveness and societal goals Euroopa on kliimamuutuste leevendamise tehnoloogilisi lahendusi käsitlevate suure väärtusega patentide poolest juhtival kohal. Vt dokument („Innovatsiooni suurendamine energialiidus uute konkurentsivõimega seotud, ühiskondlike ja kliimaeesmärkide saavutamiseks“) (i24C, 2016), lk 35.
(4) COM(2016) 860.  
(5) COM(2014) 903 – „Investeerimiskava Euroopa jaoks“.
(6) C(2015) 6317 (final) – „Energiatehnoloogia lõimitud strateegilise kava suunas: Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine“.
(7) ELi energiasüsteemis hõlmab innovatsioon mitte üksnes uusi tehnoloogilisi lahendusi, vaid ka uusi murrangulisi ärimudeleid ja teenuseid, sotsiaalset innovatsiooni ning uusi poliitilisi ja finantsmehhanisme. Vt dokument „Scaling up innovation in the Energy Union to meet new climate, competitiveness and societal goals“ (i24C, 2016), lk 14.
(8) COM(2016) 601 (final) – „Kapitaliturgude liit: reformi kiirendamine“.
(9)

Vt väljaanne „Open innovation, open science, open to the world“ („Avatud innovatsioon, avatud teadus, avatus maailmale“), Euroopa Komisjon, 2016, ISBN 978-92-79-57346-0.

(10) SWD(2016) 420.
(11) COM(2016) 864.
(12) COM(2016) 860  .
(13) COM(2016) 615 (final) – „Parem õigusloome: paremad tulemused – tugevam liit“.
(14) Konkurentsivõime nõukogu järeldused, mai 2016.
(15) Keskkonnatehnoloogia kontrollimisel hindab kolmas isik tehnoloogilise lahenduse toimivust. Vt http://ec.europa.eu/environment/ecoap/etv/.
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta.
(17) COM(2015) 0337 (final) – 2015/0148 (COD).
(18) COM(2016) 0482 (final) – 2016/0231: jõupingutuste jagamist käsitlev määrus.
(19) COM(2016) 479 (final) – 2016/0230 (COD).
(20) COM(2015) 0614 (final) – „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“.
(21) COM(2016) 501 (final).  
(22) COM(2016) 733 (final).
(23) Vt komisjoni 2017. aasta tööprogrammi (COM(2016) 710 (final)) I lisa.
(24) Vt KOM(2008) 400.
(25) Vt väljaanne „World Energy Outlook, 2016“ („Maailma energiaaruanne 2016“).
(26) COM(2014) 903 – „Investeerimiskava Euroopa jaoks“.
(27) COM(2016) 581 (final).  
(28) http://www.eib.org/products/blending/innovfin/ Energiavaldkonna näidisprojektide kohta vt .
(29) www.ec.europa.eu/eipp. Euroopa investeerimisprojektide portaal:
(30) Määrus (EL) nr 1303/2013.
(31) http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/.  
(32) Euroopa Teadusnõukogu kohta vt https://erc.europa.eu.
(33) Esialgne nimetus.
(34) Vt teatis „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, COM(2016) 733 (final).
(35) COM(2016) 860, I lisa.
(36) Europe’s buildings under the microscope Vt („Euroopa hooned luubi all“) (2011).
(37) aastani 2050 ulatuva tegevuskava mõjuhinnangus (SEC(2011) 1565, 1. osa) Vt suure taastuvenergiaallikate osakaaluga stsenaarium .
(38) EL toetab salvestamisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni praegu peamiselt osana energiatehnoloogia strateegilise kava kohastest arukaid võrke käsitlevatest meetmetest ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte kontekstis.
(39) COM(2016) 501 (final) Vt teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“, .
(40) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-2063_it.htm. Pressiteade „European Union joins Mission Innovation, a global initiative on clean energy“ („Euroopa Liit ühineb puhta energia alase globaalse innovatsioonimissiooni algatusega“), 3. juuni 2016:
(41) Public energy RD&D spending in IEA member countries Veebileht „“ („Avaliku sektori kulutused energiaalastele teadus-, arendus- ja tutvustamistegevustele Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikides“), OECD/IEA (2015).
(42) Murranguliste energialahenduste koalitsioon (Breakthrough Energy Coalition) on eri riikidest pärit enam kui 20 investorist koosnev rühm, kes käivitas innovatsioonimissiooni algatusega ühiselt algatuse, mille eesmärk on investeerida puhta energia alastesse teadusuuringutesse.
(43) Vt COM(2016) 0581.
(44) Vt väljaanne „Open innovation, open science, open to the world“, Euroopa Komisjon, 2016, ISBN 978-92-79-57346-0.
(45) http://www.covenantofmayors.eu/index_en.html Vt .
(46) Programmi CIVITAS eesmärk on võimaldada linnadel üksteiselt õppida ja mõttevahetust hõlbustada.
(47) http://www.uia-initiative.eu/.
Top

Brüssel,30.11.2016

COM(2016) 763 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE:

puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine


Lisa

Tähelepanu vajava nelja tehnoloogiavaldkonna kirjeldus

Arukate tipptasemel digitaalsete tehnoloogiliste lahenduste lõimimine energiasüsteemi igasse aspekti ja nende kasutamine eri rakendustes on eeltingimus esirinnas püsimiseks tarbijakesksematel toodetel ja teenustel põhineva mudeli suunas liikumisel, mis toob kaasa järgmise innovatsioonilaine taastuvenergiasektoris, salvestuslahenduste valdkonnas, elektritranspordis, hoonetega seotud täiustatud lahenduste valdkonnas ja kogu energeetikasektoris.

a) ELi hoonefondi CO2 heitkoguste vähendamine aastaks 2050 – nullilähedase energiatarbega hoonetest positiivse energiabilansiga piirkondadeni

ELi hoonefondis on kokku umbes 25 miljardit ruutmeetrit põrandapinda. Hoonete arvele langeb 40 % ELi lõppenergiatarbest – rohkem kui üheski muus sektoris. Ent hoonete puhul on ka energiasäästuvõimalused suured ning pärast renoveerimist ja uuendamist võivad hooned aidata elektrit juurde toota või pakkuda olulisi energiasalvestusvõimalusi. Nagu on märgitud Euroopa hooneid käsitlevas komisjoni algatuses 1 , on EL hoonete innovaatiliste süsteemide valdkonnas maailmas juba juhtpositsioonil, ent teadusuuringuid ja innovatsiooni tuleb jätkuvalt käsitada tähtsaima prioriteedina, et võimaldada seda juhtpositsiooni tulevikus tugevdada ja veelgi laiendada. ELi hoonefondi muutmisega (keskkonnamõju minimeerimisega kogu olelusringi vältel) luuakse parem elukeskkond ja uusi töökohti, tagatakse kasv ja aidatakse saavutada ringmajanduse eesmärke. Selleni jõudmiseks on tungivalt vaja praegust hoonete renoveerimise kiirust (vaid 0,4–1,2 %, mida on kaugelt liiga vähe) 2 vähemalt kahekordistada ning teostada renoveerimist põhjalikumalt lähtuvalt tulevikku suunatud õigusaktidest, standarditest, innovaatilistest tehnoloogilistest lahendustest ja ärimudelitest; samuti on vaja arendada uusi oskusi ja pädevusi.

Olulise mõju saavutamiseks peavad innovaatilised lahendused ulatuma tänapäevastest nullilähedast energiatarvet võimaldavatest lahendustest kaugemale. Nende juures tuleks arvesse võtta kõiki tehnilisi aspekte (sealhulgas taastuvatest allikatest elektri tootmine kodumajapidamistes, energia ja materjalide optimaalse kasutuse tagamine kogu olelusringi vältel, digitaalsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning energiasüsteemiga lõimimine), samuti õiguslikke, standardite kehtestamisega seotud ning rahastamist ja juhtimist käsitlevaid ja muid sotsiaal-majanduslikke küsimusi. Selliste lahenduste puhul tuleb tõendada positiivse energiabilansiga piirkondade loomise võimalikkust eri klimaatilistes piirkondades ja majanduslikes tingimustes ning need lahendused peavad hõlmama ka asjakohaste (näiteks vee ja jäätmetega seotud) keskkonnaküsimuste ühtset haldamist 3 .

b) ELi juhtpositsiooni tugevdamine taastuvenergia valdkonnas

Selleks, et taastuvad energiaallikad muutuksid kõige olulisemaks primaarenergia ja elektri tootmise allikaks, on vaja süsteeme veelgi lõimida ja töötada välja uue põlvkonna taastuvenergiatehnoloogia, mis hõlmab ka võimalikke murrangulisi lahendusi 4 . See on ka eeltingimus muutusteks suurte CO2 heitkogustega sektorites, näiteks transpordis 5 , kus on vaja tugevaid stiimuleid innovatsiooniks seoses alternatiivsete energiaallikatega (nt taastuvatest allikatest saadav elekter ja täiustatud biokütused). See hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni sihipärast toetamist tihedas koostöös tööstusega, et kindlustada Euroopale jätkuvalt üleilmne juhtpositsioon taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas.

Toetuse andmisel keskendutakse järgmistele teemadele: 1) hoonetega seotud taastuvenergialahenduste – näiteks hoonesse integreeritavate energia tootmist võimaldavate fotogalvaaniliste elementide ning kütte ja jahutusega seotud taastuvenergiatehnoloogia – väljatöötamise kiirendamine, et võimaldada nullilähedase energiatarbega hoonete massilist ehitamist; 2) teadusuuringud taastuvenergia tootmise optimeerimiseks ja kulude vähendamiseks, eelkõige tuuleenergia võimaliku kasutuselevõtu kiirendamiseks avamere tuuleenergiasüsteemide puhul; 3) selliste lahenduste väljatöötamise edendamine, millega suurendatakse taastuvenergia, eelkõige muutlikust taastuvast allikast saadava energia tootmist ja energiasüsteemiga lõimitust soojuse salvestamise või keemilise salvestamise kaudu (elektrienergia talletamine gaasi või vedeliku kujul), sealhulgas transpordisektoris.

Taastuvenergia tootmise, jaotamise ja tarbimise vaheline suurem sünergia suurendab tarbijate – kodanike, kogukondade ja ettevõtjate – mõjuvõimu ja julgustab pakkuma uusi teenuseid, mis põhinevad nende muutuvatel vajadustel ja eelistustel; samal ajal suurendab see süsteemi paindlikkust ja võimaldab vastu võtta hajutatud muutlikest taastuvatest allikatest saadavaid suuri energiakoguseid.

See on seotud eelkõige küpsemate tehnoloogiliste lahenduste (nt tuuleenergia, fotogalvaanilised elemendid ja bioenergia) turuletoomisega ja tõhusa lõimimisega süsteemi kombinatsioonis energia salvestamise või muude keerukamate lahendustega, näiteks digitaalse lõimimisega elektritranspordi ja arukate võrkudega, et võimaldada muutlike taastuvate energiaallikate järkjärgulist kasutuselevõtmist. Samuti tuleks kiirendada kulupõhise konkurentsivõime ja tõhususe suurendamist vähem küpse, võimsuse reguleerimist võimaldava taastuvenergiatehnoloogia (näiteks paindlike hüdroenergialahenduste, geotermilise või ookeanienergia või kontsentreeritud päikeseenergia lahenduste või täiustatud säästvate bioenergialahenduste) puhul, mida saab kasutada väikeste CO2 heitkogustega baaskoormuselektri ja varuelektri tootmiseks.

c) Taskukohaste lõimitud energiasalvestuslahenduste väljatöötamine

Peamiselt taastuvenergial põhinevale väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteemile (sealhulgas transpordile) ülemineku võimaldamiseks ja hõlbustamiseks peaks EL kiirendama salvestusseadmete täielikku lõimimist energiasüsteemi nii majapidamiste, ettevõtete kui ka võrkude tasandil 6 . Akud, vesinik ja muud mobiilsed ja paiksed salvestusvõimalused on lühikeses perspektiivis väga olulised elektritranspordi jaoks, kuid neil on ka suurem, süsteemne roll taastuvate energiaallikate lõimimisel ja tegevuse optimeerimisel. Selle valdkonna teadusuuringud sillutavad teed järgnevale tööstuslikule tootmisele, uute ärimudelite edendamisele ja edasisele kulude vähendamisele ning toovad ELile majanduskasvu ja tööhõive suurendamise kaudu potentsiaalselt suurt kasu.

Akuelementide tootmise taasalustamine Euroopas on hädavajalik: see mõjub mitmel viisil kasulikult nii tööstuse konkurentsivõimele, oskusteabele kõrgtehnoloogilises tootmises, tarnekindlusele kui ka Euroopa osale üleilmsetes väärtusahelates. Odavamad, kergemad, ohutumad ja tõhusamad akud koos kiiremat laadimist võimaldavate lahendustega on põhieeldus täieulatuslikuks elektritranspordile üleminekuks ja energiasalvestusvõimsuse suurendamiseks kodudes (koos sellest tuleneva kasuga võrkude stabiilsusele ja paindlikkusele). Kõnealune algatus hõlmab ka materjaliuuringuid, riist- ja tarkvara haldamist, salvestusseadmete juhtimist ja lõimimist energiasüsteemi, sõidukite akude ühendamist arukate elektrivõrkudega ning täiustatud tootmistehnoloogiat. See suurendab salvestussüsteemi jõudluse konkurentsivõimelisel tasemel hoidmiseks vajalike jõuelektroonikaseadmete tõhusust ja vähendab nende maksumust. Samuti loob see soodsad turutingimused salvestuslahenduste leviku laiendamiseks nii tarbijate kui ka võrkude tasandil ning hõlmab ka sildade loomist elektrivõrgu, maagaasivõrgu ja transpordisüsteemi vahel eeltingimusena sellise elektrienergia kasutamiseks, mis täielikult põhineb taastuvatel allikatel. Kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega pannakse erilist rõhku energiasüsteemi muutumisega kaasnevatele uutele jäätmevoogudele (akud, päikesepaneelid jne).

d) Elektritransport ja lõimitum linnatranspordisüsteem

Järgmise põlvkonna elektrisõidukid, millel on täiustatud ehitusega akud ja uus ajam, on tihedalt lõimitud innovaatiliste laadimistaristute ja -lahendustega. Seepärast on odavamate, kergemate, ohutumate ja pikemaid vahemaid läbida võimaldavate akude väljatöötamine ning kiiremad ja kliendisõbralikumad tehnoloogilised ja laadimislahendused transpordivaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid ning loovad ELi transporditööstusele võimaliku konkurentsieelise. Digiteerimine eesmärgiga võimaldada rakendada ühendatud ja automatiseeritud transpordi- ja arukaid liikuvussüsteeme, mis on praegu jõudnud tutvustamisetappi, kus lahendatakse tehnilisi ja õigusnormidega seotud probleeme, pakub täiendavaid võimalusi.

Transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava raames on välja töötatud esimene pikaajaline strateegiline lähenemisviis, et valmistada ette teadusuuringute ja innovatsiooni põhist transpordisüsteemi kavandatud muutmist, mille puhul kasutatakse CO2 heitkoguste vähendamist võimaldavaid innovaatilisi lahendusi koos ühendatud ja automatiseeritud transpordi- ja arukate liikuvussüsteemidega ning selliseid uusi tehnoloogilisi lahendusi nagu Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem). Nimetatud kavas on välja toodud ka vajadus eelduste ja raamtingimuste järele, milleks on eelkõige taristu olemasolu, üldsuse heakskiit ja kasutajate vajadustele suurema tähelepanu pööramine. Koostalitlevate arukate transpordisüsteemide strateegia 7 toel autonoomsema ja ühendatuma transpordi suunas liikumine – eelkõige linnapiirkondades – ning liikuvuse muutumine teenuseks ja parem uksest ukseni logistikateenus on vajalikud eeltingimused tõhususe suurendamiseks ja CO2 heitkoguste vähendamiseks transpordisüsteemis.

Tuleb takistada CO2 heitkoguste vähendamist võimaldava transporditehnoloogia uue areneva turu killustumist ning innovaatiliste lahenduste ulatuslikuma kasutuselevõtu toetamiseks tuleks kasutada eri poliitikahoobasid (nt sõiduautode ja kaubikute kasvuhoonegaaside heitkoguste normide kehtestamist käsitlevate määruste muutmine, keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi läbivaatamine), finantshoobasid (nt Euroopa Investeerimispanga rahastus) ning eraldi platvormil põhinevat lähenemisviisi tõhusamaks teabe jagamiseks ja investeerimisega seotud meetmete ühildamiseks.

(1) COM(2016) 860, I lisa.
(2) Umbes 75 % ELi hoonefondist on väga väikese energiatõhususega. Praeguse renoveerimiskiiruse juures kuluks hoonefondi uusimate standarditega vastavusse viimiseks umbes sada aastat.
(3) http://susproc.jrc.ec.europa.eu/Efficient_Buildings/ Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine hoonete keskkonnamõju hindamisel; vt .
(4) aastani 2050 ulatuva tegevuskava mõjuhinnangus (SEC(2011) 1565/2, osa 1/2) Vt suure taastuvenergiaallikate osakaaluga stsenaarium .
(5) COM(2016) 501 (final) Vt teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“, .
(6) EL toetab salvestamisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni praegu peamiselt osana energiatehnoloogia strateegilise kava kohastest arukaid võrke käsitlevatest meetmetest ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte kontekstis.
(7) COM(2016) 766.
Top