EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2016

COM(2016) 140 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Teine aruanne Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel

{SWD(2016) 97 final}

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liit (EL) alustas Türgiga viisanõude kaotamise dialoogi 16. detsembril 2013, kui allkirjastati ELi ja Türgi vaheline tagasivõtuleping 1 . Viisanõude kaotamise dialoog põhineb dokumendil „Tegevuskava Türgiga viisavabaduse kehtestamiseks” (edaspidi „tegevuskava”), milles kehtestatakse tingimused, mida Türgi peab täitma, et komisjon saaks teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 539/2001, millega võimaldataks Türgi kodanikel Schengeni ala lühikest aega (st 90 päeva mis tahes 180päevase ajavahemiku jooksul) ilma viisata külastada. Tegevuskavas loetletud 72 tingimust on jaotatud viide temaatilisse rühma (valdkonda): dokumentide turvalisus; rände haldamine; avalik kord ja julgeolek; põhiõigused ning ebaseaduslike rändajate tagasivõtmine.

20. oktoobril 2014 võttis komisjon vastu esimese aruande Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel (edaspidi „esimene aruanne”) 2 . Esimeses aruandes hinnati iga tingimuse täitmist ja esitati soovitused täiendavate edusammude tegemiseks kõikides valdkondades.

Pärast esimese aruande avaldamist toimusid 26. veebruaril 2015, 14. detsembril 2015 ja 19. jaanuaril 2016 komisjoni ja Türgi ametiasutuste kõrgetasemelised kohtumised viisanõude kaotamise dialoogi pidamiseks. Komisjon korraldas 2015. aasta aprillist juulini Türki seitse tehnilist missiooni, milles osalesid eksperdid liikmesriikidest, komisjonist, Frontexist, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametist, Europolist ning ELi delegatsioonist Türgis, et tutvuda Türgi õigusaktide ja haldustavadega ning hinnata tegevuskava tingimuste täitmisel saavutatud võimalikku edu. Lisaks peeti 15. juulil 2015 ja 19. jaanuaril 2016 kaks tagasivõtmise ühiskomitee koosolekut, et hinnata ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu rakendamist.

Läbirääkimistel ELi-Türgi ühise tegevuskava üle, milles lepiti kokku ad referendum 15. oktoobril 2015, 3 ja ELi-Türgi 29. novembri 2015. aasta tippkohtumisel arutati Türgi ametiasutustega ka seda, kuidas kiirendada Türgi edasiminekut tegevuskava rakendamisel. Tippkohtumisel väljendas Türgi oma tahet kiirendada tegevuskava täitmist, nähes muu hulgas ette kõigi ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu sätete kohaldamise eesmärgiga saavutada viisanõude kaotamine võimaluse korral oktoobriks 2016 4 . Euroopa Liit tundis selle pühendumuse üle heameelt.

Teine aruanne Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel (edaspidi „teine aruanne”) põhineb teabel, mida komisjon kogus eespool nimetatud ekspertide missioonidel ja kohtumistel ning teabevahetuses Türgi ametiasutuste, liikmesriikide, ELi ametite ja muude allikatega. Selles analüüsitakse tegevuskava tingimuste rakendamise olukorda Türgis 2016. aasta veebruari seisuga ja antakse konkreetseid soovitusi meetmete kohta, mida Türgi peaks võtma, et jätkata edusamme nende tingimuste täielikuks täitmiseks.

Teise aruandega kaasneb komisjoni talituste töödokument, 5 milles kirjeldatakse üksikasjalikult suurt hulka asjakohaseid meetmeid, mida Türgi on alates 2014. aasta oktoobrist võtnud ja mida ta rakendab, et täita tegevuskava tingimused. Nagu on nõutud viisanõude kaotamise dialoogi metoodikas, analüüsitakse komisjoni talituste töödokumendis ka mis tahes edaspidise viisanõude kaotamise eeldatavat mõju rändele 6 .

Teises aruandes järgitakse tegevuskava ülesehitust. Seega käsitletakse ükshaaval kõiki viit valdkonda, näidatakse, millise valdkonna puhul ei ole tingimused veel täielikult täidetud, ja soovitatakse meetmeid, mis aitaksid Türgi ametiasutustel selle eesmärgini jõuda.

 2. ESIMENE VALDKOND: DOKUMENTIDE TURVALISUS

Esimeses aruandes märgiti, et dokumentide turvalisuse valdkonna kriteeriumide täitmisel on Türgi teinud juba suuri edusamme.

Hiljuti võis märgata teatavat arengut paremuse poole. Seda on üksikasjalikumalt käsitletud komisjoni talituste töödokumendis. Nimelt on eemaldatud ringlusest mõned allesjäänud biomeetriliste tunnusteta passid, võetud kasutusele turvalisem menetlus aegunud passide kehtetuks tunnistamiseks, et vältida nende võimalikku taaskasutamist võltsimise eesmärgil, ning võetud vastu õiguslikud ja tehnilised meetmed, mis võimaldavad peagi väljastada usaldusväärsemaid, biomeetrilisi andmeid sisaldavaid ja 10 aastat kehtivaid ID-kaarte.

Sellest edasiminekust hoolimata tuleb Türgil siiski võtta veel olulisi meetmeid, et viia lõpule selles valdkonnas kehtestatud tingimuste täitmine:

Türgi passide turvaelemendid tuleks viia kooskõlla ELi standarditega, mida on kirjeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004, st Türgi peaks hakkama väljastama kontaktivaba kiibiga passe, mis ei sisalda üksnes omaniku näokujutist, vaid ka tema sõrmejälgi 7 ;

Türgi õiguskaitseasutused peaksid hakkama jagama ELi liikmesriikide asjakohastele asutustele õigel ajal teavet ELi suunduvatelt reisijatelt leitud võltsitud ja valedokumentide kohta;

suurendada tuleks Türgi politsei ja Türgi peamistes rahvusvahelistes lennujaamades tegutsevate lennuettevõtjate maapealse personali võimekust avastada võltsitud või järeletehtud reisidokumente, viisasid ja elamislube, mida kasutavad ELi suunduvad reisijad, eelkõige parandades väljaõpet ja koostööd ELi liikmesriikide sisserände kontaktametnikega, kes asuvad Türgis.

3. TEINE VALDKOND: RÄNDE HALDAMINE

Esimeses eduaruandes tõdeti, et tegevuskava teise valdkonna kriteeriumide täitmisel on Türgi saavutanud juba suurt edu.

Alates 2014. aasta oktoobrist on Türgi ametiasutused astunud uusi ja olulisi samme rände haldamise peadirektoraadi operatiivvõimekuse edasiseks suurendamiseks. Samuti on Türgi võtnud rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastu mitu õigusakti, sealhulgas 22. oktoobri 2014. aasta määruse, millega antakse ajutine kaitsestaatus kõigile Süüriast tulnud pagulastele, ja 15. jaanuari 2016. aasta määruse, millega need pagulased saavad õiguse taotleda tööluba.

Türgi ametiasutused tugevdasid piirihalduse alast koostööd Kreeka ja Bulgaaria asjaomaste asutustega kogu nende ühisel maismaapiiril. Ka viisa- ja piirihaldussüsteemi tugevdamiseks võeti mitu tähtsat meedet. 8. jaanuaril kehtestas Türgi viisanõude süürlastele, kes saabuvad Türki kolmandatest riikidest õhu- või meretranspordiga, ja 5. veebruaril tühistas ta Iraagi kodanike võimaluse saada viisa piiril. Türgi kutsus 14 riiki kahepoolsetele läbirääkimistele tagasivõtulepingute üle ja alustas tööd transiidiviisade kasutuselevõtuks nende 18 riigi kodanikele, mida peetakse võimalikuks ebaseadusliku rände allikaks.

Inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega võitlemiseks tõhustas Türgi ka oma õiguskaitseorganite jõupingutusi, sealhulgas nende ühisoperatsioone maismaal, ning moodustas Türgi riiklikus politseis ja sandarmeerias eriüksused võitluseks inimkaubitsemisega ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega.

Üksikasjalik teave kõigi võetud meetmete kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.

Sellegipoolest on mitu 2. valdkonna tingimust vaid osaliselt täidetud.

Üks neist on seotud asjaoluga, et Türgi jätkab ELi liikmesriikide suhtes diskrimineeriva viisarežiimi kohaldamist 8 .

Kõige olulisemad tingimused, mis tuleb veel täita, on seotud Türgi vajadusega teostada „kogu riigipiiri ulatuses […] nõuetele vastavat kontrolli ning piiri valvamist sellisel viisil, mis vähendab olulisel määral ja püsivalt ebaseaduslikult Türgi piire ületavate, nii Türki sisenevate kui ka Türgist väljuvate isikute arvu”. 2015. aastal ulatus Türgi territooriumilt ebaseaduslikult lahkunud ning ELi maa- ja merepiiridele jõudnud rändajate ja pagulaste arv 888 457ni. See on ligikaudu 17 korda rohkem, kui registreeriti 2014. aasta jooksul. See probleem kahjuks püsib ja jaanuaris 2016 registreeriti 68 650 juhtumit 9 .

Ebaseadusliku piiriületuse hoogustumine on seotud ka laiaulatuslikuma pagulaskriisiga, mille on valla päästnud Süürias ja mõnes muus riigis käimasolev konflikt. Türgi ametiasutused, kes peaksid neid piiriületajaid takistama, seisavad silmitsi raske olukorraga, kus Türgi territooriumil paikneb enam kui 2,5 miljonit pagulast Süüriast ning üle 200 000 rändaja ja pagulase muudest riikidest. Tunnustada tuleb tõika, et Türgi rannikuvalve pidas 2015. aastal kinni ja päästis ligikaudu 91 612 rändajat ja pagulast (seitse korda rohkem kui 2014. aastal), kes püüdsid ebaseaduslikult ELi jõuda. Sellegipoolest on Türgi ametiasutuste võetud meetmed ebaseaduslikult saabuvate rändajate hulka arvestades ebapiisavad.

Selle raske olukorra tulemuslikumaks lahendamiseks on vajalik ja vältimatu, et Türgi ametiasutused jätkaksid meetmete kehtestamist, et käsitleda probleemi erinevaid tahke kõikehõlmaval viisil. Seepärast soovitab komisjon Türgil kaaluda allpool kirjeldatud meetmeid.

Kõigepealt tuleks Egeuse mere piirkonnas suurendada Türgi rannikuvalve kontrolli- ja piiririkkujate tabamise suutlikkust. Selleks tuleks kiiremini ellu viia Türgi ja Euroopa Liidu rahastatavad projektid, mille eesmärk on nii töötada välja rannikuradarite seiresüsteem kui ka suurendada saadaolevate patrull-laevade arvu, kohalolekut kogu rannikul ja operatiivsuutlikkust ning parandada nende kvaliteeti. Ebaseadusliku lahkumise vältimiseks tasuks kaaluda mereväe radarisüsteemi kasutamist, kuni ranniku radarisüsteemi veel luuakse.

Rannikuvalve koormuse vähendamiseks tuleks suurendada politsei ja sandarmeeria suutlikkust avastada patrull- ja kontrollitegevuse käigus rändajate ebaseaduslik lahkumine ja ennetada seda siis, kui nad viibivad veel rannikul või maismaapiirist kaugel, kasutades muu hulgas rohkem õhuseiresüsteeme.

Kõigile ametiasutustele, kes vastutavad piiride kaitsmise ja ebaseadusliku rändega võitlemise eest, 10 tuleks teha ülesandeks parandada omavahelist koostööd, sealhulgas kooskõlastades korrapäraselt oma tegevust, jagades luureandmeid, teavet ja vahendeid, ning korraldada rohkem ühisoperatsioone. Kiiremas korras peaks hakkama tegutsema ka riikliku koordineerimise ja ühise riskianalüüsi keskus (NACORAC, Centre for National Coordination and Common Risk Analysis), mida EL aitab rajada.

Oma töös peaksid kõik need ametiasutused lisaks rändajate ebaseadusliku lahkumise ennetamisele ja vahendajate pistelisele kinnipidamisele keskenduma põhjalikult rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate organisatsioonide kesk- ja kõrgema taseme juhtide tuvastamisele ja vahistamisele ning nende vara konfiskeerimisele.

Et vähendada ebaseaduslikult Türki saabuvate isikute arvu, tuleks tugevdada kontrolli riigi kagu- ja idapiiril. Selleks tuleks jätkata Türgi maavägede moderniseerimist, lähetades ajateenijate asemel hea väljaõppega lepingulisi töötajaid, kasutada tänapäevaseid seireseadmeid ja võtta kasutusele paindlik patrullimine.

Türgi ametiasutused peaksid igal võimalusel arendama ebaseaduslike rändajate päritoluriikide ja transiidiriikide ametiasutustega koostööd nii piiride valvamisel kui ka teabe jagamisel rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate organisatsioonide kohta.

Samal ajal tuleks jätkata tööd eesmärgiga järgida muid selles valdkonnas esitatud nõudeid ja soovitusi, mille täitmine aitab samuti ebaseaduslikku rännet ennetada.

Piirialases koostöös naaberliikmesriikidega soovitab komisjon Türgi ametiasutustel kaaluda järgmisi meetmeid:

edasise viivituseta peaks jõustuma 2015. aasta mais allkirjastatud kokkulepe Capitan Andreevo kolmepoolse kontaktpunkti loomise kohta;

Türgi ja Kreeka rannikuvalve vahel tuleks luua turvaline kommunikatsioonikanal, mida kasutataks teabe õigeaegseks jagamiseks rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise kohta;

Türgi peaks arendama operatiivkoostööd Frontexiga, et saada kasu Frontexi kogemustest kinnipeetud rändajate küsitlemisel ja pääseda juurde sel viisil kogutud teabele rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate võrgustike toimimisviisi kohta.

Läbi tuleks vaadata ka Türgi viisasüsteem, et paremini takistada kolmandate riikide kodanike saabumist Türki kavatsusega läbida riik ELi jõudmiseks ja ületada selleks ebaseaduslikult Türgi välispiir.

Tuginedes meetmetele, mis võeti juba 8. jaanuaril Süüria kodanike suhtes, kes viibivad väljaspool Süüriat, ja 5. veebruaril 2016 Iraagi kodanike suhtes, tuleks sel eesmärgil nüüd eelkõige tugevdada viisanõudeid, mida kohaldatakse nende muude riikide kodanike suhtes, kust 2015. aastal tuldi Türgi kaudu kõige arvukamalt ebaseaduslikult ELi, nimelt afgaanide, pakistanlaste, iraanlaste, marokolaste, palestiinlaste, somaallaste, bangladeshlaste, liibanonlaste, alžeerlaste jne suhtes 11 . Lisaks tuleks hoolikalt hinnata, kui tõenäoline on ebaseaduslik ränne muudest riikidest, kelle kodanike puhul on Türgi viisanõudest loobunud või pakub võimalust saada e-viisa. Orientiiriks peaksid olema loendid riikidest, kelle kodanikele on EL kehtestanud viisavabaduse, ja riikidest, kelle kodanikele kehtib viisanõue 12 .

Olenevalt eri riikide suhtes praegu kohaldatavast viisarežiimist ning nende kodanike puhul täheldatud rände ja ebaseaduslikult üle piiri toimetamise suundumustest, tuleks Türgil võtta järgmised meetmed:

kehtestada viisanõue kodanikele teatavatest riikidest, mis kujutavad endast suurt ränderiski ja mille suhtes praegu kehtib viisavaba kord;

juhul kui Türgi ametiasutused otsustavad ka edaspidi mitte nõuda viisat nende kolmandate riikide kodanikelt, mis on võimalikud ebaseadusliku rände allikad, on selle tingimuseks tagasivõtulepingute kiire allkirjastamine nende riikidega ja lepingute tegelik rakendamine;

kaotada võimalus tulla Türki e-viisaga teatavate suure ränderiskiga riikide kodanike jaoks, kellel see on praegu võimalik, ja nõuda, et selle asemel taotleksid nad viisat Türgi diplomaatiliselt esinduselt, kus kontrollitaks nõuetekohaselt rände- ja julgeolekuriske;

juhul kui Türgi ametiasutused otsustavad alles jätta võimaluse, et potentsiaalse ebaseadusliku rände allikaks olevate kolmandate riikide kodanikud saavad Türki siseneda e-viisaga: korraldada nende põhjalikum kontrollimine piiri ületamise hetkel, et teha kindlaks, kas nad täidavad tegelikult e-viisa saamiseks nõutavaid kriteeriume;

parandada viisade väljastamise eest vastutavate Türgi konsulaartöötajate teadmisi ja võimekust eesmärgiga teha kindlaks, et viisataotlejatel on seaduslikud põhjused Türki saabumiseks ja et nad kavatsevad naasta oma koduriiki; samal ajal tugevdada üldise viisade andmise süsteemi terviklikkuse sisekontrollistandardeid, eelkõige suure riskiga riikides asuvate saatkondades;

ebaseadusliku rände peamiseks allikaks peetavate riikide kodanikelt tuleks hakata nõudma lennujaama transiidiviisasid.

Selles valdkonnas tuleb Türgil teha veel edusamme rahvusvahelise kaitsega seotud tingimuste täitmisel, võttes aluseks juba tehtud väga jõulised pingutused 13 . Eelkõige:

peaksid Türgi ametiasutused jätkama tööd, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse saajate juurdepääsu sotsiaalteenustele (eriti nende laste koolitamisele), seaduslikele töövõimalustele, inimväärsele majutusele, kutse- ja keeleõppele ning kõikidele algatustele, mis soodustavad nende sotsiaalset kaasamist ning majanduslikku sõltumatust Türgi ühiskonnas;

peaksid Türgi ametiasutused ka tagama, et rahvusvahelise kaitse taotlejate taotlused vaadatakse läbi lühima võimaliku aja jooksul ning selle tulemusena kas antakse neile üks Türgi õiguses ette nähtud kaitsestaatus või edutu taotluse puhul korraldus Türgist lahkuda. Seetõttu on väga tähtis, et rände haldamise peadirektoraat võtaks konkreetseid meetmeid, et:

ovähendada senist mahajäämust juba kaua menetluses olevate taotluste menetlemisel 14 ;

otagada, et ebaseaduslikult Türki saabunud rändajad, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mis aga seejärel on leitud olevat alusetu, saadetakse aegsasti tagasi nende päritoluriiki;

otakistada varjupaigataotlejaid, kelle taotlused on menetlemisel, ja ka edutult varjupaika taotlenuid, kes ootavad Türgist lahkumist, põgenemast või alustamast teisest rännet ELi suunas.

Nende eesmärkide saavutamiseks on kasulik menetlused ühtlustada, võttes eeskätt vastu õigusakti, milles määratakse kindlaks välismaalasi ja rahvusvahelist kaitset käsitleva seaduse rakendamise erieeskirjad.

4. KOLMAS VALDKOND: AVALIK KORD JA JULGEOLEK

Esimeses aruandes kirjeldati Türgi süsteemi tugevaid ja nõrku külgi käesoleva valdkonna tingimuste täitmisel.

Alates 2014. aasta oktoobrist on Türgi ametiasutused astunud lisasamme, näiteks ratifitseerides 19. veebruaril 2016 Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta, Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni, Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni ning kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokolli.

Tuleb aga märkida, et sellele arengule vaatamata ei ole 3. valdkonnaga nii kaugele jõutud kui 1. ja 2. valdkonnaga. Selle tingimuste täitmiseks innustatakse Türgit võtma järgmisi meetmeid:

vastama rohkem jaatavalt liikmesriikide esitatud taotlustele teha õigusalast koostööd kriminaalasjades ning kiirendama vastuste andmist ja nende rakendamist; samuti tasub kaaluda ühtse kõikehõlmava õigusakti vastuvõtmist, millega ühtlustatakse menetlused, mida tuleb kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd hõlmavate Türgi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel järgida;

suhtlema aktiivselt politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö asjus asjaomaste ametiasutustega kõigis liikmesriikides;

alustama Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) rakendamist ja ratifitseerima selle lisaprotokolli (CETS nr 181); võtma vastu õigusakti isikuandmete kaitse kohta kooskõlas ELi ja Euroopa Nõukogu standarditega;

niipea kui on kehtestatud piisav isikuandmete kaitse õigusraamistik, sõlmima operatiivkoostöö lepingu Europoliga ja koostöölepingu Eurojustiga; senikaua kutsutakse Türgi ametiasutusi üles tegema kõiki võimalikke jõupingutusi, et parandada teabevahetust ja koostööd nende kahe ametiga;

koostama aastateks 2016–2018 uue tegevuskava organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks, et võimaldada meetmete tugevdamist võitluses organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega, eelkõige narko-, inim- ja relvakaubandusega ning võltsitud toodetega kauplemisega;

andma ELile teavet praegu Türgis asuvate riigisiseste ja rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide kohta, kirjeldades nende toimimisviisi, ja Türgi ametiasutuste lähenemise kohta nende kuritegudega võitlemisel;

hakkama rakendama äsja ratifitseeritud Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni ning viima Türgi selle valdkonna riikliku õigusraamistiku kooskõlla kõnealuse konventsiooniga ja ELi acquis’ga kehtestatud nõuetega;

suurendama rände haldamise peadirektoraadi võimekust inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel ja nende majutamisel;

hakkama rakendama äsja ratifitseeritud Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr°198) ja viima Türgi selle valdkonna õigusraamistiku kooskõlla selles konventsioonis kehtestatud nõuetega;

jätkama finantsuurimise osakonna (MASAK) võimekuse suurendamist kahtlaste tehingute analüüsimisel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite avastamisel; 

viima Türgi õigusraamistiku täielikult kooskõlla Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni sätetega;

võtma vastu õigusaktid, millega järgitaks tulemuslikult riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi, ja uue riikliku korruptsioonivastase tegevuskava, mis on koostatud kodanikuühiskonnaga konsulteerides, ning tegema selle rakendamise järelevalve ülesandeks asutusele, kellele on antud vajalik sõltumatus ja läbipaistvus;

kehtestama väljaõppeprogramme ja võtma vastu korruptsioonivastased eetikakoodeksid, mis on mõeldud piirihaldusega ja ebaseadusliku rände ennetamisega tegelevatele ametnikele, suurendades pingutusi selle nimel, et tuua altkäemaksukuriteo toime pannud riigiametnikud korrakindlalt kohtu ette;

allkirjastama ja ratifitseerima väljaandmise Euroopa konventsiooni (CETS nr 24, 1957) kolm lisaprotokolli aastatest 1975, 2010 ja 2012 ja kriminaalasjades vastastiku abistamise Euroopa konventsiooni (CETS nr 30, 1959) 2001. aasta lisaprotokolli; ning hakkama rakendama kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (CETS nr 112, 1983) 1997. aasta lisaprotokolli;

allkirjastama ja ratifitseerima vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö 1996. aasta Haagi konventsiooni ning ka laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsiooni;

vähendama viivitusi kohtuasjade menetlemisel vastavalt rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta Haagi konventsioonile.

5. NELJAS VALDKOND: PÕHIÕIGUSED

Esimeses aruandes nenditi, et paljud selle valdkonna tingimused on täidetud. Sellegipoolest tuvastati teatavad väga olulised valdkonnad, kus on vajalikud edasised sammud.

Pärast seda ei ole nendes valdkondades eriti midagi muutunud ja seega kehtivad põhijoontes endiselt esimeses aruandes antud soovitused. Seda arvestades soovitatakse Türgil teha järgmist:

vaadata läbi terrorismi käsitlevad Türgi õigusaktid eesmärgiga viia need kooskõlla ELi acquis’ga, Euroopa Nõukogu standarditega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu terrorismialase kohtupraktikaga;

võtta vastu diskrimineerimisvastased õigusaktid, mille puhul võetakse eeskujuks ELi acquis, mis käsitleb inimeste võrdset kohtlemist sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust.

võtta vastu riiklik tegevuskava, millega parandatakse romade olukorda Türgis ja tagatakse roma kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine selle rakendamise järelevalvesse;

ratifitseerida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokollid 4 ja 7 või teise võimalusena tagada või tõendada, et Türgi õigusaktid sisaldavad samaväärseid sätteid;

jätkata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumiste ennetamist käsitleva tegevuskava rakendamist ning võtta järelmeetmeid otsuste puhul, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud Incali rühma kohtuasjades;

jätkata õiguskaitseasutuste töötajate, kohtunike ja prokuröride koolitamist, toetamist ja nende juhendamist, et võimaldada neil tõlgendada kehtivaid õigusakte, võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat;

võtta vastu õigusakt, millega luuakse sõltumatu komisjon, kes teostab järelevalvet õiguskaitseasutustes toime pandava võimaliku isikute õiguse rikkumise üle.

6. VIIES VALDKOND: EBASEADUSLIKE RÄNDAJATE TAGASIVÕTMINE

Esimeses aruandes märgiti, et selle valdkonna tingimusi on väga kehvasti täidetud. Komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatakse mõningaid sellest ajast aset leidnud muutusi paremuse poole.

Eelkõige on Türgi pärast novembris toimunud tippkohtumist elavdanud oma suhtlust Kreeka ametiasutustega, et parandada olemasoleva kahepoolse protokolli rakendamist. Toimus mitu tehnilist kohtumist, mille tulemusena kiirendas Türgi kõigi menetluses oleva 864 tagasivõtutaotluse hindamist, mille Kreeka on 2016. aastal esitanud. Veebruaris 2016 tegi Türgi ka Bulgaariale ettepaneku sõlmida ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu raames kahepoolne protokoll.

Siiski peaks Türgi võtma veel mitu olulist meedet. Eelkõige peab ta:

hakkama kõigi liikmesriikide suhtes kohaldama ja tõhusalt rakendama kolmandate riikide kodanikega seotud ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu sätteid; seda on Türgi kohustunud tegema alates 1. juunist 2016;

selle ajani märgatavalt parandama kehtivate kahepoolsete tagasivõtukohustuste täitmist; eelkõige peaks Türgi Kreekaga sõlmitud lepingu puhul

otõhustama oma jõupingutusi, et vastata tagasivõtutaotlustele tähtajaks, eelkõige kohaldades kahepoolse protokolliga ettenähtud kiirendatud menetlust;

osuurendama jaatavate vastuste arvu või vastasel korral põhjendama süstemaatiliselt oma keeldumist;

oavama uusi meresadamaid tagasisaadetud isikute kohaletoimetamise hõlbustamiseks;

ovahetama kontaktametnikke, et hõlbustada ebaseaduslike rändajate tuvastamist ja tagasisaatmist;

rakendama paremini juba kohaldatavaid ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu sätteid, mis on seotud Türgi enda kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasisaatmise ja tagasivõtmisega ning mida Türgi diplomaatilised esindused ei ole seni korrakindlalt täitnud.

7. KOKKUVÕTE JA TULEVIKUSUUNAD

Pärast aruandejärgset ajavahemikku 2015. aastal, mil Türgi tegi tegevuskava rakendamisel vaid üksikuid edusamme, muutus olukord 29. novembril 2015 toimunud ELi-Türgi tippkohtumisel ja sellest alates on Türgi ametiasutused hoogustanud oma sellesuunalisi pingutusi.

Komisjon tunneb heameelt selle uuel tasemel kohustuste võtmise ja otsustavuse üle, mida Türgi ametiasutused on üles näidanud, võtab teadmiseks mitu olulist sammu, mida nad on juba teinud, ja innustab neid reformiprotsessiga veelgi tempokamalt edasi minema. Selleks tuleks neil võtta kiiremas korras käsile selles aruandes tuvastatud lahendamata probleemid, et täita 2016. aasta oktoobriks kõik tegevuskava tingimused, nagu on Türgi auahne soov.

Komisjon jätkab Türgi abistamist tegevuskava rakendamisel ja jälgib aktiivselt selles vallas toimuvat arengut eesmärgiga esitada 2016. aasta sügisel uus eduaruanne.

(1)

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1259_en.htm.

(2)

COM(2014) 646 (final): Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel, http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-1173_en.htm.

(3)

Ühise tegevuskava tekst asub aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-15-5860_en.htm.

(4)

ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Türgiga vastu võetud avalduse terviktekst asub aadressil http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2015/11/29-eu-turkey-meeting-statement/.

(5)

Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud teisele aruandele Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel, SWD(2016)97.

(6)

Hinnang selle kohta, millist mõju avaldab Türgi puhul viisanõude kaotamine julgeolekule, esitatakse järgmise aruande raames.

(7)

Nagu tegevuskavas on öeldud, kohaldatakse viisavaba reisimise õigust üksnes nende Türgi kodanike suhtes, kellel on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2252/2004 täielikult kooskõlas olev biomeetriline pass.

(8)

Teavet ELi liikmesriikide suhtes kohaldatavate viisanõuete kohta leiab komisjoni talituste töödokumendist.

(9)

Sellel leheküljel esitatud näitajad on komisjoni talitused arvutanud Frontexi ja Türgi ametiasutuste antud teabe alusel. Kõik andmed on ligikaudsed ja võivad muutuda.

(10)

Türgi ametiasutused on komisjoni teavitanud, et praeguses geopoliitilises olukorras on nad loobunud 2006. aasta Türgi integreeritud piirihalduse strateegia rakendamise riiklikus tegevuskavas ette nähtud esialgsest plaanist luua ühtne mittesõjaväeline spetsiaalne asutus ning viia selle alluvusse üle kõik piirihaldusega seotud ülesanded ja vahendid.

(11)

Statistikat nende isikute kodakondsuse kohta, kes on saabunud ELi territooriumile ebaseaduslikult Türgi kaudu, leiab komisjoni talituste töödokumendist.

(12)

Komisjoni talituste töödokumendist leiab teavet viisarežiimi kohta, mida Türgi kohaldab nende riikide suhtes, mis on ebaseadusliku rände peamised allikad, ja selle võrdluse nende riikide suhtes kohaldatava ELi viisakorraga.

(13)

Teavet edusammude kohta, mida Türgi on aruandeperioodil teinud tegevuskavas esitatud rahvusvahelise kaitsetingimuste täitmisel, leiab komisjoni talituste töödokumendist.

(14)

Selgitusi selle mahajäämuse kohta leiab komisjoni talituste töödokumendi asjaomasest osast.