Üldreegel 5 b

Pakendid, mida tavaliselt kasutatakse jookide, džemmide, sinepi, maitseainete jne turustamiseks, tuleb klassifitseerida nii nagu neis sisalduvad kaubad, isegi kui need ilmselt sobivad mitmekordseks kasutamiseks.

Üldreegel 3

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid

0101 29 10 ja 0101 29 90

Hobused

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ulukhobused, nagu prževalski hobune või tarpan (mongoolia hobune). Sebrad (Equus zebra, Equus grevyi, Equus burchelli, Equus quagga jne) klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 0106 19 00, kuigi nad kuuluvad hobuslaste sugukonda.

Mära ja sebratäku ristand (sebroid) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00.

0101 30 00

Eeslid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii kodustatud kui ka kodustamata eeslid. Viimaste hulka kuuluvad ka eeslikud, nagu näiteks mongoolia džigetai, tiibeti kiang, onager ning kulaan (liigi Equus hemionus alamliigid: E.h.hemionus, E.h.kiang, E.h.onager, E.h.kulan).

Märaeesli ja sebratäku ristand (sebroid) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00.

0101 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0101 viimases lõigus kirjeldatud loomad.

0102

Elusveised

0102 21 10 kuni 0102 29 99

Veised

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 1 kirjeldatud loomad.

Jakkidel on 14 roidepaari, samas kui kõigil teistel veislaseliikidel (v.a. euroopa ja ameerika piison) on ainult 13 roidepaari.

0102 31 00 kuni 0102 39 90

Pühvlid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 2 kirjeldatud loomad.

Euroopa piisonil (Bison bonasus) ja ameerika piisonil (Bison bison) on 14 roidepaari, samas kui kõigil teistel veislaseliikidel (v.a jakid) on ainult 13 roidepaari.

0102 39 10

Koduveised

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik kodustatud veislaseliigid perekonnast Bubalus, sõltumata nende kasutusalast (piimakarjakasvatus, tõuaretus, nuumamine, lihaloomakasvatus jms). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 31 00).

0102 39 90

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad veislaseliigid perekondadest Syncerus ja Bison. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 31 00).

0102 90 20 kuni 0102 90 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 3 kirjeldatud loomad.

0102 90 91

Kodustatud liigid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik eespool nimetamata kodustatud veislaseliigid, sõltumata nende kasutusalast (piimakarjakasvatus, tõuaretus, nuumamine, lihaloomakasvatus jms). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 90 20).

0103

Elussead

0103 91 90

Muud

Kodustamata elussigade hulka kuuluvad:

0103 92 90

Muud

Vaata alamrubriigi 0103 91 90 selgitavad märkused.

0104

Eluslambad ja -kitsed

0104 10 10 kuni 0104 10 80

Lambad

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kodulammas (Ovis aries), erinevad mufloni vormid, nagu euroopa muflon (Ovis musimon), lumelammas e pakssarv (Ovis canadensis), aasia (küprose) muflon (e urial) (Ovis orientalis), mägilammas (Ovis ammon) ning lakklammas (Ammotragus lervia).

0104 20 10 ja 0104 20 90

Kitsed

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kodukitsed, alpi kaljukits (Capra ibex) ja pulstikkits (Capra aegagrus e Capra hircus).

Alljärgnevad loomad ei kuulu siiski nendesse alamrubriikidesse, vaid nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00: muskushirv (Moschus moschiferus), vesihirvik (Hyemoschus aquaticus) ja kantšilid (Tragulus), kes ei kuulu kitsede hulka. Nendesse alamrubriikidesse ei arvata ka loomi, kes kuuluvad kitsantiloopide (Rupicaprini) hulka (nt himaalaja taar (Hemitragus jemlahicus), mägikits jne).

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus , pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes rubriigi pealkirjas nimetatud eluskodulinnud (liigi Gallus domesticus kanade hulka kuuluvad ka kanapojad ja kohikuked e kabunid), keda kasvatatakse munade, liha, sulgede pärast või muuks otstarbeks (nt puuris, parkides või järvedel pidamiseks).

Metslinnud, nt metskalkunid (Meleagris gallopavo) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 80, isegi kui neid peetakse ja tapetakse nagu käesoleva rubriigi kodulinde.

Kodutuvid klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 10.

0106

Muud elusloomad

0106 13 00

Kaamelid ja muud kaamellased ( Camelidae )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kaamelid, dromedarid ja teised kaamellased (laama, alpaka, guanaako, vikunja).

0106 14 10

Koduküülikud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes koduküülikud, keda peetakse kas nende liha või karusnaha pärast (nt angoora küülik) või muuks otstarbeks.

0106 14 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ulukküülikud (Oryctolagus cuniculus) ja jänesed.

0106 19 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik elusimetajad, v. a kodustatud või kodustamata hobused, eeslid, muulad ja hobueeslid (rubriik 0101), veised (rubriik 0102), sead (rubriik 0103) lambad ja kitsed (rubriik 0104), esikloomalised (alamrubriik 0106 11 00), vaalad, delfiinid, pringlid, lamantiinid ja dugongid, hülged, merilõvid ja morsad (alamrubriik 0106 12 00) ning küülikud ja jänesed (alamrubriigid 0106 14 10 ja 0106 14 90).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad imetajad on näiteks:

0106 20 00

Roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik roomajad, sisalikud, maismaa- ja veekilpkonnad (nii mere- kui ka magevees elavad).

0106 39 10

Tuvid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik tuvilased, nii mets- kui ka kodutuvid, sõltumata viimaste kasutusalast (linnufarmide tuvid, dekoratiivtuvid, postituvid).

Kodustamata tuvide hulka kuuluvad kaelustuvi e meigas (Columba palumbus), õõnetuvi e melekas (Columba oenas), kaljutuvi (Columba livia), valjastuvid, turteltuvid (Streptopelia turtur) ja leetturteltuvid (Streptopelia risoria).

Teatavad kanalistega lähisuguluses olevad liigid, nagu lakktuvi (Caloenas nicobarica), rohetuvid (Ptilinopus spp.), kroontuvid (Goura spp.) ja vurilid (Syrrhaptes spp.) ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ja nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 80.

0106 39 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik eluslinnud, v. a kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad (rubriik 0105), röövlinnud (alamrubriik 0106 31 00), papagoilised (alamrubriik 0106 32 00), jaanalinnud ja emud (alamrubriik 0106 33 00) ning kodustatud ja kodustamata tuvid (alamrubriik 0106 39 10).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad linnud on näiteks:

0106 49 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad siidiussid, liblikad, mardikad jm putukad.

0106 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

Lisamärkused 1 A d ja 1 A e

Selleks et kohaldada käesoleva grupi lisamärkusi 1 A d ja 1 A e (koostoimes käesoleva grupi lisamärkusega 1 C, võetakse siis, kui kontrollitakse, kas ribide minimaalse ja maksimaalse arvu kohta esitatud tingimused on täidetud, arvesse ainult selliseid terveid või osaliselt läbi lõigatud ribisid, mis on selgrooga vahetult ühendatud.

Selle selgituse kohaselt esitatakse järgmisel joonisel veise sellise eesveerandi näidis, mis vastab lisamärkuste 1 A d ja 1 A e tingimustele (koostoimes käesoleva grupi lisamärkusega 1 C.

EESVEERAND TAGAVEERAND

Lisamärkus 2 C

Alljärgnevatel joonistel selgitatakse käesoleva grupi lisamärkuses 2 C esitatud kahte erinevat lõikamisviisi ning termineid „põseliha”, „põsed” ja „põsed koos põselihaga”.

Lisamärkus 6 a

Selles lisamärkuses ei loeta soola maitseaineks.

Vaata ka selle grupi lisamärkus 7.

0201

Värske või jahutatud veiseliha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade värske või jahutatud liha.

Eesveerandi ja tagaveerandi määratluse kohta kohaldatakse alljärgnevat:

0201 10 00

Rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes a ja b. Esimesed kaheksa või üheksa rinnalüli luujätket võib jätta kas parema või vasaku poolrümba külge.

0201 20 20

Komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

Termin „komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus c.

0201 20 30

Poolitamata või poolitatud eesveerandid

Terminid „poolitamata eesveerandid” ja „poolitatud eesveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes d ja e. Sellest lisamärkusest tuleneb, et näiteks poolrümpade eesveerandid koos kõigi kontidega, milles on vähem kui neli ribi või millel puudub kael või abaosa või millest on üks luu, näiteks kaela kandelüli, eemaldatud, ei kuulu sellesse alamrubriiki ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 0201 20 90.

0201 20 50

Poolitamata või poolitatud tagaveerandid

Terminid „poolitamata tagaveerandid” ja „poolitatud tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes f ja g. Sellest lisamärkusest tuleneb, et näiteks poolrümpade tagaosad koos kõigi kontidega, milles on vähem kui kolm ribi või millel puudub reie- või seljatükk (sirloin), k.a filee, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 0201 20 90. Tagaveerandid ilma neeru või neerurasvata, kas kubemeosaga või ilma, klassifitseeritakse siiski tagaveeranditena.

0201 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad näiteks abaosa, reie- ja seljatükk (sirloin), kondiga. Siia kuuluvad samuti poolrümpade kondiga ees- või tagatükid, mis ei vasta komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite määratlusele.

0201 30 00

Kondita

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik värske või jahutatud veiseliha jaotustükid, millest kõik kondid on eemaldatud, näiteks kondita filee ja kubemeosa.

0202

Külmutatud veiseliha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade külmutatud liha.

0202 10 00

Rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes a ja b.

0202 20 10

Komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

Termin „komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus c.

0202 20 30

Rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid

Terminid „poolitamata eesveerandid” ja „poolitatud eesveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes d ja e.

0202 20 50

Rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid

Terminid „poolitamata tagaveerandid” ja „poolitatud tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes f ja g.

0202 20 90

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0201 20 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0202 30 50

Õlatükid; abaluuga turjatükid ja rinnatükid

Terminid „õlatükk”, „abaluuga turjatükk” ja “rinnatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus h.

0202 30 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik veiseliha jaotustükid, mis on täiesti ilma kondita, v.a alamrubriigis 0202 30 10 nimetatud külmutatud plokid ja alamrubriigi 0202 30 50 jaotustükid.

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade liha.

Sealiha, mille Austraalia pädevad ametiasutused on tunnistanud päritolevaks Austraalias metsikult elavatelt sigadelt, klassifitseeritakse muu kui kodusealihana.

0203 11 10 kuni 0203 19 90

Värske või jahutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade värske või jahutatud liha.

0203 11 10

Kodusea

Termin „rümbad või poolrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus a.

0203 12 11

Tagaosad ja nende jaotustükid

Termin „tagaosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus b.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka kondiga tagakoot.

0203 12 19

Abatükid ja nende jaotustükid

Termin „abatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus d.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eesveerandi ribikondid („mini ribitükk” e „riblet”) ja kondiga esikoot.

0203 19 11

Eesosad ja nende jaotustükid

Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu kondiga esikoot ega eesveerandi ribikondid („mini ribitükk” e „riblet”) (alamrubriik 0203 12 19).

0203 19 13

Seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

Termin „seljatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus e.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seljatüki ribikondid.

0203 19 15

Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

Terminid „kõhutükk” ja „jaotustükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus f ja lisamärkuses 2 B.

Nende jaotustükid klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki üksnes siis, kui neil on kamar ja nahaalune rasvkude.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu plaadina eraldatud ribitükk e grill-ribi ilma kamara või nahaaluse rasvkoeta (alamrubriik 0203 19 59).

0203 19 59

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka plaadina eraldatud ribitükid e grill-ribi ilma kamara või nahaaluse rasvkoeta.

0203 19 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes alamrubriikide 0103 91 90 või 0103 92 90 loomade liha, (eelkõige metssealiha), v.a rümbad, poolrümbad, tagaosad ja nende osad ning abatükid ja nende osad.

0203 21 10 kuni 0203 29 90

Külmutatud

Kohaldada alamrubriikide 0203 11 10 – 0203 19 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 kodu- ja metsloomade värske, jahutatud või külmutatud liha, eelkõige lambaliha (nii kodu- kui ka mägilammaste liha) ning kaljukitseliha.

0204 10 00

Lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b.

Talleliha on määratletud HS selgitavate märkuste alamrubriikides 0204 10 ja 0204 30.

0204 21 00

Rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b.

0204 22 10

Poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad

Termin „poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes c ja d.

0204 22 30

Poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid

Termin „poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes e ja f.

0204 22 50

Poolitamata või poolitatud tagaosad

Termin „poolitamata või poolitatud tagaosad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes g ja h.

0204 30 00

Lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0204 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0204 41 00 kuni 0204 43 90

Muu külmutatud lambaliha

Alamrubriikide 0204 21 00, 0204 22 10, 0204 22 30 ja 0204 22 50 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad vastavalt alamrubriikide 0204 41 00, 0204 42 10, 0204 42 30 ja 0204 42 50 kohta.

0204 50 11 kuni 0204 50 79

Kitseliha

Terminid „rümp” ja „poolrümp” (alamrubriigid 0204 50 11 ja 0204 50 51), „poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad” (alamrubriigid 0204 50 13 ja 0204 50 53), „poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid” (alamrubriigid 0204 50 15 ja 0204 50 55) ning „poolitamata või poolitatud tagaosad” (alamrubriigid 0204 50 19 ja 0204 50 59) on määratletud vastavalt käesoleva grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b, c ja d, e ja f ning h.

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

Sellesse rubriiki kuulub rubriikide 0101–0104 loomade rups. Farmaatsiatoodete valmistamiseks kasutatav rups kuulub selle rubriigi asjaomastesse alamrubriikidesse üksnes siis, kui see vastab pädevate asutuste esitatavatele nõudmistele.

Muud juhised on antud HS selgitavate märkuste rubriigis 0206.

0206 10 10 kuni 0206 10 98

Veise rups, värske või jahutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade värske või jahutatud rups.

0206 10 95

Paks vaheliha ja õhuke vaheliha

Paks ja õhuke vaheliha on vahelihase lihaselised osad.

0206 21 00 kuni 0206 29 99

Veise rups, külmutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade külmutatud rups.

0206 30 00

Sea rups, värske või jahutatud

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade värske või jahutatud rups.

Kohaldada alamrubriigi 0206 49 00 selgitavate märkuste esimest lõiku vastavate muudatustega.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jalad, sabad, maks, neerud, südamed, keeled, kopsud, söödav kamar, ajud ja suurrasvik.

0206 41 00 ja 0206 49 00

Sea rups, külmutatud

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade külmutatud rups.

0206 49 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad terved või poolitatud pead koos ajude, põseliha ja keelega või ilma nendeta ja nende osad (käesoleva grupi lisamärkuses 2 C); termin „pea osad” on määratletud nimetatud lisamärkuse kolmandas lõigus.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jalad, sabad, neerud, südamed, keeled, kopsud, söödav kamar, ajud ja suurrasvik.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka metssea rups.

0206 80 91

Hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0101 loomade värske või jahutatud rups.

0206 80 99

Lamba ja kitse rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 loomade värske või jahutatud rups.

0206 90 91

Hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0101 loomade külmutatud rups.

0206 90 99

Lamba ja kitse rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 loomade külmutatud rups.

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups

0207 11 10

Kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud kanad koos pea ja jalgadega, kuid millest soolikad on välja võetud, muu sisikond (eelkõige kopsud, maks, liivapugu, süda, ovaarnäärmed) aga alles.

0207 11 30

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kanad ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud.

0207 11 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kanad ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka kanad muul kujul kui alamrubriikides 0207 11 10 ja 0207 11 30 nimetatud, nt kitkumata, soolikad välja võtmata, pea ja jalgadega.

0207 12 10 ja 0207 12 90

Külmutatud rümbad

Kohaldada alamrubriikide 0207 11 30 ja 0207 11 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 13 10

Kondita

Sellesse alamrubriiki kuulub kondita kanaliha, sõltumata sellest, millisest rümba osast see on pärit.

0207 13 20

Pool- või veerandrümbad

Termin „poolrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja b.

Termin „veerandrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja c. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tagaveerandid, mis koosnevad sääretükist (sääreluu ja pindluu), koivast (reieluu), selja- ja tagatüki tagaosast ning eesveerandid, mis koosnevad peamiselt poolest rinnatükist koos tiivaga.

0207 13 30

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 13 40

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Vaata selle grupi lisamärkus 4 punkt a.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seljatükid koos kaeltega, mis koosnevad kaela-, selja- ja võimalusel tagatükist; seljatükid; kaelad; tagatükid (saba-alad); tiivaotsad.

0207 13 50

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 13 60

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

Koiba seljatükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt nagu näidatud alljärgneval skeemil:

0207 13 91

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 13 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub söödav rups, eelkõige südamed, harjad ja lokutid, mitte aga maks.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kana jalad.

0207 14 10 kuni 0207 14 99

Külmutatud tükid ja rups

Kohaldada alamrubriikide 0207 13 10 – 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 24 10

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud kalkunid ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on kael, süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud.

0207 24 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kalkunid ilma pea, kaela ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud kalkunid kui alamrubriikides 0207 24 10 ja 0207 24 90 nimetatud.

0207 25 10 ja 0207 25 90

Külmutatud rümbad

Kohaldada alamrubriikide 0207 24 10 ja 0207 24 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 10

Kondita

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 20

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 30

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 26 40

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 50

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 26 60

Sääred ja nende jaotustükid

Termin „sääretükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja g.

Sääretükki reietükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt nagu näidatud alljärgneval skeemil:

0207 26 70

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jaotustükid, mis on määratletud käesoleva grupi lisamärkuse 4 punktides a ja h.

Kintsutükki (mille kohta kasutatakse sageli ingliskeelset kaubanimetust “thigh”) või koiba seljatükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt, nagu näidatud alamrubriigi 0207 13 60 selgitavates märkustes oleval skeemil.

Kintsutükki koivast eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt, nagu näidatud alamrubriigi 0207 26 60 selgitavates märkustes oleval skeemil.

0207 26 91

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 26 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 27 10 kuni 0207 27 99

Külmutatud tükid ja rups

Kohaldada alamrubriikide 0207 26 10 – 0207 26 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 41 30

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud pardid ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud.

0207 41 80

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud pardid ilma pea, kaela ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud pardid kui alamrubriikides 0207 41 20, 0207 41 30 ja 0207 41 80 nimetatud.

0207 42 30

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

Kohaldada alamrubriigi 0207 41 30 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 42 80

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

Kohaldada alamrubriigi 0207 41 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 43 00

Rasvane maks, värske või jahutatud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 44 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 44 21

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 44 31

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 44 41

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 44 51

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 44 61

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

0207 44 71

Pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

Termin „pardi paletotid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktis ij.

0207 44 91

Maks, v.a rasvane maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 44 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 45 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 45 21 kuni 0207 45 81

Kontidega

Kohaldada alamrubriikide 0207 13 20 – 0207 13 60 ja 0207 44 71 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 45 93 ja 0207 45 95

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 45 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 51 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud haned ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda ja liivapugu tagasi asetatud ning küpsetusvalmis kitkutud haned ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud haned kui alamrubriikides 0207 51 10 ja 0207 51 90 nimetatud, nt tapahaned, mis on kitkutud, veretustatud, kuid mitte roogitud, ilma pea ja jalgadeta.

0207 52 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

Kohaldada alamrubriigi 0207 51 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 53 00

Rasvane maks, värske või jahutatud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 54 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 54 21

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 54 31

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 54 41

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 54 51

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 54 61

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

0207 54 71

Hane paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

Termin „hane paletotid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktis ij.

0207 54 91

Maks, v.a rasvane maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 54 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 55 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 55 21 kuni 0207 55 81

Kontidega

Kohaldada alamrubriikide 0207 13 20 – 0207 13 60 ja 0207 44 71 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 55 93 ja 0207 55 95

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 55 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 21

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 31

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 60 41

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 51

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 60 61

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

0207 60 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0106 loomade värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups.

0208 10 10

Koduküüliku

Sellesse alamrubriiki kuulub alamrubriigi 0106 14 10 loomade liha ja söödav rups.

0208 90 10

Kodutuvi

Sellesse alamrubriiki kuulub kodutuvide (linnufarmide tuvid, dekoratiivtuvid, postituvid) liha ja söödav rups. Alamrubriigi 0106 39 10 selgitavates märkustes kirjeldatud metsikult elutsevate tuvide liha ja söödav rups ei kuulu sellesse alamrubriiki ja need klassifitseeritakse seetõttu alamrubriiki 0208 90 30.

0208 90 30

Ulukiliha, v.a küüliku ja jänese

Sellesse alamrubriiki kuulub ka alljärgnevate loomade ja lindude liha ja söödav rups:

Tavaliselt jahtimise ja laskmise objektiks olevate ulukite ja jahilindude (faasanid, kabehirv, jaanalinnud jne) liha ja söödav rups klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui nad on vangistuses kasvatatud.

Põhjapõdra liha ja söödav rups ei kuulu sellesse alamrubriiki (alamrubriik 0208 90 60). Teatavate põhjapõtrade (nt karibuu) liha ja söödav rups klassifitseeritakse siiski sellesse alamrubriiki, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et kõne all olev liha ja söödav rups on pärit metsikult elanud ja kütitud loomadelt.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu ulukküülikute (Oryctolagus cuniculus) ja jäneste liha ja söödav rups, mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0208 10 90.

0208 90 60

Põhjapõdra

Vaata alamrubriigi 0208 90 30 selgitavad märkused, kolmas lõik.

0209

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0209 10 11 ja 0209 10 19

Seapekk

Termin „seapekk” on määratletud selle grupi lisamärkuses 2 D.

0209 10 90

Searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 10 11 ja 0209 10 19 kuuluv

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0209, teine lõik.

0209 90 00

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0209, kolmas lõik.

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber

Sellesse rubriiki kuuluvad rubriikide 0101–0106 kõikide loomade liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a rubriigi 0209 seapekk ja muu rasv.

Terminite „kuivatatud või suitsutatud” ja „soolatud, soolvees” kohta vaata selle grupi lisamärkusi 2 E ja 7.

0210 11 11 kuni 0210 11 90

Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga

Mõiste „kondiga” määratlemiseks vaata harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused, alamrubriik 0210 11.

0210 11 11 kuni 0210 11 39

Kodusea

Terminid „tagaosad” ja „abatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A punktides b ja d.

0210 11 11 ja 0210 11 19

Soolatud või soolvees

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodusea taga-, aba- ja nende jaotustükid, kondiga, millede säilivust on parandatud kas tugeva kuivsoolamise või soolvees säilitamisega. Need võivad olla siiski veel veidi kuivatatud või suitsutatud, kuid mitte sel määral, et neid klassifitseerida kuivatatuina või suitsutatuina alamrubriikidesse 0210 11 31 ja 0210 11 39 (nagu on määratletud käesoleva grupi lisamärkuses 2 E).

0210 11 31 ja 0210 11 39

Kuivatatud või suitsutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodusea taga-, aba- ja nende jaotustükid, kondiga, mida on säilitatud kuivatus- või suitsutusprotsessiga, isegi kui säilimismeetodid on ühendatud eelneva kuiv- või märgsoolamisega. See kehtib eriti sinkide puhul, mida on soolatud enne osalist veetustamist, kas vabas õhus kuivamise (Parma singid või Bayonne-tüüpi singid) või suitsutamisega (Ardenne-tüüpi singid).

Taga-, aba- ja nende jaotustükid, mis on osaliselt veetustatud, kuid mille tegelik säilivus tagatakse külmutamise või sügavkülmutamisega, kuuluvad alamrubriiki 0203 22 11 või 0203 22 19.

0210 12 11 ja 0210 12 19

Kodusea

Terminid „kõhutükk” ja „jaotustükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus f ja lisamärkuses 2 B.

0210 12 11

Soolatud või soolvees

Kohaldada alamrubriikide 0210 11 11 ja 0210 11 19 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0210 12 19

Kuivatatud või suitsutatud

Kohaldada alamrubriikide 0210 11 31 ja 0210 11 39 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0210 19 10

Peekoniküljed või spenserosad

Terminid „peekonikülg” ja “spenserosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõikudes g ja h.

0210 19 20

3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad

Terminid „3/4 peekonikülge” ja „peekonikülje keskosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõikudes ij ja k.

0210 19 30

Eesosad ja nende jaotustükid

Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c.

0210 19 40

Seljaosad ja nende jaotustükid

Termin „seljatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus e.

0210 19 60

Eesosad ja nende jaotustükid

Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c.

0210 20 10 ja 0210 20 90

Veiseliha

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha; veise rups kuulub alamrubriiki 0210 99 51 või 0210 99 59

0210 99 10

Hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes alamrubriikide 0101 21 00 – 0101 29 90 loomade soolatud, soolvees või kuivatatud liha. Suitsutatud hobuseliha kuulub alamrubriiki 0210 99 39. Hobuse rups kuulub alamrubriiki 0210 99 85.

0210 99 21 ja 0210 99 29

Lamba- ja kitseliha

Nendesse alamrubriikidesse kuulub rubriigi 0104 loomade soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha. Nende loomade rups kuulub alamrubriiki 0210 99 85.

0210 99 31

Põhjapõdra

Vaata alamrubriigi 0208 90 30 selgitavad märkused, kolmas lõik.

0210 99 49

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kodusea terved või poolitatud pead koos ajude, põseliha ja keelega või ilma nendeta ja nende osad (käesoleva grupi lisamärkuses 2 C). Pea osad on määratletud eelpool nimetatud lisamärkuse kolmandas lõigus.

Rupsi määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0206.

0210 99 90

Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sellest jahust valmistatud graanulid.

0301

Eluskala

0301 11 00 ja 0301 19 00

Dekoratiivkalad

Vaata HS alamrubriikide 0301 11 ja 0301 19 selgitavaid märkusi.

0301 11 00

Mageveekalad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0301 19 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0302

Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)

0302 11 10 kuni 0302 11 80

Forellid ja lõhed ( Salmo trutta , Oncorhynchus mykiss , Oncorhynchus clarki , Oncorhynchus aguabonita , Oncorhynchus gilae , Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster )

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

0302 13 00

Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka , gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha , keta – Oncorhynchus keta , tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha , kisutš – Oncorhynchus kisutch , sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0302 19 00

Muud

Teiste magevee lõhelaste seas kuuluvad siia:

0302 21 10 kuni 0302 29 80

Lestalised ( Pleuronectidae , Bothidae , Cynoglossidae , Soleidae , Scophthalmidae ja Citharidae), v.a kalamaks, -mari ja -niisk

Lest ei ole lamenenud selja-kõhutasapinnas nagu raikala, vaid horisontaaltasapinnas ja ta mõlemad silmad on pealmisel küljel.

0302 29 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad: sile kammeljas (Scophthalmus rhombus), harilik soomuslest (Pleuronectes limanda või Limanda limanda), väikesuulest (Pleuronectes microcephalus või Microstomus kitt), jõelest e lest (Platichthys flesus või Flesus flesus).

0302 31 10 ja 0302 31 90

Albakor e pikkuim-tuun ( Thunnus alalunga )

Pikkuim-tuuni võib ära tunda pika rinnauime järgi, mis ulatub pärakust tahapoole, ning tumesinise selja ja sinihallide külgede ning kõhu järgi.

0302 32 10 ja 0302 32 90

Kulduim-tuun ( Thunnus albacares )

Kulduim-tuun on kergesti äratuntav selle poolest, et tema päraku-uim ja teine seljauim on sirbikujulised.

0302 33 10 ja 0302 33 90

Vööttuun ( Euthynnus ( Katsuwonus ) pelamis )

Vööttuuni (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis) eristatakse nelja kuni seitsme tumeda pikitriibu järgi kõhul. Tumesinist selga ilmestab rinnauime kohal paiknev selgesti eristuv roheline ala, mis hajub keha keskosa suunas. Kala küljed ja kõht on hõbedased ning uimed lühikesed.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu atlandi pelamiid (Sarda sarda), kellel on seljal kaldtriibud; see kala, kas värskelt või jahutatult, klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90.

0302 41 00

Heeringad ( Clupea harengus , Clupea pallasii )

Selles alamrubriigis tähistab termin „heeringas” üksnes liikide Clupea harengus (heeringas ja räim) ning Clupea pallasii (vaikse ookeani idaheeringas) heeringlasi. Värske või jahutatud imporditud harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab) klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90.

0302 43 10

Sardiinid ( Sardina pilchardus )

Sellesse alamrubriiki kuulub ka suur täiskasvanud sardiin (kuni 25 cm pikk), keda inglise keeles tuntakse nimetuse all „pilchard”.

0302 43 90

Kilu ( Sprattus sprattus )

Selles alamrubriigis tähistab termin „kilud” üksnes liigi Sprattus sprattus heeringlasi; seda heeringa lähedast sugulast, kuid suuruselt palju väiksemat, on sageli ebaõigesti nimetatud „norra anšooviseks”.

0302 51 10 ja 0302 51 90

Tursad ( Gadus morhua , Gadus ogac , Gadus macrocephalus )

Tursk võib olla kuni 1,5 m pikk. Neil on tumedate täppidega oliivroheline selg ja valge küljejoonega hele kõht. Neil on kolm seljauime, lühike kõhu-uim ja lõual poised.

0302 53 00

Põhjaatlandi süsikas e saida ( Pollachius virens )

Põhjaatlandi süsika kohta kasutatakse inglise keeles tavaliselt nimetust „coalfish”, ka „saithe” või „coley”.

0302 74 00

Angerjad ( Anguilla spp.)

Selles alamrubriigis tähistab termin „angerjad” üksnes pärisangerjalisi (Anguilla spp.), sh hariliku e euroopa angerja (Anguilla anguilla) mõlemad vormid (paikne angerjas ja rändangerjas), ameerika angerjas (Anguilla rostrata), jaapani angerjas (Anguilla japonica) ja austraalia lühiuim angerjas (Anguilla australis).

Järelikult kalad, keda ekslikult nimetatakse angerjateks, nagu harilik meriangerjas (Conger conger), vahemere mureen (Muraena helena) ja tobiad (Ammodytes spp.) ei kuulu sellesse alamrubriiki ja nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90.

0302 81 10

Harilik ogahai ( Squalus acanthias )

Harilikul ogahail e katraanil, kes kuulub ogahailaste sugukonda, on rinnauimede kohal lateraalsed lõpusepilud; kala keha on torpeedojas ja sile; selg hall ning kõht valge; ta võib kasvada 1 m pikkuseks.

0302 81 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub supihai e hallhai (Galeorhinus galeus või Galeus canis).

0302 89 10

Mageveekalad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alljärgnevad mageveekalad:

0302 89 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alljärgnevad merekalad:

0302 90 00

Kalamaks, -mari ja -niisk

Värske või jahutatud kalamaks, -mari ja –niisk, mis oma liigi ja kvaliteedi poolest sobivad inimtoiduks, klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki isegi siis, kui need on mõeldud tööstuslikuks otstarbeks.

0303

Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha

Rubriigi 0302 selgitavate märkuste tingimused vastavate muudatustega kehtivad ka selle rubriigi kohta.

0304

Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

0304 31 00 kuni 0304 49 90

Värske või jahutatud fileed

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0304, esimene lõik, punkt 1.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka tükeldatud fileed, juhul kui saab kindlaks teha, et tükid on lõigatud fileest. Selleks otstarbeks enamkasutatavad kalaliigid on meriforell, lõhe, tursk, kilttursk, põhjaatlandi süsikas, meriahvenad (nt kuldne meriahven), merlang, heik, kuldmakrell, merikeel, lest, kammeljas, molva, tuun, makrell, heeringas ja anšoovis.

0304 49 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka heeringa- ning räimefileed.

0304 61 00 kuni 0304 89 90

Külmutatud fileed

Vaata alamrubriikide 0304 31 00–0304 49 90 selgitavad märkused.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka sügavkülmutatud filee plokid või kangid või tükid (tavaliselt tursast), mille hulka võib olla segatud ka väikeses koguses samalt kalaliigilt eraldatud lihamassi (mitte üle 20 % massist), mida kasutatakse üksnes plokkide ja kangide vaheruumi täiteks. Plokid ja kangid on ette nähtud väiksemateks tükkideks (portsjoniteks, kalapulkadeks jne) lõikamiseks, mis pakendatakse jaemüügiks.

0304 93 10

Surimi

Surimi on külmutatult turustatav vahetoode. See koosneb valkjast, peaaegu lõhnata ja maitseta massist, mis on valmistatud peenekshakitud, pestud ja läbi sõela aetud kalalihast. Mitmekordne läbipesemine eemaldab enamuse rasvast ja vees lahustuvast valgust. Konsistentsi parandamiseks ja külmutatud toote stabiliseerimiseks lisatakse väikestes kogustes lisaaineid (nt suhkur, sool, D-glütsitool (sorbitool) ja di- või trifosfaat).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu valmistised surimi alusel (alamrubriik 1604 20 05).

0304 94 10

Surimi

Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused.

0304 95 10

Surimi

Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused.

0304 99 10

Surimi

Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused.

0305

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, ja -graanulid

0305 10 00

Inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid

Kalajahu ja -pulber muudetakse tavaliselt söödavaks rasvatustamise ja desodoreerimisega ning mõnikord nimetatakse seda ka „kalakontsentraadiks”.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted nimetuse all „instant fish”, mis saadakse külmutatud värskest kalalihast, mis on lõigatud väikesteks tükkideks, edasi peenteks ribadeks ja lõpuks kuivatatud.

0305 31 00 kuni 0305 39 90

Kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata

Kohaldada alamrubriikide 0304 31 00 – 0304 49 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Suitsutatud kalafileed klassifitseeritakse alamrubriikidesse 0305 41 00 – 0305 49 80.

0305 41 00 kuni 0305 49 80

Suitsukala, k.a filee, v.a söödav rups

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0305, neljas lõik.

0305 63 00

Anšoovised ( Engraulis spp.)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes soolvees anšoovised, mida ei ole muul viisil töödeldud. Neid säilitatakse väikestes tünnides või purkides või sageli hermeetilistes konservikarpides, mida ei ole pärast sulgemist kuumtöödeldud.

0306

Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud, soolvees või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest

Koorikust puhastatud ja keedetud vähid (nt garneelide keedetud ja koorikust puhastatud lakad, mis on tavaliselt külmutatud) klassifitseeritakse rubriiki 1605.

Osaliselt koorikust puhastatud krabide osad (nt sõrad), mis on aurus või vees keedetud ja mida ei ole enne söömist vaja rohkem koorikust puhastada, klassifitseeritakse samuti rubriiki 1605.

0306 11 05 kuni 0306 11 90

Langustid ( Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)

Erinevalt homaaridest, on langustid punased ja neil on väikesed sõrad ning hästiarenenud tundlad. Peale selle on neil ogaline ja kühmuline pearindmikukilp e karapaks.

0306 11 10

Vähilakad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad koorikuga vähilakad, ka kaheks osaks jagatuna, samuti koorikust puhastatud vähilakad.

0306 11 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad koorikuga vähilakad, ka pikisuunas poolitatud, samuti vähiliha.

0306 12 05 kuni 0306 12 90

Homaarid ( Homarus spp.)

Homaarid on suurte sõrgadega vähid. Keetmata homaaride värvus on tumesinine, valge või kollaka marmorja mustriga; nad muutuvad punaseks üksnes keetmisel.

Homaare pakendatakse samal viisil kui languste.

0306 14 05 kuni 0306 14 90

Krabid

Terminiga „krabi” tähistatakse suurt hulka väga erinevas sõrasuuruses vähke, keda eristab langustidest, garneelidest ja krevettidest ning mageveevähkidest lihaselise, liigendatud laka puudumine.

0306 14 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale Euroopa merekrabide nagu samet ujukrabi (Portunus puber) ja roosa ämblikkrabi (Maia squinado), hulk teisi liike (eelkõige Cancer, Carcinus, Portunus, Neptunus, Charybdis, Scylla, Erimacrus, Limulus, Maia ja Menippi spp.) ning magevees elav hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis).

0306 15 10 ja 0306 15 90

Norra salehomaarid ( Nephrops norvegicus )

Norra salehomaarid, keda tuntakse ka ingliskeelse nimetuse all „Dublin Bay prawns” (Dublini lahe krevetid), on äratuntavad pikkade, kitsaste ja nurgeliste sõrgade järgi.

0306 16 10 kuni 0306 17 99

Külmaveegarneelid ja -krevetid ( Pandalus spp., Crangon crangon ); muud garneelid ja krevetid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

0306 19 10

Mageveevähid

Mageveevähid on magevees elavad koorikloomad, kellest tähtsaimad on perekondade Astacus, Cambarus, Orconectes ja Pacifastacus liigid.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vähilakad.

0306 21 10 ja 0306 21 90

Jõevähid ja langustid ( Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)

Vaata alamrubriikide 0306 11 05 – 0306 11 90 selgitavad märkused.

0306 22 10 kuni 0306 22 99

Homaarid ( Homarus spp.)

Vaata alamrubriikide 0306 12 05 – 0306 12 90 selgitavad märkused.

0306 24 10 kuni 0306 24 80

Krabid

Vaata alamrubriikide 0306 14 05 – 0306 14 90 selgitavad märkused.

0306 24 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale Euroopa merekrabide nagu samet ujukrabi (Portunus puber) ja roosa ämblikkrabi (Maia squinado), hulk teisi liike (eelkõige Paralithodes chamchaticus, Callinectes sapidus, Chionoecetes spp., Cancer, Carcinus, Portunus, Neptunus, Charybdis, Scylla, Erimacrus, Limulus, Maia ja Menippi spp.) ning magevees elav hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis).

0306 25 10 ja 0306 25 90

Norra salehomaarid ( Nephrops norvegicus )

Vaata alamrubriikide 0306 15 10 ja 0306 15 90 selgitavad märkused.

0306 26 10 kuni 0306 27 99

Külmaveegarneelid ja -krevetid ( Pandalus spp., Crangon crangon ); muud garneelid ja krevetid

Vaata alamrubriikide 0306 16 10 – 0306 17 99 selgitavad märkused.

0306 29 10

Mageveevähid

Vaata alamrubriigi 0306 19 10 selgitavad märkused.

0307

Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid limustest

0307 11 10 kuni 0307 19 90

Austrid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes perekondade Ostrea, Crassostrea (ka Gryphaea) ja Pycnodonta kahepoolmelise kojaga limused.

Tavaliselt tehakse vahet lamedate austrite (perekonnast Ostrea) ja ebakorrapärase karbikujuga austrite, nt portugali hiidauster (Crassostrea angulata) ja suur hiidauster (Crassostrea gigas) ning virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), vahel.

0307 11 10

Lamedad austrid ( Ostrea spp.), elusad, ühiku mass (koos karbiga) kuni 40 g

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes perekonna Ostrea noored austrid ühiku massiga (koos karbiga) kuni 40 g. Euroopas püütavad lamedad austrid kuuluvad tavaliselt liiki Ostrea edulis e söödav auster. Peale selle püütakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikul eelkõige kalifornia austrit (Ostrea lurida) ja Tšiilis austrit liigist Ostrea chilensis.

0307 11 90 kuni 0307 19 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad perekonna Ostrea austrid ühiku massiga (koos karbiga) üle 40 g ning kõik perekondade Crassostrea (ka Gryphaea) ja Pycnodonta austrid, nii noored kui ka täiskasvanud.

Perekonda Crassostrea kuuluvad ka portugali hiidauster (Crassostrea angulata), suur hiidauster (Crassostrea gigas) ning virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica).

0307 71 00 kuni 0307 79 90

Sugukonda Arcidae, Arcticidae, Cardiidae, Donacidae, Hiatellidae, Mactridae, Mesodesmatidae, Myidae, Semelidae, Solecurtidae, Solenidae, Tridacnidae ja Veneridae kuuluvad limused

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

0307 91 10 kuni 0307 99 80

Muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

Sellesse rubriiki kuuluvad järgmised tooted, tingimusel et need ei sisalda muid lisaaineid peale HS selgitavate märkuste 4. grupis loetletute:

Selles rubriigis loetakse koort kontsentreerimata kooreks rasvaprotsendist olenemata, kui see on täielikult saadud

„Kontsentreeritud” koor, mis valmistatakse eri viisil, näiteks vee aurustamisega kuumtöötlemisel, klassifitseeritakse siiski rubriiki 0402.

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga

Sellesse rubriiki kuuluvad piimapulbrid, millele on tagasi lisatud desinfitseerimistsentrifugaat, tingimusel et naturaalsete piimakoostisosade suhet ei ole rikutud (vastasel korral rubriik 0404).

Tooted, mis sisaldavad sojaletsitiini (emulgaator) üle 3 % kuivaine massist, ei kuulu sellesse rubriiki.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0404, erand d.

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)

Tooteid pasta kujul, mida tavaliselt süüakse lusikaga, ei klassifitseerita samal viisil kui tooteid pulbri, graanulite või muul tahkel kujul.

Selles rubriigis tähistab termin „petipiim” nii värsket (s.o hapendamata), kui ka hapendatud petti.

0403 10 11 kuni 0403 10 99

Jogurt

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes tooted, mis on valmistatud piima kääritamise abil, kasutades ainuüksi bakterikultuuri Streptococcus thermophilus ja Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tooted, mida on pärast kääritamist kuumtöödeldud selliselt, et jogurtikultuurid on inaktiveerunud (alamrubriik 0403 90).

0403 90 11 kuni 0403 90 99

Muud

Vaata alamrubriikide 0403 10 11 – 0403 10 99 selgitavad märkused.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu cagliata-tüüpi tooted, mida on kirjeldatud alamrubriikide 0406 10 30 – 0406 10 80 selgitavate märkuste kolmandas lõigus.

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Vaata selgitavad märkused, rubriik 0402, esimene lõik.

0404 90 21 kuni 0404 90 89

Muud

Kohaldada rubriigi 0402 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kontsentreeritud piimavalgud, mis saadakse kooritud piimast laktoosi ja mineraalsoolade osalisel eemaldamisel ja mille valgusisaldus on kuni 85 % kuivaine massist. Nende valgusisaldus saadakse lämmastikusisalduse korrutamisel koefitsiendiga 6,38.

Kui kontsentreeritud piimavalgu valgusisaldus on üle 85 % kuivaine massist, klassifitseeritakse toode rubriiki 3504 (vaata grupi 35 lisamärkus 1).

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided

0405 10 11 kuni 0405 10 90

Või

Termin „või” on määratletud selle grupi märkuses 2 a ja alamrubriigi märkuses 2.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt A.

Või on vesiemulsioon piimarasvas, milles vesi on pihusfaas (dispersne faas) ja rasv selle pihuskeskkond (dispersioonikeskkond).

Koor (rubriigid 0401 ja 0402) seevastu, mille rasvaprotsent võib mõnel juhul olla võrdne või rasvaprotsendiga, on rasvatilgakeste emulsioon vees, milles vesi on pihuskeskkond ja rasv pihusfaas.

Sellest struktuurierinevusest järeldub, et koorest saab taastada peaaegu algupärase piima, lisades koorele sobiva koguse vett, kuid võist enam piima ei saa.

0405 20 10 kuni 0405 20 90

Piimarasvavõided

Termin „piimarasvavõided” on määratletud selle grupi märkuses 2 b.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt B.

0405 90 10 ja 0405 90 90

Muud

Vaata selle grupi alammärkus 2 ja HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt C.

0406

Juust ja kohupiim

Tooted, milles piimarasv on täielikult või osaliselt asendatud muud liiki rasvaga (nt taimerasvaga), ei kuulu sellesse rubriiki (tavaliselt rubriik 2106).

0406 10 30 kuni 0406 10 80

Toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim

Vadakujuustude kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0406, teine lõik.

Kohupiim või „valge juust” on kalgendatud piimast valmistatud toode, millest enamus vadakust on eemaldatud (nt kurnamise või pressimisega). Kohupiim (v.a pulbrina), millele on lisatud suhkrut ja puuvilju kuni 30 % massist, säilitab kohupiima põhiomadused ja see klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad cagliata-tüüpi tooted, s.o tooted, mis on saadud laabi, muude ensüümide või happe lisamisega täispiima, osaliselt või täielikult kooritud piima kalgendamisel, millest enamus vadakust on eemaldatud. Need tooted esitatakse tollile pehme pastana, mis ei ole veel kiudjas ja mis laguneb kergesti teradeks ning millel on iseloomulik tugev lõhn. Toodete naatriumkloriidisisaldus on kuni 0,3 % massist. Need on edasist töötlemist vajavad vahetooted peamiselt juustu valmistamiseks.

0406 20 00

Riivitud juust või juustupulber

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0406 30 10 kuni 0406 30 90

Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0406, esimene lõik, punkt 3.

0406 40 10 kuni 0406 40 90

Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roqueforti tekitatud hallitust

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0406 40.

Nendele juustudele on omane hallitusseeneniidistiku tekitatud ebakorrapärane pigmentatsioon juustu sisemuses.

0406 40 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka juustud selgesti nähtava valge/hallika ebakorrapärase pigmentatsiooniga juustu sisemuses, mis on saadud värvitu Penicillium roqueforti -tüve kasutamisel.

0407

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

Sellesse rubriiki kuuluvad ka koorega mädamunad ja munad, milles haudeprotsess on juba alanud.

Säilimist võib tagada, määrides munakoored rasva, vaha või parafiiniga, või kastes munad lubja- või vesiklaasilahusesse või muul viisil.

Termin „kodulinnud” tähistab rubriigi 0105 kodulinde.

0407 11 00 kuni 0407 19 90

Viljastatud munad inkubeerimiseks

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodulindude munad, mis vastavad pädevate asutuste kehtestatud nõudmistele.

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma)

0408 11 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad söödavad munakollased ja mittesöödavad munakollased peale alamrubriiki 0408 11 20 kuuluvate.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kuivatatud munakollased, millele on säilimiseks juurde lisatud vähesel määral kemikaale ja mida kasutatakse kookide ja küpsetiste ning makaroni- jms toodete valmistamisel.

0408 19 81 ja 0408 19 89

Muud

Alamrubriigi 0408 11 80 selgitavate märkuste esimene lause vastavate muudatustega kehtib ka nende alamrubriikide kohta.

0408 91 80

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0408 11 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0408 99 80

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0408 11 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

Peale kooreta täismunade, mida võidakse tollile esitada värsketena, kuulub sellesse alamrubriiki ka täismunadest munamelanž, mida on säilitatud näiteks soola või keemiliste säilitusainete lisamisega või külmutatud täismunad. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka aurus või vees keedetud munad ja vormitud munad (nt silindrilised „pikad munad”, mis on valmistatud paljude munade munakollastest ja -valgetest).

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0505 10 10 ja 0505 10 90

Suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled

Nende alamrubriikide tooted on määratletud HS selgitavates märkustes, alamrubriik 0505 10.

0505 10 10

Töötlemata kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad täitematerjalina kasutatavad suled ja udusuled, nii nagu need otse linnult kitkutuna saadakse, isegi kui need on märjalt kitkutud. Siia kuuluvad ka suled ja udusuled, millest on pärast kitkumist tolm eemaldatud, mida on kas desinfitseeritud või üksnes säilimiseks töödeldud.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka korjatud (või kasutatud) suled, mida ette valmistamata ei saa täitematerjalina taaskasutada. Selle alamrubriigi tooted esitatakse tollile tavaliselt kokkupressitult kaubapallidena.

0505 10 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad täitematerjalina kasutatavad suled ja udusuled, mida on hoolikamalt puhastatud kui alamrubriigi 0505 10 10 selgitavates märkustes nimetatuid, näiteks vees või aurus pestes ja kuumas õhus kuivatades.

0505 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed

0506 10 00

Osseiin ja happega töödeldud loomakondid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0506, teine lõik, punkt 3.

0506 90 00

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0506, teine lõik punktid 1, 2, 4 ja 5.

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 0510 nimetatud toodete kuulub sellesse rubriiki ka jahutatud või külmutatud platsenta kude, ka steriilses pakendis.

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3

0511 91 10

Kalajäätmed

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 6, lõigud i–iv.

0511 91 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0511 99 31 ja 0511 99 39

Looduslikud loomsed käsnad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 14.

0511 99 31

Töötlemata kujul

Peale merest püütud looduslikus olekus käsnade kuuluvad sellesse alamrubriiki ka looduslikud käsnad, millelt on peksmise, kloppimise või purustamise ning merevees pesemisega väline nahk, pehmed viskoossed koed ning osa võõrlisanditest (nt lubjakoorik, liiv) eemaldatud.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka looduslikud käsnad, millelt on näiteks lõikamisega kõlbmatud osad (nt mädanenud osad) eemaldatud, ja tavaliselt kõik keemiliselt töötlemata käsnad.

0511 99 39

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad käsnad, mida on täiendavalt töödeldud, et täielikult eemaldada lubiskelett valgendamiseks (töödeldes broom- või naatriumtiosulfaadiga), punane värvus eemaldatud (ammoniaagilahusega), pleegitatud (2 % oksaalhappelahuse vannis) või muu keemilise töötlemisega kasutuskõlblikuks muudetud.

0511 99 85

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0511 punktides 2, 3, 4, 7, 8 ja 13 kirjeldatud mittesöödavad või inimtoiduks sobimatud tooted.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu loomade vereplasma (nt rubriik 3002).

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

0601 20 30

Orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka epifüütsed orhideed (nt orhideed perekonnast Cattleya ja Dendrobium).

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

0602 10 10 ja 0602 10 90

Juurdumata pistikud ja pookoksad

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

0602 40 00

Roosid, poogitud või pookimata

Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii kultuurroosid kui ka koer-kibuvits ja metsroosid.

0602 90 10

Seeneniidistik

Terminiga „seeneniidistik” tähistatakse sageli maa-alust peent niitide võrgustikku [thallus (= tallus, rakis) või mycelium (= mütseel, seeneniidistik), mis elab ja kasvab laguneva loomse või taimse ainese pinnal, areneb ise koestikus edasi ja kasvatab seeni.

Kaubanduslikel eesmärkidel kasvatatud seeneniidistikud müüakse nelinurksete tükkidena, mis koosnevad poolkõdunenud õlerestidele istutatud mütseelikihtidest.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka toode, mida valmistatakse selliselt, et mikroskoopilistes kogustes noort seeneniidistikku istutatakse viljaterade kihile, mis külvatakse steriliseeritud, õlgedega segatud hobusesõnnikukompostile.

0602 90 41

Metsapuud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka noored seemnest kasvatatud okas- või lehtpuud, mida tavaliselt kasutatakse metsaistutuseks. Tavaliselt toimetatakse need kohale ilma mullapallita.

0602 90 45

Juurdunud pistikud ja noored taimed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad mujal nimetamata noored taimed, s.o taimed, mida tuleb enne tegelikku istutamist veel puukoolis kasvatada. Sellised on 1–2-aastased seemikud, ka juurdunud pistikud, poogitud või silmastatud pookealused või taimed, (look)võrsikud ja taimed, mis ei ole tavaliselt üle 2–3 aasta vanad.

0602 90 49

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka euroopa ja eksootilised, mujal nimetamata puud ja põõsad, mida tavaliselt kasutatakse metsaistutuseks. Tavaliselt toimetatakse need kohale mullapalliga.

0602 90 50

Muud avamaataimed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka püsitaimed, talvituvad rohukõrrelised taimed, mille maapealsed osad sügisel surevad ja mis kasvatavad kevadel uue varre.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sõnajalad, soo- ja veetaimed (v.a rubriiki 0601 ja alamrubriiki 0602 90 99 kuuluvad).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka murumätaste rullid ja -tahvlid muru rajamiseks.

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0603 11 00 kuni 0603 19 80

Värsked

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka lilled ja lillepungad, mille loomulikku värvust on muudetud või tugevdatud, eelkõige lastes värvilahusel enne või pärast lõikamist varresse imenduda või lihtsalt sisse kastes, juhul kui need tooted imporditakse värskeina.

0603 19 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka päevalilled ja reseeda. Nende taimede varred ja lehed (ilma õiteta) klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 1404 90 00.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pajuoksad pungade või õitega. Pajuoksad ilma pungade või õiteta klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 1401 90 00.

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0604 20 11

Põdrasamblik

See taim kuulub Cladoniaceae-sugukonda (Cladonia rangiferina, Cladonia silvatica ja Cladonia alpestris).

0604 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki ei kuulu suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) (grupp 7) värsked tõlvikud ja pöörised või kõrsvilja (grupp 10) värsked viljapead ja pöörised.

0604 90 11

Põdrasamblik

Vaata alamrubriigi 0604 20 11 selgitavad märkused.

0604 90 91

Kuivatatud, muul viisil töötlemata

Sellesse alamrubriiki ei kuulu kuivatatud oksad, mis on kokku põimitud või keerdu koolutatud, arvestamata seda, et need võisid olla kokku põimitud või keerdu koolutatud enne kuivamist (alamrubriik 0604 90 99).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) (grupp 7) tõlvikud ja pöörised, mis on ainult kuivatatud, ning ka kõrsvilja (grupp 10) ainult kuivatatud viljapead ja pöörised.

0604 90 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kõrsviljade (nt maisi) kuivatatud viljapead, tõlvikud ja pöörised, mida on pleegitatud, värvitud, immutatud või muul viisil dekoratiivseks otstarbeks töödeldud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kuivatatud oksad, mis on kokku põimitud või keerdu koolutatud.

CN-kood

Kauba kirjeldus (ladinakeelne nimi)

0703 10 19

sibulaidud (Allium cepa)

0703 20 00

küüslauguidud (Allium sativum)

0703 90 00

porrulauguidud (Allium porrum)

0704 90 90

spargelkapsa (brokoli) idud (Brassica oleracea var. italica)

0704 90 90

põld-võõrkapsa (rukola) idud (Eruca sativa; sünonüümid: Eruca vesicaria ssp. sativa (Miller) Thell., Brassica eruca L.)

0706 90 90

punapeediidud (Beta vulgaris ssp. vulgaris)

0706 90 90

aedrõika (redise) idud (Raphanus sativus)

0708 10 00

herneidud (Pisum sativum)

0708 20 00

adzukioaidud (Phaseolus angularis)

0708 20 00

mungoaidud (Vigna radiata)

0708 20 00

riisioaidud (Phaseolus pubescens)

0708 90 00

kikerherneidud (Cicer arietinum)

0708 90 00

niidu-asparherne idud (Lotus maritimus)

0708 90 00

läätseidud (Lens culinaris)

0708 90 00

tuviherneidud (Cajanus cajan)

0709 99 50

salat-apteegitilliidud (Foeniculum vulgare var. azoricum)

0709 99 60

suhkrumaisiidud (Zea mays var. saccharata)

0709 99 90

basiilikuidud (Ocimum spp.)

0709 99 90

musta kapsasrohu (musta sinepi) idud (Brassica nigra; sünonüümid: Sinapis nigra L., Sisymbrium nigrum (L.) Prantl.)

0709 99 90

aniisi-hiidiisopi idud (Agastache foeniculum)

0709 99 90

kurgirohuidud (Borago officinalis)

0709 99 90

hiina toona idud (Toona sinensis)

0709 99 90

soolarohuidud (Salicornia europaea)

0709 99 90

aedkoriandriidud (Coriandrum sativum)

0709 99 90

salatkressi (aedkressi) idud (Lepidium sativum)

0709 99 90

põld-lambaläätse idud (Trigonella foenum-graecum)

0709 99 90

pronks-lutiklille idud (Perilla frutescens)

0709 99 90

päevalilleidud (Helianthus annuus)

0709 99 90

valge sinepi idud (Sinapis alba)

1107 10 19

rohelised nisulinnased (Triticum aestivum)

1107 10 99

rohelised odralinnased (Hordeum vulgare)

1107 10 99

rohelised hirsilinnased (Panicum miliaceum)

1107 10 99

rohelised kaeralinnased (Avena sativa)

1107 10 99

rohelised riisilinnased (Oryza sativa)

1107 10 99

rohelised rukkilinnased (Secale cereale)

1214 90 90

lutserniidud (Medicago sativa)

0701

Kartulid, värsked või jahutatud

0701 90 50

Varajane kartul, 1. jaanuar – 30. juuni

Varajase kartuli iseärasuseks on hele värvus (tavaliselt valge või roosa) ja õhuke koor, mis ei ole kinni ja mis on kaapimisega kergesti eemaldatav. Varajasel kartulil ei ole iduauke.

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm laugud, värsked või jahutatud

0703 10 11 kuni 0703 10 90

Sibul ja šalott

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik hariliku sibula (Allium cepa) ja šalottsibula (Allium ascalonicum) liigid.

0703 10 11

Tippsibul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üheaastased, seemnest kasvatatud sibulad istutamiseks. Nende läbimõõt on tavaliselt 1–2 cm.

0703 20 00

Küüslauk

Sellesse alamrubriiki kuuluvad küüslaugu (Allium sativum) kõik inimtoiduks sobivad liigid.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka küüslauk, millel on üks eraldi osasibulateta (küünteta) 25–50 mm läbimõõduga sibul ja mille kohta kasutatakse kaubanduses nimetusi nagu „soolo-küüslauk” või „üheküüneline küüslauk” (või mõnda muud samalaadset kaubanduslikku nimetust). Sellesse alamrubriiki ei kuulu hobulauk (Allium ampeloprasum, kuulub alamrubriiki 0703 90 00), millel on üks umbes 60 mm või suurema läbimõõduga sibul (s.t on tunduvalt suurem ja raskem kui mitmeküüneline küüslauk). Liigid Allium sativum ja Allium ampeloprasum erinevad ka geneetiliselt.

0703 90 00

Porrulauk jm laugud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka porrulauk (Allium porrum), talisibul (Allium fistulosum) ja murulauk (Allium schoenoprasum).

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica , värske või jahutatud

0704 10 00

Lillkapsas ja spargelkapsas

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0704, esimene lõik, punkt 1.

0704 90 10

Valge peakapsas ja punane peakapsas

Sellesse alamrubriiki kuuluvad valge peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. alba D. C.), sh koonuskapsas (teravapealine kapsas) (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. var. alba D. C. subvar. conica ja subvar. piramidalis) ja punane peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. rubra (L. Thell).

0704 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kähar peakapsas (savoia kapsas) (Brassica oleracea L. var. bullata D. C. ja var. sabauda L.), hiina kapsas (nt Brassica sinensis ja Brassica pekinensis), nuikapsas (koolrabi) (Brassica oleracea var. gongylodes) ja lillkapsas (Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef var. italica Plenck).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski:

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud

0706 10 00

Porgand ja naeris

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes inimtoiduks sobivad naeri ja porgandi liigid (punased või roosad). Söödaporgand, mis on tavaliselt valge või kahvatukollane, söödanaeris (Brassica campestris var. rapa) ja -kaalikas (Brassica napus var. napobrassica) klassifitseeritakse alamrubriiki 1214 90 10.

0706 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

Suure tärklise- või inuliinisisaldusega söödavad juured ja mugulad, näiteks maapirn e topinambur, bataat e maguskartul, taro ja jamss, klassifitseeritakse rubriiki 0714.

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud

0707 00 90

Kornišonid

Sellesse alamrubriiki kuulub väikese kurgi liik, kornišon (ühte kilogrammi mahub vähemalt 85 kornišoni).

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

0708 10 00

Herned ( Pisum sativum )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik söögiherned liigist Pisum sativum, sh hall hernes (Pisum sativum var. arvense).

Siia ei kuulu lehmahernes (sh musta silmaga variant), mis on alamrubriiki 0708 20 00 kuuluv uba, või kikerhernes perekonnast Cicer, mis kuulub alamrubriiki 0708 90 00.

0708 90 00

Muud kaunviljad

Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 0708 esimese lõigu punktides 3, 4, 5 ja 6 nimetatud tooteid.

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud

0709 20 00

Spargel

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes spargli (Asparagus officinalis) noored võrsed.

0709 40 00

Seller (v.a juurseller)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad selleriliigid Apium graveolens L. var. dulce (Mill.) Pers. (varsseller) ja Apium graveolens var. secalinium Alef. (lehtseller).

0709 59 10

Kukeseened

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes kukeseened liikidest Cantharellus cibarius Fries ja Cantharellus friesii Quélet, mis on tavaliselt munakollast värvi. Samalaadsed söödavad liigid nagu valekukeseen (Clitocybe aurantiaca) ja torbikseen (Craterellus cornucopioides), mida kasutatakse mõnikord trühvlite asendajana vorstitoodetes, klassifitseeritakse alamrubriiki 0709 59 90.

0709 59 30

Puravikud

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes puravikud perekonnast Boletus, eelkõige harilik kivipuravik (Boletus edulis).

0709 60 10 kuni 0709 60 99

Perekonna Capsicum või Pimenta viljad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0709, esimene lõik, punkt 5.

0709 92 10 ja 0709 92 90

Oliivid

Oliivid, millest õli on välja pressitud, kuid mille rasvasisaldus on üle 8 %, klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse.

0709 99 10

Salatid, v.a aedsalat ( Lactuca sativa ) ja sigur ( Cichorium spp.)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik salati liigid, v.a aedsalat (Lactuca sativa), sigur ja endiivid (Cichorium spp.). Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

0709 99 20

Lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka lehtpeet e mangold (Beta vulgaris subvar. cicla) ja hispaania artišokk e kardi (Cynara cardunculus).

0709 99 40

Kapparid

Kapparid on mitmeaastase okkalise põõsa, torkava kappari (Capparis spinosa) noored, avanemata õienupud.

0709 99 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

Tuleb märkida, et:

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud

HSi selgitavate märkuste käesolevat gruppi käsitlevate märkuste üldosa kolmandas lõigus määratletud väljendit „külmutatud” tuleb vaadelda ka, arvestades Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas 120/75 sätestatud kriteeriume. Kohtuasja C-423/09 otsuses esitatud kõnealuste kriteeriumide tõlgendusest tuleneva analoogia põhjal tekitab külmutamisprotsess olulisi ja pöördumatuid muutusi, mille tagajärjel toode ei ole enam loomulikus olekus.

Seepärast on tooted „külmutatud”, kui toodetes, mida külmutatakse, toimuvad just selle külmutamise tulemusena pöördumatud muutused (eelkõige rakkude struktuuris), mille tagajärjel tooted ei ole enam loomulikus olekus isegi siis, kui need on hakanud sulama või üles sulanud.

0711

Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

0711 20 10 ja 0711 20 90

Oliivid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tavaliselt soolvees säilitatud oliivid, millest ei ole veel kibe maitse eemaldatud. Söödavaks muudetud oliivid – isegi üksnes pikemaaegse säilitamisega soolvees – ei kuulu nendesse alamrubriikidesse ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 2005 70 00

0711 40 00

Kurgid ja kornišonid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kurgid ja kornišonid, mis on säilitatud suurtes nõudes soolvees, millele võib olla lisatud äädikat või äädikhapet, tagamaks nende lühiajalist säilimist transportimisel ja hoiustamisel niikaua, kuni need ei ole veel tarvitamiskõlblikud. Need tooted sisaldavad tavaliselt vähemalt 10 % massist soola.

Enne tegelikku kasutamist töödeldakse neid tooteid järgmisel viisil, mil nende klassifitseerimine muutub ja need klassifitseeritakse 20. gruppi:

Kurgid ja kornišonid, ka soolvees säilitatavad, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine, klassifitseeritakse siiski gruppi 20. Kurgid ja kornišonid, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine, on äratuntavad sellepoolest, et kurgi kogu ristlõike pind on klaasjas, s.o mingil määral läbipaistev.

0711 51 00

Seened perekonnast Agaricus

Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad seened võivad olla säilitatud tugevas soolalahuses, millele on lisatud äädikat või äädikhapet.

0711 90 70

Kapparid

Selle alamrubriigi kapparid säilitatakse tavaliselt vaatides soolvees.

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

Sellesse rubriiki ei kuulu kuivatatud aedvili, mida ei kasutata köögiviljana, vaid peamiselt parfümeerias, farmaatsias või putukatõrjeks, seenhaiguste tõrjeks vms otstarbeks (rubriik 1211).

0712 90 30

Tomatid

Tomatipulbri klassifitseerimise kohta vaata alamrubriikide 2002 90 11 – 2002 90 99 selgitavad märkused.

0712 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki ei kuulu võilille (Taraxacum officinale) kuivatatud lehed ja juured, kuivatatud hapuoblikas (Rumex acetosa) ja kuivatatud suur mungalill (Tropaeolum majus), mida kasutatakse raviotstarbel (alamrubriik 1211 90 86).

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata)

Selle rubriigi tooted, mis on mõeldud külvamiseks, on sordiaretuse tooted ja on tavaliselt äratuntavad pakendi järgi (nt kotid, millel on kasutust näitav märgistus) ning nende kõrge hinna poolest.

0713 10 10 ja 0713 10 90

Herned ( Pisum sativum )

Kohaldada alamrubriigi 0708 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0713 20 00

Kikerherned (nuudid)

Selle alamrubriigi kikerherned on perekonnast Cicer (peamiselt Cicer arietinum), hoolimata sellest, kas need on külvamiseks, inimtoiduks või loomasöödaks.

0713 31 00

Aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0713 31.

0713 32 00

Kandilised aedoad e adzukioad ( Phaseolus või Vigna angularis )

Adzukioad turustatakse alati kuivadena. Enne kui adzukioad on saavutanud täisküpsuse, on need rohelised ja nende veesisaldus on suur. Kui taim on saavutanud täisküpsuse, muutuvad oad punaseks ja kuivaks.

0713 35 00

Silmoad ( Vigna unguiculata )

Sellesse alamrubriiki kuulub harilik lehmahernes (varem „spargeluba” Dolichos sinensis ssp. sesquipedalis), mida peetakse lehmaherne Vigna liiki kuuluvaks. Nimed „Dolichos unguiculata” ja „Dolichos sinensis” ei ole enam samatähenduslikud liigi Vigna lehmaherne tähistamisel. Vastavalt sellele on hariliku lehmaherne õige nimetus „Vigna unguiculata (L.) Walp. ssp. sesquipedalis”.

0713 40 00

Läätsed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes läätsed perekonnast Ervum või Lens, näiteks paljud tavalise läätse (Ervum lens e Lens esculenta) liigid ja hiirehernes (Ervum ervilia).

0713 90 00

Muud

Käesolevasse alamrubriiki kuulub perekonna Dolichos punauba (v.a alamrubriigi 0713 35 00 harilik lehmahernes ja alamrubriigi 0713 60 00 harilik tuvihernes (Cajanus cajan)), nt lobauba (Dolichos lablab), mõõkjas kanavaalia (Canavalia ensiformis), bengali rasvauba (Mucuna utilis) ja guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba) seemned.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu muude hiireherneste seemned nagu põlduba (Vicia faba) (alamrubriik 1209 29 45) lupiiniseemned (Lupinus) (alamrubriik 1209 29 50).

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi

Termin „graanulitena” on määratletud selle grupi märkuses 1.

0714 10 00

Maniokk

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0714 20 10 ja 0714 20 90

Bataadid

Bataadid on ronirohttaime (Ipomea batatas) juuremugulad valge, kollase või punase viljalihaga, olenevalt liigist.

0714 90 20

Maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

0714 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad maapirni erinevad liigid (näiteks Helianthus tuberosus, Helianthus strumosus ja Helianthus decapetalus) ning tärklistsisaldav saago, mida saadakse teatavate palmide (Metroxylon, Rumphii, Raphia ruffia, Arenga, etc.) tüve südamikust.

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata

0801 21 00 ja 0801 22 00

Brasiilia pähklid

Brasiilia pähklid e parapähklid on tugeva koorega pähklid, mille kuju ja suurus meenutab mandariinilõiku; koore sees on kolmnurksed suured tuumad pruunide kiuliste viljakapslitega.

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata

0802 21 00 ja 0802 22 00

Sarapuupähklid ( Corylus spp.)

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka hariliku sarapuu pähklid (Corylus avellana viljad), kõrgetüvelise sarapuu pähklid (Corylus colurna viljad) ja filbertpähklid (Corylus maxima viljad).

0802 41 00 ja 0802 42 00

Kastanid ( Castanea spp.)

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes söödav kastan perekonnast Castanea; seetõttu ei kuulu siia vesipähkel (Trapa natans'i vili), mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0802 90 85, ja hobukastan (Aesculus hippocastanum'i vili), mis klassifitseeritakse rubriiki 2308.

0802 51 00 ja 0802 52 00

Pistaatsiad

Pistaatsiad on hariliku pistaatsia (Pistacia vera) viljad, mida kasvatatakse peamiselt Sitsiilias, Kreekas ja Lähis-Idas.

Pistaatsiapähkel on väikese oliivi suurune ja koosneb pehmest, õhukesest viljaluust (mis on tavaliselt niiske, punakaspruun, väga ebatasane ja kergelt aromaatne) ja heledast puitjast kahepoolmelisest kestast ning piklikust tuumast (pistaatsiamandlist) punakaspruuni seemnekesta ja helerohelise sisu ning meeldiva, maheda lõhnaga.

0802 90 50

Piiniapähklid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka piiniapähklid (Pinus pinea viljad), ka käbidega.

0802 90 85

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alpi seedermänni seemned (Pinus cembra viljad), ka käbidega.

0803

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid

0803 10 10

Värsked

Jahubanaanid e keedubanaanid võivad kasvada kuni 50 cm pikaks. Need on alamrubriigi 0803 90 10 banaanidest suuremad ja nende läbilõige on nurgelisem. Jahubanaanides sisalduv tärklis erineb tavaliste banaanide tärklisest selle poolest, et see valmimisel ei suhkrustu. Jahubanaanidel ei ole iseloomulikku lõhna. Need ei ole toorelt söödavad. Need koristatakse tavaliselt rohelistena ja süüakse keedetult.

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid

0804 40 00

Avokaadod

Avokaadod on avokaadopuu e ameerika pirnloorberi (Persea americana Mill.) viljad. Need on sageli suhteliselt suured ja sordist olenevalt ümmargused, pirnikujulised või pika kaelaga pudeli kujulised luuviljad, milles on mõnikord üsna suur luuseeme. Koor on kas tumeroheline, karmiinpunane, purpurpunane või kollane. Koore all olev tihke viljaliha on küpsena rohekasvalge (kivi ümbert heledam).

0804 50 00

Guajaavid, mangod ja mangostanid

Guajaavid e guaavid on hariliku guajaavipuu (Psidium guayava L.) viljad. Guajaavid on marjad, mille viljaliha on erineva värvusega (valkjas, roosa, kreemjas, punakas või roheline) ja paljude väikeste seemnetega.

Mangod e mangoploomid on mangopuu e india mangopuu (Mangifera indica) viljad. Mangod on lameda, kiulise kiviga luuviljad. Mango sorte on palju, need erinevad üksteisest massi (150 g – 1 kg), magususe ja lõhna poolest (mõnedel sortidel on nõrk tärpentini maitse).

Mangostanid on mangostanipuu e hariliku gartsiinia (Garcinia mangostana) viljad. Küpsena on need violetsed marjad paksu viljakestaga, milles on palju seemneid, mida ümbritseb eriti hõrgu maitsega käsnataoline valge, suhkurmagus seemnerüü.

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0805 10 20

Magusad apelsinid, värsked

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes apelsinidc liigist Citrus sinensis.

Siia kuuluvad veri- ja poolveriapelsinid.

Veriapelsinid on apelsinid, mille koor (sageli üle poole koore pindalast), viljaliha ja mahl on karotiinisisalduse tõttu punase varjundiga. Poolveriapelsinid on tavaliselt vähem punakad ning punane varjund on üksnes viljalihas ja mahlas näha.

Veriapelsinide hulka kuuluvad järgmised sordid: „Blood ovals”, „sanguinas redondas”, „Navels sanguinas”, „Sanguinelli”, „Doubles fines”, „Washington sanguines” või „improved doubles fines” või „large sanguines” ja „Portuguese”.

0805 10 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pomerantsid, pomerantsipuu (Citrus aurantium) viljad. Neid kasutatakse peamiselt hoidiste valmistamiseks.

0805 20 30

Monrealid ja satsumad

Satsumad (Citrus reticulata Blanco var. unshiu (Swing)) on mandariini üks algseid sorte. Suur, kollakasoranž vili on mahlane, magusavõitu ja ilma seemneteta.

0805 20 50

Mandariinid ja vilkingid

Mandariine (Citrus nobilis Lour. või Citrus reticulata Blanco) võib tavalistest apelsinidest eristada nende väiksema, pisut laiaks litsutud kuju poolest, neid on kergem koorida. Mandariinilõigud on selgesti eraldatavad ja nende maitse on magusam ja aromaatsem.

Vilkingid on mandariinisortide „Willow leaf” ja „Temple mandarin e King mandarin” (mis on ise mandariini ja pomerantsi hübriid) hübriidid. Vilkingid on mandariinide sarnased, kuid suuremad ja ühest otsast teravamad.

0805 20 70

Tangeriinid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad tangeriinid (Citrus reticulata Blanco var. tangerina).

0805 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

0805 40 00

Greibid, k.a. pomelid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka greibipuu (Citrus grandis ja Citrus paradisi) viljad. Nendel tsitrusviljadel on helekollane koor ja need on tavaliselt apelsinidest suuremad, ümmargused, pisut laiaks litsutud kujuga, kollase või roosaka viljaliha ja hapuka maitsega.

0805 50 90

Laimid ( Citrus aurantifolia , Citrus latifolia )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik sordid liikidest Citrus aurantifolia ja Citrus latifolia.

Laimid on väikesed, peaaegu ümmargused või ovaalsed puuviljad, mille õhuke roheline või rohekaskollane koor on viljaliha küljes tugevasti kinni. Mahlane sisu on roheline ja väga hapu.

0805 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad

0806 10 10

Lauaviinamarjad

Lauaviinamarjad erinevad üldiselt veiniviinamarjadest nii välisilme kui ka pakkimisviisi poolest. Kui lauaviinamarjad pakitakse tavaliselt kastidesse, pappkastidesse, kandealustele, lattkastidesse või väikestesse suletud pakk-korvidesse, siis veiniviinamarjad pakitakse suurtesse korvidesse, lahtistesse pakk-kastidesse või toobritesse, milles viinamarjad on sageli tihedalt pakituina, purustatuina või pooleldi mahlaks pressituina.

0806 20 10

Korindid

Korindid on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Korinthiaki N.” („Black Corinth”) marjadest. Need on väikesed, ümmargused, ilma õieraagudeta ja peaaegu seemneteta väga magusad rosinad, mille tume punakaslilla värvus on musta varjundiga.

0806 20 30

Sultanad

Sultanad on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Soultanina B.” (või „Thompson seedless”) marjadest. Need on seemneteta, keskmise suurusega magusad rosinad, mille kuldkollane värvus on pruunika varjundiga.

0806 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik muud rosinad peale korintide ja sultanade.

Kuivatatud muskaatviinamarjad on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Moschato Alexandreias B.” (või „Muscatel” või „Malaga”) marjadest. Need on seemnetega rosinad.

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad

0807 11 00

Arbuusid

Arbuusid on puuviljad liigist Citrullus vulgaris Schrad. Need võivad kasvada kuni 20 kg raskuseks. Väga mahlane viljaliha, mis ei ole väga magus, on tavaliselt erepunase värvusega ja sisaldab musti seemneid.

0807 19 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad puuviljad liigist Cucumis melo paljude sortidega, eelkõige võrkmelon (var. reticulatus Naud.), mille koor on võrkja mustriga, zardmelonid (var. saccharus Naud.), mille koor on samuti võrkja mustriga, kantaluupmelonid (var. cantalupensis Naud.), mille koor on sügavate pikivagudega, talimelonid e kassabamelonid (var. inodorus Naud.) ja siledakoorelised melonid. Vili on tavaliselt kogukas, kerakujuline või ovaalne, kas sileda või kareda koorega; viljaliha on tihe ja mahlane, kollakasoranž või valge, magusa maitsega ja aromaatne. Puuvilja kiulises ja õõnsas säsis on rohkesti lamedaid ovaalseid seemneid, mis on läikivad ja kollakasvalged.

0807 20 00

Papaiad

Papaiad (Carica papaya) on pikergused või ümmargused, kas siledad või veidi soonilised puuviljad. Küpse puuvilja värvus varieerub kollakasrohelisest oranžini, ja mass võib olla mõnesajast grammist mitme kilogrammini. Konsistentsilt melonile sarnane kollakasoranži viljaliha magusus ja aromaatsus on varieeruv ja selle sees olev õõnsus sisaldab arvukalt ümmargusi, musti, viljalihasse kinnitunud seemneid.

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

0808 10 10

Siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember

Sellesse alamrubriiki kuuluvad õunad, mida oma väljanägemise ja omaduste poolest (suuruse ja kvaliteedi järgi sorteerimata, dessertõuntest tavaliselt väiksemad, maitselt hapud või ebameeldivad, halva kvaliteediga jne õunad) saab kasutada üksnes kas kääritatud või kääritamata jookide valmistamiseks. Neid transporditakse lahtiselt, ilma eraldajateta (nt raudteevagunites, suurtes konteinerites, veoautodes või praamidel).

0808 30 10

Siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember

Kohaldada alamrubriigi 0808 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid

0809 21 00 ja 0809 29 00

Kirsid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik kirsisordid, sh metsikud kirsid ja eelkõige hapukirsid (Prunus cerasus'e viljad), murelid (Prunus cerasus var. austera viljad), südakirsid (Prunus avium var. juliana viljad), kõhrkirsid e bigarookirsid (Prunus avium var. duracina viljad) ja maguskirsid (Prunus avium'i e Cerasus avium'i viljad).

0809 30 10 ja 0809 30 90

Virsikud, k.a nektariinid

Vastupidi virsikutele on nektariinid sileda koorega.

0809 40 90

Laukaploomid

Laukaploomid on metsploomipuu e laukapuu (Prunus spinosa) viljad.

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad

0810 20 10

Vaarikad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad Rubus idaeus'e, Rubus illecebrosus'e, Rubus occidentalis'e ja Rubus strigosus'e viljad. Ühtedel sortidel on punased, teistel valged viljad.

0810 30 10

Mustad sõstrad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad liigi Ribes nigrum L. ümmargused marjad.

0810 30 30

Punased sõstrad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad liigi Ribes rubrum L. marjad.

0810 40 10

Pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea )

Marjad on punased või roosad.

0810 40 30

Mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus )

Marjad on sinikasmustad.

0810 50 00

Kiivid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kiivid liigist Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa.

Need munasuurused viljad on pudrutaolise viljalihaga, kibemagusa maitsega ja nende karvane koor on rohekaspruuni värvusega.

0810 90 20

Tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

Tamarindid (Tamarindus indica ja Tamarindus officinalis'e viljad) klassifitseeritakse alamrubriiki 0813 40 65, juhul kui need on sellisel kujul nagu rahvusvahelises kaubavahetuses tavaliselt tollile esitatakse (kaunad või üksnes sisu, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega muid aineid ning mida ei ole muul viisil töödeldud).

Jaka on erilehise leivapuu Artocarpus heterophylla või Artocarpus integrifolia vili. Litš on hiina litšipuu Litchi chinensis vili. Sapotilli ploomid on sapotillipuu e kummimanilkaara Achras sapota viljad.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kannatuslille viljad e granadillid e passioonid (nt „maracuja”), nagu näiteks järgmised liigid: purpur-kannatuslill (Passiflora edulis), suureviljaline kannatuslill (Passiflora quadrangularis) ja keeljas kannatuslill (Passiflora ligularis).

0810 90 75

Muud

Lisaks toodetele, mis on nimetatud HS selgitavate märkuste rubriigi 0810 teise lõigu punktis 8 (v.a litšid ja sapotilli ploomid), kuuluvad sellesse alamrubriiki: