52015PC0669

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 15.12.2015

COM(2015) 669 final

2015/0308(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Praegu vastutab liikmesriikides rannikuvalveülesannete täitmise eest üle 300 tsiviil- ja militaarasutuse, tehes seda arvukates valdkondades, nagu meresõiduohutus ja -turvalisus, otsingu- ja päästetööd, piirikontroll, kalanduskontroll, tollikontroll, üldine õiguskaitse ning keskkonnakaitse. Liikmesriikide ametiasutusi toetab kõnealuste ülesannete täitmisel mitu ELi ametit, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet.

2014. aastal viis komisjon lõpule teostatavusuuringu, et analüüsida rannikuvalveülesandeid täitvate riiklike asutuste ja ametite vahelise koostöö ja kooskõlastamise parandamise vajadust. Kõnealuses uuringus tuuakse välja hulk küsimusi tihedamaks koostööks eelkõige seire ja andmete jagamise vallas, millega luuakse alus kõikide nimetatud ülesannete jaoks.

Rannikuvalveülesandeid täitvate ametiasutuste vahelise koostöö ja kooskõlastamise tõhustamise vajadust on järgnevalt tunnustatud ELi meretranspordialastes õigusaktides, Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias koos nõukogu poolt 2014. aastal vastu võetud tegevuskavaga ja komisjoni poolt 2015. aastal vastu võetud Euroopa rände tegevuskavas.

Käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on tugevdada Euroopa koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel, et parandada asjaomaste ELi ametite vahelist koostööd ja kooskõlastamist, et suurendada nende vastavate teenistuste vahelist koostoimet, võimaldades neil osutada rannikuvalveülesandeid täitvatele riiklikele ametiasutustele tõhusamaid ja kulutasuvamaid mitmeotstarbelisi teenuseid.

Käesolev seadusandlik ettepanek on osa komisjoni kavandatud meetmetest, mille eesmärk on tugevdada Euroopa välispiiride kaitset, sealhulgas Euroopa koostööd rannikuvalveülesannete vallas, mis hõlmab ka ettepanekut muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), ja ettepanekut nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Käesolevas ettepanekus sisalduvad sisulised muudatused on identsed muudatustega, mida kavandatakse määrusesse, millega luuakse EMSA, ja kavandatavate sätetega Euroopa rannikuvalvealase koostöö kohta määruse ettepanekus, millega luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas kalanduskontrollipoliitikaga, mille eesmärk on toetada ühise kalanduspoliitika rakendamist, tõhustades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust ning ELi tõhusat kalanduskontrollisüsteemi. Ettepanek on kooskõlas ka liidu integreeritud merenduspoliitika arendamise ja rakendamisega ühist kalanduspoliitikat täiendaval viisil. Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) pädevusega, mis hõlmab ELi integreeritud merenduspoliitika rakendamist ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust.

•Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega

Käesoleva algatuse eesmärk on parandada liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste, ELi ametite ja muude rannikuvalveülesandeid täitvate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamist eesmärgiga luua Euroopa rannikuvalvesuutlikkus/-süsteem. Põhiprobleem on see, et rannikuvalveülesannete, näiteks piirikontrolli, otsingu- ja päästetööde, kalanduskontrolli, saaste kontrolliga jne tegeleb praegu rohkem kui 300 liikmesriikide asutust, mille tegevus ei ole alati hästi kooskõlastatud isegi riigi tasandil. Edendades rannikuvalveülesandeid täitvate asutuste koostööd ja kooskõlastamist, on käesolev ettepanek täielikus kooskõlas ELi rände- ning transpordi- ja liikuvuspoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikel 2, milles käsitletakse ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike sätete kehtestamist.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Ettepanekus käsitletakse abi riiklikele ametiasutustele, kes täidavad rannikuvalveülesandeid riigi ja ELi tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu moodustab ettepanek osa kontrollipoliitikast, mille eesmärk on tõhusa kontrollisüsteemi rakendamine, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi eeskirjade täitmine, mis kuulub ELi ainupädevusesse. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet selles kontekstis ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on tugevdada ELi rannikuvalvesuutlikkust, et reageerida merendusvaldkonna ohtudele ja riskidele, muu hulgas parandades kõigi asjaomaste tsiviil- ja militaarvaldkonna osalejate vahelist koostööd. See aitab vältida jõupingutuste dubleerimist, tagades samas, et peamised osalejad (eelkõige ELi ametid) tegutsevad järjekindlalt ja tõhusalt ning arendavad üheskoos koostoimet. Ettepanekus võetakse arvesse vajadust omada merenduse üle suuremat kontrolli, piirates samal ajal liikmesriikide ja ELi haldusasutuste töökoormust.

•Vahendi valik

Kuna ettepaneku eesmärk on muuta määrust, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur, on vaja esitada määruse ettepanek.

3.JÄRELHINDAMISTE , SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuse kontroll

Ei kohaldata (käesoleva algatuse eesmärk on rakendada Euroopa rände tegevuskavas sätestatud kohustusi, milles viidatakse rannikuvalvele).

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

•Mõju hindamine

Ei kohaldata: rannikuvalvesuutlikkuse alal ei ole ELi tasandil ühtegi konkreetset meedet varem võetud. Seega puudub olemasolev poliitika, mida hinnata.

2014. aastal korraldati siiski liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi tellimusel teostatavusuuring 1 . Kõnealuse uuringu käigus tehti kindlaks 316 liikmesriikide tsiviil- ja militaarasutust, mis täidavad rannavalveülesandeid ja teevad koostööd 70 eri struktuuri kaudu. Uuringus toodi esile praeguse koostöö põhilised puudused, näiteks infopuudus teiste asutuste ülesannete, volituste ja suutlikkuse kohta; piiratud operatiivvahendid; süsteemide, protsesside ja vahendite puudulik koostalitlusvõime; piiratud ühine kavandamine ja ühisoperatsioonid.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Algatus ei kuulu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi tegevuskava hulka, kuid selle puhul tuleks kohaldada tegevuskava olulisemaid põhimõtteid.

•Põhiõigused

Ei kohaldata

4.MÕJU EELARVELE

Kõnealuse algatuse tulemusel suurenevad ELi poolt EFCA-le eraldatavad vahendid ligikaudu 7,5 miljoni euro võrra aastas (st 30,148 miljonit eurot ajavahemikul 2017–2020) ja võetakse tööle 13 ajutist töötajat (vt lisatud finantsselgitus).

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Kuna kõnealust meedet rakendab EFCA, hinnatakse seda ameti viie aasta töö kohta esitatavas hinnangus, mille järeldused ja soovitused edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning mis avalikustatakse.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Praegu vastutab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses osalemise eest EFCA. EFCA rahvusvaheline kogemus võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga on Euroopa rannikuvalvesuutlikkuse ja piirikontrolli seisukohast määrava tähtsusega, sest selline kalapüük on tihtipeale seotud muu ebaseadusliku tegevusega merel. EFCA on omandanud muu hulgas rahvusvahelise eripädevuse järgmistes valdkondades: riskijuhtimisstrateegiad, võimalike ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud huvide väljaselgitamine tuhandete püügisertifikaatide analüüsi teel, meetmete kooskõlastamine ja kontroll. Sellega seoses aitab amet aktiivselt kolmandaid riike, pakkudes koolitus- ja suutlikkuse arendamise meetmeid. Tänu oma rahvusvahelistele volitustele on EFCA tänaseks omandanud tugeva oskusteabe ühiste kontrolliplatvormide rakendamise vallas ning hoiab töös ELi ja kolmandate riikide erivõrgustikku. Hiljuti vahetas EFCA Türgiga inspektoreid Vahemerel ning korraldab regulaarselt koolitusseminare, mis toovad kokku ELi ning Albaania, Türgi, Liibanoni, Iisraeli, Egiptuse, Tuneesia, Alžeeria ja Maroko inspektoreid.

1.Määrus hõlmab sellise teabe jagamist, mis on saadud laevaettekannete süsteemidest ning teistest ametite peetavatest või neile kättesaadavatest infosüsteemidest pärinevate andmete koondamisel ja analüüsimisel. See edendab seireandmete jagamist ametite vahel. Tänu sellele saab EFCA rakendada ametitevahelise teabevahetuse süsteeme, algatada kõik seonduvad teostatavusuuringud ning luua alalise andmeteenistuse ja kogu ELi hõlmava andmesõlme. Võttes arvesse oma kogemust kalanduse valdkonnas kohaldatavate seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, lähtudes ühiskasutuskavade ja ELi inspektorite süsteemist, ning korraldades ja laiendades ühisoperatsioone inspektoritega, kellel on eri poliitikavaldkondadega (inimkaubandus, inimsmugeldamine, kalandus, piirivalve, keskkond, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus, laevade ohutus jne) seonduvad volitused, suudab EFCA paremini toetada selliste andmete vahetamist, mis on kogutud tema kontrolli- ja inspekteerimistegevuse raames, mis hõlmab muu hulgas laevaseiresüsteemi ja elektroonilist laevaettekannete süsteemi. Laevaseiresüsteemi andmed saadakse satelliidipõhistest seiresüsteemidest. Nende abil saab igal ajal tuvastada kõigi laevade asukohta reaalajas ning liikumist minevikus. Sellised andmed on väga kasulikud rändekontrolli kontekstis, kuna nende abil saab korraldada piirikontrolli ning otsingu- ja päästeoperatsioone. Nende abil võib avastada kalalaevu, mis peatuvad sadamas, et võtta pardale sisserändajaid. Kuna nimetatud andmed hõlmavad ka laeva kiirust, on võimalik avastada näiteks aeglasemalt sõitvat laeva, kuna selle pardal on suur hulk rändajaid või kuna see veab enda järel teist laeva. Kalurid kasutavad elektroonilisi laevaettekannete süsteeme oma tegevusega seotud andmete elektrooniliseks salvestamiseks ja esitamiseks. Seetõttu on nende alusel võimalik tuvastada ebanormaalset või ebaseaduslikku tegevust, võrreldes konkreetse piirkonna andmeid sarnase tegevuse kohta. Kuna kõnealused andmed hõlmavad ka lossimisdeklaratsiooni, on võimalik teada saada, kus laev sildus ja ebaseaduslikud rändajad pardale võttis.

2.Määrus hõlmab järelevalve- ja sideteenuste osutamist tipptasemel tehnoloogiaga, sealhulgas kosmoses asuva ja maapealse taristuga ning mis tahes platvormile paigaldatud anduritega. See võimaldab ametil institutsionaliseerida riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste partnerite vahelist koostööd. Seega suudab amet arendada seire-, kontrolli- ja järelevalvega seotud kõrgetasemelist riskiraamistikku, mille puhul võetakse arvesse olemasolevaid riiklikke ja piirkondlikke raamistikke. Eelkõige võimaldab see ellu viia tegevusi, mille eesmärk on koostöös teiste ametitega avastada ebaseaduslikku tegevust. Viimaste aastate jooksul on EFCA saanud märkimisväärse kogemuse mereteabe korreleerimisel, analüüsil ja tõlgendamisel, osaledes ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vastavates projektides ja tehes koostööd EMSAga EFCA laevaliikluse seiresüsteemi MARSURV IMDatE arendamisel. EFCA-l on praegu tunnustatud suutlikkus teostada käitumise põhjalikku seiret, mis omakorda toob kaasa olemasolevate patrullivahendite tõhusama kasutamise. Copernicuse programmi turvateenuste tulevase lõppkasutajana kavatseb EFCA sellist suutlikkust ja selle väljundeid edasi arendada ja jagada teiste ametitega.

3.Määrus hõlmab suutlikkuse arendamist riiklikul ja liidu tasandil, töötades välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid ning toetades töötajate koolitust ja vahetust, eesmärgiga parandada rannikuvalveülesannete alast teabevahetust ja koostööd. Tänu sellele saab EFCA suurendada teadlikkust Euroopa meresõiduohutusest, meresõiduturvalisusest, otsingu- ja päästetegevusest ning piiri- ja kalanduskontrollist. See võimaldab ametil süvendada oskusteavet, koostades ja levitades õppematerjale ja käsiraamatuid. EFCA võib anda ka ekspertide soovitusi seire-, kontrolli- ja järelevalveeeskirjade tõhusate jõustamismeetodite kohta.

4.Määruses käsitletakse suutlikkuse jagamist, sealhulgas mitmeotstarbeliste operatsioonide kavandamist ja elluviimist ning vahendite ja muu suutlikkuse sektorite- ja piiriülest jagamist. See võimaldab EFCA-l intensiivistada kontrolli- ja inspekteerimistegevust ning teostada uut liiki toiminguid, mille eesmärk on avastada kuritegelikku tegevust, tõkestada ebaseadusliku kaubanduse marsruute ning tagada ELi ja liikmesriikide õigusaktide jõustamine. Patrull-laeva prahtimine teeb võimalikuks ja tõhusaks mitmeotstarbelise lähenemisviisi mitte üksnes ebaseadusliku kalapüügi ja muu kuritegevuse avastamiseks, aga ka ELi välispiiride üldise tõhusama haldamise toetamiseks.

2015/0308 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Rannikuvalveülesandeid täitvad liikmesriikide ametiasutused vastutavad mitmete valdkondade eest, mis hõlmavad muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi: meresõiduohutus ja -turvalisus, otsingu- ja päästetööd, piirikontroll, kalanduskontroll, tollikontroll, üldine õiguskaitse ning keskkonnakaitse.

(2)Suurema osa selliste ülesannete täitmisel toetavad liikmesriikide ametiasutusi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (loodud määrusega XX/XX 2 ), Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet (loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 3 ).

(3)Seetõttu peaksid nad tugevdama koostööd omavahel ja liikmesriikide ametiasutustega, mis täidavad rannikuvalveülesandeid, et suurendada teadlikkust merendusvaldkonna olukorrast ning toetada sidusaid ja kulutõhusaid meetmeid.

(4)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 768/2005 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EÜ) nr 768/2005 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

j) teha koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et toetada rannikuvalveülesandeid täitvaid liikmesriikide ametiasutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning kooskõlastades mitmeotstarbelisi operatsioone.

2) Lisatakse artikkel 7a:

Artikkel 7a

Euroopa koostöö rannikuvalveülesannete täitmisel

1)Amet toetab koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga rannikuvalveülesandeid täitvaid liikmesriikide ametiasutusi riiklikul ja ELi tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmisega:

a)sellise teabe jagamine, mis on saadud laevaettekannete süsteemidest ning teistest ametite peetavatest või neile kättesaadavatest infosüsteemidest pärinevate andmete koondamisel ja analüüsimisel, kooskõlas nende vastava õigusliku alusega, piiramata liikmesriikidele kuuluvat andmete omandiõigust;

b)järelevalve- ja sideteenuste osutamine tipptasemel tehnoloogiaga, sealhulgas kosmoses asuva ja maapealse taristuga ning mis tahes platvormile, näiteks kaugjuhitava õhusõiduki süsteemile paigaldatud anduritega;

c)suutlikkuse arendamine, töötades välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid ning toetades töötajate koolitust ja vahetust, eesmärgiga parandada rannikuvalveülesannete alast teabevahetust ja koostööd;

d)suutlikkuse jagamine, sealhulgas mitmeotstarbeliste operatsioonide kavandamine ja elluviimine ning vahendite ja muu suutlikkuse sektorite- ja piiriülene jagamine.

2) Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti rannikuvalveülesannete alase koostöö kord määratakse kindlaks töökorras, lähtudes ametite suhtes kohaldatavatest finantseeskirjadest.

3) Komisjon võib soovituse kujul vastu võtta Euroopa rannikuvalveülesannete alase koostöö praktilise käsiraamatu, mis sisaldab juhiseid, soovitusi ja parimaid tavasid teabevahetuseks ja koostööks liikmesriikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline toetus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 4

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tegevuspõhise eelarvestamise meede 06: säästva kalapüügi ja stabiilse mereandide tarne tagamine, meremajanduse arendamine ja rannikukogukondade elujõu tagamine.

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 5

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Komisjon suurendab liidu operatiivset suutlikkust Euroopa piiride kaitsmisel, et kohaldada ja tõhusalt jõustada uusi ühiseid Euroopa eeskirju inimkaubitsejate karistamiseks.

Komisjon algatab ELi tasandi ühise lähenemisviisi tulevastele meetmetele, et parandada liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste, ELi ametite ja muude rannikuvalveülesandeid täitvate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamist, eesmärgiga luua Euroopa rannikuvalvesuutlikkus/-süsteem.

Euroopa Kalanduskontrolli Ametit kutsutakse üles koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga toetama rannikuvalveülesandeid täitvaid liikmesriikide ametiasutusi riiklikul ja ELi tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr

Rakendada Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kogemusi ja oskusi kontrollipoliitika meetmete kooskõlastamisel ning suutlikkuse arendamisel, sealhulgas ühise kalanduspoliitika rahvusvahelises mõõtmes, et toetada rannikuvalveülesandeid täitvaid liikmesriikide ametiasutusi riiklikul ja ELi tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

11.06

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Tõhus olukorrateadlikkus ja informeeritus, koostades operatiivvaldkonnas ELi ühise tunnustatud pildi, mida jagavad ELi ametid ja liikmesriigid.

ELi vetele lähenevate ning neis liikuvate laevade ja paatide ning nende tegevuse suure tõenäosusega avastamine, tuvastamine, liigitamine ja jälgimine.

Operatiivse suutlikkuse rakendamise mitmeotstarbelisus, valmisolek, tõhusus ja tulemuslikkus, sh kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid valdkonnaülese lähenemisviisi puhul.

Võrdsed tingimused selle tagamiseks, et liikmesriikide, ELi ametite ja vajaduse korral kolmandate riikide rannikuvalveülesandeid täitvad operatiivtöötajad püüavad saavutada poliitika eesmärke, teevad koostööd, vahetavad töötajaid, teavet ja luureandmeid ning juhinduvad ühisest metoodikast, töötades välja ühised suunised ja parimad tavad, korraldades koolitusi ja kasutades muid võimalusi suutlikkuse arendamiseks.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Tõhus olukorrateadlikkus: rannikuvalveülesandeid täitvad ELi ametid ja liikmesriikide asutused, kellel on juurdepääs ELi ühisele tunnustatud hinnangule operatiivvaldkonna olukorra kohta ja kes seda kujundavad, osakaal protsentides.

Avastamise suur tõenäosus: ühiste süsteemidega saadud avastatud jäljed juhuslikult võrrelduna mitteühiste süsteemidega saadud jälgedega, osakaal protsentides.

Avastamise, tuvastamise, liigitamise ja jälgimise suur tõenäosus: kõigi osakaal protsentides, võrreldes avastatud jälgede arvuga.

Operatiivse suutlikkuse rakendamine: rakendatud operatiivne suutlikkus võrrelduna kavandatuga, osakaal protsentides.

Võrdsed võimalused: liikmesriikide, ELi ametite ja vajaduse korral kolmandate riikide rannikuvalveülesandeid täitvate operatiivtöötajate valdkondadeülene koolitamine, osakaal protsentides.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti rannikuvalveülesannete alase koostöö kord määratakse kindlaks töökorras, lähtudes ametite suhtes kohaldatavatest finantseeskirjadest.

Komisjon võib vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 110 võtta vastu rakenduseeskirjad.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

ELi sekkumine on vajalik, kuna liikmesriikide tegevus ei võimalda saavutada poliitika eesmärke.

Rannikuvalveülesannete täitmise vastutus on jagatud rannikuäärsete ELi liikmesriikide 316 ametiasutuse vahel.

Ehkki juba tehakse koostööd ja arendatakse koostoimet, esineb ELi ametites endiselt teatavat kapseldunud mõtlemist.

Rannikuvalveasutuste ja ELi ametite suutlikkuse parem jagamine aitab kaasa mitmeotstarbelisuse, valmisoleku, tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamisele.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ühiskasutuskavade põhimõtte kaudu ühise kalanduspoliitika kontrollirežiimis osalevate liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisel pöörati tähelepanu asjakohasusele, tõhususele ja tulemuslikkusele, et parandada mõningate kalavarude (nt harilik tuun, tursk jne) jätkusuutlikkust.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi assigneeringuid.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ ◻Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ ◻Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2016–2017,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 6

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ ◻rakendusametite kaudu

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused.

Selle meetme puhul lähtutakse EFCA järelevalve- ja aruandluseeskirjadest (eelkõige lisamisest EFCA tööprogrammi ja selle aastaaruandesse, mida arutatakse haldusnõukogus).

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Välja selgitatud ohud.

Liikmesriikide ja ELi ametite tõrksus koostöö tegemisel ja andmete jagamisel.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta.

Seda meedet jälgitakse EFCA sisekontrollisüsteemi raames.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

Olulisuse piirmäär on EFCA puhul 4 500 eurot ja veariski taseme prognoos on sellest madalam.

Välise järelkontrolli ja sisekontrollisüsteemi rakenduskulud moodustavad EFCA praegusest eelarvest vähem kui 1 % (kui mitte arvesse võtta investeeringuid talitluspidevusse ega asjaomaste töötajate töötasusid).

Maine ja usaldatavuse seisukohast on kasu väga suur.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Tegevuse suhtes kohaldatakse EFCA meetmeid, millega tagatakse kaitse pettuste ja eeskirjade eiramise vastu. EFCAt auditeerivad ka Euroopa Kontrollikoda ja siseauditi talitus.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Nr
[Nimetus………………………...……………]

Liigen-datud/
liigen-damata 7 .

EFTA riigid 8

Kandidaat-riigid 9

Kolman-dad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

Artikkel 11 06 64 – Euroopa Kalanduskontrolli Amet

Liigen-damata

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Ei kohaldata

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Nr
[Nimetus………………………………………]

Liigendatud/liigenda-mata

EFTA riigid

Kandidaat-riigid

Kolman-dad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Nr 2

Artikkel 11 06 64 – Euroopa Kalanduskontrolli Amet

Euroopa Kalanduskontrolli Amet			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	KOKKU
			2017	2018	2019	2020
Jaotis 1: Personalikulud	Kulukohustused	-1	1,800	1,550	1,450	1,464	6,264
	Maksed	-2	1,800	1,550	1,450	1,464	6,264
Jaotis 2: Ehitus- ja muud halduskulud	Kulukohustused	(1a)	0,166	0,166	0,166	0.166	0,664
	Maksed	(2a)	0,166	0,166	0,166	0,166	0,664
Jaotis 3: Tegevuskulud	Kulukohustused	(3a)	5,930	5,880	5,730	5,680	23,220
	Maksed	(3b)	5,930	5,880	5,730	5,680	23,220
EFCA assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a+3a	7,896	7,596	7,346	7,310	30,148
	Maksed	=2+2a	7,896	7,596	7,346	7,310	30,148
		+3b

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Peadirektoraat: merendus- ja kalandusasjad
• Personalikulud		0	0	0	0		0
• Muud halduskulud		0	0	0	0		0
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0	0	0	0		0

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	7,896	7,596	7,346	7,310		30,148
	Maksed	7,896	7,596	7,346	7,310		30,148

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele (JAOTIS III)

–◻ ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑ ☑Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid			Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		KOKKU
			2017		2018		2019		2020
	VÄLJUNDID
	Liik[1]	Väljundi keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 3 Ühise kalanduspoliitika rakendamise edendamine, suurendades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, rakendades ELi kalanduses tõhusat kontrollisüsteemi ja luues sobiva andmete jagamise sõlme
Järelevalve- ja sideteenuste osutamine (hõlmab personali- ja halduskulusid) * Teostatavusuuring * Keskse andmete jagamise sõlme loomine	Asutustevahelise teabevahetuse süsteemid (projektide arv)	0,025	2	0,050	2	0,050	2	0,050	2	0,050	8	0,200
	Teostatavusuuring	0,100	1	0,100							1	0,100
	ELi andmete jagamise sõlm (projektide arv)	0,040	1	0,050	3	0,200	3	0,100	3	0,050	10	0,400
ELi andmete jagamise sõlm (sh personali- ja halduskulud) * Andmete kogumine, jagamine ja analüüsimine (ühine teabejagamiskeskkond, MARSURV,..)	Maa seire- ja satelliidiandmete kättesaadavus (andmekogumite arv)	0,100	5	0,500	5	0,500	5	0,500	5	0,500	20	2,000
	Asjaomastele sidusrühmadele alalise andmevahetus- ja -analüüsiteenuse osutamine	0,488	1	0,550	1	0,500	1	0,450	1	0,450	4	1,950
Vahendite ja muu suutlikkuse ühine rakendamine (sh personali- ja halduskulud) * Kontrolliplatvormide rent * Muu suutlikkuse jagamine * Lähetused ja kohtumised	Täiendavate kontrollivahendite kättesaadavus (rendipäevad)	0,015	275	4,000	275	4,000	275	4,000	275	4,000	1100	16,000
	Parem kontrollisuutlikkus (lähetuste arv)	0,008	15	0,120	15	0,120	15	0,120	15	0,120	60	0,480
	Andmebaaside loomine (riistvara, tarkvara, jagatud suutlikkus...)	0,063	1	0,100	1	0,050	1	0,050	1	0,050	4	0,250
Suutlikkuse arendamise meetmed (sh personali- ja halduskulud) * Käsiraamat ja koolitusmaterjalid * Töötajate vahetamine teiste ametite ja kolmandate riikidega	Suuniste, käsiraamatu ja rannikuvalve sidusrühmadele soovituste koostamine	0,100	1	0,100	1	0,100	1	0,100	1	0,100	4	0,400
	EFCA, liikmesriikide ja kolmandate riikidega töötajate vahetus (lähetuste arv)	0,012	30	0,360	30	0,360	30	0,360	30	0,360	120	1,440
Erieesmärk nr 1 kokku			332	5,930	333	5,880	333	5,730	333	5,680	1,331	23,220
KULUD KOKKU			332	5,930	333	5,880	333	5,730	333	5,680	1,331	23,220

3.2.3.Hinnanguline mõju EFCA inimressurssidele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻ ◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ ☑Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	KOKKU
	2017	2018	2019	2020
Ajutised töötajad (AD palgaastmed)	1,260	1,085	1,015	1,025	4,385
Ajutised töötajad (AST palgaastmed)	0,540	0,465	0,435	0,439	1,879
Lepingulised töötajad					0
Ajutised töötajad	1,800	1,550	1,450	1,464	6,264
Riikide lähetatud eksperdid					-
KOKKU	1,800	1,550	1,450	1,464	6,264

Palun märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg, kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust) ja esitage täiendav selgitus lisas.

Tuginedes praegu ametile kättesaadavatele töölevõtmise reservnimekirjadele ja prognoosile, kui kaua võtaks aega uute värbamismenetluste korraldamine, prognoosib EFCA järgmisi alguskuupäevi:

• 12 ajutist töötajat (9 AD ja 3 AST) alustab tööd 2017. aasta jaanuaris.

1 ajutine töötaja (AST) alustab tööd 2018. aasta jaanuaris.

2017. aasta personalikulusid on korrigeeritud, et võtta arvesse prognoositud sisseseadmiskulusid (kolimine, sisseseadmistoetus jne).

Allpool esitatud tabelis on kirjeldatud praeguse ettepaneku mõju ameti ametikohtade loetelu kohasele ametikohtade koguarvule.

	2016	2017	2018	2019	2020
Lähtearv – COM(2013) 519	51	49	48	48	48
Täiendavad töökohad	-	12	13	13	13
Kokku	51	61	61	61	61

3.2.3.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–☑ ☑Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–◻ ◻Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)		0	0	0	0
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 10		0	0	0	0
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 aa 11	- peakorteris 12
	- esindustes
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		0	0	0	0

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 13 .

–◻ ◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–◻ ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus: ei kohaldata

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ ☑Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ ◻Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ ◻omavahenditele

–◻ ◻mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 14
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) http://ec.europa.eu/transport/modes/maritime/studies/doc/2014-06-icf-coastguard.pdf

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XX/XX jne

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(4) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(5) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(6) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(7) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(8) EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(9) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(10) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(11) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(12) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

(13) Käimasoleva finantsplaneerimise kohaselt artiklisse 11 06 64 – Euroopa Kalanduskontrolli Amet praegu kavandatud rahalisi vahendeid siiski suurendatakse ajavahemikul 2017–2020 kokku 30,148 miljoni euro võrra.

(14) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.