Help Print this page 

Document 52015PC0593

Title and reference
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta

COM/2015/0593 final - 2015/0272 (COD)
Multilingual display
Text

Brüssel,2.12.2015

COM(2015) 593 final

2015/0272(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2015) 259 final}
{SWD(2015) 260 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1Üldine taust

Liidu majanduse jaoks läheb kaduma oluline kogus võimalikke teiseseid tooraineid, mis sisalduvad jäätmevoogudes. 2013. aastal tekitati ELis kokku ligikaudu 2,5 miljardit tonni jäätmeid. Sellest 1,6 miljardit tonni ei võetud ei korduskasutamisse ega ringlusse ning seega läksid need jäätmed Euroopa majanduse jaoks kaotsi. Hinnanguliselt võiks ringlusse võtta või korduskasutada veel 600 miljonit tonni jäätmeid. Kõigist liidus toodetud olmejäätmetest võeti ringlusse üksnes piiratud osa (43 %), ülejäänu ladestati prügilatesse (31 %) või põletati (26 %). Seega jäävad liidul kasutamata märkimisväärsed võimalused parandada ressursitõhusust ja edendada ringmajandust.

Jäätmekäitlusega seoses esineb samuti suuri erinevusi liidu liikmesriikide vahel. 2011. aastal ladestasid kuus liikmesriiki prügilasse alla 3 % olmejäätmetest, 18 liikmesriiki aga rohkem kui 50 %, kusjuures mõni liikmesriik ladestas prügilasse üle 90 % jäätmetest. Selline ebavõrdne olukord tuleb lahendada kiiremas korras.

Ettepanekud muuta direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 1 direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 2 direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta, 3 direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 4 direktiivi 2006/66/EÜ patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta 5 ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta 6 on osa ringmajanduse paketist, mis sisaldab ka komisjoni teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava”.

1.2Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimased suundumused näitavad, et ressursitõhususe täiendav suurendamine on võimalik ning et see võib anda suurt majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Jäätmete ressursiks muutmine on oluline ressursitõhususe suurendamisel ja ringmajanduse loomisel.

ELi jäätmealastes õigusaktides sätestatud õiguslikult siduvad sihtarvud on olnud peamine vahend jäätmekäitlustavade parandamisel, innovatiivse ringlussevõtu toetamisel, jäätmete prügilasse ladestamise piiramisel ja tarbijate käitumise muutmiseks stiimulite andmisel. Jäätmepoliitika arendamine tooks suurt kasu: see tagaks jätkusuutliku majanduskasvu, aitaks luua töökohti, vähendaks kasvuhoonegaaside heidet, tekitaks otsese kokkuhoiu tänu parematele jäätmekäitlustavadele ning looks puhtama keskkonna.

Ettepanekuga muuta direktiivi 2008/98/EÜ täidetakse õiguslikku kohustust vaadata läbi kõnealuses direktiivis sätestatud jäätmekäitluse sihtarvud. Ettepanekud, mis on osa ringmajanduse paketist ning millega muudetakse kuut eespool nimetatud direktiivi, toetuvad osaliselt ettepanekule, mille komisjon esitas 2014. aasta juulis ning võttis seejärel tagasi 2015. aasta veebruaris. Ettepanekud on kooskõlas ressursitõhususe tegevuskava 7 ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi 8 eesmärkidega ning hõlmavad jäätmehierarhia täielikku rakendamist 9 kõigis liikmesriikides, jäätmetekke vähendamist absoluutarvudes ja inimese kohta, kvaliteetse ringlussevõtu tagamist ning ringlussevõetud jäätmete kasutamist liidu jaoks peamise usaldusväärse tooraineallikana. Nendega toetatakse ka tooraineid käsitleva ELi algatuse 10 rakendamist ja käsitletakse toidujäätmete tekke vältimise vajadust. Lisaks lihtsustatakse ettepanekutega kõigis kuues direktiivis sätestatud aruandlusnõudeid.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

2.1Uuringud

Ettepanekutes ja neile lisatud mõjuhinnangus hinnatakse ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamise ja täiendamisega seotud tehnoloogilisi, sotsiaal-majanduslikke ja kulude-tulude aspekte. Mõjuhinnangule koostati lisadokument, et analüüsida, milline mõju võib olla mõjuhinnangus esitatud peamiste poliitikavalikute täiendavatel variantidel.

2.2Sisekonsultatsioonid

Õigusaktiettepanekute ettevalmistamist jälgis komisjonis mõju hindamise juhtrühm, kuhu kuulusid esindajad mitmest komisjoni talitusest (peasekretariaat (SG), majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN), siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW), kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ning statistika peadirektoraat (ESTAT)).

2.3Väliskonsultatsioonid

Komisjon koostas soovitusliku loetelu lahendamist vajavatest küsimustest ja peamiste sidusrühmadega peeti esimesed vestlused 2013. aasta veebruaris. Juunis 2013 alustati kooskõlas konsulteerimisalaste miinimumnõuetega internetis avalikku konsultatsiooni, mis kestis kuni septembrini 2013. Saadi 670 vastust, mis kajastab suurt avalikku muret jäätmetekäitlemise olukorra pärast ELis ning suuri ootusi seoses ELi meetmetega selles valdkonnas. Liikmesriikide põhjalikum arutelu toimus juunist septembrini 2015, samuti laiem arutelu ringmajanduse üle.

2.4Mõju hindamine

Koos 2014. aasta juulis vastu võetud ettepanekuga 11 avaldati mõju hindamise aruanne ja kokkuvõte. Mõjuhinnangus, mis jääb läbivaadatud õigusaktiettepanekute peamiseks analüütiliseks aluseks, hinnatakse ELi jäätmekäitluse tõhustamist käsitlevate erinevate poliitikavalikute peamist keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Hinnati erineva raskusastmega eesmärke ja neid võrreldi alusstsenaariumiga, et teha kindlaks kõige asjakohasemad vahendid ja sihtarvud, mille abil saada võimalikult suurt kasu võimalikult väikeste kuludega.

Komisjoni mõjuhindamiskomitee esitas mõjuhinnangu kohta heakskiitva arvamuse 8. aprillil 2014 ning andis mitmeid soovitusi aruande viimistlemiseks. Komitee palus täpsustada probleemipüstitust, selgitada vajadust uute keskpika perioodi eesmärkide järele, tugevdada prügilasse ladestamise keelamise argumente subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ja kõigile liikmesriikidele ühetaoliste sihtarvude kehtestamise seisukohast ning selgitada täpsemalt, kuidas liikmesriikide tegevuse erinevat tulemuslikkust võetakse ettepanekus arvesse.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et erinevate võimaluste kombineerimine tooks järgmist kasu:

halduskoormuse vähenemine eriti väikeasutuste või -ettevõtjate jaoks, lihtsustamine ning parem rakendamine, muu hulgas otstarbekohaste sihtarvude abil;

töökohtade loomine – 2035. aastaks oleks võimalik luua üle 170 000 otsese töökoha, millest enamikku ei oleks võimalik EList välja viia;

kasvuhoonegaaside heite vähenemine – aastatel 2015–2035 saaks vältida üle 600 miljoni tonni kasvuhoonegaaside heidet;

positiivne mõju ELi jäätmekäitluse ja ringlussevõtu sektorite ning ELi tootmissektori konkurentsivõimele (paremini toimivad laiendatud tootjavastutuse süsteemid, väiksemad toorainele juurdepääsu ja tooraine hindadega seotud riskid);

teisesed toorained suunatakse majandusse tagasi, mis omakorda vähendaks ELi sõltuvust tooraineimpordist.

Koos õigusakti ettepanekuga esitati mõjuhinnangule lisatud analüütiline märkus. Selles märkuses on analüüsitud mitut täiendavat võimalust ja varianti eesmärgiga võtta paremini arvesse iga liikmesriigi erinevat lähtepositsiooni.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1Kavandatud meetmete kokkuvõte

ELi jäätmealaste õigusaktide muutmise ettepanekute peamised elemendid on järgmised:

mõistete ühtlustamine;

olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu suurendamine 2030. aastaks 65 %-ni;

pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude suurendamine ja lihtsustamine;

olmejäätmete prügilasse ladestamise järkjärguline piiramine 10%-ni 2030. aastaks;

kõrvalsaadusi ja jäätmeseisundi lakkamist käsitleva õigusraamistiku suurem ühtlustamine ja lihtsustamine;

uued meetmed jäätmetekke vältimiseks, sealhulgas toidujäätmete tekke vältimiseks, ning korduskasutamiseks;

miinimumnõuete kehtestamine seoses laiendatud tootjavastutusega;

varajase hoiatamise süsteemi loomine, et jälgida ringlussevõtu sihtarvude järgimist;

aruandluskohustuste lihtsustamine ja täiustamine;

kõnealuste õigusaktide vastavusse viimine delegeeritud ja rakendusakte käsitlevate ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

3.2Õiguslik alus ja õigus võtta meetmeid

Ettepanekutega muudetakse kuut direktiivi, milles käsitletakse eri jäätmete käitlemist. Direktiivi 2008/98/EÜ, direktiivi 1999/31/EÜ, direktiivi 2000/53/EÜ, direktiivi 2006/66/EÜ ja direktiivi 2012/19/EL muutmise ettepanekud põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1, direktiivi 94/62/EÜ muutmise ettepanek põhineb kõnealuse lepingu artiklil 114.

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 on sätestatud siht suurendada kodumajapidamisjäätmete ja samalaadsete jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu 50 %-ni ning ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a ohtlikud jäätmed) korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ning materjalina muusse taaskasutusse võtmist 70 %-ni aastaks 2020. Vastavalt artikli 11 lõikele 4 pidi komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2014 kõnealused sihtarvud läbi vaatama, et vajaduse korral neid rangemaks muuta ning kaaluda sihtarvude kehtestamist teiste jäätmevoogude jaoks, võttes arvesse nende sihtarvude kehtestamise asjakohast keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Artikli 9 punkti c kohaselt pidi komisjon 2014. aasta lõpuks seadma jäätmetekke vältimise ning jäätmetekke ja majanduskasvu lahutamise eesmärgid 2020. aastaks, tuginedes parimale teadolevale tavale, sealhulgas vaadates vajaduse korral üle artikli 29 lõikes 4 osutatud näitajad. Vastavalt artikli 37 lõikele 4 pidi komisjon hindama esimeses aruandes, mis koostati 12. detsembriks 2014, rida meetmeid, sh tootjavastutuse süsteeme konkreetsete jäätmevoogude jaoks, ringlussevõtuga seotud sihtarve, näitajaid ja meetmeid, samuti materjali ja energia taaskasutamise toimingutega seotud meetmeid, mis võivad aidata artiklites 1 ja 4 seatud eesmärke paremini saavutada.

Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõikes 2 on sätestatud kolm sihtarvu biolagunevate olmejäätmete prügilatesse ladestamise vältimiseks ja keelatud teatavate jäätmevoogude prügilasse ladestamine. Biolagunevate olmejäätmete prügilatesse jõudmise vältimise viimase sihtarvu peavad liikmesriigid saavutama 16. juuliks 2016. Artikli 5 lõike 2 kohaselt vaadatakse see sihtarv läbi hiljemalt 16. juuliks 2014 eesmärgiga see kinnitada või seda muuta, et tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse praktilisi kogemusi, mille liikmesriigid on kahe eelmise sihtarvu saavutamisel saanud.

Direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud, mis vastavalt artikli 6 lõikele 5 määratakse kindlaks iga viie aasta järel, võttes arvesse liikmesriikide praktilisi kogemusi ning teadusuuringute ja hindamismeetodite (nagu näiteks olelusringi hindamise ja tasuvusanalüüsi) tulemusi.

3.3Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Ettepanekud piirduvad eespool nimetatud direktiivide muutmisega, millega luuakse raamistik ühiste eesmärkide püstitamiseks ning jäetakse samal ajal liikmesriikidele õigus otsustada täpsete rakendusmeetodite üle.

3.4Selgitavad dokumendid

Komisjon leiab, et dokumendid, milles liikmesriigid selgitavad direktiivide ülevõtmise meetmeid, on vajalikud selleks, et parandada direktiivide ülevõtmist käsitleva teabe kvaliteeti.

Jäätmealaste õigusaktide liikmesriikide õigusesse ülevõtmine toimub tihti detsentraliseeritult nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ja selleks kasutatakse mitmeid õigusakte sõltuvalt liikmesriigi haldusstruktuurist. Seetõttu tuleb liikmesriikidel muudetud direktiivide ülevõtmisel muuta paljusid õigusakte riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil.

Ettepanekutega muudetakse kuut jäätmealast direktiivi ning need mõjutavad mitut õiguslikult siduvat kohustust, sealhulgas muudetakse põhjalikult direktiivis 2008/98/EÜ, direktiivis 1999/31/EÜ ja direktiivis 94/62/EÜ sätestatud sihtarve ning lihtsustatakse direktiivi 2000/53/EÜ, direktiivi 2006/66/EÜ ja direktiivi 2012/19/EL. See on jäätmealaste õigusaktide keerukas läbivaatamine, mis võib mõjutada paljusid siseriiklike õigusakte.

Muudetavates direktiivides sisalduvad läbivaadatud jäätmekäitluse sihtarvud on omavahel seotud ning need tuleks liikmesriikide õigusaktidesse hoolikalt üle võtta ja hiljem inkorporeerida riiklikesse jäätmekäitlussüsteemidesse.

Kavandatud sätted mõjutavad paljusid liikmesriikide avaliku ja erasektori sidusrühmi ning neil on oluline mõju jäätmekäitlussüsteemidesse tulevikus tehtavatele investeeringutele. Uute õigusaktide täielik ja korrektne ülevõtmine on oluline, et tagada nende eesmärkide (st inimeste tervise ja keskkonna kaitse, suurem ressursitõhusus, siseturu toimimise tagamine ning kaubandustõkete ja konkurentsipiirangute vältimine ELis) saavutamine.

Selgitavate dokumentide esitamise nõue võib tekitada täiendavat halduskoormust mõnele liikmesriigile. Selgitavad dokumendid on aga vajalikud selleks, et oleks võimalik kindlalt tõendada, et direktiiv on täielikult ja nõuetekohaselt üle võetud, mis on tähtis eespool nimetatud põhjustel, ning seda ei ole võimalik tulemuslikult tõendada vähem koormavate meetmetega. Lisaks võivad selgitavad dokumendid oluliselt aidata vähendada komisjoni halduskoormust nõuetele vastavuse seirel; ilma selgitavate dokumentideta läheks vaja märkimisväärselt ressursse ja arvukalt kontakte riigiasutustega, et jälgida kõigis liikmesriikides direktiivi ülevõtmise meetodeid.

Eespool öeldut silmas pidades on asjakohane liikmesriikidelt paluda, et nad lisaksid ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost ELi jäätmealaseid õigusakte muutvate direktiivide sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

3.5Komisjoni delegeeritud ja rakendamisvolitused

Komisjoni delegeeritud ja rakendamisvolitused on kindlaks määratud ja vastavad menetlused selliste õigusaktide vastuvõtmiseks on kehtestatud järgmiste sätetega: direktiivi 2008/98/EÜ muutmise ettepaneku artikli 1 lõiked 4, 5, 6, 9, 11, 14, 15, 18, 19, 21, 22, direktiivi 94/62/EÜ muutmise ettepaneku artikli 1 lõiked 4, 6, 7, 9, 10, direktiivi 1999/31/EÜ muutmise ettepaneku artikli 1 lõiked 6 ja 7 ning direktiivide 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL muutmise ettepaneku artiklid 1 ja 3.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekud ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet ning seepärast ei ole neile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklis 31 nõutud finantsselgitust.



2015/0272 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 12 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 13 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust.

(2)Väikeasutuste ja -ettevõtjate regulatiivse koormuse vähendamiseks tuleks lihtsustada väikeasutustele ja -ettevõtjatele lubade andmise ja nende registreerimise nõudeid.

(2)Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada nõuetekohane rakendamine, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seetõttu on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike neid aruandeid koostama, ning nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleks kasutada üksnes statistilisi andmeid, mida liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile.

(3)Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne.

(4)Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja liikmesriikide andmete võrreldavus võrdsetel tingimustel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid kõnealustes direktiivides sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

(5)Seepärast tuleks direktiive 2000/53/EÜ, 2006/66/EÜ ja 2012/19/EL vastavalt muuta.

(6)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga 14 selgitavate dokumentide kohta on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(7)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada liidus jäätmekäitlust ning seega kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti ja tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine , ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tulenevalt meetmete ulatusest või mõjust on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/53/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/53/EÜ artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

1) Lõige 1 jäetakse välja.

2) Lisatakse lõiked 1a, 1b, 1c ja 1d:

„1a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 7 lõike 2 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 1d. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].

1b. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne.

1c. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.

1d. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 1a kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.”.

Artikkel 2

Direktiivi 2006/66/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/66/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 22 jäetakse välja.

2) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Komisjon koostab hiljemalt 2016. aasta lõpuks aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele.”;

b) lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Komisjoni aruanne sisaldab käesoleva direktiivi järgmiste aspektide hinnangut:”.

Artikkel 3

Direktiivi 2012/19/EL muutmine

Direktiivi 2012/19/EL muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 5 jäetakse välja;

b) lisatakse lõiked 5a, 5b, 5c ja 5d:

„5a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 16 lõike 4 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5d. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].

5b. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne.

5c. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.

5d. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 5a kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.”.

2) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

Artikkel 21

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011(*) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [sisestage kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
(3) Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, 6. september 2006, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1–14).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL, 4. juuli 2012, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38–71).
(7) KOM(2011) 571.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL, 20. november 2013, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
(9) Jäätmehierarhia kohaselt tuleb eelistada jäätmetekke vältimist, sellele järgnevad korduskasutamine, ringlussevõtt, jäätmete energiakasutus ning kõrvaldamine, mis hõlmab jäätmete prügilasse ladestamist ja põletamist ilma energiakasutuseta.
(10) KOM(2008) 699 ja COM(2014) 297.
(11) COM(2014) 397.
(12) ELT C ..., ..., lk …
(13) ELT C ..., ..., lk …
(14) ELT C 369, 17.12.2010, lk 14.
Top