18.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 17/28

1.

peab toidujäätmeid ja toidu tootmisel, töötlemisel, turustamisel ja tarbimisel tekkivaid jäätmeid tõsiseks ülemaailmseks probleemiks, mis takistab oluliselt majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu eesmärkide saavutamist. Probleemi saab lahendada üksnes eri valitsustasandeid ja poliitikavaldkondi hõlmava laiaulatusliku ja sihipärase koostöö abil. Kodanikuühiskond ja ettevõtjad peavad olema täielikult kaasatud võetavatesse meetmetesse;

2.

peab vastuvõetamatuks praegust olukorda, (1) milles

3.

soovib käesoleva omaalgatusliku arvamuse abil toetada ja tugevdada kogu rahvusvahelise üldsuse ning ÜRO ja selle valdkondlike organisatsioonide jõupingutusi olukorra parandamiseks, eelkõige säästva arengu eesmärkide 2 ja 12 („Nälja kaotamine“ ja „Vastutundlik tootmine ja tarbimine“) saavutamiseks, mis on suunatud toidujäätmete koguse vähendamisele poole võrra 2030. aastaks (2);

4.

leiab, et Euroopa Komisjoni algatused ressursitõhususe ja ringmajanduse valdkonnas annavad hea võimaluse töötada välja ka algatusi ja õigusnorme, mille abil parandada toiduainete tootmise ja tarbimise jätkusuutlikkust;

5.

kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et kehtestada kõnealuse valdkonna jaoks ühtne terminoloogia ja ühtsed määratlused Euroopa tasandil, ning julgustab osalema rahvusvahelises dialoogis ja seda mõjutama ning kaasama rahvusvahelised tähelepanekud ja soovitused ELi tegevusse. See lihtsustaks probleemide kindlakstegemist ja võrdlemist ning nende arvessevõtmist ELi õigusaktides ning koostöös kaubandus- ja arengupartneritega (3). EL on muu hulgas ühtne turg ja tal on ühine põllumajanduspoliitika. Seega on vaja ühiseid kontseptsioone, menetlusi ja võrreldavaid näitajaid. Sel viisil võiks luua võrdluskriteeriumid, mille alusel saaks võrrelda toidujäätmete vähendamist ja nende tekke vältimist piirkondlikul tasandil ja piirkondade vahel.

6.

Ettepanekus jäätmeid käsitleva direktiivi (2008/98/EÜ) muutmiseks viidatakse jõupingutustele veelgi vähendada jäätmeteket, sh toidujäätmete teket.

7.

Ühises põllumajanduspoliitikas tuleks senisest jõulisemalt edendada seda, et ressursitõhusat toiduainete tootmist ning loodus- ja keskkonnakaitsele suunatud tegevust mõistetaks omaette tegevusvaldkondadena. Põllumajandustootmine toetuse saamiseks ja tootmistegevuse piiramine toovad endaga kaasa väikese saagikuse ja saagi koristamata jätmise, mistõttu lähevad kaduma nii lõpptulemus kui ka selleks tehtud jõupingutused.

8.

Kaubandus- ja tarbijakaitsepoliitikas tuleks nii siseturul kui ka väliskaubanduses edendada selliseid lepingulisi tavasid ja menetlusi, mis vähendavad raiskamist. Nii on nt jaekaubanduses kasutusel olevad pakendisuurused ja toiduainete kuju ja suurust reguleerivad standardid oluline söömiskõlbliku toidu raiskamist soodustav tegur. Pakendamata toodete müügi edendamine majapidamistes kasutatavates ringlusse võetavast materjalist anumates, millega vähendatakse kulusid tarbija jaoks, võib aidata kaasa sellele, et tarbijad õpivad ostma ainult vajaliku koguse valmispakendi asemel, mis on sageli liiga suur või pakub huvi soodushinna tõttu.

9.

Tarbijakaitse ja rahvatervise edendamiseks kindlaks määratud säilivusajad ja vastavad märgistused ei ole kõigi toodete puhul asjakohased ning neist tulenevalt visatakse söömiskõlblikku toitu asjatult ära. Komisjonil on oluline roll selle otsustamisel, kas võiks koostada suunised ressursside paremaks kasutamiseks näiteks seoses toiduainete annetamisega heategevuslikele organisatsioonidele ja toidupankadele ning aegunud toidu kasutamisega loomasöödana, võttes arvesse toiduohutuse nõudeid. Oluline on harida kõiki sidusrühmi, tootjaid, jaemüüjaid ja tarbijaid, et parandada säilivusaegade märgistuste tähendusest arusaamist. Näiteks on vaja selgitada märgistust „parim enne“, mis ei tähenda, et toiduained muutuvad pärast pakendil märgitud kuupäeva mürgiseks.

10.

Arengupoliitikas peab Euroopa Liit koos teiste suurte arengu rahastajatega taotlema piirkondlike majandus- ja kaubanduskoostöölepingute sõlmimist, tootmist ja tarbijaid paremini ühendavate menetluste loomist, taristu ja tehnoloogia parandamist ning eriti loodusvarade ja põllumajandussektorite säästvat arendamist. Selles kontekstis võivad olla oluliseks vahendiks õiglase kaubanduse programmid, eelkõige need, mida toetavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Oluline on edendada kohalike turgude toimimist ja kohalike toodete turulepääsu, muu hulgas ka väliskulude sisestamist kasutades (nt toidu transportimine).

11.

Meetmed puudust kannatavate inimeste abistamiseks peaksid ka edaspidi hõlmama toiduabi osa ja nende abil tuleb parandada ühendusi abiorganisatsioonide ja kohalike tootjate ning kaubandusettevõtjate ja toitlustusasutuste vahel, nähes ette ka lühikese aegumistähtajaga toiduainete otsemüügi „sümboolse“ hinna eest, tingimusel et tagatakse inimväärikus ja isikupuutumatuse kaitse sellise toetuse saajatele või selliste toiduainete ostjatele. Koostöö kolmanda sektoriga peaks põhinema lähimusel, keskendudes kohalikele võrgustikele ning annetustele ja kojutoimetamisele, mis tuleks korraldada üksikutes linnades ja valdades või nende võrgustikus, vältides võimalikkuse piires annetatud toiduainete ladustamist ja jaotamist suurtes piirkondlikes võrkudes. Toiduainete mitmekesistamine ning kohalike ja hooajaliste toodete kaasamine programmidesse vähendavad raisatava toidu hulka (4).

12.

Riigihankeid reguleerivates õigusaktides võiksid sisalduda ka eeskirjad, mille eesmärk on toidujäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine.

13.

tuletab Euroopa Komisjonile meelde oma varasemat taotlust seada konkreetsemad eesmärgid toidujäätmete vähendamiseks 30 % võrra 2025. aastaks (5) ja soovitab komisjonil välja töötada ühtsed arvestusmeetodid toidujäätmete vähendamise eesmärkide kontrollimiseks;

14.

toetab Euroopa Komisjoni pühendumust edendada säästva arengu eesmärkide saavutamist asjakohaste sammude, sidusrühmade kaasamise, väärtuslike ja edukate innovatsioonilahenduste ning asjaomaste võrdlusaluste levitamise abil (6);

15.

kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust seada konkreetsed miinimumeesmärgid toidutarneahela kõigi etappide ehk tootmise, töötlemise, turustamise ja levitamise, toitlustamise, kodumajapidamiste ja jäätmekäitluse jaoks. Eesmärgid võiksid tuleneda ELi ühistest üldeesmärkidest, mille saavutamiseks tuleks koostada riiklikud programmid ja kehtestada riigipõhised eesmärgid, tuginedes igas mainitud etapis iga riigi eripärale, nagu seda on tehtud muu hulgas kliimapoliitikas. Selleks et võtta arvesse tehnilist, majanduslikku ja keskkonnaalast konteksti, peaks riiklike programmide ja kavade koostamine toimuma kõigi valitsustasandite koostöös;

16.

soovitab Euroopa Komisjonil rajada eri valitsustasandeid ja valdkonna asjaomaseid osalejaid koondav Euroopa platvorm toidujäätmete tekke vältimiseks, vähendamiseks ja jäätmekäitluse tõhustamiseks ning väljendab oma huvi osaleda praktiliste meetmete võrdlemise ja parimate tavade levitamisega seotud tegevuses;

17.

kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama ja julgustama ELi liikmesriikides toidukaupade jaemüügi sektori ja heategevuslike organisatsioonide vaheliste lepete sõlmimist (nt hiljutine algatus Prantsusmaal, kus võeti vastu seadus, millega keelatakse suurtel poodidel visata ära kvaliteetset toitu, mille realiseerimistähtaeg hakkab lähenema, ning hävitada müümata jäänud tarbimiskõlblikku toitu). Toidu annetamise suuniseid vajavad ka tööstus ja heategevuslikud organisatsioonid, et selgitada vastutusega seonduvaid küsimusi ning julgustada ettevõtteid kaasama ümberjagamise mehhanismid oma tarneahela protsessidesse. Samalaadsed menetlused tuleks luua ka toiduainetesektori teistes valdkondades, nagu toitlustus- ja turismiteenused. Ohutuse ja tervishoiuga seotud küsimusi tuleks hinnata kõigis rakendusvaldkondades vastavalt neile kohandatud kriteeriumidele;

18.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles looma tõhusad teisesed tarneahelad (sotsiaalsete toidupoodide eeskujul) toiduainetele, mis eemaldatakse või võetakse esmaselt jaotamiselt tagasi, ning tagama ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääs endiselt kõlblikele toiduainetele. Komitee soovitab suurendada heategevuslikele organisatsioonidele ja toidupankadele eraldatavat toetust, et parandada nende tegevusvõimet;

19.

juhib tähelepanu ka kalade tagasiheitele, mis kujutab endast ühte olulist toidu raiskamise allikat; kutsub Euroopa Komisjoni üles kavandama terviklikku kava (soovitused/suunised) kaaspüügist tulenevate kalatoodete töötlemisele ja turustamisele. Asjaomane kava peaks sisaldama soovitusi, kuidas kasutada soovimatut, kuid inimtarbimiseks kõlblikku saaki;

20.

kutsub toitlustusteenuseid osutavaid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles koostama oma programmid toidujäätmete tekke vältimiseks ja tekkinud toidujäätmete tõhusaks käitlemiseks. Komitee kutsub üles tagama, et ametiasustustele toitlustusteenuseid osutavad ettevõtted rakendaksid samu meetmeid (7);

21.

toonitab, et on oluline edendada heade tavade laiaulatuslikku jagamist. See peaks seisnema eelkõige selliste programmide edendamises, mille abil toetatakse kohalike tootjate turustatavate toodete kohapeal tarbimist lühikeste tarneahelate ja ka annetuste kaudu. Tänu omandatud kogemustele võib heade tavade meetodi kasutamine soodustada ka asjakohaste meetmete võtmist, sest kohalikele omavalitsustele pakutakse sellise arendusprogrammi elluviimiseks piisavat teavet, julgustades neid, kes ei ole sel suunal veel edusamme teinud;

22.

soovitab võimaluse korral kasutada kohalikke ja piirkondlikke ning hooajalisi tooteid toitlustusteenuste (sh avaliku sektori toitlustusteenused, turismitaristud, samuti külalistemajad, restoranid ja muud sellise tegevussuunaga asutused) toorainena ning kutsub üles propageerima kohapeal toodetud toiduainete kasutamist tootmis- ja tarbimisahela lühendamiseks, mille tulemusel väheneb töötlemistasandite arv ja seega ka eri etappides tekkivate jäätmete hulk;

23.

soovitab viia toidutööstus-, toitlustamis- ja majutusettevõtetes sisse hea tava juhised, mille eesmärk on tooted optimaalselt ära kasutada, nii et toidu ülejäägid suunataks sotsiaalsetesse projektidesse tõhusate jaotusvõrkude kaudu ja kõigi vajalike tagatistega, nii et neid saaksid kasutada sotsiaalvaldkonna asutused ja vähem kindlustatud perekonnad;

24.

kutsub põhiharidust ja muid haridusteenuseid korraldavaid kohalikke omavalitsusi ja piirkondlikke ametiasutusi üles lisama toidujäätmete probleemi ja selle leevendamise õppekavva, näiteks teemapäevade, õppekülastuste ja oma koolisööklaga tutvumise näol või õpilaste ja toitlustusteenuste teiste klientide osalemise kaudu toitlustusteenuste arendamisel. On oluline, et võimalikult palju õpilasi ja üliõpilasi saaks õpingute osana hea ülevaate toiduainete tootmise ja tarbimise mõjust majandusele, keskkonnale ning sotsiaalselt ja eetiliselt jätkusuutlikele tarbimisharjumustele.

Samuti tuleb viia ellu üldiselt kõigi tarbijate, mitte ainult õpilaste teavitamise ja harimise kampaaniaid vastutustundliku tarbimise teemal, milles keskendutakse eeskätt toodete ostmisele kooskõlas tegelike vajadustega ning toodete säilitamisele;

25.

ergutab lisama toidujäätmete tekke vältimise ja nende vähendamise elukestva õppe kavadesse, mille raames saab välja töötada erinevatele vanuserühmadele kohandatud ja erinevate eluetappidega seonduvaid õppe- ja tegutsemismeetodeid;

26.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles korraldama koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega teadlikkuse parandamise kampaaniaid kodumajapidamiste toiduvalmistamise planeerimise tähtsusest;

27.

rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja osalejate olulist rolli ja pühendumist eri piirkondades, kus tegeletakse äravisatavate toiduainete kogumise ja jaotamisega. Komitee peab subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt vajalikuks nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ühiskondlike organisatsioonide tihedamat koostööd, kes vastutavad äravisatavate toiduainete kogumise ja jaotamise eest;

28.

soovitab jäätmekäitluse eest vastutavatel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel arendada jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu viise, tuua selgemini välja toidujäätmete osakaalu ning teha kogutud andmed kõigile kättesaadavaks. Sel viisil võib jõuda toidujäätmete kõrgema taaskasutustasemeni, nt biogaasi ja kompostina. Sellel võib olla ka hoogustav mõju piirkondlikule majandusele, tööhõivele ja kohalikule uuendustegevusele;

29.

kutsub kõiki komitee liikmeid üles propageerima oma koduomavalitsustes käesoleva arvamuse eesmärke ja viima ellu oma programme toidujäätmete tekke vältimiseks ja nende vähendamiseks. Tegemist on ühtlasi ühe tõhusaima ja kiireimalt mõjuva vahendiga, mis on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otseses kasutuses, et saavutada ökoloogiliselt ja majanduslikult jätkusuutlik areng.