EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2015

COM(2015) 429 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kavand: nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta

{SWD(2015) 168 final}
{SWD(2015) 169 final}

1.    Sissejuhatus

EL toetab noorte tööhõivet, tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasamist, eelkõige oma üldise töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute tegevuskava ning Euroopa 2020. aasta strateegia raames ja ELi fondide, näiteks Erasmus+, ESFi ja noorte tööhõive algatuse kaudu.

Lisaks sellele EL toetab, kooskõlastab ja täiendab liikmesriikide meetmeid noortevaldkonna koostööraamistiku raames vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 6 ja 165, milles kutsutakse ELi ja liikmesriike üles:

looma hariduses ja tööturul rohkem võrdseid võimalusi kõikidele noortele ning

edendama kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Meetmete kaudu, sealhulgas tõendite kogumise, vastastikuse õppimise ja noortega dialoogi pidamise teel, toetab raamistik meetmeid kaheksas valdkonnas: haridus ja koolitus, tööhõive ja ettevõtlus, tervis ja heaolu, osalemine, vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasatus, noored ja maailm ning loovus ja kultuur.

Käesolevas aruandes hinnatakse edusamme koostööraamistiku eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel aastail 2013–2015, tuginedes noorte olukorra ning ELi ja liikmesriikide tasandil võetud poliitiliste meetmete hindamisele.

2.    Euroopa noored praegu 2

Pärast 2013. aastat on jätkunud kriisi ulatuslik mõju noortele. Täiskasvanuks saamine on muutunud keerulisemaks ja individualiseeritumaks ning see trend on alates 2008. aastast tugevnenud. Neid üleminekuid märgistavad olulised muutused – koolist tööle, majanduslikust sõltuvusest oma eelarve haldamisele ja vajadus saada iseseisvaks, mis jätab noored muutuvate majandus-, sotsiaal- ja keskkonnatingimuste kätte. Poliitika peaks noori sellel teel saatma ja aitama neil täielikult realiseerida oma potentsiaali.

Allpool esitatud andmed annavad aimu 15–29aastaste noorte olukorrast 3 .

Praeguse põlvkonna noored on paremini haritud kui kunagi varem ...

Haridusnäitajatest ilmnevad positiivsed suundumused. Kuigi ELi lõikes esineb endiselt suuri erinevusi, on koolist väljalangemine praegu languses 4 .

Kõrghariduse omandamise määr on paranenud: 2010. aastal oli see 33,8 % ja 2014. aastal 37,9 % 5 . Isegi kui ELi töötuse määr kolmanda taseme haridusega töötajate puhul suurenes, on see endiselt ikkagi palju madalam kui kõige madalama haridusega töötajate puhul. Aga ka need inimrühmad võivad jääda töötuks ja olla tööturu võimaluste jaoks ülekvalifitseeritud.

Paljud noored ühendavad sotsiaalvõrgustikke luues ülemaailmseid sidemeid ja kohalikke juuri: 2014. aastal kasutas veebipõhiseid sotsiaalvõrgustikke 82 % noortest. Noored kasutavad poliitikas osalemiseks uusi formaate, kasutades sageli sotsiaalmeediat, kuid hääletavad üldiselt vähem kui vanemad põlvkonnad. Siiski on paljud endiselt oma kohaliku kogukonna liikmed: ligikaudu pooled kuulusid 2014. aastal vähemalt ühte organisatsiooni ja veerand olid vabatahtlikud 6 .

... kuid kriis tekitas uusi lõhesid

Paljudel noortel on raskusi kvaliteetsete töökohtade leidmisega, mis oluliselt takistab nende iseseisvumist. Kuigi pärast 2013. aasta tippu noorte töötus suuremas osas liikmesriikidest langes, on see endiselt tõsine probleem: 8,7 miljonit Euroopa noort ei leia tööd 7 ja nende osa, kes seisavad silmitsi pikaajalise töötuse või mittevabatahtliku osalise tööajaga, on endiselt suur.

Kokku 13,7 miljonit noort ei tööta ega õpi (NEET-noored) 8 . Peaaegu 27 miljonit noort on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Vaesuse määr on noorte hulgas kõrgem kui kogu elanikkonnas ja mittevabatahtlik osalise tööajaga töötamine või pikaajaline ajutine töö seab selle põlvkonna pikaajalisse vaesusse jäämise ohtu 9 .

Töötus, vaesus ja tõrjutus ei ründa ühtlaselt. Väiksemate võimalustega alustajatel kipuvad puudused akumuleeruma. NEET-noorteks saavad tõenäolisemalt sisserändaja taustaga noored, madala õpiedukusega või terviseprobleemidega noored 10 . Sisserändajatest vanematega uues riigis sündinud noorte töötus on peaaegu 50 % kõrgem kui ELi teiste noorte oma 11 .

Suureneb lõhe noorte vahel, kes õpivad, on kindlad, et leiavad tööd ning osalevad ühiskonna-, kodanikuühiskonna ja kultuurielus, ning nende vahel, kes ei looda elult palju ja keda ohustab tõrjutus ning marginaliseerimine.

Need lõhed ähvardavad kahjustada sotsiaalset struktuuri ja jätkusuutlikku pikaajalist majanduskasvu 12 . Euroopa vananev elanikkond muudab kõigi noorte integreerimise veelgi tähtsamaks ja pakilisemaks, austades samas nende mitmekesisust.

Selle lõhe valel pool olevad noored tunnevad, et oma poliitiliste seisukohtade väljendamine on keeruline. Mida vähem haritud ja vähem kaasatud on nad ühiskonnaellu, seda vähem nad hääletavad, teevad vabatahtlikku tööd või osalevad kultuurilises tegevuses 13 . Näiteks on NEET-noorte usaldus avalik-õiguslike asutuste suhtes väiksem ning nad osalevad vähem ühiskonnaelus ja kodanikuühiskonna tegevuses kui nende eakaaslased.

Ükski poliitikameede ei ole lahendus, kuid kõik nad aitavad kaasa

Kõik noored väärivad õiglaseid ja võrdseid võimalusi, kuid see nõuab pikaajalisi investeeringuid. EL ja selle liikmesriigid peavad oma pädevusse kuuluvates valdkondades võtma kasutusele kõik poliitikasuunad, mis võiksid noorte väljavaateid parandada.

Selleks et muuta hiljutisi taastumismärke kestvaks ja jätkusuutlikuks majanduskasvuks, on EL astunud samme töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute edendamiseks, sealhulgas teinud jõupingutusi, et aidata noortel naasta kvaliteetsetele töökohtadele. EL ja liikmesriigid saavad oma jõupingutustes tugineda noortegarantiile, 14 Euroopa Sotsiaalfondile ja Euroopa investeerimiskavale.

Töökohtade loomine on otsustava tähtsusega, kuid alati ei piisa sellest täieliku kaasatuse tagamiseks. Haridus ja koolitus saavad pakkuda noortele tööturul vajalikke oskusi ning aidata ületada ebavõrdsust ja edendada ülespoole suunatud sotsiaalset liikuvust. Terve ELi haridus- ja koolitusvaldkonna kiireloomuliseks väljakutseks on investeerida ja moderniseerida piisavalt kiiresti selle potentsiaali realiseerimiseks 15 . Ka väljaspool klassiruumi toimiv noortepoliitika saab aidata noortel omandada õigeid oskusi, et valmistada neid ette eluks ja tööks.

Noortel peaks olema võimalus kasvada üles kaasavas ja pluralistlikus kogukonnas, tuginedes Euroopa demokraatlikele väärtustele, õigusriigile ja põhiõigustele. Selleks et kaitsta sallivust, mitmekesisust ja vastastikust austust, hõlmab Euroopa julgeoleku tegevuskava meetmeid, mille raames käsitletakse äärmusliku vägivalla algpõhjusi ja ennetatakse radikaliseerumist, sealhulgas edendades noorte kaasatust ja osalemist 16 . Käesoleva aasta terrorirünnakuid Pariisis ja Kopenhaagenis on pööranud uut tähelepanu neile keerulistele probleemidele. 2015. aasta märtsi Pariisi deklaratsioonis võtsid ELi haridusministrid ja komisjon endale kohustuse võtta Euroopa väärtuste kaitseks täiendavaid meetmeid.

3.    ELi ja liikmesriikide meetmed aastatel 2013–2015 17

3.1.    ELi meetmed: tööhõive, kaasamine ja osalemine

Tegevus kõikides ELi poliitikavaldkondades

Noorte tööhõive ja tööalane konkurentsivõime olid 2013.–2015. aastal endiselt olulisemad prioriteedid.

Õpitulemuste parandamiseks võtsid liikmesriigid Euroopa poolaasta raames meetmeid, millega vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja toetada kõrghariduse omandamist, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid. Neid eesmärke toetasid hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik, samuti programm Erasmus+. Alates 2012. aastast on liikmesriigid, tuginedes nõukogu soovitusele mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, hakanud kehtestama meetmed, mis võimaldavad noortel kõige paremini ära kasutada seda, mida nad omandavad väljaspool formaalset haridust.

EL ja liikmesriigid võtsid endale ülesande vähendada noorte töötust, lihtsustades üleminekut koolist tööle. 2013. aastal kehtestati noortegarantii: struktuurne raamistik, pakkumaks noortele töökohta, õpipoisiõpet, praktikakohta või haridustee jätkamist nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist. ESFist ja noorte tööhõive algatusest eraldatakse noorte aktiveerimiseks ja tööhõiveks vähemalt 12,7 miljardit eurot. Aastail 2014–2020 kulutatakse haridusmeetmetele ligikaudu 27 miljardit eurot ESFi vahendeid. Noored saavad kaudselt kasu ka ligikaudu 11 miljardi euro suurusest Euroopa Sotsiaalfondi rahastusest teistele algatustele, näiteks tööhõiveteenuste kaasajastamisele ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise toetamisele. Noorte tööhõive algatuse meetmed peaksid soodustama koostööd eri asutuste ja teenistuste vahel, et aidata eelkõige NEET-noori integreeritud viisil.

Alates 2013. aastast on Euroopa Õpipoisiõppe Liit saanud toetust erasektorilt ning alates 2014. aastast on praktika kvaliteediraamistikku käsitleva nõukogu soovituse 18 eesmärgiks toetada kvaliteetset õpet ja õiglasi töötingimusi. Komisjon täiendas tööpakkumiste teabe jagamise süsteemi EURES raames noortele tööotsijatele suunatud teavet ning käivitas algatuse „Sinu esimene EURESi töökoht”, millega aidatakse noortel leida tööd välismaal.

Lisaks ELi julgeoleku tegevuskavale ja Pariisi deklaratsioonile kohustusid liikmesriigid suurendama jõupingutusi, et edendada kõigi noorte kaasamist ja osalemist ühiskonnaelus. Selliste meetmete nagu Euroopa noortenädal abil kaasas komisjon kodanikuühiskonda, et teha koostööd kaasatuse, kodanikuühiskonna ja kultuuridevahelise dialoogi vallas. Programmi „Erasmus+” raames suurendatakse kõigi nende valdkondade rahastamist. Need jõupingutused täiendavad ELi rahastatava radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tööd, mis osutab hariduse ennetavale rollile ning kriitilise mõtlemise ja demokraatlike väärtuste õpetamisele võitluses radikaliseerumisega. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui oluline on julgustada noori suhtuma äärmuslaste sõnumitesse kriitiliselt, 19 ning toonitas programmi „Erasmus+” potentsiaali õppimisega seotud liikuvuse ja sidusrühmade vahelise partnerluse toetamisel, mille abil saavad noored arendada vastupanuvõimet äärmuslikele vaadetele 20 .

Konkreetsed noortepoliitika meetmed

ELi koostöö raames keskenduti sotsiaalsele kaasamisele ja noorte võimaluste parandamisele, sealhulgas juurdepääs õigustele ja poliitikas osalemine. Nõukogu kutsus üles noortepoliitika suuremale panusele strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ja kinnitas oma kavatsust tulemuslikumalt kaasata NEET-noori ning edendada noorte ettevõtlust.

Noorsootöö on olnud pidevalt ELi noorteprogrammi radaril alates 2013. aastast. Komisjoni uuring tõestas noorsootöö olulisust noortele nende elu eri aspektides 21 ja 2015. aastal määrati teises Euroopa noorsootöö konventsioonis kindlaks kõige pakilisemad probleemid, samuti kutsuti üles koostama Euroopa noortetöö tegevuskava 22 .

Arvestades muret noorte traditsioonilistest osalusvormidest kõrvalejäämise pärast, kogus komisjon tõendeid 23 selle kohta, et nad soovivad endiselt osaleda, kuid vajavad enamaid ja erinevaid osalemisvõimalusi. Poliitikakujundajate ülesanne on teha kindlaks, kuidas kõige paremini reageerida.

Poliitikast reaalsete muutusteni: Erasmus+

2014. aastal käivitas EL programmi Erasmus+ hariduse, koolituse, noorsootöö ja spordi valdkonnas. 14,7 miljardi euro suuruse eelarvega ajavahemikuks 2020. aastani toetatakse programmist nelja miljoni noore ja haridustöötaja õppega seotud liikuvust. 10 % eelarvest on ette nähtud noorsoomeetmetele ning neist rahastatakse ligikaudu 400 000 noore noortevahetust ja 100 000 noore osalemist Euroopa vabatahtlikus teenistuses. Rahastus on eelmise programmiga „Aktiivsed noored” võrreldes suurenenud 80 %.

Erasmus+ ühendab poliitikat ja programmi paremini kui varem. Sellest rahastatakse strateegilist partnerlust haridusasutuste vahel, soodustades valdkondadevahelist koostööd. Noortepass 24 toetas jätkuvalt mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist: riiklikud noorteasutused on passi juurutamisest alates neid välja andnud peaaegu 250 000. Noortepassi mõju laiendamiseks tegi nõukogu ettepaneku rakendada seda teistes sektorites ning toetada sellest inspireeritud riiklike tunnustusvahendite kasutamist.

Mõjuala laiendamine

Kasutades nii veebi- kui ka väljaspool veebi toimivaid vahendeid, kohustus komisjon paremini teavitama noori võimalustest, mida pakuvad ELi poliitika ja programmid. Veelgi olulisem oli see, et selle eesmärk oli kuulata ära noorte seisukohad ja ideed. 1,5 miljoni üksikkülastajaga 2014. aastal on Euroopa noorteportaalist saanud nende meetmete tugisammas, reklaamides piiriülese vabatahtliku tegevuse võimalusi ning pakkudes juurdepääsu EURESi teabele töö- ja praktikakohtade pakkumiste kohta. 2015. aastal kogus komisjon Euroopa noorte nädala käigus „Ideelaboreis” noorte ideid. Nädala üritustel osales 137 000 inimest ja sotsiaalmeedia kaudu 1,2 miljonit.

Komisjon parandab Euroopa noorteportaali ja teiste internetiplatvormide ülesehitust ja toimivust veelgi. Ta teeb tihedamat koostööd noortega otsekontaktis olevate võrgustikega, näiteks Eurodeskiga, kus töötab 1200 infospetsialisti.

3.2.    Liikmesriikide meetmed

Aina enam liikmesriike järgib valdkonnaülest noorsoopoliitikat, mille keskmes on tööhõive, sotsiaalne ja ühiskondlik kaasamine. Mitmeid meetmeid on võetud noorte integreerimiseks tööturule. Tihti on see toimunud noortegarantii kavade raames ja seda on tagatud ELi rahaliste vahenditega ESFist ja noorte tööhõive algatusest. Lisaks viidi 2014. aastal komisjoni otsesel toetusel läbi 18 väikesemahulist katseprojekti. Kõik liikmesriigid on esitanud noortegarantii rakenduskavad. Nende rakendamisel tehtud edusamme hinnatakse Euroopa poolaasta raames. Enamik liikmesriike kaasas noorteorganisatsioone ja ⅔ kaasas noorsooteenistusi noortegarantii kontekstis loodud partnerluste raames.

Vastuseks murele noorte kasvava sotsiaalse tõrjutuse pärast võtsid peaaegu kõik liikmesriigid meetmeid, et parandada NEET-noorte kaasamist. Suurem osa kohustus parandama noorte juurdepääsu kvaliteetteenustele ning 80 % toetas noortetööd ja -keskusi. Noortetöö eelarvet on siiski kärbitud terves Euroopas, 25 samas kui vaesuse ja tõrjutuse ohus noorte osa suurendab vajadust sekkumise järele.

Osaluse valdkonnas töötas 27 liikmesriiki välja noortega peetava dialoogi mehhanismid, 25 andis avaliku sektori toetust noorteorganisatsioonidele ning ⅔ edendas veebipõhise meedia kasutamist ja suurendas aruteluvõimalusi. Ehkki liikmesriigid on soovinud kaasata noori tervest sotsiaalmajanduslikust spektrist, siis võttes arvesse mõne rühma jätkuvalt madalat osalust, saavad kõigi tasemete poliitikakujundajad endiselt rohkem ära teha alaesindatud rühmade kaasamiseks.

4.Valitsemine ja noorte koostööraamistiku rakendamine 2013.–2015. aastal

Liikmesriikide aruanded koostööraamistiku rakendamise kohta on tugev alus, millelt jätkata ELi noortevaldkonna koostööd. Raamistik on aidanud edendada riikide noortevaldkonna tegevuskavasid ja valdkondadevahelist koostööd noorte toetamiseks, mida toetavad asjakohased tõendid ja kogemuste vahetus.

Selleks et muuta raamistiku rakendamist tõhusamaks, võiksid komisjon ja liikmesriigid parandada asjakohaste andmete ja muude tõendite vahetamist väljaspool noortevaldkonda. Samas võiks neid kasutada alusena rohkem tulemile suunatud noortepoliitikale. Mõlema raames tuleks toetada noorte probleemide lahendamist teiste poliitikavaldkondade abil. ELi tasandil oleks võimalik mitmekesistada vastastikust õppimist, luues näiteks uusi võimalusi vastastikuseks õppimiseks, mis on kohandatud eri liikmesriikide vajadustele. Struktureeritud dialoogi noortega tuleks muuta kaasavamaks.

Peamisi tegevusi ja vahendeid käsitletakse üksikasjalikult allpool.

Raamistik tegevuskava kujundajana

Raamistik andis tugeva tõuke riiklike noortekavade koostamiseks. Alates 2010. aastast on selle valdkonna algatusi ja vahendeid juurutanud pea kõik liikmesriigid. Kahes kolmandikus tugevdati raamistikuga riiklikke noortepoliitika prioriteete ning ühes kolmandikus mõjutas see kohalikku ja piirkondlikku tasandit. 11 liikmesriiki viis oma riikliku noortepoliitika kooskõlla raamistikuga.

Raamistikuga innustati valdkondadevahelist koostööd. Peaaegu kõigil liikmesriikidel on nüüd institutsionaliseeritud mehhanismid (näiteks talitustevahelised struktuurid ja regulaarsed ministeeriumite vahelised kohtumised), et tagada noortepoliitikale valdkonnaülene lähenemisviis.

Nõukogu esimese ELi noorte töökava (2014–2015) eesmärk oli tõhustada raamistiku rakendamist ning selle tegevusest võttis osa enamik liikmesriike. Kakskümmend kolm liikmesriiki leidis, et töökava täitis oma eesmärgi ja kajastas riiklikke prioriteete hästi, kuid mõned hoiatasid seosetu või paralleelse lähenemisviisi eest üheksa-aastasele raamistikule.

Faktipõhine otsustamismenetlus: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed arengud

Noorte olukorda ELis mõõdetakse regulaarselt 41 näitajast (noori mõjutavate tingimuste kohta) koosneva tulemustabeli alusel 26 . Liikmesriigid kasutavad neid näitajaid üha rohkem, isegi kui see ei ole veel tulemuseks andnud süstemaatilist tulemusele suunatud noortepoliitikat.

Näitajad ja täiendavad tõendid Eurostatilt, Eurofoundilt ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu partnerlusest aitavad liikmesriikidel ja komisjonil tuvastada uusi suundumusi ning prioriteete vastavalt kohandada.

Komisjon ja liikmesriigid peavad neid tõendeid jagama teistega, kes noortega töötavad, väljudes noortepoliitika raamidest. ELi tasandil pakub uus noorte seire 27 kasutajasõbralikku juurdepääsu võrgus olevatele andmetele. Alates 2016. aastast annab ajakohastatud teavet noortevaldkonna riikliku poliitika, õigusaktide ja programmide kohta uus noortewiki. Seda täiendatakse uue noortegarantii järelevalve näitajate raamistikuga, mille esimesi andmeid on oodata 2015. aasta lõpuks.

Vastastikune õpe: kogemuste vahetamine

Liikmesriigid on üksteiselt õppinud, eelkõige ekspertgruppides osalemise kaudu. Aastail 2013–2015 tegelesid eksperdid noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali toetamise võimalustega, noortetöö panusega noorte kriisiaegsetesse probleemidesse ja noortetöö kvaliteediga. Tulemusi kasutati haridus-, koolitus- ja noortefoorumi aruteludel ning nõukogu töös 28 . 2015. aasta aruannet kvaliteetnoortetöö kohta 29 kasutati sisendina nõukogu järeldustele noorsootöö tõhustamise kohta sidusate ühiskondade tagamiseks, 30 milles kutsuti üles juurutama kvaliteedialast viite- ja suunisdokumenti riiklikele noortetöö organisatsioonidele.

Liikmesriigid õppisid üksteise kogemustest ka tänu komisjoni ja Euroopa Nõukogu partnerluse raames korraldatud tegevusele. Väiksemad liikmesriikide rühmad korraldasid konkreetset teabevahetust ühist huvi pakkuvates küsimustes, näiteks kohaliku tasandi noortetöö.

Selleks et maksimaalselt kasutada mitmesuguseid vastastikuseid õppimisvõimalusi, peaks uus töökava hõlmama paindliku raamistiku väljatöötamist, et lihtsustada juurdepääsu teabele ja tegevuste tulemustele. See peaks innustama järelduste kasutamist ja aitama kokku viia ühiste huvidega partnereid.

Struktureeritud dialoog: ulatuse laiendamine ja dialoogi kinnistamine poliitilisse tegevuskavasse

ELi struktureeritud dialoog poliitikakujundajate, noorte ja nende esindajate vahel on paljutõotav vahend noorte ärakuulamiseks. Selle esimene pooleteiseaastane tsükkel, mis lõppes 2011. aastal, aitas kujundada järgnenud ELi algatusi noorte töötuse alal. Aastatel 2013–2015 käsitleti dialoogi käigus sotsiaalset kaasatust ja noorte võimaluste parandamist ning selle soovitused adresseeriti seejärel nõukogule.

Struktureeritud dialoog on alates 2013. aastast edasi arenenud ning on paremini hõlmatud Euroopa noortepoliitika tegevuskavasse. Osalejate arv on rohkem kui kahekordistunud ja viimases tsüklis osales umbes 40 000 noort, kusjuures paljud neist tegid seda suuremate rühmade nimel. Ka riikliku dialoogi protsessid võtavad eeskuju ja hakkavad hoogustuma.

Struktureeritud dialoog ei ole oma täit potentsiaali veel saavutanud: see ei jõua veel suure hulga noorteni, kellel on vähem võimalusi ja nõrgem poliitiline hääl. Komisjon toetab laiemat levikut programmi Erasmus+ toetuste kaudu, millega toetatakse riikide jõupingutusi, ning 2014. aastal käivitatud veebipõhise konsultatsioonivahendi kaudu. Veel üks väljakutse on jälgida dialoogitulemuste kasutuselevõttu ELi ja liikmesriikide poliitikas. Vastutuse huvides ja selleks, et motiveerida noori osalemist jätkama, peaksid kõigi tasandite otsustajad andma paremat tagasisidet noorte vastustele Euroopa noorteportaali ja riiklike töörühmade kaudu.

5.ELi noortekoostöö tulevik (2016–2018)

Võrdsed haridus-, töö- ja osalemisvõimalused kaasavates kogukondades

Vastavalt ELi poliitilistele prioriteetidele, liikmesriikide aruannetele raamistiku rakendamise kohta ning kogutud andmetele ja tõenditele tuleks koostööraamistiku tulevase töötsükli raames eelkõige:

suurendada kõigi, eelkõige riskinoorte, näiteks rändetaustaga ja NEET-noorte sotsiaalset kaasatust;

tugevdada kõigi noorte, eelkõige marginaliseerumisohus noorte osalemist;

lihtsustada kõigi noorte integratsiooni tööturule, pöörates erilist tähelepanu pikaajalistele töötutele ja koolist tööellu siirdujatele.

Komisjon ja liikmesriigid võtavad nendes valdkondades meetmeid, kasutades sealhulgas raamistiku vahendeid ja vajaduse korral koostööd teiste poliitikavaldkondadega, et edendada:

sotsiaalset kaasamist ja levitamist, et jõuda erineva taustaga noorteni, eelkõige kehvemate võimalustega noorteni, et tagada nende täielik osalemine ühiskonna- ja kodanikkonna tegevuses;

noortetöö, noorteorganisatsioonide ja võrgustike suutlikkust, et need toimiksid kaasajatena, aidates noortel osaleda kogukonnatöös, tegeleda vabatahtliku tööga ja kutsuda esile positiivseid sotsiaalseid muutusi;

kvaliteetse noortetöö tunnustamist, arendades selle suutlikkust kaasata ning reageerida uutele ühiskondlikele, käitumuslikele ja tehnoloogilistele muutustele;

uusi demokraatlikes protsessides osalemise vorme ja juurdepääsu poliitilistele otsustele nii võrgus kui ka mujal;

 uusi nõutavaid oskusi, sealhulgas kodanikuks olemise, meedia ja digitaalse kirjaoskuse, kriitilise mõtlemise ja kultuuridevahelise mõistmise vallas;

noorte võimet kasutada põhiõigusi, vältida diskrimineerimist ja püüelda kultuuridevahelise mõistmise suunas ning

vabatahtlikku tegevust, sealhulgas selliste ELi programmide kaudu nagu Euroopa vabatahtlik teenistus ja uus ELi humanitaarabi vabatahtlike algatus, et ühendada õppimine ja ühiskonnaelus osalemine; 31 ulatuslikumat täiendavust riiklike ja rahvusvaheliste osalejate vahel, et parandada piiriülest vabatahtlikku tegevust ja paremini siduda riiklikku vabatahtlikku tegevust Euroopa vabatahtliku teenistusega.

Neid prioriteete järgiv ELi struktureeritud dialoog noortega peaks edendama kõigi noorte kaasamist sallivasse, mitmekesisesse ja demokraatlikku ühiskonda. Järgmine dialoog peab hõlmama palju suuremat hulka noorterühmi, eriti neid, kes ei ole dialoogis siiani osalenud, muu hulgas kasutades kergemaid koostöö vahendeid, mis on kohandatud noorte vajadustele ja harjumustele.

Noortepoliitika ELi laiemas tegevuskavas

Noorsoopoliitika ei saa toimida isoleeritult. Koostöö ja vastastikune täiendavus poliitikavaldkondadega, nagu tööhõive, haridus, koolitus, tervishoid, kultuur, digitaalne meedia, säästev areng, kodanikukohustuste täitmine ja sport, on äärmiselt oluline.

Koostööraamistik saab sellist koostööd toetada oma mehhanismide kaudu. ELi töökava kaudu saavad komisjon ja liikmesriigid edasi rakendada ja täiustada sektoriüleseid struktuure ja töömeetodeid. See aitab saavutada üldisi eesmärke noorte valdkonnas: luua kõigile noortele rohkem ja võrdseid haridus- ja töövõimalusi ning edendada kõigi noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Euroopa noortevaldkonna koostöö peaks kuuluma laiema noorte poliitilise tegevuskava hulka. Reaalse mõju saavutamiseks peavad ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajad tegema koostööd kohapealsete töötajate, teenuseosutajate, koolitajate ja ettevõtetega, et mobiliseerida ressursse ja vahendeid, jõudmaks noorte kriitiline massini. Nad peaksid püüdma leida uuenduslikke lahendusi keerulistele nähtustele, nagu marginaliseerumine, tõrjutus ja vähene osavõtt.

Lõpuks on oluline jõupingutusi suurendada. Selleks et pakkuda enamatele noortele reaalne võimalus saada täielikeks aktiivseteks kogukonnaliikmeteks, on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis on eesseisva väljakutsega kooskõlas. Selleks on vaja kooskõlastatud poliitilist tegevuskava, mida toetatakse programmist Erasmus+, noortegarantiist ja laiematest ELi rahastamisvahenditest nagu ESF ja noorte tööhõive algatus. Kui võimalik, tuleb neid jõupingutusi toetada riiklike ja piirkondlike vahenditega.

(1)

     Nõukogu resolutsioon, 27. november 2009, Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta, ELT C 311, 19.12.2009, lk 1–11.

(2)

     Üksikasjade ja analüüsi aluseks olevate andmeallikatega tutvumiseks vt komisjoni talituste töödokument SWD(2015)169 noorte olukorra kohta ELis.

(3)

     Kui ei ole osutatud teisiti.

(4)

     Eurostati näitaja „Haridussüsteemist varakult lahkunud noor” (2010. aastal 13,9 %, 2014. aastal 11,1 %, vanuserühm 18–24. Eriti kõrge on protsendimäär endiselt Hispaanias, Itaalias, Maltal, Portugalis ja Rumeenias).

(5)

Eurostat, 30–34aastased kolmanda taseme hariduse omandanud.

(6)

     Flash Eurobarometer, uuring 408, 2014.

(7)

     Eurostat, 2014.

(8)

     Eurostat, 2014.

(9)

     Kasvav ebavõrdsus: noored ja vaesed jäävad veelgi kaugemale maha (Rising inequality: youth and poor fall further behind), OECD, 2014.

(10)

     „NEET-noored”, Eurofound, 2012 ja OECD, 2015.

(11)

     Sisserändajate integratsiooni näitajad - Sisseseadmine 2015, OECD ja Euroopa Komisjoni ühisuuring.

(12)

     Üheskoos: miks ebavõrdsuse vähendamine aitab kõiki, OECD, mai 2015.

(13)

     Flash Eurobarometer, uuring 408, 2014.

(14)

     Nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta, ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(15)

     Ühisaruanne „Haridus ja koolitus 2020”, COM(2015) 408.

(16)

     COM(2015) 185.

(17)

     Rohkem üksikasju noortevaldkonnas avatud koordinatsioonimeetodi kasutamise tulemuste kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2015) 168); http://ec.europa.eu/youth/policy/implementation/report_en.htm .

(18)

     ELT C 88, 27.3.2014, lk 1.

(19)

     COM(2013) 941 „Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine: ELi reaktsiooni tõhustamine”.

(20)

      http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/about-ran/ran-prevent/index_en.htm  

(21)

     Uuring „Noorsootöö väärtus Euroopa Liidus”, 2014; eksperdirühma aruanded noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali ning noortetöö kvaliteetlähenemisviiside kohta.

(22)

      http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8491-2015-INIT/en/pdf

(23)

     Uuring „Noorte osalemine demokraatlikes protsessides”, 2013.

(24)

     Noortepass on vahend mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamiseks noorsootöös; seda kasutatakse programmi Erasmus+ noorteosast rahastatavate projektide jaoks. https://www.youthpass.eu/en/youthpass/ .

(25)

     Uuring „Noorsootöö väärtus ELis”, 2014.

(26)

     SEK(2011) 401.

(27)

      http://ec.europa.eu/youth/dashboard/index_en.htm .

(28)

     Nõukogu resolutsioon Euroopa Liidu noorte töökava (2014–2015) kohta, 20. mai 2014.

(29)

  Kvaliteetne noorsootöö - Ühine raamistik noorsootöö edasiseks arendamiseks, http://ec.europa.eu/youth/library/reports/quality-youth-work_en.pdf .

(30)

     Mai 2015.

(31)

     Hoolimata Euroopa vabatahtliku teenistuse toetusesaajate arvu kahekordistumisest, on ELi tasandi piiriülene vabatahtlik tegevus endiselt tagasihoidlik.