14.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 183/30

1.

ELi haridus- ja koolitussüsteemid, mis annavad olulise panuse, paremate töökohtade ning suurema majanduskasvu ja konkurentsivõime saavutamise püüdlustesse, seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, mida saab aidata lahendada kvaliteedi pidev parandamine. Nendeks probleemideks on haridusele juurdepääsu parandamine, koolist väljalangemise vähendamine ja õpingute jätkamise määrade suurendamine, innovaatilise õppe toetamine ning selle tagamine, et õpilased omandaksid kaasava ühiskonna, kodanikuaktiivsuse, elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime jaoks vajalikud teadmised, oskused ja pädevused oma sotsiaalsest ja majanduslikust taustast olenemata;

2.

kvaliteeditagamise mehhanismidel võib olla tähtis roll, et aidata haridus- ja koolitusasutustel ja poliitikakujundajatel nimetatud probleemidega toime tulla, tagades, et haridus- ja koolitussüsteemide ja üksikute õppeasutuste kvaliteet vastaks eesmärkidele. Kvaliteeditagamine osana valitsuste ja asutuste võetavatest meetmetest suurendab läbipaistvust ja usaldust teadmiste, oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide asjakohasuse ja kvaliteedi suhtes, mis omakorda põhineb usaldusel haridus- ja koolitusasutuste ning hariduse ja koolituse pakkujate kvaliteedi suhtes;

3.

Euroopa kvaliteeditagamise vahendid koostoimes Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku ja nendega seotud riiklike kvalifikatsiooniraamistikega on kõik aidanud kaasa kvaliteedikultuuri arendamisele haridus- ja koolitusasutustes, mis omakorda on hõlbustanud ka piiriülest ja süsteemidevahelist õppimisega seotud liikuvust ja töötajate liikuvust;

4.

pidades silmas kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse alal saadud kogemusi, võib paindlik kvaliteeditagamise kord toetada formaalse ja mitteformaalse õppe kvaliteedi parandamist hariduse ja koolituse kõigis valdkondades, samuti reageerida üha kasvavatele nähtustele nagu avatud õppematerjalid ja piiriülene haridus, sealhulgas frantsiisilepingu alusel antav haridus (2),

1.

on olemas palju võimalusi, et võtta kõigis hariduse ja koolituse valdkondades kvaliteedi tagamise suhtes tõhusamaid lähenemisviise, mis erinevad kontrollnimekirjade põhisest lähenemisviisist ja millega liigutakse tõelise ja sügavalt juurdunud õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamise kultuuri väljatöötamise suunas, mis võib tõsta standardeid ja parandada õpitulemusi;

2.

kvaliteedi tagamine kvaliteedi pideva parandamise raamistikus peaks toetama haridus- ja koolitussüsteemide reforme kooskõlas ELi ja riiklike reformikavadega;

3.

kõrghariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamine ja eriti sisemine kvaliteeditagamine muutunud aina tõhusamaks abivahendiks kõrgharidusasutuste eesmärkide saavutamisel. Väline kvaliteeditagamine on liikmesriigiti erinev, sõltudes riikide vajadustest ja oludest, kusjuures õppekava tasandil akrediteerimine ja haridusasutuse tasandil toimuv hindamine aitavad muu hulgas suurendada usaldust ja parandada standardeid. On kasvamas suundumus minna välise kvaliteeditagamise puhul üle asutuste tasandil toimuvale hindamisele, mis võimaldab kõrgharidusasutustel pakutavaid õppevõimalusi paindlikumalt kohandada, vastates sel moel enda, tudengite, tööturu ja ühiskonna vajadustele;

4.

samas valdkonnas on piiriülesel kvaliteeditagamise koostööl oluline roll usalduse suurendamisel ja kvaliteedistandardite tõstmisel, õppimisega seotud liikuvuse toetamisel, ühiste õppekavade loomise tingimuste parandamisel ning kaasa aitamisel piiriülese ja frantsiisilepingu alusel antava kõrghariduse tõrgeteta toimimisele. Kvaliteeditagamise asutustele võimaluste avamine piiriülese kvaliteeditagamise pakkumiseks kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (EQAR) kaudu, kooskõlas siseriiklike nõuetega, peaks aitama stimuleerida Euroopa mõõdet kvaliteedi tagamisel ning lihtsustada ühiste õppekavade piiriülest hindamist ja menetlusi;

5.

kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) (3) võrgustikus välja töötatud juhendid ja koolitusmaterjalid toetanud edusamme kvaliteedikultuuri loomiseks liikmesriikides ning enamik liikmesriike on kas juba rakendanud EQAVETiga kooskõlas oleva riikliku kvaliteedi tagamise lähenemisviisi või on seda välja töötamas. Tuleks teha suuremaid pingutusi, eriti selle tagamiseks, et kvaliteeditagamise korra raames võetaks rohkem arvesse õpitulemusi ning et seda saaks kasutada mitteformaalse õppe ja töökohal toimuva väljaõppe puhul kas formaalse või mitteformaalse õppe kontekstis, arvestades siseriiklikke vajadusi;

6.

EQUAVETi raames saadud kogemused võiksid olla aluseks kvaliteedi tagamise tervikliku lähenemisviisi väljatöötamisele täiskasvanuhariduse valdkonnas;

7.

erinevate valdkondade kvaliteedi tagamise ning mitteformaalse ja informaalse õppe, sealhulgas e-õppe kõikide vormide valideerimismeetmete vaheline suurem läbipaistvus aitaks samuti suurendada usaldust ning muuta valdkondade ja riikide vahelised üleminekud sujuvamaks,

1.

arendada ja edendada kvaliteedi parandamise kultuuri kogu hariduse ja koolituse valdkonnas, eesmärgiga parandada õppijate teadmiste, oskuste ja pädevuste kvaliteeti ning õppeprotsessi kvaliteeti, kasutades asjakohaselt ära kvaliteedi tagamisega seotud Euroopa vahendeid;

2.

tugevdada kvaliteeditagamise korra suutlikkust käsitleda praegusi ja tulevasi suundumusi hariduse ja koolituse valdkonnas, nt kõiki e-õppe vorme, ning tagada, et kvaliteedi tagamise asutuste ülesanded oleksid selles osas piisavalt paindlikud;

3.

tagada kvaliteedi hindamiste tulemuste suurem läbipaistvus;

4.

kasutada programmi „Erasmus+” rahastamisvõimalusi innovaatiliste riikidevaheliste projektide väljatöötamiseks, mis suurendaksid kvaliteeditagamise suutlikkust toetada hariduse ja koolituse valdkonnas jätkusuutlikke reforme kogu ELis, ning vajaduse korral kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kvaliteetsete haridus- ja koolitussüsteemide väljatöötamise soodustamiseks;

5.

julgustada kvaliteedi tagamise abil kvaliteetse õpetamise edendamist hariduse ja koolituse valdkonnas;

6.

toetada Bologna protsessi raames käimasolevat Euroopa kõrgharidusruumis kvaliteeditagamise standardite ja suuniste läbivaatamist, et parandada nende selgust, kohaldatavust ja kasulikkust, sealhulgas nende reguleerimisala, pannes rõhku kvaliteedistandardite tõstmisele;

7.

julgustada vajaduse korral piiriülest koostööd kvaliteedi tagamise asutuste vahel kõigis hariduse ja koolituse valdkondades ja kõigi haridus- ja koolitusvormide puhul;

8.

tagada nende kõrgharidusasutuste antava hariduse kvaliteet, kellel on filiaalid välismaal ja kes pakuvad välismaal õpet frantsiisilepingu alusel, tehes seda riiklike kvaliteeditagamise asutuste toetusel, saatvate ja vastuvõtvate riikide kvaliteeditagamise asutuste vahelise tõhustatud koostöö kaudu või võimaldades EQARis registreeritud asutustel hinnata kõrgharidusasutusi, kes pakuvad piiriülest ja frantsiisilepingu alusel antavat õpet, eesmärgiga lahendada kvaliteediprobleeme ning soodustada piiriülest koostööd ja üksteiselt õppimist;

9.

jätkata EQAVETi raamistiku rakendamist, eesmärgiga töötada välja kvaliteedi tagamise kultuur liikmesriikides ja nende vahel, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandil, eelkõige kehtestades riiklikul tasandil 2015. aasta lõpuks kooskõlas Brugge kommünikeega kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ühise kvaliteeditagamise raamistiku, mis hõlmab kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas õppimist koolis ja töökohal toimuvat väljaõpet, vastavalt siseriiklikule kontekstile;

10.

tagada kvaliteeditagamise süsteemide, meetmete ja vahendite korrapärane hindamine, et parandada nende pidevat arendamist ja tõhusust,

1.

jätkama läbipaistvuse ja täiendavuse edendamist valdkondlike kvaliteedi tagamise lähenemisviiside vahel, tuginedes kvaliteedi tagamise Euroopa põhimõtetele elukestva õppe perspektiivis, et tagada tulemuste kvaliteet õppijatele ning suurendada haridus- ja koolitusvaldkondade vahel sujuvat üleminekut. Edasised arengud võiksid hõlmata järgmist:

2.

kasutama ära kvaliteeditagamise potentsiaali, et tugevdada EQFiga seotud riiklike kvaliteediraamistike rakendamist;

3.

tuginema Bologna protsessi raames kõrghariduse valdkonnas käimas olevale tööle, et kasutada ära kvaliteeditagamise potentsiaali vastastikuse usalduse ja läbipaistvuse suurendamiseks, mis on aluseks kõigi asjakohaste kvalifikatsioonide sujuvama tunnustamise suunas liikumisele;

4.

püüdma kõrghariduse valdkonnas saadud kogemusi arvesse võttes suurendada kvaliteedi tagamise korra riikidevahelist läbipaistvust hariduse ja koolituse teistes valdkondades ja teistel tasanditel;

5.

analüüsima kvaliteeditagamise korda, et paremini käsitleda mitteformaalse õppe ja töökohal toimuva väljaõppe kvaliteeti vastavalt siseriiklikele vajadustele, tuginedes muu hulgas vajaduse korral EQAVETi raamistikule;

6.

täiendavalt uurima kõigi e-õppe vormidega seotud asjakohaseid kvaliteeditagamise küsimusi, nagu uute õppimise ja õpetamise vormide hindamine ja sertifitseerimine;

7.

tegema tööd EQAVETi ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa vahendite tihedama kooskõlastamise ja parandamise suunas, eelkõige rakendades õpitulemustel põhinevat lähenemisviisi ning tuginedes läbipaistvusvahenditele, nagu EQF, Europass ja Euroopa ainepunktisüsteemid, võttes eelkõige arvesse komisjoni hiljutist hindamisaruannet EQFi kohta ning komisjoni eduaruandeid kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse kvaliteedi tagamise kohta (6);

8.

analüüsima avatud koordinatsiooni meetodi raames liikmesriikide võimalusi tugevdada oma kvaliteedi tagamise sätteid ja algatusi koolieelse hariduse, koolihariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas, võttes arvesse teistes valdkondades saadud kogemusi;

9.

edendama jätkuvalt kvaliteedi tagamisega seotud rahvusvahelist koostööd kõikides valdkondades rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö, peamiste rahvusvaheliste partneritega peetava poliitilise dialoogi ning partnerluse kaudu kogu maailma haridusasutustega,

1.

tugevdama jätkuvalt seoseid ja suurendama sünergiat ELi läbipaistvuse edendamise vahendite vahel, mis toetavad kvaliteedi tagamist, tunnustamist ja liikuvust, püüeldes selliste vahendite suurema täiendavuse ja ühtsuse poole, sealhulgas tegema kokkuvõtte Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala käsitlevatest konsultatsioonidest;

2.

tugevdama jätkuvalt üksteiselt õppimist kvaliteedi tagamisega seotud Euroopa koostöö kaudu kõikides valdkondades, sealhulgas programmi „Erasmus+” kaudu rahastamise abil;

3.

uurima viise, kuidas toetada liikmesriike nende kvaliteeditagamise korra väljatöötamisel, et sellist korda oleks võimalik kasutada õppimise ja õpetamise eri vormide puhul või et seda saaks kohaldada ka hariduse ja koolituse eri valdkondadele ja tasanditele.