EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014SC0208
COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT EXECUTIVE SUMMARY OF THE IMPACT ASSESSMENT Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council reviewing the targets in Directives 2008/98/EC on waste, 94/62/EC on packaging and packaging waste, and 1999/31/EC on the landfill of waste, amending Directives 2000/53/EC on end-of-life vehicles, 2006/66/EC on batteries and accumulators and waste batteries and accumulators, and 2012/19/EU on waste electrical and electronic equipment
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
/* SWD/2014/0208 final */
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta /* SWD/2014/0208 final */
1.
Probleemi kirjeldus
Olgugi et jäätmekäitluse olukord Euroopa Liidus on
paranemas, kaotab ELi majandus praegu olulise koguse võimalikku teisest tooret.
Aastal 2010 oli ELis jäätmete kogumaht 2520 miljonit tonni. Sellest kogusest
võeti ringlusse üksnes piiratud osa (36 %), ülejäänu kas põletati või ladestati
prügilatesse, ent ligikaudu 600 miljonit tonni sellest oleks saanud võtta
ringlusse või korduskasutusse. Seega jääb ELil kasutamata olulisi võimalusi
parandada ressursitõhusust, edendada ringmajandust, ergutada majanduskasvu ja
luua uusi töökohti, võtta kulutõhusaid meetmeid kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks ning vähendada sõltuvust imporditavast toormest. Juhul kui uusi algatusi jäätmekäitluse
parandamiseks ei tehta, siis läheb ELis ka järgmistel aastatel palju
väärtuslikke ressursse kaotsi. Kui ELil puudub keskmises perspektiivis selge
väljavaade (sh sihtväärtuste määratlemise teel), riskib liit investeeringute
suurenemisega paindumatutesse suuremahulistesse projektidesse, mis keskenduvad
nn jäätmejääkide töötlemisele ning mis võivad osutuda takistuseks
ressursitõhususe pikaajalisel tulemuslikul parandamisel. Parimate tavade levitamisest liikmesriikide vahel
üksi ei piisa ning majandustingimused ei stimuleeri piisavalt jäätmetekke
vältimist, korduskasutust või ringlussevõttu, mis tähendaks jätkuvalt suuri
lahknevusi liikmesriikide jäätmekäitlustulemuste vahel. Peale selle ei ole
hädavajalike järelevalvevahendite, näiteks jäätmetekke ja -käitluse statistika
kvaliteet optimaalne ning mitmed aruandluskohustused on liiga keerukad,
mistõttu ei paku need märkimisväärset lisaväärtust.
2.
Subsidiaarsuse analüüs
Ettepanek aitab otseselt kaasa ELi 2020. aasta
strateegiale, eelkõige juhtalgatusele „Ressursitõhus
Euroopa", ning see seondub tihedalt ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja
selle toorainealgatusega. Samuti pakub see otsese vastuse ELi ühistele
keskkonna- ja jäätmevaldkonna eesmärkidele, mis on sätestatud 7.
keskkonnaalases tegevusprogrammis. Liidu pädevus võtta meetmeid jäätmekäitluse
valdkonnas tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 191, milles
käsitletakse keskkonnakaitset, ning mille kohaselt aitab liidu
keskkonnapoliitika kaasa „keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle
kvaliteedi parandamisele, inimese tervise kaitsmisele, loodusressursside
kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning võitlusele kliimamuutuste vastu”. Täpsemalt, ettepanek on vastuseks ELi kolme
jäätmeõigusakti (jäätmete raamdirektiiv, prügilate direktiiv ning pakendite ja
pakendijäätmete direktiiv) konkreetsetele läbivaatamisklauslitele, milles
komisjonilt nõutakse olemasolevate jäätmekäitluse sihtide läbivaatamist.
Varasemast kogemusest selgub, et kogu ELi hõlmavad jäätmekäitluse eesmärgid ja
sihtväärtused on üldjuhul enamikus liikmesriikidest olnud ressursi- ja jäätmemajanduse
parandamise peamisi eestvedajaid. Ühised eesmärgid ja sihtväärtused aitavad
parandada ka ELi jäätmeturu toimimist, suunates investeerimisotsuseid,
kindlustades liikmesriikide vahelist koostööd ning tagades mõningase
ühtlustamise riikide tootjavastutuse kavade vahel. Samuti on kogu ELi hõlmavaid
sihtväärtusi vaja selleks, et luua ELi tööstussektorile minimaalne mõõde, mille
abil investeerida uutesse ringlussevõtu meetoditesse. Ettepanekus käsitletakse keskkonnaprobleeme, mille
mõju ulatub kaugemale riigipiiridest, muu hulgas hõlmab see ebakohase
jäätmekäitluse mõju kasvuhoonegaaside heitele, õhusaastele ja prahistamisele,
seda eelkõige merekeskkonnas.
3.
Eesmärgid
Ettepaneku peamine üldeesmärk on tagada, et
jäätmetes sisalduv väärtuslik materjal saaks tõhusalt korduskasutatud,
ringlusse võetud ning viidud tagasi Euroopa majandusse, s.o aidata kaasa
kulgemisele ringmajanduse suunas, milles jäätmeid kasutatakse edumeelselt
ressursina ning luuakse uusi majanduslikke võimalusi ja töökohti. Ettepaneku erieesmärgid on järgmised: ·
Lihtsustada ELi jäätmeõigusakte, täpsustades ja lihtsustades sihtväärtustega seonduvaid
mõõtmismeetodeid, kohandades ja täpsustades põhimõisteid, edendades
sihtväärtuste määramisel järjekindlust, kõrvaldades aegunud nõudeid ning
lihtsustades aruandluskohustusi. ·
Parandada järelevalvet,
parandades jäätmestatistika kvaliteeti eelkõige seoses sihtväärtustega, ning
ennetades võimalikke rakendusprobleeme niinimetatud varajase hoiatamise
menetluse abil. ·
Tagada optimaalne jäätmekäitlus kõigis
liikmesriikides, edendades parimate tavade ja peamiste
vahendite (nt majanduslikud) levitamist, ning tagades laiendatud
tootjavastutuse (LTV) kavade minimaalse ühtlustamise taseme. ·
Kehtestada keskmises perspektiivis
jäätmesihtväärtused kooskõlas ELi eesmärkidega seoses ressursitõhususe
ning toormele juurdepääsuga. Kavandatavad
tegevuseesmärgid kajastavad hiljuti nõukogus ja parlamendis vastu võetud 7.
keskkonnaalase tegevusprogrammi (7. KTP) kaugemaid eesmärke:
jäätmeteke
peaks vähenema ning see tuleks siduda lahti SKP arengust;
korduskasutus
ja ringlussevõtt peaks olema kõrgeimal teostataval tasemel;
põletamine
peaks piirduma jäätmetega, mina ei saa ringlusse võtta;
taaskasutatavate
jäätmete prügilasse ladestamine tuleks järk-järgult kaotada;
mereprahti
tuleks oluliselt vähendada. Õigusaktide lihtsustamise ja regulatiivkoormuse (ka
VKEde jaoks) vähendamise, samuti sihtväärtuste otstarbekohasuse tagamise
eesmärgid on täielikult kooskõlas komisjoni jõupingutustega õigusloome
kvaliteedi parandamise valdkonnas. Lisaks sellele võetakse ettepanekus
hoolikalt arvesse Euroopa viie jäätmevoo direktiivi (sh pakendite ja
pakendijäätmete direktiiv) toimivuskontrolli (järelhindamise) järeldusi,
nimetatud kontroll toimus paralleelselt ELi jäätmesihtväärtuste läbivaatamisega.
4.
Poliitikavalikud
Olles
sügavuti analüüsinud varasemat praktikat vaatenurgast, mis on seni toiminud
ning mis mitte, samuti olles pidanud laiapõhjalisi läbirääkimisi
sidusrühmadega, valiti üksikasjalikumaks analüüsimiseks välja järgmised kolm
valikut (ning arvukalt lisavalikuid ja konkreetseid meetmeid): Valik
1 – Täieliku rakendamise tagamine: • Ei võeta
täiendavaid ELi meetmeid, v.a nõuetetäitmise edendamine Valik
2 – Lihtsustamine, järelevalve parandamine, parimate tavade levitamine: •
Ühtlustada põhimõistete (nt ringlussevõtt ja
korduskasutus) määratlust ning kaotada aegunud nõuded •
Lihtsustada mõõtmismeetodeid (ainult üks meetod
kodumajapidamisjäätmete ja samalaadsete jäätmete mõõtmiseks) ning
aruandluskohustust •
Luua riiklikud jäätmekogumis- ja
jäätmekäitlusregistrid ning oluliste andmete ja statistika osas nõuda
kolmandate isikute poolset kontrolli •
Kehtestada varajase hoiatamise menetlus, et jälgida
liikmesriikide tulemusi ning nõuda vajaduse korral õigeaegsete korrigeerivate
meetmete võtmist •
Kehtestada LTV skeemide toimimise
miinimumtingimused Valik
3 – ELi sihtväärtuste uuendamine: Kõigi
liikmesriikide jaoks realistlike sihtväärtuste ja tähtaegade määramisel võeti
arvesse kõige edukamate liikmesriikide seniseid tulemusi ning sihtväärtuste
saavutamiseks vajalikku aega, järgides samas 7. KTP eesmärke. Valik 3.1 – Ringlussevõtu/korduskasutuse
sihtväärtuse suurendamine olmejäätmete osas: Madal: 60 % korduskasutuse/ringlussevõtu sihtväärtus 2030. aastaks; 50
% 2025. aastaks Kõrge: 70 % korduskasutuse/ringlussevõtu sihtväärtus 2030. aastaks; 60
% 2025. aastaks Valik 3.2 – Korduskasutuse/ringlussevõtu
sihtväärtuste suurendamine pakendijäätmete osas: Kõrgemad materjalipõhised sihtväärtused aastatel 2020–2030 (80 % üldine
korduskasutus/ringlussevõtt) Variant: konkreetne omaette sihtväärtus mitteraudmetallidele (nn
metallide lahutamine) Valik 3.3 – Taaskasutatavate olmejäätmete
prügilasse ladestamise järkjärguline kaotamine:
Plasti/paberi/klaasi/metallide ladestamise keeld
2025. aastaks (maksimaalselt 25 % prügilasse ladestamist), üldine keeld 2030.
aastaks (maksimaalselt 5 %) Valik 3.4 – valikute 3.1, 3.2 ja 3.3
kombinatsioon Valik 3.5 – kattub valikuga 3.4, eri riikide
rühmade jaoks eri tähtaegadega Valik 3.6 – kattub valikuga 3.4, kõigi liikmesriikide
jaoks pisut lühema tähtajaga, võimalusega teha mõnele neist tähtajalisi
erandeid Valik 3.7 – kattub valikuga 3.4,
prügilakeelu laiendamine kõigile olmejäätmetega samalaadsetele jäätmetele
5.
Mõjude hindamine
Määratletud
poliitikavalikute mõjud seonduvad järgmiste põhiaspektidega:
Jäätmekogumise
ja -käitluse parandamise (nt korduskasutamise ja ringlussevõtu osakaalu
suurendamine) kulud ja kokkuhoid.
Selleks et suurendada ringlussevõtu määra, peavad jäätmekogumissüsteemid
ajapikku arenema, näiteks minnes nn toomissüsteemidelt üle nn
ukselt-uksele-süsteemide suunas. Sellega kaasnevaid täiendavaid
investeeringukulusid leevendab järk-järgult asjaolu, et allesjäävate
segajäätmete kogumis- ja töötlemiskulud hakkavad eeldatavasti langema,
samas kui ringlusse võetud materjalidelt saadav tulu ootuste kohaselt
kasvab.
(Teisese)
toorme suurema kättesaadavusega seotud kasu,
mis leevendab esmase toorme tulevase hinnatõusu riske, mis ELi tootvat
tööstust tõenäoliselt ees ootab.
ELi
siseturul jäätmete taaskasutuse ja ringlussevõtu võimaluste
paranemisest tulenev kasu (olemasoleva jäätmetöötluse taristu parem
kasutus ning uue innovaatilise taristu väljaarendamine, mis soodustab ELi
jäätmekäitlussektorit)
Parema
järelevalve, väiksema halduskoormuse ja lihtsustamisega seotud kulud ja
kasu.
Töökohtade
loomine
tänu sellele, et jäätmehierarhia ülemised tasemed (sealhulgas liigiti
kogumine, korduskasutus ja ringlussevõtt) on teadaolevalt palju
tööjõumahukamad kui jäätmete kõrvaldamine ja põletamine.
Kasu
seoses ühiskondliku aktsepteerimisega. Üldjuhul suhtuvad
kogukonnad jäätmete korduskasutuseks ja ringlussevõtuks vajalikesse
taristutesse palju sallivamalt kui jäätmete kõrvaldamise ja põletamise
rajatistesse.
Positiivne
keskkonnamõju,
nii otseselt (parem jäätmekäitlus, prahistamise vähenemine, sealhulgas
merekeskkonnas) kui ka kaudselt (väiksemad kasvuhoonegaaside heitetasemed
ning väiksem õhusaaste tänu esmase toorme ja energia kasutamise
vältimisele). Selle tulemusel avaldub positiivne mõju ka inimtervisele.
Kuigi
mitut nimetatud mõjudest saab kvantifitseerida ja rahasse arvestada (eriti
jäätmekogumise, keskkonnatulu ja töökohtade loomisega seonduv), saab teisi
neist kirjeldada ainult kvalitatiivselt (näiteks vähenev sõltuvus imporditavast
toormest). Kui
valikust 1 (täielik rakendamine) tulenevaid mõjusid hinnati võrdluses
tavapärase tegevuse jätkumise stsenaariumiga, siis valikute 2 ja 3 mõjude
määratlemisel võeti täielik rakendamine lähtepunktiks. Valik
1 – Kehtivate õigusaktide täielik rakendamine Selle
valiku iga-aastased netokulud (kogumise ja töötlemise kulude kasv miinus
keskkonnatulu) on hinnanguliselt 1500 miljonit eurot 2020. aastaks ning need
vähenevad progressiivselt 2035. aastaks ELi kõigis 28-s liikmesriigis vähem kui
600 miljonile eurole. Otsese tööhõive hinnanguline kasv on 36 761 täistööaja
ekvivalenti (TTE). Valik
2 – Lihtsustamine, järelevalve parandamine, parimate tavade levitamine Kuigi
statistika parandamine, näiteks riiklike registrite abil, nõuab mõnelt
liikmesriigilt täiendavaid jõupingutusi, aitab see samas vähendada kulutusi
aruandlusele. Kavandatav varajase hoiatamise süsteem nõuab tööd nii komisjonilt
kui ka liikmesriikidelt, kuid hilisemas etapis võib see vähendada vajadust
rikkumismenetluste järele, ennetades sobimatuid investeeringuid. Liikmesriikide
aruandluskohustuste märkimisväärne lihtsustamine toob kaasa kulude kokkuhoiu;
seda saab kasutada järelevalve parandamise meetmete võimalike netokulude
katmiseks. LTV kavade toimimise miinimumtingimuste määratlemine suurendab muu
hulgas nende kavade kulutõhusust. Valik
3 – ELi sihtväärtuste uuendamine Punktis
4 kirjeldatud valiku 3 mitmesuguste variantide põhimõjud aastatel 2014 kuni
2030 on võetud kokku alljärgnevas tabelis. Nagu tabel näitab, annab suurima
kulude-tulude suhte variantide 3.1, 3.2 ja 3.3 kombineerimine (s.o variandid
3.4–7), luues rohkem uusi töökohti ja vähendades kasvuhoonegaaside (KHG)
heidet: Variant || Rahalised kulud (NPV 2014–2030), miljardites eurodes (1) || Välis-kulud (NPV 2014–2030), miljar-dites eurodes (2) || Ühiskondlikud netokulud (1+2) || Töökohad (TTE 2030. a) || KHG, miljonites tonnides CO2eq (2030) || KHG, miljonites tonnides CO2eq (2014–2030) Valik 3.1 – madal || -3,73 || -3,96 || -7,69 || 78 519 || -23 || -107 Valik 3.1 – kõrge || -8,41 || -8,49 || -16,91 || 137 585 || -39 || -214 Valik 3.2 || -11,2 || -8,45 || -19,66 || 107 725 || -20 || -183 Valik 3.2 – metallide lahutamine || -13,48 || -10,05 || -23,53 || 107 643 || -24 || -250 Valik 3.3 || 5,64 || -0,65 || 4,99 || 46 165 || -13 || -49 Valik 3.4 || -12,65 || -13 || -25,65 || 177 637 || -44 || -308 (1) Valikud 3.5 ja 3.6 || -13,62 || -13,58 || -27,2 || 177 628 || -44 || -320 (2) Valik 3.7 || -10,7 || -18,3 || -29 || || -62 || -443 Pange tähele, et negatiivsed kulud
näitavad tulu Valikud 3.4–7 annavad ELi jäätmekäitluse
järjepideva väljavaate kõige edukamate liikmesriikide senise kogemuse põhjal:
järk-järgult kehtestatakse prügilapiiranguid, suurendades samal ajal
etapiviisiliselt ringlussevõtu sihtväärtusi; see aitab vältida ülearuse
võimsuse loomist ülejäävate jäätmete töötlemise rajatistes, näiteks
põletusahjudes või muudes madalate tulemustega rajatistes. Täieliku rakendamisega võrreldes toovad valikud
3.4–7 kaasa ka mereprahi vähenemise 2020. aastaks 7 % ja 2030. aastaks 23 %.
Merre lastavate prahivoogude vähenemisest saadav täiendav kokkuhoid on 2030.
aastaks hinnanguliselt 136 miljonit eurot, mis tuleneb randade puhastamise
vähenemisest ning kalalaevadele ja -püügiseadmetele tekkiva kahju
ärahoidmisest.
6.
Valikute võrdlus
Allpool
olevas tabelis võetakse kokku iga valiku suhtelised panused punktis 3
kirjeldatud eesmärkide saavutamisse. Sellel alusel saab teha järgmised
järeldused:
Valik
2 oleks kasulik, et toetada seniste sihtväärtuste rakendamist, kuid näib
hädavajalik, kui kohaldada kavandatavaid uusi sihtväärtusi. Valikus 2
kavandatavad meetmed aitavad kaasa enamiku kirjeldatud eesmärkide
saavutamisele ning neid tuleks näha kaasmeetmetena õigusaktide täitmise ja
sihtväärtuste saavutamise parandamiseks.
Valikud
3.1, 3.2 ja 3.3 eraldi võetuna ei anna parimaid tulemusi kavandatavate
sihtväärtuste ja kulude/tulude suhte vahelise järjekindluse osas. Kõige
atraktiivsem näib olevat valik 3.4 koos laiendatud prügilakeeluga (s.o
valik 3.7).
Valiku
3.4 ning valikute 3.5 ja 3.6 vahel selget eelistust ei ole:
diferentseeritud sihtväärtuste määratlemine liikmesriikidele toob kaasa
suurema puhasväärtuse praegu, kuivõrd mõni liikmesriik saavutab paranenud
jäätmekäitlusest tuleneva tulu kiiremini, kuid samas muudab see
seadusandluse keerukamaks.
|| Eesmärk 1 – lihtsustamine || Eesmärk 2 – järelevalve parandamine || Eesmärk 3 – parimate tavade levitamine || Eesmärk 4 – Ressursitõhusus Valik 1 || 0 || 0 || 0 || 0 Valik 2 || + + + || + + + || + + || + Valik 3 Valik 3.1 – madal Valik 3.1 – kõrge Valik 3.2 Valik 3.3 Valik 3.4 Valik 3.5 Valik 3.6 Valik 3.7 || + + + + + + + + + + + + + + || + + + + + + + + + + + + + || + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + || + + + + + + + + + + + + + + + + + Seega tehakse ettepanek rakendada
valikute 2 ning 3.7 kombinatsiooni. Võrreldes täieliku rakendamisega (valik 1) annab
see valik mitu eelist seoses järgmisega:
Halduskoormuse vähendamine eriti VKEde jaoks,
lihtsustamine ning parem rakendamine, sealhulgas sihtväärtuste hoidmine
otstarbekohasena.
Töökohtade loomine – 2030. aastaks oleks
võimalik luua üle 180 000 otsese töökoha, millest enamikku ei oleks
võimalik EList välja viia.
Kasvuhoonegaaside heite vähendamine – aastatel
2014–2030
saaks vältida üle 443 miljoni tonni heidet.
Teisesed toorained suunatakse majandusse tagasi
– mis kahekordistaks olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu 2011. aastaga
võrreldes. Kavandatavad meetmed toimivad katalüsaatorina kõigi ELi
sihtväärtuste rakendamise tagamisel, mis aitavad katta 10–40
% (olenevalt toorainest) ELi kogu toorainevajadusest.
Positiivne mõju ELi jäätmekäitluse ja
ringlussevõtu sektorite ning ELi tootmissektori konkurentsivõimele (parem
LTV, väiksemad toormele juurdepääsu ja toorme hindadega seotud riskid).
Mereprahi tasemed vähenevad 2020. aastaks 7 %
ning 2030. aastaks 24 %.
Kavandatavad keskmise perspektiivi sihtväärtused
saadavad liikmesriikidele ja jäätmekäitlejatele selge signaali, mida on vaja,
et kohandada uusi strateegiaid ja investeeringuid õigeaegselt ja vajaliku
kindlusega. Varasem kogemus on näidanud, et olme- ja pakendijäätmete käitluse
parandamine, keelates prügilasse ladestamise, toimib katalüsaatorina kõigi
teiste jäätmeliikide käitlusele.
7.
Järelevalve ja hindamine
Enamikku
jäätmetekke ja -töötlusega (ringlussevõtt, taaskasutamine, prügilasse
ladestamine) seotud statistikast koguvad juba liikmesriigid, kes edastavad
selle komisjonile (Eurostat/keskkonna peadirektoraat). Uute sihtväärtuste kohta
ettepanekuid ei tehta, olemasolevaid uuendataks ja täpsustataks mõne
liikmesriigi puhul, samas kui aegunud sihtväärtused siiski kaotataks. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel selgitataks
iga kolme aasta järel välja sihtväärtuse saavutamiseni jäänud aeg, nagu see
kajastub uusimates kättesaadavates statistilistes andmetes ja prognoosides,
eriti seoses kavandatava varajase hoiatamise menetlusega. Samuti on EEA-l kavas
uuendada regulaarselt liikmesriikide olmejäätmete tulemuste eelhindamist
(mudel) ja järelhindamist. Tulevikus võidakse luua ka muud liiki näitajaid,
näiteks ELi majanduse jaoks aastas kaotsiminevate jäätmete potentsiaalne
tonnaaž, teisese toorme kasutamine toodetes ja turul.