SELETUSKIRI

1.           Ettepaneku taust

Euroopa ühiskond vananeb. Euroopa Liidu pensionisüsteeme tuleb kohandada, et tagada inimestele piisav, kindel ja jätkusuutlik pension. See ei ole lihtne ülesanne. Selle ülesandega edukaks toimetulekuks tuleb liikmesriikidel teha tihedat koostööd. Direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta)[1] kavandatav läbivaatamine muudab kõnealused asutused paremini juhitavaks, läbipaistvamaks ja suurendab nende piiriülest tegevust, tugevdades nõnda siseturgu.

Paljudes aspektides on direktiivi läbivaatamisega jäädud hiljaks.

Esiteks on pärast majandus- ja finantskriisi vaja paremaid ja riikide head tava peegeldavaid juhtimisstandardeid, et kaitsta pensioniskeemiga hõlmatud isikuid ja hüvitisesaajaid ning lihtsustada turvalist piiriülest pensionide kogumist. Mõned tööandjapensioni kogumisasutused on suured finantsasutused, mille kokkuvarisemine võib mõjutada finantsstabiilsust ja tuua endaga kaasa märkimisväärseid sotsiaalseid tagajärgi. See on eriti asjakohane, sest üha enam tööandjapensione on määratud sissemaksega skeemid. Selliste pensioniskeemidega hõlmatud isikute pensionid satuvad ohtu ebapiisava riskijuhtimise või juhtimisvigade korral[2].

Teiseks tuleb vähendada õiguslikke erinevusi, kattuvaid nõudeid ja liigselt koormavaid piiriüleseid menetlusi. Komisjoni konsultatsioonid on näidanud, et need asjaolud takistavad tööandjapensionide piiriüleste turgude arendamist. Nende takistuste kõrvaldamine aitaks ettevõtjatel, sealhulgas VKEdel ja hargmaistel ettevõtjatel korraldada Euroopa tasandil pensionide kogumist tõhusamalt[3]. Üle-euroopaline liikuvate teadlaste pensionifond[4] ja kavandatav Austria tööandjate piiriülene pensioniskeem[5] on ühed vähesed piiriülesed tööandjapensioni kogumisasutused. Kuid tõenäoliselt kasvab surve tööandjapensionide sektorile märkimisväärselt, sest riiklike pensionisüsteemide võimalused on aina piiratumad, ning piiriülestel tööandjapensioni kogumisasutustel on potentsiaali oma osa tööandjapensionide pakkumisel suurendada. Mitmes liikmesriigis on juba vastu võetud uued õigusaktid, mille eesmärk on võimaldada neil saada piiriülese tööandjapensioni kogumisasutuse asukohaks[6].

Kolmandaks on leidnud kinnitust märkimisväärsete lünkade esinemine teabes, mida antakse pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kogu ELis. Paljud pensioniskeemiga hõlmatud isikud ei ole teadlikud sellest, et nende pensioniõigused ei ole tagatud; samuti ei teata seda, et vastupidiselt muudele finantslepingutele võivad tööandjapensioni kogumisasutused kogunenud pensioniõigusi kärpida[7]. Samuti ei olda sageli teadlikud tasude märkimisväärsest mõjust pensioniõigustele.

Ettepanekus on arvesse võetud viimaste aastate arvukaid algatusi, näiteks valge raamat pensionide kohta[8] ja roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta[9]. Lähtudes viimasest dokumendist, püütakse direktiivi läbivaatamisega tugevdada ka tööandjapensioni kogumisasutuste suutlikkust investeerida pikaajalise majandusprofiiliga varadesse ja toetada reaalmajanduse jätkusuutliku kasvu rahastamist.

Tööandjapensioni kogumisasutuste sektorit arendatakse paljudes liikmesriikides, kus seni on tööandjapensionide roll olnud väike, sealhulgas reguleerivate raamistike loomise kaudu. Kui ajakohast ELi reguleerivat raamistikku ei looda, võib tekkida oht, et liikmesriigid jätkavad lahknevate lahenduste väljatöötamist, mis veelgi süvendab õiguslikku killustatust. Lisaks muutuvad tööandjapensionide toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste viljad nähtavaks alles pika aja pärast. Kui nüüd ei tegutseta, kaovad võimalused kulude kokkuhoiuks ja investeeringute tasuvuseks, mille tulemuseks on miljonite eurooplaste puudulik finantsplaneerimine. Samuti suureneks ebaproportsionaalselt nooremate põlvkondade koormus ja kahjustada saaks põlvkondadevaheline solidaarsus.

Käesolevas ettepanekus ei kaaluta uute maksevõime eeskirjade kehtestamist, mis igal juhul ei ole määratud sissemaksega skeemide puhul asjakohased. Lisaks leiti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 2013. aasta kvantitatiivses mõju-uuringus,[10] et eespool osutatud aspektide kohta saab otsuse teha alles pärast seda, kui maksevõime kohta on kogutud põhjalikke andmeid.

1.1.        Ettepaneku eesmärgid

Ettepaneku üldine eesmärk on lihtsustada tööandjapensioni kogumist. Kindlam ja tõhusam tööandjapension aitab tagada piisava ja jätkusuutliku pensioni, suurendades täiendavate pensionisäästude osa pensionipõlve sissetulekutes. Samuti tugevdab see tööandjapensioni kogumisasutuste rolli ELi reaalmajanduse institutsionaalsete investoritena ja suurendab Euroopa majanduse suutlikkust suunata pikaajalisi hoiuseid majanduskasvu suurendavatesse investeeringutesse.

Ettepanekul on neli konkreetset eesmärki: 1) kõrvaldada allesjäänud usaldatavusnõuetega seotud tõkked, mis takistavad piiriüleste tööandjapensioni kogumisasutuste tööd, nähes eelkõige ette, et investeerimiseeskirjadena ja pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele teabe avalikustamise eeskirjadena tuleb kasutada päritoluliikmesriigi eeskirju, täpsustades piiriülese tegevuse menetlusi ja määrates selgelt kindlaks päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi tegevuse ulatuse; 2) tagada hea juhtimistava ja riskijuhtimine; 3) esitada selget ja asjakohast teavet pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele; ja 4) tagada, et järelevalve tegijatel oleksid vajalikud vahendid, et teha tõhusat järelevalvet tööandjapensioni kogumisasutuste üle.

1.2.        Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega. Euroopa Liidu toimimise lepinguga on ette nähtud meetmed, et tagada kõrgetasemelise tarbijakaitsega siseturu loomine ja toimimine ning teenuste osutamise vabadus.

Käesolev ettepanek on kooskõlas valge raamatuga pensionide kohta. Samuti on ettepanek vastavuses strateegiaga „Euroopa 2020,” mille kohaselt peavad eelarve konsolideerimine ja pikaajaline rahanduslik jätkusuutlikkus käima käsikäes liikmesriikide pensionisüsteemide struktuurireformiga[11]. Ettepanek on kooskõlas ka finantsteenuste valdkonna muude algatustega, näiteks Solventsus II,[12] investeerimisfondide valitsejate direktiiv (AIFMD)[13] ja MiFID II[14]. Sellisena sobib see hästi kokku komisjoni tegevuskavaga saavutada majanduskasvu toetamiseks tugevam finantssektor[15].

Ettepanek toetab inimõigusi, kaitstes pensione. See on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 25, mille kohaselt tuleb tunnustada ja austada eakamate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu. Kavandatavatel meetmetel on positiivne mõju tarbijakaitsele (artikkel 38) ja ettevõtlusvabadusele (artikkel 16), tagades pensionide suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste ja nende rahastajate piiriülest tegevust. Üldine eesmärk õigustab ettevõtlusvabaduse (artikkel 16) teatavaid piiranguid, sest ettepaneku eemärk on tagada turu usaldusväärsus ja stabiilsus.

2.           Huvitatud isikutega konsulteerimise tulemused ja mõju hindamine

Käesolevas ettepanekus on võetud aluseks arvukaid avalikke konsultatsioone seoses kvantitatiivseid aspekte, juhtimist ja teabe avalikustamist käsitlevate nõuetega. Arvestades tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse omapära, olid konsultatsioonidesse pidevalt kaasatud sotsiaalpartnerid (tööandjad ja ametiühingud). Juulis 2010 konsulteeris komisjon pensione käsitleva rohelise raamatu teemal, millest saadi palju mõtteid praeguse läbivaatamise jaoks[16]. Konsulteerimise käigus saadi 1700 vastust kogu EList, sealhulgas 350 vastust liikmesriikidelt, riikide parlamentidelt, ettevõtjatelt ja ametiühingu organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja tööstusharu esindajatelt[17].

Võttes arvesse tagasisidet pensione käsitleva rohelise raamatu kohta, pöördusid komisjoni talitused aprillis 2011 EIOPA poole, et saada direktiivi muutmiseks vajalikke tehnilisi suuniseid. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, soovitas EIOPA kohaldada tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes Solventsus II direktiivis ette nähtud juhtimisraamistikku. Pärast suuniste eelnõu avaldamist[18] peeti laiaulatuslikke konsultatsioone[19]. Veebruaris 2012 esitas EIOPA lõplikud suunised, mille alusel korraldas siseturu ja teenuste peadirektoraat huvirühmadega arvamustevahetuse, mis toimus 1. märtsil 2012 avaliku arutelu raames. Seejärel tegid komisjoni talitused kvantitatiivseid nõudeid käsitleva kvantitatiivse mõju-uuringu ja halduskoormust käsitleva uuringu, milles vaadeldi juhtimise ja teabe avalikustamisega seonduvaid aspekte. Mõlemas uuringus kasutati tööstusharu ja sotsiaalpartnerite panust.

Käesoleva ettepaneku juurde kuulub mõju hindamise aruanne, milles arutletakse mitme poliitikavaliku ja alamvaliku üle. 4. septembril 2013 esitati aruanne kõigepealt mõjuhindamiskomiteele. Komitee palus seda täiendada eri sidusrühmade seisukohtade, probleemi määratluse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspektide, valikuvõimaluste ja oodatava mõjuga. Aruanne vaadati vastavalt läbi ja peamised muudatused olid järgmised: i) kirjeldati põhjalikumalt liikmesriikide ja eri kategooriate sidusrühmade seisukohti; ii) selgitati üksikasjalikumalt probleeme, mida sooviti kavandatava meetmega lahendada; iii) seoses subsidiaarsusega selgitati täpsemalt ELi sekkumist; iv) selgitati, et ettepanekut järelevalvelise aruandluse edasiseks ühtlustamiseks ei tehta; v) lisati uus osa mõju kohta, mida algatus avaldab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele; ja vi) kirjeldati üksikasjalikumalt eeldusi, mida kasutati eri poliitikavalikute eeldatavate tulude ja kulude arvutamisel. Mõjuhinnang esitati uuesti 16. oktoobril 2013. Mõjuhindamiskomitee märkis 6. novembril, et ta ei saa anda positiivset arvamust, ja tegi ettepaneku teha täiendavaid parandusi.

3.           Ettepaneku õiguslik külg

3.1.        Õiguslik alus

Ettepanekuga sõnastatakse uuesti direktiiv 2003/41/EÜ. Samal ajal kodifitseeritakse direktiivi muutmata sätted ja muudetakse direktiivi. Direktiivi 2003/41/EÜ õiguslikud alused on endised EÜ asutamislepingu artiklid 47 (lõige 2), 55 ja 95 (praegu ELi toimimise lepingu artiklid 53, 62 ja artikli 114 lõige 1).

Ettepanekuga säilitatakse direktiivi õiguslikud alused. Sellega püütakse luua siseturg teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse kaudu, reguleerides füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist ning tagades tarbijate kõrgetasemelise kaitse.

Direktiiv 2003/41/EÜ reguleerib selliseid valdkondi nagu tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse tingimused, sealhulgas registrisse kandmisel ja tegevuslubade andmisel kasutatav üldine lähenemisviis; eeskirjad ja menetlused, mida järgida siis, kui tööandjapensioni kogumisasutus soovib oma teenuseid pakkuda teistes liikmesriikides; kvantitatiivsed maksevõime eeskirjad; mõistlikkuse põhimõttel rajanevad investeerimiseeskirjad; tõhusa juhtimise nõuded, sealhulgas sobivus ja nõuetele vastavus, siseauditi ja aktuaari teenuste kasutamine, riskijuhtimise nõuded, depositooriumite kasutamine, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antav teave; järelevalvevolitused ja aruandluskohustused.

Ettepanekus arendatakse neid elemente edasi. Seoses tööandjapensioni kogumisasutuse avalikustatava teabega nähakse ettepanekus ette kogu ELi hõlmav pensionihüvitise teatis. Tööandjapensioni kogumisasutuste tõhusaks juhtimiseks kehtestatakse ettepanekus üksikasjalikud eeskirjad sobivuse ja nõuetele vastavuse ning põhifunktsioonide, sealhulgas riskijuhtimise kohta. Samuti on ettepaneku eesmärk lihtsustada piiriülest tegevust.

Direktiivi 2003/41/EÜ kaks eesmärki jäävad alles. Kumbagi eesmärki ei saa teisega võrreldes pidada teisejärguliseks või kaudseks. Näiteks tugevdab tarbijakaitset tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimise professionaalsemaks muutmine juhtkonna ülesannete ja vastutuse täpsema piiritlemise ja tulevikule orienteeritud riskihindamise kasutuselevõtu kaudu. Samuti annab pensionihüvitise teatisest saadav teave pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele õiguse nõuda tööandjapensioni kogumisasutustelt suuremat vastutustundlikkust. Nende nõuete ühtlustamine kõrgemal tasandil lihtsustab piiriülest tegevust, vähendades tehingukulusid ja pakkudes turu-uuendusteks vajalikku stiimulit.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

ELi selle valdkonna tegevus annab lisaväärtust, mida liikmesriigid üksi ei suudaks pakkuda: i) kõrvaldab takistused tööandjapensioni kogumisasutuste piiriüleselt tegevuselt; ii) tagab ELis kõrgema tarbijakaitse miinimumtaseme; iii) aitab saavutada mastaabisäästu, riskide hajutamist ja piiriülesele tegevusele omast innovatsiooni; iv) väldib finantsteenuste sektorite vahelist õiguslikku arbitraaži; v) väldib liikmesriikide vahelist õiguslikku arbitraaži; ja vi) arvestab piiriüleste töötajate huvidega.

Kavandatava meetme kohaselt jääb liikmesriikidele täielik vastutus oma pensionisüsteemide korraldamise eest. Läbivaatamine ei sea seda eesõigust kahtluse alla. Samuti ei hõlma läbivaatamine riikide sotsiaal-, töö-, maksu- ja lepinguõigusega seonduvaid küsimusi.

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Valitud poliitikavõimalustega püütakse leida tasakaal avaliku huvi, pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitse ning asutuste, sponsorite ja järelevalve tegijate kulude vahel. Poliitikavõimalusi on hoolikalt analüüsitud, need on välja töötatud miinimumstandarditena ning seejärel kohandatud, võttes arvesse erinevaid ärimudeleid. Seepärast peaks ettepanek tööandjapensionide kogumist stimuleerima.

3.3.        Viited muudele direktiividele

Ettepaneku puhul on tegemist uuesti sõnastamisega ja selles viidatakse direktiividele 2003/41/EÜ, 2009/138/EÜ, 2010/78/EL,[20] 2011/61/EL ja 2013/14/EL[21]. Käesoleva direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/41/EÜ.

3.4.        Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Kuna tegemist on direktiivi 2003/41/EÜ uuesti sõnastamisega, keskendutakse allpool esitatud üksikasjalikes kirjeldustes vaid uutele sätetele ning nendele sätetele, mida tuleb muuta.

I jaotis – ÜLDSÄTTED

Artikkel 6 sisaldab nüüd selliseid uusi ja/või täpsustatud mõisteid nagu „sponsorettevõtja”, „päritoluliikmesriik”, „vastuvõttev liikmesriik”, „ülekandev” ja „vastuvõttev” asutus, „reguleeritud turg”, „mitmepoolne kauplemissüsteem”, „organiseeritud kauplemissüsteem”, „püsiv andmekandja” ja „põhifunktsioonid”.

Koostoimes artikliga 10 ei loetleta artiklis 9 tegevusele esitatavaid tingimusi enam eraldi, vaid antakse vastutus liikmesriikidele, kes peavad tagama iga kogumisasutuse registrisse kandmise või talle asjakohase tegevusloa andmise ning selle, et asutustel on nõuetekohaselt kehtestatud eeskirjad pensioniskeemide toimimiseks.

Artiklit 12 muudetakse kolmel viisil. Esiteks täpsustatakse, et kogumisasutus viib ellu piiriülest tegevust siis, kui ta juhib pensioniskeemi, mis kuulub teise liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusaktide reguleerimisalasse, kaasa arvatud olukorrad, kus kogumisasutus ja sponsorettevõtja asuvad samas liikmesriigis[22]. Teiseks nähakse lõikes 4 ette nõue, mille kohaselt peab päritoluliikmesriigi pädev asutus esitama põhjendatud otsuse, kui ta peaks piiriülese tegevuse keelustama. Lisaks, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei teavita vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust, tuleb tal esitada keeldumise põhjused. Kolmandaks ei tohi vastuvõttev liikmesriik enam kehtestada piiriülese tegevusega tegeleva asutuse suhtes täiendavaid teabe esitamise nõudeid. Põhjuseks on see, et ettepanekuga kehtestatakse standardne pensionihüvitise teatis (vt artiklid 40–54).

Artiklis 13 nähakse ette uued eeskirjad pensioniskeemide piiriüleseks ülekandmiseks, milleks tuleb saada eelluba vastuvõtva kogumisasutuse päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt. Kui pensionisüsteemi korraldust käsitlevates siseriiklikes sotsiaal- ja tööõigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, peavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad või vajaduse korral nende esindajad pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma. Artikkel 13 sisaldab ka teabevahetuse eeskirju nende kohaldatavate sotsiaal- ja tööõigusaktide kohta, mille kohaselt tuleb pensioniskeemi hallata. Kui vastuvõttev asutus soovib pärast ülekandmist ellu viia piiriülest tegevust, kohaldatakse artikli 12 lõikeid 8 ja 9. Kogumisasutus haldab pensioniskeemi kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusaktidega,[23] muutmata seejuures kaitse taset pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate jaoks, keda ülekandmine puudutas.

II jaotis – KVANTITATIIVSED NÕUDED

Investeerimiseeskirju käsitlevat artiklit 20 muudetakse kolmel viisil. Esiteks ei tohi vastuvõttev liikmesriik enam kehtestada piiriülese tegevusega tegeleva asutuse suhtes täiendavaid investeerimisnõudeid. See lihtsustab investeeringute juhtimise korraldust, eriti määratud sissemaksega skeemide puhul. See ei vähenda pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitset, sest lisaks nähakse ette tugevamad juhtimis- ja järelevalve-eeskirjad. Teiseks on ajakohastatud artikli 20 lõike 6 punkti a, et võtta arvesse määruses (EL) nr …/… [MiFIR] kasutatud terminoloogiat. Kolmandaks asendatakse mitmemõtteline mõiste „riskikapitaliturud” (artikli 20 lõike 6 punkt c) terminoloogiaga, mis peegeldab paremini kõnealuse sätte algset tähendust, mille kohaselt liikmesriigid ei saa piirata asutusi investeerimast pikaajalistesse vahenditesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda. Lisaks ei tohiks investeerimiseeskirjad piirata investeeringuid noteerimata varasse, millega rahastatakse vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisi infrastruktuuriprojekte.

Asutuse maksevõimega seonduvate eeskirjade edasise ühtlustamise ettepanekut ei tehta.

III jaotis – TEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED

Ettepanekus jäetakse väikeste tööandjapensioni kogumisasutuste puhul alles võimalus, et liikmesriigid saavad direktiivi reguleerimisalast välja jätta asutused, kes haldavad skeeme, millega on hõlmatud kokku vähem kui 100 isikut. Teiste tööandjapensioni kogumisasutuste puhul tagatakse juhtimisnõuete proportsionaalsus erimeetmetega, näiteks seoses põhifunktsioonide ja riskihindamisega.

1. PEATÜKK – Juhtimissüsteem

Välja arvatud artiklid 31 ja 32 (endised artiklid 10 ja 12), on käesolev jaotis direktiivi uus osa, milles nähakse ette tööandjapensioni kogumisasutuste uued üksikasjalikud juhtimisnõuded.

Artiklis 21 sätestatakse, et tööandjapensioni kogumisasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan vastutab lõplikult selle eest, et tööandjapensioni kogumisasutus järgiks käesoleva direktiivi alusel vastu võetud õigus- ja haldusnorme. Tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimiseeskirjad ei piira sotsiaalpartnerite rolli asutuste juhtimises.

Artiklis 22 sätestatakse, et asutustel peab olema tõhus juhtimissüsteem, mis tagab nende tegevuse kindla ja usaldusväärse juhtimise. Juhtimissüsteem peab vastama tööandjapensioni kogumisasutuse tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele, et vältida olukorda, kus juhtimisnõuded osutuvad näiteks väikeste asutuste jaoks liiga koormavaks.

Artikli 23 kohaselt peavad tööandjapensioni kogumisasutused tagama, et kõigil isikutel, kes tegelikult juhivad tööandjapensioni kogumisasutust või kes täidavad põhifunktsioone, oleks kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused, mis võimaldavad tööandjapensioni kogumisasutuse kindlat ja usaldusväärset juhtimist või nende põhifunktsioonide nõuetekohast täitmist (sobivus), ja laitmatu maine ning et nad oleks usaldusväärsed (nõuetekohasus).

Artiklis 24 sätestatakse, et asutustel peab olema tugev tasustamispoliitika, millest tuleb üldsust teavitada. Samuti tehakse artiklis ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Artiklis 25 kehtestatakse põhifunktsioonide üldpõhimõtted. Tööandjapensioni kogumisasutused võivad lubada ühel inimesel või organisatsiooni üksusel täita mitut põhifunktsiooni, kuid riskijuhtimise funktsioon tuleb alati anda siseauditi funktsiooni täitvast erinevale inimesele või organisatsiooni üksusele.

Artiklis 26 märgitakse, et tööandjapensioni kogumisasutustel peab olema tõhus riskijuhtimissüsteem, mis on vajalik praeguste või võimalike tulevaste riskide, sealhulgas edasiantud ja uuesti edasiantud tegevusega seonduvate riskide ja nende vastastikmõju pidevaks tuvastamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks, juhtimiseks ja nendega seotud aruandluseks. Riskijuhtimine peab olema proportsionaalne kogumisasutuse suuruse, sisekorralduse, tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

Artiklis 27 nähakse ette tõhus siseauditi funktsioon, mis hõlmab selle hindamist, kas asutuse sisekontrollisüsteem ja tema juhtimissüsteemi teised elemendid, sealhulgas edasiantud tegevus ja uuesti edasiantud tegevus on asjakohased ja tõhusad. Siseauditi funktsiooni peab täitma vähemalt üks sõltumatu isik kas asutusest endast või väljastpoolt seda.

Artiklis 28 nähakse ette tõhus aktuaari funktsioon, mille täitja ülesanne on kooskõlastada ja jälgida kindlustustehniliste eraldiste arvutamist ning hinnata metoodika ja aluseks olevate mudelite asjakohasust, kui pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad ei kanna kõiki riske.

Artiklis 29 nähakse ette, et kogumisasutused teevad korrapäraselt ning pärast iga olulist muutust oma riskiprofiilis pensionide riskihindamise. Hindamises tuleb näidata mitme elemendi vastavust siseriiklikele nõuetele. Hindamine peaks hõlmama uusi või tekkivaid, kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riske. Pensionide riskihindamine peab olema proportsionaalne kogumisasutuse suuruse, sisekorralduse, tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

Artiklis 30 tehakse ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu pensionide riskihindamist käsitlev delegeeritud õigusakt.

2. PEATÜKK – Tegevuse edasiandmine ja investeeringute juhtimine

Artiklis 33 sätestatakse kolmandate pooltega lepingu sõlmimise eeskirjad (tegevuse või funktsiooni edasiandmine), sealhulgas edasiantud tegevuse uuesti edasiandmise korral.

3. PEATÜKK – Depositoorium

Artiklites 35–37 sätestatakse, et tööandjapensioni kogumisasutused määravad oma varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks depositooriumi, kui investeerimisrisk lasub täielikult pensioniskeemiga hõlmatud isikutel ja hüvitisesaajatel.

IV jaotis – PENSIONISKEEMIGA TULEVIKUS LIITUDA VÕIVATELE ISIKUTELE, PENSIONISKEEMIGA HÕLMATUD ISIKUTELE JA HÜVITISESAAJATELE EDASTATAV TEAVE

1. PEATÜKK – Üldsätted

Kõnealuses peatükis esitatakse varasemale artiklile 11 tuginedes üksikasjad teabe kohta, mis tuleb esitada pensioniskeemiga hõlmatud isikutele, pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele ja pärast pensionilejäämist hüvitisesaajatele.

Artiklis 38 sätestatakse teabe esitamise üldpõhimõtted.

Artiklis 39 sätestatakse teave, mida pensioniskeemiga hõlmatud isikud (ja hüvitisesaajad) peavad saama, näiteks poolte õigused ja kohustused, riskid ja investeerimisvõimalused ning teave selle kohta, kas tegemist on vaikeväärtustega või ei. Konkreetse pensioniskeemi tingimused tuleb avaldada asjaomase kogumisasutuse veebisaidil.

Artikliga 40 nähakse ette tööandjapensioni kogumisasutuste kohustus esitada isikule iga kaheteistkümne kuu järel pensionihüvitise teatis kõige selgemal võimalikul moel; see on ühtlasi aluseks, millele toetudes anda teavet võimaliku pensionide jälgimise teenuse tarbeks, nagu seda on kirjeldatud valges raamatus pensionide kohta[24]. Kui liikmesriigid juba annavad isikutele põhjalikku teavet ühe või enama pensionisamba kohta, jääb neile pandlikkus oma pensioniinfosüsteemide väljatöötamiseks, tingimusel et nad täidavad käesoleva ettepaneku nõudeid.

2. PEATÜKK – Pensionihüvitise teatis

Artiklites 40–44 kehtestatakse üldsätted pensionihüvitise teatise jaoks, mis on ette nähtud pensioniskeemiga hõlmatud isikutele. Pensionihüvitise teatise idee on pärit EIOPA nõuandest, mille ta andis Euroopa Komisjonile tööandjapensioni kogumise asutuste direktiivi läbivaatamise käigus. Teatise koostamisel on arvesse võetud mitme liikmesriigi parimat tava ja OECD rahvusvahelist tööd[25]. Võttes arvesse tööandjapensionide sektori eripära, tagab pensionihüvitise teatis võrreldavuse teabega, mida nõutakse õigusaktidega mujal finantssektoris, näiteks avatud investeerimisfondide (UCITS) põhiteabe dokument. Lisaks annab pensionihüvitise teatis piisava paindlikkuse liikmesriikidele, kes soovivad lisada konkreetsemaid nõudeid ja integreeritud süsteeme, mis võimaldavad teha pensionisüsteemi eri sammaste vahelisi võrdlusi.

Pensionihüvitise teatise standardvorm peaks võimaldama regulaarset teatist automaatselt esitada ja seda ülesannet edasi anda, hoides nõnda eriti väiksemate kogumisasutuste kulud madalal tasemel.

Artiklites 46–53 kehtestatakse pensionihüvitise teatise koostisosad, mida tuleb lugeda koos artikliga 45. Koostisosad on järgmised:

· pensioniskeemiga hõlmatud isiku isikuandmed;

· asutuse andmed;

· tagatised;

· saldo, sissemaksed ja kulud;

· pensioniprognoosid;

· investeerimisprofiil;

· eelnevate perioodide tootlus; ning

· lisateave.

Artiklis 54 tehakse ettepanek anda komisjonile volitused võtta vastu pensionihüvitise teatist käsitlev delegeeritud õigusakt.

3. PEATÜKK – Muud esitatavad andmed ja dokumendid

Selles peatükis käsitletakse andmeid, mis tuleb tööandjapensioni kogumisasutustel esitada pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele pensioni eri etappides, nagu vahetult enne pensioniskeemiga liitumist, vahetult enne pensionile jäämist või pensioni väljamaksmise etapis.

Artiklis 55 sätestatakse tööandjapensioni kogumisasutustele konkreetsed eeskirjad teabe esitamiseks pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele enne tööandjapensioni kogumisasutuse pensioniskeemiga liitumist.

Artiklis 56 nähakse ette teave, mis tuleb pensioniskeemiga hõlmatud isikule esitada enne pensionile jäämist. See tuleb esitada lisaks pensionihüvitise teatisele vähemalt kaks aastat enne pensionile jäämist olenemata sellest, kas pensionile jäämine on eelnevalt kindlaksmääratud või mitte.

Artiklis 57 sätestatakse täpne teave, mis tuleb pensioniskeemiga hõlmatud isikutele esitada pensioni väljamaksmise etapis. See hüvitisesaajatele antav teave peaks asendama pensionihüvitise teatise.

Artiklis 58 nähakse ette teave, mis tuleb esitada pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate taotluse korral.

V jaotis - USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE

1. PEATÜKK – Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve üldeeskirjad

Artiklis 59 sätestatakse, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve peamine eesmärk on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitse.

Artiklis 60 täpsustatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvad valdkonnad käesoleva direktiivi tähenduses. Selle artikliga kõrvaldatakse tööandjapensioni kogumisasutuste ebakindlus, mis tulenes liikmesriikide usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ulatuse erinevusest.

Artiklis 61 kehtestatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve üldpõhimõtted. Näiteks nähakse ette, et päritoluliikmesriigi pädev asutus on ainuisikuliselt vastutav kõigi tema jurisdiktsioonis registrisse kantud või tegevusloa saanud tööandjapensioni kogumisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest. Lisaks kehtestatakse artiklis põhimõte, et tööandjapensioni kogumisasutuste järelevalve peab olema ettenägev ja riskipõhine ning ühtlasi õigeaegne ja proportsionaalne.

Artiklis 63 nähakse ette järelevalvemenetlus, mille eesmärk on tuvastada tööandjapensioni kogumisasutused, millel on finantsilisi, organisatsioonilisi või muid omadusi, mis võivad suurendada riskiprofiili.

Artiklis 64 tagatakse, et kõiki käesoleva ettepanekuga kehtestatud uusi nõudeid võetakse arvesse pädevatele ametiasutustele seoses teabe esitamisega antavates volitustes.

Artiklis 65 sätestatakse, et pädevad ametiasutused peavad täitma oma ülesandeid läbipaistvalt ja vastutustundlikult.

2. PEATÜKK – Ametisaladus ja teabevahetus

Artiklites 66–71 kehtestatakse sätted ja tingimused, mis reguleerivad teabevahetust pädevate ametiasutuste ja selliste ametiasutuste või organite vahel, kelle ülesandeks on kaasa aidata rahandussüsteemi stabiilsuse tugevdamisele.

VI jaotis - LÕPPSÄTTED

Artiklites 73–81 nähakse ette koostöö- ja aruandluskohustus ning isikuandmete töötlemise tingimused. Artiklites nähakse ette direktiivi hindamine ja läbivaatamine, Solventsus II direktiivi 2009/138/EÜ muutmine, direktiivi rakendamise tähtaeg, kehtetuks tunnistamine ja adressaadid.

4.           Mõju eelarvele

Mõju eelarvele hinnatakse finantsselgituses. Mõju on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA) antud ülesannetega.

ê 2003/41/EÜ

2014/0091 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Vvõttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 5347(2), artiklit 6255 ja artikli 114 lõiget 195(1),

võttes arvesse Euroopa Kkomisjoni ettepanekut,

ò uus

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

ê 2003/41/EÜ

võttes arvesse Euroopa mMajandus- ja sSotsiaalkomitee arvamust,

ò uus

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

ê 2003/41/EÜ

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt(3) seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ[26] on korduvalt oluliselt muudetud[27]. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 1

Finantsteenuste tõeline siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks ühenduses.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

ð uus

(2)       Kõnealuse siseturu loomises on juba tehtud suuri edusamme, mis Siseturg ð peaks võimaldama ï võimaldavad finants asutustel tegutseda teistes liikmesriikides ja mis tagamavad finantsteenuste tarbijatele ð pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele ï kõrgetasemelise kaitse.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

Komisjoni teatises „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” nähakse ette hulk meetmeid, mis on vajalikud finantsteenuste siseturu ülesehitamiseks, ja Euroopa Ülemkogu kutsus üles 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissabonis toimunud kohtumisel rakendama nimetatud tegevuskava aastaks 2005.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

Finantsteenuste tegevuskavas rõhutatakse prioriteedina vajadust koostada viivitamata direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta, kuna nimetatud asutused on finantsasutused, kellel on oluline roll finantsturgude integreerumise, tõhususe ja likviidsuse tagamisel, aga nende tegevust ei reguleeri ühtne ühenduse õiguslik raamistik, mis võimaldaks neil saada täielikku kasu siseturu eelistest.

ò uus

(3)       Direktiiv 2003/41/EÜ oli esimene seadusandlik samm Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu loomisel. Tööandjapensioni kogumise tõeline siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus ja Euroopa vananeva ühiskonnaga toimetulekuks. Seni ei ole 2003. aasta direktiivi märkimisväärselt muudetud, et võtta tänapäevane riskipõhine juhtimissüsteem kasutusele ka tööandjapensioni kogumisasutustes.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(4)       ð Tuleb võtta meetmeid selliste täiendavate erapensionisäästude nagu tööandjapensionide arendamiseks. See on tähtis, sest sotsiaalkindlustussüsteemid on kasvava surve all, mis tähendab, et kodanikud hakkavad tulevikus tööandjapensioni hüvitisi kasutama üha enam neid täiendavana. ï Kuna sotsiaalkindlustussüsteemid on kasvava surve all, hakatakse tööandjapensioni hüvitisi kasutama tulevikus üha enam neid täiendavana. Seepärast tTuleks arendada tööandjapensioni hüvitisi, seadmata siiski kahtluse alla sotsiaalkindlustuse pensionisüsteemide tähtsust turvalise, kestva ja tõhusa sotsiaalkaitsena, mis peaks tagama vanaduses rahuldava elatustaseme ja peaks seetõttu olema Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel kesksel kohal.

ò uus

(5)       Käesolevas direktiivis võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusele ning kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, tagades eelkõige pensionide kogumise suurema läbipaistvuse, teadlikuma isikliku finants- ja pensionide planeerimise ning lihtsustades tööandjapensioni kogumisasutuste ja ettevõtjate piiriülest tegevust. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(6)       Vaatamata direktiivi 2003/41/EÜ jõustumisele püsivad usaldatavusnõuetega seonduvad olulised takistused, mis muudavad kogumisasutuste jaoks pensioniskeemide piiriülese juhtimise kallimaks. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate praegust minimaalset kaitsetaset. See on üha olulisem, sest märkimisväärselt on suurenenud selliste eurooplaste arv, kes kasutavad pensioniskeeme, millega antakse üleelamisrisk ja tururiskid kogumisasutuselt või tööandjapensioni skeemi pakkuvalt ettevõtjalt („sponsorettevõte”) üle üksikisikule. Lisaks tuleb tõsta pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antava teabe praegust miinimumtaset. Nende arengusuundumuste tõttu tuleb käesolevat direktiivi muuta.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 7

(7)       Käesolevas direktiivis sätestatud usaldatavusnormatiivid peavad tagama rangete järelevalvestandardite kehtestamise abil kõrge turvalisuse taseme tulevastele pensionäridele ning võimaldama tööandjapensioni skeemide tõhusat juhtimist.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 8

(8)       Asutused, kes tegutsevad täielikult eraldatult sponsorettevõtjatest ja kes tegutsevad rahastatuse põhimõttel ainueesmärgiga pakkuda pensionihüvitisi, peaksid omama teenuste osutamise vabadust ja investeerimisvabadust, mille teostamise suhtes kohaldatakse üksnes kooskõlastatud usaldatavusnõudeid, olenemata sellest, kas neid asutusi peetakse juriidilisteks isikuteks.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 9

(9)       Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kolme eri „samba” rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides. Teise samba raames peaks neile samuti jääma täielik vastutus erinevate tööandjapensioni hüvitisi pakkuvate asutuste, nagu näiteks (majandussektorite) sektoraalsete pensionifondide, ettevõtete pensionifondide ja elukindlustusseltside ülesannete ja tegevuse eest. Käesolev direktiiv ei sea seda eesõigust kahtluse alla.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 10

(10)     Füüsilisest isikust ettevõtjate osalust tööandjapensioni kogumisasutustes käsitlevates siseriiklikes eeskirjades esineb erinevusi. Mõnes liikmesriigis võivad tööandjapensioni kogumisasutused tegutseda selliste kutsealade või kutsealarühmadega sõlmitud kokkulepete alusel, mille liikmed tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena, või otse füüsilisest isikust ettevõtjatega ja töötajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Mõnes liikmesriigis võib füüsilisest isikust ettevõtja samuti asutusega liituda, kui ta tegutseb tööandjana või osutab oma kutseala teenuseid teisele ettevõtjale. Mõnes liikmesriigis ei saa füüsilisest isikust ettevõtjad tööandjapensioni kogumisasutusega liituda enne, kui teatavad nõuded, sealhulgas sotsiaal- ja tööõigusaktides kehtestatud nõuded on täidetud.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 11

(11)     Asutused, kes haldavad ühenduse liidu tasandil juba kooskõlastatud sotsiaalkindlustusskeeme, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Sellest olenemata tuleks arvesse võtta nende asutuste eripära, kes korraldavad ühes liikmesriigis nii sotsiaalkindlustusskeeme kui ka tööandjapensioni skeeme.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 12

(12)     Finantsasutused, kelle tegevus on ühenduse liidu õigusliku raamistiku piires juba reguleeritud, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast üldiselt välja jätta. Kuna kõnealused asutused võivad mõnel juhul siiski osutada tööandjapensionidega seotud teenuseid, siis on oluline tagada, et käesolev direktiiv ei põhjusta konkurentsimoonutusi. Selliseid moonutusi saab ära hoida, kohaldades käesoleva direktiivi usaldatavusnõudeid elukindlustusseltside tööandjapensionidega seotud tegevuse suhtes. Komisjon peaks samuti hoolikalt jälgima tööandjapensionide turuolukorda ja hindama võimalust laiendada käesoleva direktiivi vabatahtlikku kohaldamist teiste reguleeritud finantsasutuste suhtes.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 13

(13)     Püüdes tagada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, peaksid tööandjapensioni kogumisasutuste makstavad hüvitised üldiselt katma pensioni maksmise kuni hüvitisesaaja surmani. Samuti peaks olema võimalik maksta hüvitisi teatud tähtaja jooksul või ühekordse summana.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 14

(14)     Oluline on tagada, et vanurid ja puudega inimesed ei satuks vaesuse ohtu ja et neil oleks rahuldav elatustase. Biomeetriliste riskide piisav katmine tööandjapensioni korralduses on vanurite vaesuse ja kindlusetuse vastu võitlemise seisukohalt oluline. Pensioniskeemi loomisel peaksid tööandjad ja töötajad või nende esindajad võtma arvesse võimalust, et pensioniskeem sisaldaks vahendeid pikaealisuse üleelamis- ja töövõimetuse riskide katmiseks, samuti vahendeid toitja kaotanud ülalpeetavate jaoks.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 15

(15)     Võimaldades liikmesriikidel jätta siseriiklike rakendusaktide kohaldamisalast välja asutused, kes haldavad skeeme, millega on hõlmatud vähem kui 100 isikut, võidakse järelevalvet mõnes liikmesriigis hõlbustada, ilma et see kahjustaks kõnealuse valdkonna siseturu nõuetekohast toimimist. See ei tohi aga piirata kõnealuste asutuste õigust nimetada oma investeerimisportfellide juhtimiseks ja varade haldamiseks investeerimisjuhte ja haldajaid, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis ning kes on nõuetekohaselt saanud tegevusloa.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 16

(16)     Asutused, kellega liitunutel ei ole õigust teatava suurusega hüvitistele ja nende liitunute huvid on kaitstud kohustusliku seadusejärgse maksevõimetusejõuetuse kindlustusega, nagu “Unterstützungskassen” Saksamaal, peaksid olema jäetud käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 17

(17)     Liitunute ja hüvitisesaajate kaitsmiseks peaksid tööandjapensioni kogumisasutused piirduma käesolevas direktiivis osutatud tegevuste ja nendest tulenevate tegevustega.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 18

(18)     Sponsorettevõtja pankroti korral on liitunul oht kaotada nii oma töökoht kui ka omandatud pensioniõigused. Seetõttu tuleb tagada, et kõnealune ettevõtja ja asutus on üksteisest selgesti eraldatud ning liitunute kaitsmiseks on kehtestatud minimaalsed usaldatavusnormatiivid.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 19

(19)     Tööandjapensioni kogumisasutuste tegutsemises ja järelevalve teostamises on liikmesriigiti olulisi erinevusi. Mõnes liikmesriigis ei saa saab järelevalvet teostada mitte üksnes asutuse enda üle, vaid ka nende üksuste või ettevõtjate üle, kes on volitatud kõnealuseid asutusi juhtima. Liikmesriigid peaksid saama seda eripära arvesse võtta, kuid tingimusel, et kõik käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on täidetud. Liikmesriigid peaksid samuti saama lubada kindlustusüksustel ja teistel finantsteenuseid osutavatel üksustel juhtida tööandjapensioni kogumisasutusi.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 20

(20)     Tööandjapensioni kogumisasutused on finantsteenuste osutajad, kes kannavad tööandjapensioni hüvitiste maksmise eest suurt vastutust, ning seetõttu peaksid nende tegevus ja tegutsemistingimused vastama teatavatele minimaalsetele usaldatavusnormatiividele.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 21

(21)     Kuna teatavates liikmesriikides on asutusi eriti palju, tuleb asutustelt nõutava eelloa andmise suhtes leida praktiline lahendus. Kui aga asutus soovib juhtida skeemi teises liikmesriigis, tuleks sellelt asutuselt nõuda päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelluba.

ê 2003/41/EC põhjendus 36 (kohandatud)

ð uus

(22)     Asutustel peaks olema võimalus osutada oma teenuseid teistes liikmesriikides, ilma et see piiraks pensionisüsteemi korraldust käsitlevate siseriiklike sotsiaal- ja tööõigusaktide kohaldamist, kaasa arvatud kohustusliku liitumise ja kollektiivläbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete tulemuste osas, ð kui nad saavad oma päritoluliikmesriigi pädeva asutuse loa ï. Asutustel tuleks lubada vastu võtta toetusi ð mis tahes ï teistes liikmesriikidesgis asutatud ettevõtjatelt ja juhtida pensioniskeeme, millel on liitunuid rohkem kui ühest liikmesriigist. Selle tulemusena saavutaksid kõnealused asutused märkimisväärse mastaabisäästu, paraneks liiduühenduse majanduse konkurentsivõime ja hõlbustuks tööjõu liikumine. See nõuab usaldatavusnormatiivide vastastikust tunnustamist. Järelevalvet kõnealuste usaldatavusnormatiivide nõuetekohase rakendamise üle teostavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kui ei ole sätestatud teisiti.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 37

ð uus

(23)     Kui ühes liikmesriigis asuv asutus juhib teises liikmesriigis sõlmitud tööandjapensioni skeemi, siis peaks ta täielikult järgima vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid sotsiaal- ja tööõigusaktide sätteid selles osas, mis on seotud tööandjapensionidega, näiteks pensionihüvitiste määratlus ja maksmine ning pensioniõiguste üleandmise tingimused. ð Usaldatavusnormatiivide reguleerimisala tuleks täpsustada, et tagada kogumisasutuste piiriülese tegevuse õiguskindlus. ï

ò uus

(24)     Kogumisasutustel peaks olema võimalik pensioniskeeme üle kanda teistele liidus asuvatele asutustele, et lihtsustada tööandjapensioni kogumise korraldamist liidu tasandil, kui selleks on pensioniskeemi vastuvõtva asutuse („vastuvõttev kogumisasutus”) päritoluliikmesriigi pädeva asutuse luba. Kui pensionisüsteemi käsitlevates siseriiklikes sotsiaal- ja tööõigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, peavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad või vajaduse korral nende esindajad pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 26

(25)     KindlustustTehniliste eraldiste kaalutletud arvutamine on oluliseks tingimuseks selle tagamisel, et asutus suudab täita pensionihüvitiste maksmise kohustusi. KindlustustTehnilised eraldised tuleb arvutada tunnustatud kindlustusstatistiliste meetodite põhjal ja need tuleb kinnitada kvalifitseeritud isikutel. Maksimaalne intressimäär valitakse ettevaatuspõhimõtet järgides vastavalt asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. KindlustustTehniliste eraldiste miinimumsumma peaks olema piisav hüvitisesaajatele juba makstavate hüvitiste maksmise jätkamiseks ja kajastama liitunutele kogunenud pensioniõigustest tulenevaid kohustusi.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 27

(26)     Asutuste poolt kaetud riskid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Seepärast peaks päritoluliikmesriikidel olema võimalik arvutada kindlustustehnilisi eraldisi käesoleva direktiivi sätteid täiendavate ja nendest sätetest üksikasjalikumate eeskirjade kohaselt.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 28

(27)     KindlustustTehniliste eraldiste katmine piisavate ja asjakohaste varadega kaitseb pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve sponsorettevõtja pankroti korral. Eriti piiriülese tegevuse korral on liikmesriikide kohaldatavate järelevalvepõhimõtete vastastikuse tunnustamise tõttu vajalik, et kindlustustehnilised eraldised oleksid alati täielikult kaetud.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 29

(28)     Kui asutus ei tegutse piiriüleselt, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada alafinantseerimist tingimusel, et kehtestatakse nõuetekohane kava täieliku finantseerimise taastamiseks, ilma et see piiraks tööandja pankroti korral töötajate kaitset käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist käsitleva nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiivi 80/987/EMÜ (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[28] kohaldamist.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 30

(29)     Paljudel juhtudel võib tööandjapensioni kogumisasutuse asemel katta biomeetrilisi riske või tagada teatavaid hüvitisi või investeeringuid sponsorettevõtja. Mõnel juhul annab siiski asutus ise kõnealuse katte või tagatised ja sponsorettevõtja kohustused on üldjuhul täidetud vajalike osamaksude tasumisega. Sel juhul sarnanevad pakutavad tooted elukindlustusseltside toodetega, mistõttu peaks asjassepuutuvatelt asutustelt nõudma samasuguseid täiendavaid omavahendeid nagu elukindlustusseltsidelt.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 31

(30)     Tööandjapensioni kogumisasutused on väga pikaajalised investeerijad. Asutuste varasid ei tohi üldjuhul kasutada muuks otstarbeks kui pensionihüvitiste maksmiseks. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate õiguste piisavaks kaitsmiseks peaksid asutused saama valida varade sellise jaotuse, mis sobib kõige paremini nende kohustuste täpse iseloomu ja ajalise kehtivusega. Nendel põhjustel on vaja tõhusat järelevalvet ja investeerimiseeskirjade suhtes tuleks kohaldada lähenemist, mis annab asutustele piisavalt paindlikkust kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika määramiseks ning mis kohustab neid tegutsema kaalutletult. Ettevaatuspõhimõte nõuab seega iga tööandjapensioni kogumisasutuse liikmeskonna struktuuriga kohandatud investeerimispoliitikat.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(31)     Käesolev direktiiv on seega esimeseks sammuks Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu loomisel. Seades ettevaatuspõhimõtte kapitaliinvesteeringute aluspõhimõtteks ja võimaldades asutustel tegutseda piiriüleselt, soodustatakse säästude suunamist tööandjapensioni kogumisse, aidates seeläbi kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 32 (kohandatud)

(32)     Järelevalve meetodid ja praktika erinevad liikmesriigiti. Seetõttu tuleks liikmesriikidele anda teatav õigus valida, milliseid konkreetseid investeerimist käsitlevaid eeskirju nad soovivad kehtestada oma territooriumil asuvate asutuste suhtes. Nende eeskirjadega ei tohi Ö ei tohiks Õ aga piirata kapitali vaba liikumist, kui see ei ole põhjendatud ettevaatuspõhimõttega.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 33 (kohandatud)

ð uus

(33)     Kuna tööandjapensioni kogumisasutused on väga pikaajalised investeerijad, kellel on madal likviidsusrisk kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad ettevaatuspõhimõtet järgides investeerida nii mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, kui ka ð pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse ï riskikapitaliturgudesse. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Seetõttu ei tohiks piirata investeerimist aktsiatesse, riskikapitaliturgudesse ja valuutasse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused, ð pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, ega mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse, ï välja arvatud ettevaatuspõhimõttega põhjendatud juhtudel.

ò uus

(34)     Mis on pikaajalise majandusprofiiliga instrumendid, võib laialt tõlgendada. Need instrumendid ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole neil juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. Need instrumendid hõlmavad osalusi, võlainstrumente börsil noteerimata äriühingutes ja nendele antud laenusid. Börsil noteerimata äriühingud hõlmavad taristuprojekte, börsil noteerimata äriühinguid, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja kinnisvara või muud reaalvara, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. Vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste infrastruktuuriprojektide puhul on sageli tegemist noteerimata varaga, mis sõltuvad projekti rahastamiseks antavatest pikaajalistest laenudest.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 34 (kohandatud)

Kui aga asutus tegutseb piiriüleselt, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda teatavate piirangute kohaldamist investeerimisele aktsiatesse ja sarnastesse varadesse, millega ei ole lubatud reguleeritud turul kaubelda, sama ettevõtja emiteeritud aktsiatesse ja muudesse instrumentidesse või muus vääringus väljendatud varadesse tingimusel, et kõnealuseid nõudeid kohaldatakse ka vastuvõtvas liikmesriigis asuvate asutuste suhtes.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 35 (kohandatud)

Piirates asutuste vabadust valida endale asjakohase tegevusloa saanud varahaldur, piiratakse konkurentsi siseturul, mistõttu sellised piirangud tuleks kõrvaldada.

òuus

(35)     Kogumisasutustel peaks olema lubatud investeerida teistesse liikmesriikidesse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste eeskirjadega, et vähendada piiriülese tegevuse kulusid. Seega ei tohiks vastuvõtval liikmesriigil olla lubatud kehtestada teistes liikmesriikides asuvatele kogumisasutustele täiendavaid investeerimisnõudeid.

(36)     Teatavaid riske ei saa tehniliste eraldiste kvantitatiivsete nõuete ja rahastamisnõuetega vähendada, vaid selliste riskidega saab nõuetekohaselt tegeleda ainult juhtimisnõuete kaudu. Seetõttu on tõhus juhtimissüsteem nõuetekohase riskijuhtimise seisukohalt väga tähtis. Need süsteemid peavad olema proportsionaalsed tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(37)     Tasustamispoliitika, mis soodustab ülemääraste riskide võtmist, võib kahjustada asutuste usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist. Tasustamispoliitika põhimõtteid ja avalikustamisnõudeid, mida kohaldatakse liidu muude finantsinstitutsioonide liikide suhtes, tuleks kohaldada ka kogumisasutuste suhtes, pidades siiski silmas ka kogumisasutuste juhtimisstruktuuri võrreldes muude finantsinstitutsioonide liikidega ja vajadust arvestada kogumisasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(38)     Põhifunktsioon tähendab sisemist suutlikkust tagada konkreetsete juhtimisülesannete täitmine. Kogumisasutustel peaks olema piisav suutlikkus, et täita riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral ka aktuaari funktsioone. Konkreetse põhifunktsiooni sõnastamine ei võta asutuselt võimalust vabalt otsustada, kuidas seda funktsiooni praktikas täita, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti. See ei tohiks kaasa tuua põhjendamatult koormavaid nõudeid, kuna arvesse tuleb võtta asutuse tegevuse laadi, mahtu ja keerukust.

(39)     Kõik põhifunktsioone täitvad isikud peaksid olema sobivad ja nõuetekohased. Siiski peaks pädeva asutuse teavitamise nõue kehtima ainult põhifunktsioonide täitjate suhtes.

(40)     Väiksema ja vähem keeruka tööandjapensioni kogumisasutuse puhul peaks olema võimalik, et üks inimene või organisatsiooni üksus täidab mitut põhifunktsiooni, välja arvatud siseauditi funktsioon. Siiski peab seda põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus olema erinev kui sponsorettevõtjas samalaadset põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus, kuigi pädevale asutusele tuleks anda volitused teha erandeid, võttes arvesse asutuste tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust.

(41)     Tööandjapensioni kogumisasutustel tuleb riskijuhtimist tõhustada, et saada aru pensioniskeemi jätkusuutlikkusega seonduvatest võimalikest nõrkadest külgedest ja neid pädevate ametiasutustega arutada. Kogumisasutused peaksid riskijuhtimissüsteemi osana tegema oma pensionidega seonduva tegevuse riskihindamise. Riskihindamine tuleb teha kättesaadavaks ka pädevatele ametiasutustele. Sellise hindamise käigus peavad kogumisasutused muu hulgas esitama põhielementide kvalitatiivse kirjelduse, määrates kooskõlas siseriiklike õigusaktidega kindlaks oma finantseerimise positsiooni, riskijuhtimissüsteemi tõhususe ja suutlikkuse täita tehniliste eraldistega seonduvaid nõudeid. Riskihindamine peab hõlmama uusi ja tekkivaid riske, näiteks kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seonduvad riskid.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 22

(42)     Iga liikmesriik peaks nõudma, et iga tema territooriumil asuv asutus koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande majandusaasta aruande, mis võtavad arvesse iga asutuse juhitava pensioniskeemi, ning vajaduse korral iga pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande majandusaasta aruande. Auditeerimise eest vastutava isiku poolt nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne majandusaasta aruanne, mis annavad asutuse varadest, kohustustest ja finantsseisundist tõese ja erapooletu ülevaate ning mis võtavad arvesse iga asutuse juhitava pensioniskeemi, on pensioniskeemiga hõlmatud isikutele, skeemi hüvitisesaajatele ja pädevatele asutustele oluliseks teabeallikaks. Nende abil saavad eelkõige pädevad asutused jälgida, kas asutus on majanduslikult usaldatav, ja hinnata asutuse suutlikkust täita kõiki oma lepingulisi kohustusi.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 24

(43)     Tööandjapensioni kogumisasutuse investeerimispoliitika on otsustavaks teguriks nii tööandjapensionide turvalisuse kui ka taskukohasuse seisukohalt. Asutused peaksid seepärast koostama ülevaate investeerimispõhimõtete kohta ja selle vähemalt iga kolme aasta tagant läbi vaatama. Ülevaade peaks olema kättesaadav pädevatele asutustele ning soovi korral samuti igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule ja hüvitisesaajale.

ò uus

(44)     Kogumisasutustel võiks lubada juhtimise tervikuna või osaliselt üle anda teistele kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele üksustele. Kui kogumisasutused annavad põhifunktsiooni või mis tahes muu tegevuse edasi, peaksid nad jääma täielikult vastutavaks käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest.

(45)     Kogumisasutuste varade hoidmise ja järelevalve ülesandeid tuleks tugevdada depositooriumi rolli ja ülesannete täpsustamise kaudu. Depositoorium tuleks määrata ainult nendel asutustel, kes haldavad pensioniskeeme, millega hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad kannavad kõiki riske.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

Asjakohase teabe andmine pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele on äärmiselt oluline. See on eriti oluline asutuse majandusliku usaldatavuse, lepingutingimuste, hüvitiste ja kogunenud pensioniõiguste tegeliku rahastatuse, investeerimispoliitika ning riskide ja kulude haldamisega seotud teabenõuete puhul.

ò uus

(46)     Kogumisasutused peaksid võimalikele pensioniskeemiga liitujatele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele andma selget ja piisavat teavet, et aidata neil teha otsuseid pensioni kohta, ja tagada, et pensioniskeemi eri etapid, s.t nii liitumiseelne, pensioniskeemiga hõlmatud (sealhulgas eelpensioni) kui ka pensionijärgne etapp oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioniõiguste, pensionihüvitiste prognoositud tasemete, riskide ja tagatiste ning kulude kohta. Kui investeerimisriski kannavad pensioniskeemiga hõlmatud isikud, on oluline anda lisateavet ka investeerimisprofiili, olemasolevate valikuvõimaluste ja eelnevate perioodide tootluse kohta.

(47)     Enne pensioniskeemiga liitumist tuleks võimalikele pensioniskeemiga liitujatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, näiteks vastavalt olukorrale teave loobumisvõimaluste, osamaksude, kulude ja investeerimisvõimaluste kohta.

(48)     Kogumisasutuse pensioniskeemiga hõlmatud isikutele, kes ei ole veel pensionile jäänud, peaksid kogumisasutused koostama standardse pensionihüvitise teatise, mis sisaldab peamist isikukohast ja üldist teavet pensioniskeemi kohta. Pensionihüvitise teatisel peaks olema standardvorm, et lihtsustada arusaamist aja jooksul ja eri pensioniskeemidest kogunenud pensioniõigustest ja hõlbustada tööjõu liikumist.

(49)     Asutused peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikutele piisavalt vara enne pensionile jäämist teada andma nende pensioni väljamaksmise võimalustest. Kui pensionihüvitist ei maksta välja eluaegse annuiteedi alusel, peaksid pensioniskeemiga hõlmatud isikud, kelle pensioniiga läheneb, saama teavet kättesaadavate hüvitise väljamakse toodete kohta, et lihtsustada pensionipõlve rahalist planeerimist.

(50)     Pensionihüvitise maksmise etapis peaksid hüvitisesaajad samuti saama teavet oma hüvitiste ja vastavate maksevõimaluste kohta. See on eriti tähtis siis, kui hüvitisesaaja kannab märkimisväärse osa investeerimisriskist pensioni väljamaksmise etapis.

(51)     Pädev asutus peaks kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina pensioniskeemiga hõlmatud isikuid ja hüvitisesaajaid.

(52)     Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ulatus on liikmesriigiti erinev. See võib põhjustada probleeme siis, kui asutus peab järgima päritoluliikmesriigi usaldatavusnormatiive ja samal ajal ka vastuvõtva liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusaktide nõudeid. Kui täpsustada, millised valdkonnad kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisel usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohaldamisalasse, vähendab see õiguslikku ebakindlust ja seonduvaid tehingukulusid.

(53)     Kogumisasutuste siseturu eelduseks on usaldatavusnormatiivide vastastikune tunnustamine. Järelevalvet usaldatavusnormatiividest kinnipidamise üle peavad tegema asutuse päritoluliikmesriigi pädevad asutused. Liikmesriikidel tuleks pädevatele asutustele anda vajalikud volitused, et neil oleks võimalik kasutada ennetavaid ja korrigeerivaid meetmeid, kui asutused rikuvad käesolevas direktiivis sätestatud mis tahes nõuet.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 25 (kohandatud)

Oma põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks tuleks pädevatele asutustele anda küllaldased õigused teabe saamiseks ja volitused sekkumiseks asutuste ja neid tegelikult juhtivate isikute suhtes. Kui tööandjapensioni kogumisasutus on andnud üle sisulise tähtsusega ülesanded nagu investeeringute juhtimine, infotehnoloogia või raamatupidamine teistele ettevõtjatele (allhange), siis peaks olema võimalik laiendada teabe saamise õigusi ja sekkumisvolitusi nendele allhanketeenustele, et kontrollida, kas kõnealuseid ülesandeid täidetakse järelevalve eeskirjade kohaselt.

ò uus

(54)     Selleks et tagada tõhus järelevalve edasiantud, sealhulgas uuesti edasiantud tegevuse üle, on oluline, et pädeval asutusel oleks juurdepääs kõikidele asjaomastele andmetele, mis on selle teenuseosutaja valduses, kellele tegevus edasi anti, olenemata sellest, kas tegemist on reguleeritud või reguleerimata üksusega, ning õigus teha kohapealseid kontrolle. Turu arengu arvesse võtmiseks ja tagamaks, et jätkuvalt peetakse kinni edasiandmise tingimustest, peaksid kogumisasutused pädevaid asutusi oluliste või tähtsate tegevuste edasiandmisest eelnevalt teavitama.

(55)     Tuleks ette näha teabe vahetamine pädevate asutuste ning muude asutuste ja organite vahel, kelle ülesandeks on tugevdada finantsstabiilsust ja lõpetada pensioniskeeme. Seetõttu tuleks täpsustada sellist teabevahetust võimaldavad tingimused. Kui teavet võib avaldada üksnes pädevate asutuste sõnaselge nõusoleku alusel, peaks kõnealustel asutustel samuti olema vajaduse korral õigus seada oma nõusoleku andmisele ranged tingimused.

(56)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ[29] reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva direktiivi kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001[30] reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa järelevalveasutuste poolt käesoleva direktiivi alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ, ning isikuandmete vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(57)     Et tagada Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu ladus toimimine, peaks komisjon pärast EIOPAga konsulteerimist vaatama käesoleva direktiivi kohaldamise läbi, koostama selle kohta aruande ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige tehniliste eraldiste arvutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist, tehniliste eraldiste rahastamist, regulatiivseid omavahendeid, solventsusmarginaale, investeerimiseeskirju ja muid kogumisasutuse solventsuse ja finantsseisundiga seonduvaid aspekte.

(58)     Kogumisasutuste vahelise ausa konkurentsi tagamiseks tuleks pikendada üleminekuperioodi, mille jooksul Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ[31] reguleerimisalasse kuuluvad kindlustusseltsid võivad jätkata tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 4 osutatud tingimustel kuni 31. detsembrini 2022. Seepärast tuleks vastavalt muuta direktiivi 2009/138/EÜ.

(59)     Käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitused võtta vastu õigusakte, et selgitada tasustamispoliitikat, pensionide riskihindamist ja pensionihüvitise teatist. On eriti oluline, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus nõuetekohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 38 (kohandatud)

Kui pensioniskeem on muust tegevusest eraldatud, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid sellele skeemi suhtes eraldi.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 39 (kohandatud)

On oluline sätestada liikmesriikide pädevate asutuste vaheline koostöö järelevalve eesmärgil ning nende pädevate asutuste ja komisjoni vaheline muul eesmärgil tehtav koostöö. Oma kohustuste täitmiseks ja käesoleva direktiivi ühtsele ja õigeaegsele rakendamisele kaasaaitamiseks peaksid pädevad asutused andma üksteisele käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajalikku teavet. Komisjon on osutanud kavatsusele luua järelevaatajate komitee, et edendada riiklike pädevate asutuste vahelist koostööd, kooskõlastamist ja arvamuste vahetamist ning soodustada järjekindlust käesoleva direktiivi rakendamisel.

ê 2003/41/EÜ põhjendus 40

(60)     Tööandjapensioni kogumisasutusi hõlmava liidu ühenduse ühise õigusliku raamistiku loomise eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada, vaid nimetatud eesmärki on selle saavutamiseks kavandatud meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu ühenduse tasandil, mistõttu võib liit ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Mainitud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks.

ò uus

(61)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta[32] kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(62)     Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(63)     Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ê 2003/41/EÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

ò uus

I jaotis

ÜLDSÄTTED

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1

Teema Ö Reguleerimisese Õ

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse alustamise ja majandustegevuse eeskirjad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes. Kui vastavalt siseriiklikule õigusele tööandjapensioni kogumisasutused ei ole juriidilised isikud, kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi kas nende asutuste suhtes või, kooskõlas lõikega 2, nende asjakohase tegevusloa saanud üksuste suhtes, kes vastutavad kõnealuste asutuste juhtimise eest ning tegutsevad nende asutuste nimel.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

a) sotsiaalkindlustuse skeeme haldavate asutuste suhtes, mis kuuluvad Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu Õ määruse määruste (EMÜEÜ) nr 1408/71[33]883/2004[34] ja määruse (EMÜEÜ) nr 574/72[35]987/2009[36] reguleerimisalasse;

ê 2011/61/EL artikli 62 lõige 1

              b) asutuste suhtes, mis kuuluvad direktiivi direktiivide 73/239/EMÜ[37], direktiivi 85/611/EMÜ[38], direktiivi 93/22/EMÜ[39], direktiivi 2000/12/EÜ[40] ja direktiivi 2002/83/EÜ[41] 2004/39/EÜ[42], 2009/65/EÜ[43], 2009/138/EÜ, 2011/61/EL[44] ja 2013/36/EL[45] reguleerimisalasse;

ê 2003/41/EÜ

              c) põlvkondadevahelise ümberjaotusskeemi alusel tegutsevate asutuste suhtes;

              d) asutuste suhtes, kelle sponsorettevõtja töötajatel ei ole õigusi hüvitistele ja kelle sponsorettevõtja saab varad lunastada igal ajal, täitmata vältimatult oma pensionihüvitiste maksmise kohustusi;

              e) äriühingute suhtes, kes kasutavad bilansilisi reserve oma töötajatele pensionihüvitiste maksmiseks reservfondil põhinevaid pensioniskeeme.

Artikkel 3

Kohaldamine sotsiaalkindlustusskeeme haldavate asutuste suhtes

Tööandjapensioni kogumisasutusedte suhtes, kes haldavad ka selliseid kohustuslikke töötamisega seotud pensioniskeeme, mida loetakse määruste (EMÜEÜ) nr 1408/71 883/2004 ja (EMÜEÜ) nr 574/72 987/2009 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustusskeemideks, kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mittekohustusliku tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse osas. Sellisel juhul peab kohustusi ja neile vastavaid varasid hoidma eraldi muust tegevusest ning neid ei ole võimalik üle kanda sellistesse kohustuslikesse pensioniskeemidesse, mida loetakse sotsiaalkindlustusskeemideks, või vastupidi.

Artikkel 4

Vabatahtlik kohaldamine direktiivi 2002/83/EÜ 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate asutuste suhtes

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

Päritoluliikmesriigid võivad kohaldada käesoleva direktiivi artikleid 9–16 ja artikleid 18–20 Ö 9–15, artikleid 20–23, artikli 24 lõikeid 1–2, artikleid 25–29, artikleid 31–53 ja artikleid 55–71 Õ direktiivi 2002/83/EÜ 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate Ö elukindlustusseltside Õ kindlustusseltside tööandjapensioni kogumisega seotud tegevuse suhtes. Sellisel juhul peab kõiki mainitud tegevusele vastavaid varasid ja kohustusi hoidma eraldi muust tegevusest ning neid haldama ja korraldama eraldi Ö elukindlustusseltsi Õ kindlustusseltsi muust tegevusest ilma et neid oleks võimalik üle kanda.

Sellisel juhul ja ainult niivõrd, kui see puudutab seltside tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust ei kohaldata Ö elukindlustusseltsi Õ kindlustusseltside suhtes direktiivi 2002/83/EÜ artikleid 20, 26, 31 ja 36 2009/138/EÜ artikleid Ö 76–86, artiklit 132, artikli 134 lõiget 2, artiklit 173, artikli 185 lõiget 5, artikli 185 lõikeid 7–8 ja artiklit 209 Õ.

Päritoluliikmesriik tagab, et kas pädevad asutused või direktiivi 2002/83/EÜ 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate Ö elukindlustusseltsi Õ kindlustusseltside järelevalve eest vastutavad asutused kontrollivad osana oma järelevalvealasest tööst, et tööandjapensioni kogumisega seotud tegevus on rangelt eraldatud muust tegevusest.

Artikkel 5

Väikesed pensioniasutused ja riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi kas tervikuna või osaliselt, välja arvatud artiklit 19 Ö artikleid 34–37 Õ, nende territooriumil asuva asutuse suhtes, kes haldab pensioniskeeme, millel on kokku vähem kui 100 liitunut. Kui artikli 2 lõikest 2 ei tulene teisiti, peab Ö tuleb Õ sellistele asutustele siiski andma õiguse kohaldada käesolevat direktiivi vabatahtlikult. Artiklit 20 12 võib kohaldada ainult siis, kui kohaldatakse direktiivi kõiki teisi sätteid.

Liikmesriigid võivad otsustada valida mitte kohaldada artikleid 9–17 Ö 1–8, artiklit 12, artiklit 20 ja artikleid 34–37 Õ asutuste suhtes, kes tegelevad tööandjapensionide pakkumisega seaduse alusel ja ametiasutuste tagatisel. Artiklit 20 12 võib kohaldada ainult siis, kui kohaldatakse direktiivi kõiki teisi sätteid.

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

              a) „tööandjapensioni kogumisasutus” või „asutus” – asutus, olenemata tema õiguslikust vormist, kes tegutseb rahastatuse põhimõttel, on loodud eraldi mis tahes sponsorettevõtjast või spondeerivast ettevõtlusharust eesmärgiga pakkuda tööandjapensioni hüvitisi kokkuleppe või lepingu alusel, mis on sõlmitud:

– tööandja(te) ja töötaja(te) või nende vastavate esindajate vahel individuaalselt või kollektiivselt, või

– füüsilisest isikust ettevõtjatega kooskõlas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega,

              ja kes teostab otseselt nendest tegevustest tulenevaid tegevusi;

              b) „pensioniskeem – leping, kokkulepe, usaldusleping või eeskiri, milles nähakse ette antavad pensionihüvitised ja nende andmise tingimused;

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

              c) „sponsorettevõtja” – tööandjapensioni kogumisasutusele osamakseid tegev ettevõtja või muu organ, olenemata sellest, kas see hõlmab ühte või enamat juriidilist või füüsilist isikut või koosneb ühest või enamast juriidilisest või füüsilisest isikust, kes tegutseb tööandjana või füüsilisest isikust ettevõtjana või mis tahes nende kombinatsioonina; ð kes on siseriiklike õigusaktide kohaselt õiguslikult kohustatud pakkuma pensioniskeemi või kes on võtnud sellise kohustuse vabatahtlikult; ï

ê 2003/41/EÜ

              d) „pensionihüvitised” – hüvitised, mida makstakse pensionilejäämise või oodatava pensionilejäämise korral või lisaks kõnealustele hüvitistele ja neid täiendavatena surma, töövõimetuse või töötamise lõpetamise korral või haiguse, vaesuse või surma korral toetustena tehtavad maksed või osutatavad teenused. Et soodustada finantsilist kindlust pensioniloleku ajal, makstakse neid hüvitisi tavaliselt kuni hüvitisesaaja surmani. Neid võib siiski maksta ka tähtajaliselt või ühekordse summana;

              e) liitunu või „pensioniskeemiga hõlmatud isik” – isik, kes on praegu või tulevikus oma kutsealase tegevuse alusel õigustatud saama pensionihüvitisi vastavalt pensioniskeemi tingimustele;

              f) „hüvitisesaaja” – isik, kes saab pensionihüvitisi;

              g) „pädev asutus” – riiklik asutus, kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud kohustusi;

              h) „biomeetrilised riskid” – surma, töövõimetusega ja pikaealisusega seotud üleelamisriskid;

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

              i) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, ð kus asutusele on antud tegevusluba või kus on asutuse registrijärgne asukoht ja tema juhatuse peamine asukoht. „Juhatuse peamine asukoht” tähendab asukohta, kus asutuse otsuseid tegev organ teeb oma peamisi strateegilisi otsuseid; ï kus on asutuse registrijärgne asukoht ja tema juhatuse peamine asukoht, või kui asutusel ei ole registrijärgset asukohta, tema juhatuse peamine asukoht;

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

              j) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevaid sotsiaal- ja tööõigusakte kohaldatakse sponsorettevõtja ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute ð või hüvitisesaajate ï vaheliste suhete suhtes;.

ò uus

k) „ülekandev asutus” – asutus, kes kannab kogu pensioniskeemi või osa sellest üle teises liikmesriigis asuvale asutusele;

l) „vastuvõttev asutus” – asutus, kes võtab teises liikmesriigis asuvalt asutuselt vastu kogu pensioniskeemi või osa sellest;

m) „reguleeritud turg” – liidu mitmepoolne süsteem [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses;

n) „mitmepoolne kauplemissüsteem” – liidu mitmepoolne süsteem [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punkti 6 tähenduses;

o) „organiseeritud kauplemissüsteem” – liidus kasutatav [finantsinstrumentide turgude] määruse (EL) nr …/… artikli 2 lõike 1 punktis 7 osutatud mis tahes süsteem;

p) „püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab pensionikeemiga hõlmatud isikul ja hüvitisesaajal isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;

q) juhtimissüsteemi „põhifunktsioon” – sisemine suutlikkus täita praktilisi ülesandeid; juhtimissüsteem hõlmab selliseid funktsioone nagu riskijuhtimise funktsioon, siseauditi funktsioon ja ka aktuaari funktsioon, kui asutus võtab finantskohustusi või moodustab tehnilisi eraldisi.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 7

Asutuse tegevus

Liikmesriigid peavad nõudma nende territooriumil asuvatelt asutustelt oma tegevuse piiramist pensionihüvitistega seotud tegevuste ja nendest tulenevate tegevustega.

Kui Ö elukindlustusselts Õ kindlustusselts korraldab tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust vastavalt artiklile 4, hoides selle tegevusega seotud varad ja kohustused eraldi muust tegevusest, piiratakse kõnealuste varade ja kohustuste kasutamist pensionihüvitistega seotud tegevusteks ja otseselt nendest tulenevateks tegevusteks.

Artikkel 8

Sponsorettevõtja ja tööandjapensioni kogumisasutuse õiguslik eraldatus

Iga liikmesriik tagab Liikmesriigid tagavad sponsorettevõtja ja tööandjapensioni kogumisasutuse õigusliku eraldatuse selleks, et kaitsta asutuse varasid pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvides sponsorettevõtja pankroti korral.

Artikkel 9

Tegevusele esitatavad tingimused ð Registreerimine või tegevusloa andmine ï

1. Iga liikmesriik Liikmesriigid tagavad tagab kõikide tema territooriumil nende territooriumidel asuvate asutuste suhtes, et:

ê 2010/78/EL artikli 4 lõike 1 punkt a (kohandatud)

              a) asutus on kantud riiklikusse registrisse pädeva asutuse poolt või asutus on saanud Ö pädevalt asutuselt Õ asjakohase tegevusloa; artiklis 12 20 osutatud piiriülese tegevuse korral märgitakse registrisse ka need liikmesriigid, kus asutus tegutseb; see teave edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutusele([46] Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kes avaldab selle oma veebisaidil;.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

              b) asutuse tegevjuhid on hea mainega isikud, kellel on asjakohane kutsekvalifikatsioon ja kogemus või kes palkavad asjakohase kutsekvalifikatsiooni ja kogemusega nõustajaid;

ò uus

Artikkel 10

Pensioniskeemi eeskirjad

ê 2003/41/EÜ

(c) Liikmesriigid tagavad, et kõikide nende territooriumidel asuvate kõikide asutuste hallatavate pensioniskeemide toimimise suhtes rakendatakse nõuetekohaselt kehtestatud eeskirjuja pensioniskeemiga hõlmatud isikuid on kõnealustest eeskirjadest nõuetekohaselt teavitatud.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

d) aktuaar või selle valdkonna muu spetsialist, näiteks audiitor arvutab ja kinnitab kõik kindlustustehnilised eraldised vastavalt siseriiklikele õigusaktidele päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud kindlustusstatistiliste meetodite alusel;

ò uus

Artikkel 11

Korrapärase rahastamise kohustus ja lisahüvitised

ê 2003/41/EÜ

e)1. Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumidel asuvate asutuste puhul, et kui sponsorettevõtja tagab pensionihüvitiste maksmist, siis ta võtab endale kohustuse asutuse korrapäraseks rahastamiseks;.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

f) skeemiga hõlmatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniskeemi tingimustest, eriti:

            i) pensioniskeemi osapoolte õigustest ja kohustustest;

            ii) pensioniskeemiga seotud finants-, tehnilistest ja muudest riskidest;

            iii) kõnealuste riskide iseloomust ja jaotumisest.

ê 2003/41/EÜ

2. Liikmesriigid võivad ette näha kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja võttes arvesse sotsiaalkindlustussüsteemide pakutavate pensionihüvitiste ulatust, et pensioniskeemiga hõlmatud isikutele pakutakse lisahüvitistena võimalust pikaealisuse üleelamis- ja töövõimetuse riskide katteks, toitja kaotanud ülalpeetavate toetamiseks ja osamaksete tagasimaksmise tagamiseks, kui tööandjad ja töövõtjad või nende vastavad esindajad nii kokku lepivad.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

3. Liikmesriigid võivad kehtestada tema territooriumil asuvate asutuste tegutsemisele muid nõudeid selleks, et tagada pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate nõuetekohane kaitse.

ê 2010/78/EL artikli 4 lõike 1 punkt a (kohandatud)

5. Artiklis 20 viidatud piiriülese tegevuse korral peab asutusel tegutsemiseks olema päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelluba. Sellise loa andmisel teavitavad liikmesriigid viivitamata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve).

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2012

Piiriülene tegevus ð ja menetlused ï

1. Ilma et see piiraks pensionisüsteemide korraldust käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide kohaldamist, kaasa arvatud kohustuslik liikmelisus ja kollektiivläbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete tulemused, lubavad liikmesriigid nende territooriumil asuvatel asutustel spondeerida teistes liikmesriikides tegevusloa saanud tööandjapensioni kogumisasutusi, ð kes soovivad tegeleda või tegelevad piiriülese tegevusega ï. Nad lubavad samuti Ö nende territooriumil tegevusloa saanud Õ tööandjapensioni kogumisasutustel asutustel ð tegeleda piiriülese tegevusega, ï vastu võtta, Ö võttes vastu Õ sponsorlust teiste ð mis tahes ï liikmesriikidegi territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt.

2. Asutus, kes Ö soovib Õ soovib ð tegeleda piiriülese tegevusega ja ï vastu võtta sponsorlust teise liikmesriigi territooriumil asuvalt sponsorettevõtjalt, peab saama päritoluliikmesriigi pädeva asutuse , artikli 9 lõikes 5 osutatud eelloa. Kõnealune asutus teatab oma kavatsusest vastu võtta teise liikmesriigi territooriumil asuva sponsorettevõtja sponsorlust selle liikmesriigi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kus ta on saanud tegevusloa.

3. Liikmesriigid peavad nõudma nende territooriumil asuvatelt asutustelt, keda teise liikmesriigi territooriumil asuv asutus kellele on nende territooriumil ð antud tegevusluba või kes on seal registreeritud ï ning kes soovivad soovib spondeerida Ö vastu võtta sponsorlust, Õ koos lõikes 2 nimetatud teatisega järgmiste andmete esitamist:

(a) vastuvõttev liikmesriik või vastuvõtvad liikmesriigid;

(b) sponsorettevõtja nimi ð ja juhatuse asukoht; ï

(c) sponsorettevõtja jaoks hallatava pensioniskeemi peamised omadused.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

4. Kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele on esitatud teatis vastavalt lõikele 2 kja kui tal ei ole põhjust kahelda, ð ta ei ole teinud otsust, ï et asutuse haldusstruktuur, finantsolukord, asutust juhtivate isikute hea maine ja või kutsealane kvalifikatsioon või kogemused on ð ei ole ï vastavuses vastuvõtvas liikmesriigis pakutavate Ö pakutavate Õ toimingutega, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 nimetatud teabe saamist selle teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teavitades sellest ka asutust.

ò uus

Esimeses lõigus nimetatud otsus peab olema põhjendatud.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast esimeses lõigus osutatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, põhjendab ta kolme kuu jooksul pärast kogu lõikes 3 osutatud teabe saamist asjaomasele asutusele oma keeldumist. Andmete edastamisest keeldumine või tegevusetus annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

5. Enne kui asutus hakkab juhtima Ö tegelema piiriülese tegevusega Õ a sponsorettevõtja pensioniskeemi teises liikmesriigis, peavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe ð ühe ï kuu jooksul pärast lõikes 3 nimetatud teabe saamist teatama vajaduse korral, päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele tööandjapensione käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetest, millele ettevõtja spondeeritava pensioniskeemi juhtimine peab vastuvõtvas liikmesriigis vastama, ning muudest eeskirjadest, mida tuleb vastavalt artikli 18 lõikele 7 ja käesoleva artikli lõikele 7 kohaldada. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad selle teabe edastama asutusele.

6. Asutus võib Ö hakata piiriülese tegevusega tegelema Õ alustada ettevõtja poolt spondeeritava pensioniskeemi juhtimist teises liikmesriigis pärast lõikes 5 nimetatud teabetise saamist või teabete mittesaamise korral pärast lõikes 5 ettenähtud tähtaja möödumist kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensione käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetega, ja muude eeskirjadega, mida tuleb vastavalt artikli 18 lõikele 7 ja käesoleva artikli lõikele 7 kohaldada.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

7. Teises liikmesriigis asuva ettevõtja spondeeritud asutuste suhtes kohaldatakse samuti vastavate pensioniskeemiga hõlmatud isikute osas samu teabe esitamise nõudeid nagu vastuvõtvas liikmesriigis asuvate asutuste suhtes on kehtestanud kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 11.

ê 2003/41/EÜ

ð uus

87. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teavitavad päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kõikidest olulistest muudatustest vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetes, mis võivad mõjutada pensioniskeemi omadusi niivõrd, kui see on seotud ð piiriülese tegevusega ï ettevõtja vastuvõtvas liikmesriigis spondeeritud pensioniskeemi juhtimisega, ja muudes eeskirjades, mida tuleb vastavalt artikli 18 lõikele 7 ja käesoleva artikli lõikele 7 kohaldada.

98. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus jälgib pidevalt, kas asutuse tegevus vastab vastuvõtva liikmesriigi lõikes 5 nimetatud tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetele ja lõikes 7 nimetatud teabe esitamise nõuetele. Kui selle järelevalve käigus ilmneb rikkumisi, teatab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et asutus lõpetab tuvastatud sotsiaal- ja tööõigusaktide rikkumise.

ê 2003/41/EÜ

109. Kui päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et asjakohased meetmed päritoluliikmesriigis puuduvad, jätkab asutus vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuete rikkumist, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta tarvitusele asjakohased meetmed rikkumiste ennetamiseks või nende eest karistamiseks, takistades sealhulgas, niivõrd kui see on tingimata vajalik, asutuse tegutsemist vastuvõtvas liikmesriigis sponsorettevõtja jaoks.

ò uus

10. Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kehtesta piiriülese tegevusega tegeleva asutuse suhtes pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele mis tahes teabe esitamise nõudeid seoses liikmetega, keda selline piiriülene tegevus puudutab.

Artikkel 13

Pensioniskeemide piiriülene ülekandmine

1. Liikmesriigid lubavad nende territooriumil tegevusloa saanud või registrisse kantud asutustel üle kanda kõik pensioniskeemid või osa nendest teises liikmesriigis tegevusloa saanud või registrisse kantud vastuvõtvatele asutustele.

2. Kogu pensioniskeemi või selle osa ülekandmiseks ülekandvalt asutuselt eri liikmesriikides tegevusloa saanud või registrisse kantud vastuvõtvatele asutustele tuleb saada vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelluba. Ülekandmisloa taotluse esitab vastuvõttev asutus.

3. Kui pensionisüsteemi korraldust käsitlevates siseriiklikes sotsiaal- ja tööõigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, peavad asjaomase pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad või vajaduse korral nende esindajad pensioniõiguste ülekandmise ja selle tingimused eelnevalt heaks kiitma. Igal juhul tuleb teave ülekandmise tingimuste kohta teha kättesaadavaks asjaomastele pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele või vajaduse korral nende esindajatele vähemalt neli kuud enne lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

4. Lõikes 2 osutatud taotluses esitatakse järgmine teave:

a) ülekandva ja vastuvõtva asutuse vaheline kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse ülekandmise tingimused, sealhulgas pensioniskeemi peamised omadused, ülekantavate varade kirjeldus ja vajaduse korral nendega seonduvad kohustused;

b) ülekandva asutuse nimi ja asukoht;

c) sponsorettevõtja juhatuse asukoht ja sponsorettevõtja nimi;

d) vastuvõttev liikmesriik või vastuvõtvad liikmesriigid, kui neid on rohkem kui üks.

5. Kui vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele on esitatud lõikes 2 osutatud taotlus ja ta ei ole teinud otsust, et vastuvõtva asutuse haldusstruktuur, finantsolukord, asutust juhtivate isikute hea maine või kutsealane kvalifikatsioon või kogemused ei ole vastavuses vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigis pakutavate toimingutega, edastab ta kolme kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud teabe saamist ülekandmist lubava otsuse vastuvõtvale asutusele ja ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sellest otsusest ülekandvat asutust.

Esimeses lõigus nimetatud otsused peavad olema põhjendatud. Kui vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast esimeses lõigus märgitud teavet ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, peab ta kolme kuu jooksul alates kogu lõikes 4 osutatud teabe saamisest asjaomasele asutusele oma keeldumist põhjendama. Andmete edastamisest keeldumine või tegevusetus annab õiguse pöörduda vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi kohtusse.

6. Ülekandva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab ühe kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud teabe saamisest vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetest, mille kohaselt tuleb pensioniskeemi juhtida. Vastuvõtva asutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe vastuvõtvale asutusele.

7. Vastuvõttev asutus võib alustada pensioniskeemi juhtimist kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensione käsitlevate sotsiaal- ja tööõigusaktide nõuetega pärast lõikes 6 nimetatud teabe saamist või teabe mittesaamise korral pärast lõikes 6 ettenähtud tähtaja möödumist.

8. Kui vastuvõttev asutus tegeleb piiriülese tegevusega, kohaldatakse artikli 12 lõikeid 8 ja 9.

II jaotis

KVANTITATIIVSED NÕUDED

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 1514

KindlustustTehnilised eraldised

1. Päritoluliikmesriik tagab, et tööandjapensioni skeeme haldavad asutused kehtestavad alati kõikide oma pensioniskeemide kohta piisava suurusega kindlustusvastutuse, mis vastab olemasolevatest pensionilepingutest tulenevatele rahalistele kohustustele.

2. Päritoluliikmesriik tagab, et tööandjapensioni skeeme haldavad asutused määravad, kui need asutused katavad biomeetrilisi riske ja/või tagavad investeeringuid või teatavat hüvitiste taset, kõikide nende pensioniskeemide osas piisavad kindlustustehnilised eraldised.

3. KindlustustTehnilisi eraldisi arvutatakse igal aastal. Päritoluliikmesriik võib siiski lubada, et arvutus tehakse kord kolme aasta jooksul, kui asutus esitab pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja/või pädevatele asutustele tõendi või aruande vahepealsetel aastatel tehtud kohanduste kohta. Tõend või aruanne kajastab kindlustustehniliste eraldiste kohandatud arengut ja kaetud riskides esinenud muutusi.

4. Aktuaar või valdkonna muu spetsialist, näiteks audiitor, arvutab ja kinnitab kindlustustehnilised eraldised vastavalt siseriiklikele õigusaktidele päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud kindlustusstatistiliste meetodite alusel järgmiste põhimõtete kohaselt:

              a) kindlustustehniliste eraldiste miinimumsumma arvutatakse piisavalt kaalutletud kindlustusmatemaatilise hinnangu abil, võttes arvesse kõiki hüvitiste ja osamaksetega seotud kohustusi vastavalt asutuse pensionikorraldusele. See miinimumsumma peab olema piisav nii hüvitisesaajatele juba väljamakstavate pensionide ja hüvitiste maksmise jätkamiseks kui ka ning kajastama ühtlasi pensioniskeemiga hõlmatud isikutele kogunenud pensioniõigustest tulenevaid kohustusi. Kohustuste hindamiseks valitud majanduslikud ja kindlustusmatemaatilised eeldused peab samuti valima kaalutletult, võttes vajaduse korral arvesse sobivat marginaali ebasoodsa kõrvalekalde jaoks;

              b) kasutatav intressi maksimummäär valitakse kaalutletult ja määratakse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste eeskirjadega. Sellise kaalutletud intressimäära määramisel võetakse arvesse:

i) asutuse vastavate varade kasumit ja investeeringute tulevast kasumit, ja/või

ii) kõrgekvaliteediliste või riigi võlakirjade turukasumit;

              c) kindlustustehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatavad biomeetrilised tabelid peavad põhinema ettevaatuspõhimõttel, võttes arvesse pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja pensioniskeemide peamisi omadusi, eelkõige eeldatavaid muutusi asjakohastes riskides;

              d) kindlustustehniliste eraldiste arvutamise meetodid ja alused peavad üldiselt jääma ühest aruandeaastast teise muutumatuks. Nende muutmine võib siiski olla põhjendatud, kui eelduste aluseks olevad õiguslikud, demograafilised või majanduslikud asjaolud muutuvad.

5. Päritoluliikmesriik võib kindlustustehniliste eraldiste arvutamise suhtes kohaldada täiendavaid üksikasjalikumaid nõudeid, et tagada pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvide nõuetekohane kaitse.

2010/78/EL artikli 4 lõige 4

6. Kindlustustehniliste eraldiste arvutamist käsitlevate eeskirjade edasiseks harmoneerimiseks niivõrd, kui see on põhjendatud, –võttes arvesse eelkõige intressimäära ja muid tehniliste eraldiste taset mõjutavaid eeldusi,– esitab komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve nõuannete põhjal iga kahe aasta tagant või liikmesriigi soovil aruande piiriülese tegevuse arenguga seotud olukorra kohta.

ê 2003/41/EÜ

Komisjon teeb ettepaneku vajalike meetmete kohta intressimäärade erinevatest tasemetest põhjustatud võimalike moonutuste vältimiseks ja pensioniskeemide hüvitisesaajate või pensioniskeemiga hõlmatud isikute huvide kaitsmiseks.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

Artikkel 16 15

KindlustustTehniliste eraldiste rahastamine

1. Päritoluliikmesriik nõuab, et igal asutusel oleks alati olemas piisavad ja asjakohased varad kõikide tema hallatavate pensioniskeemide osas kindlustustehniliste eraldiste katmiseks.

2. Päritoluliikmesriik võib lubada, et asutuse varad on piiratud ajavahemiku jooksul kindlustustehniliste eraldiste katmiseks ebapiisavad. Sellisel juhul nõuavad pädevad asutused, et asutus koostaks konkreetse ja teostatava taastamiskava lõikes 1 esitatud nõuete uuesti täitmise tagamiseks. Kava suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

              a) asutus koostab konkreetse ja teostatava kava kõikide kindlustustehniliste eraldiste katmiseks vajaliku varade koguse õigeaegseks taastamiseks. Kava peab olema kättesaadav pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja vajaduse korral nende esindajatele ja/või peab olema heaks kiidetud päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt;

              b) kava koostamisel võetakse arvesse asutuse konkreetset olukorda, eelkõige varade ja kohustuste vastavust, riskiprofiili, likviidsusplaani, pensioniskeemiga hõlmatud ja pensionihüvitiste saamiseks õigustatud õigusega isikute eaprofiili, käivitamisel olevaid skeeme ja rahastamata või osaliselt rahastatavate skeemide muutmist täielikult rahastatud skeemideks;

              c) pensioniskeemi lõpetamise korral eespool käesoleva lõike Ö esimeses lauses Õ nimetatud ajavahemiku jooksul teavitab asutus sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Asutus kehtestab varade ja vastavate kohustuste teisele finantsasutusele või muule sarnasele organile üleandmise korra. Kõnealune kord avalikustatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja korra põhisisu peab olema kättesaadav skeemiga hõlmatud isikutele või vajaduse korral nende esindajatele kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega.

3. Artiklis 1220 viidatud piiriülese tegevuse korral peavad tehnilised eraldised olema kõikide hallatavate pensioniskeemide osas alati täielikult kaetud. Kui neid tingimusi ei täideta, peavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused sekkuma vastavalt artiklile 6214. Kõnealuse nõude täitmiseks võib päritoluliikmesriik nõuda varade ja kohustuste hoidmist eraldi asutuse muust tegevusest.

Artikkel 17 16

 Regulatiivsed omavahendid

1. Päritoluliikmesriik tagab, et juhul kui pensioniskeeme haldav asutus ise ja mitte sponsorettevõtja on võtnud kohustuse katta biomeetrilisi riske või tagab teatud investeeringute tootlust või väljamaksete suurust, peab ta pidevalt hoidma puhvrina täiendavat kapitali, mis ületab tehnilise reservi suuruse. Täiendava kapitali suurus peab vastama riski tüübile ja varade struktuurile kõikide asutuse hallatavate pensioniskeemide osas. See kapital peab olema vaba kõigist prognoositavatest kohustustest ja seda kasutatakse turvalisuskapitalina oodatud ja tegelike kulude ja tulude lahknevuste katmiseks.

ê 2009/138/EÜ artikli 303 lõige 1 (kohandatud)

2. Täiendava kapitali miinimumsumma arvutamise suhtes kohaldatakse artiklites 17a kuni 17d17, 18 ja 19 sätestatud eeskirju.

2003/41/EÜ

3. Lõikes 1 sätestatu ei takista liikmesriiki nõuda tema territooriumil asuvalt asutuselt regulatiivsete omavahendite olemasolu või kehtestada üksikasjalikumaid eeskirju, tingimusel et need on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega.

ê 2009/138/EÜ artikli 303 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 17a 17

Kasutusel olev solventsusmarginaal

1. Iga Lliikmesriikgid nõuabvad, et igal artikli 17 16 lõikes 1 osutatud asutusel, mis asub tema asub tema nende territooriumil, oleks igal ajahetkel kasutusel kogu tema tegevust hõlmav piisav solventsusmarginaal, mis vastab vähemalt käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Kasutusel olev solventsusmarginaal on koosneb asutuse varadest, millest on maha arvatud kõik prognoositavad kohustused ja immateriaalne vara, sealhulgas:

              a) sissemakstud aktsiakapital või, kui asutus on vastastikune kindlustusandja, tegelikud esialgsed vahendid koos kõigi vastastikuse kindlustusandja liikmete kontodega, mis vastavad järgmistele tingimustele:

         i) asutamisleping ja põhikiri peavad ette nägema, et nendelt kontodelt võib vastastikuse kindlustusandja liikmetele makseid teha ainult niivõrd, kui see ei põhjusta kasutusel oleva solventsusmarginaali kahanemist nõutavast tasemest madalamale, või pärast kindlustusandja lõpetamist, kui kõik kindlustusandja muud võlad on makstud;

         ii) asutamisleping ja põhikiri peavad kõigi punktis i nimetatud maksete suhtes, mis ei ole seotud vastastikuse kindlustusandja liikmeksoleku isikliku lõpetamisega, ette nägema, et pädevatele asutustele tuleb teatada vähemalt kuu aega ette ja need võivad selle aja jooksul makse keelata;

         iii) asutamislepingu ja põhikirja asjakohaseid sätteid võib muuta ainult juhul, kui pädev asutus on kinnitanud, et tal ei ole muutmisele vastuväiteid, kui punktides i ja ii nimetatud tingimustest ei tulene teisiti;

              b) eraldised (kohustuslikud ja vabatahtlikud), mis ei vasta lepingulistele kohustustele;

              c) eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum pärast dividendide mahaarvamist ning

              d) kuivõrd see on lubatud siseriiklike õigusaktidega, bilansis kajastatud kasumireserv, kui seda võib kasutada võimaliku kahjumi katmiseks ja kui see ei ole mõeldud liikmetele ja soodustatud isikutele skeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele jagamiseks.

Kasutusel olevat solventsusmarginaali vähendatakse asutuse otseses valduses olevate oma aktsiate summa võrra.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et kasutusel oleva solventsusmarginaali hulka võib samuti arvata järgmist:

              a) kumulatiivne eelisaktsiakapital ja allutatud laenukapital võivad moodustada kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem; sellest summast kuni 25 % võib olla fikseeritud tähtajaga allutatud laene või kumulatiivset eelisaktsiakapitali, tingimusel et asutuse pankroti või lõpetamise korral on olemas siduvad lepingud, mille alusel allutatud laenukapital või eelisaktsiad on väiksema tähtsusega kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded ja need makstakse tagasi alles siis, kui kõik teised sel ajal maksmata võlad on tasutud;

              b) väärtpaberid, mille tagasimaksetähtaega ei ole määratud, ja muud instrumendid, sealhulgas muud kui punktis a osutatud kumulatiivsed eelisaktsiad, võivad koos punktis a nimetatud allutatud laenukapitaliga moodustada kuni 50 % kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, kui on täidetud järgmised tingimused:

         i) neid ei või tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva asutuse eelneva nõusolekuta;

         ii) emissioonileping võimaldab asutusel laenuintressi maksmist edasi lükata;

         iii) laenuandja nõuded asutuse vastu täidetakse pärast kõigi võlausaldajate allutamata nõuete täitmist;

         iv) väärtpaberite väljalaset reguleerivad dokumendid näevad ette võla ja maksmata intresside kasutamise kahjumi katteks, võimaldades asutusel tegevust jätkata, ning

         v) arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid.

              Allutatud laenukapital peab lõike a kohaldamisel vastama ka järgmistele tingimustele:

         i) arvesse võetakse üksnes täies ulatuses sissemakstud vahendeid;

         ii) fikseeritud tähtajaga laenude puhul peab esialgne tähtaeg olema vähemalt viis aastat. Hiljemalt aasta enne tagasimaksetähtpäeva esitab asutus pädevatele asutustele heakskiitmiseks kava selle kohta, kuidas kasutusel olevat solventsusmarginaali hoitakse nõutaval tasemel või mida tähtpäevaks nende tase saavutatakse mis tähtpäevaks nõutav tase saavutatakse, välja arvatud juhul, kui määra, mille ulatuses laenu võib lugeda kasutusel oleva solventsusmarginaali osaks, vähendatakse järk-järgult vähemalt viimase viie aasta jooksul enne tagasimaksetähtpäeva. Pädevad asutused võivad lubada sellised laenud varem tagasi maksta juhul, kui taotluse esitab emiteerinud asutus ja selle kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale;

         iii) laenud, mille tagasimaksetähtpäeva ei ole määratud, võib tagasi maksta üksnes viieaastase etteteatamisega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitleta käsitata enam kasutusel oleva solventsusmarginaali osana või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädeva asutuse eelnevat nõusolekut. Viimasel juhul teatab asutus pädevatele asutustele sellest vähemalt kuus kuud enne pakutavat tagasimaksekuupäeva, täpsustades kasutusel oleva ja nõutava solventsusmarginaali nii enne kui ka pärast kõnealust tagasimaksmist. Pädevad asutused lubavad tagasimaksmist ainult juhul, kui asutuse kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale;

         iv) laenuleping ei või sisaldada tingimusi, mille kohaselt teatud asjaoludel, välja arvatud asutuse lõpetamine, kuulub võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksekuupäeva; ning

         v) laenulepingut võib muuta ainult pärast seda, kui pädev asutus on kinnitanud, et temal ei ole muudatustele vastuväiteid.

4. Kui asutus on päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitanud põhjendatud taotluse ja pädev asutus on sellega nõustunud, võivad kasutusel oleva solventsusmarginaali moodustada:

              a) zillmereerimata või osaliselt zillmereeritud matemaatilise eraldise ja kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisaga samaväärse määraga zillmereeritud matemaatilise eraldise vahe, kui zillmereerimist ei toimu või kui zillmereerimine on väiksema ulatusega kui kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisa;

              b) varade hindamisel selguvad varjatud netovahendid, kui need ei ole erandlikku laadi;

              c) pool sissemaksmata aktsiakapitalist või esialgsetest vahenditest, kui makstud osa ulatub 25 %-ni nimetatud aktsiakapitalist või vahenditest, kuid kuni 50 %-ni kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Punktis a osutatud summa ei tohi siiski olla suurem kui 3,5 % elukindlustus- ja tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse asjaomaste kogusummade ja kõigi zillmereerimist võimaldavate poliiside matemaatiliste eraldiste vahede summast. Nimetatud vahest arvatakse maha võimalikud varadena kirjendatud amortiseerimata sõlmimisväljaminekud.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

5. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed seoses lõigetega 2–4, et võtta arvesse kasutusel olevaks solventsusmarginaaliks sobivate vahendite tehnilisi kohandusi õigustavaid arenguid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artiklis 21b osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 2009/138/EÜ artikli 303 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 17b 18

Nõutav solventsusmarginaal

1. Kui artiklist 17e ei tulene teisiti, määratakse nNõutav solventsusmarginaal määratakse kindlaks lõigetes 2–6 sätestatud korras vastavalt kindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele.

2. Nõutav solventsusmarginaal võrdub kahe järgmise tulemuse summaga:

              a) esimene tulemus:

              4 % suurune osa matemaatilistest eraldistest, mis on seotud väljamineva edasikindlustuse kindlustusega enne maksude mahaarvamist ja sissetuleva edasikindlustusega, korrutatakse viimase majandusaasta osas kõigi matemaatiliste eraldiste, millest on maha arvatud väljaminev edasikindlustus, ja matemaatiliste eraldiste brutosumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 85 %;

              b) teine tulemus:

              poliiside puhul, mille riskikapital ei ole negatiivne arv, korrutatakse 0,3 % suurune osa sellisest asutuse kindlustatud riskikapitalist viimase majandusaasta osas kogu pärast väljaminevat edasikindlustust ja retrotsessioone asutuse kohustusena jääva riskikapitali ja edasikindlustust sisaldava riskikapitali kogusumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 50 %.

              Kui tegemist on kuni kolmeaastase kindlustusega surmajuhtumiks, on nimetatud osa 0,1 %. Sellise kindlustuse puhul, mille kestus on kolm kuni viis aastat, on eespool nimetatud osa 0,15 %.

3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu dDirektiivi 2009/138/EÜ 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktis iii nimetatud lisakindlustuse puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal asutuselt nõutava solventsusmarginaaliga, nagu on sätestatud artiklis 17d19.

4. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud kapitali kogumise tegevuse puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal 4 % suuruse osaga matemaatilistest eraldistest, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt.

5. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktis i nimetatud toimingute puhul on nõutav solventsusmarginaal 1 % nende varadest.

6. Investeerimisfondidega seotud, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidega i ja ii hõlmatud elukindlustuste ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides iii, iv ja v nimetatud toimingute puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal järgmiste vahendite summaga:

              a) 4 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud kindlustustehnilistest eraldistest, kui asutus kannab investeerimisriski;

              b) 1 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud kindlustustehnilistest eraldistest, kui asutus ei kanna investeerimisriski, kuid halduskulude katteks on vahendite eraldamine kindlaks määratud vähemalt viieks aastaks;

              c) viimase majandusaasta tegevusest tulenevatest halduskuludest 25 %-le vastav summa, kui asutus ei kanna investeerimisriski ja halduskulude katteks ei ole vahendite eraldamine kindlaks määratud vähemalt viieks aastaks;

              d) 0,3 % suurune osa lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud riskikapitalist, kui asutus katab surmariski.

2009/138/EÜ artikli 303 lõige 2

Artikkel 17c

Tagatisfond

1. Liikmesriigid võivad sätestada, et üks kolmandik nõutavast solventsusmarginaalist, nagu täpsustatud artiklis 17b, moodustavad tagatisfondi. See fond koosneb artikli 17a lõigetes 2 ja 3 ning päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul artikli 17a lõike 4 punktis b loetletud vahenditest.

2. Tagatisfond ei või olla väiksem kui 3 miljonit eurot. Iga liikmesriik võib sätestada minimaalse tagatisfondi vähendamise 25 % võrra vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate puhul.

2009/138/EÜ artikli 303 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 17d 19

Nõutav solventsusmarginaal artikli 17b18 lõike 3 kohaldamiseks

1. Nõutav solventsusmarginaal määratakse kindlustusmaksete või sissemaksete iga-aastase summa või viimase kolme majandusaasta kahjunõuete keskmise määra alusel.

2. Nõutav solventsusmarginaal võrdub lõigetes 3 ja 4 nimetatud kahest tulemusest suuremaga.

3. Kindlustusmakse alus arvutatakse, kasutades suurimat allpool esitatud viisil arvutatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusummat ja teenitud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusummat.

Kindlustusmaksed või sissemaksed (kaasa arvatud kindlustusmaksete või sissemaksetega kaasnevad maksud), mis kuuluvad tasumisele eelmise majandusaasta kindlustuse tulemusena, agregeeritakse.

Sellele summale liidetakse kõigi eelmisel majandusaastal edasikindlustuse eest sissetulnud kindlustusmaksete summa.

Sellest summast lahutatakse eelmisel majandusaastal tühistatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusumma, samuti nende maksude ja lõivude kogusumma, mis on seotud selles summas sisalduvate kindlustusmaksete või sissemaksetega.

Niiviisi saadud summa jaotatakse kaheks osaks, esimene osa on kuni 50 miljonit eurot, teine hõlmab ülejääki; esimesest osast arvutatakse 18 % ja teisest osast 16 % ning saadud summad liidetakse kokku.

Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist asutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %.

4. Nõuete alus arvutatakse järgmiselt:

Kindlustuse tulemusena rahuldatud nõuete summad (lahutamata edasikindlustajate ja retrosessionääride makstud nõudeid) lõikes 1 täpsustatud ajavahemikel agregeeritakse.

Sellele summale lisatakse samadel ajavahemikel edasikindlustuse või retrosessiooni osas rahuldatud nõuete summa ja rahuldamata nõueteks ettenähtud eraldiste summa eelmise majandusaasta lõpus nii kindlustuse kui ka sissetuleva edasikindlustuse osas.

Sellest summast lahutatakse lõikes 1 täpsustatud ajavahemike jooksul makstud nõuete summa.

Allesjäänud summast lahutatakse nii kindlustuse kui ka sissetuleva edasikindlustuse rahuldamata nõuete eraldiste summa, mis on kehtestatud teise majandusaasta alguses enne viimast majandusaastat, mille kohta on aruanded.

Sel viisil saadud summa kolmandik jagatakse kaheks osaks, millest esimene on kuni 35 miljonit eurot ja teine ülejäänud summa; esimesest osast arvutatakse 26 % ja teisest osast 23 % ning saadud summad liidetakse kokku.

Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist asutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %.

5. Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt arvutatud nõutav solventsusmarginaal on madalam kui eelmise aasta nõutav solventsusmarginaal, peab see olema vähemalt niisama suur kui eelmise aasta nõutav solventsusmarginaal, mida on korrutatud viimase majandusaasta lõpu rahuldamata nõuetega seotud kindlustustehniliste eraldiste ja eelmise majandusaasta alguse rahuldamata nõuetega seotud kindlustustehniliste eraldiste suhtarvuga. Nende arvutuste puhul arvutatakse kindlustustehnilised eraldised edasikindlustuse võrra vähendatuna, kuid see suhtarv ei tohi mingil juhul olla suurem kui üks.

2003/41/EÜ

Artikkel 1820

Investeerimiseeskirjad

1. Liikmesriigid nõuavad, et nende territooriumil asuvad asutused teeksid investeeringuid ettevaatuspõhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste tingimustega:

              a) varasid investeeritakse skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate parimates huvides. Võimaliku huvide konflikti korral peab asutus või tema portfelli haldav üksus tagama, et investeeringuid tehakse üksnes skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvides;

              b) varasid investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe.

              KindlustustTehniliste eraldiste katmiseks ettenähtud varad investeeritakse samuti asjakohasel viisil, mis võtab arvesse prognoositavate tulevaste pensionihüvitiste iseloomu ja kestust;

              c) varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudesse. Investeerimist varadesse, millega ei ole reguleeritud finantsturul lubatud kaubelda, peab igal juhul pidama usaldusväärsel tasemel;

              d) investeerimine tuletisinstrumentidesse on võimalik niivõrd, kui see vähendab investeerimisriske või hõlbustab portfelli tõhusat haldamist. Neid tuleb hinnata kaalutletult, tuletisinstrumentide alusvara arvesse võttes, ja need tuleb kaasata asutuse varade väärtuse hindamisse. Asutus väldib samuti liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega;

              e) varad on piisavalt diversifitseeritud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest varaliigist, emitendist või kontsernist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna.

              Investeeringud sama emitendi või samasse kontserni kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada riskide liigset kontsentreerumist;

              f) investeeringuid sponsorettevõtjasse ei tohi olla rohkem kui 5 % portfellist tervikuna ja kui sponsorettevõtja kuulub kontserni, ei tohi investeeringud samasse kontserni kuuluvatesse ettevõtjatesse moodustada rohkem kui 10 % portfellist.

              Kui asutust rahastab mitu sponsorettevõtjat, peab sponsorettevõtjatesse investeerima ettevaatuspõhimõtet järgides ja varade piisava diversifitseerimise vajadust arvesse võttes.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada punktides e ja f nimetatud nõudeid riigi võlakirjadesse tehtavate investeeringute suhtes.

ê 2013/14/EL artikkel 1

1a2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused jälgivad nende järelevalve all olevate asutuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes kõnealuste asutuste krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad sellistele krediidireitingutele viitamise kasutamist nende investeerimispoliitikas, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta)[47] artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid ja, kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele.

2003/41/EÜ (kohandatud)

23. Päritoluliikmesriik keelab asutusel võtta laenu või tegutseda tagajana kolmanda isiku huvides. Liikmesriigid võivad siiski lubada asutusel võtta laenu üksnes likviidsuse eesmärgil ja ajutiselt.

34. Liikmesriigid ei tohi nõuda, et nende territooriumil asuvad asutused investeeriksid teatavatesse varaliikidesse.

45. Ilma et see piiraks artikli 12 32 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid nende territooriumil asuva asutuse või selle investeerimisjuhi investeerimisotsuste suhtes kohaldada eelneva heakskiidu või süstemaatilise teavitamise nõudeid.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

56. Liikmesriigid võivad kooskõlas lõigetega 1–45 kehtestada nende territooriumil asuvate asutuste suhtes üksikasjalikumaid eeskirju, kaasa arvatud koguselisi eeskirju, et arvesse võtta kõiki kõnesolevate asutuste hallatavaid pensioniskeeme, tingimusel et need eeskirjad on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega.

Liikmesriigid võivad kohaldada eelkõige direktiivi 2002/83/EÜ sätetega sarnaseid investeerimist käsitlevaid sätteid.

Liikmesriigid ei tohi siiski takistada asutustel:

              a) investeerida kuni 70 % kindlustustehniliste eraldiste kattevaradest või sellisest portfellist, millesse kuuluvate skeemidega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriske, aktsiatesse, muudesse vabalt kaubeldavatesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse ja äriühingute võlakirjadesse, millega lubatakse kaubelda reguleeritud turgudelul, ð või mitmepoolsete kauplemissüsteemide või organiseeritud kauplemissüsteemide kaudu, ï ning määrata nende väärtpaberite suhtelist kaalu investeerimisportfellis. Liikmesriigid võivad siiski kohaldada madalamat määra asutuste suhtes, kes pakuvad pikaajalise intressimäära tagatisega pensionitooteid, kannavad investeerimisriski ja annavad ise tagatist, tingimusel et see on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega;

              b) investeerida kuni 30 % tehniliste eraldiste kattevaradest sellistesse varadesse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused;

c) investeerida riskikapitaliturgudesse ð pikaajalise majandusliku profiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse. ï

67. Lõige 56 ei välista liikmesriigi õigust nõuda tema territooriumil asuva ð pikaajalise majandusliku profiiliga instrumentidesse, millega reguleeritud turgudel ei kaubelda, mitmepoolsetesse kauplemissüsteemidesse või organiseeritud kauplemissüsteemidesse. ï

ê 2003/41/EÜ) (kohandatud)

7. Artiklis 20 viidatud piiriülese tegevuse korral võivad iga vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda, et asutuse suhtes kohaldatakse teises lõigus sätestatud nõudeid. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse üksnes asutuse varade selle osa suhtes, mis vastab kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis teostatud tegevusele. Peale selle võib neid sätteid kohaldada ainult siis, kui samu või rangemaid sätteid kohaldatakse ka vastuvõtvas liikmesriigis asuvate asutuste suhtes.

Esimeses lõigus nimetatud sätted on järgmised:

            a) asutus ei tohi investeerida rohkem kui 30 protsenti kõnealustest varadest aktsiatesse, muudesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse ja võlaväärtpaberitesse, millega ei ole lubatud reguleeritud turul kaubelda, või asutus peab investeerima vähemalt 70 protsenti nendest varadest aktsiatesse, muudesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse ja võlaväärtpaberitesse, millega on lubatud reguleeritud turul kaubelda;

            b) asutus investeerib mitte rohkem kui 5 protsenti kõnealustest varadest ühe ettevõtja aktsiatesse, muudesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse, võlakirjadesse, võlaväärtpaberitesse ning muudesse raha- ja kapitalituru instrumentidesse, ja mitte rohkem kui 10 protsenti nendest varadest ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate aktsiatesse, muudesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse, võlakirjadesse, võlaväärtpaberitesse ja muudesse raha- ja kapitalituru instrumentidesse;

            c) asutus ei tohi investeerida rohkem kui 30 protsenti kõnealustest varadest sellistesse varadesse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused.

Nende nõuete täitmiseks võib päritoluliikmesriik nõuda varade hoidmist eraldi asutuse muust tegevusest.

ò uus

8. Artiklis 12 osutatud piiriülese tegevusega tegeleva asutuse vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei tohi lisaks lõigetes 1–6 osutatud eeskirjadele kehtestada muid investeerimiseeskirju piiriülese tegevusega seotud tehniliste eraldiste kattevarade jaoks.

III JAOTIS

TEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

Juhtimissüsteem

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 21

Haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani vastutus

1. Liikmesriigid tagavad, et asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganil on siseriiklike õigusaktide alusel lõplik vastutus käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormide täitmise eest asjaomase asutuse poolt.

2. Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite rolli asutuste juhtimises.

Artikkel 22

Üldised juhtimisnõuded

1. Liikmesriigid nõuavad, et kõigil asutustel on tõhus juhtimissüsteem, mis tagab nende tegevuse kindla ja usaldusväärse juhtimise. Kõnealune süsteem hõlmab nõuetekohast läbipaistvat organisatsioonistruktuuri, vastutuse selget jaotust ja ülesannete asjakohast lahusust ning tõhusat teabeedastussüsteemi. Juhtimissüsteem vaadatakse asutusesiseselt korrapäraselt läbi.

2. Lõikes 1 osutatud juhtimissüsteem vastab asjaomase asutuse tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.

3. Liikmesriigid tagavad, et asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan võtab vastu kirjaliku strateegia riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni ja tegevuse edasiandmise kohta ning tagab kõnealuste strateegiate rakendamise. Kõnealused strateegiad vaadatakse läbi kord aastas ning neid kohandatakse vastavalt süsteemi või asjaomase valdkonna olulistele muutustele.

4. Liikmesriigid tagavad, et asutusel on tõhus sisekontrollisüsteem. Kõnealune süsteem hõlmab haldus- ja raamatupidamiskorda, sisekontrolli raamistikku ja institutsiooni kõigi tasandite asjakohast aruandluskorda.

5. Liikmesriigid tagavad, et asutused võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma ülesannete täitmisel, sealhulgas eriolukordi käsitlevate plaanide väljatöötamisel, järjepidevus ja korrapärasus. Asutused kasutavad selleks asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi.

6. Liikmesriigid nõuavad, et asutustel oleks vähemalt kaks isikut, kes asutust tegelikult juhivad.

Artikkel 23

Sobiva ja nõuetekohase juhtimise nõuded

1. Liikmesriigid nõuavad asutustelt selle tagamist, et kõik isikud, kes tegelikult juhivad asutust või kes täidavad muid põhifunktsioone, järgivad oma ülesandeid täites järgmisi nõudeid:

(a) nende kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused on piisavad, et võimaldada neil tagada asutuses kindlat ja usaldusväärset juhtimist ning täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone (sobivuse nõue); ning

(b) neil on laitmatu maine ja nad on usaldusväärsed (nõuetekohasuse nõue).

2. Liikmesriigid tagavad tõhusad menetlused ja regulaarsed kontrollid, mis võimaldavad pädevatel asutustel hinnata, kas asutust tegelikult juhtivad isikud või isikud, kes vastutavad muude põhifunktsioonide täitmise eest, täidavad lõikes 1 esitatud nõudeid.

3. Kui liikmesriik nõuab oma kodanikelt tõendeid laitmatu maine olemasolu või varasemate pankrottide puudumise või mõlema kohta, aktsepteerib ta teise liikmesriigi kodaniku puhul piisava tõendina asjaomase teise liikmesriigi karistusregistri väljavõtet, või kui asjaomases liikmesriigis puudub karistusregister, samaväärset dokumenti, mille on välja andnud asjaomase isikupäritoluriigi või selle riigi pädev kohtu- või haldusorgan, mille kodanik kõnealune isik on, ja mis tõendab, et tingimused on täidetud.

4. Kui asjaomase isiku päritoluliikmesriik või liikmesriik, mille kodanik ta on, ei anta välja lõikes 3 osutatud samaväärset dokumenti, lubatakse selle teise liikmesriigi kodanikul esitada selle asemel vandetõotus.

Liikmesriikides, kus aga vandetõotuse andmise võimalus puudub, lubatakse asjaomase teise liikmesriigi kodanikul esitada tema päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva kohtu- või haldusorgani või ühe kõnealuse liikmesriigi notari ees antud kinnitus.

Selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vandetõotuse või kinnituse autentsust.

5. Asjaomase teise liikmesriigi kodanik võib lõikes 3 osutatud tõendi varasemate pankrottide puudumise kohta esitada asjaomase teise liikmesriigi pädeva kohtu-, kutse- või majandusorganisatsiooni ees esitatava deklaratsiooni vormis.

6. Lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumendid ja tunnistused esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast väljaandmiskuupäeva.

7. Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumente välja anda, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile asutused või organid, kellele lõigetes 3–5 osutatud dokumendid artiklis 12 osutatud tegevuse eesmärgil kõnealuse liikmesriigi territooriumil esitatakse.

Artikkel 24

Tasustamispoliitika

1. Liikmesriigid nõuavad asutustelt, et neil oleks usaldusväärne tasustamispoliitika isikute suhtes, kes juhivad asutust tegelikult viisil, mis vastab asutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.

2. Asutused avalikustavad korrapäraselt asjakohase teabe, mis käsitleb asutuse tasustamispoliitikat, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ülevõtvates õigus- ja haldusnormides on sätestatud teisiti.[48]

3. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 77 vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse:

(a) asutuste rakendatava tasustamispoliitika vajalikke elemente järgmiste põhimõtete alusel:

– tasustamispoliitika kehtestatakse, seda rakendatakse ja hallatakse kooskõlas asutuse tegevus- ja riskijuhtimisstrateegia, riskiprofiili, eesmärkide, riskijuhtimistavade ja pikaajaliste huvidega ning asutuse tegevuse tulemustega tervikuna;

– tasustamispoliitika hõlmab huvide konfliktide vältimiseks ettenähtud proportsionaalseid meetmeid;

– tasustamispoliitikaga edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning piiratakse riskide võtmist, mis ületab asutuse riskitaluvuspiire;

– tasustamispoliitikat kohaldatakse asutuse suhtes ja asutuse põhifunktsioone või teisi ülesandeid, sealhulgas edasiantud ja kõiki uuesti edasiantud põhifunktsioone ja teisi ülesandeid täitvate osapoolte suhtes;

– tasustamispoliitika sisaldab sätteid, mis on iseloomulikud ülesannetele, mida täidavad asutuse haldus-, juhtimis- ja järelevalveorgan, asutust tegelikult juhtivad isikud, põhifunktsioonide täitjad ja teised personaliliikmed, kelle tööalane tegevus mõjutab oluliselt asutuse riskiprofiili;

– asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan kehtestab üldised põhimõtted, mida kohaldatakse nende personaliliikmete tasustamispoliitika suhtes, kelle tööalane tegevus mõjutab asutuse riskiprofiili ja kes vastutavad tasustamispoliitika rakendamise kontrollimise eest;

– asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan vastutab sellise tasustamispoliitika rakendamise eest, mis toetab asutuste usaldusväärset, heaperemehelikku ja tõhusat juhtimist;

– tasustamist ja selle järelevalvet tuleb juhtida selgelt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

(b) tasustamispoliitika avalikustamise sobiv sagedus, eritingimused ja sisu.

2. jagu

Funktsioonid

Artikkel 25

Üldsätted

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused rakendaksid riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni. Iga põhifunktsiooniga seotud aruandlusahelatega tagatakse põhifunktsiooni suutlikkus täita oma ülesanne tõhusalt ning objektiivsel, õiglasel ja sõltumatul viisil.

2. Asutused võivad lubada ühel inimesel või organisatsiooni üksusel täita rohkem kui ühte põhifunktsiooni. Riskijuhtimise ja siseauditi funktsiooni täitmine tuleb siiski anda erinevatele inimestele või organisatsiooni üksustele.

3. Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite rolli asutuste üldjuhtimises, peab põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus olema erinev kui sponsorettevõtjas samalaadset funktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus. Pädev asutus võib asutuse põhjendatud taotluse alusel teha kõnealuses piirangus erandi, võttes arvesse asutuse tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust.

4. Põhifunktsiooni täitev inimene teatab oma vastutusalas esinenud mis tahes olulisest probleemist kohe asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile.

5. Riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni täitmisega seotud tulemused ja soovitused edastatakse asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile, kes otsustab, milliseid meetmeid tuleb võtta.

6. Riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral aktuaari funktsiooni täitjad teavitavad asutuse pädevat asutust, juhul kui asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan ei võta nõuetekohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid:

(a) kui põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus on tuvastanud ohu, et asutus ei täida suure tõenäosusega olulist kohustuslikku nõuet, ning teatanud sellest asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile;

(b) kui põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooni üksus on märganud asutuse ja selle tegevuse suhtes seoses oma või organisatsiooni üksuse põhifunktsiooni täitmisega kohaldatavate õigusaktide või määruste olulist rikkumist, ning teatanud sellest asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile.

7. Liikmesriigid tagavad vastavalt lõikele 6 pädevat asutust teavitavate isikute õiguskaitse.

Artikkel 26

Riskijuhtimissüsteem ja -funktsioon

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutustel oleks tõhus riskijuhtimissüsteem, mis hõlmab strateegiat, protsesse ja aruandemenetlusi ja mis on vajalik praeguste või võimalike tulevaste üksikute või koguriskide ja nende vastastikmõju pidevaks tuvastamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks, juhtimiseks ja nendega seotud aruandluseks.

Riskijuhtimissüsteem peab olema hästi integreeritud asutuse organisatsioonistruktuuri ja otsuse tegemise protsessidesse.

2. Riskijuhtimissüsteem hõlmab vastavalt asutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele riske, mis võivad ilmneda asutuses või ettevõtjas, millele on edasi antud ülesanded ja tegevused vähemalt järgmistes valdkondades:

(a) kindlustusriski hindamine ja eraldiste moodustamine;

(b) varade ja kohustuste juhtimine;

(c) investeeringud, eelkõige tuletisinstrumendid ja sarnased kohustused;

(d) likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;

(e) operatsiooniriski juhtimine;

(f) kindlustus ja muud riskimaandamismeetodid.

3. Juhul kui pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad kannavad kooskõlas pensioniskeemi tingimustega riske, võtab riskijuhtimissüsteem kõnealuseid riske ka pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate seisukohast arvesse.

4. Asutused näevad ette riskijuhtimise funktsiooni, mis on struktureeritud nii, et lihtsustada riskijuhtimissüsteemi rakendamist.

Artikkel 27

Siseauditi funktsioon

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused näeksid ette tõhusa siseauditi funktsiooni. Siseauditi funktsiooni abil hinnatakse artiklites 21–24 sätestatud sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi teiste elementide asjakohasust ja tõhusust.

2. Liikmesriigid nõuavad, et asutused määraksid asutuse sees või väljaspool seda vähemalt ühe sõltumatu isiku, kes vastutab siseauditi funktsiooni täitmise eest. Kõnealuse isiku vastutusalasse kuuluvad ainult käesolevas artiklis sätestatud põhifunktsioonid, välja arvatud artikli 14 lõikes 4 osutatud arvutamine ja kinnitamine.

3. Kõikidest siseauditi funktsiooni täitmisega seotud järeldustest ja soovitustest teatatakse asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile. Haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan otsustab, milliseid meetmeid võetakse iga järelduse ja soovituse suhtes, ning tagab kõnealuste meetmete teostamise.

Artikkel 28

Aktuaari funktsioon

1. Liikmesriigid nõuavad, et asutused, kus pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad ei kanna kõiki riske, näeksid ette tõhusa aktuaari funktsiooni, mille täitja:

(a) koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist;

(b) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust;

(c) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;

(d) võrdleb parimaid hinnanguid kogemusega;

(e) teavitab asutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganit tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest;

(f) väljendab arvamust kindlustusriskide hindamise põhimõtete kohta, juhul kui asutus rakendab selliseid põhimõtteid;

(g) väljendab arvamust kindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, juhul kui asutusel on sellised programmid; ning

(h) aitab tõhusalt rakendada riskijuhtimissüsteemi.

2. Liikmesriigid nõuavad, et asutused määraksid asutuse sees või väljaspool seda vähemalt ühe sõltumatu isiku, kes vastutab aktuaari funktsiooni täitmise eest.

3. jagu

Juhtimist käsitlevad dokumendid

Artikkel 29

Pensionide riskihindamine

1. Liikmesriigid nõuavad, et vastavalt oma suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele teostaksid asutused osana riskijuhtimissüsteemist riskihindamise ning esitaksid nimetatud hindamise dokumenteerimiseks pensionide riskihinnangu.

Pensionide riskihindamine teostatakse korrapäraselt ja viivitamata pärast iga olulist muutust asutuse või pensioniskeemi riskiprofiilis.

2. Lõikes 1 osutatud pensionide riskihindamine hõlmab järgmist:

(a) riskijuhtimissüsteemi tõhusus;

(b) asutuse üldised rahastamisvajadused;

(c) suutlikkus täita artiklis 14 sätestatud tehnilisi eraldisi käsitlevaid nõudeid;

(d) ebasoodsa kõrvalekalde marginaali kvalitatiivne hindamine kooskõlas siseriiklike õigusaktidega toimuva tehniliste eraldiste arvutamise osana ;

(e) pensionihüvitiste või kapitali akumulatsiooni kirjeldus;

(f) asutusele kättesaadava sponsortoetuse kvalitatiivne hindamine;

(g) asutuse kõigi skeemide operatsiooniriskide kvalitatiivne hindamine;

(h) uute või tekkivate, kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskide kvalitatiivne hindamine.

3. Lõike 2 kohaldamiseks on asutustel kehtestatud meetodid, millega lühemas ja pikemas perspektiivis tuvastada või hinnata praeguseid või võimalikke tulevasi riske. Kõnealused meetodid vastavad asutuse tegevuse tulemusel tekkivate riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Meetodeid kirjeldatakse hinnangus.

4. Pensionide riskihindamine on tegevusstrateegia lahutamatu osa ning seda võetakse arvesse asutuse strateegilistes otsustes.

Artikkel 30

Pensionide riskihindamist käsitlev delegeeritud õigusakt

Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 77 vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse:

(a) artikli 29 lõikes 2 loetletud elemendid;

(b) artikli 29 lõikes 3 osutatud meetodid, võttes arvesse praeguste või võimalike tulevaste riskide tuvastamist või hindamist lühemas ja pikemas perspektiivis; ning

(c) pensionide riskihindamise sagedus, võttes arvesse artikli 29 lõike 1 tingimusi.

Delegeeritud õigusaktiga ei kehtestata lisaks käesolevas direktiivis ettenähtutele täiendavaid rahastamisnõudeid.

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 10 31

Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusmajandusaasta aruanne

Iga liikmesriik Liikmesriigid nõuab, nõuavad, et kõik temanende territooriumil asuvad asutused koostavad raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande tegevusaruande, mis võtavad arvesse iga asutuse juhitava pensioniskeemi, ning vajaduse korral iga pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruandetegevusaruande. Raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruannetegevusaruanne peavad andma asutuse varadest, kohustustest ja finantsolukorrast tõese ja erapooletu ülevaate. Raamatupidamise aastaaruandes ja majandusaasta aruandestegevusaruandes esitatud teave peab olema ühtne, kõikehõlmav, erapooletult esitatud ning nõuetekohaselt ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega kinnitatud volitatud isikute poolt.

Artikkel 12 32

Investeerimispõhimõtete ülevaade

Iga liikmesriik Liikmesriigid tagavad tagab, et iga tema nende territooriumil asuv asutus koostab kirjalikult investeerimispõhimõtete ülevaate ja vaatab selle üle vähemalt iga kolme aasta tagant. Kõnealune Üülevaade tuleb läbi vaadata viivitamata pärast kõiki olulisi investeerimispoliitika muudatusi. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune ülevaade sisaldab vähemalt investeerimisriski hindamismeetodeid, rakendatud riskijuhtimisprotsesse ja strateegiat, mille alusel on asutus oma varad jaotanud, võttes arvesse pensionikohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust.

ò uus

2. PEATÜKK

Funktsiooni või tegevuse edasiandmine ja investeeringute juhtimine

Artikkel 33

Funktsiooni või tegevuse edasiandmine

ê 2003/41/EÜ artikli 9 lõige 4

1. Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et nende territooriumil asuvad asutused annavad kõnealuste asutuste juhtimise tervikuna või osaliselt üle teistele kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele üksustele.

ò uus

2. Liikmesriigid tagavad, et asutused on täielikult vastutavad käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest, kui nad annavad põhifunktsiooni või mis tahes tegevuse edasi.

3. Põhifunktsiooni või mõne teise tegevuse edasiandmine ei ole lubatud, kui see:

(a) kahjustab asjaomase asutuse juhtimissüsteemi kvaliteeti;

(b) suurendab põhjendamatult operatsiooniriski;

(c) kahjustab pädevate asutuste võimet kontrollida asutuse kohustuste täitmist;

(d) kahjustab pideva ja rahuldava teenuse pakkumist pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele.

4. Asutus tagab edasiantud tegevuse nõuetekohase toimimise teenuseosutaja valimise ja tegevuse jätkuva järelevalve abil.

5. Liikmesriigid tagavad, et põhifunktsioone või mis tahes tegevust edasiandvad asutused sõlmivad teenuseosutajaga vähemalt kirjaliku lepingu. Kõnealune leping on õiguslikult jõustatav ning selles määratakse selgelt kindlaks asutuse ja teenuseosutaja õigused ja kohustused.

6. Liikmesriigid tagavad, et asutused teatavad pädevatele asutustele õigeaegselt ette mis tahes põhifunktsioonide või mõne teise tegevuse edasiandmisest, samuti kõigist edasistest kõnealuse põhifunktsiooni või mõne teise tegevusega seotud olulistest arengutendentsidest.

7. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus nõuda igal ajal asutustelt teavet edasiantud põhifunktsioonide ja mõne teise tegevuse kohta.

2003/41/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1934

Ö Investeeringute Õ Jjuhtimine ja haldamine

ê 2011/61/EL artikli 62 lõige 2 (kohandatud)

Liikmesriigid ei tee asutustele piiranguid nimetada investeerimisportfelli haldamiseks investeerimisjuhte, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes on saanud selleks tegevuseks nõuetekohase tegevusloa vastavalt direktiivile 85/611/EMÜ, 2004/39/EÜ, Ö ning direktiividele Õ 2009/65/EÜ, 93/22/EMÜ, 2000/12/EÜ, 2009/138/EÜ, 2002/83/EÜ, 2011/61/EL ja 2013/36/EL, samuti neid, keda on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 1.

ò uus

3. PEATÜKK

Depositoorium

Artikkel 35

Depositooriumi määramine

1. Iga tööandjapensioni skeemi puhul, mille pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad kannavad täielikult investeerimisriski, nõuab päritoluliikmesriik, et asutus määraks ühe depositooriumi varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks vastavalt artiklitele 36 ja 37.

2. Tööandjapensioni skeemi puhul, mille pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad ei kanna täielikult investeerimisriski, võib päritoluliikmesriik nõuda, et asutus määraks depositooriumi varade hoidmiseks või varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks vastavalt artiklitele 36 ja 37.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. Liikmesriigid ei tohi piirata asutusi nimetada oma varade haldamiseks ð depositooriume ï varahaldureid, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes on saanud nõuetekohase tegevusloa vastavalt direktiivile 93/22/EMÜ 2004/39/EÜ või direktiivile 2000/12/EÜ 2013/36/EL, või kes on direktiivi 85/611/EMÜ 2009/65/EÜ tähenduses tunnustatud depositoorium.

Käesolevas lõikes sätestatu ei takista päritoluliikmesriigil teha depositooriumi või halduri nimetamine kohustuslikuks.

4. Iga liikmesriik Liikmesriigid võtavad võtab vajalikud meetmed, et oleks võimalik Ö pädevatel asutustel Õ keelata siseriiklike õigusaktide alusel vastavalt artiklile 62 14 tema nende territooriumil asuva depoopanga depositooriumi või halduri valduses olevate varade vaba käsutamine asutuse päritoluliikmesriigi soovil.

ò uus

5. Depositoorium määratakse vähemalt kirjaliku lepinguga. Lepinguga sätestatakse sellise teabe edastamine, mis on vajalik, et võimaldada depositooriumil täita oma ülesandeid pensioniskeemi jaoks, mille depositooriumiks ta on määratud, vastavalt käesolevas direktiivis ja muudes asjakohastes õigus- ja haldusnormides sätestatule.

6. Täites artiklites 36 ja 37 sätestatud ülesandeid, tegutsevad asutus ja depositoorium ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ja skeemiga hõlmatud isikute ning hüvitisesaajate huvides.

7. Depositoorium ei tohi seoses asutusega tegeleda tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti asutuse, skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate ning depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse skeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele nõuetekohasel viisil.

8. Juhul kui depositooriumi ei määrata, võtavad asutused meetmeid, et ennetada ja lahendada võimalikke huvide konflikte ülesannete puhul, mida tavaliselt täidavad depositoorium ja varahaldurid.

Artikkel 36

Varade hoidmine ja depositooriumi vastutus

1. Juhul kui hoitavatest finantsinstrumentidest koosneva pensioniskeemi varad usaldatakse depositooriumisse hoiule, võtab depositoorium hoiule kõik finantsinstrumendid, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ning kõik finantsinstrumendid, mida on võimalik füüsiliselt depositooriumisse kanda.

Selleks tagab depositoorium, et neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises asutuse nimel avatud eraldi kontodel vastavalt direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud põhimõtetele, nii et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomasele asutusele või pensioniskeemiga hõlmatud isikutele või hüvitisesaajatele.

2. Juhul kui pensioniskeemi varad koosnevad muudest varadest kui lõikes 1 osutatud varad, kontrollib depositoorium, kas asutus või pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad on varade omanikud, ning peab nende varade kohta registrit. Kontrollimine toimub asutuse esitatud teabe või dokumentide ning võimaluse korral välistõendite alusel. Depositoorium hoiab asjaomaseid andmeid ajakohastena.

3. Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab asutuse või skeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate ees igasuguse tekkinud kahju eest, mille põhjuseks on tema põhjendamatu toimetulematus kohustustega või nende mittenõuetekohane täitmine.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud depositooriumi vastutust ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on usaldanud kolmandale osapoolele kõik talle hoiule antud varad või osa nendest.

5. Juhul kui varade hoidmiseks depositooriumi ei määrata, siis asutused peavad vähemalt:

(a) järgima finantsinstrumentidega seoses nõuetekohast hoolsust ja tagavad nende kaitse;

(b) pidama registrit, mis võimaldab asutusel igal ajal ja viivitamata tuvastada kõik varad;

(c) võtma huvide või kokkusobimatuse konflikti vältimiseks vajalikke meetmeid;

(d) teavitama taotluse korral pädevat asutust sellest, kuidas varasid hoitakse.

Artikkel 37

Järelevalvekohustused

1. Järelevalveülesandeid täitma määratud depositoorium täidab artikli 36 lõikes 1 ja 2 osutatud ülesandeid lisaks järgmistele:

(a) juhendada asutust, kui see ei ole vastuolus siseriiklike õigusaktide või asutuse eeskirjadega;

(b) tagada, et asutuse või pensioniskeemi varadega tehtavate tehingute puhul kantakse asutusele teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

(c) tagada, et varadest saadud tulu kasutatakse vastavalt asutuse eeskirjadele.

2. Olenemata lõikest 1 võib asutuse päritoluliikmesriik kehtestada depositooriumile teisi järelevalvekohustusi.

3. Juhul kui järelevalvekohustuste täitmiseks depositooriumi ei määrata, rakendab asutus menetlusi, millega tagatakse, et tavaliselt depositooriumi järelevalve alla kuuluvaid ülesandeid täidetakse nõuetekohaselt asutuse sees.

IV JAOTIS

PENSIONISKEEMIGA TULEVIKUS LIITUDA VÕIVATELE ISIKUTELE, PENSIONISKEEMIGA HÕLMATUD ISIKUTELE JA HÜVITISESAAJATELE ANTAV TEAVE

I PEATÜKK

Üldsätted

2003/41/EÜ (kohandatud)

Artikkel 11

Pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antav teave

ò uus

Artikkel 38

Põhimõtted

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

1. Sõltuvalt pensioniskeemi iseloomust tagavad liikmesriigid tagab iga liikmesriik, et iga tema nende territooriumil asuv asutus annab Ö pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele, pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ning hüvitisesaajatele Õ vähemalt käesolevas artiklis Ö artiklites 39–53 ja artiklites 55–58 Õ ettenähtud teavet.

ò uus

2. Teave peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

(a) teavet ajakohastatakse korrapäraselt;

(b) teave esitatakse kirjalikult, kasutades selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, vältides žargooni ja tehniliste terminite kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu;

(c) teave ei tohi olla eksitav ning sõnavaras ja sisus tagatakse järjekindlus; ning

(d) teave esitatakse nii, et see oleks kergesti loetav, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke.

Värve ei kasutata, kui see võib vähendada teabe arusaadavust juhul, kui pensionihüvitise teatis on trükitud või paljundatud must-valgelt.

Artikkel 39

Pensioniskeemi tingimused

ê 2003/41/EÜ artikli 9 punkt f (kohandatud)

1. Iga liikmesriikLiikmesriigid tagabtagavad kõikide temanende territooriumil asuvate asutuste suhtes, et: f) skeemiga hõlmatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniskeemi tingimustest, eriti:

(i)(a) pensioniskeemi osapoolte õigustest ja kohustustest;

(ii)(b) pensioniskeemiga seotud finants-, tehnilistest ja muudest riskidest;

(iii)(c) kõnealuste riskide iseloomust ja jaotumisest.

ò uus

2. Skeemide puhul, millega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski ning mis pakuvad rohkem kui ühte erinevate investeerimisprofiilidega valikuvõimalust, teavitatakse hõlmatud isikuid lisaks lõike 1 punktides a, b ja c loetletud teabele olemasolevate investeerimisvõimaluste ja standardsete investeerimisvõimaluste tingimustest, ning kui see on asjakohane, pensioniskeemi sättest, mille kohaselt antakse teatavale skeemiga hõlmatud isikule teatav investeerimisvõimalus.

2003/41/EÜ artikli 11 lõige 2

3. Pensioniskeemiga hõlmatud isikud ja hüvitisesaajad ja/või vajaduse korral nende esindajad peavad saama:

            a) soovi korral artiklis 10 nimetatud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning kui asutus vastutab rohkem kui ühe pensioniskeemi eest, nende konkreetse pensioniskeemiga seotud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;

            (b) mõistliku aja jooksul kogu olulise teabe pensioniskeemi eeskirjade muudatuste kohta.

ò uus

4. Asutused avaldavad pensioniskeemi tingimused vabalt valitud veebisaidil.

2. PEATÜKK

Pensionihüvitise teatis

Artikkel 40

Sagedus ja muudatused

(1) Liikmesriigid nõuavad, et asutused koostaksid dokumendi, mis sisaldab liikmetele esitatavat põhiteavet (edaspidi „pensionihüvitise teatis”).

(2) Liikmesriigid tagavad, et pensionihüvitise teatises sisalduvat teavet ajakohastatakse ja see saadetakse igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule vähemalt kord aastas ja tasuta.

(3) Pensionihüvitise teatises sisalduvas teabes võrreldes eelmise aastaga tehtud olulisi muudatusi selgitatakse üksikasjalikult lisatud kirjas.

Artikkel 41

Arusaadavus ja keel

(1) Pensionihüvitise teatises esitatud teave peab olema arusaadav ilma viideteta muudele dokumentidele.

(2) Liikmesriigid tagavad, et pensionihüvitise teatis on kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevaid sotsiaal- ja tööõigusakte kohaldatakse ühelt poolt sponsorettevõtja või asutuse ja teiselt poolt pensioniskeemiga hõlmatud isikute või hüvitisesaajate vaheliste suhete suhtes.

Artikkel 42

Pikkus

Pensionihüvitise teatises kasutatakse hõlpsalt loetavas suuruses tähemärke ning selle väljatrükk ei ole pikem kui kaks A4-formaadis lehekülge.

Artikkel 43

Andmekandja

Liikmesriigid võivad lubada asutustel esitada pensionihüvitise teatise püsival andmekandjal või veebisaidi vahendusel. Lisaks elektroonilisele versioonile esitatakse pensioniskeemiga hõlmatud isikutele taotluse korral tasuta paberkandjal teatis.

Artikkel 44

Kohustused

1. Liikmesriigid tagavad, et asutuste suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainult pensionihüvitise teatise või selle tõlke alusel, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas pensioniskeemi asjakohaste osadega.

2. Pensionihüvitise teatises esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.

Artikkel 45

Pealkiri

1.           Pensionihüvitise teatise pealkiri sisaldab sõnu „Pensionihüvitise teatis”.

2.           Otse pealkirja all on esitatud lühike teadaanne, milles kirjeldatakse pensionihüvitise teatise eesmärki.

3.           Täpne kuupäev, millele pensionihüvitise teatises viidatakse on selgelt märgitud.

Artikkel 46

Isikuandmed

Pensionihüvitise teatises esitatakse vajaduse korral pensioniskeemiga hõlmatud isiku isikuandmed, sealhulgas ametlik pensioniiga.

Artikkel 47

Asutuse kindlaksmääramine

Pensionihüvitise teatisega määratakse kindlaks asutus ning esitatakse järgmine teave:

(1) asutuse nimi ja aadress;

(2) liikmesriigid, kus asutus on saanud tegevusloa või kus ta on registrisse kantud, ning pädeva asutuse nimi;

(3) sponsorettevõtja nimi.

Artikkel 48

Tagatised

1. Pensionihüvitise teatis sisaldab ühte järgmistest pensioniskeemi tagatisi käsitlevatest märgetest:

(a) täielik tagatis, mille korral asutus või sponsorettevõtja tagab teatava hüvitiste taseme;

(b) tagatis puudub, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik kannab kogu riski;

(c) osaline tagatis kõigil teistel juhtudel.

2. Tagatise olemasolu korral selgitatakse lühidalt järgmist:

(a) tagatise laad;

(b) pensioniskeemiga hõlmatud isiku kogunenud pensioniõiguste finantseerimise hetketase;

(c) kogunenud pensioniõigusi kaitsvad mehhanismid;

(d) hüvitiste vähendamise mehhanismid, kui need on siseriiklikes õigusaktides ette nähtud.

Artikkel 49

Saldo, sissemaksed ja kulud

1. Saldo, sissemaksete ja kuludega seoses esitatakse pensionihüvitise teatises järgmised pensioniskeemi vääringus väljendatud summad:

a) vastavalt olukorrale kas sponsorettevõtja või pensioniskeemiga hõlmatud isiku poolt viimase kaheteistkümne kuu jooksul tehtud sissemaksete kogusummast maha arvatud kulude summa või, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik liitus skeemiga vähem kui kaksteist kuud tagasi, siis tema poolt alates ühinemisest tehtud sissemaksetest maha arvatud kulude summa;

b) pensioniskeemiga hõlmatud isiku poolt viimase kaheteistkümne kuu jooksul tehtud sissemaksete summa või, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik liitus skeemiga vähem kui kaksteist kuud tagasi, siis tema poolt alates ühinemisest makstud sissemaksete summa;

c) sponsorettevõtja poolt viimase kaheteistkümne kuu jooksul tehtud sissemaksete summa või, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik liitus skeemiga vähem kui kaksteist kuud tagasi, siis sponsorettevõtja poolt alates skeemiga hõlmatud isiku liitumisest tehtud sissemaksete summa;

d) saldo pensionihüvitise teatise esitamise päeval. Saldo arvutatakse ühel kahest järgmisest viisist, sõltuvalt pensioniskeemi laadist:

i) pensioniskeemide puhul, milles ei ole ette nähtud pensionihüvitiste sihttaset, pensioniskeemiga hõlmatud isiku kogutud kapitali kogusumma, mis on väljendatud ka annuiteedina kuu kohta,

ii) pensioniskeemide puhul, milles on nähtud ette pensionihüvitiste sihttase, kogunenud pensioniõigused kuu kohta;

(e) pensioniskeemiga hõlmatud isiku muud sissemaksed või kulud, nagu kogunenud kapitali ülekandmine;

(f) punktis a osutatud kulud jagunevad järgmistesse eraldi summadesse, mis on väljendatud pensioniskeemi vääringus:

i) asutuse halduskulud;

ii) varade hoidmise kulud;

iii) portfellitehingutega seotud kulud;

iv) muud kulud.

2. Lõike 1 punkti f alapunktis iv osutatud muud kulud seletatakse lühidalt lahti juhul, kui need moodustavad kogukuludest 20 % või rohkem.

Artikkel 50

Pensioniprognoosid

1. Pensioniskeemide puhul, milles on nähtud ette pensionihüvitiste sihttase, märgitakse pensionihüvitise teatises järgmised kolm summat, mis on seotud pensioniskeemi vääringus väljendatud pensioniprognoosidega:

(a) pensionihüvitiste sihttase kuu kaupa pensionieas parimal hinnangul põhineva eelduse kohaselt;

(b) pensionihüvitiste sihttase kuu kaupa kaks aastat enne pensioniiga parimal hinnangul põhineva eelduse kohaselt;

(c) pensionihüvitiste sihttase kuu kaupa kaks aastat pärast pensioniiga parimal hinnangul põhineva eelduse kohaselt.

2. Lõikes 1 osutatud hinnangutes võetakse arvesse tulevasi palku.

3. Pensioniskeemide puhul, milles ei ole nähtud ette pensionihüvitiste sihttaset, märgitakse pensionihüvitise teatises järgmised summad, mis on seotud pensioniskeemi vääringus väljendatud pensioniprognoosidega:

(a) arvatav kogutud kapitali summa kuni kaks aastat enne pensioniiga skeemi käsitleval parimal hinnangul põhineva eelduse kohaselt;

(b) arvatav kogutud kapitali summa kuni pensionieani skeemi käsitleval parimal hinnangul põhineva eelduse kohaselt;

(c) arvatav kogutud kapitali summa kuni kaks aastat pärast pensioniiga skeemi käsitleval parimal hinnangul põhineva eelduse kohaselt; ning

(d) punktides a–c osutatud summad, mis on väljendatud kuuhüvitisena.

4. Lõikes 3 osutatud eelduste puhul võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a) nominaalse investeerimistulu aastamäär;

b) inflatsiooni aastamäär;

c) tulevased palgad.

5. Lõigetes 1 ja 3 osutatud prognooside arvutamisel eeldatakse, et sissemaksemäärad püsivad muutumatuna.

Artikkel 51

Investeerimisprofiil

1. Pensioniskeemide puhul, millega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski ning neil on valida erinevate investeerimisvõimaluste vahel, märgitakse pensionihüvitise teatises investeerimisprofiilid koos olemasolevate investeerimisvõimalustega ning iga võimaluse lühikirjeldus. Skeemiga hõlmatud isiku valitud investeerimisvõimalus märgitakse selgelt eristatavalt.

Kui erinevate investeerimiseesmärkidega investeerimisvõimaluste arv on suurem kui viis, piirab asutus iga investeerimisvõimaluse lühikirjelduse viie kõige iseloomulikuma võimalusega, mis hõlmavad kõige riskantsemat ja kõige vähem riskantset valikuvõimalust.

2. Pensioniskeemide puhul, millega hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski ja investeerimisvalik määratakse skeemiga hõlmatud isiku jaoks kindlaks pensioniskeemis täpsustatud erieeskirja alusel, tuleb esitada järgmine teave:

a) tegelikul vanusel põhinevad eeskirjad;

b) pensioniskeemiga hõlmatud isiku kavandatud pensionieal põhinevad eeskirjad;

c) muud eeskirjad.

3. Pensioniskeemide puhul, kus hõlmatud isikud kannavad investeerimisriski, sisaldab pensionihüvitise teatis teavet riski ja tootluse profiili kohta, esitades pensioniskeemi või vajaduse korral iga investeerimisvõimaluse riski ja tootluse profiili sünteetilise graafilise näitaja, millele on lisatud järgmine teave:

a) selgitus näitaja ja selle peamiste piirangute kohta;

b) selgitus selliste riskide kohta, mis on väga olulised ja mida sünteetiline graafiline näitaja ei võta asjakohaselt arvesse.

Sünteetilise näitaja arvutamise käik dokumenteeritakse asjakohaselt ning asutused teevad selle pensioniskeemiga hõlmatud isikutele taotluse korral kättesaadavaks.

4. Lõike 3 punktis a osutatud selgitus hõlmab järgmist:

a) lühike selgitus, miks kuulub pensioniskeem või investeerimisvõimalus teatavasse kategooriasse;

b) märkus selle kohta, et sünteetilise graafilise näitaja arvutamisel kasutatud varasemad andmed ei ole usaldusväärsed näitajad pensioniskeemi või investeerimisvõimaluse tulevase riskiprofiili hindamisel;

c) märkus selle kohta, et osutatud riski- ja tootluskategooria ei pruugi jääda samale tasemele ja et pensioniskeemi või investeerimisvõimaluse kategooria võib aja jooksul muutuda;

d) märkus selle kohta, et madalaim kategooria ei tähenda riskivaba investeeringut.

5. Sünteetiline graafiline näitaja ja lõikes 3 osutatud selgitused koostatakse kooskõlas riskide tuvastamise, mõõtmise ja jälgimise sisekorraga, mille asutus kehtestab vastavalt direktiivile, ning investeerimispõhimõtete ülevaates kirjeldatud investeerimiseesmärkide ja investeerimispoliitikaga.

Artikkel 52

Eelmiste perioodide tootlus

1. Pensionihüvitise teatis sisaldab eelmiste perioodide tootluse kohta järgmist teavet:

a) pensioniskeemi kui terviku või vajaduse korral pensioniskeemiga hõlmatud isikute investeerimisvõimaluste eelmiste perioodide tootlust käsitlev teave, esitatuna diagrammi vormis, mis hõlmab kõiki aastaid, mille kohta on andmed kuni viimase kümne aasta jooksul kättesaadavad;

b) diagramm, millele on lisatud selgelt eristatavalt märkused, mis:

i) hoiatavad, et eelmiste perioodide tootlus ei pruugi olla tulevase tootluse asjakohane näitaja;

ii) kirjeldavad, milliseid kulusid on eelmiste perioodide tootluse arvutamisel arvesse võetud ja millised on välja jäetud;

iii) osutavad vääringule, milles eelmiste perioodide tootlus on arvutatud.

2. Kui lõikes 1 osutatud diagrammiga hõlmatud ajavahemikul on pensioniskeemi eesmärki ja investeerimispoliitikat oluliselt muudetud, näidatakse pensioniskeemi eelnevat, oluliste muudatuste eelset tootlust. Oluliste muudatuste eelne periood kajastatakse diagrammis ja sellele lisatakse selge hoiatus, et tootlus saavutati tingimustes, mis praegu enam ei kehti.

3. Kui pensioniskeemiga hõlmatud isik vahetab investeerimisvõimalust, näidatakse asjaomase investeerimisvõimaluse eelnevat tootlust.

Artikkel 53

Lisateave

Pensionihüvitise teatises täpsustatakse järgmine lisateave:

(a) kust ja kuidas saada täiendavat teavet asutuse või pensioniskeemi kohta, sealhulgas veebisaidid ja asjaomased üldkohaldatavad õigusaktid;

(b) kust ja kuidas saada täiendavat teavet pensioniõiguste teisele tööandjapensioni kogumisasutusele ülekandmise korra kohta töösuhte lõpetamise korral;

(c) teave annuiteedina väljendatud summade puhul kasutatavate eelduste kohta, eelkõige seoses annuiteedimäära, teenuseosutaja liigi ja annuiteedi kestusega, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik sellist teavet taotleb;

(d) kust ja kuidas saada täiendavat teavet pensioniskeemiga hõlmatud isiku konkreetse olukorra, sealhulgas pensionihüvitiste sihttaseme kohta, kui see on ette nähtud, ning hüvitiste taseme kohta töösuhte lõpetamise korral.

Artikkel 54

Pensionihüvitise teatist käsitlev delegeeritud õigusakt

Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 77 vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse:

a)           pensionihüvitise teatise sisu, mis hõlmab:

(i)      viisi, kuidas selgitada artikli 40 lõikes 3 osutatud olulisi muutusi;

(ii)     artiklis 42 osutatud tähemärkide suurust;

(iii)    artiklis 44 osutatud kohustusi käsitleva hoiatuse sõnastust;

(iv)    artikli 45 lõikes 2 osutatud teadaande sõnastust;

(v)     vastavalt artiklis 46 osutatule täpsustatavad isikuandmed;

(vi)    artikli 48 lõike 2 punktides a, b, c ja d sisalduvate elementide selgitamise meetodit;

(vii)   artikli 49 lõike 1 punktides a, b, c, d, e ja f osutatud summade arvutamise meetodit;

(viii)  artikli 50 lõigetes 1 ja 3 osutatud summade arvutamise meetodit, võttes arvesse artikli 50 lõikes 5 kehtestatud tingimust;

(ix)    vastavalt artikli 50 lõigetes 2 ja 4 osutatule kasutatavaid eeldusi;

(x)     esitatavate investeerimisvõimaluste arvu ja kõnealuste valikute tegemiseks kasutatavat meetodit, kui valikuvõimaluste arv ületab viit võimalust; esitatud valikuvõimaluste kirjeldamise meetodit; viisi, kuidas märkida pensioniskeemiga hõlmatud isiku valitud investeerimisvõimalust vastavalt artikli 51 lõikes 1 osutatule;

(xi)    täiendava teabe kirjeldamise meetodit vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatule;

(xii)   sünteetiliste graafiliste näitajate ning artikli 51 lõikes 3 osutatud selgituste genereerimise ja esitamise meetodit, võttes arvesse artikli 51 lõikes 4 kehtestatud tingimusi;

(xiii)  artikli 52 lõike 1 punktis a osutatud eelmiste perioodide tootluse kohta teabe genereerimise meetodit ning artikli 52 lõike 1 punktis b osutatud märkuste ja diagrammi koostamise meetodit;

(xiv)  artikli 52 lõike 1 punktis a osutatud pensioniskeemide erinevate investeerimisvõimaluste võrdlemise meetodit;

(xv)   artikli 52 lõikes 2 osutatud oluliste muudatuste esitamise meetodit;

(xvi)  artiklis 53 osutatud lisateabe täpsustamise meetodit;

b)           pensionihüvitise teatise formaati, ülesehitust, struktuuri ja järjestust, hõlmates artikli 44 lõikest 2 kuni artiklini 53 osutatud teavet ning võttes samal ajal arvesse artikli 41 lõikes 1 ja artiklis 42 osutatud tingimusi.

3. PEATÜKK

Muud esitatavad andmed ja dokumendid

Artikkel 55

Pensioniskeemiga tulevikus liituda võivatele isikutele antav teave

Asutus tagab, et pensioniskeemiga tulevikus liituda võivaid isikuid teavitatakse skeemi kõigist põhijoontest ja investeerimisvõimalustest, sealhulgas sellest, kuidas arvestatakse investeerimisstrateegiates tegemisel keskkonna-, sotsiaal- ning kliimamuutusi ja äriühingu üldjuhtimist käsitlevate küsimustega.

Artikkel 56

Pensioniskeemiga hõlmatud isikutele pensionieelses etapis antav teave

Lisaks pensionihüvitise teatisele esitavad asutused igale pensioniskeemiga hõlmatud isikule vähemalt kaks aastat enne skeemis ette nähtud pensioniiga või pensioniskeemiga hõlmatud isiku taotluse korral järgmise teabe:

(a) teave pensioniskeemiga hõlmatud isiku pensionipõlve sissetulekuid käsitlevate valikuvõimaluste kohta, sealhulgas teave kõnealuste valikuvõimaluste eeliste ja puuduste kohta, mis on esitatud viisil, mis aitab neil teha enda jaoks kõige sobivama valiku;

(b) juhul kui pensionihüvitisi ei maksta välja eluaegse annuiteedina, teave olemasolevate hüvitise väljamakse toodete, sealhulgas nende eeliste ja puuduste kohta, ning oluliste tegurite kohta, mida pensioniskeemiga hõlmatud isikud peaksid hüvitise väljamakse toote ostmise otsust tehes arvesse võtma.

Artikkel 57

Hüvitisesaajatele väljamakseetapis antav teave

1. Asutus esitab hüvitisesaajatele teabe saadaolevate hüvitiste ja vastavate maksevõimaluste kohta.

2. Juhul kui väljamakseetapis kannavad märkimisväärse osa investeerimisriskist hüvitisesaajad, tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave jõuab hüvitisesaajateni.

Artikkel 58

Taotluse korral pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele antav täiendav teave

1. Pensioniskeemiga hõlmatud isiku, hüvitisesaaja või nende esindaja taotluse korral esitab asutus järgmise täiendava teabe:

a) artiklis 31 nimetatud raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande ning kui asutus vastutab rohkem kui ühe pensioniskeemi eest, konkreetse pensioniskeemiga seotud raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande;

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

3.(b) artiklis 12 32 nimetatud investeerimispõhimõtete ülevaade; peab soovi korral olema kättesaadav pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele ja/või vajaduse korral nende esindajatele.

ò uus

c) teave artiklis 50 osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduse kohta;

d) teave eeldatava annuiteedimäära, teenuseosutaja liigi ja artikli 53 punktis c osutatud annuiteedi kestuse kohta.

ê 2003/41/EÜ

ð uus

4 2. IgapPensioniskeemiga hõlmatud isiku ð taotluse korral ï peab lisaks, ð asutus ï saama soovi korral, ð esitama ï üksikasjalikku ja olulist teavet ka:

              a) pensionihüvitiste sihttaseme kohta, kui see on ette nähtud kui seda kohaldatakse;

              b) hüvitiste taseme kohta töösuhte lõpetamise korral lõppemisel.;

            c) investeerimisvõimaluste ja tegeliku investeerimisportfelli kohta, samuti riskiga kokkupuute ja investeeringutega seotud kulude kohta, kui pensioniskeemiga hõlmatud isik kannab investeerimisriski;

              d) pensioniõiguste üleandmise korra kohta teisele tööandjapensioni kogumisasutusele töösuhte lõpetamise korral.

              Pensioniskeemiga hõlmatud isikutele saadetakse igal aastal lühiülevaade asutuse olukorrast ja kogunenud pensioniõiguste finantseerimise hetketasemest.

5. Iga hüvitisesaaja peab pensionilejäämisel või muude hüvitiste maksmise tähtpäeva saabumisel saama asjakohast teavet saadaolevate hüvitiste ja vastavate maksevõimaluste kohta.

ò uus

V jaotis

USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE

1. peatükk

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevad üldeeskirjad

Artikkel 59

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk

1. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitse.

2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärki, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju liidu asjaomaste finantssüsteemide stabiilsusele, eriti hädaolukordades, tuginedes sel ajal kättesaadavale teabele.

Artikkel 60

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ulatus

Liikmesriigis tagavad, et tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, sealhulgas järgmiste elementide järelevalvet:

a) tegevusele esitatavad tingimused;

b) tehnilised eraldised;

c) tehniliste eraldiste rahastamine;

d) regulatiivsed omavahendid;

e) kasutusel olev solventsusmarginaal;

f) nõutav solventsusmarginaal;

g) investeerimiseeskirjad;

h) investeeringute haldamine;

i) tegevust reguleerivad tingimused; ning

j) pädevatele asutustele antav teave.

Artikkel 61

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve üldpõhimõtted

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad tööandjapensioni kogumisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest.

2. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve on ettenägev ja riskipõhine.

3. Asutuste järelevalve hõlmab sobivat kombinatsiooni asutuse valdustes toimuvatest kontrollidest ja nendest väljaspool toimuvast tegevusest.

4. Järelevalvet kohaldatakse õigeaegselt ja proportsionaalselt.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse nende otsuste võimalikku mõju Euroopa Liidu finantssüsteemide stabiilsusele, eelkõige hädaolukorras.

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 14 62

Pädevate asutuste sekkumisvolitused ja ülesanded

1. Pädevad asutused peavad nõudma, et igal nende territooriumil asuval asutusel on asjakohane juhtimis- ja raamatupidamiskord ning piisavad sisekontrollimehhanismid.

2. Pädevatel asutustel peavad olema volitused mis tahes nende territooriumil asuva asutuse või seda asutust juhtivate isikute suhtes kõikide asjakohaste ja vajalike meetmete, vajaduse korral ka haldus- või rahaliste meetmete tarvitusele võtmiseks pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve kahjustavate rikkumiste ärahoidmiseks või heastamiseks.

ê 2010/78/EL artikli 4 lõige 3

ð uus

3. Iga asutuse tegevuse keelustamise ð või piiramise ï otsus hõlmab üksikasjalikke põhjendusi ja sellest teatatakse asjassepuutuvale asjaomasele asutusele. Sellest teatakse ka EIOPA-lesamuti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalvele.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

Nad Ö Pädevad asutused Õ võivad samuti piirata asutuse varade vaba käsutamist või selle keelata eelkõige juhul, kui:

a)           asutus ei ole määranud piisavaid kogu tegevust hõlmavaid tehnilisi eraldisi või tema varad ei ole piisavad tehniliste eraldiste tagamiseks;

b)           asutus ei täida õigusaktides ettenähtud regulatiivseid omavahendeid käsitlevaid tingimusi.

5. Pensionikeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huvide kaitsmiseks võivad pädevad asutused anda üle nende territooriumil asuvat asutust juhtivate isikute päritoluliikmesriigi õigusaktides ettenähtud volitused tervikuna või osaliselt eriesindajale, kes on sobilik nende volituste kasutamiseks.

64. Pädevad asutused võivad piirata nende territooriumil asuva asutuse tegevust või selle keelata eelkõige juhul, kui:

(a) asutus ei kaitse nõuetekohaselt Ö pensioniskeemiga Õ hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate huve;

(b) asutus ei täida enam tegevusele esitatud tingimusi;

(c) asutus jätab olulisel määral täitmata tema suhtes kohaldatavatest eeskirjadest tulenevad kohustused;

(d) asutus ei järgi piiriülese tegevuse korral vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensionide suhtes kohaldatavaid sotsiaal- ja tööõigusaktide nõudeid.

75. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale direktiivile kehtestatud õigus- ja haldusnormide alusel asutuste kohta tehtud otsuste peale on õigus esitada kaebus kohtule.

ò uus

Artikkel 63

Järelevalvemenetlus

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad strateegiaid, protsesse ja aruandemenetlust, mille on kehtestanud asutused, et järgida käesoleva direktiivi alusel vastu võetud õigus- ja haldusnorme.

Kontrollimise raames võetakse arvesse asjaolusid, milles asutused tegutsevad, ning vajaduse korral osapooli, kes täidavad neile edasi antud põhifunktsioone või muid tegevusi. Kõnealune kontroll hõlmab järgmisi osi:

a) juhtimissüsteemi kvalitatiivsete nõuete täitmise hindamine;

b) asjaomase asutusega seotud riskide hindamine;

c) asutuse võime hinnata kõnealuseid riske.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on järelevalvevahendid, sealhulgas stressitestid, mis võimaldavad tuvastada asutuse finantsseisundi halvenemist ning kontrollida, kuidas seda parandatakse.

3. Pädevatel asutusel on õigus nõuda asutustelt selliste nõrkade kohtade või puudujääkide kõrvaldamist, mis on tuvastatud järelevalve käigus.

4. Pädevad asutused kehtestavad lõikes 1 sätestatud kontrollide minimaalse sageduse ja ulatuse, võttes arvesse asjaomaste asutuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 13 64

Pädevatele asutustele antav teave

1. Liikmesriigid tagavadIga liikmesriik tagab, et pädevatel asutustel on kõikide temanende territooriumil asuvate asutuste suhtes vajalikud volitused ja vahendid:

a) nõuda asutuselt, juhatuse liikmetelt ja muudelt juhtidelt või asutust kontrollivatelt juhatajatelt või isikutelt kõikide majandustegevusega seotud aspektide kohta teabe andmist või kõikide äritegevusega seotud dokumentide esitamist;

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

              b) kontrollida asutuse ja teiste ettevõtjate vahelisi või asutustevahelisi suhteid, kui asutused on edasi andnud Ö põhi Õ funktsioone Ö või muid tegevusi Õ kõnealustele ettevõtjatele või asutustele (funktsioonide edasiandmine ð ja kõik järgnevad funktsioonide edasiandmised ï), mis mõjutavad asutuse finantsolukorda või on tulemusliku järelevalve teostamise seisukohalt olulised;

              c) saada korrapäraselt ð järgmisi dokumente: pensionide riskihindamine, ï investeerimispõhimõtete ülevaadet, ð juhtimissüsteemiga seotud dokumendid ï, raamatupidamise aastaaruannet ja majandusaasta aruannet, ð pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele esitatavad teabedokumendid ï ning kõiki Ö muud Õ järelevalve teostamiseks vajalikudke dokumendidte; Need võivad olla järgmised dokumendid:

ò uus

d) määrata kindlaks, millised dokumendid on järelevalveks vajalikud, sealhulgas:

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

         i) asutusesisesed raamatupidamise vahearuanded;

         ii) kindlustusmatemaatilised hinnangud ja üksikasjalikud eeldused;

         iii) varade ja kohustuste vastavuse käsitlus;

         iv) tõendid investeerimispõhimõtete järgimise kohta;

         v) tõendid osamaksete plaanikohase tasumise kohta;

         vi) artiklis 10 31 nimetatud raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise eest vastutavate isikute aruanded;

              (d)e) teostada kohapealset kontrolli asutuse ruumides ja vajaduse korral allhanketegevuste edasiantud ð ja kõigi järgnevate edasiantud tegevuste ï üle, et kontrollida, kas tegevus on kooskõlas järelevalveeeskirjadega;

ò uus

f) taotleda asutustelt igal ajal teavet edasiantud tegevuste ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste kohta.

ê 2010/78/EL artikli 4 lõike 2 punkt b

2. EIOPA võib töötada välja lõike 1 punkti cd alapunktides i–vi loetletud dokumentide vormide ja vormingute rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.

ò uus

Artikkel 65

Läbipaistvus ja usaldusväärsus

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused täidavad artiklites 60, 61, 62, 63 ja 64 sätestatud ülesandeid läbipaistvalt ja usaldusväärselt, arvestades konfidentsiaalse teabe kaitsega.

2. Liikmesriigid tagavad, et avalikustatakse järgmine teave:

a) tööandjapensione käsitlevate õigus- ja haldusnormide ning üldsuuniste tekstid ning teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kohaldada käesolevat direktiivi vastavalt artiklitele 4 ja 5;

b) teave artiklis 63 sätestatud järelevalvemenetluse kohta;

c) usaldatavusnormatiivide kohaldamise olulisemaid aspekte käsitlevad statistilised koondandmed;

d) teadaanne, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve peamine eesmärk on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate kaitse, ning teave järelevalve põhiülesannete ja tegevuse kohta;

e) eeskirjad haldussanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide sätete rikkumise korral.

3. Liikmesriigid tagavad, et neil on olemas läbipaistvad menetlused seoses pädevate asutuste juhtide ametisse määramise ja nende vabastamisega, ning nad kohaldavad neid.

2. peatükk

Ametisaladus ja teabevahetus

Artikkel 66

Ametisaladus

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, millega tagada, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti kõnealuste asutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust.

Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist, ei tohi kõnealused isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, nii et ühtegi asutust eraldi ei oleks võimalik identifitseerida.

2. Erandina lõikes 1 sätestatust, kui pensioniskeem kantakse üle teisele asutusele või teisele üksusele, võib tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei käsitle kõnealuse ettevõtja päästmise katsetega seotud kolmandaid isikuid.

Artikkel 67

Konfidentsiaalse teabe kasutamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kes saavad käesoleva direktiivi alusel konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult oma ülesannete täitmiseks ja järgmistel eesmärkidel:

(a) kontrollimaks, et asutused täidavad enne tegevuse alustamist tööandjapensioni kogumist reguleerivaid tingimusi;

(b) lihtsustamaks asutuste tegevuse järelevalvet, sealhulgas tehniliste eraldiste, solventsuse ja juhtimissüsteemi ning pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele esitatava teabe järelevalvet;

(c) kehtestamaks parandusmeetmeid, sealhulgas sanktsioone;

(d) apelleerimaks pädevate asutuste otsuste vastu, mis on tehtud käesolevat direktiivi ülevõtvate sätete alusel;

(e) käesolevat direktiivi ülevõtvaid sätteid käsitlevates kohtumenetlustest.

Artikkel 68

Teabe vahetamine ametiasutuste vahel

1. Artikkel 66 ei välista järgmist:

(a) teabevahetus mitme sama liikmesriigi piires järelevalveülesandeid täitva pädeva asutuse vahel;

(b) teabevahetus mitme eri liikmesriikide piires järelevalveülesandeid täitva pädeva asutuse vahel;

(c) teabevahetus järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste ja järgmiste asutuste vahel, mis asuvad samas liikmesriigis:

i) finantssektori üksuste ja muude finantsasutuste järelevalve eest vastutavad asutused ning finantsturgude järelevalve eest vastutavad asutused;

ii) asutused või organid, kes vastutavad finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise eest liikmesriikides makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamisega;

iii) pensioniskeemi lõpetamises ja muudes sarnastes menetlustes osalevad organid;

iv) organid või asutused, kes tegelevad saneerimisega finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmise eesmärgil;

v) isikud, kes vastutavad asutuste, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest;

(d) pensioniskeemi lõpetamist korraldavatele asutustele nende ametikohustuste täitmiseks vajaliku teabe avaldamine.

2. Lõikes 1 osutatud asutustele, organitele ja isikutele esitatava teabe suhtes kohaldatakse artiklis 66 ametisaladuse kohta sätestatud eeskirju.

3. Artiklis 66 sätestatu ei takista liikmesriike andmast luba teabevahetuseks pädevate asutuste ja järgmiste ametiasutuste vahel:

(a) ametiasutused, kes vastutavad pensioniskeemide lõpetamise ning muude sarnaste menetlustega seotud organite kontrollimise eest;

(b) ametiasutused, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud asutuste, krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine;

(c) sõltumatud aktuaarid, kes teevad nende asutuste üle õiguslikku järelevalvet, samuti organid, kes vastutavad nimetatud aktuaaride kontrollimise eest.

Artikkel 69

Teabe edastamine keskpankadele, rahaasutustele, Euroopa järelevalveasutustele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule

1. Artiklis 66 sätestatu ei takista pädevat asutust edastamast teavet järgmistele üksustele, et nad saaksid oma ülesandeid täita:

a)         keskpangad ja teised samalaadse funktsiooniga organid, kui need tegutsevad rahaasutusena;

b)         vajaduse korral muud maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad riigiasutused;

c)         Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, EIOPA, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

2. Artiklites 68–71 sätestatu ei takista lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele asutustele artikli 67 kohaldamiseks vajalikku teavet.

3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 saadud teabe suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt võrdsed käesolevas direktiivis sätestatutega.

Artikkel 70

Teabe avalikustamine finantsalaste õigusaktide eest vastutavatele riigiasutustele

1. Artikli 66 lõikes 1, artiklis 67 ja artikli 71 lõikes 1 sätestatu ei takista liikmesriike lubamast edastada konfidentsiaalset teavet ka teistele oma keskvalitsuse üksustele, kes vastutavad asutuste, krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuste ja kindlustusandjate järelevalvet käsitlevate õigusaktide jõustamise eest, ning nende üksuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Teavet võib avalikustada üksnes usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks ja raskustesse sattunud asutuste maksejõuetuse ärahoidmiseks ja kriiside lahendamiseks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse teabega tutvumise õigusega isikute suhtes ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis osutatud nõuetega. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 68 alusel ja kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib avalikustada ainult juhul, kui selleks on teabe avalikustanud pädeva asutuse või selle liikmesriigi pädeva asutuse sõnaselge nõusolek, kus toimus kohapealne kontroll.

2. Liikmesriigid võivad lubada avaldada asutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud konfidentsiaalset teavet oma liikmesriigi parlamendikomisjonidele, auditeerimisasutustele ja oma liikmesriigi teistele sarnastele uurimise eest vastutavatele üksustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) kõnealustel üksustel on siseriiklikus õiguses sätestatud volitused uurida selliste ametiasutuste tegevust, kes vastutavad asutuste järelevalve või sellist järelevalvet käsitleva õiguse eest;

b) teave on rangelt vajalik punktis a osutatud volituste täitmiseks;

c) teabega tutvumise õigusega isikute suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaseid ametisaladuse nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis osutatud nõuetega;

d) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see üksnes teabe edastanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.

Artikkel 71

Teabevahetuse tingimused

1. Artikli 68 alusel teabe vahetamiseks, artikli 69 alusel teabe edastamiseks ja artikli 71 alusel teabe avalikustamiseks tuleb liikmesriikide nõudel täita vähemalt järgmised tingimused:

a) kõnealuse teabe vahetamise, edastamise või avalikustamise eesmärk on teha kontrolli või õiguslikku järelevalvet;

b) saadud teabe suhtes peab kehtima artiklis 66 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;

c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, millega see asutus nõustunud on.

2. Artiklis 67 sätestatu ei takista liikmesriike finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tugevdamise eesmärgil andmast luba teabevahetuseks pädevate asutuste ja nende ametiasutuste või organite vahel, kes vastutavad sponsorettevõtjate suhtes kohaldatava äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

Liikmesriigid, kes kohaldavad esimest lõiku, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) kõnealune teave on ette nähtud artikli 70 lõike 2 punktis a osutatud tuvastamis- ja uurimisülesannete täitmiseks;

b) saadud teabe suhtes peab kehtima artiklis 66 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;

c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, millega see asutus nõustunud on.

3. Kui ühe liikmesriigi ametiasutused või organid, kellele on osutatud lõike 2 esimeses lõigus, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes ei tööta avalikus sektoris, kohaldatakse artikli 70 lõikes 2 sätestatud võimalust teavet vahetada.

Artikkel 72

Usaldatavusnõudeid käsitlevad siseriiklikud sätted

ê 2010/78/EL artikli 4 lõige 5 (kohandatud)

11. 1. Liikmesriigid teatavad EIOPA-le tööandjapensionide skeemide valdkonnas kohaldatavaid usaldatavusnõudeid käsitlevad siseriiklikud sätted, mida ei hõlma lõikes 1 artikli 12 lõikes 1 osutatud siseriiklikud sotsiaal- ja tööõigusaktid.

2. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet regulaarselt ja vähemalt iga 2 kahe aasta järel ning EIOPA teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

Selleks et tagada käesoleva lõike ühtne kohaldamine, töötab EIOPA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavaid menetlusi ja määratakse kindlaks pädevate asutuste poolt asjakohase teabe EIOPA-le edastamisel ja selle ajakohastamisel kasutatavad vormid ja mallid. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

Artikkel 21b

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee, mis on asutatud komisjoni otsusega 2004/9/EÜ[49].

ò uus

VI jaotis

LÕPPSÄTTED

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 2173

ê 2010/78/EL artikli 4 lõike 6 punkt a

Liikmesriikide, EIOPA ja komisjoni vaheline koostöö

ê 2003/41/EÜ

1. Liikmesriigid tagavad asjakohasel viisil käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise, vahetades korrapäraselt teavet ja kogemusi kõnealuse valdkonna parimate tavade ja tihedama koostöö arendamiseks, et takistada konkurentsi moonutamist ja luua vajalikud tingimused probleemideta piiriüleseks pensioniskeemides osalemiseks.

2. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse järelevalve hõlbustamiseks.

ê 2010/78/EL artikli 4 lõike 6 punkt b

2 a3. Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd EIOPAga kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010.

Pädevad asutused esitavad EIOPA-le viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt.

ê 2010/78/EL artikli 4 lõike 6 punkt c

34. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja EIOPA-le kõigist suurematest käesoleva direktiivi rakendamisel tekkivatest raskustest.

Komisjon, EIOPA ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused uurivad neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus.

ò uus

Artikkel 74

Isikuandmete töötlemine

Seoses käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisega täidavad asutused ja pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ. EIOPA järgib käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisel määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.

Artikkel 75

Hindamine ja läbivaatamine

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

ð uus

4. Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon aruande, mis annab ülevaate ð Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ning esitab selle rakendamise ja tõhususe kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ï

            a) artikli 18 rakendamisest ja riiklike järelevalvesüsteemide kohandamisel tehtud edusammudest; ja

            b) artikli 19 lõike 2 teise lõigu rakendamisest, eelkõige liikmesriikides valitsevast olukorrast depoopankade kasutamise ja vajaduse korral nende rolli osas.

5. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad paluda päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi, et need otsustaksid asutuse varade ja kohustuste eraldamise asutuse muust äritegevusest vastavalt artikli 16 lõikele 3 ja artikli 18 lõikele 7.

ê 2009/138/EÜ artikli 303 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 21a

Tagatisfondi suuruse ülevaatamine

1. Artikli 17c lõikes 2 sätestatud summa eurodes vaadatakse alates 31. oktoobrist 2012 igal aastal uuesti läbi, et võtta arvesse muutusi Eurostati avaldatavas kõiki liikmesriike hõlmavas tarbijahindade harmoneeritud indeksis.

Seda summat kohandatakse automaatselt, suurendades baasosa eurodes nimetatud indeksis 31. detsembri 2009 ja läbivaatamiskuupäeva vahelisel ajal toimunud muutusega protsentides, ja ümardatakse seda järgmise 100000 euro täiskordseni.

Kui muutus protsentides pärast viimast kohandamist on alla 5 %, summat ei kohandata.

2. Komisjon teatab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamisest ja lõikes 1 osutatud kohandatud summa.

ê 2003/41/EÜ (kohandatud)

Artikkel 22

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 23. septembrit 2005. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid võivad kuni 23. septembrini 2010 lükata edasi artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaldamise nende territooriumil asuvate asutuste suhtes, kellel ei ole käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kuupäeval artikli 17 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud minimaalseid õigusaktides ettenähtud omavahendeid. Asutused, kes soovivad juhtida pensioniskeeme piiriüleselt artikli 20 tähenduses, ei saa seda teha enne, kui nad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

4. Liikmesriigid võivad lükata edasi kuni 23. septembrini 2010 artikli 18 lõike 1 punkti f kohaldamise nende territooriumil asuvate asutuste suhtes. Asutused, kes soovivad juhtida pensioniskeeme piiriüleselt artikli 20 tähenduses, ei saa seda teha enne, kui nad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

ò uus

Artikkel 76

Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine

Direktiivile 2009/138/EÜ lisatakse artikkel 306a:

„Artikkel 306a

Juhul kui päritoluliikmesriigid kohaldasid käesoleva direktiivi jõustumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …./../EL[50] artiklis 4 osutatud sätteid, võivad sellised päritoluliikmesriigid kuni 31. detsembril 2022 lõppeva üleminekuperioodi aegumiseni jätkata nende õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mille nad on vastu võtnud direktiivi 2002/83/EÜ artiklite 1–19, 27–30, 32–35 ja 37–67 järgimiseks 31. detsembril 2015. aastal kehtival kujul.

Juhul kui päritoluliikmesriik jätkab kõnealuste õigus- ja haldusnormide kohaldamist, arvutavad selle päritoluliikmesriigi kindlustusandjad oma solventsuskapitalinõude järgmiste elementide summana:

a) tinglik solventsuskapitalinõue nende kindlustustegevuse suhtes, mis arvutatakse ilma direktiivi 20XX/XX/EL artikli 4 alusel toimunud tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust arvestamata,

b) tööandjapensioni kogumisega seotud solventsusmarginaal, mis arvutatakse kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud direktiivi 2002/83/EÜ artikli 28 järgimiseks.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas esimeses lõigus osutatud perioodi tuleks pikendada.”

Artikkel 77

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 24 lõigus 3, artiklis 30 ja artiklis 54 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Artikli 24 lõike 3, artikli 30 ja artikli 54 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 78

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 6 punktide c, i–p, artikli 12 lõike 4 teise ja kolmanda lõigu, artikli 12 lõike 10, artikli 13, artikli 20 lõigete 6 ja 8, artiklite 21–30, artikli 33, artikli 35 lõigete 1 ja 2, artikli 35 lõigete 4–7, artiklite 36–38, artikli 39 lõigete 1 ja 3, artiklite 40–53, artiklite 55–57, artikli 58 lõike 1, artiklite 59–61, artikli 63, artikli 64 lõike 1 punktide b–d ja punkti f ning artiklite 65–71 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 79 Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2003/41/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2017, ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 2003/41/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 80

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1–5, artikli 6 punkte a, b, d–h ja j, artikleid 7–11, artikli 12 lõikeid 1–9, artikleid 14–19, artikli 20 lõikeid 1–5 ja lõiget 7, artikleid 31 ja 32, artiklit 34, artikli 35 lõikeid 2–3, artikli 39 lõikeid 1 ja 3, artikli 58 lõiget 2, artiklit 62, artikli 64 lõike 1 punkte a ja e ning lõiget 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

ê 2003/41/EÜ

Artikkel 24 81

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (IORP2) (uuesti sõnastatud).

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[51]

Finantsteenused ja kapitaliturud

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist (direktiivi 2003/41/EÜ läbivaatamine)

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida täidetakse ettepaneku/algatuse kaudu

Suurendada finantsturgude turvalisust ja tõhusust, tugevdada finantsteenuste siseturgu.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Finantsteenused ja kapitaliturud

Parandada tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimist ja läbipaistvust; lihtsustada tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülest tegevust.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Tööandjapensioni kogumisasutusi käsitlevat 2003. aasta direktiivi muutva ettepaneku eesmärk on järgmine: tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kehtestamine, tööandjapensioni kogumisasutuste üle teostatav järelevalve, tööandjapensioni kogumisasutuste poolt järelevalveasutustele esitatav teave, tööandjapensioni kogumisasutuste poolt pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele esitatav teave, tööandjapensioni kogumisasutuste investeeringud, tööandjapensioni kogumisasutuste depositooriumid, tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülesed edastamised ja tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülene tegevus.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Mõju hindamise aruande 6. jaos kirjeldatud näitajad hõlmavad tööandjate vähendatud kulusid, tööandjapensioni kogumisasutuste laiemat geograafilist kohaldamisala, tööandjapensioni kogumisasutuste suuremat piiriülest tegevust, tööandjapensioni kogumisasutuste väiksemat maksejõuetuse riski.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1) Ebaühtlase õigusraamistikuga võivad kaasneda suuremad halduskulud ja õiguslik arbitraaž.

2) ELi tasandi tegevuse puudumisel jääb tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülene tegevus arvatavasti praegusele madalale tasemele.

3) Tööandjapensioni kogumisasutuste kindel regulatiivraamistik ELi tasandil toetaks tööandjapensioni kogumisasutuste arengut liikmesriikides, kus neid praegu sama hästi kui pole, parandades nii pensionikogumist ning pakkudes pikaajalisteks investeeringuteks säästmise allikaid.

4) Eeldatakse, et juhtimist ja depositooriume käsitlevad tõhustatud sätted aitavad vähendada tööandjapensioni kogumisasutuste maksejõuetust.

5) Tõhustatud ja ühtlustatud läbipaistvust käsitlevad sätted on pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja hüvitisesaajatele kasulikud ning muudavad tööandjapensioni kogumisasutused piiriüleselt võrreldavamateks.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kümme aastat kehtinud tööandjapensioni kogumisasutusi käsitlevas 2003. aasta direktiivis on märkimisväärseid puuduseid, mis on võimaldanud liikmesriikide vahel seoses tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimise ja läbipaistvusega tekkida erinevaid järelevalvetavasid. Kõnealused erinevused tõkestavad töötajate piiriülest liikuvust, tööandjapensioni kogumisasutuste võrreldavust ning on takistuseks tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülesele tegevusele ja teenuste osutamisele.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

2003. aasta tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamine kuulutati välja 16. veebruari 2012. aasta valges raamatus „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” ning see moodustab teiste kõnealuses valges raamatus käsitletud algatuste ja meetmetega sidusa paketi, millega parandada pensionide maksmist ELis.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[52]

Alates 2014. aasta eelarvest

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

¨ Rakendusametite kaudu

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

¨ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

ü finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

¨ avalik-õiguslikele asutustele;

¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

¨ liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

EIOPA on komisjoni järelevalve all tegutsev reguleeriv amet.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve- ja aruande-eeskirjad

Kooskõlas kehtiva korraga koostab EIOPA korrapäraselt oma tegevuse kohta aruandeid (sealhulgas sisearuanded kõrgemale juhtkonnale, haldusnõukogu aruandlus, kuue kuu tegevusaruanded järelevalvenõukogule ja aastaaruande koostamine) ning kontrollikoda ja siseauditi talitus korraldavad auditi tema vahendite kasutamise kohta. Esitatud meetmete üle tehtav järelevalve ja nende kohta aruannete esitamine on kooskõlas samade juba kehtivate nõuetega.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Kindlakstehtud ohte ei ole.

2.2.2.     Teave loodud sisekontrolli süsteemi kohta

EIOPA määruses sätestatud haldus- ja kontrollisüsteeme juba rakendatakse. EIOPA teeb tihedat koostööd komisjoni siseauditi talitusega, et tagada kõigis sisekontrolli valdkondades asjaomaste standardite täitmine. Kõnealust korda kohaldatakse ka käesolevast ettepanekust tuleneva EIOPA rolli suhtes. Siseauditi aastaaruanded saadetakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Täiendavaid kulusid ei ole ette nähtud. Veariski tase on madal.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse EIOPA suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

EIOPA on ühinenud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtnud vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse EIOPA kõigi töötajate suhtes.

EIOPA tegeleb praegu sihtotstarbelise pettusevastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava koostamisega. Strateegia ja tegevuskava hakatakse kohaldama 2014. aastal. EIOPA tõhustatud meetmed pettustevastase võitluse valdkonnas on kooskõlas finantsmääruses sätestatud eeskirjade ja suunistega (pettustevastased meetmed osana usaldusväärsest finantsjuhtimisest), OLAFi pettuste ennetamise strateegiate, komisjoni pettustevastase võitluse strateegia (KOM(2011)376) ning ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi (juuli 2012) ja sellega seotud tegevuskavaga.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kululiik || Rahaline osalus

Arv […] Rubriik 1a Arukas ja kaasav majanduskasv – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ………………………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata ([53]) || EFTA riikidest[54] || Kandidaatriikidest[55] || Kolmandatest riikidest || finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| 12.0303 (eelarverubriik 1a) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve [EIOPA – Toetus jaotistele 1 ja 2 (personali- ja halduskulud)] || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

Uusi vahendeid ei ole tarvis. Käesoleva algatuse rakendamiseks vajalikud tegevuskuludeks ette nähtud assigneeringud saadakse EIOPA-le iga-aastase eelarvemenetluse käigus antava rahalise toetuse ümberjaotamise teel kooskõlas komisjoni teatises „Detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamine aastatel 2014–2020” (COM(2013) 519 final) ettenähtud finantsplaneerimisega.

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik   || Arv || […][Rubriik……………...……………………………………………………………….]

Peadirektoraat: Siseturu ja teenuste peadirektoraat (MARKT) || || || Aasta 2015[56] || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Tegevusassigneeringud

12.0303 || Kulukohustused || 1. || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Maksed || 2. || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida nr || || 3. || || || || || || ||

Siseturu ja teenuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Maksed || =2+2a+3 || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 4. || || || || || || ||

Maksed || 5. || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || 6. || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+6 || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Maksed || =4+6 || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 4. || || || || || || ||

Maksed || 5. || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (a) 6. || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+6 || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Maksed || =4+6 || 0,185 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 0,370 || 2,035

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik   || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6) || KOKKU

Peadirektoraat: <…….> ||

Ÿ Personaliressursid || || || || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

PEADIREKTORAAT KOKKU <…….> || Assigneeringud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[57] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Erinevad otse EIOPA-le antud, seadusandlikust ettepanekust tulenevad ülesanded on järgmised: komisjoni nõustamine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja direktiivi kohaldamise hindamisel, ettevalmistusena komisjoni hindamisaruandele. Lisaks sellele peab EIOPA jälgima direktiivi kohaldamist ja võtma meetmeid nõuetekohase rakendamise tagamiseks vastavalt asutamismääruse artiklile 17 (nõukogu ja Euroopa Parlamendi määrus 1094/2010) ning lahendama riiklike järelevalveasutuste vahelisi kohaldamisega seotud erimeelsusi (EIOPA määruse artikkel 19). Eelkõige tuleb EIOPA-l võib-olla lahendada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste vahelisi esimeelsusi seoses tööandjapensioni kogumisasutuste piiriülese tegevusega. EIOPA võib kooskõlas EIOPA määruse artikliga 16 koostada ka suuniseid ja soovitusi. Lisaks sellele, võttes arvesse juhtimist ja aruandlusküsimusi käsitleva ettepaneku eesmärki, kavandatakse juhtimist ja aruandlust käsitleva liikmesriikide järelevalveasutuste eksperdirühma loomist, mille tegevust koordineeriks ja juhiks EIOPA.

Kõigi kõnealuste ülesannete täitmise personalivajadus on kokku hinnanguliselt 7 täistööajale taandatud töötajat aastas. Neli ametikohta nähakse ette eespool nimetatud komisjoni nõustamise ettevalmistamiseks, üks juhtimist ja läbipaistvust käsitleva uue töörühma juhtimiseks ja koordineerimiseks ning kaks rakendamise järelevalveks ja liikmesriikide ametiasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Tegemist peaks olema ametikohtade loetelu ametikohtadega, kuna lepinguliste töötajate värbamine selliste spetsiifiliste toimingute jaoks on väga keeruline ning liikmesriikide ametiasutustel on üha enam probleeme lähetatud riiklike ekspertide saatmisega.

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

ü  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

ü  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

Märkus:

Siseturu ja teenuste peadirektoraat ei vaja käesoleva ettepaneku põhjal täiendavat personali ega haldusressursse. Jätkatakse direktiivi 2003/41/EÜ järgimiseks praegu kasutatavate ressursside kasutamist.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

ü  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[58].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Märkus:

Komisjoni 10. juuli 2013. aasta teatises COM(2013) 519 (final) „Detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamine aastatel 2014–2020” on kehtestatud komisjoni ressursikavad detsentraliseeritud asutuste, sealhulgas EIOPA jaoks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil. Kuni 2014. aastani liigitatakse EIOPA teatises käivitusetapis olevaks asutuseks. Teatise punktis 5.1.2 on märgitud, et hinnanguliselt suureneb EIOPA ametikohtade koguarv 80-lt 2013. aastal kuni 112-le 2020. aastal. Eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppe lubab 2014. aastaks EIOPA-le 87 ametikohtade loetelu ametikohta. Prognoositakse, et käesolev seadusandlik ettepanek jõustub 2015. aastal ning käesolevas finantsselgituses esitatud 7 ametikohtade loetelu ametikohta täidetakse erinevatel ajahetkedel 2015. aasta jooksul ning lisatakse juba ajavahemikuks 2014–2017 kavandatud täiendavate ametikohtade hulka.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

Liikmesriikide pädevad asutused || 0,277 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 3,049

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,277 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 0,554 || 3,049

* Käesoleva prognoosi aluseks on keskmine kulu AD kategooria ametniku kohta, mis on 132 000 eurot aastas. Prognoositakse, et kõnealused 7 ametikohta täidetakse erinevatel ajahetkedel 2015. aasta jooksul nii, et kogukulu on pool 7 täistööajaga töötaja kuludest aastas. Prognoos põhineb EIOPA määruses sätestatud kehtival rahastamismehhanismil (liikmesriigid 60 % ja ühendus 40 %).

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

ü  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[59]

(b) Aasta N || (c) Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

Esitatud ametikohtade loetelu

Tegevusüksus ja palgaaste || Ajutised ametikohad

AD16 ||

AD15 ||

AD14 ||

AD13 ||

AD12 ||

AD11 ||

AD10 || 1

AD9 || 1

AD8 || 1

AD7 || 2

AD6 || 1

AD5 || 1

||

AD kokku || 7

[1]               ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

[2]               Need on skeemid, mille puhul on eelnevalt kindlaks määratud sissemaksete määr, kuid mitte lõplik hüvitis. Pensioniskeemiga hõlmatud isikud võtavad enda kanda investeerimis- ja üleelamisriski ning langetavad sageli otsuseid, kuidas neid riske leevendada.

[3]               Vt nt komisjoni pensione käsitleva rohelise raamatu küsimusele 5 antud vastused (http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=700&langId=en&consultId=3&visib=0&furtherConsult=yes); Hewitt Associates (2010), „Feasibility Study for Creating an EU Pension Fund for Researchers Prepared for the European Commission Research Directorate-General”; Centre for European Economic Research, Expert Survey on the future of DC pension plans in Europe, 2009, lk 128.

[4]               Alates 2010. aastast on komisjon teinud koostööd teadlaste ja tööandjate esindajatega, et luua mitut riiki ja mitut tööandjat hõlmavad tööandjapensioni kogumisasutused. Üleeuroopalise liikuvate teadlaste pensionifondi eesmärk on tagada EMP liikuvatele ja mitteliikuvatele teadlastele piisav ja jätkusuutlik tööandjapension.

[5]               Vt nt Euroopa Parlamendi küsimus komisjonile (E-002485-13), 4. märts 2013, mis käsitles projekti luua Madalmaades piiriülese tööandjapensioni kogumisasutus Austrias pensioniskeemiga hõlmatud isikute ja hüvitisesaajate jaoks.

[6]               Näited hõlmavad Luksemburgi asutusi SEPCAV (Société d’épargne-pension à capital variable) ja ASSEP (Association d’épargne-pension), Belgia asutusi OFP (Organization for Financing Pensions), SEPCAV ja ASSEP ning Madalmaade asutust PPI (Premium Pension Institutions).

[7]               Näiteks teatas Madalmaade keskpank aprillis 2013, et alates kriisi puhkemisest on 68 tööandjapensioni kogumisasutust olnud sunnitud kogunenud pensioniõigusi vähendama, mis mõjutas 300 000 isikut (DNB, 2013, Five years in the pensions sector: curtailment and indexation in perspective). Ühendkuningriigi tööandjapensioni kogumisasutused, kes jäävad maksejõuetuks, võib üle võtta pensionitagatisfond, kuid sellisel juhul kärbitakse pensioniõigusi 10 %.

[8]               COM (2012) 55 final, 16.2.2012.

[9]               COM (2013) 150 final, 25.3.2013.

[10]             EIOPA „Kvantitatiivne mõju-uuring tööandjapensioni kogumisasutuste kohta” 4.7.2013.

[11]             KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[12]             ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

[13]             Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

[14]             Finantsinstrumentide turgude direktiiv.

[15]             KOM(2010) 301 lõplik, 2.6.2010.

[16]             KOM(2010) 365 (lõplik), 7.7.2010.

[17]             Konsultatsioonide kokkuvõte: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=333&langId=en.

[18]             EIOPA-CP-11/001, 8.7.2011.

[19]             EIOPA suuniste üle peetud konsultatsioonidel saadud vastustega saab tutvuda järgmisel aadressil: https://eiopa.europa.eu/consultations/consultation-papers/2011-closed-consultations.

[20]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 120.

[21]             ELT L 145, 31.5.2013, lk 1.

[22]             Näiteks kui kogumisasutus ja sponsorettevõtja asuvad liikmesriigis A ja pensioniskeemi suhtes kohaldatakse liikmesriigi B sotsiaal- ja tööõigusakte.

[23]             Liikmesriik, kes oli enne ülekandmist päritoluriik, on pärast ülekandmist vastuvõttev liikmesriik.

[24]             Algatuses 17 märgitakse, „et komisjon edendab pensionide jälgimise teenust, mille väljatöötamine aitab isikutel jälgida eri ametikohtadel välja teenitud pensioniõigusi. Komisjon kaalub tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamise ja pensionide ülekantavust käsitleva direktiivi ettepaneku raames, kuidas tagada pensionide jälgimise jaoks vajaliku teabe pakkumine, ning toetab piiriülese pensionide jälgimise katseprojekti.”

[25]             OECD tegevuskava määratud sissemaksega pensioniskeemide väljatöötamiseks, juuni 2012.

[26]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

[27]             Vt I lisa A osa.

[28]             EÜT L 283, 31.12.1980, lk 23.

[29]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[30]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

[31]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) ( ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

[32]             ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

[33]             Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1386/2001 (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 1).

[34]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

[35]             Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega kinnitatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 410/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk17).

[36]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

[37]             Esimene nõukogu direktiiv, 24. juuli 1973, otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/13/EÜ (ELT L 77, 20.3.2002, lk 17).

[38]             Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ, 20. detsember 1985, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/108/EÜ (ELT L 41, 13.2.2002, lk 35).

[39]             Nõukogu direktiiv 93/22/EMŰ, 10. mai 1993, väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/64/EÜ (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27).

[40]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ, 20. märts 2000, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2000/28/EÜ (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 37).

[41]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ, 5. november 2002, elukindlustuse kohta (ELT L 345, 19.12.2002, p. 1).

[42]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

[43]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

[44]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

[45]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

[46]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

[47]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

[48]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[49]             ELT L 3, 7.1.2004, lk 34.

[50]             ELT

[51]             ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB – tegevuspõhine eelarvestamine

[52]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[53]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[54]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[55]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[56]             Käesoleva prognoosi aluseks on AD kategooria ametniku keskmine kulu 132 000 eurot aastas. Prognoositakse, et kõnealused 7 ametikohta täidetakse erinevatel ajahetkedel 2015. aasta jooksul nii, et kogukulu on pool 7 täistööajaga töötaja kuludest aastas. Prognoos põhineb EIOPA määruses sätestatud kehtival rahastamismehhanismil (liikmesriigid 60 % ja EL 40 %).

[57]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[58]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[59]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega (osutatud artiklis 79)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10) || ||

|| Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/14/EL (ELT L 145, 31.5.2013, lk 1), || Ainult artikkel 303 Ainult artikkel 4 Ainult artikkel 62 Ainult artikkel 1

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad (osutatud artiklis 79)

Direktiiv || Ülevõtmise tähtpäev || Kohaldamise kuupäev

2003/41/EÜ 2009/138/EÜ 2010/78/EL 2011/61/EL 2013/14/EL || 23.9.2005 31.3.2015 31.12.2011 22.7.2013 21.12.2014 || 23.9.2005 1.1.2016 31.12.2011 22.7.2013 21.12.2014

_____________

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2003/41/EÜ || Käesolev direktiiv

Artikkel 1 Artikkel 2 Artikkel 3 Artikkel 4 Artikkel 5 Artikli 6 punktid a ja b Artikli 6 punkt c Artikli 6 punktid d−h Artikli 6 punkt i Artikli 6 punkt j Artikkel 7 Artikkel 8 Artikli 9 lõike 1 punkt a Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c Artikli 9 lõike 1 punkt d Artikli 9 lõike 1 punkt e Artikli 9 lõige 2 Artikli 9 lõige 3 Artikli 9 lõige 5 Artikli 20 lõiked 1−9 Artikli 20 lõige 10 Artikkel 15 lõiked 1–5 Artikli 15 lõige 6 Artikkel 16 Artikkel 17 Artikli 17a lõiked 1–4 Artikli 17 lõige 5 Artikkel 17b Artikkel 17c Artikkel 17d Artikli 18 lõige 1 Artikli 18 lõige 1a Artikli 18 lõiked 2-4 Artikli 18 lõike 5 esimene lõik Artikli 18 lõike 5 teine ja kolmas lõik Artikli 18 lõige 6 Artikli 18 lõige 7 Artikkel 10 Artikkel 12 Artikli 9 lõige 4 Artikli 19 lõige 1 Artikli 19 lõike 2 esimene lõik Artikli 19 lõike 2 teine lõik Artikli 19 lõige 3 Artikli 11 lõige 1 Artikli 9 lõike 1 punkt f Artikli 11 lõike 2 punkt a Artikli 11 lõike 2 punkt b Artikli 11 lõige 3 Artikli 11 lõike 4 punktid a ja b Artikli 11 lõike 4 punktid c ja d Artikli 14 lõige 1 Artikli 14 lõike 2 esimene lõik Artikli 14 lõike 4 teine lõik Artikli 14 lõike 2 teine lõik Artikli 14 lõige 3 Artikli 14 lõike 4 esimene lõik Artikli 14 lõige 5 Artikli 13 lõike 1 punkt a Artikli 13 lõike 1 punktid b−d Artikli 13 lõige 2 Artikli 20 lõike 11 esimene lõik Artikli 20 lõike 11 teine lõik Artikli 20 lõike 11, kolmas ja neljas lõik Artikli 21 lõiked 1 ja 2 Artikli 21 lõige 2a Artikli 21 lõige 3 Artikkel 21a Artikkel 21b Artikkel 22 Artikkel 23 Artikkel 24 || Artikkel 1 Artikkel 2 Artikkel 3 Artikkel 4 Artikkel 5 Artikli 6 punktid a ja b Artikli 6 punkt c Artikli 6 punktid d−h Artikli 6 punkt i Artikli 6 punktid j−p Artikkel 7 Artikkel 8 Artikkel 9 Artikkel 10 Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 Artikli 12 lõiked 1–8 Artikli 12 lõige 9 Artikli 12 lõige 10 Artikkel 13 Artikkel 14 lõiked 1–5 Artikkel 15 Artikkel 16 Artikli 17 lõiked 1–4 Artikkel 18 Artikkel 19 Artikli 20 lõige 1 Artikli 20 lõige 2 Artikkel 20 lõiked 3–5 Artikli 20 lõike 6 esimene lõik Artikli 20 lõike 6 teine lõik Artikli 20 lõige 7 Artikli 20 lõige 8 Artikkel 21 Artikkel 22 Artikkel 23 Artikkel 24 Artikkel 25 Artikkel 26 Artikkel 27 Artikkel 28 Artikkel 29 Artikkel 30 Artikkel 31 Artikkel 32 Artikli 33 lõige 1 Artiklil 33 lõiked 2–7 Artikkel 34 Artikli 35 lõiked 1 ja 2 Artikli 35 lõige 3 Artikli 35 lõige 4 Artikli 35 lõiked 5–8 Artikkel 36 Artikkel 37 Artikli 38 lõige 1 Artikli 38 lõige 2 Artikli 39 lõige 1 Artikli 39 lõige 2 Artikli 39 lõige 3 Artikli 39 lõige 4 Artikkel 40 Artikkel 41 Artikkel 42 Artikkel 43 Artikkel 44 Artikkel 45 Artikkel 46 Artikkel 47 Artikkel 48 Artikkel 49 Artikkel 50 Artikkel 51 Artikkel 52 Artikkel 53 Artikkel 54 Artikkel 55 Artikkel 56 Artikkel 57 Artikli 58 lõige 1 Artikli 58 lõike 2 punktid a ja b Artikkel 59 Artikkel 60 Artikkel 61 Artikli 62 lõige 1 Artikli 62 lõige 2 Artikli 62 lõige 3 Artikli 62 lõige 4 Artikli 62 lõige 5 Artikli 62 lõige 6 Artikli 62 lõige 7 Artikkel 63 Artikli 64 lõike 1 punkt a Artikli 64 lõike 1 punktid b–f Artikli 64 lõige 2 Artikkel 65 Artikkel 66 Artikkel 67 Artikkel 68 Artikkel 69 Artikkel 70 Artikkel 71 Artikli 72 lõige 1 Artikli 72 lõige 2 Artikli 73 lõiked 1 ja 2 Artikli 73 lõige 3 Artikli 73 lõige 4 Artikkel 74 Artikkel 75 Artikkel 76 Artikkel 77 Artikkel 78 Artikkel 79 Artikkel 80 Artikkel 81

_____________