EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0398
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Towards a circular economy: A zero waste programme for Europe
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava
/* COM/2014/0398 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava /* COM/2014/0398 final */
Ringmajanduse
suunas: jäätmevaba Euroopa kava 1.
Sissejuhatus:
ringmajandus jätkusuutliku majanduskasvu toetuseks Meie majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale. Maailmas, kus nõudlus ammenduvate ja mõnikord nappide ressursside järele ning konkurents nende ressursside pärast suureneb ning kus surve
loodusvaradele kahjustab üha
rohkem keskkonda ja muudab selle vastuvõtlikumaks,
võib Euroopa saada
majanduslikku ja keskkonnaalast kasu nende ressursside tõhusamast kasutamisest. Alates tööstusrevolutsioonist on meie majanduse
kasvumustriks kujunenud põhimõte „võta-valmista-tarbi-viska ära” (take-make-consume
and dispose). See on lineaarne mudel, mis põhineb eeldusel, et ressursse on külluses, need on kättesaadavad ja nende kõrvaldamine on odav. Üha enam on selge, et selline suhtumine
ohustab Euroopa konkurentsivõimet. Üleminek ringmajandusele on vajalik
selleks, et viia ellu tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”[1]
raames loodud ressursitõhususe tegevuskava. Ressursitõhususe kiirem ja püsiv suurenemine on käeulatuses ning see võib tuua suurt majanduslikku kasu. Ringmajandussüsteemid aitavad säilitada toodete lisaväärtust võimalikult kaua ja jäätmeid ei teki. Nendes süsteemides jäävad ressursid majandusse, kui toode on jõudnud oma kasutusaja lõppu, nii et neid ressursse saaks ikka ja
jälle tõhusalt kasutada ning luua seega rohkem
lisaväärtust. Üleminek ringmajandusele nõuab muudatusi kogu väärtusahelas, alates toote kavandamisest kuni
uute äri- ja
turumudeliteni ning alates uutest võimalustest
kasutada jäätmeid ressursina
kuni tarbijate uute käitumisviisideni.
See eeldab täielikku
süsteemset muutust
ning lisaks tehnoloogiale innovatsiooni ka töökorralduses, ühiskonnas, finantsvaldkonnas, meetodites
ja meetmetes. Isegi ringmajanduses säilib
teatav lineaarsus, kuna on vaja uut toorainet ja jäätmejäägid kõrvaldatakse. Tööstussektor
tunneb juba praegu tugevat survet ressursside tootlikkuse suurendamiseks.
Hinnanguliselt peaks ressursitõhususe
suurendamine kogu väärtusahelas
vähendama aastaks
2030 vajadust sisendmaterjali järele 17–24 %[2]
ja ressursside parema kasutamisega võiks
Euroopa tööstussektor hoida
kokku 630 miljardit eurot aastas[3]. Toote tasandil
modelleerimisest lähtuvad
ettevõtete uuringud näitavad, et ringmajandusel põhinevate lähenemisviisidega on ELi tööstussektoril märkimisväärsed võimalused kokku hoida materjalikulu ja
suurendada ELi SKPd kuni 3,9 %,[4]
luues uusi turge ja uusi tooteid ning lisaväärtust ettevõtetele. Seepärast ei ole üllatav, et äriühingud
teevad pidevalt tööd selle
nimel, et parandada ressursside majandamist, kuid neid hoiavad tagasi erinevad
turutõkked. Kõrgetasemeline
Euroopa ressursitõhususe
platvorm,[5] mis ühendab valitsusi, ettevõtjaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, kutsus üles tegutsema, et liikuda ringmajanduse poole,
mille aluseks oleks pigem korduskasutus ja kvaliteetne ringlussevõtt ning palju vähem esmased toorained. Kooskõlas 2011. aasta ressursitõhusa
Euroopa tegevuskavaga[6] tegi komisjon ettepaneku
võtta vastu meetmeraamistik ja rõhutas vajadust tervikliku lähenemisviisi
järele, mis hõlmaks paljusid poliitikavaldkondi ja tasandeid. Tegevuskava
peamisi ideid arendatakse nüüd edasi ka seitsmendas keskkonnaalases
tegevusprogrammis[7]. Ringmajandusmudeli poole liikumine
tõotab Euroopa majandusele palju paremat tulevikku. See võimaldaks Euroopal tulla toime praeguste ja tulevaste
probleemidega,
mis on seotud üleilmse survega ressurssidele, ja üha väheneva tarnekindlusega.
Ressursside üha uuesti ja uuesti suunamine tagasi tulemuslikku kasutusse,
jäätmete vähendamine ning sõltuvuse vähendamine ebakindlatest tarneallikatest
on otsene võimalus suurendada vastupidavust ja konkurentsivõimet. See aitab
majanduskasvu lahti siduda ressursside kasutamisest ja selle mõjust ning
võimaldab seeläbi jätkusuutlikku ja kestvat majanduskasvu. Aastatel
2000‑2011 kasvas ressursside tootlikkus 20 %, kuid see võib olla
osaliselt tingitud majanduslanguse mõjust. Sellise kasvumäära hoidmine
tähendaks 30 % lisakasvu aastaks 2030 ning sellega võiks suurendada SKPd
ligikaudu 1 % võrra, luues üle kahe miljoni töökoha rohkem kui olukorras,
mil meetmeid ei võeta[8].
Ressursside tootlikkuse suurendamiseks tehtavate jõupingutuste suurendamine
käib käsikäes ühenduse poliitika praeguste eesmärkidega, milleks on CO2-heite
vähendamine, energiatõhususe suurendamine, ELi majanduse jätkusuutlik reindustrialiseerimine ning toorainete
kättesaadavuse tagamine, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja
kasvuhoonegaaside heidet. On
olemas lai valik meetmeid, mille sobivus ressursitõhususe edendamiseks on
kinnitust leidnud ning millel on eeliseid ja potentsiaali süsteemsemaks
kohaldamiseks. Samuti on astutud samme selleks, et tagada kõnealuste muudatuste
positiivne mõju tööhõivele, eelkõige on seda küsimust käsitletud
keskkonnasäästlikku tööhõivet ja VKEde keskkonnahoidlikku tegevuskava
käsitlevas teatises[9]. 2.
Progressi
võimaldava
poliitikaraamistiku loomine Turud on tõhusa ressursikasutuse
ning ringmajanduse jaoks tähtis tegur, kuna materjalide ja energiaga seotud
kulud on muutunud ettevõtjatele peamisteks sisendkuludeks. Kuigi turgudel on
juba toimumas muutused, on ikka veel palju turutõkkeid ressursside tõhusaks ja
tulemuslikuks haldamiseks. Jäätmetekke vältimise, ökodisaini, korduskasutuse ja
muude sarnaste meetmetega oleks puhassääst 600 miljardit eurot või 8 % ELi
ettevõtjate aastakäibest, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heidet aastas
kokku 2–4 %[10]. Ent selleks tuleb
ületada turutõkked, mis nende võimaluste väljaarendamist takistavad. Ressursside tootlikkusest võib
kasu olla paljudes sektorites ning lisaks võimaldab see Euroopa ettevõtetel
saada kasu ökotööstuse turgude kiirest kasvust, mis peaks prognooside kohaselt
2010. ja 2020. aasta vahel kahekordistuma. Rahvusvaheliselt on vaja
ressursitõhusust parandada paljudes tööstussektorites. Olemasolev taristu, ärimudelid ja
tehnoloogia koos väljakujunenud käitumis- ja mõtteviisiga hoiavad majandust kinni
lineaarses mudelis. Ettevõtetel ei pruugi olla teavet, usaldust ja suutlikkust
ringmajandusele üleminekuks. Sageli ei võimalda finantssüsteem
investeeringuid tõhususe parandamisse või innovaatilistesse ärimudelitesse. Neid investeeringuid peetakse
riskantsemateks ja keerulisemateks, mis peletab eemale paljud traditsioonilised
investorid.
Uute toodete ja teenuste arendamist võivad
takistada ka tavapärased
tarbimisharjumused. Sellised tõkked
kipuvad püsima olukorras,
kus hinnad ei kajasta ressursside kasutamise tegelikke kulusid ühiskonnale ja kus poliitikaga ei suudeta
anda tugevaid ja järjepidevaid
signaale üleminekuks
ringmajandusele. Lähtudes tähtsamate toodete, materjalide ja väärtusahelatega seotud tõendusmaterjalist, teeb komisjon koostööd sidusrühmadega, et töötada välja ringmajandusele üleminekut võimaldav raamistik, kasutades meetmeid,
milles on ühendatud arukas
reguleerimine, turupõhised
vahendid, teadusuuringud ja innovatsioon, stiimulid, teabevahetus ja toetus
vabatahtlikele lähenemisviisidele.
Selline raamistik aitab tagada jätkusuutliku
tööstuse taassünni ELis ning toetuda aktiivsetele
tarbijatele ja ettevõtetele,
pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Rahvusvahelisel tasandil peaks EL tegema tihedat koostööd teiste
partneritega nii mitme- kui ka kahepoolsel tasandil, et tagada ringmajanduse
kontseptsiooni maksimaalne mõju. Komisjon: analüüsib täiendavalt peamisi turu ja juhtimisega
seotud vigu, mis takistavad materjalijäätmete
vältimist ja korduskasutamist,
võttes arvesse
materjali liikide ja kasutusviiside heterogeensust, et aidata kaasa ressursitõhusust toetava poliitikaraamistiku
loomisele ELi tasandil. 2.1. Ringmajandust toetav disain ja
innovatsioon Ringmajandusel põhinevate
lähenemisviiside puhul ei otsita lahendusi üksnes sellele, mida teha tootega
pärast selle olelusringi lõppu. Selle asemel mõeldakse jäätmete vähendamisele
juba toote kavandamise etapis ning innovatsioon toimub kogu väärtusahelas.
Näiteks võib see hõlmata järgmist: konkreetse
teenuse osutamiseks vajalike materjalide koguse vähendamine (vähendamine); toodete
kasuliku eluea pikendamine (vastupidavus – durability); energia-
ja materjalikasutuse vähendamine tootmises ja kasutusetappides (tõhusus; selliste
materjalide kasutamise vähendamine toodetes ja tootmisprotsessides, mis on ohtlikud või mida
on keeruline ringlusse võtta (asendamine); teisese
toorme turgude loomine (ringlussevõetavad materjalid) standardite, riigihangete
jms põhjal; selliste
toodete kavandamine, mida on kerge hooldada, parandada, uuendada, ümbertöödelda
või ringlusse võtta (ökodisain); tarbijate jaoks sellekohaste teenuste
väljatöötamine (hooldus- ja remonditeenused, jne); stiimulite
loomine jäätmete vähendamiseks ja selle toetamine ning jäätmete nõuetekohane sortimine
tarbijate poolt; stiimulite
loomine jäätmete sortimiseks ja kogumissüsteemide kehtestamiseks, mis
vähendavad ringlussevõtu ja korduskasutuse kulusid; klastrite moodustamise hõlbustamine, et vältida kõrvalsaaduste
muutumist jäätmeteks (tööstussümbioos); ning tarbija
jaoks valiku laiendamine ja parandamine rentimise, laenutamise või teenuste jagamise kaudu alternatiivina
toodete omamisele, tagades samal ajal tarbijate huvide kaitse (hinnad, kaitstus,
teave, lepingutingimused, kindlustusaspektid jne). Oluline lähtekoht on tootmisprotsesside,
toodete ja teenuste kavandamine. Tooteid saab ümberkujundada selliselt, et neid
saaks äraviskamise asemel kasutada kauem, parandada, uuendada, ümbertöödelda
või lõpuks ringlusse võtta. Tootmisprotsessides tuleks rohkem arvesse võtta
toodete korduskasutatavust ja tooraineid ning loodusvarade taastumisvõimet ning
samal ajal luua uuenduslike ärimudelitega uutmoodi suhteid ettevõtjate ja
tarbijate vahel. Järgmisel
kontseptuaalsel joonisel on lihtsustatud viisil esitatud ringmajanduse mudeli
peamised etapid. Igas etapis on võimalik vähendada kulusid ja sõltuvust loodusvaradest, toetada
majanduskasvu ja tööhõivet ning vähendada jäätmed ja kahjulikke heiteid keskkonda.
Etapid on omavahel seotud, kuna materjale võib kasutada astmeliselt, näiteks tööstusharu vahetab kõrvalsaadusi, tooteid uuendatakse või need töödeldakse ümber või tarbijad valivad toote-teenuse süsteemid. Eesmärk on vähendada ressursside väljumist ringist, et süsteem toimiks optimaalselt. Mõne ELi poliitikasuuna ja vahendiga on
juba ette nähtud vahendid ja stiimulid, mis on kooskõlas ringmajanduse
mudeliga. ELi
jäätmealaste õigusaktide alus on jäätmehierarhia. Selle põhjal luuakse
järk-järgult paremaid võimalusi jäätmetekke vältimiseks, korduskasutamise ja
ringlussevõtu ettevalmistamiseks ning piiratakse prügilasse ladestamist.
Kemikaalipoliitika eesmärk on lõpetada järk-järgult väga ohtlike mürgiste kemikaalide kasutamine. Mõned energiamõjuga toodete suhtes kohaldatavad ökodisainimeetmed hõlmavad nõudeid vastupidavuse suurendamiseks ja
ringlussevõtu hõlbustamiseks. Biomajanduse strateegiaga[11]
edendatakse bioloogiliste ressursside ja jäätmevoogude jätkusuutlikku ja terviklikku
kasutamist toidu, energia ja biopõhiste toodete tootmiseks. Kliimapoliitikaga
luuakse stiimuleid energia säästmiseks ja kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks. Ühine ja sidus ELi raamistik
ringmajanduse edendamiseks aitab neid elemente käsitleda koos teadusuuringute
ja innovatsiooni toetamiseks loodud raamprogrammiga „Horisont 2020”[12].
Selleks et
toetada ringmajanduse edendamiseks vajalikku tootedisaini ja innovatsiooni,
teeb komisjon järgmist: tutvustab ELi teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” ringmajanduse poole liikumise võimalusi Euroopas ulatuslike
innovatsiooniprojektidega, mis on suunatud koostööle väärtusahelate sees ja vahel, toetades
oskuste arendamist ja innovaatiliste lahenduste turule toomist; loob tugevdatud partnerluse, et toetada teadusuuringute ja
innovatsioonialaseid meetmeid ringmajanduse edendamiseks; hõlbustab ringmajandusega sobivate
mudelite väljatöötamist toodete ja teenuste jaoks,
sealhulgas sidusama tootepoliitika kaudu, ja edendab ökodisaini direktiivi kohaldamist, pöörates suuremat tähelepanu ressursitõhususe kriteeriumidele, sealhulgas
tulevaste prioriteetsete tooterühmade
jaoks 2015–2017 töökavas; ning toetab biomassi säästval kasutamisel astmelisuse põhimõtet, et biomassi võimalikult tõhusalt ära kasutada, võttes arvesse kõiki biomassi kasutavaid sektoreid. 2.2.
Ringmajanduseks vajalike investeeringute toetamine EL ja liikmesriigid peaksid
toetama investeeringuid ringmajanduseks vajaliku innovatsiooni käivitamiseks ja edendamiseks ning finantssüsteemi reformi taustal kõrvaldama takistused ressursitõhususe suurendamiseks vajalike
erasektori vahendite mobiliseerimiseks. Komisjoni hiljutistesse ettepanekutesse
mittefinantsteavet käsitleva
aruandluse,[13] pikaajalise rahastamise[14]
ja tööandjapensionifondide[15]
kohta on lisatud nõuded,
mille kohaselt tuleb investoritele avalikustada asjakohane keskkonnateave ja
investeerimisriskid, mis on seotud ressursside nappuse ja kliimamuutustega. Selleks et vähendada riske investoritele, töötatakse välja uuenduslikke rahastamisvahendeid
nagu looduskapitali rahastamisvahend, mille on loonud komisjon ja Euroopa
Investeerimispank. Avaliku ja erasektori partnerlused on samuti tõhusad vahendid, et võimendada erasektori meetmeid ja
investeeringuid ressursitõhususse.
Ringmajandusega seotud eesmärkidele
aitavad kindlalt kaasa ressursi- ja energiatõhususe abil saavutatavat jätkusuutlikku töötlevat tööstust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus
(Sustainable Process Industry through Resource and Energy Efficiency, SPIRE)
ja biotoorainel põhinevate
tööstusharude ühine tehnoloogiaalgatus (Bio-Based
Industries Joint Technology Initiative). Lisaks peab investeeringute
suunamiseks ressursitõhususse
andma poliitikaga õigeid
signaale: tuleb kaotada keskkonnakahjulikud toetused ja minna tööjõu
maksustamiselt üle
saaste ja ressursside maksustamisele. Keskkonnamaksu reformi edenemist ELi
liikmesriikides käsitletakse
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames. Ringmajanduse
edendamiseks vajalike investeeringute leidmiseks teeb komisjon järgmist: hakkab tegelema ressursitõhususe rahastamise ümarlauas[16]
kindlakstehtud paljutõotavate
valdkondadega, sealhulgas innovaatiliste rahastamisvahenditega, lisades ressursiküsimused äriühingute
raamatupidamiseeskirjadesse, selgitades finantsasutuste kohustusi seoses jätkusuutlikkusega (usaldussuhtest tulenevad
kohustused), töötades äriühingutele
välja metoodika
ressurssidega seotud stressitestideks ning uurides, millised on võimalused suunata võlakirjaturult lisavahendeid ressursitõhususe projektide rahastamiseks; koostab juhenddokumendi uute
riigihankealaste direktiividega keskkonnahoidlike riigihangete valdkonnas
pakutavate võimaluste kohta ning soovituse, kuidas jälgida liikmesriikide
tulemusi seoses keskkonnahoidlike riigihangete 50 %-lise indikatiivse
osakaalu saavutamisega,[17] toetab innovaatilisi
vahendeid, näiteks kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja riigihankeid
innovatsioonivaldkonnas, ning hõlbustab keskkonnahoidlike riigihangete
võrgustike loomist ametiasutuste vahel; ning jätkab ringmajanduse
prioriteetide lõimimist ELi rahastamisega ja innustab liikmesriike kasutama
olemasolevaid ELi vahendeid ringmajanduse programmide ja projektide
elluviimiseks, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu. 2.3. Ettevõtjate
ja tarbijate kaasamine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
toetamine Ettevõtjad ja tarbijad on üleminekul ringmajandusele endiselt võtmetähtsusega. Väärtusahela eri
etappides tehtud otsused tuleb paremini siduda, pakkudes ühtseid stiimuleid tootjate, investorite,
turustajate, tarbijate ja ringlussevõtjate
jaoks ning tagades kulude ja tulude õiglase
jaotumise. Ressursside optimaalse jaotumise ja kasutamise tagamiseks tuleb võtta kasutusele turumehhanismid ning
turutõrgete ja
innovatsiooniga seotud kitsaskohtadega tuleb tegeleda. Tuleb arendada välja toimivad teisese toorme turud.
Erilist tähelepanu tuleks
pöörata sellele, et
ettevõtjad saaksid
kasutada ära potentsiaali,
mida pakuvad ringmajandusega seotud uued turud, ning et tööturul oleks vajalike oskustega inimesi. Tarbijatel peaks olema võimalik teha teadlikke valikuid, mis põhinevad paremal teabel erinevate
toodete keskkonnahoidlikkuse kohta. Euroopa ressursitõhususe platvorm on teinud ahela eri
etappides kindlaks[18] ettevõtjate jaoks palju võimalusi, kuidas materjale
tootmisprotsessis või algse
tarneahela eri segmentides või muudes
tarneahelates uuesti ära
kasutada. Need põhinevad
edukatel algatustel, mida võiks
toetada ja rakendada laiemalt, ning hõlmavad
järgmist: tootmisetapis:
säästva sisseostmise
standardid, vabatahtlikud kavad, mida juhivad tööstusharu ja jaemüüjad, ning tööstussümbioos, et pakkuda turgudele kõrvalsaadusi; turustusetapis:
põhjalikum teave
toodetes sisalduvate ressursside, toodete parandamise või ringlussevõtu kohta; platvormi soovitustes on seda
nimetatud „tootepassiks”; ning tarbimisetapis:
ühistarbimismudelid, mis põhinevad toodete laenutamisel,
vahetamisel ja rentimisel, ning tooteteenusesüsteemid, et
kasutada paremini ära
alakasutatud vahendeid või
ressursse (nt autod, tööriistad,
eluase). Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu
väljakujundamist käsitleva komisjoni teatisega[19] käivitati
keskkonnajalajälje vähendamiseks sidusrühmi koondav katseetapp, et töötada
välja ühtne kooskõlastatud viis toodete ja organisatsioonide keskkonnamõju
mõõtmiseks. Pärast
katseetapi läbimist
hindab komisjon, kas need meetodid on tulemuslikud ja kas neid saab kohaldada
olemasolevate või uute
vahendite suhtes, et parandada toodete keskkonnatoimet. Selliseid meetmeid tuleks laiendada, et
tagada tegutsevatele ettevõtjatele
head raamtingimused ja võrdsed võimalused kohanemiseks üleilmse ressursside vähenemisega, tunnustada parimaid ettevõtjaid, innustada uusi ettevõtjaid arendama välja tulevikku suunatud lahendusi ja anda
tarbijatele usaldusväärset
teavet. Euroopa tarbijakaitse tegevuskava[20] kontekstis algatatud
paljusid sidusrühmi hõlmav protsess on näidanud, et on vaja tõhusaid vahendeid eksitavate ja
alusetute keskkonnaalaste väidete
eest kaitsmiseks. Tõhus
ja töövõimalusterohke ülemineku tagamiseks tuleb töötajatel arendada asjakohaseid oskusi[21].
Keskkonnahoidlikke töökohti käsitleva teatisega[22]
luuakse raamistik, et suurendada töökohtade
loomise võimalusi
ringmajanduse poole liikuva ja ressursitõhusama
majandusega ühiskonnas.
Riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning sotsiaalpartneritel
on samuti oluline roll, et arendada välja
sihipärased ja kooskõlastatud toetusmeetmed investeeringute, taristu,
tehnoloogia ja oskuste vormis, keskendudes eelkõige VKEde vajadustele. Samuti on neil
head võimalused, et
aidata muuta tarbijate valikut säästvamate
toodete ja teenuste kasuks ning toetada muutusi käitumises. Ettevõtjate, eelkõige VKEde ja tarbijate toetamiseks, teeb
komisjon järgmist: võtab arvesse 2016. aastani kestva keskkonnajalajälge
käsitleva
katseetapi tulemusi ning teeb kindlaks, kuidas kasutada keskkonnamõju mõõtmise tulemusi toodete ja protsesside
kavandamiseks ning ostjate paremaks teavitamiseks keskkonnasäästlikest valikutest; käivitab sidusrühmade vahel ulatusliku koostöö, kasutades selleks kooskõlastamist ja toetusmeetmeid programmi „Horisont
2020” ja
selle vahendite raames, sealhulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti, Euroopa
struktuuri- ja investeerimisfonde, ökoinnovatsiooni
tegevuskava, VKEdele suunatud keskkonnahoidlikku tegevuskava ning Euroopa
tarbijakaitse tegevuskava; toetub toorainealase Euroopa
innovatsioonipartnerluse sidusrühmade
kohustustele, mis on otseselt seotud ressursside tootlikkusega; toetab töökohtade loomist ja oskuste arendamist poliitika tõhusama koordineerimise kaudu, suunates
ELi rahalisi vahendeid programmidesse ja kavadesse, millega toetatakse
keskkonnahoidlikku majanduskasvu, tõhustades
teavitamist ja seiret, sealhulgas Euroopa poolaasta raames, ja tehes koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste ning
muude sidusrühmadega;
ning toetab parimate tavade vahetamist rahvusvahelisel tasandil. 3.
Jäätmealase
poliitika ja eesmärkide ajakohastamine: jäätmed kui ressurss Jäätmete muutmine
ressursiks on vajalik osa ahela sulgemiseks ringmajandussüsteemides. Euroopa õigusaktides sätestatud eesmärgid ja sihid on aidanud jäätmekäitlust tunduvalt parandada. Need aitavad
edendada innovatsiooni ringlussevõtu ja
korduskasutuse valdkonnas, vähendada
prügilasse
ladestamist ja ressursikadu ning luua stiimuleid inimeste käitumise muutmiseks. Kuid ELis toodetakse
inimese kohta aastas keskmiselt ikka veel umbes viis tonni jäätmeid ja sellest võetakse tõhusalt ringlusse veidi rohkem kui
kolmandik. Euroopa Liit on väljendanud poliitilist tahet[23]
vähendada jäätmeteket, võtta jäätmed ringlusse nii, et neist saaks liidu
jaoks peamine ja usaldusväärne
toormeallikas, toota jäätmeenergiat
üksnes ringlussevõtmiseks kõlbmatutest materjalidest ning praktiliselt
lõpetada jäätmete prügilatesse ladestamine. Jäätmepoliitika
edasiarendamine toob suhteliselt väikeste või olematute kuludega märkimisväärset kasu seoses majanduskasvu ja töökohtade loomisega, aidates samal ajal
kaasa keskkonnaseisundi parandamisele. Seoses globaalsete turgudega peaks
kaugeleulatuv jäätmepoliitika
edendama innovatsiooni ja aitama muuta ELi ettevõtteid jäätmekäitlusteenuste osutamise alal veelgi
konkurentsivõimelisemaks
ja pakkuma uusi turuvõimalusi
ELi eksportijatele. 3.1. Ringlussevõtva ühiskonna poole
liikumiseks vajalike jäätmealaste eesmärkide määratlemine Euroopa on astunud olulisi samme jäätmete ressursiks muutmisel ja jätkusuutlike jäätmekäitlusviiside edendamisel (nt ringlussevõtt). Tulemused on aga liikmesriigiti väga erinevad. Kuus liikmesriiki on olmejäätmete prügilasse ladestamise juba praktiliselt lõpetanud ning vähendanud seda viimase 20 aasta jooksul
90 %-lt vähem kui 5 %-le ja suurendanud ringlussevõtu määrasid teatavates piirkondades 85 %-ni. Mujal aga ladestatakse üle 90 % jäätmetest ikka veel prügilatesse ja ringlusse võetakse vähem kui 5 % jäätmetest. On vaja tugevaid poliitilisi signaale,
et tagada investeeringute pikemaajaline prognoositavus ja saavutada olukord,
kus selliseid materjale nagu plast, klaas, metallid, paber, puit, kumm ja muud
ringlussevõetavad
materjalid saaks teisese toormena konkurentsivõimelise hinnaga uuesti kasutusele võtta. Sellise prognoositavuse tagamiseks
on vaja kehtestada selged ringlussevõtu eesmärgid aastani 2030. Jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas
koos usaldusväärse
metoodikaga ringlussevõtu määrade arvutamiseks tagab ringlussevõtu kõrge kvaliteedi ja aitab kaasa
kvaliteetse teisese toorme turu arengule. Selleks
tuleks täpsustada praegust meetodit, millega hinnatakse, millised jäätmed
tegelikkuses ringlusse võetakse, kuna praegu märgivad
mõned liikmesriigid kogutud jäätmed
ringlussevõetud jäätmetena hoolimata märkimisväärsest
materjalikaost nende kahe etapi vahel. Kõigi ringlussevõetavate jäätmete prügilasse ladestamine tuleks 2025. aastaks
järk-järgult lõpetada. Liikmesriigid peaksid püüdma prügilasse ladestamise ka tegelikkuses praktiliselt
lõpetada 2030.
aastaks. Korduskasutuseks ja ringlussevõtuks
kõlbmatuid jäätmeid tuleks kasutada energia saamiseks
(sealhulgas jäätmete
muundamine energiaks ja biokütuste
kasutamine). See eeldab ELi praeguse ebaühtlaselt
jaotunud jäätmete energiakasutuse
võimsuse tõhusamat kasutamist ning meetmeid ülevõimsuse vältimiseks. Selliste meetmete edukas rakendamine võib ELis luua 2030. aastaks rohkem kui
180 000 otsest töökohta lisaks hinnangulisele 400 000 töökohale, mis luuakse kehtivate jäätmealaste õigusaktide rakendamisega[24].
Sellega rahuldatakse 10–40 % ELi tooraine nõudlusest, aidates samal ajal saavutada
2030. aastaks seatud ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 % võrra. 2030. aastal oleks võimalik vältida 62 Mt CO2
ekvivalenttonni aastas. Selleks, et
edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu, mis saadakse olmejäätmete paremast käitlemisest, teeb komisjon ettepaneku: •
suurendada
olmejäätmete
korduskasutamist ja ringlussevõttu
2030. aastaks vähemalt
70 %-ni; •
suurendada
pakendijäätmete ringlussevõtu määra 2030. aastaks 80 %-ni; vahe-eesmärk oleks suurendada seda määra 2020. aastaks 60 %-ni ja 2025. aastaks 70 %-ni, sealhulgas tuleks
kehtestada eesmärgid
konkreetsete materjalide jaoks; •
keelustada
2025. aastaks ringlussevõetava
plasti, metallide, klaasi, paberi, kartongi ja biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamine; liikmesriigid
peaksid püüdma prügilasse ladestamise praktiliselt lõpetada 2030. aastaks[25]; •
edendada
veelgi kvaliteetse teisese toorme turgude arengut, sealhulgas hinnata jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumide lisaväärtust konkreetsete materjalide puhul; •
täpsustada ringlussevõetavate materjalide suhtes kohaldatavat
arvutusmeetodit, et tagada ringlussevõtu
kõrge kvaliteet. 3.2. Jäätmealaste õigusaktide
lihtsustamine ja parem rakendamine Liikmesriigid võivad ise otsustada, kuidas sihte
saavutada. Siiski oleks võimalik jäätmealaseid õigusakte riiklikul tasandil veelgi
lihtsustada ja vähendada
praegusi erinevusi. Komisjon töötas 2012. aastal välja jäätmekäitluse tulemustabeli ja tegevuskavad,
milles on esitatud konkreetsed soovitused kõige nõrgemate tulemustega liikmesriikidele.
Komisjon pöörab jätkuvalt erilist tähelepanu sihtide saavutamisest kõige kaugemal olevatele liikmesriikidele
ning püüab koos nendega
rakendamisega seotud probleeme varakult lahendada. Riiklikku jäätmekäitlust on aidanud
parandada majanduslikud meetmed. Eelkõige on tõhusaks osutunud jäätmete
prügilasse ladestamise ja põletamise maksustamine, jäätmete äraviskamise
maksustamise süsteemid ja laiendatud tootjavastutuse süsteemid ning kohalikele
ametiasutustele pakutavad stiimulid jäätmetekke vältimise, jäätmete
korduskasutuse ja ringlussevõtu edendamiseks. Ka prügilasse ladestamise keelud
on osutunud tõhusaks. Tootjavastutussüsteeme käsitlevate miinimumnõuete
kehtestamine ELi tasandil aitab kärpida kulusid ja kõrvaldada tõkked, millega
tootjad puutuvad kokku, kui nad peavad täitma mitme erineva süsteemi nõudeid
ELis. Euroopa vahenditest võib toetada
liikmesriikide püüdlusi integreeritud jäätmekäitluse edendamisel, sealhulgas
jäätmete liigiti kogumine ning korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks vajalik
taristu. Jäätmete prügilasse ladestamist ja eraldiseisvat põletamist ei tohiks
tulevikus enam toetada. ELi olemasoleva jäätmekäitlusvõimsuse
parimaks ärakasutamiseks on vaja paremat planeerimist ja teabejagamist. See
võib hõlmata vähemalt üleminekumeetmena ka seda, et ELis tuleks suunata rohkem
jäätmesaadetisi kõige kaasaegsematesse ja tõhusamatesse jäätmekäitluskohtadesse. Riiklikul tasandil andmekogumist ja
aruandlust on võimalik veelgi ühtlustada ja lihtsustada ning suurendada andmete
usaldusväärsust ja järjepidevust kogu ELis. Ühiste näitajate kehtestamine aitab
liikmesriikide tulemusi paremini jälgida ja võrrelda[26]. Meetmed jäätmealaste õigusaktide
lihtsustamiseks ja nende tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks hakkavad
tuginema tööl, mis on juba tehtud selle nimel, et vähendada jäätmepoliitika
halduskulusid. Näiteks on teatavatele VKEdele kehtestatud erandid jäätmete
tagasivõtmist käsitlevatest nõuetest ning tehtud jõupingutusi selleks, et
kehtestada jäätmesaadetisi puudutav kohustuslik elektrooniline
andmevahetussüsteem. Selleks, et ELi
õigusaktidest saadav kasu edasi anda lihtsustamise ja parema rakendamise kaudu,
teeb komisjon ettepaneku: •
vähendada
jäätmealaste sihtide kattuvust ning ühtlustada mõisted; •
lihtsustada
märkimisväärselt liikmesriikide aruandluskohustusi, sealhulgas täpsustada ja
ühtlustada arvutusmeetodeid, mida kohaldatakse olmejäätmeid, prügilasse ladestamist
ja pakendijäätmeid käsitlevate sihtide suhtes; •
võimaldada
liikmesriikidel vabastada VKEd või ettevõtted, kes koguvad ja/või transpordivad
väga väikestes kogustes tavajäätmeid, jäätmete raamdirektiivi kohastest
üldistest loanõuetest või registreerimist käsitlevatest nõuetest; •
kehtestada
iga-aastane aruandlus, mille puhul kõik jäätmealased andmed esitatakse ühtse
kontaktpunkti kaudu, ning viia jäätmestatistika kooskõlla ELi jäätmealaste
õigusaktide nõuetega ja võrrelda samal ajal riiklikku metoodikat
statistikastandarditega; •
nõuda
elektrooniliste andmekontrollisüsteemide väljatöötamist ning kolmanda isiku poolset
andmete kontrollimist liikmesriikides; •
luua
varajase hoiatamise mehhanism, millega tagada, et liikmesriigid kehtestaksid
asjakohased meetmed sihtide õigeaegseks täitmiseks; •
kehtestada
laiendatud tootjavastutuse süsteemide minimaalsed toimimistingimused, mida saab
riigi tasandil või ELi juhenddokumentides edasi arendada, ning edendada
majanduslike vahendite kasutamist liikmesriikides; ning •
edendada
otseinvesteeringuid jäätmekäitlusvõimalustesse jäätmehierarhia tipus
(vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt). 3.3. Konkreetsete jäätmealaste
probleemide lahendamine Ressursside olulise kao või
keskkonnamõjuga seotud konkreetsete jäätmealaste probleemide lahendamiseks on
vaja selleks kohandatud lähenemisviise. Jäätmetekke vältimine. Kõiki
ringmajanduse etappe mõjutav prioriteet on tagada jäätmetekke vähenemine.
Liikmesriigid on jäätmete raamdirektiivi alusel võtnud hiljuti vastu
jäätmetekke vältimise programme, mida praegu vaatab läbi Euroopa Keskkonnaamet.
Pärast hindamist töötab komisjon välja algatused, millega edendatakse
jäätmetekke vältimise head tava ELis. Merepraht. Merepraht
saastab randasid, kahjustab mereelustikku ning tekitab pikaks ajaks probleeme
jäätmetega, mida on kulukas koristada. Seitsmendas keskkonnaalases
tegevusprogrammis kutsutakse üles seadma kogu liitu hõlmavat kvantitatiivset
vähendamissihti, mida toetavad allikapõhised meetmed. ELi läbivaadatud jäätmealaste
õigusaktide paketis sätestatud meetmete täielik rakendamine võiks aidata
vähendada mereprahti 2020. aastaks 13 % ja 2030. aastaks 27 %.
Konkreetse vähendamissihi seadmine 2020. aastaks annaks selge signaali
liikmesriikidele, kes praegu töötavad välja meetmeid, et saavutada merevee „hea
keskkonnaseisund” 2020. aastaks vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, ning
hoogustaks mereprahi tegevuskavade väljatöötamist nelja piirkondliku
merekonventsiooni raames. Muud ELi meetmed, mis sisaldavad muu hulgas sadamates
laevaheite ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmeid käsitleva direktiivi[27] käimasoleva hindamise
tulemusi, aitavad samuti kaasa selle sihi saavutamisele. Muudest maal ja merel
asuvatest allikatest pärit jäätmete vähendamise võimaluste täiendava analüüsi
põhjal töötatakse õigeaegselt välja teine etapp vähendamissihi saavutamiseks.
Sealjuures võetakse arvesse Rio + 20 tippkohtumisel võetud kohustust
vähendada 2025. aastaks mereprahti märkimisväärselt. Ehitus- ja lammutuspraht. Ringlussevõetavate
materjalide turud on olulised ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu
suurendamiseks. Hoonesektori ressursitõhususe suurendamise võimalusi käsitleva
komisjoni teatise[28] kohaselt lisatakse
hoonete keskkonnatoime hindamise raamistikku võimalused, kuidas ehitus- ja
lammutusprahti paremini hallata ning kuidas suurendada ehitusmaterjalide
ringlussevõetavust ja ringlussevõetava materjali sisaldust. Lisaks hakatakse kavandatud varajase
hoiatamise mehhanismi raames kontrollima liikmesriikide edusamme seoses sihiga
võtta 2020. aastaks ringlusse 70 % jäätmetest. Lisaks rakendatakse
meetmeid, mis hõlmavad ehitus- ja lammutusprahi prügilasse ladestamise tasude
suurendamist või täiendava sorteerimise kohustusi suuremates lammutuskohtades,
et parandada ringlussevõetavate materjalide kvaliteeti. Toidujäätmed. Hinnanguliselt läheb kuni 30 % kogu
maailmas toodetud toidust kaduma või visatakse ära. Komisjon kavatseb esitada
konkreetsed ettepanekud, et vähendada toidujäätmeid. Ohtlikud jäätmed. Ohtlike
jäätmete nõuetekohane käitlemine on jätkuvalt probleemiks, kuna puuduvad andmed
selle kohta, millise töötluse on need jäätmed varem läbinud. Jäätmealaste
andmete säilitamise ja jälgitavuse tugevdamiseks luuakse ohtlike jäätmete
registrid ning tehakse kindlaks liikmesriikide ohtlike jäätmete käitlemise süsteemide
võimalused ja kitsaskohad. Neid registreid võib järk-järgult laiendada teist
liiki jäätmetele, nagu seda juba tehakse mitmes liikmesriigis. Plastijäätmed. Plastitootmine
kasvab ELis eeldatavasti 5 % aastas. Vaid 24 % plastijäätmetest
võetakse ringlusse, peaaegu 50 % ladestatakse prügilasse ja ülejäänud
põletatakse. Komisjon viis seoses plastijäätmetega 2013. aastal läbi avaliku
konsultatsiooni,[29] mille käigus kerkis
esile palju võimalusi kasutada plasti säästvamalt. Tugevat toetust leidis plaan
lõpetada plasti prügilasse ladestamine ning parandada plasti ja plasttoodete
disaini. Komisjoni hiljutine ettepanek, millega võimaldatakse liikmesriikidel
piirata kilekottide kasutamist[30] ning käesolevas teatises
esitatud ettepanekud suurendada ringlussevõttu ning loobuda prügilasse
ladestamisest on olulised sammud plastijäätmete käitlemise parandamiseks. Kriitilise tähtsusega toorainete
ringlussevõtt.
Kõik toorained on olulised, kuid erilist tähelepanu väärivad kriitilise
tähtsusega toorained, kuna nende tootmine maailmas on koondunud vähestesse
riikidesse. Samal ajal on paljude selliste toorainete asendamise ja
ringlussevõtu määrad väikesed. Komisjon edendab tooraineid käsitleva algatuse[31] ja
Euroopa innovatsioonipartnerluse raames kriitilise tähtsusega toorainete
tõhusat kasutamist ja ringlussevõttu. Ebaseaduslikud jäätmesaadetised.
Komisjon tõhustab meetmeid, et tagada vastavus ELi õigusaktidele, eelkõige
määrusele (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, mida on hiljuti
muudetud, et tugevdada jäätmesaadetiste kontrolli. Fosfori ringlussevõtt. Fosfor
on oluline ressurss toidu tootmiseks, kuid sellega kaasneb märkimisväärne
tarnekindlusega seotud risk ning fosfori praegusel kasutamisel tekib fosfori
olelusringi igas etapis jäätmeid ja kadusid. Komisjon töötab fosfori säästvat
kasutamist käsitleva konsultatiivse teatise põhjal välja raamistiku edasiseks
tegevuseks[32]. Konkreetsete
jäätmeprobleemide lahendamiseks teeb komisjon järgmist: teeb ettepaneku püüda vähendada
2020. aastaks mereprahti 30 % võrra kümne kõige tavalisema randadest
leitud prahiliigi ja leitud püügivahendite osas; loetelu kohandatakse kõigi
nelja ELi merepiirkonnaga; kavandab meetmeid, et ergutada ehitus-
ja lammutusprahist saadud ringlussevõetud materjalide turge ning töötada
välja ELi ühine raamistik hoonete keskkonnasäästlikkuse hindamiseks; teeb ettepaneku, et liikmesriigid
töötaksid välja riiklikud toidujäätmete tekke vältimise strateegiaid ning püüab
tagada, et tootmise, jaemüügi, turustuse, toitlustuse ja majutuse sektoris ning
kojumajapidamistes vähendatakse toidujäätmete teket 2025. aastaks
vähemalt 30 %; näeb ette nõuetekohase
registrisüsteemi väljatöötamise vähemalt ohtlike jäätmete jaoks kõigis
liikmesriikides; lisaks ettepanekule vähendada
õhukeste plastkandekottide tarbimist, teeb ettepaneku keelustada 2025. aastaks plasti
prügilasse ladestamine; teeb ettepaneku, et liikmesriigid
lisaksid riiklikesse jäätmekavadesse meetmed selliste jäätmete kogumise ja
ringlussevõtu kohta, mis sisaldavad olulises koguses kriitilise tähtsusega
toorainet; ning kavatseb välja töötada fosforit
käsitleva poliitikaraamistiku, et suurendada selle ringlussevõttu, edendada
innovatsiooni, parandada turutingimusi ja viia selle säästvat kasutamist
käsitlevad sätted sisse ELi õigusaktidesse väetiste, toidu, vee ja jäätmete
valdkonnas. 4.
Ressursitõhususe
sihi kehtestamine Liikmesriigid ja Euroopa Parlament
leppisid seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokku, et Euroopa Liit
peaks kehtestama ressursitõhususe näitajad ja eesmärgid ning hindama, kas oleks
asjakohane lisada põhinäitaja ja -siht Euroopa poolaastasse. Pärast põhjalikke
konsultatsioone leiti, et ressursitootlikkus, mida mõõdetakse SKP ja tooraine
tarbimise suhtega, on ressursitõhususe sihi kõige sobivam näitaja[33]. Realistlik eesmärk, milles EL ja liikmesriigid
ressursside tootlikkuse suurendamiseks kokku lepivad, koondaks poliitilist
tähelepanu ja kasutaks ära praegu tähelepanuta jäänud ringmajanduse
potentsiaali luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti ning suurendaks ELi
meetmete sidusust. See oleks proportsionaalne viis sellise sidususe tagamiseks
ja meetmete võtmise ergutamiseks. EL on juba prognoosinud, et praeguse
olukorra jätkumise korral suurendatakse ressursside tootlikkust 2014. ja 2030.
aasta vahel 15 % võrra. Kui kasutada ringmajandusele ülemineku
edendamiseks arukat poliitikat, nagu on soovitanud Euroopa ressursitõhususe
platvorm, oleks võimalik seda määra kahekordistada. Ressursside tootlikkuse
suurendamine 30 % võrra aitab märkimisväärselt suurendada majanduskasvu
jätkusuutlikkust ning lisaks sellele luua töökohti ja suurendada SKPd[34].
Tööstussektor saaks ressursside
tootlikkuse suurenemisest kasu konkurentsivõime tugevnemise kaudu[35].
Ressurssidega seotud kulud võivad moodustada olulise osa tööstussektori kulude
struktuurist. Samuti on tööstusel vaja kättesaadavaid ja prognoositavaid
tarneid[36]. Nii tekiks kohene
rahaline kasu ning pikemaajaline strateegiline kasu, kuna kasvav globaalne
nõudlus tõstab ressursside hindu ja suurendab nende volatiilsust. Seepärast
aitaks ressursitõhususe maksimaalne suurendamine Euroopal saavutada
reindustrialiseerimise eesmärki. Mittesiduv ning ELi tasandil kehtestatud
ressursside tootlikkuse siht tõukaks tagant neid liikmesriike, kes ei ole veel
riiklikul tasandil sihti kehtestanud, töötama välja meetmeid, milles võetakse
arvesse ressursikasutust. Selle tulemuseks oleks tasakaalustatumad meetmed,
milles võetakse arvesse laiemaid majanduslikke, sotsiaalseid ja
keskkonnaalaseid tagajärgi ning mis selle lünga täidaksid. Liikmesriigid oleksid vabad otsima tasakaalu
selliste poliitikasuundade ja meetmete vahel, mis on majanduslikult ja
keskkonnaalaselt kõige kasulikumad ja kooskõlas laiemate poliitikaeesmärkidega.
Seda tehes saaksid nad kasu juba tõhusaks osutunud, kuid veel laialdaselt
rakendamata heast tavast, mida nad võiksid kohandada vastavalt oma vajadustele
ja asjaoludele. Praegu toimub strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine[37].
Seda toetab avalik konsultatsioon, mille käigus kogutakse arvamusi selle edasiarendamise
kohta. Seepärast leiab komisjon, et kõik võimalikud otsused ressursside
tootlikkuse üldsihi kehtestamise kohta tuleks teha kõnealuse läbivaatamise
raames, võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi ja Euroopa
ressursitõhususe platvormi soovitusi. Selleks et poliitiliste otsuste
tegijatel oleks üldpilt ressurssidega seotud keskkonnasurvest, tuleb arvesse
võtta muid näitajaid, eelkõige veekasutuse ja piiratud maismaaressursside
kohta. Eurostat on alates 2013. aastast avaldanud koos strateegia „Euroopa
2020” näitajatega ressursitõhususe tulemustabelit[38].
See on ette nähtud selleks, et jälgida ressursitõhusa Euroopa tegevuskava
rakendamist, tutvustada ressurssidevahelisi seoseid ning kaasata sidusrühmi
sotsiaalse arengu mõõtmise protsessi, mis toimub lisaks SKPle ka muude
näitajate alusel. Selleks et
kasutada ära ressursitõhususe potentsiaali jätkusuutliku majanduskasvu
kontekstis: •
võtab
komisjon arvesse Euroopa ressursitõhususe platvormi soovitusi seoses
ressursitõhususe üldsihiga ning strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise raames
toimuva avaliku konsultatsiooni tulemusi; •
samal
ajal arendatakse edasi ressursitõhususe tulemustabelit, mida kasutatakse muude
ressursside kui süsinik ja materjalid (eelkõige maismaa ja vesi) kasutamise
jälgimiseks; ning •
riiklikud
statistikaametid peaksid töötama selle nimel, et kehtestada Euroopa
statistikasüsteemis ühiselt heaks kiidetud metoodika riiklikul tasandil
tooraine tarbimise arvutamiseks. [1] KOM(2010) 2020, KOM(2011) 21. [2] Meyer, B. et
al (2011) Macroeconomic modelling of sustainable development and the links
between the economy and the environment. Euroopa Komisjoni keskkonna
peadirektoraadi tellimusel tehtud uuring, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/enveco/studies_modelling/pdf/report_macroeconomic.pdf [3] Guide
to resource efficiency in manufacturing: Experiences from improving resource
efficiency in manufacturing companies. Europe INNOVA (2012). [4] Ellen
MacArthur Foundation (2012) Towards the Circular Economy: Economic and
business rationale for an accelerated transition. [5] http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/re_platform/index_en.htm. [6] KOM(2011) 571. [7] ELT L 354, 28.12.2013, lk
171–200. [8] Modelling the Economic
and Environmental Impacts of Change in Raw Material Consumption (2014), Cambridge
Econometrics et al. [9]
Viide samaaegselt vastuvõetavatele teatistele. [10] The opportunities to
business of improving resource efficiency (2013), AMEC et al. [11] COM(2012)
60. [12] Vt käesoleva teatise
lisa. [13] COM(2013) 207. [14] COM(2014) 168. [15] COM(2014) 167. [16] MEMO13/110. [17] KOM(2008)/400. [18]http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/documents/erep_manifesto_and_policy_recommendations_31-03-2014.pdf [19] COM(2013) 196 ja
komisjoni soovitus 2013/179/EL. [20] COM(2012) 225. [21] COM(2012) 173. [22] KOM(2014) 446. [23] 7. keskkonnaalane
tegevusprogramm. [24] SWD(2014) 207. [25] Teatav osa
jäätmejääkidest on korduskasutamiseks kõlbmatu ja seega võib seda ladestada
prügilasse, kuna alternatiivsed töötlemisvõimalused praegu puuduvad. Selle
piirmääraks oleks kuni 5 %. [26] Näiteks olmejäätmete
ringlussevõtu sihi puhul on lubatud kasutada nelja arvutusmeetodit. Olenevalt
valitud meetodist, võivad tulemused olla üsna erinevad (umbes 20 %). [27] Direktiiv 2000/59/EÜ [28] COM(2014)
445. [29] COM(2013) 123. [30] COM(2013) 761. [31] KOM(2011) 25. [32] COM(2013) 517. [33] Tooraine tarbimine on
koondnäitaja (tonnides), millega mõõdetakse kõiki majanduses kasutatavaid
ressursse, võttes samal ajal arvesse impordis peituvat ressursikasutust. Praegu
on selline näitaja kasutatav ELi ja mõne liikmesriigi puhul. Riigid, kus
tooraine tarbimise koondnäitajat ei ole veel võimalik kasutada, võivad vahepeal
kasutada kodumaise materjalitarbimise näitajat. [34] SWD (2014) 211. [35] Sidusrühmad eelistasid
tooraine tarbimist ressursikasutuse näitajana, sest see hõlmab ressursikasutust
nii imporditud kui ka kodumaiste toodete puhul ja võimaldab seega nende
ressursitõhusust õiglaselt võrrelda. [36] Hiljutised terase- ja
alumiiniumisektori uuringud näitavad, et toorained moodustavad umbes 30–40
protsenti nende kulude struktuurist. See on näiteks rohkem kui tööjõukulud. [37] COM(2014) 130, 19.3.2014,
Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise
edusammudest. [38] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/europe_2020_indicators/ree_scoreboard. Lisa: Kuidas saaks programmiga „Horisont
2020” toetada ringmajanduse arengut? Ringmajandus
on arengustrateegia, mis hõlmab majanduskasvu ressursside tarbimist
suurendamata, tootmisahelate ja tarbimisharjumuste põhjalikku muutmist ning
tööstussüsteemide ümberkujundamist süsteemi tasandil. See tugineb nii
tehnoloogilisele, sotsiaalsele kui ka organisatsioonilisele innovatsioonile.
Ringmajandus eeldab uusi oskusi ja teadmisi ning ka uusi rahastamisvahendeid ja
paljude sidusrühmade kaasamist. Seda võib toetada tutvustamise, turuleviimise,
teadlikkuse tõstmise, teabe levitamise ja rahvusvahelistumise meetmetega. Sisu
poolest on vaja tugevat lõimumist raamprogrammi „Horisont 2020” II osaga
(„Juhtpositsioon tööstuses”) ja III osaga („Ühiskonnaprobleemid”). Kuna
ringmajanduses võetakse arvesse kogu väärtusahela potentsiaali, vajab see
teadusuuringute ja innovatsiooni ahela kõigi etappide toetust. Seepärast on
teataval määral vaja toetust ka muudest programmi „Horisont 2020” osadest (I
osa: „Tipptasemel teadus”, IV osa: „Tipptaseme levitamine ja osaluse
laiendamine”, V osa: „Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks”, VI osa:
„Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda” ja
VII osa: „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut”). Programmi „Horisont
2020” eri osade toetus ringmajanduse edendamiseks on kokkuvõtlikult esitatud
allpool. Tuleb märkida, et programmi „Horisont 2020” raames toetatakse avaliku
ja erasektori partnerlust SPIRE ja biotoorainel põhinevate tööstusharude ühist tehnoloogiaalgatust
ning need aitavad oluliselt kaasa ringmajandusega seotud eesmärkide
saavutamisele. || || || Horisont 2020 || || || Tipptasemel teadus || Juhtpositsioon tööstuses || Ühiskonnaprobleemid || Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine || Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks || Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut || Teadusuuringute Ühiskeskus || || || Euroopa Teadusnõukogu || Tulevane ja kujunemisjärgus tehnoloogia || Marie Skłodowska-Curie meetmed || Teadusuuringute infrastruktuurid || Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas || Riskikapitali kättesaadavus || Innovatsioon VKEdes || Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu || Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud || Turvaline, puhas ja tõhus energia || Nutikas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport || Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained || Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond || Turvaline ühiskond - Euroopa ja tema kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitsmine RINGMAJANDUS — KOMPONENDID || Tehnoloogiline innovatsioon || Materjalide ja protsesside kavandamine || ++ || ++ || || ++ || ++ || || + || || + || + || || + || || || || || || Tootedisain || ++ || || || || + || || + || || + || || || + || || || || + || || + Ressursside haldamine (jäätmed, vesi, energia ja toorained) || || + || || ++ || + || || + || || ++ || + || || ++ || || || || ++ || || ++ Sotsiaalne innovatsioon || Uued tootmis- ja tarbimismudelid || || || || || || || || + || ++ || + || || ++ || + || || || ++ || || + Kodanike kaasamine || || || || || || || || || + || || || + || || || || ++ || || Toote/teenuse mudelid || || || || || || || + || || + || || || ++ || || || || + || || Kujundusega seotud teenused || || || || || || || + || || + || || || + || || || || || || Organisatsiooniline innovatsioon || Integreeritud lahendused ja süsteemid || || + || || || + || || + || || ++ || ++ || ++ || ++ || || || || + || || Logistika || || || || || || || || || ++ || || ++ || + || || || || || || Ärimudelid || ++ || || || || || || + || || ++ || || || ++ || || || || + || || + Poliitikat toetavad vahendid || || || || || || || || || ++ || || || ++ || + || || || ++ || || ++ Oskused ja teadmised || Ettevõtlus || || || + || || || || || || || || || || || || || || + || Suutlikkuse suurendamine ja multidistsiplinaarsus || || || + || || || || || || + || || || || || || + || + || + || Rahastamisvahendid || || || || || || ++ || + || || || || || || || || || || || Teadlikkus, teabe levitamine ja rahvusvahelistumine || || || || || || || || || + || || || + || || || || ++ || || Paljude sidusrühmade kaasatus || || || || || + || || || || + || || + || ++ || || || || ++ || || Tutvustamise ja turuleviimise meetmed || || || || || ++ || || || || + || || + || ++ || || || || + || || +
Oluline toetus ++ Väga tugev toetus