52014DC0263

1. Sissejuhatus 1.1. Erasektori roll arengu edendamisel

Inimväärse töökoha võimalus on laialdaselt tunnustatud kui parim viis vaesusest pääsemiseks. Erasektor annab arenguriikides umbes 90 protsenti töökohtadest ja on seega oluline partner võitluses vaesuse vastu. Ta on vajalik ka investeerijana säästvasse põllumajandustootmisse, kui maailm loodab 2050. aastaks toita 9 miljardit inimest. Innovatsiooni ja investeeringute kaudu vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavatesse ja energiatõhusatesse lahendustesse on tal oluline roll üleminekul kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele. Arvestades erasektori potentsiaali luua arengumaades kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, aktiveeruvad erasektori sidusrühmad, sh ettevõtjad, finantsvahendajad, ühendused ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid, arengu valdkonnas aina enam nii rahastamisallika kui ka valitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja rahastajate partneritena.

1.2. Euroopa Liidu toetus erasektori arengule: saavutused ja kogemused

Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd arenguriikide valitsustega, et aidata neil välja töötada ja rakendada erasektori arengut toetavat poliitikat. Ta tagab märkimisväärsed toetused paljudele erinevatele valdkondadele, sh regulatiivsed reformid, suutlikkuse suurendamine ning ettevõtluse arendamise teenuste pakkumine, pöörates erilist tähelepanu kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamisele. Viimase kümne aasta jooksul on komisjon toetanud erasektori arengut keskmiselt 350 miljoni euroga aastas. See koos arenguabi ja erasektori investeeringutega liikmesriikidelt teeb EList partnerriikide kohaliku erasektori arengu peamise toetaja. Luues piirkondlikud segarahastamisvahendid, on komisjon hakanud välja töötama uusi vahendeid erasektori arengueesmärkide rakendamiseks. Toetuste strateegiline kasutamine võimaldab komisjonil võimendada taristuinvesteeringute arengu täiendavat rahastamist ja hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastusele. Samuti on EL hakanud kasutama innovaatilisi rahastamisvahendeid, nagu näiteks tagatised, et hoogustada laenude andmist kommertspankade poolt VKEdele ja aktiveerida riskikapitali investeerimiseks fondidesse, mis laenavad edasi või investeerivad VKEde energiatõhususprojektidesse. Arengu rahastamise institutsioonidega tehtava koostöö tihendamine hõlbustab ka erasektori kaasamist rahastamise allikana. Käesolevas teatises kirjeldatakse edukaid näiteid ELi senisest toetusest erasektori arengule, mis võivad olla inspiratsiooniks tulevastele meetmetele.

ELi erasektori 2004.–2010. aasta arengutoetuse hiljutine hindamine[1] kinnitas komisjoni olulist panust erasektori arengusse partnerriikides ja näitas, kuidas saaks tulevasi programme ja strateegiaid veelgi parandada, sealhulgas: i) pöörates suuremat tähelepanu inimväärsete töökohtade loomisele; ii) süvalaiendades erasektori kaasamist ELi kogu toetusteportfellis; iii) edendades tõhusamalt selliseid valdkondadevahelisi küsimusi nagu inimväärse töö tegevuskava, naiste ja noorte tööhõive ning inimõigused ning iv) erasektori arengutoetuse tulemuslikkuse ja mõju laiendamist, täiustades diagnostikat ja tulemuste mõõtmist.

2. Strateegiline raamistik erasektori rolli tugevdamiseks eesmärgiga saavutada kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv

Tuginedes varasematele saavutustele ja saadud kogemustele ja võttes arvesse konsultatsioonidel sidusrühmadega saadud tagasisidet,[2] tehakse käesolevas teatises ettepanek luua strateegiline raamistik erasektori rolli tugevdamiseks kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamises. Raamistik koosneb kahest tasandist, millel EL saab lisada väärtust ja tõhusalt täiendada liikmesriikide, arengu rahastamise institutsioonide ja teiste arengupartnerite meetmeid.

Komisjon soovib jääda arenguriikide valitsuste ja ettevõtete vahendusorganisatsioonide oluliseks partneriks erasektori arengu toetamisel, toetades soodsa ettevõtluskeskkonna loomist ja selliste kohalike ettevõtete arengut, mis suudavad luua inimväärseid töökohti ja avaliku sektori tulusid ning kasutada ära võimalusi, mida pakuvad üleilmselt integreeritud turud[3]. Seda tehes otsib komisjon uusi võimalusi erasektori kui rahastamispartneri, täideviija, nõustaja või vahendaja potentsiaali ärakasutamiseks, et saavutada ELi toetuse suurem tõhusus ja tulemuslikkus mitte üksnes kohaliku erasektori arengu vallas, vaid ka teistes ELi arengukoostöö valdkondades, nagu säästva energia, põllumajanduse ja põllumajandustööstuse, digitaalse ja füüsilise taristu ning roheline ja sotsiaalsektor.

Lisaks erasektorile arengukoostööpartnerina hõlmaks kavandatav strateegiline raamistik ka meetmeid ja vahendeid, mis aitavad erasektoril saavutada oma põhiliste äristrateegiate raames positiivseid arengutulemusi. See tähendab, et komisjon kavatseb etendada suuremat rolli ettevõtjate kaasajana arengusse, näiteks stimuleerides vastutustundlikku investeerimist arenguriikides või säästvaid tarneahelaid ja tootmisviise.

Kõnealune strateegiline raamistik kajastub ELi arenguabiprogrammides (aastateks 2014–2020) seoses riikliku ja piirkondliku erasektori arengustrateegiatega, nagu AKV–ELi koostöö AKV riikide erasektori arendamise uue koostööraamistiku loomiseks, temaatiliste programmide, mis käsitlevad valdkondadevahelise teemana erasektori kaasamist, ja sektorikohaste sekkumiste tasandil, mille eesmärk on süvalaiendada erasektori kaasatust põllumajandus-, säästva energia, taristu- või rohelises ja sotsiaalsektoris.

2.1. Põhimõtted erasektori rolli tugevdamiseks ELi arengukoostöös

ELi toetus erasektori arengule ja selle koostööle nii kohaliku kui ka rahvusvahelise erasektoriga juhindub selgetest põhimõtetest, mis täiendavad abi tõhususe põhimõtteid ja on mõeldud ka inspireerima ELi liikmesriikide, finantsasutuste ja ELi teiste arengupartnerite jõupingutusi.  

– Keskendumine töökohtade loomisele, kaasatusele ja vaesuse vähendamisele. Programmid ja partnerlused peavad olema kavandatud nii, et need aitaksid vähendada vaesust, nt inimväärsete töökohtade loomise, paremate töötingimuste, mitteametlikult ametlikule majandustegevusele järkjärgulise ülemineku või naiste ja tüdrukute, noorte ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade majandusliku mõjuvõimu suurendamise abil.

– Diferentseeritud lähenemisviis erasektorile. Erasektori tegevus võib toimuda paljudes vormides ja mõjutada majandusarengut erinevatel viisidel. Erasektor on väga mitmekesine, ulatudes ettevõtlikest üksikisikutest suurte rahvusvaheliste korporatsioonide ja finantsasutusteni, aktsionäride vara suurendavatest äriühingutest inimkesksete sotsiaalsete äriühingute, ühistute ning töötajate ja tööandjate organisatsioonideni. Need võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil, maa- või linnapiirkondades, ametlikus või mitteametlikus sektoris ja väga erinevates riikides. Kõik need erasektori osalejad vajavad arengule kaasa aitamiseks erinevaid tingimusi ja stiimuleid, mis eeldavad erinevaid lähenemisviise nende toetamiseks ja arengusse kaasamiseks.

– Võimaluste loomine turupõhiste lahenduste kaudu. Kuigi rahastajate sekkumine ei tohiks moonutada turge, tuleb panna suuremat rõhku arenguabi potentsiaali ärakasutamisele partnerriikide turu arengu stimuleerimiseks. On veel kasutamata potentsiaali luua kohalikele ettevõtjatele ärivõimalusi programmide kaudu, mis kasutavad toetuse andmiseks turupõhist lähenemisviisi, näiteks tehes koostööd kohalike ettevõtjate kui rakenduspartnerite või tööde ja teenuste tarnijatega või sotsiaalsete programmide raames, valides pigem rahaülekanded kui mitterahalise abi, kuna esimese täiendavaks eeliseks on ostujõu ja seega väikese sissetulekuga elanikkonna nõudluse stimuleerimine.

– Selgete kriteeriumide järgimine otsese abi andmisel erasektorile. Kui ametlik arenguabi on selgelt põhjendatud sekkumisel makro- ja mesotasandil, võib see olla tõhus ka mikrotasandil, kiirendamaks kohaliku ettevõtluse arengut või saamaks üle turutõrgetest ja ebaoptimaalsetest investeerimisolukordadest. Siiski tuleb arengu mõju ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, turumoonutuste vältimiseks ning maine ja usaldusega seotud riskide leevendamiseks kohaldada selgeid kriteeriume, tehes otsuseid toetada ettevõtjaid või finantsvahendajaid otsetoetuste või subsideeritud ettevõtluse arendamise teenuste kaudu või tagatiste, kindlustuse või soodustingimustel rahastamise abil. Euroopa Komisjon on töötanud välja rea kriteeriume, et suunata selliste otsuste tegemist. Need täiendavad ELi eeskirju, mis on sätestatud komisjoni finantseeskirjades[4] ja on üldjoontes kooskõlas teiste arengupartnerite kohaldatavate normidega (vt selgitus 1).

– Erinevate kohalike olude ja ebakindlate olukordade arvessevõtmine. ELi toetuse suurima mõju ja parima tasuvuse tagamiseks on erasektori arengutoetuse kavandamisel ja prioriteetide kindlaksmääramisel vastavalt vajadustele, arengutasemele ja partnerriikide haavatavusele hädavajalik võtta arvesse riigi olusid. Spetsiifilisi lähenemisviise on vaja eelkõige ebakindlas olukorras või konfliktidest mõjutatud riikide puhul, mis vajavad hädasti töökohti ja majanduslikke võimalusi sotsiaalse ühtekuuluvuse, rahu ja poliitilise stabiilsuse taastamiseks.

– Tulemuste tähtsustamine. Erasektori arengu ja partnerluste toetamisele tuleb lisada kõikidel tasanditel tehtavad jõupingutused, tõhustamaks tulemuste mõõtmist ja sekkumise arengumõju hindamist.

– Poliitikavaldkondade sidususe jälgimine valdkondades, mis mõjutavad erasektorit partnerriikides. Lisaks selle tagamisele, et ELi poliitilised meetmed ei mõjuta negatiivselt partnerriikide arenguväljavaateid, jääb jätkuvalt prioriteediks komisjoni talituste ja ELi liikmesriikide tihe koostöö, mis tagab tervikliku ELi lähenemisviisi ning muudab arengupoliitika ja muud asjaomased ELi poliitikavaldkonnad sidusaks ja üksteist vastastikku tugevdavaks. Komisjoni 2012. aasta teatises kaubanduse, majanduskasvu ja arengu kohta[5] selgitatakse lähenemisviise, mis näitavad, kuidas seda rakendatakse kaubandus- ja investeerimispoliitika puhul.

Selgitus 1: Erasektori toetamise kriteeriumid

(1) Mõõdetav mõju arengule: Eraettevõttele või finantsvahendajale antav toetus peab aitama kulutõhusal viisil saavutada selliseid arengueesmärke nagu töökohtade loomine, keskkonnasäästlik ja kaasav majanduskasv või vaesuse ulatuslikum vähendamine. See eeldab eesmärkide ja tulemuste läbipaistvus, koos asjakohase järelevalve, hindamise ja tulemuste mõõtmise korraga.

(2) Täiendavus: Ilma avaliku sektori toetuseta ei võta erasektori ettevõtja ette meedet või investeeringut või ei teeks seda samas mahus, samal ajal ja samas asukohas või samal tasemel. Toetatav meede ei tohiks erasektorit eemale tõrjuda ega asendada muud erarahastamist.

(3) Erapooletus: Antav abi ei tohiks moonutada turgu ning seda tuleks anda avatud, läbipaistva ja õiglase süsteemi kaudu. See peaks olema ajutist laadi, selgelt määratletud väljumisstrateegiaga. Turutõrgete ja sellega seotud ohtudega põhjendatud toetus ei tohiks pärssida turutõrke põhjuste kõrvaldamisele suunatud regulatiivseid reforme.

(4) Ühine huvi ja kaasrahastamine: Erasektoriga sõlmitavate partnerluste aluseks peab olema kulutõhusus, ühine huvi ja ühine vastutus tulemuste eest. Ühisprojekti riske, kulusid ja kasumeid tuleb jagada õiglaselt.

(5) Tutvustav mõju: Toetusmeede peaks näitama selgelt turu arengut kiirendavat mõju, innustades muid erasektori osalejaid arengutulemusi kordama ja ületama.

(6) Sotsiaalsete, keskkonna- ja fiskaalnormide järgimine: Abi saavad erasektori ettevõtjad peavad tõendama, et nende tegevus on kooskõlas keskkonna-, sotsiaalsete ja fiskaalnormidega, sealhulgas inim- ja põlisrahvaste õiguste, inimväärse töö, hea juhtimistava ja valdkondlike normide järgimine.

2.2. Erasektori arengutoetus toetab tulevikus ELi arengukoostööd 2.2.1. Erasektori algatusi soodustava ärikeskkonna loomine

Ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna parandamise toetamine, eeskätt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, ning ettevõtete vahendus- ja tugiorganisatsioonide tugevdamine jäävad ELi erasektori arenguabi olulisteks sammasteks. Seda lähenemisviisi saab tõhustada riigi ja sektori diagnostika kvaliteedi parandamise kaudu reformide prioriteetide määramisel ja erasektori suurema kaasamisega tegevuspõhisesse avaliku ja erasektori dialoogi poliitika kujundamise tasandil. Komisjoni eesmärk on ka aidata kaasa olemasolevate poliitikakujundamise vahendite parandamisele, et mõõta ja võrrelda riikide ettevõtluskeskkonna kvaliteeti.

Et ühendada ärikeskkonna reformid tõhusalt investeerimiskliima muude aspektide, nagu finantsturu arengu, kaubanduse hõlbustamise, rände juhtimise ning õiguskaitse- ja kohtuasutuste tugevdamise toetamisega, püüab komisjon leida koostoimeid oma erasektori arengu toetamise, kaubandusabi tegevuskava toetamise, eelarvetoetuse ja partnerriikidega peetava asjaomase poliitilise dialoogi vahel. Komisjon tunnistab, et siseriiklike institutsioonide ja sellise õigusraamistiku loomine, mis võimaldab muuta turud tõhusamaks ja õiglasemaks, nõuab partnerriikide valitsustelt head valitsemistava ja isevastutust. Ta on valmis toetama seal, kus on olemas poliitiline tahe reformide läbiviimiseks ja tehakse jõupingutusi rakendamaks rahvusvaheliselt kokkulepitud norme ja suuniseid, nagu ÜRO korruptsioonivastane konventsioon. Samuti kavatseb ta kasutada erasektori arenguprogrammide koostamisel paremini ära poliitilist majandusanalüüsi.

ELi rahastatava majandusliku integratsiooni programmi raames toetati ühtse ekspordiliidese loomist Paraguays, mis vähendas liha ekspordi jaoks vajalike haldusmenetluste kestust 40 päevalt 50 minutile ja suurendas ekspordile orienteeritud ettevõtete arvu Paraguays alates 2004. aastast 500 %, mille tulemusena on eksport märkimisväärselt suurenenud.

Tuneesias oli mikrofinantstööstus vähe arenenud, tegutses vaid kaks finantsteenuste pakkujat kokku 300 000 kliendiga. Tänu poliitilisele dialoogile ELiga ja enne revolutsiooni käivitatud ühiste eelarvetoetuse rahastamismeetmete raames reformis valitsus 2011. aastal kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega riikliku mikrofinantstööstuse õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et uued ettevõtjad saaksid teenindada ebasoodsas olukorras olevate rühmade rahuldamata nõudlust mikrofinantseerimise järele (hinnanguliselt 700 000 klienti).

Erasektori kasvu piirangud võivad tuleneda mitte üksnes üldisest ettevõtluskeskkonnast, vaid ka tootmisharu- või sektoripõhistest lünkadest taristu toetamisel. Mitte igas sektoris ega tööstusharus ei ole võrdseid majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomise võimalused. Partnerriikide valitsuste toetamine ei peaks sõltuma üksnes poliitilisest nõudlusest, vaid tulenema riigi varjatud suhteliste eeliste nõuetekohast analüüsist. Eelistada tuleks piirangute kõrvaldamist neis sektorites, millel on suurim potentsiaal aidata kaasa erasektori juhitavale majanduskasvule ja inimväärsete töökohtade loomisele asjaomases riigis.

Tööstusklastrid võivad olla paljulubav strateegiliste liitude loomise viis sektorikohaste tugiteenuste osutamiseks ja ülemaailmsetele väärtusahelatele juurdepääsu pakkumiseks. Asjakohaseid ja prognoositavaid tootmisharupõhiseid reguleerivaid raamistikke on vaja ka selleks, et leida tulemuslikke ja jätkusuutlikke turupõhiseid lahendusi maapiirkondade elektrifitseerimiseks, linnade säästvaks varustamiseks energiaga või juurdepääsu pakkumiseks rahastamisele ja sellistele infrastruktuuriteenustele nagu mobiilne telekommunikatsioon, vesi, transport, energia ja majutus.

Meede 1:   Finantsnõustamisteenused ja tipptasemel diagnostikavahendid poliitika kujundamiseks, et aidata valitsustel ja ettevõtete vahendusorganisatsioonidel täiustada siseriiklikke ettevõtlust reguleerivaid õigusakte ja nende jõustamist eesmärgiga suurendada õiguskindlust, parandada ettevõtluskliimat ja vähendada ärikulusid.

2.2.2. Toetuse suurendamine ametliku ja mitteametliku sektori mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Makrotasandi ja sektorikohased sekkumised ettevõtluskeskkonna tugevdamiseks nõuavad täiendavate tugiteenuste pakkumist meso- ja mikrotasandil, et suurendada tootlikkust ning hoogustada investeeringuid ja inimväärsete töökohtade loomist. Rõhk asetatakse selliste mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele, kes mängivad eriti olulist rolli töökohtade loomisel, tootlikkuse suurendamisel ja töötingimuste parandamisel mitteametlikus majanduses. Ettevõtluse arendamise toetamisel tegutseb komisjon nii palju kui võimalik olemasolevate ettevõtete vahendajate ja teenusepakkujate kaudu, võttes sellega arvesse oma suurte halduskuludega tugistruktuuride loomisel saadud kogemusi. Komisjon edendab turupõhiseid lähenemisviise, mis nõuavad erasektori toetusesaajatelt saadud teenuste kulude jagamist.

Komisjoni kogemused Euroopa VKEde toetamisel võivad pakkuda kasulikke õppetunde, sh ka arenguriikidele. Näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu antav avaliku sektori toetus võiks olla eeskujuks ka erinevate arenguriikide VKEde vahelise koostöö ergutamisel. Euroopa ettevõtjad saaksid aidata kaasa ettevõtluse arendamisele partnerriikides, kaasates oma tarneahelatesse kohalikke mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, eriti põllumajanduse ja põllumajandusliku toiduainetööstuse sektoris, samuti tehnosiirde, sh ökoinnovatsiooni või taastuvenergia lahenduste siirde kaudu. Komisjon teeb koostööd ka avalik-õiguslike finantsasutustega selliste programmide alal nagu EBRD väikeettevõtluse algatus, kus ELi vahendeid kasutatakse nõustamisteenuste osutamiseks, mis on mõeldud konkreetsetele sektoritele ja riikidele. On vaja ergutada ka tugevamat põhja-lõuna koostööd äriühingute vahel, näiteks töökohal juhendamise ja koolituse mestimiskokkulepete kujul. Peale selle kasutab komisjon oma arengukoostööd partnerriikidega selleks, et tugevdada riiklikke kutsehariduse ja -väljaõppe süsteeme kooskõlas tööturu vajaduste ning ametlike ja mitteametlike ettevõtjate oskuste vajadustega.

Ettevõtte kasvuprogramm ja ettevõtluse nõustamisteenused (EGP-BAS) pakuvad idapartnerluse riikide VKEdele nõustamisteenuseid, aidates neil arendada ja täiustada oma äritegevust. Tänaseks on sellist toetust saanud rohkem kui 600 VKEd, mille tulemusena 90 % neist kasvatas oma käivet aasta jooksul keskmiselt 43 %.

Tansaanias aitas kaubanduse ja põllumajanduse toetusprogramm parandada kvaliteedinorme ja suurendada tee ja kohvi väärtusahelates tootlikkust 50 % võrra. Lisaks paremale juurdepääsule rahvusvahelistele turgudele suurenes väiketalunike puhastulu vähemalt 20 % võrra, millel on otsene mõju kodumajapidamiste varale, naiste mõjuvõimu suurendamisele laste hariduse ja toiduga kindlustatuse parandamisele.

Hinnanguliselt on 60–80 % arenguriikide ettevõtjatest mitteametlikud äriühingud. Nad kujutavad endast suurt majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali ning asjaolu, et nad tegutsevad väljaspool formaalset õigust, ei tohiks välistada neile arenguabi andmist. On vaja kombineeritud meetmeid, et ühest küljest suurendada ametliku sektori stiimuleid, millele aitavad kaasa tõhusad institutsioonid ja õigussüsteemid ning tagatud omandiõigused, eriti maa suhtes, mida saab kasutada laenude tagatisena. Teisest küljest on vaja võtta meetmeid mitteametliku sektori tootlikkuse ja töötingimuste parandamiseks turvalisema töökeskkonna ja turgudele, rahastamisele, taristule ja sotsiaalteenustele lihtsama juurdepääsu kaudu. Üks hea viis toetust anda on koolituse ja mitteametlike toetavate organisatsioonide (nagu tootjate ühendused ja liikmetele kuuluvad eneseabiorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamise kaudu. Ühistud, sotsiaalettevõtjad ja muud tüüpi inimest väärtustavad ettevõtjad on sageli esirinnas inimväärsete töökohtade, jätkusuutlike elatusvõimaluste ja sotsiaalsetele probleemidele kaasavate lahenduste pakkumise alal.

Meede 2: Turupõhiste skeemide kaasrahastamine, mis on mõeldud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele juurdepääsu tagamiseks kohalikele ettevõtluse tugiteenuste pakkujatele, nagu ettevõtete vahendusorganisatsioonid, inkubaatorid, mitteametlikud eneseabiorganisatsioonid ja ühistud, et suurendada juhtimisoskusi, tehnoloogilist oskusteavet ja laiendada turukontakte nii ametliku kui ka mitteametliku sektori mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Meede 3: Ettevõtjate ja asjaomase koolituse pakkujate liitude toetamine, et töötada välja ja rakendada nõudluspõhised tehnilise ning kutsehariduse ja -koolituse programmid.

2.2.3. Naisettevõtjate ja -töötajate mõjuvõimu suurendamine

Komisjon pöörab mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava toetuse ning nende arendamiseks soodsa keskkonna loomise osana erilist tähelepanu naiste ettevõtlusele ja tööhõivele. Tavaliselt on naised arenguriikide äriringkondades alaesindatud. Põhjuseks on sageli õiguslikud erinevused selles, kuidas koheldakse mehi ja naisi. Need pärsivad naiste võimalusi asutada ettevõtteid, omada kinnisvara ja maad või saada laenu ning on seega suur takistus soolisele võrdõiguslikkusele. Komisjon tegutseb sihikindlalt soolisi erinevusi arvestava äriõiguse nimel ning püüab rahuldada naisettevõtjate erivajadusi koolituse ja toetuse järele tagamaks, et tüdrukute haridusvõimaluste hiljutine paranemine pakub naistele reaalseid majanduslikke võimalusi.

2.2.4. Rahastamise kättesaadavuse parandamine ja finantsalase kaasamise süvendamine

Juurdepääsu puudumine kapitalile ja asjakohastele finantsteenustele piirab eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõte arengut. Komisjon toetab laiemat juurdepääsu mitmekesistele finantsteenustele nii kodumajapidamiste kui ka mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Sekkumised ulatuvad finantsvahendajate suutlikkuse suurendamisest kapitali andmiseni kohalikele pankadele mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks. Tulevastes programmides keskendutakse peale selle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kui vaeste inimeste finantsalase kaasamise vahendi kasutamisele, eelkõige Aafrikas, kus need muudavad juba praegu oluliselt finantsmaastikku. Erilist rõhku pannakse ka kliendikesksetele mudelitele, et edendada kaasavat krediidi-, säästmis-, kindlustus- ja makseteenuseid, samuti teha ülekanded odavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks, aidates samal ajal kaasa vahendite tootlikule investeerimisele. Neid meetmeid täiendab toetus asjakohase finantstaristu ja finantssektori reguleeriva raamistiku loomiseks, et tagada tarbijakaitse, vastutustundlik rahastamine ja finantssüsteemi pikaajaline stabiilsus.

Lõuna-Aafrikas on valitsuse poolt ELi vahenditega ebasoodsas olukorras olevate inimeste, eelkõige naiste majanduses osalemise edendamiseks loodud riskikapitali rahastu andnud 60 ettevõtjale omakapitali või kvaasikapitali ja loonud 7 000 uut töökohta. Näiteks sai ettevõtja MX Metal Shoppe 200 000 eurot allutatud laenu, mis võimaldas äriühingul hankida finantsvõimenduse teel täiendavat rahastust uute seadmete ostmiseks ning täita käibekapitali nõuded ja katta tegevuse alustamise kulud. Pärast 18kuulist tegevust on võetud tööle 52 kvalifitseerimata inimest, ettevõte on kasumlik ja kasvab kiiresti.

AKV-ELi mikrokrediidi programmi kaudu rahastas EL projekti, millega suurendati 12 väikerahastamisasutuse suutlikkust 12 Saharast lõunasse jääva Aafrika riigi ja Haiti ääremaadel. Samuti toetati 14 uue finantstoote loomist, näiteks laenud veereservuaaride ehitamise ja õppemaksude jaoks, tähtajalised hoiused ja ülekandeteenused. Väljaõpet sai enam kui 750 väikerahastamisasutuste töötajat ning 120 000 uut maapiirkondade klienti said parema juurdepääsu uuenduslikele finantsteenustele.

ELi toetuste kombineerimine muude arengu rahastamise allikatega on juba osutunud edukaks rahastamise kättesaadavamaks muutmise viisiks, näiteks tagatisrahastute ja mikrofinantseerimise fondide kaudu. Rohkem pööratakse tähelepanu naisettevõtjate rahastamisele, et mõjutada sotsiaalsete ettevõtete ja suure mõjuga investeeringute rahastamist[6] ning parandada laenu või omakapitali kaudu rahastamise kättesaadavust neile VKEdele, keda nimetatakse „puuduvaks keskmiseks”, sest nende rahastamisvajadusi ei rahulda tavaliselt ei väikerahastamisasutused ega ka traditsioonilised pangad.

Meede 4: ELi toetuste strateegiline kasutamine, sh kombineerimismehhanismide kaudu, et parandada laenude, omakapitali kaudu rahastamise, tagatiste ja pikaajalise kapitali kättesaadavust mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ka kõrge riskimääraga riikides ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamise abil.

Meede 5: Toetuse suurendamine kaasavale rahastamisele, keskendudes eelkõige naiste, noorte ja maaelanike finantsalasele kaasamisele.

2.3. Erasektori arengu süvalaiendamine ja osalemine ELi arengukoostöös

Enamikus ELi toetuse valdkondades on olemas võimalused tugevdada erasektori rolli eesmärgiga saavutada kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv. Erasektor mängib olulist rolli põllumajanduse ja põllumajandustööstuse, säästva energia, taristu ja sotsiaalsektoris, samuti on tal märgatav koht keskkonna, kliimamuutuse, rände, riskihalduse,[7] toorainete,[8] loodusvarade, tervishoiu ja ravimid, säästva turismi ja toitumise valdkonnas. Komisjon töötab kooskõlas partnerriikide valitsuste poliitikaga välja viise, kuidas kaasata erasektori arengueesmärke paremini toetusstrateegiatesse, ja määrab kindlaks võimalused erasektori kasutamiseks rakendus- ja rahastamispartnerina nendes valdkondades.

Seoses sellega saaks suurema osa ELi segarahastamisvahenditest eraldada sellisteks rahastamisvahenditeks nagu laenud, tagatised, riskijagamisvahendid ja omakapitali või kvaasiomakapitali vahendid. Nende vahendite peamine eesmärk on ergutada erasektori investeeringuid, mis on tõestanud oma rahalist elujõulisust, kuid ei leia turuallikatest piisavat rahastamist. Rahastamis- ja riskijagamisvahendite kättesaadavus arenguriikides on ka oluline eeldus ELi investoritele, kes soovivad laieneda neile turgudele. See kehtib eriti sellistes valdkondades nagu ehitus, sh transport, kommunikatsioonid ja rajatised, mida iseloomustavad suure ettemaksega investeeringud, kõrge riskimäär ja sageli ebaõiglane rahvusvaheline konkurents, mis nõuab meetmeid võrdsete tingimuste tagamiseks.

2.3.1. Erasektori kaasamine säästvasse energiasse

Meede 6: Riskikapitali pakkumise suurendamine arenguriikides energiatõhususse ning taastuvenergia ja maapiirkondade elektrifitseerimise projektidesse tehtavate erainvesteeringute kaudu, järgides ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) edukat näidet.

                      Koos Euroopa arengu rahastamise institutsioonidega riskijagamismehhanismi loomine, et suurendada erasektori investeeringuid energiaga seotud projektidesse.

2.3.2. Erasektori kaasamine säästvasse põllumajandusse ja põllumajandustööstusse

Meede 7: Põllumajandustootjate sidumine turgudega selliste turupõhiste mudelite abil nagu on Aafrika põllumajanduse igakülgse arendamise programmi raames välja töötatud algatused.

                      Põllumajandustootmisega tegelevate VKEde ja väiketalunike suutlikkuse arendamine ning neile rahastamise, turuteabe ja tehnoloogiate kättesaadavamaks tegemine.

                      Jätkusuutliku kohaliku ja ülemaailmse põllumajandustoodetega kauplemise edendamine, toetades ettevõtjate liite, valitsusväliseid organisatsioone, tootjaid, valitsusi ja muid sidusrühmi.

                      Selliste riskihaldusvahendite arendamine ja rahastamine nagu hinnatagatis või ebasoodsate ilmastikutingimuste ja loodusõnnetuste vastane kindlustus.

                      Kaasavate avaliku ja erasektori partnerluste ja selliste ärimudelite toetamine, mis võtavad nõuetekohaselt arvesse selliseid protsesse nagu vabatahtlikud suunised maaomandi, kalavarude ja metsa vastutustundliku juhtimise kohta, vastutustundlik investeerimine põllumajandusse ja Aafrika maapoliitika algatus.

2.3.3. Erasektori kaasamine taristusektorisse

Meede 8:         Erasektori kapitali ja oskusteabe võimendamine arenguriikides tehtavate taristuinvesteeringute jaoks selliste ELi piirkondlike segarahastamisvahendite abil nagu ELi-Aafrika infrastruktuuri sihtfond.

                     Eesmärk on kaasata ELi hankemenetlustesse projektide kavandamine, arendamine ja käitamine, samuti jätkusuutlikkuse ja elutsüklikulude mõiste.

                     Arengukoostöö edendamine ja kosmosetehnoloogia kasutamine jätkusuutlikuks arenguks uurimisprogrammide, tehnosiirde, suutlikkuse arendamise ja ühiste ärialgatuste kaudu, sh satelliitnavigatsiooni taristu ja Maa seire teenuste arendamine.

2.3.4. Erasektori kaasamine keskkonnahoidlikesse sektoritesse

Meede 9: Ökoettevõtluse ja keskkonnahoidlike töökohtade loomise edendamine juhtalgatuse SWITCH TO GREEN (üleminek keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele) kaudu, mis põhineb programmi SWITCH-Asia positiivsetel kogemustel ning ühendab endas poliitilist dialoogi keskkonnahoidliku ettevõtluse arengut võimaldavate tingimuste üle ja selliste uuenduslike projektide kaasrahastamist, mis toetavad säästvaid tarbimis- ja tarbimisharjumusi ning tavasid partnerriikides.

                      Kaitstud ja muude tundlike bioloogiliselt mitmekesiste alade haldamise toetamine, muu hulgas temaatilise juhtalgatuse „Biodiversity for Life” (bioloogiline mitmekesisus elu nimel) kaudu, mis kaasab erasektorit ökosüsteemi teenuste eest tehtavate maksete süsteemide väljatöötamisse ja rakendamisse, loodusvarade kogukonnapõhisesse haldamisse ning avaliku ja erasektori partnerlustesse.

2.4. Erasektori arendustegevuses osalemise stimuleerimine 2.4.1. Vastutustundlike äritavade edendamine ELi arengupoliitika kaudu

Nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised erainvesteeringud väikese ja keskmise sissetulekuga riikides suurenesid eelmisel kümnendil rohkem kui kolm korda ja moodustavad nüüd üle poole arenguriikidele kättesaadavatest rahalistest vahenditest, ületades tunduvalt ametlikku arenguabi[9]. Isegi väike muutus erainvesteeringute strateegiates võib oluliselt muuta nende investeeringute mõju arenguriikidele.

ELi ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia[10] on hea alus Euroopa ettevõtjate vastutustundlikuks kaasamiseks arenguriikides. Komisjon innustab ettevõtjaid järgima rahvusvaheliselt tunnustatud suuniseid ja põhimõtteid, sh ÜRO algatust Global Compact, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, sotsiaalse vastutuse ISO 26000 näidisstandardit ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele. Komisjon liigub õigustepõhise lähenemisviisi suunas, mis hõlmab kõiki inimõigusi ELi arengukoostöös, sealhulgas erasektori arengutoetus. Samuti eeldab komisjon, et kõik äriühingud austavad inimõigusi. Arenguriikidesse investeerivad või seal tegutsevad äriühingud peaksid võtma kasutusele altkäemaksude andmise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimise poliitika ning riskide hindamise ja nende tegevuse inimõiguste, tööjõu, keskkonnakaitse ja suurõnnetustega seotud aspektide potentsiaalse negatiivse mõju leevendamise süsteemid. Selleks tuleks muu hulgas teha sisulist koostööd valitsustega ning pidada sotsiaalset dialoogi partnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega. Sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja fiskaalnormide järgimist peetakse samuti igasuguse ELi või riigi poolt erasektorile antava toetuse eeltingimuseks. Ettevõtjate vastutustundlikke äritavasid tugevdatakse, edendades tarbijate teadlikkust säästvatest tarbimis- ja tootmismudelitest ja tavadest ning õiglast ja eetilist kaubandust.

Äriühingute vabatahtlikud jõupingutused vastutustundlikumate ja jätkusuutlikumate ettevõtlustavade kasutuselevõtmiseks tuleks ühendada äritegevuse suurema läbipaistvuse ja võitlusega korruptsiooni vastu, samuti jõupingutustega rahvusvaheliste tööhõivet ja keskkonda käsitlevate konventsioonide ratifitseerimiseks ja tulemuslikuks rakendamiseks ELi poliitilises dialoogis partnerriikidega ja ELi kaubanduspoliitika kaudu. Säästvat arengut käsitlevad sätted on lisatud ka hiljutistesse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse[11] ning ELi autonoomsed kaubandussoodustuste kavad[12] hõlmavad ka rahvusvahelisi inim- ja töötajate õigusi, samuti keskkonnaalaste ja head valitsemistava käsitlevate konventsioonide täitmise tingimust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata õiglaste ja läbipaistvate tavade tagamisele sisserändajatest töötajate töölevõtmisel ja kohtlemisel.

Vastutustundlikud äritavad väärivad erilist tähelepanu ja meetmeid teatavates tööstusharudes, nagu kaevandamine ja metsaraie, kus arengusse tehtavate erainvesteeringute võimalused ja riskid on eriti suured. Tuginedes praegusele toetusele, mida antakse sellistele algatustele nagu mäetööstuse läbipaistvuse algatus (EITI), Kimberley protsess ning ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsade majandamise ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava, kavatseb komisjon tõhustada jõupingutusi läbipaistvuse parandamiseks mäetööstuse (nafta, gaas, kaevandamine) ja metsandussektoris. Selleks võimaldab ta tõhusalt kasutada EITI genereeritud teavet, mis käsitleb äriühingute poolt loodusvarade kasutamise eest valitsustele tehtavaid makseid valitsustele ja mida äriühingud peavad avalikustama uute ELi õigusaktide riigipõhise aruandluse nõuete kohaselt. Peale selle võeti hiljuti vastu ühisteatis, mis käsitleb konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikku hankimist, ning sellega seotud määruse ettepanek[13].

Meede 10:       Rahvusvaheliste ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste suuniste ja põhimõtete edendamine, kasutades selleks poliitilist dialoogi ja arengukoostööd partnerriikidega, ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse suurem tunnustamine turul säästva tarbimise ja tootmise edendamise kaudu.

2.4.2. Kaasavate ettevõtlus- ja turupõhiste arengulahenduste tugevdamine

Et majanduskasv oleks kaasav, peab see pakkuma majanduslikke võimalusi, mis soodustavad jätkusuutlikke elatusvõimalusi, eriti vaeste jaoks. Erasektor saab aidata otseselt kaasa kaasavale majanduskasvule, osaledes majandustegevuses, millel on otsene mõju vaestele, suurendades nende majanduslikke võimalusi nõudluspoole klientide ning pakkumispoole tootjate, turustajate või töötajatena. Paljud ELi liikmesriigid teevad juba koostööd äriühingutega selliste kaasavate ettevõtlusmudelite valdkonnas rakendatavate partnerlusprogrammide kaudu[14]. Komisjon võib mängida täiendavat rolli, aidates luua oma erasektori arenguprogrammide kaudu kaasavate ettevõtete jaoks kohalike tugiasutuste ökosüsteemi. See toetab peale selle edukate kaasavate ärimudelite kopeerimist ja laiendamist, tugevdades võrgustikke ja platvorme, mis hõlbustavad erasektori dialoogi ja teadmiste jagamist, tagavad olemasolevate tugiteenuste ja rahastamisvõimaluste läbipaistvuse ning lihtsustavad ettevõtjate, finantsasutuste, töötajate ja tööandjate organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, rahastajate ja/või valitsuste partnerlust.

Meede 11:      Edukate kaasavate ärimudelite ning arenguprobleemide uuenduslike turupõhiste lahenduste kopeerimise ja laiendamise toetamine, tugevdades tegevusele suunatud erasektori platvorme ja võrgustikke, mis hõlbustavad teadmiste jagamist, partnerlusi ning sidemete loomist ettevõtjate ja teiste osalejate vahel.

2.4.3. Avaliku ja erasektori partnerluste ning sidusrühmade liitude edendamine

Avaliku ja erasektori partnerlused, mille eesmärk on viia ellu projekti või pakkuda teenust, mida tavapäraselt osutab avalik sektor, võivad olla tõhus vahend, millega muuta avalikud hüved ja teenused vaestele kindlamalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks, täiendades samas valitsuse vahendeid erasektori investeeringutega. Ehitussektor ning vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitav ja ressursitõhus majandus on näited, mille puhul Euroopa oskusteave võib avaliku ja erasektori partnerluste kaudu pakkuda uuenduslikke lahendusi sellistes valdkondades nagu taastuvenergia, keskkonnasäästlikud hooned või muud taristuteenused, nagu veevarustus ja kanalisatsioon, jäätmekäitlus ja transport.

Selles valdkonnas jätkab komisjon tehnilise abi andmist avaliku sektori institutsioonidele, et tugevdada nende haldussuutlikkust, ning loob avaliku ja erasektori partnerluste õigusraamistikke ja suuniseid, edendab avaliku ja erasektori dialoogi mehhanisme, et uurida avaliku ja erasektori partnerluste võimalusi ning toetada õigusliku ja reguleeriva raamistiku reforme, ning kasutab finantsinstrumente, et võimendada taristuprojektide erarahastamist, tugevdades laenamist erasektorile ja asjaomastele tingimustele vastavate finantsasutuste omakapitalioperatsioone ELi segarahastamisvahendite kaudu. Kõnealust tegevust tuleb täiendada jõupingutustega, mille eesmärk on parandada avaliku sektori oskusteavet, läbipaistvust ja juhtimist, et tagada erasektori kasumistiimulite kokkulangemine avalike huvidega.

Vaadates kaugemale klassikalistest avaliku ja erasektori partnerlustest taristusektorites, toetab komisjon partnerluse uusi vorme ja riiklike või kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonide vaheliste sidusrühmade liitusid oskuste arendamiseks ja naistele ja teistele tõrjutud rühmadele selliste põhiteenuste pakkumiseks nagu juurdepääs säästvale ja taskukohasele energiale, veele, tervishoiule ja haridusele, samuti põllumajanduse ja toitumise valdkonnas, eriti maapiirkondades.

2.4.4. Erasektori rolli ja vastutuse määratlemine ülemaailmses arengukavas

Komisjoni teatises „Inimväärne elu kõigile”[15] käsitletakse kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu soodustavate tegurite edendamist, sh põhiliste inimarenguks vajalike teenuste pakkumist ja inimväärsete töökohtade loomist, kui üht viiest prioriteetsest valdkonnast, millele tuleks üles ehitada 2015. aasta järgne ülemaailmne tegevuskava. See tegevuskava on sobiv reaktsioon kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise ülesandele üksnes juhul, kui erasektoril on selle väljatöötamisel sõnaõigus. Komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega osaleb täiel määral erasektori selge ja aktiivse rolli määratlemises mis tahes 2015. aasta järgses arenguraamistikus. Komisjon nõustub ka Rio+20 lõppdokumendis esitatud tõdemusega, et erasektori aktiivne osalemine võib aidata kaasa säästva arengu saavutamisele ja üleminekule kaasavale rohelisele majandusele. Samal ajal kavatseb komisjon suurendada oma jõupingutusi, et täita Busani kõrgetasemelisel abi tõhususe foorumil seoses tõhusa avaliku ja erasektori arengukoostööga võetud kohustusi.

Meede 12:      Riikliku ja erasektori koostööd käsitleva ühisavalduse toetamine ja aktiivse rolli võtmine heaolupartnerluses, mis tekkis Busani kohtumise erasektorit käsitlenud arutelude tulemusel.

3. Tulevik: vahendid ja viisid erasektori muutmiseks arengukoostööpartneriks

Komisjon kasutab riiklike, piirkondlike ja temaatiliste programmide raames kombineeritud sekkumisi, et rakendada ja süvalaiendada oma lähenemisviisi erasektori arendamisele ning kasutada ära erasektori potentsiaali arengukoostöö partnerina. Eespool kirjeldatud lähenemisviisi ja prioriteetide rakendamine tähendab olemasolevate strateegiate ja vahendite kohandamist ning uute lisamist ELi arengukoostöövahendite portfelli.

3.1. Raamistik struktureeritud dialoogi pidamiseks ja erasektoriga ühismeetmete võtmiseks

Kohaliku erasektori vajaduste ja piirangute mõistmiseks ning Euroopa erasektori potentsiaali ärakasutamiseks arendustegevuses ja suhetes arenguriikide ettevõtjatega on vaja luua foorum avaliku ja erasektori suhtlemiseks ja koostööks. Kohalikul tasandil innustab komisjon ELi delegatsioonide kaudu kaasavat avaliku ja erasektori poliitilist dialoogi, toetades olemasolevate või uute dialoogimehhanismide, nagu riiklike tööhõive- või ekspordinõukogude toimimist ning suurendades erasektori esindajate, sealhulgas kaubanduskodade, sotsiaalpartnerite ning mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, naisettevõtjaid, mitteametliku sektori ettevõtjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonide suutlikkust, et suurendada nende panust sellistesse dialoogimehhanismidesse. Peale selle kavatseb komisjon kasutada oma poliitilist dialoogi partnerriikidega, et suurendada valitsuste ja kohalike omavalitsuste tahet osaleda avalikel aruteludel erasektori esindajatega.

Komisjon aitab nii Euroopa kui ka maailma tasandil luua dialoogiraamistikku ja tõhusaid ühismeetmeid erasektoriga, eelistatavalt tugevdades olemasolevaid algatusi, sh hiljuti loodud arengu poliitikafoorum,[16] eesmärgiga parandada Euroopa erinevate platvormide ja programmide koordineerimist. Sektoritasandi dialoogimehhanismide abil püütakse rohkem otseselt suhelda ettevõtjate ja nende valdkondlike ühendustega, et soodustada erasektori kaasatust ja turupõhiseid lahendusi jätkusuutliku põllumajandus- ja põllumajandustööstuse, säästva energia, taristu- ja sotsiaalsektoris.

3.2. Erasektori vahendite mobiliseerimine rahastamisvahendite ühendamise kaudu

Komisjon tunnustab ELi toetuste ühendamist laenude või omakapitaliga muudelt avaliku ja erasektori rahastajatelt kui olulist vahendit arengu jaoks täiendavate vahendite võimendamiseks ja ELi abi mõju suurendamiseks. ELi väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamise platvormi kaudu teeb komisjon koostööd finantsasutustega, et suurendada ühendamise katalüütilist mõju, võttes taristuinvesteeringuteks kasutusele rohkem erasektori vahendeid selliste finantsinstrumentide kasutamise abil nagu tagatised, omakapital ja muud riskijagamisvahendid. Seoses sellega uurib komisjon ka võimalusi laiendada ühendamist sellistesse uutesse valdkondadesse nagu jätkusuutliku põllumajanduse ja sotsiaalsektor, ning hõlbustada projekte, millel on tugev mõju kohaliku erasektori arendamisele, nagu rahastamise kättesaadavus VKEdele sihtotstarbeliste erasektori vahendite loomise teel piirkondlike segarahastamisvahendite raames.

3.3. ELi poliitilise kaalu kasutamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu toetamiseks

Käesoleva teatise ettevalmistamise käigus sidusrühmadega toimunud konsultatsioonidel väljendatud ühine seisukoht on, et ELi poliitiline kaal kujutab endast suhtelist konkurentsieelist, mida tuleks täielikumalt ära kasutada erasektori arengu eesmärkide toetamiseks. Selleks püüab komisjon suurendada positiivset lävimist ja ELi poliitikavaldkondade ja vahendite mõju erasektori arengule kaubanduse, ettevõtjate, tööhõive ja muudes asjakohastes valdkondades.

Partnerriikidega ja mitmepoolsetel foorumitel peetava poliitilise dialoogi kaudu ja Euroopa välisteenistusega konsulteerides jätkab komisjon keskendumist rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete ja suuniste täitmise kohustuste tagamisele seoses vastutustundlike äritavadega sellistes valdkondades nagu inim- ja töötajate õigused, keskkonnanormid ning korruptsioonivastane võitlus ja maksudega seotud käitumine. Samuti uurib ta, kuidas viia poliitilise dialoogi raames kõige paremini läbi ärikeskkonna reformid, mis on olulised investeeringute, innovatsiooni ja erasektori arendamise jaoks, sealhulgas õigusriigi põhimõtete, korruptsioonivastase võitluse, avaliku sektori finantsjuhtimise, maksureformi ning avalik-õiguslike asutuste tõhususe ja suutlikkuse vallas.

Lisaks jätkab komisjon koostoime otsimist eelarvetoetuse ja otseste sekkumiste vahel, et saavutada erasektori arengueesmärgid. Eelarvetoetus ja sellega seonduv poliitiline dialoog saab toetada ärikeskkonna reforme partnerriikides, edendades makromajanduslike raamistike stabiilsust, usaldusväärset avaliku sektori finantsjuhtimist, eelarve läbipaistvust ja järelevalvet. Lisaks sellele võivad konkreetsed reformilepingud ja erasektori arengule keskenduvad tulemusnäitajad aidata ärikeskkonna reforme läbi viia.

ELi poliitiline kaal sõltub komisjoni ja liikmesriikide võimest koondada oma tugevad küljed ja võimed ning teha koostööd ühist strateegilist nägemust kasutades. Rahastajate parema koordineerimise ning ühise kavandamise kaudu saab EL rääkida ühel häälel ning võib kasutada paremini ära asjaolu, et ta on enamikus partnerriikides üks suuremaid rahastajaid, kes toetab kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut.

Suurendades oma investeeringuid arenguriikidesse ja mängides aktiivsemat rolli arengukoostöös, saadab erasektor tugeva signaali olulisest rollist, mida ta võib mängida arenguriikides kaasava ja säästva majanduskasvu saavutamises. Käesolevas teatises kirjeldatud strateegia võimaldab komisjonil lihtsustada ja kiirendada nii kohalike kui ka Euroopa ettevõtjate kaasamist konkreetsete ja positiivsete arengutulemuste saavutamisse kohapeal.

[1] Vt http://ec.europa.eu/europeaid/how/evaluation/evaluation_reports/2013/1317_docs_en.htm.

[2] Käesoleva teatise seisukohast oluliste küsimuste arutelu ELi liikmesriikide, partnerriikide valitsuste, kohalike ametiasutuste, Euroopa ja kohaliku erasektori esindajate, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega toimus ajavahemikus 2013. aasta novembrist kuni 2014. aasta veebruarini.

[3] Need sekkumised on tihedalt seotud kaubanduse ja arengu valdkonna meetmetega, mida on kirjeldatud 2012. aasta teatises „Kaubandus, majanduskasv ja areng” [COM(2012) 22 (final)], ning täiendavad neid.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrus nr 1268/2012, mis käsitleb esmalt nimetatud määruse kohaldamise eeskirju.

[5] COM(2012)22 (final).

[6] Näiteks EIP AKV piirkonna tulemusliku rahastamise vahendi abil, mis loodi uue spetsiaalse 500 miljonit euro suuruse vahendina olemasoleva AKV riikide investeerimisrahastu raames, püütakse edendada arengut üldise eesmärgiga vähendada vaesust, tegeledes AKV riikide ees seisvate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega, sh inimväärsete töökohtade loomine, väikeste ja maapiirkondade ettevõtete jätkusuutlikkus, kliimamuutuse mõju leevendamine, toiduga kindlustatus ning elutähtsate ressursside, nagu vee ja energia kättesaadavus, samuti naiste ja noorte majanduslik ja sotsiaalne integreerimine.

[7] Rohelises raamatus, mis käsitleb kindlustamist looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud katastroofide vastu [COM(2013) 0213 (final)] rõhutatakse kindlustuse rolli loodusõnnetuste suhtes vastuvõtlike arenguriikide aitamisel, et luua tõhusaid hädaolukorra lahendamise mehhanisme.

[8] Kooskõlas 2008. aasta tooraineid käsitleva algatusega [KOM(2008) 699].

[9] Komisjoni teatis „Pärast aastat 2015: eesmärgiks ulatuslik ja terviklik lähenemisviis vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamisele” [COM(2013) 531].

[10] ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas, KOM(2011) 681 (lõplik).

[11] Näiteks 10.5.2010 allakirjutatud raamleping Korea Vabariigiga.

[12] Näiteks GSP+, milles nõutakse, et kava raames toetust saavad vähim arenenud riigid ratifitseeriksid ja täidaksid 27 rahvusvahelist konventsiooni, ja kaasaksid seega oma õigusaktidesse töö-, keskkonnaalased ja korruptsioonivastase võitluse miinimumnormid, millest ettevõtjad peavad kinni pidama.

[13] JOIN (2014) 8, 28.2.2014 ja COM(2014) 111, 5.3.2014.

[14] Näiteks Saksamaa programm develoPPP, Austria majanduspartnerluste programm ja Rootsi rahvusvahelise arengukoostöö agentuuri ettevõtluse arenguprogramm või muu hulgas DFID ja Madalmaade välisministeeriumi loodud fondid, mis tegelevad probleemide lahendamisega.

[15] COM(2013) 92 final.

[16] Komisjon on loonud arengu poliitikafoorumi mitmeid sidusrühmi hõlmava dialoogifoorumina, kus kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja erasektori esindajad annavad oma panuse ELi arengupoliitikasse ja programmidesse.