SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ühise kalanduspoliitika reformi[1] üks keskseid eesmärke on järk-järgult likvideerida saagi vette tagasiheitmine kogu Euroopa Liidu kalanduses, kehtestades lossimiskohustuse. Sellise kohustuse kehtestamise eesmärk on paremini ära kasutada olemasolevaid varusid, samuti vastaks see üldsuse ootustele, et lõpetataks turustamiskõlbliku kala merre tagasi heitmine. Ühise kalanduspoliitika algmääruse ettepaneku mõjuhinnangus[2] leitakse, et saagi rohke tagasiheide on ühise kalanduspoliitika keskkonnaalase jätkusuutlikkuse puudumise oluline tegur.

Euroopa Parlamendi 2013. aasta veebruari täiskogu istungil lepiti kokku, et lossimiskohustus võetakse kasutusele järk-järgult: 2014. aastal kehtestatakse see kohustus pelaagiliste liikide, pika rändega liikide ja Läänemere lõhe suhtes ning järgmistel aastatel laiendatakse seda igasuguse kalapüügi suhtes kogu liidus. Veebruari lõpus andis nõukogu selgelt teada, et toetab sellist lähenemisviisi ja nõustus sarnase rakendamisajakavaga. Seejärel saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu algmääruse suhtes poliitilise kokkuleppe kehtestada lossimiskohustuse rakendamise uueks alguskuupäevaks 1. jaanuar 2015.

Selleks et lossimiskohustus oleks täidetav, tuleb tühistada või muuta kehtivate tehnilisi, haldus- ja kontrollimeetmeid käsitlevate määruste teatavaid sätteid, mis on lossimiskohustusega vastuolus ning sunnivad kalureid saaki merre tagasi heitma. Sellisest kavatsusest andis märku deklaratsioon, mille nõukogu esitas juunis toimunud nõukogu istungil,[3] kutsudes komisjoni üles pärast seda, kui reformi suhtes on jõutud kokkuleppele, kiiresti muutma kehtivaid õigusakte.

Komisjoni kava kohaselt töötatakse uus tehniliste meetmete raamistik välja osana reformist, mis aja jooksul peaks hõlbustama lossimiskohustuse täielikku rakendamist, nagu on ette nähtud. Reform hõlmab samuti uut, piirkonnapõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitmeaastaste kavade ja tagasiheidet käsitlevate kavade väljatöötamist. Uus raamistik ei saa aga ilmselt valmis ajaks, mil esimeste kalavarurühmade suhtes hakkab kehtima kalavarude lossimise kohustus. Seepärast on vaja õigusaktidega kõrvaldada kõik rakendamist raskendavad õiguslikud ja praktilised takistused üleminekuperioodil, mil kõnealust uut raamistikku alles arendatakse.

Teatavad sätted praegu kehtivates tehnilisi meetmeid käsitlevates määrustes on lossimiskohustusega vastuolus ning sunnivad kalureid saaki vette tagasi heitma. Need käsitlevad lossitava kala alammõõtu, saagi koostise eeskirju ja kaaspüüki.

Lossitava kala alammõõdud on sätestatud määruses (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu),[4] mida on muudetud määrusega (EL) nr 227/2013[5] ja määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98)[6]. Lossitava kala alammõõduga kehtestatakse õiguslikult, kui suured peavad olema kalad, mida võib pardal hoida. Alammõõdust väiksemaid kalu ei tohi praeguste õigusaktide kohaselt pardal hoida ega lossida. Kavandatava lossimiskohustuse raames asendatakse lossitava kala alammõõt kõigi liikide puhul referentsalammõõduga. Kalavarude referentsalammõõdust väiksemad kalad tuleb lossida, kuid sellist saaki võib müüa üksnes muuks otstarbeks kui inimtoiduks. Eriolukord on Vahemeres, kus püüki reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1624/94)[7]. Kõnealuse määrusega keelatakse alammõõdust väiksemaid mereorganisme püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda. Need alammõõdud kehtestati 2007. aastal eesmärgiga ergutada kasutama võrgusilmasuuruse miinimumstandardist suurema silmaga püügivahendeid. Vahemeres, kus kohaldatakse püütava kala alammõõtusid, asendatakse need järjepidevuse säilitamiseks samuti kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõduga, et täita nõuet lossida ka referentsalammõõdust väiksemad kalad, kuid neid võib kasutada üksnes muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

Saagi koostise eeskirjad on sätestatud määruses (EÜ) nr 850/98 ja sellega seotud määrustes (määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava,[8] määrus (EÜ) nr 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks,[9] määrus (EÜ) nr 254/2002, millega kehtestatakse 2002. aastal kohaldatavad meetmed Iiri mere (ICES rajoon VIIa) tursavarude taastamiseks,[10] ning määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused)[11]. Saagi protsentuaalne koostis on sarnane Läänemerd käsitlevas määruses (määrus (EÜ) nr 2187/2005), kuid mitte Vahemeres.

Saagi koostise eeskirjades on sätestatud piirmäärad, millele saak peab vastama iga päev ja püügireisi lõpus. Kui kalurid on rikkunud eeskirju, on nad sunnitud osa saagist vette tagasi heitma, et viia pardal hoitav saak vastavusse saagi koostise eeskirjadega. Kui kehtib lossimiskohustus, ei tohi kalurid enam saaki vette tagasi heita, seega tuleb otsida lahendusi, et kõrvaldada vastuolu saagi koostise jätkuva reguleerimise ja kohustuse vahel, mille kohaselt kogu saak tuleb lossida. Seda on võimalik saavutada, nõudes, et kõik soovimatult püütud mereorganismid, kelle suhtes kehtib lossimiskohustus üle lubatud saagi koostise protsendimäära, tuleb lossida ja kvoodist maha arvestada. Saagi koostise eeskirjad on seotud muude sätetega (nt võrgusilma suuruse vahemikud, võrgusilma suuruse teatavate kombinatsioonide kasutamise tingimused) ja üksikasjalikud eeskirjad saagi sortimise kohta laeva pardal põhinevad samuti saagi koostise protsendimääradel. Kõnealused eeskirjad tuleb samuti vastavusse viia või välja jätta, et kõrvaldada vajadus kalu vette tagasi heita.

Määruses (EÜ) nr 1434/1998 sätestatud saagi koostise eeskirjad ja nendega seotud piirangud heeringa kasutamisele ei ole enam asjakohased. Lossimiskohustust kohaldatakse igasuguse pelaagilise ja tehniliseks otstarbeks ettenähtud püügi suhtes ELi vetes alates 1. jaanuarist 2015 ning sellega nõutakse, et kogu püütud heeringas tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada, ning et referentsalammõõdust väiksemat heeringat võib kasutada üksnes muuks otstarbeks kui inimtoiduks. Kõnealune määrus tuleks kehtetuks tunnistada.

Tehnilisi meetmeid käsitlevates määrustes, nagu määrus (EÜ) nr 850/98 ja sellega seotud määrused (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 254/2002), mida kohaldatakse kalapüügi suhtes Atlandi ookeanis asuvates liidu vetes ja mõnes muus kindlaksmääratud piirkonnas, ning Läänemeres asuvates liidu vetes kohaldatav määrus (EÜ) nr 2187/2005,10 on samuti palju sätteid, milles käsitletakse kaaspüüki. Kõnealused määrused on sarnased saagi koostise eeskirjadega, kuid need on piirkonna- või püügivahendipõhised Tavaliselt on tegemist eranditega, et lubada teatavate liikide kaaspüüki piirangualadel 5–10 % teatavate püügivahenditega konkreetsetes püügipiirkondades. Kaaspüügi piirväärtusi ületav saak tuleb praegu vette tagasi heita. Nagu ka saagi koostise eeskirjad, tekitab see vastuolu lossimiskohustusega, kuna sunnib praegu kalureid kaaspüügi piirväärtusi ületava saagi vette tagasi heitma, kuid lossimiskohustuse sätete kohaselt tuleb selline kala lossida. Seetõttu tuleb nendega toimida samal viisil kui saagi koostise eeskirjadega, et kaotada saagi tagasiheitmise kohustus.

On kavandatud veel üks määruse (EÜ) nr 850/98 muudatus, mis ei ole seotud lossimiskohustusega, vaid mida on vaja õiguskindluse tagamiseks. Mitmed liikmesriigid on teatanud, et praegused sätted, mis on seotud ICESi rajooni VIb püügipiirkonna sulgemisega kilttursa noorisendite kaitse eesmärgil, on toonud kaasa väärtõlgendusi seoses kilttursa kaitsega kõnealuses piirkonnas. Seepärast tehakse ettepanek muuta määruse (EÜ) nr 850/98 asjakohast artiklit ja pöörduda tagasi määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisas sätestatud algse sõnastuse juurde, välistades niiviisi igasuguse võimaluse väärtõlgenduseks.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006,[12] on samuti vaja viia lossimiskohustusega kooskõlla. Vajalikud muudatused hõlmavad järgmist: kalapüügiload, kõigi saaki käsitlevate andmete registreerimine (eelkõige siis, kui kalad on referentsalammõõdust väiksemad), suurem lubatud erinevus püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud alla 50 kg koguste hindamisel, elektroonilise kaugseiresüsteemi kasutamise eeskirjade kehtestamine lossimiskohustuse täitmise järelevalve eesmärgil andmete registreerimiseks merel; referentsalammõõdust väiksematest kaladest koosneva saagi eraldi ladustamine ja selle turustamise kontroll; kontrolliülesandega vaatlejatele seireülesannete täitmiseks tingimuste loomine; lossimiskohustuse eiramise määratlemine tõsise rikkumisena. Lossimiskohustuse kehtestamine koos teatava uue paindlikkusega kvootide jagamisel aastate vahel toob kaasa ka vajaduse muuta kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad kvootide ja püügikoormuse vähendamist. Kõik need muutused tulenevad ühise kalanduspoliitika reformiga sätestatavatest eeskirjadest.

Kuna esimeste kalavarurühmade suhtes hakkab kalavarude lossimise kohustus kehtima 2015. aastal, on käesoleva määrusega vaja muuta kehtivate tehnilisi, haldus- ja kontrollimeetmeid käsitlevate määruste asjaomaseid sätteid, et kõrvaldada õiguslik vastuolu, mis kerkiks lossimiskohustuse kohaldamisel.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ühtegi konkreetset mõjuhinnangut ei tehtud, sest lossimiskohustuse kehtestamise mõju on juba hinnatud ühise kalanduspoliitika reformi toetavas mõjuhinnangus. Ühe osana sellest mõjuhinnangust[13] väljendati saagi tagasiheite poliitika mõju, sealhulgas tagasiheite keelustamise mõju kvantitatiivselt. Hindamine viidi läbi kahes etapis. Esimene etapp hõlmas dokumentide analüüsi tagasiheite kasutamise ulatuse kohta ELis ning selles kirjeldati tagasiheite vastast poliitikat mitmes riigis (Island, Norra, Šotimaa ja Taani). Lisaks klassifitseeriti tagasiheite tase ELi kalanduses ning lõpuks tehti konkreetsed uuringud tagasiheite kohta kalapüügil Vahemeres. Teises, analüütilises etapis hinnati tagasiheitega võitlemiseks kasutatavate poliitikavalikute mõju ELi kalanduses, sealhulgas mõju, mida avaldavad kalapüügivahendite selektiivsuse muutused ja uute tehniliste meetmete, nagu püügipiirkonna sulgemine reaalajas, kasutuselevõtt. See analüüs näitas, et tõhusamatel tehnilistel meetmetel ja ebatõhusate tehniliste meetmete kõrvaldamisel põhineva tagasiheite vastase poliitika kasutuselevõtt tooks lühiajalist majanduslikku kahju, kuid keskmises ja pikas perspektiivis lisakasu, eelkõige keskkonna- ja majanduslikus mõttes.

Uus mõjuhinnang ei annaks midagi juurde juba eelmise hindamise käigus kogutud teabele. Muudatused, mida on vaja teha olemasolevates määrustes, on olulised uue ühise kalanduspoliitika nõuetekohaseks toimimiseks.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Peamine eesmärk on hõlbustada ühise kalanduspoliitika reformiga kavandatud lossimiskohustuse rakendamist, kaotades ELi õigusaktidest kõik tehnilisi meetmeid ja kontrollieeskirju käsitlevad sätted, mis on vastuolus lossimiskohustusega.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

Proportsionaalsuse põhimõte

Käesoleva ettepanekuga muudetakse juba olemasolevaid meetmeid, seepärast ei seata proportsionaalsuse põhimõtet kahtluse alla.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: Määrust peab muutma määrusega.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesoleva meetmega ei kaasne täiendavaid liidu kulusid.

2013/0436 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse seoses lossimiskohustusega nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2187/2005, (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, nr 254/2002, (EÜ) nr 2347/2002 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1434/98

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[14],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Määruse (EL) nr [xxxx] keskne eesmärk on tagasiheite järkjärguline likvideerimine kogu ELi kalanduses, kehtestades lossimiskohustuse neist liikidest koosnevale Vahemerest püütud saagile, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid ja kalade alammõõdud. Selleks et muuta lossimiskohustus täidetavaks, tuleb tühistada või muuta kehtivaid tehnilisi meetmeid ja kontrollimäärusi, mis on vastuolus kavandatud lossimiskohustusega ning sunnivad kalureid kalu vette tagasi heitma.

(2)       Seoses ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformiga on oodata uut tehniliste meetmete raamistikku. Ebatõenäosus, et selline uus raamistik on olemas 2015. aasta alguseks, kui esmakordselt kehtestatakse lossimiskohustus, õigustab kehtivate tehniliste meetmete teatavate elementide muutmist või kõrvaldamist, et kõrvaldada kõnealuste määruste ja lossimiskohustuse vaheline vastuolu.

(3)       Selleks et tagada lossimiskohustuse rakendamine, tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) ning kehtestada nõue, et lossida ja kvoodist maha arvestada tuleb kogu juhupüügina püütud saak, mis koosneb lossimiskohustusega hõlmatud mereorganismidest ja on püütud üle saagi koostise eeskirjadega ettenähtu; lossimiskohustusega hõlmatud mereorganismide alammõõt asendada referentsalammõõduga; lossida ja kvoodist maha arvestada kogu saak, mis koosneb juhupüügina püütud mereorganismidest ja mis on püütud üle kaaspüügiks ettenähtud normide teataval ajal ja teatavate püügivahenditega.

(4)       Lisaks tuleks õiguskindluse tagamiseks muuta ka sätteid, mis on seotud püügipiirkonna sulgemisega kilttursa noorisendite kaitseks ICES VIb rajoonis.

(5)       Lossimiskohustuse rakendamise tagamiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98) ning kehtestada nõue, et kõik juhupüügina püütud mereorganismid, mille suhtes Läänemerel kehtib lossimiskohustus ja mille püügil on ületatud saagi koostise lubatud protsendimäärasid, tuleb lossida ja kvoodist maha arvestada; asendada lossimiskohustusega hõlmatud mereorganismide puhul alammõõt referentsmõõduga; ning keelata lõhe- ja meriforelli püük teataval ajal ja teatavas piirkonnas, v.a mõrdadega püük.

(6)       Lossimiskohustuse rakendamise tagamiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1624/94) ning asendada lossimiskohustusega hõlmatud mereorganismide puhul alammõõt referentsalammõõduga, kahjustamata olemasolevat alammõõdu mõistet ja rakendamist, ning jättes välja sardiinipüügi eeskirjad, mis ei ole enam asjakohased sellise saagi lossimise kohustuse tõttu, sellist püüki tuleb võimaluse korral vältida ja juhupüügi saak lossitakse, kuid enam ei kasutata inimtoiduks.

(7)       Lossimiskohustuse rakendamise tagamiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1098/2007 (millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava) ning nõuda, et õngejadade, seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega kalapüügil teatavates piirkondades ja teataval ajal juhupüügiga saadud kogu tursasaak tuleks lossida ja kvoodist maha arvestada.

(8)       Lossimiskohustuse rakendamise tagamiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 254/2002, millega kehtestatakse Iiri mere (ICES VIIa rajoon) tursavarude taastamise tehnilised meetmed 2002. aastaks, ning nõuda, et kõik ebakammkarbi püügil traalnoodaga tahtmatult püütud mereorganismid, mille suhtes kehtib lossimiskohustus ja mis on püütud üle lubatud kaaspüügi protsendimäära, tuleks lossida ja kvoodist maha arvestada.

(9)       Lossimiskohustuse rakendamise tagamiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused) ja nõuda, et kogu süvamereliikidest koosnev saak tuleks lossida ja kvoodist maha arvestada.

(10)     Lossimiskohustuse rakendamise tagamiseks tuleks muuta kontrollimist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006. Selleks peaksid kalapüügiload käsitlema sellist püüki, mille suhtes kehtib lossimiskohustus; kõik saagiandmed kõikide liikide kohta tuleb registreerida, vaatamata kaalu piirmäärale; referentsalammõõdust väikematest kaladest koosneva saagi andmed tuleks registreerida eraldi; kuna väikeste koguste täpset kaalu on laeva pardal raske kindlaks määrata, väikese saagi hinnangulisel kindlaksmääramisel tuleks lubada suuremat kõikumist püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni märgitust; tuleks kehtestada eeskirjad elektroonilise kaugseiresüsteemi andmete registreerimiseks, et kontrollida lossimiskohustuse järgimist merel; tuleks kehtestada eeskirjad referentsalammõõdust väikematest kaladest koosneva saagi eraldi ladustamise ja selle saagi turustamise kohta ning määratleda tingimused kontrolliülesandega vaatlejate kasutamiseks seireülesannete täitmisel.

(11)     Kuna saagi tagasiheide on tõsine varude raiskamine, millel on negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlikule kasutamisele ja mere ökosüsteemidele, ning kavandatud lossimiskohustuse järgimine ettevõtjate poolt on oluline edu saavutamiseks, tuleks lossimiskohustuse eiramine määratleda tõsise rikkumisena. Lossimiskohustuse kehtestamine koos teatavate uute paindlike eeskirjadega kvootide jagamisel aastate vahel toob kaasa ka vajaduse muuta kvootide ja püügikoormuse vähendamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju.

(12)     Seepärast tuleb vastavalt muuta määrusi (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2187/2005, (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 2347/2002 ja (EÜ) nr 1224/2009.

(13)     Nõukogu määrus (EÜ) nr 1434/1998 (millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks) tuleks kehtetuks tunnistada, kuna kõnealuses määruses sisalduvad saagi koostise eeskirjad ja nendega seotud piirangud heeringa kasutamisele ei ole enam asjakohased, kuna püütud heeringas tuleks lossida ja kvoodist maha arvestada ning referentsalammõõdust väiksemat heeringat tuleks kasutada muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 850/98 muudatused

Määrust (EÜ) nr 850/98 muudetakse järgmiselt.

1)           Artiklile 3 lisatakse punkt i:

„i)        juhupüük – selliste mereorganismide soovimatu püük, mille püüdmine on teatavate asjaolude korral keelatud.”

2)           Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)         lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Ühtki I–V lisas loetletud liiki ei tohi püüda püügivahendiga, mille võrgusilma suurus ei vasta asjaomase liigi jaoks neis lisades sätestatule.”

b)         lõike 4 punktile a lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole lossimine keelatud, kui X lisas sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

c)         lõike 4 punktile b lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole lossimine keelatud, kui I–V lisas sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

d)         lõike 5 punktile a lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on tegemist mereorganismidega, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, arvestatakse esimeses lõigus osutatud pardal hoitavate või ümberlaaditud koguste hulka kõik püütud mereorganismid.”

3)           Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on tegemist mereorganismidega, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, arvestatakse esimeses lõigus osutatud pärast sortimist või lossimist pardal olevate koguste hulka kõik püütud mereorganismid.”

4)           Artikli 7 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Esimest lõiku ei kohaldata, kui perekonda Pandalus kuuluvate koorikloomade suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Siiski on keelatud püüda neid koorikloomi esimeses lõigus osutatud võrkudega, mis ei ole kõnealuse lõigu kohaselt varustatud. Selliste võrkudega juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

5)           Artiklile 10 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimese lõigu punktist b ei ole saagi pardal hoidmine ja lossimine keelatud, kui kahepoolmeliste karploomade minimaalset protsenti ei ole võimalik saavutada selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

6)           Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punktile a lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimese lõigu punktist a ei ole seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamine või pardal hoidmine keelatud, kui punktis a osutatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

7)           Artikli 12 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on tegemist mereorganismidega, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, arvestatakse esimeses lõigus osutatud pärast sortimist pardal olevate või maale laaditavate mereorganismide hulka kõik püütud mereorganismid.”

8)           Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1.         Artikli 20 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõike 2 punktis b, artikli 27 lõikes 2, artikli 29d lõike 5 punktis d, artikli 29d lõike 6 punktis d, artikli 29d lõike 7 punktis c, artikli 29 g lõikes 2, artikli 34b lõike 3 punktis c ja artikli 34b lõikes 11 ning I–VII, X ja XI lisas sätestatud lubatud protsendimäärasid ületavaid püütud mereorganismide koguseid ei tohi lossida, vaid need lastakse enne iga lossimist merre tagasi, kui nende mereorganismide suhtes ei kehti määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus.

2.         Artikli 20 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõike 2 punktis b, artikli 27 lõikes 2, artikli 29d lõike 5 punktis d, artikli 29d lõike 6 punktis d, artikli 29d lõike 7 punktis c, artikli 29g lõikes 2, artikli 34b lõike 3 punktis c ja artikli 34b lõikes 11 ning I–VII, X ja XI lisas sätestatud protsendimäärasid ületavad püütud mereorganismid, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

3.         Enne konkreetse püügireisi käigus mis tahes majanduspiirkonnas püügi alustamist peavad kalalaevade kaptenid veenduma, et neil on nende kalavarude püügiks, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, piisavalt kvoote ja et need katavad saagi tõenäolise koostise ja selle püügireisi jooksul lubatud protsendimäära.”

9)           Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

„Mereorganism on alamõõduline juhul, kui tema mõõtmed on XII lisas asjakohase liigi ja asjakohase geograafilise piirkonna jaoks sätestatud referentsalammõõdust väiksemad.”

10)         Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1.         Alamõõdulisi mereorganisme, mis kuuluvad liiki, mille suhtes ei kehti määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, ladustada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita.

2.         Alamõõdulised mereorganismid, mis kuuluvad liiki, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, jäetakse pardale, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Neid ei tohi müüa, esitleda ega pakkuda müügiks inimtoiduna.”

11)         artiklile 20 lisatakse lõige 4:

„4. Kui heeringa suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda nendes geograafilistes piirkondades ja nende ajavahemike jooksul, millele viidatakse kõnealuses lõikes. Juhupüügina püütud heeringas tuleb lossida ja see arvestatakse kvoodist maha.”

12)         Artiklile 20a lisatakse järgmine lõik:

„Kui heeringa suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud keeldu see lossida või hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda selles geograafilises piirkonnas ja nende ajavahemike jooksul, millele viidatakse esimeses lõigus. Juhupüügina püütud heeringas tuleb lossida ja see arvestatakse kvoodist maha.”

13)         artiklile 21 lisatakse lõige 3:

„3. Kui kilu suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda nendes geograafilistes piirkondades ja nende ajavahemike jooksul, millele viidatakse kõnealuses lõikes. Juhupüügina püütud kilu lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

14)         Artikli 22 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui makrelli suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda nendes geograafilistes piirkondades, millele viidatakse kõnealuses lõigus. Juhupüügina püütud makrell lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

15)         Artikli 23 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui anšoovise suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda nende püügivahenditega ja nendes geograafilistes piirkondades, millele viidatakse kõnealuses lõigus. Juhupüügina püütud anšoovis lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

16)         artiklile 27 lisatakse lõige 3:

„3. Kui tursiku suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda nende püügivahenditega ja nendes geograafilistes piirkondades, millele viidatakse kõnealuses lõikes. Juhupüügina püütud tursik lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

17)         Artikli 29a lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui tobia suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud keeldu see lossida või hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liiki püüda selles geograafilises piirkonnas, millele viidatakse kõnealuses lõigus. Juhupüügina püütud tobias lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

18)         Artikkel 29c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29c

Rockalli kilttursa ala ICESi VI alapiirkonnas

1.         Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune kalapüük (v.a püük õngejadaga):

– 57°00′ N, 15°00′ W

– 57°00′ N, 14°00′ W

– 56°30′ N, 14°00′ W

– 56°30′ N, 15°00′ W

– 57°00′ N, 15°00′ W.”

19)         artiklit 29d muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui esimese lõigu punktis b osutatud karpide suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, asendatakse punktis b sätestatud tingimus tingimusega, et selliseid kalu ega karpe sihtpüügina ei püüta. Juhupüügina püütud selline kala või karbid lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

b) lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

„Kui esimese lõigu punktis b osutatud kala suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, asendatakse punktis b sätestatud tingimus tingimusega, et seda kala sihtpüügina ei püüta. Juhupüügina püütud selline kala lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

20)         Artikli 29e lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui esimese lõigu punktis b osutatud kala suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, asendatakse punktis b sätestatud tingimus tingimusega, et seda kala sihtpüügina ei püüta. Juhupüügina püütud selline kala lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

21)         Artiklisse 29f lisatakse lõige 1a:

„1a.Kui sinise molva suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on kõnealuses lõikes osutatud ajavahemikel ja piirkondades keelatud püüda kõnealusest liigist kalu. Juhupüügina püütud sinine molva lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

22)         Artikli 32 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on tegemist mereorganismidega, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, arvestatakse käesoleva artikli esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud koguste hulka, mida võib seaduslikult pardal hoida, kõik püütud mereorganismid.”

23)         Artikkel 35 jäetakse välja.

24)         Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2187/2005 muudatused

Määrust (EÜ) nr 2187/2005 muudetakse järgmiselt.

1)           Artiklile 2 lisatakse punkt p:

„p)       „juhupüük” – selliste mereorganismide soovimatu püük, mille püüdmine on teatavate asjaolude korral keelatud.”

2)           Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Ühtki I–V lisas loetletud liiki ei tohi püüda püügivahendiga, mille võrgusilma suurus ei vasta asjaomase liigi jaoks neis lisades sätestatule.”

b) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole pardal hoidmine ega lossimine keelatud, kui kõnealuses lõigus sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

c) lõikele 6 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole lossimine keelatud, kui kõnealuses lõigus sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. ”

3)           Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on tegemist mereorganismidega, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, arvestatakse esimeses lõigus osutatud koguste hulka, mida hoitakse pardal pärast sortimist või mis on lossitud, kõik püütud mereorganismid.”

b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on tegemist mereorganismidega, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, arvestatakse esimeses lõigus osutatud pardal hoitavate koguste hulka kõik püütud mereorganismid.”

4)           Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12 Saagi normprotsentide saavutamine

„1.       II ja III lisas sätestatud lubatud protsendimäärasid ületavad soovimatult püütud mereorganismid, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. 2.            Enne konkreetse püügireisi käigus mis tahes majanduspiirkonnas püügi alustamist peavad kõigi kalalaevade kaptenid veenduma, et neil on nende kalavarude püügiks, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, piisavalt kvoote ja et need katavad saagi tõenäolise koostise ja II ja III lisas osutatud protsendimäära.”

3.         II ja III lisas sätestatud protsendimäärasid ületavaid püütud mereorganisme, mille suhtes ei kehti määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei tohi lossida, vaid need lastakse enne iga lossimist merre tagasi.”

5)           Artikli 14 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

„1.       „Mereorganism loetakse alamõõduliseks juhul, kui tema mõõtmed on IV lisas asjakohase liigi ja asjakohase geograafilise piirkonna referentsalammõõdust väiksemad.”

6)           Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       Alamõõdulisi mereorganisme, mis kuuluvad liiki, mille suhtes ei kehti määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, ladustada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

b) Lisatakse lõige 3:

„3.       Alamõõdulised mereorganismid, mis kuuluvad liiki, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, jäetakse pardale, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Neid ei tohi müüa, esitleda ega pakkuda müügiks inimtoiduna.”

7)           Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui lõhe (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta) suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud keeldu hoida neist liikidest kalu laeva pardal. Siiski on keelatud osutatud liike püüda nendes geograafilistes piirkondades ja nende ajavahemike jooksul, millele on viidatud kõnealuses lõigus. Lõhe (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta) juhupüügiga saadud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

b) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„3.       Erandina lõigetest 1 ja 3 on lubatud lõhet (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta) mõrdadega püüda ja sel viisil püütud lõhet pardal hoida.”

8)           Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt.

1)           Artiklisse 2 lisatakse punkt 18:

„18)     juhupüük – selliste mereorganismide soovimatu püük, mille püüdmine on teatavate asjaolude korral keelatud.”

2)           Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       On keelatud püüda III lisas loetletud liikide hulka kuuluvaid kalu või mereorganisme, mis on väiksemad selles lisas nende liikide suhtes kehtestatud referentsalammõõdust (edaspidi „alamõõdulised mereorganismid”).

Soovimatult püütud alamõõdulised mereorganismid, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, hoitakse pardal ja lossitakse. Neid ei tohi inimtoiduna müüa, sellena esitleda ega müügiks pakkuda.

Soovimatult püütud alamõõdulisi mereorganisme, mille suhtes ei kehti määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda.”

b) Lõige 3 jäetakse välja.

3)           Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina artikli 15 lõikest 1 võib alamõõdulisi mereorganisme püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda või müügiks pakkuda nende otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil selle liikmesriigi loal või volitusel, kus neid toiminguid tehakse.”

4)           Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 1098/2007 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1098/2007 muudetakse järgmiselt.

1)           Artiklisse 3 lisatakse punkt g:

„g)       „juhupüük” – selliste mereorganismide juhuslik püük, mille püüdmine on asjaomastes tingimustes keelatud.”

2)           Artikli 8 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui tursa suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata esimeses lõigus sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud püüda seda liiki triivõngejadadega lõikes 1 osutatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel. Juhupüügina püütud tursk lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

3)           Artikli 9 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui tursa suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata esimeses lõigus sätestatud keeldu hoida seda laeva pardal. Siiski on keelatud püüda seda liiki lõikes 2 osutatud püügivahenditega lõikes 1 osutatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel. Juhupüügina püütud tursk lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.”

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 254/2002 muudatused

Määrust (EÜ) nr 254/2002 muudetakse järgmiselt.

1)           Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole lossimine keelatud, kui kõnealuses lõigus sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

2)           Artiklile 4 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei ole lossimine keelatud, kui kõnealuses lõigus sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita selliste mereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 2347/2002 muudatused

Määrust (EÜ) nr 2347/2002 muudetakse järgmiselt.

1)           Artiklisse 2 lisatakse punkt f:

„f)        juhupüük – selliste mereorganismide soovimatu püük, mille püüdmine on teatavate asjaolude korral keelatud.”

2)           Artikli 3 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kalalaevadel, millel ei ole süvamere kalapüügi luba, on keelatud püüda süvamereliike kokku üle 100 kg ühe püügireisi ajal. Selliste laevade püütud süvamereliike koguses üle 100 kg ei tohi pardal hoida, ümber laadida või lossida.

„Erandina teisest lõigust ei ole pardal hoidmine, ümberlaadimine ega lossimine keelatud, kui kõnealuses lõigus sätestatud 100 kg piirmäär ületatakse selliste süvamereorganismide juhupüügi tõttu, mille suhtes kehtib määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak tuleb lossida ja see tuleks kvoodist maha arvestada.”

2. PEATÜKK

Kontrollimeetmed

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse järgmiselt.

1)           Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)         punkt e asendatakse järgmisega:

„e)       lossimiskohustust osas või kõigis püügipiirkondades vastavalt määruse (EL) [xxxx] artiklile 15.”

b)         lisatakse punkt f:

„f)        muid liidu õigusaktidega ette nähtud tingimusi.”

2)           Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade konkreetsete sätete kohaldamist, peavad liidu kalalaevade puhul, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, nende kaptenid püügipäevikut laeva toimingute kohta, märkides konkreetselt ära kõik püütud ja pardal hoitud kogused liikide kaupa.”

b)         lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f) iga liigi hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”

c)         lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal oleva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10 % kõigi liikide puhul. Juhul kui ühe või mitme liigi saak kokku on alla 50 kilogrammi, on lubatud kõikumine 20 %.”

d)         lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.       Liidu kalalaeva kapten registreerib püügipäevikus samuti iga liigi kõik hinnanguliselt vette tagasi lastud kogused.”

3)           Artikli 17 lõike 1 punktid e ja f asendatakse järgmistega:

„e)       püügipäevikusse kantud kogused liikide kaupa, sealhulgas eraldi kirjena teave nende kohta, mis on alla kohaldatava referentsalammõõdu;

(f)        lossitavad või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa, sealhulgas eraldi kirjena teave nende kohta, mis on alla kohaldatava referentsalammõõdu.”

4)           Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)         lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade konkreetsete sätete kohaldamist, peavad ümberlaadimises osalevate liidu kalalaevade kaptenid, kelle laeva kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, täitma ümberlaadimisdeklaratsiooni, märkides konkreetselt ära kõik ümber laaditud või vastu võetud kogused liikide kaupa.”

b)         lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)       iga liigi hinnanguline kogus toote massina kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”

c)         lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnanguliste koguste ja ümberlaaditud saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10 % kõigi liikide puhul. Juhul kui ühe või mitme liigi saak kokku on alla 50 kilogrammi, on lubatud kõikumine 20 %.”

5)           Artikli 23 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)       iga liigi kogus toote massina kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”.

6)           Artikli 25 järele lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25a

Elektrooniline kaugseiresüsteem

1.

Kalalaevadele, mis peavad liidu õigusaktide või liikmesriikide otsuse kohaselt kasutama elektroonilist kaugseiresüsteemi, mis võimaldab kontrollida määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse järgimist, tuleb paigaldada elektroonilise kaugseiresüsteemi seadmed. Kõnealune süsteem peab tagama kalapüügi ja sellega seotud tegevuse andmete, sealhulgas saagi töötlemine, salvestamise kaameraga igal ajal.

2. Lõikes 1 osutatud laevad peavad olema varustatud ka järgmisega:

(a) teisaldatavad andmete salvestamise seadmed, mille on heaks kiitnud pädevad asutused ja kuhu salvestatakse kõik pildid püügitegevusest igal ajal; ning

(b) püügivahendi käivitamiseks kasutatava süsteemi ja vintsi või võrgupooli külge kinnitatud sensorid, mis registreerivad kõik liigutused, mis on seotud püügivahendi vettelaskmise ja pardalehiivamisega.

3.         Kalalaevale paigaldatud elektroonilised kaugseiresüsteemid peavad töötama täielikult automaatselt, mitte võimaldama valede asukohaandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada.

4.         Liikmesriigid peavad tagama, et neil on tehniline suutlikkus elektroonilise kaugseiresüsteemi abil saadud teavet analüüsida ja tõhusalt kasutada.

5.         Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a) elektroonilise kaugseiresüsteemi poolt registreeritavad ja töödeldavad andmed;

(b) kaptenite kohustused seoses elektroonilise kaugseiresüsteemiga;

(c) elektroonilise kaugseiresüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral võetavad meetmed;

(d) liikmesriikide aruandekohustused seoses elektroonilise kaugseiresüsteemi kasutamisega.”

6.         Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmisega:

(a) elektrooniliste kaugseiresüsteemide nõuded;

(b) elektrooniliste kaugseiresüsteemide spetsifikatsioonid;

(c) lipuliikmesriigi poolt võetavad kontrollimeetmed;

(d) komisjoni juurdepääs elektroonilise kaugseiresüsteemi andmetele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

7)           Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kõikidest eelmise kuu jooksul lossitud kogustest, mis kuuluvad TACi või kvoodiga reguleeritavasse varusse või varude rühma, sealhulgas eraldi kirjena teave nende kohta, mis on alla kohaldatava referentsalammõõdu; ning”

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.       Kui teadusuuringute raames püütud saak, mis on turustatud ja müüdud, sealhulgas vajaduse korral see, mis on alla kohaldatava referentsalammõõdu, ületab 2 % asjaomasest kvoodist, arvestatakse see maha lipuliikmesriigile kohaldatavast kvoodist. Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta)[15] artikli 12 lõiget 2 ei kohaldata teadusuuringute eesmärgil tehtud merereiside suhtes, mille käigus selline saak püüti.”

8)           Lisatakse artiklid 49a, 49b ja 49c:

„Artikkel 49a

Referentsalammõõdust väikematest kaladest koosneva saagi eraldi ladustamine

1.         Liidu kalalaeva pardal hoitav kogu saak, mis koosneb referentsalammõõdust väikematest kaladest, pannakse iga kalaliigi kaupa eraldi kastidesse, lahtritesse või konteineritesse, mis on eristatavad muudest kastidest, lahtritest või konteineritest.

2.         Liidu kalalaeva pardal ei tohi üheski kastis, lahtris või konteineris hoida mis tahes koguses referentsalammõõdust väikematest kaladest koosnevat saaki segamini mis tahes muude kalandustoodetega.

3.         Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata:

– kui saak sisaldab üle 80 % muuks kui inimtoiduks püütud tursikut ja tobiat või üht või mitut järgmist liiki:

– makrell,

– heeringas,

– hailik stauriid,

– putassuu,

– hirvkala,

– anšoovis,

– hõbekala,

– sardiin,

– kilu;

– selliste kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja kus referentsalammõõdust väikematest kaladest koosnev saak on sorditud, kaalutud ja andmed püügipäevikusse kantud.

4.         Lõikes 3 osutatud juhtudel kontrollivad liikmesriigid saagi koostist proovivõtumeetodil.”

„Artikkel 49b

Vähese tähtsusega abi reegel

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) [xxxx] artikli 15 lõikes 5 sätestatud vähese tähtsusega abi reegli alla kuuluv saak ei ületa asjaomase liidu meetmega kehtestatud määra."

„Artikkel 49c

Referentsalammõõdust väikematest kaladest koosneva saagi lossimine

Kui lossitakse referentsalammõõdust väikematest kaladest koosnevat saaki, tagavad pädevad asutused, et need saagid ladustatakse nii, et need oleksid eristatavad inimtarbimiseks ette nähtud kalatoodetest.”

9)           Artikli 56 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       Iga liikmesriik vastutab oma territooriumil ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise kontrolli eest kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise igal etapil esmamüügist jaemüügini, sealhulgas transport. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et nende kalandustoodete kasutamine, mis on toodetud referentsalammõõdust väikematest kaladest koosnevast saagist, mis on hõlmatud määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega, kasutatakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.”

10)         Artikli 58 lõike 5 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)       iga liigi kogus kilogrammides netokaaluna või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi teabena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”

11)         Artikli 64 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)         punkt f asendatakse järgmisega:

„f)        iga liigi kogus toote massina kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”

b)         lisatakse punkt ha:

„ha       vajaduse korral nende kalatoodete sihtkoht, mis on toodetud referentsalammõõdust väikematest kaladest koosnevast saagist, mille kasutamine on piiratud kooskõlas määruse (EL) [xxxx] artikliga 15 muu kui vahetu inimtoiduna kasutamisega.”

12)         Artikli 66 lõike 3 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)       iga liigi hinnanguline kogus toote massina kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”

13)         Artikli 68 lõike 5 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)       iga liigi hinnanguline transporditud kogus toote massina kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid alla kohaldatava referentsalammõõdu;”

14)         Lisatakse artikkel 73a:

„Artikkel 73a

Kontrolliülesandega vaatlejad lossimiskohustuse kontrollimiseks

Ilma, et see piiraks artikli 73 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid kasutada kontrolliülesandega vaatlejaid kalapüügi kontrollimiseks oma lipu all sõitvatel kalalaevadel, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust. Nende kontrolliülesandega vaatlejate suhtes kohaldatakse artikli 73 lõikeid 2–9.”

15)         Artikli 90 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)       püügitoimingu käigus mis tahes liigist, mis on kvoodiga või määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega hõlmatud, saagi laeva pardale toomata ja lossimata jätmine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ettenähtud kohustustega püügi või püügipiirkondade puhul, mille suhtes nimetatud eeskirju kohaldatakse.”

16)         Artikli 92 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       Liikmesriigid kohaldavad määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud tõsiste rikkumiste korral ja kvoodiga või määruse (EL) [xxxx] artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega hõlmatud saagi laeva pardale toomata ja lossimata jätmise korral punktisüsteemi, mille alusel saab kalalaevatunnistuse omanik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise eest asjakohaseid punkte.”

17)         Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

a) Lõikes 2 esitatud tabel asendatakse järgmisega:

„

Ülepüügi ulatus võrreldes lubatud lossimistega || Korrutustegur

Kuni 10 % || Ülepüük * 1,0

Üle 10 % kuni 20 % || Ülepüük * 1,2

Üle 20 % kuni 40 % || Ülepüük * 1,4

Üle 40 % kuni 50 % || Ülepüük * 1,8

Igasugune edasine ülepüük, mis on suurem kui 50 % || Ülepüük * 2,0

„

b)         lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.       Lisaks lõikes 2 osutatud korrutustegurile ja tingimusel, et ülepüük lubatud lossimise suhtes on üle 10 %, kohaldatakse korrutustegurit 1,5 järgmistel juhtudel:

(1) kui liikmesriik on eelneva kahe aasta jooksul korduvalt ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa, kui kõnealuse ülepüügi suhtes kohaldatakse lõikes 2 osutatud vähendamist;

(2) kui kasutada olevate teadus-, tehnika- ja majandusnõuannete ning eelkõige STECF koostatud kontrollaktide põhjal on kindlaks tehtud, et ülepüük on tõsine oht asjaomase kalavaru kaitsele; või

(3) kui kalavaru on hõlmatud mitmeaastase majandamiskavaga”

c)         Lõige 3a jäetakse välja.

18)         Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

a) Lõikes 2 esitatud tabel asendatakse järgmisega:

„

Eraldatud püügikoormuse ületamise ulatus || Korrutustegur

Kuni 10 % || Ületamine * 1,0

Üle 10 % kuni 20 % || Ületamine * 1,2

Üle 20 % kuni 40 % || Ületamine * 1,4

Üle 40 % kuni 50 % || Ületamine * 1,8

Igasugune edasine ülepüük, mis on suurem kui 50 % || Ületamine * 2,0

 „

19)         Lisatakse artikkel 119a:

„Artikkel 119a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.         Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.         Artikli 25a lõikes 5 osutatud volitused antakse määramata ajaks.

3.         Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 25a lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.         Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.         Artikli 26a lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusakti kohta vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”

3. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 14234/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [xxx] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates …

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               KOM(2011) 425 (lõplik). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta.

[2]               http://ec.europa.eu/fisheries/reform/sec_2011_891_en.pdf

[3]               „Nõukogu kiitis heaks komisjoni kavatsuse vaadata läbi ja vajaduse korral teha ettepanek tühistada seotud kontrollimeetmed ja tehnilised meetmed aegsasti enne lossimiskohustuse jõustumist.”

[4]               EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

[5]               ELT L 78, 20.3.2013, lk 1.

[6]               ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

[7]               ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

[8]               ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

[9]               EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

[10]             EÜT L 41, 13.2.2002, lk 1.

[11]             EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

[12]             ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

[13]             SEK(2011) 891.

[14]             ELT C , , lk .

[15]             ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.