52012SC0266

Taust Ja Institutsiooniline taust

Lissaboni lepinguga on nähtud ette Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse asutamine (artikli 214 lõige 5), mille kaudu Euroopa noored saaksid anda panuse liidu humanitaarabioperatsioonidesse. 2010. aasta novembris võttis komisjon vastu vabatahtlikku korpust käsitleva teatise. Nõukogu järeldused ja Euroopa Parlamendi kirjalik deklaratsioon võeti vastu 2011. aastal. Komisjon tegi ettepaneku, et vabatahtlikule korpusele eraldataks tulevase finantsraamistiku raames ajavahemikuks 2014−2020 210 miljonit eurot.

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Sidusrühmad, sealhulgas peamised humanitaarabi- ja vabatahtlike organisatsioonid ja liikmesriigid, on olnud alates 2010. aasta algusest pidevalt kaasatud vabatahtliku korpuse loomisesse. Samuti koguti teavet ja eksperdiarvamusi välisuuringute ja –analüüside, teemakohaste konverentside ja avaliku veebikonsultatsiooni kaudu.

Sidusrühmad rõhutasid korduvalt, et selleks, et tagada vabatahtliku korpuse tegelik mõju abisaajatele, peab korpus toimima nõudluse ja vajaduste alusel. Vabatahtlik korpus peaks mobiliseerima vabatahtlikke, et teha nähtavaks Euroopa projekti keskmes olevad väärtused, andes samaaegselt humanitaarabi ja viies vabatahtlike kasutamise vastavusse humanitaarabi valdkonnas toimuva professionaliseerumisega. Samuti tegid mõned sidusrühmad ettepaneku, et kogenud vabatahtlikud tuleks eristada vähem kvalifitseeritud noortest, keda ei tohiks lähetada humanitaarabioperatsioonidele, kus turvalisus on probleemiks. Samuti rõhutati, et kohalike vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkusel tagada vabatahtlike panus on püsiv mõju vastuvõtvatele kogukondadele.

Uuringute ja konsulteerimiste järelduste põhjal ja tulevase vabatahtliku korpuse võimalike funktsioonide katsetamiseks käivitas komisjon kaks aastatel 2011−2013 toimuvat katseprojekti. Katseprojektides saadud esimesi kogemusi on kasutatud käesoleva mõjuhinnangu koostamisel.

Probleemi kirjeldus ja subsidiaarsus

Hiljutistest andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on aktiivsete vabatahtlike arv ELis jätkuvalt kasvanud. Eurobaromeetri uuringute (2010) kohaselt peavad eurooplased solidaarsust ja humanitaarabi valdkonnaks, kus vabatahtlikul tegevusel on kõige olulisem roll, ning 88 % eurooplastest toetab vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomist. Ehkki 68 % küsitletutest on teadlikud, et EL rahastab humanitaarabi, väidab vaid 30 % eurooplastest, et nad on sellest hästi informeeritud. Ehkki nõudlus vabatahtliku tegevuse järele kolmandates riikides on suurenenud, on enamik EList lähetatud vabatahtlikke endiselt kaasatud pigem pikaajalistesse arengukoostööprojektidesse kui humanitaarabioperatsioonidesse.

Mitmed vabatahtliku tegevuse programmid küll eksisteerivad, aga olulised puudused ja lüngad takistavad siiski nende täieliku potentsiaali ärakasutamist humanitaartegevuse toetamiseks. Vabatahtlikku tegevust käsitleva süstemaatilise ja struktureeritud ELi lähenemisviisi puudumine, märkimisväärsed erinevused vabatahtliku tegevuse arengutasemes liikmesriigiti ja vabatahtliku tegevuse piiratud nähtavus pärsivad selle tegevuse täielikku väljaarendamist ELis. Need tegurid piiravad nende inimeste osalemist, kellel on hea tahe või valmisolek panustada konkreetselt ELi humanitaarabioperatsioonidesse vabatahtliku tegevuse kaudu.

Tuvastatud on järgmised konkreetsed probleemid: i) ELil puudub vabatahtlikku tegevust käsitlev struktureeritud lähenemisviis, sealhulgas erineb vabatahtliku tegevuse tase liikmesriigiti märkimisväärselt; ii) ELi humanitaartegevus ja solidaarsus puudust kannatavate inimestega ei ole nähtav, mis tähendab, et eurooplaste teadlikkus sellest on piiratud ja et neil, kes soovivad panustada konkreetselt humanitaarabisse, on osalemine sedavõrd keerulisem; iii) liikmesriikidel puudub vabatahtlike väljaselgitamise ja valimise kooskõlastatud mehhanism, mistõttu on raske viia kokku vabatahtlike pakkumine ja organisatsioonide poolt tulev nõudlus; iv) humanitaarabi valdkonnas ei ole piisavalt kvalifitseeritud vabatahtlikke, mis viitab sellele, et teatavates olukordades lähetavad vähem kogenud lähetavad organisatsioonid selliseid vabatahtlikke, kellel puuduvad miinimumoskused või teadmised humanitaarpõhimõtetest; v) puudulik kiirreageerimisvõime humanitaarabi valdkonnas, kuna humanitaarkriiside arv ja ulatus on suurenenud ning humanitaarabivajadused üha kasvanud. Selleks tuleb suurendada selliste kvalifitseeritud humanitaarabitöötajate arvu, keda saab lähetada kriisiolukordade puhul, kui kohalik ja rahvusvaheline abi andmise suutlikkus on sageli üle koormatud; vi) vastuvõtvate organisatsioonide nõrk suutlikkus tagada vabatahtlike töö püsiv mõju abisaajatele.

Asjakohase algatuse puudumine ELi tasandil takistab eespool tõstatatud probleemide lahendamist. Lisaks sellele ei oleks liidu tasandi meetme puudumine kooskõlas Lissaboni lepinguga, mis nõuab vabatahtliku korpuse asutamist.

Eesmärgid

Vabatahtliku tegevuse potentsiaali tõhusam mobiliseerimine ELis võib osutuda kasulikuks vahendiks maailmale EList positiivse kuvandi andmiseks. See võib suurendada huvi üleeuroopaliste projektide vastu, mille eesmärk on toetada humanitaarabi tegevust (sealhulgas humanitaaralast kodanikukaitset), mis ei pruugi tähendada vaid suuremal hulgal lähetusi, vaid ka paremat ettevalmistust. See võib suurendada vastuvõtvate kogukondade saadavat kasu ning mõju, mis vabatahtlikul tegevusel on vabatahtlikele endile, kuna arendatakse konkreetseid oskusi, mis on olulised humanitaarabi valdkonna tööturul, aga ka muid eluks vajalikke kogemusi, nagu pingetaluvus, teadlikkus eri kultuuridest ja nende mõistmine.

Seega on vabatahtliku korpuse eesmärk toimida lähetavate organisatsioonide, abi saavate kogukondade, vabatahtlike ja selle kaudu kogu ELi huvides. Need kaalutlused kajastuvad järgmistes eesmärkides:

Üldeesmärk

· Väljendada ELi humanitaarseid väärtusi ja solidaarsust abi vajavate inimestega, edendades tõhusat ja nähtavat Euroopa vabatahtlikku humanitaarabikorpust, mille abil tugevdatakse ELi suutlikkust reageerida humanitaarkriisidele.

Erieesmärgid

Parandada liidu suutlikkust humanitaarabi andmisel Parandada vabatahtlike oskusi ja pädevusi ning nende töötingimusi Parandada liidu humanitaarsete väärtuste nähtavust Parandada kolmandate riikide vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust Tugevdada vabatahtliku tegevuse sidusust ja ühtsust liikmesriikides, eesmärgiga parandada liidu kodanike võimalusi osaleda humanitaarabioperatsioonides Parandada vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamis- ja valikukriteeriume

Tegevuseesmärk

· Luua raamistik Euroopa kodanike ühispanuseks liidu humanitaaroperatsioonides (Lissaboni leping, artikli 214 lõige 5).

Poliitikavalikud

Vabatahtliku korpuse puudumisel (ELi uue meetme puudumisel) võib oletada, et vabatahtlikke kasutatakse endiselt peamiselt pikaajalises arengukoostöös ning et erinevate liikmesriikide vabatahtliku tegevuse programmides ja valitsusvälistes organisatsioonides rakendatakse jätkuvalt erinevaid kandidaatide väljaselgitamis- ja valimismeetodeid.

See võib viia olukorrani, kus humanitaarabi valdkonna vabatahtlike potentsiaal jääb kasutamata ka sellepärast, et valitsusvälistel organisatsioonidel ja riikide valitsustel puuduvad võimalused arendada välja ja pakkuda sobivaid koolitusi. Neil põhjustel jätkaksid ka lähetavad organisatsioonid nende vabatahtlike lähetamist, kellel ei ole alati vajalikke oskusi. Sellega kaasneks kindluse puudumine lähetuste kvaliteedi või vabatahtlike tegevuse tegeliku mõju osas kohalikele kogukondadele. Samuti jääks piiratuks mõju vastuvõtvatele organisatsioonidele ja kohalikele kogukondadele ning see mõju sõltuks lõppkokkuvõttes vastuvõtvate organisatsioonide vahenditest, mis aga on sageli väga piiratud.

ELi nähtavus ei paraneks, kuna ELi tasandil ei võeta meetmeid. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et Lissaboni leping nõuab vabatahtliku korpuse asutamist (artikli 214 lõige 5), jäetakse kõrvale valik „ELi tasandil meetmeid ei võeta”.

Oluline on määratleda vabatahtlik korpus viisil, mis pakub parimat võimalikku kasu (tõhusust) kulutasuval viisil. Kindlaks on määratud neli poliitikavalikut, mis põhinevad üksteist täiendavate erinevate moodulite kombinatsioonil (meetmed, mida võiks toetada):

Valik 1 sisaldab 1) vabatahtlike väljaselgitamist ja valikut käsitlevate normide väljatöötamist, mille abil tagada, et meelitatakse ligi õige profiiliga vabatahtlikud, et valik toimuks õiglasel viisil ja et kandidaatidel oleksid vajalikud oskused, ja 2) sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist lähetavatele organisatsioonidele, mille tulemusena saadakse kontrollitud tõendid selle kohta, et sertifitseeritud organisatsioonid vastavad ELi normidele.

Lisaks valiku 1 osadele sisaldab valik 2 3) toetust vabatahtlike koolitusele, tuginedes humanitaarabiorganisatsioonide kogemustele ning katseprojektidest ja komisjoni kodanikukaitsepoliitika raames korraldatud koolitusest saadud õppetundidele; 4) registri loomist väljaõppe saanud ELi vabatahtlikest, kes on valmis osalema humanitaarabitegevuses. Registriga loodaks platvorm sobivate vabatahtlikuks kandideerijate kiireks väljaselgitamiseks ja parandataks kogu ELi vabatahtlike juurdepääsu vabatahtliku tegevuse võimalustele; ja 5) vabatahtlike juhtimist käsitlevate normide ja sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist vastuvõtvates organisatsioonides, et tagada, et vabatahtlike oskusi kasutatakse asjakohaselt kohalike kogukondade heaks.

Valikus 3 lisatakse järgmised osad valikus 2 sisalduvatele meetmetele: 6) ELi vabatahtlike lähetamine kolmandatesse riikidesse, sealhulgas koolituses sisaldavad praktikavõimalused vähem kogenud vabatahtlikele, samuti nn korrapärased lähetused humanitaarabiprojektide raames (eriline rõhuasetus on ennetamisel/valmisolekul ja taastamismeetmetel); 7) suutlikkuse suurendamine vastuvõtvates organisatsioonides, eesmärgiga toetada moodulis 5 väljatöötatud normide rakendamist ja parandada organisatsioonide vastuvõtusuutlikkust; ja 8) ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku loomine interaktiivse veebisaidi kaudu, mis võimaldab teha vabatahtlikku tööd ilma lähetusse minemata. See rakendatakse komisjoni järelevalve all ühe praeguse rakendusameti kaudu, kellel on vabatahtliku töö programmides asjakohane kogemus.

Valik 4 hõlmaks valiku 3 kõiki meetmeid (kõik 8 moodulit), aga selle eelduseks on, et Euroopa Komisjon haldaks selle iga komponenti (sealhulgas kandidaatide valimine, koolitus ja lähetamine). Sellist lähenemisviisi vabatahtlike lähetamisele saaks kohaldada mitmel viisil, näiteks i) suurendades komisjoni talituste personali, ii) kasutades ühte praegust rakendusametit (näiteks hariduse ja kultuuri peadirektoraadi Hariduse, Kultuuri ja Audiovisuaalvaldkonna täitevamet); iii) asutades ELi vabatahtliku korpuse eest vastutava sõltumatu ameti. Arvestades uue ameti loomisega seonduvaid eeldatavaid halduskulusid praeguses majandusolukorras ja võimalikku dubleerimist olemasolevate organitega, ei analüüsita seda valikut lähemalt.

Mõjuanalüüs

Mõjuanalüüsis hinnatakse iga valikuga kaasnevat võimalikku mõju (sealhulgas mõju erinevatele sidusrühmadele), erieesmärkide saavutamise ulatust iga valiku puhul ja hinnangulisi rakenduskulusid (tõhususe hindamine), lähtudes eeldusest, et võetakse vastu õigusraamistik programmi täielikuks rakendamiseks alates 2014. aastast. Eeldatavad rakenduskulud hõlmavad ka halduskulusid, mis moodustavad hinnanguliselt ligikaudu 10 % kogueelarvest, kui tööd juhib komisjon, ning ligikaudu 8 %, kui haldamine antakse ühele praegusele rakendusametile.

Valik 1:

Valikuga 1 luuakse tingimused läbipaistvamaks ja ühtsemaks vabatahtlike värbamiseks ja koolitamiseks kõikides liikmesriikides. Samuti võib see julgustada vastuvõtvaid organisatsioone ühtlustama oma lähenemisviise. Mõju ja sünergia sõltub siiski sellest, mil määral organisatsioonid võtavad normid ja sertifitseerimismehhanismid kasutusele. Vabatahtlikele annaks valik 1 eelkõige võimaluse märkida elulookirjeldusse, et sertifitseeritud organisatsioon on nad välja valinud / kasutanud nende teenuseid, ning parandaks nende teadmisi sellest, mida vabatahtlikud võivad erinevate organisatsioonide kaudu toimuvast vabatahtlikust tegevusest oodata.

Mõju ELi nähtavuse parandamisele väljaspool ELi oleks väga piiratud, kuna kõnealune valik ei sisalda lähetusi. Selsamal põhjusel on kõnealuse valikuga võimalik saavutada vaid potentsiaalne kaudne mõju kohalikele kogukondadele ja vastuvõtvatele organisatsioonidele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et valikul 1 oleks piiratud mõju eesmärkidele, ja see mõju sõltub sellest, kuidas vabatahtlikud organisatsioonid võtavad kasutusele normid ja kas nad soovivad osaleda sertifitseerimismehhanismides.

Valiku 1 rakenduskulud oleksid ligikaudu 3,5 miljonit eurot ajavahemikus 2014−2020.

Valik 2

Nagu valik 1, tagaks valik 2 tingimused vabatahtlike värbamissüsteemi võimalikuks parandamiseks. Lisaks sellele saaksid vastuvõtvad organisatsioonid kasutada vabatahtlikke, kes on läbinud põhjaliku koolitusprogrammi, mis omakorda parandaks vabatahtlike lähetamise tõhusust, vähendaks ebasobivuse ohtu ja lihtsustaks vabatahtlike kohapealset järelevalvet ja juhendamist. Väljaõppe saanud vabatahtlike registri loomine aitaks vastuvõtvatel organisatsioonidel selgitada välja sobivad kandidaadid.

See valik aitaks otseselt kaasa vabatahtlike kvalifikatsiooni parandamisele koolituse kaudu ja suurendaks nende lähetamisvõimalusi. Samuti pakuksid väljaõpe ja register kiiremat sisenemist vabatahtliku tegevuse valdkonda ning vastuvõtvaid organisatsioone käsitlevad normid aitaksid vabatahtlikel maksimeerida lähetuse ajal antavat panust ja suurendada nende rahulolu tehtava tööga. Valikul 2 oleks mõju ka kohalikele kogukondadele ja vastuvõtvatele organisatsioonidele ning ELi nähtavusele kolmandates riikides, aga üksnes siis, kui väljaõppe saanud vabatahtlikke lähetatakse kohapeale.

Üldises plaanis parandaks valik 2 vabatahtlike kvalifikatsiooni ning looks tingimused tõhusamateks lähetusteks ja vabatahtlike suuremaks panuseks humanitaarabi valdkonda. Kõnealune valik ei taga siiski seda, et vabatahtlike omandatud oskused rakenduksid kohalike kogukondade teenistusse, ega ka seda, et ELi solidaarsust edendatakse kolmandates riikides.

Valiku 2 rakenduskulud oleksid ligikaudu 53 miljonit eurot ajavahemikus 2014−2020.

Valik 3

Valikuga 3 lisanduksid eelmiste valikute moodulitele järgmised osad: toetus vabatahtlike lähetamiseks humanitaarabioperatsioonidele, kohalike vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku loomine.

Kavandatud lähenemisviis, mille kohaselt olemasolev rakendusamet pakuks humanitaarorganisatsioonidele sobivate kandidaatide lähetamisvõimalusi, tagaks selle, et vabatahtlik korpus oleks seotud kõnealuse valdkonna kesksete sidusrühmadega. Komisjonile jääks järelevalve lähetuste üle erinevate vahendite kaudu. Esiteks saaks lähetada vaid neid kandidaate, kes on läbinud ELi koolitusprogrammi ja kantud vabatahtliku korpuse registrisse. Sellega tagataks, et lähetatud vabatahtlikud on suutelised andma väärtusliku panuse. Teiseks säilitaks komisjon kontrolli rakendusameti tegevuse üle ja sellega oleks tagatud tipptase ja ELi hea nähtavus lähetuse ajal. Kolmandaks nõutaks vabatahtlikke vastuvõtvatelt organisatsioonidelt moodulis 5 sisalduvate ELi normide täitmist.

Eri moodulite ja lähetustingimuste vahelised seosed tagavad, et vabatahtliku korpuse operatsioonidega seondub tugev ELi identiteet.

Valik aitab vabatahtlikel saada kõnealuses valdkonnas konkreetne töökogemus, parandada nende pädevust lähetuste kaudu, suurendab nõudlust nende järele, parandab vabatahtlike tulevasi töövõimalusi ning suurendab kiirreageerimisvõimet humanitaarabi valdkonnas. Samuti võib see julgustada neid ELi kodanikke, kes soovivad väljendada oma solidaarsust, osaleda vabatahtlikus tegevuses ja panustada konkreetselt humanitaarabi andmisse (sealhulgas need kodanikud, kel muidu oleks vähem võimalusi). ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustik pakuks kontaktivõimalusi ka neile, kes soovivad alustada tegevust humanitaarabi valdkonnas. See valik pakuks kultuuriga seonduvaid eeliseid, kuna vabatahtlikel on võimalus tutvuda erinevate kultuuride ja elamisviisidega.

Vabatahtliku korpuse otsene kohalolek ja toetus kohalikes kogukondades on keskne ja otsene viis ELi solidaarsuse väljendamiseks ja ELi nähtavuse suurendamiseks, eeskätt siis, kui see põimub asjakohase koolitusega, mis tagab, et vabatahtlikud annavad märkimisväärse ja positiivse panuse.

Valik 3 ei tugevdaks mitte ainult vabatahtliku tegevuse valdkonda või toetaks Euroopa vabatahtlikke, vaid selles sisalduks kõik vajalik, et tagada vabatahtlike tulemuslik panus humanitaarabioperatsioonidesse kolmandates riikides, ning seeläbi edeneks humanitaarabi üldine tõhusus ja kvaliteet.

Valiku 3 rakenduskulud oleksid ligikaudu 210 miljonit eurot ajavahemikus 2014−2020.

Valik 4

Käesoleva valiku iga osa kuulub komisjoni haldusalasse. See tähendab, et komisjon kontrollib vabatahtlike koolitamist ja registri loomist samal tasemel kui valikus 3. Mis puutub lähetamisse, siis komisjon või amet kontrollivad vabatahtlike lõplikku valikut ja lähetamist, ning väljavalitud vabatahtlikud kaasatakse seejärel kohapealsetesse humanitaarabiprojektidesse. Komisjoni võimalik mõju ELi nähtavusele ja vabatahtliku korpuse nn turustamisele oleks sama kui valikus 3.

Valik 4 tähendaks vabatahtliku korpuse vabatahtlike rahalise toetuse haldamise muutmist võrreldes humanitaarabitöötajatega, keda praegu rahastatakse ELi humanitaarabi partnerluste kaudu. Muutus tähendaks komisjonile inimressurssidega seonduvaid täiendavaid kulusid. Komisjoni talitustelt ei oodata samasugust võimendavat mõju ja võimalusi vabatahtlikke kohapeale lähetada ning humanitaarabi valdkonna partnerorganisatsioonid võivad tunda end vähemal määral vastutavad, ja see võib takistada lähetuste tõhusust ja vähendada motivatsiooni parandada humanitaarabi valdkonna vabatahtliku tegevuse kvaliteeti. Selle muutuse tasakaalustamiseks oleks soovitav võtta kasutusele selge sisejuhtimise struktuur ja igapäevane sidepidamine, millega tagada, et vabatahtlik korpus on hästi integreeritud ELi humanitaarabi andmisesse. Tõenäoline on, et vabatahtliku korpuse meetmete ulatuse määr jääb madalamaks kui valiku 4 raames.

Arvestades aga piiratud suutlikkust on tõenäoline, et sellise haldamisviisiga oleks raske pakkuda senisest rohkem lähetusvõimalusi. Lähetuste väiksem ulatus aga tähendaks piiratumat kasu vastuvõtvatele kogukondadele ja valdkonna üldisele suutlikkusele. Samuti vähendaks otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine ELi kodanike võimalusi osaleda vabatahtlikus tegevuses.

Kui hoida valiku 4 rakenduskulud ajavahemikus 2014−2020 mitmeaastase finantsraamistiku olemasoleva eelarve piirides (210 miljonit eurot), oleks lähetatavaid vabatahtlikke 60 % vähem.

Valikute võrdlus

Nelja poliitikavaliku võrdlemisel tuleb silmas pidada seda, et eesmärkide ulatus suureneb iga valikuga, st liigutakse kõige väiksema ulatusega valikult (valik 1) laiaulatusliku ja otseselt hallatava valikuni (valik 4). Valikute võrdlemisel hinnatakse seda, mil määral aitavad ulatuslikumad valikud erieesmärkide täitmisele rohkem kaasa. Seejärel saab seda hindamist võrrelda ulatuslikemate valikute suuremate kuludega. Samuti on erinevate valikute erinev ulatus seotud eri riskidega tegeliku rakendamise ajal.

Tabelis esitatakse kokkuvõtlikult valikute võrdlus. Selleks kasutatakse punktisüsteemi, milles punktid +, ++ või +++ vastavad väikesele, keskmisele või suurele positiivsele mõjule. Mõned punktid on asetatud sulgudesse, mis tähendab, et hindamine on seotud suurema ebakindlusega. Samuti on tabelis esitatud nelja valiku rakendamise kogukulud, mis võimaldab hinnata ligikaudset kulutasuvust.

|| Põhistsenaarium || Valik 1 || Valik 2 || Valik 3 || Valik 4

Erieesmärgid || || || || ||

Parandada liidu suutlikkust humanitaarabi andmisel || (+) || (+) || ++ || +++ || ++

Parandada vabatahtlike oskusi ja pädevust ning nende töötingimusi || (+) || (+) || ++ || +++ || ++

Parandada liidu humanitaarsete väärtuste nähtavust || (+) || (+) || + || +++ || +++

Parandada kolmandate riikide vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust || - || - || + || +++ || +++

Tugevdada vabatahtliku tegevuse sidusust liikmesriikides, eesmärgiga parandada Euroopa kodanike võimalusi osaleda humanitaarabioperatsioonides || - || (+) || (++) || ++ || (+)

Parandada vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamis- ja valikukriteeriume || + || ++ || ++ || +++ || +++

Rakenduskulud 2014−2020 || || 3 miljonit eurot || 52 miljonit eurot || 210 miljonit eurot || 212 miljonit eurot

Lähetatud vabatahtlike arv || - || - || - || 9,604 || 7,045

Kokkuvõtvalt võib öelda, et valikul 1 oleks piiratud mõju eesmärkidele ja see mõju sõltub sellest, kuidas vabatahtlikud organisatsioonid võtavad kasutusele normid ja kas nad soovivad osaleda sertifitseerimismehhanismides. Valik 2 parandaks vabatahtlike kvalifikatsiooni ning looks tingimused tõhusamateks lähetusteks ja vabatahtlike suuremaks panuseks humanitaarabi valdkonda. Kõnealune valik aga ei taga seda, et vabatahtlike omandatud oskused rakenduksid kohalike kogukondade teenistusse. Valik 3 ei tugevdaks mitte ainult vabatahtliku tegevuse valdkonda ja toetaks Euroopa vabatahtlikke, vaid selles sisalduks kõik vajalik, et tagada vabatahtlike tulemuslik panus kolmandates riikides toimuvatesse humanitaarabioperatsioonidesse ning seeläbi edendatakse humanitaarabi üldist tõhusust ja kvaliteeti. Valikuga 4 kaasneksid märkimisväärselt suuremad kulud ja piiratud lähetusvõimalused eelarve haldamise piirangute tõttu ning sellega jääksid kasutamata partnerlusel põhinevast rakendamismeetodist tulenevad võimalused.

Nendel põhjustel on eelistatav valik 3.

järelevalve ja hindamine

Järelevalve

Püsiva järelevalvesüsteemi abil jälgitakse programmi eesmärkide järkjärgulist saavutamist. See põhineb mitmetel näitajatel, mida rakendusamet süstemaatiliselt kogub ja mõõdab. Järelevalvesüsteem võimaldab jälgida programmi tegevuseesmärkide saavutamise taset, annab viiteid eesmärkide saavutamise kohta ja suuniseid, kuidas võiks programmi rakendamist saadud kogemuse valguses kohandada.

Hindamine

Programmi vahehindamine viiakse läbi kolme aasta möödumisel tegevuse algusest. Lõpphindamine toimub programmi lõpus. Programmi teatavaid aspekte käsitlevaid täiendavaid hindamisuuringuid võib algatada programmi rakendamise mis tahes etapis, kui peaks osutuma vajalikuks programmi teatavaid osi kohandada või ümber kujundada.