SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ[1].

1.2.        Õiguslik taust

Määrus (EÜ) nr 998/2003 viidi kontrolliga regulatiivmenetlusega kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 219/2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas[2].

Seda muudeti hiljem põhjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 438/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid,[3] eelkõige selleks, et pikendada määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklites 6, 8 ja 16 ette nähtud üleminekukorda kuni 31. detsembrini 2011.

Määrus viidi osaliselt kooskõlla ka Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL). Määrusele (EL) nr 438/2010 lisatud avalduses tegi komisjon ettepaneku vaadata määrus (EÜ) nr 998/2003 tervikuna läbi, pöörates eelkõige tähelepanu delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide küsimustele.

Määruses (EL) nr 998/2003 on samuti sätestatud, et alates 3. juulist 2011, st pärast kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 ettenähtud kaheksa-aastase üleminekuperioodi lõppu, saab lemmikloomana peetavaid koeri, kasse ja valgetuhkruid identifitseerida vaid elektrooniliselt. Kui loomal on selgelt loetav tätoveering, mis on tehtud enne 3. juulit 2011, siis loetakse see loom siiski vastavalt kõnealusele määrusele identifitseerituks.

Kuna kõnealune üleminekukord ja -periood on lõppenud ning määrusega (EÜ) nr 998/2003 ette nähtud loomatervishoiunõuete ELTLiga kooskõlla viimise tõttu on vaja teha arvukaid muudatusi viisil, mis oleks tavakodanikele piisavalt selge ja kättesaadav, tuleks kõnealune määrus tunnistada kehtetuks ja asendada see käesoleva ettepanekuga.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Kuna käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on viia määrus (EÜ) nr 998/2003 kooskõlla ELTLi artiklitega 290 ja 291 ning selgitada määruse teatavaid aspekte, ei ole märkimisväärset mõju oodata. Seega ei olnud arutelude korraldamine ega mõjuhinnangu koostamine vajalik.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on tunnistada määrus (EÜ) nr 998/2003 kehtetuks ja asendada see käesoleva määruse ettepanekuga, millega

a)      kohandatakse komisjonile määrusega (EÜ) nr 998/2003 antud volitused ELTLi artiklitega 290 ja 291;

b)      muudetakse tavakodanike jaoks selgemaks kord, mis hakkab kehtima pärast määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklites 6, 8 ja 16 ette nähtud üleminekukorra ja artikli 4 lõikes 1 ette nähtud üleminekuperioodi lõppu.

3.2.        Õiguslik alus

Ettepaneku peamine eesmärk on loomade ja inimeste tervise kaitsmine.

Kuna määruse (EÜ) nr 998/2003 aluseks oli Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37 ja artikli 152 lõike 4 punkt b, toetub ettepanek vastavalt ELTLi artikli 43 lõikele 2 ja artikli 168 lõikele 4.

3.3.        Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu liidu ainupädevusse.

Liikmesriikide meetmetega ei saa ettepaneku eesmärke piisavalt hästi saavutada. Selleks et vähendada pädevatele asutustele (ELi, liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutused) ja tavakodanikele langevat halduskoormust, säilitades samal ajal loomade ja inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse, on vaja liidu tasandil kehtestada loomatervishoiueeskirjad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes ühest liikmesriigist teise või kolmandast riigist liikmesriiki.

3.4.        Proportsionaalsuse põhimõte

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei ületa kõnealune meede eesmärgi saavutamiseks vajalikku.

Meetme vorm on kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Sellega tagatakse, et riiklikele ja ELi ametiasutustele ei kaasne mingeid kulusid seoses õigusnormide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisega.

3.5.        Vahendi valik

Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased, kuna meetme eesmärki saab kõige paremini saavutada üleliiduliste ühtsete eeskirjade abil (mis muu hulgas ka jõustuvad üheaegselt), millega tagatakse omanikuga kaasas olevate lemmikloomade vaba liikumine.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

5.           LISATEAVE

Kuna tegemist on Euroopa Majanduspiirkonda puudutava küsimusega, peaks õigusakt laienema ka EMP-le.

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse)[4], mis puudutab koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemist ja nende importimist, on viidatud määruse (EÜ) nr 998/2003 vastavatele sätetele.

Liidu õigusaktide järjepidevuse ja ühtsuse tagamiseks tuleks muuta direktiivi 92/65/EMÜ, et asendada viited määrusele (EÜ) nr 998/2003 viidetega kavandatavale õigusaktile.

Kaks ettepanekut tehakse koos, et need saaks ühel ajal vastu võtta.

2012/0039 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja ning artikli 168 lõike 4 sissejuhatavat lauset ja punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruses (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiu nõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ,[7] on sätestatud loomatervishoiu nõuded, mida kohaldatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes ühest liikmeriigist teise ja kolmandast riigist liikmesriiki ning sellise liikumise puhul kohaldatavad kontrollimised. Eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise kaitse piisav tase seoses kõnealusest mittekaubanduslikust liikumisest lähtuvate riskidega ning kõrvaldada põhjendamatud takistused selliselt liikumiselt.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 438/2010[8], millega muudeti määrust (EÜ) nr 998/2003, lisatud avalduses tegi komisjon ettepaneku vaadata määrus (EÜ) nr 998/2003 tervikuna läbi, pöörates eelkõige tähelepanu delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide küsimustele. Seoses aluslepingu jõustumisega on vaja kohandada komisjonile määrusega (EÜ) nr 998/2003 antud volitused kõnealuse lepingu artiklitega 290 ja 291. Võttes arvesse, et määruses (EÜ) 998/2003 sätestatud loomatervishoiueeskirjadesse on vaja teha mitmeid muudatusi ning tagamaks, et need muudatused oleksid tavakodanikule selged ja kättesaadavad, tuleks kõnealune määrus tunnistada kehtetuks ja asendada see käesoleva määrusega.

(3) Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt hästi saavutada käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada inimeste ja loomade tervishoiueeskirjad I lisas loetletud lemmikloomaliikide mittekaubandusliku liikumise suhtes, et vältida ja minimeerida kõnealusest liikumisest tulenevaid ohte inimeste ja loomade tervisele ,on seda parem teha liidu tasandil, ja seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(4) Käesoleva määrusega kehtestatakse nende loomaliikide loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühtseid loomatervishoiunõudeid, kui neid loomaliike peetakse lemmikloomadena ja neid veetakse mittekaubanduslikel eesmärkidel. Loetelu koostamisel tuleb arvesse võtta nende vastuvõtlikkust marutaudile või nende rolli selle haiguse epidemioloogias.

(5) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse)[9] on muu hulgas sätestatud loomatervishoiueeskirjad, mida kohaldatakse koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemise ja nende importimise suhtes, kuna tegemist on marutaudile vastuvõtlike liikidega. Kuna kõnealuseid liike peetakse lemmikloomadena ning nad reisivad sageli koos omanikuga mittekaubanduslikel eesmärkidel liitu ja liidu piires, tuleks käesoleva määrusega kehtestada loomatervishoiueeskirjad, mida kohaldatakse nende liikide mittekaubanduslikul eesmärgil liikmesriikidesse. toomise suhtes Need liigid on loetletud I lisa A osas.

(6) Samuti tuleks kehtestada õiguslik raamistik nende loomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavate eeskirjade jaoks, kes ei ole marutaudile vastuvõtlikud ja kes ei mängi selle haiguse epidemioloogias suurt rolli ning kelle suhtes kohaldataks juhul, kui neid ei peetaks lemmikloomadena, muid liidu õigusakte, sealhulgas toiduloomi käsitlevaid õigusakte. Need liigid on loetletud käesoleva määruse I lisa B osas.

(7) I lisa B osas esitatud loetelu peaks hõlmama ka selgrootuid, välja arvatud mesilased ja kimalased, keda on käsitletud direktiivis 92/65/EMÜ, ning molluskeid ja koorikloomi, keda on käsitletud direktiivis 2006/88/EÜ[10]. Hõlmata tuleks ka direktiivi 2006/88/EÜ kohaldamisalast välja jäävad dekoratiivsed veeloomad, keda kasvatatakse mittekaubanduslikes akvaariumides, ning kahepaiksed ja roomajad.

(8) Loetelu peaks veel hõlmama kõiki linnuliike, välja arvatud direktiivi 92/65/EMÜ ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta)[11] hõlmatud kodulinnud, ning närilisi ja koduküülikuid.

(9) Kuni ei ole kehtestatud liidu eeskirju B osas loetletud lemmikloomade mittekaubanduslikul eesmärgil liikumiseks kolmandatest riikidest või territooriumidelt liikmesriiki, peaksid liikmesriigid liidu õigusaktide järjepidevuse huvides kohaldama sellise liikumise suhtes kehtivaid riigisiseseid eeskirju tingimusel, et need ei ole rangemad, kui nende loomade kaubandusliku importimise suhtes kohaldatavad eeskirjad.

(10) Vastupidiselt ja piiramata direktiivi 92/65/EMÜ artikli 3, artikli 9 lõike 3 ja artikli 10a kohaldamist ei tohiks liikmesriigid kehtestada loomatervishoiueeskirju B osas loetletud lemmikloomade mittekaubanduslikuks liikumiseks ühest liikmesriigist teise, välja arvatud juhul, kui sellist liikumist käsitlevad eeskirjad on kehtestatud kooskõlas käesoleva määrusega.

(11) Kuna B osas loetletud liikidesse kuuluvad loomad võivad kuuluvad erikaitset vajavatesse liikidesse, tuleks käesolevat otsust kohaldada nii, et see ei piiraks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta otsuse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel)[12] kohaldamist.

(12) Selleks et teha selget vahet mittekaubandusliku liikumise ning direktiivis 92/65/EMÜ sätestatud loomatervishoiu nõuetega hõlmatud koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemise ning nende kolmandatest riikidest Euroopa Liitu importimise vahel, tuleks käesolevas määruses määratleda lemmikloomad ning samuti selliste loomade mittekaubanduslik liikumine kui liikumine, millel ei ole ei otsest ega kaudset kasumi saamise ega omandiõiguse üleandmise eesmärki.

(13) Marutaudi olukorra paranemine liidus ajendas Iirimaad, Maltat, Rootsit ja Ühendkuningriiki tühistama kohustuslikku kuuekuulist karantiiniperioodi, mida nad olid kohaldanud aastakümneid teatavate nende territooriumile sisse toodud lemmikloomade suhtes, ning asendama selle vähem piirava süsteemiga, mis annab samaväärse kaitsetaseme, kui on sätestatud määruses (EÜ) nr 998/2003. Need liikmesriigid on loetletud määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa A osas ning nad kohaldasid kuni 31. detsembrini 2011 teistest liikmesriikidest ning teatavatest kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit lemmikloomadest koerte ja kasside suhtes lisaks kehtiva marutaudivastase vaktsineerimise nõudele ka selle tõhususe sisenemiseelset kontrollimist kooskõlas riigisiseste eeskirjadega.

(14) Määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 1. jaos on sätestatud loetelu ülejäänud liikmesriikidest, sealhulgas riikidest ja territooriumidest, mida kõnealuse määruse tähenduses loetakse nende liikmesriikide osaks, sest kõnealuse määruse I lisas loetletud liiki kuuluvate loomade suhtes kohaldatakse riigisiseseid liikumise tingimusi, või mida peetakse liikmesriikidega võrreldavaks, kui neid loomi veetakse mittekaubanduslikel eesmärkidel liikmesriikide ning nende riikide ja territooriumide vahel.

(15) Aluslepingu artikli 355 lõike 5 punktis c ning nõukogu 12. märtsi 1973. aasta määruses (EMÜ) nr 706/73 Kanalisaarte ja Mani saare suhtes kohaldatava põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva ühenduse korra kohta[13] on sätestatud, et ELi veterinaaria-alaseid õigusakte kohaldatakse nimetatud saarte suhtes, mida määruse (EÜ) nr 998/2003 kohaldamisel käsitletakse Ühendkuningriigi osana.

(16) Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 998/2003 ette nähtud üleminekukorra lõppemist ning liidu õigusaktide selguse huvides, tuleks käesoleva määruse II lisas esitada liikmesriikide loetelu, mis hõlmaks ka Iirimaad, Maltat, Rootsit ja Ühendkuningriiki, liikmesriikide osaks loetavaid territooriume ja Gibraltarit, ning muuta selgemaks loomatervishoiu tingimused, mida kohaldatakse I lisa A osas loetletud lemmikloomaliikide mittekaubanduslikul liikumisel ühest liikmesriigist teise ning kolmandast riigist ja territooriumilt liikmesriiki.

(17) Määrusega (EÜ) nr 998/2003 on ka ette nähtud, et üleminekuperioodil, peetakse I lisa A ja B osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi identifitseerituks, kui neil on selgelt loetav tätoveering või elektrooniline identifitseerimisvahend (mikrokiip). Seega tuleks käesolevas määruses muuta selgemaks I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade märgistamise eeskirjad, sealhulgas märgistamist teostavate isikute kvalifikatsioonile esitatavad nõuded pärast üleminekuperioodi lõppemist 3. juulil 2011.

(18) Määruse (EÜ) nr 998/2003 Ia lisas on sätestatud lemmikloomade elektroonilise identifitseerimise tehnilised nõuded. Need tehnilised nõuded vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ning need nõuded tuleks kehtestada ilma neisse suuremaid muudatusi tegemata ka käesoleva määruse III lisas.

(19) Inimeste ja I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade tervise kaitsmiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus võtta tervishoiualaseid ennetusmeetmeid ka muude haiguste ja nakkuste korral kui marutaud. Need meetmed peaksid toetuma kinnitatud teaduslikule teabele ning neid tuleks kohaldada proportsionaalselt ohuga, mida nendest haigustest või nakkustest ohustatud loomade mittekaubanduslik liikumine võib inimeste ja loomade tervisele avaldada. Meetmed peaksid hõlmama liikmesriikide ja nende osade kategooriatesse jaotamise eeskirju, menetlusi, mille alusel tervishoiualaste ennetusmeetmete kasutamist taotlevad liikmesriigid selgitavad jooksvalt nende meetmete võtmise põhjusi, tervishoiualaste ennetusmeetmete taotlemise ja dokumenteerimise tingimusi ja vajadusel nende kohaldamisel tehtavaid erandeid. Liikmesriikide ja nende osade kategooriatesse jaotamise eeskirjade järgi koostatud liikmesriikide ja nende osade loetelu tuleks esitada ka rakendusaktis, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määrusega.

(20) I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine enne nende kolmekuuseks saamist ei pruugi anda kaitsvat immuunsust emalt pärinevate antikehade tõttu. Seepärast ei soovita vaktsiinide tootjad vaktsineerida alla kolme kuu vanuseid loomi. Selleks et lubada I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate marutaudi vastu vaktsineerimata noorte lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist, tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavad ettevaatusabinõud ning anda liikmesriikidele võimalus lubada ainult nendele tingimustele vastavate loomade toomist oma territooriumile.

(21) Lihtsustamaks I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise tingimusi liikmesriikide vahel, kelle marutaudiolukord on ühtemoodi soodne, tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus teha erandeid marutaudivastase vaktsineerimise nõudest. Need meetmed peaksid toetuma kinnitatud teaduslikule teabele ning neid tuleks kohaldada proportsionaalselt ohuga, mida marutaudist ohustatud loomade mittekaubanduslik liikumine võib inimeste ja loomade tervisele avaldada. Meetmed peaksid hõlmama liikmesriikide ja nende osade kategooriatesse jaotamise eeskirju ning menetlusi, mille alusel erandit taotlevad liikmesriigid selgitavad jooksvalt erandi tegemise põhjusi. Samuti tuleks ette näha, et liikmesriikide ja nende osade kategooriatesse jaotamise eeskirjade järgi koostatud liikmesriikide ja nende osade loetelu tuleks esitada ka rakendusaktis, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määrusega.

(22) Määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos loetletud riigid ja territooriumid kohaldavad liikmesriikide kohaldatavatele eeskirjadele sarnaseid eeskirju, samas kui kõnealuse määruse II lisa C osas loetletud riigid ja territooriumid järgivad kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud kriteeriume. Seega tuleks esitada need loetelud ilma neisse suuremaid muudatusi tegemata rakendusaktis, mis võetakse vastu üks aasta pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Käesolevas määruses tuleks siiski sätestada, et määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos ja C osas loetletud riikide ja territooriumide loetelu kohaldamist jätkatakse ka käesoleva määruse kohaldamisel kuni rakendusakti jõustumiseni.

(23) Määruses (EÜ) nr 998/2003 on kehtestatud teatavad nõuded lemmikloomade mittekaubanduslikuks toomiseks liikmesriikidesse teistest liikmesriikidest ja kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos ja C osas loetletud riikidest või territooriumidelt ning need hõlmavad muu hulgas kõnealuste lemmikloomade kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist vaktsiinidega, mis vastavad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu vastavas peatükis kehtestatud miinimumstandarditele või millele on antud müügiluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta[14] või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet[15]. Need vaktsiinid on osutunud tõhusaks loomade kaitsmisel marutaudi eest ning nende kasutamine on üks määruse (EÜ) nr 998/2003 Ib lisas kehtestatud marutaudivastase vaktsineerimise kehtivuse nõuetest. Need nõuded tuleks kehtestada ilma neisse suuremaid muudatusi tegemata ka käesoleva määruse IV lisas.

(24) Määrusega (EÜ) 998/2003 on selle II lisa C osas loetlemata kolmandatest riikidest ja territooriumidelt liikmesriiki toodavate lemmikloomade suhtes kehtestatud rangemad tervishoiunõuded. Need nõuded sisaldavad looma marutaudivastase vaktsineerimise tõhususe kontrollimist antikehade tiitrimise teel laboris, mis on saanud heakskiidu vastavalt nõukogu 20. märtsi 2000. aasta otsusele 2000/258/EÜ, millega määratakse eriinstituut, mis vastutab marutaudivastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest[16]. Seega tuleks see nõue säilitada käesoleva määruse V lisas ning lisada tingimus, et test tuleb teha vastavalt OIE maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu asjaomases peatükis esitatud meetoditele.

(25) Mittekaubanduslikul eesmärgil liikmesriiki toodavate I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomadega kaasas olevad identifitseerimisdokumendid on vajalikud selleks, et näidata vastavust käesoleva määruse nõuetele. Seega tuleks käesolevas määruses kehtestada identifitseerimisdokumentide väljastamise tingimused ning nende sisu-, kehtivus- ja vorminõuded.

(26) Käesolev määrus peaks võimaldama liikmesriikidel lubada I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikku toomist nende territooriumile, kui nende loomadega on kaasas sellises kolmandas riigis või territooriumil väljastatud identifitseerimisdokument, kus kohaldatakse liikmesriikides kohaldatavate eeskirjadega samaväärseid nõudeid. Samuti peaks see andma liikmesriikidele võimaluse lubada pärast lemmikloomade ajutist viimist kolmandasse riiki või territooriumile nende mittekaubanduslikku toomist oma territooriumile, kui nendega on kaasas liikmesriigis väljastatud identifitseerimisdokument ja kui tingimused nende loomade tagasitoomiseks asjaomastest kolmandatest riikidest või territooriumidelt olid täidetud enne looma liidust lahkumist.

(27) Määrus peaks andma liikmesriikidele ka võimalus lubada kiire lahkumise vajaduse korral I lisas loetletud liikidesse kuuluvate ja käesoleva määruse tingimustele mittevastavate lemmikloomade vahetut toomist oma territooriumile tingimusel, et loataotlus on juba varem esitatud ja sihtliikmesriigi poolt rahuldatud ning et määruse nõuete täitmiseks rakendatakse tähtajalist karantiini ametliku järelevalve all. Pidades silmas loomade tervisele avalduda võivaid ohte, kui liitu tuuakse loomad, kes ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele, peaks sellise loa olemasolu vaatamata kiire lahkumise vajadusele olema hädavajalik.

(28) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle,[17] ning nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ,[18] ei kohaldata mittekaubanduslikul eesmärgil reisijaga kaasas olevate lemmikloomade veterinaarkontrolli suhtes.

(29) Selleks et liikmesriigid saaksid kontrollida käesolevas määruses kehtestatud nõuete täitmist ning võtta vajalikke meetmeid, tuleks käesoleva määrusega panna lemmiklooma transportivale isikule kohustus esitada looma mittekaubanduslikul eesmärgil liikmesriiki toomise või transportimise korral nõutav identifitseerimisdokument ning näha ette lemmiklooma mittekaubanduslikul eesmärgil ühest liikmesriigist teise toomise korral pisteline dokumentide ja identsuse kontroll. Määrusega tuleks liikmesriikidelt nõuda mittekaubanduslikul eesmärgil kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki toodavate lemmikloomade dokumentide ja identsuse süsteemset kontrollimist määratud sisenemispunktides. Kontrollimine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks[19].

(30) Lisaks sellele tuleks käesoleva määrusega kehtestada kaitsemeetmed ohtude haldamiseks, mida lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine võib põhjustada inimeste ja loomade tervisele.

(31) Selleks et anda kodanikele selget ja kättesaadavat teavet I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku toomise suhtes liitu, tuleks esitada liikmesriikidele nõue teha kõnealune teave, eelkõige asjaomased siseriiklikud sätted, avalikkusele kättesaadavaks ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.

(32) Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine, tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses eeskirjadega erandite tegemiseks teatavatest nõuetest, mida kohaldatakse I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes liikmesriikide vahel, kelle olukord seoses marutaudi esinemisega I lisa A osas loetletud lemmikloomaliikidel on samaväärne; I lisa B osas loetletud lemmikloomaliikide märgistamise liigispetsiifiliste erinõuetega ja I lisas loetletud lemmikloomaliike ohustavate muude haiguste ja nakkuste kui maurtaudi puhul võetavate liigispetsiifiliste tervishoiualaste ennetusmeetmetega ning samuti seoses eeskirjade kehtestamisega, millega piiratakse mittekaubandusliku liikumise ajal omanikuga kaasas olevate I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade arvu ning kõnealuse määruse II–V lisa muutmiseks. Eriti oluline on, et komisjon peaks ettevalmistustöö käigus vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.            Selliste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33) Lisaks sellele tuleks komisjonile anda volitus võtta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui on oht inimeste või loomade tervisele, kiirmenetluse teel vastu delegeeritud õigusakte seoses tervishoiualaste ennetusmeetmetega muude haiguste või nakkuste vastu kui marutaud, mis võivad ohustada I lisas loetletud lemmikloomaliike.

(34) Selleks et tagada kõnealuse määruse rakendamise ühtsed tingimused seoses loeteluga liikmesriikide või nende osade kohta, mis on kategooriatesse jaotatud kooskõlas tingimustega erandite tegemiseks teatavatest nõuetest, mida kohaldatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes liikmesriikide vahel, kelle olukord seoses I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomadega on samaväärne, ja kooskõlas eeskirjadega tervishoiualaste ennetusmeetmete võtmiseks muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi vastu tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et koostada riikide ja territooriumide loetelu teatavatest mittekaubandusliku liikumise tingimustest erandite tegemiseks ja I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomadega nende liikumisel ühest liikmesriigist teise või kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki kaasas oleva identifitseerimisdokumendi näidis, kehtestada marutaudi esinemise või leviku korral võetavad kaitsemeetmed ja eeskirjad teabenõuete ühtseks kohaldamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[20].

(35) Komisjon peaks võtma vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid, millega ajakohastatakse teatavatest mittekaubandusliku liikumise tingimustest erandite tegemiseks koostatud kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, ja et võtta marutaudi esinemise või leviku korral inimeste ja loomade tervise kaitseks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel meetmeid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik.

(36) Mitmes liikmesriigis on tuvastatud, et määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud eeskirju ei täideta. Seega on vaja, et liikmesriigid sätestaksid eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta.

(37) Komisjoni 26. novembri 2003. aasta otsusega 2003/803/EÜ, millega kehtestatakse näidispass koerte, kasside ja valgetuhkrute ühendusesiseseks liikumiseks,[21] on kehtestatud näidispass koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumiseks ühest liikmesriigist teise, nagu on ette nähtud määruses (EÜ) nr 998/2003. Kõnealusele näidispassile vastavad identifitseerimisdokumendid peaksid teatavatel tingimustel jääma kehtivaks looma terveks eluajaks, et vähendada omanike haldus- ja finantskoormust.

(38) Komisjoni 15. detsembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/874/EL, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide ja territooriumite loetelu, millest on lubatud koerte, kasside ja valgetuhkrute import ning rohkem kui viie koera, kassi ja valgetuhkru mittekaubanduslik liikumine Euroopa Liitu, ning näidissertifikaadid kõnealuste loomade impordiks ja mittekaubanduslikuks liikumiseks Euroopa Liitu,[22] on kehtestatud veterinaarsertifikaadi näidis, millega kinnitatakse, et kuni viie koera, kassi ja valgetuhkru mittekaubanduslik liitu toomine on toimunud kooskõlas määruse (EÜ) nr 998/2003 nõuetega. Selleks et anda liikmesriikidele aega käesoleva eeskirjaga kehtestatud uute eeskirjadega kohaneda, peaks kõnealune näidissertifikaat jääma teatavatel tingimustel kehtivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK: ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrollimise eeskirjad.

Artikkel 2 Kohaldamisala

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes ühest liikmesriigist teise või kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki

2.           Käesoleva määruse kohaldamine ei piira:

a)      määruse (EÜ) nr 338/97 kohaldamist;

b)      liikmesriikide selliste meetmete kohaldamist, mis on võetud teatavat liiki või tõugu lemmikloomade liikumise piiramiseks muudel kui loomatervishoiunõuetega seotud kaalutlustel.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „mittekaubanduslik liikumine” – liikumine, millel ei ole ei otsest ega kaudset rahalise tulu saamise ega omandiõiguse üleandmise eesmärki;

b)           „lemmikloom” – I lisas loetletud liiki kuuluv loom, kes liigub mittekaubanduslikul eesmärgil oma omaniku või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isikuga, ja kes jääb kõnealuse mittekaubandusliku liikumise käigus omaniku või sellise isiku vastutada;

c)           „omanik” – füüsiline isik, kelle oma lemmikloom on;

d)           „mikrokiip” – üksnes lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisvahend;

e)           „identifitseerimisdokument” – dokument, mis võimaldab lemmiklooma eksimatult identifitseerida ja kontrollida tema tervisliku seisundi vastavust käesoleva määruse nõuetele;

f)            „liikmesriigid” – II lisas loetletud riigid ja territooriumid;

g)           „reisija sisenemispunkt” – liikmesriigi määratud registreerimisala artikli 36 lõike 1 kohaldamiseks.

Artikkel 4 Üldised kohustused

Käesoleva määruse loomatervishoiunõuetele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist ei keelata, piirata ega takistata muudel loomatervishoiu kaalutlustel, kui vaid nendel, mis on tingitud käesoleva määruse rakendamisest.

II PEATÜKK LEMMIKLOOMADE LIIKMESRIIKIDEVAHELISE MITTEKAUBANDUSLIKU LIIKUMISE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED

Artikkel 5 I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad tingimused

I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi tohib ühest liikmesriigi teise viia vaid järgmistel tingimustel:

a)           loomad on märgistatud kooskõlas artikli 16 lõikega 1;

b)           loomad on saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab IV lisas esitatud kehtivusnõuetele;

c)           loomad vastavad vajaduse korral muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi tarbeks võetud tervishoiualastele ennetusmeetmetele, mis on esitatud;

i)       käesoleva määruse artikli 18 lõikes 1 või

ii)       vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 5 lõike 1 teisele lõigule;

d)           loomaga on kaasas nõuetekohaselt täidetud identifitseerimisdokument, mis on väljastatud artikli 20 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 6 Erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate noorte lemmikloomade puhul

Erandina artikli 5 punktist b võivad liikmesriigid lubada marutaudi vastu vaktsineerimata alla kolme kuu vanuste lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist, kui neil on kaasas nõuetekohaselt täidetud ja artikli 20 kohaselt väljastatud identifitseerimisdokument, või

a)           omanik või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutsev füüsiline isik esitab tõendid, et nad on olnud kogu aeg looma sünnikohas ning loomal ei ole olnud kokkupuudet marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate metsloomadega, kes võisid olla marutaudis, või

b)           loomad on koos oma emaga, kellest nad veel sõltuvad, ning on esitatud tõendid, et ema on enne poegimist saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab IX lisas sätestatud kehtivusnõuetele.

Artikkel 7 Erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade puhul

1.           Erandina artikli 5 lõikest b võidakse I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate marutaudi vastu vaktsineerimata lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist lubada marutaudivabade liikmesriikide või nende osade vahel, kui nad täidavad eritingimused. Tagamaks vajalike meetmete olemasolu sellise erandi alusel toimuvaks mittekaubanduslikuks liikumiseks nõuetekohase loa andmiseks, volitatakse komisjoni võtma kooskõlas artikliga 41 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad sellise mittekaubandusliku liikumise lubamise eritingimusi.

2.           Lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud loa konkreetsed tingimused tuginevad piisavatele, usaldusväärsetele ja kinnitatud teaduslikele andmetele liikmesriikide või nende osade marutaudistaatuse hindamise kohta ning neid kohaldatakse proportsionaalselt inimeste ja loomade tervisele avalduva ohuga, mis on seotud I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate marutaudist ohustatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumisega.

3.           Samal eesmärgil võivad lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktid sisaldada veel järgmist:

a)      eeskirju liikmesriikide või nende osade kategooriatesse jaotamiseks nende marutaudistaatust käsitlevate varasemate andmete ning nende marutaudi seire- ja aruandlussüsteemide alusel;

b)      tingimusi, mis liikmesriikidel tuleb täita, et neil oleks võimalik saada lõikes 2 osutatud luba.

Artikkel 8 Loetelu liikmesriikidest või nende territooriumi osadest, mis jaotatakse kategooriatesse kooskõlas artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu loetelud liikmesriikidest või nende territooriumi osadest, mis vastavad artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud eeskirjadele liikmesriikide ja nende osade kategooriatesse jaotamise kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 9 I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad tingimused

1.           I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi tohib ühest liikmesriigi teise viia vaid siis, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

a)      nad on märgistatud või kirjeldatud vastavalt artikli 16 lõikele 2;

b)      nad vastavad muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi ennetamiseks võetud tervishoiualastele meetmetele vastavalt artikli 18 lõikele 1;

c)      nendega on kaasas nõuetekohaselt täidetud identifitseerimisdokument, mis on väljastatud:

i)        kooskõlas artikliga 28;

ii)       artikliga 30 ette nähtud vormis.

2.           Lõikes 1 osutatud tingimusi kohaldatakse alates artikli 16 lõikega 2, artikli 18 lõikega 1 ja artikliga 30 ette nähtud asjaomaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kuupäevast.

III PEATÜKK LEMMIKLOOMADE MITTEKAUBANDUSLIKU LIIKUMISE SUHTES KOLMANDAST RIIGIST VÕI TERRITOORIUMILT LIIKMESRIIKI KOHALDATAVAD TINGIMUSED

Artikkel 10 I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad tingimused

I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi tohib kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki tuua vaid järgmistel tingimustel:

a)           loomad on märgistatud kooskõlas artikli 16 lõikega 1;

b)           loomad on saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab IV lisas esitatud kehtivusnõuetele;

c)           loomad on läbinud marutaudi antikehade tiitrimise testi, mis vastab V lisas esitatud kehtivusnõuetele;

d)           loomad vastavad tervishoiualastele ennetusmeetmetele, mis on vajaduse korral võetud muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi vastu

i)       käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 alusel või

ii)       vastavalt määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 5 lõike 1 teisele lõigule;

e)           loomaga on kaasas nõuetekohaselt täidetud identifitseerimisdokument, mis on väljastatud artikli 24 kohaselt.

Artikkel 11 Erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate noorte lemmikloomade puhul

1.           Erandina artikli 10 punktist b võivad liikmesriigid lubada marutaudi vastu vaktsineerimata alla kolme kuu vanuste lemmikloomade mittekaubanduslikku toomist artikli 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis loetletud kolmandast riigist või territooriumilt oma territooriumile, kui nendega on kaasas nõuetekohaselt täidetud ja artikli 24 kohaselt väljastatud identifitseerimisdokument, või

a)      omanik või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutsev füüsiline isik esitab tõendid, et nad on olnud kogu aeg lemmiklooma sünnikohas ning lemmikloomal ei ole olnud kokkupuudet marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate metsloomadega, kes võisid olla marutaudis, või

b)      loomad on koos oma emaga, kellest nad veel sõltuvad, ning on esitatud tõendid, et ema on enne poegimist saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab IV lisas sätestatud kehtivusnõuetele.

2.           Nende lemmikloomade hilisem mittekaubanduslik viimine teise liikmesriiki on siiski keelatud, välja arvatud juhul, kui see toimub kooskõlas artiklis 5 sätestatud tingimustega.

Artikkel 12 Erand lemmikloomade antikehade tiitrimise testi nõudest I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade puhul

Erandina artikli 10 punktist c ei nõuta antikehade tiitrimiste testi tegemist loomadele, kes tuuakse liikmesriiki:

a)           kas otse artikli 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis loetletud kolmandast riigist või territooriumilt või pärast viibimist vaid ühes või mitmes kõnealuses riigis või territooriumil, või

b)           artikli 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis loetletud kolmandast riigist või territooriumilt pärast nende transiiti läbi artikli 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis loetlemata kolmanda riigi või territooriumi, tingimusel et omanik või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutsev füüsiline isik esitab tõendid, et kõnealuse transiidi jooksul ei ole lemmikloomad kokku puutunud marutaudile vastuvõtlike liikidega ega väljunud transpordivahendist või rahvusvahelise lennujaama territooriumilt.

Artikkel 13 Kolmandate riikide või territooriumide loetelu koostamine artikli 12 kohaldamiseks

1.           Komisjon võtab rakendusaktiga [kuupäev lisatakse hiljem: aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu nende kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, kes on näidanud, et nad kohaldavad I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade suhtes II peatükis, käesolevas peatükis ja VI peatüki 2. jaos sätestatud nõuetega samaväärseid nõudeid.

2.           Komisjon võtab rakendusaktiga [kuupäev lisatakse hiljem: aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu nende kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, kes on näidanud, et nad täidavad I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade puhul vähemalt järgmisi tingimusi:

a)      marutaudijuhtumist pädevale asutusele teatamine on kohustuslik;

b)      tõhus marutaudi seire- ja aruandlussüsteem on olnud kasutusel vähemalt kaks aastat;

c)      nende veterinaarteenistuse struktuur ja korraldus on piisav, et tagada artikliga 26 ette nähtud ja artikli 24 kohaselt väljastatud veterinaarsertifikaatide kehtivus;

d)      marutaudi ennetamise ja tõrje meetmed on rakendatud, sealhulgas eeskirjad lemmikloomade importimiseks nendest kolmandatest riikidest või territooriumidelt;

e)      marutaudivastastele vaktsiinidele lubade andmise ja nende turustamise eeskirjad on ellu viidud.

3.           Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui on oht inimeste või loomade tervisele, võtab komisjon vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid, millega ajakohastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide ja territooriumide loetelu artikli 43 lõikes 3 osutatud korras

Artikkel 14 I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad tingimused

1.           I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi tohib kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki tuua vaid siis, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

a)      nad on märgistatud või kirjeldatud vastavalt artikli 16 lõikele 2;

b)      nad vastavad muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi ennetamiseks võetud tervishoiualastele meetmetele vastavalt artikli 18 lõikele 1;

c)      nendega on kaasas nõuetekohaselt täidetud identifitseerimisdokument, mis on väljastatud:

i)        kooskõlas artikliga 28:

ii)       artikliga 33 ette nähtud vormis.

2.           Lõikes 1 osutatud tingimusi kohaldatakse alates artikli 16 lõikega 2, artikli 18 lõikega 1 ja artikliga 33 ette nähtud asjaomaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kuupäevast.

3.           Kuni lõikes 2 osutatud delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmiseni kohaldatakse riigisiseseid eeskirju tingimusel, et:

a)      neid kohaldatakse proportsionaalselt inimeste ja loomade tervisele avalduva ohuga, mis on seotud I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate marutaudist ohustatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumisega;

b)      nad ei ole karmimad nõuetest, mida kohaldatakse kõnealust liiki loomade impordi suhtes kooskõlas direktiiviga 92/65/EMÜ.

Artikkel 15 Erand I lisas loetletud liikidesse kuuluvate loomade mittekaubandusliku liikumise tingimustest teatavate riikide vahel

Erandina artiklitest 10 ja 14 võib lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine jätkuda vastavalt nende riikide riigisisestele eeskirjadele järgmiste riikide vahel:

a)           San Marino ja Itaalia;

b)           Vatikan ja Itaalia;

c)           Monaco ja Prantsusmaa;

d)           Andorra ja Prantsusmaa;

e)           Andorra ja Hispaania;

f)            Norra ja Rootsi.

IV PEATÜKK MÄRGISTAMINE JA TERVISHOIUALASED ENNETUSMEETMED

1. jagu märgistamine

Artikkel 16 Lemmikloomade märgistamine

1.           I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvad lemmikloomad tuleb märgistada III lisas sätestatud tehnilistele nõuetele vastava mikrokiibi implanteerimise teel või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.

Kui kõnealune lemmikloom on märgistatud mikrokiibiga, mis ei vasta III lisa tehnilistele nõuetele, peavad omanikul või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutseval füüsilisel isikul olema selle lugemiseks vajalikud vahendid, et oleks võimalik kontrollida looma identiteeti vastavalt artikli 20 lõikele 2, artikli 24 lõikele 2, artiklile 35 ja artikli 36 lõikele 1.

2.           I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade märgistamisel või kirjeldamisel võetakse arvesse iga liigi eripära, et oleks tagatud ühene seos lemmiklooma ja tema vastava identifitseerimisdokumendi vahel.

Selleks et võtta arvesse I lisa B osas loetletud liikide eripära, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 41 selliste lemmikloomade märgistamise või kirjeldamise liigispetsiifiliste eeskirjade kohta.

Artikkel 17 Lemmikloomadele mikrokiibi paigaldajatelt nõutav kvalifikatsioon

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad miinimumkvalifikatsiooni kohta, mida nõutakse lemmikloomadele mikrokiibi paigaldajatelt.

2. jagu muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi ennetamiseks võetavad tervishoiualased meetmed

Artikkel 18 Tervishoiualased ennetusmeetmed ja nende kohaldamise tingimused

1.           Kui tervishoiualaste ennetusmeetmete võtmine inimeste või I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade kaitseks osutub vajalikuks nende lemmikloomade liikumise tõttu levida võivate muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi tõrjeks, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte neid haigusi või nakkusi käsitlevate liigispetsiifiliste tervishoiualaste ennetusmeetmete kohta kooskõlas artikliga 41.

Kiireloomulistel juhtudel, kui see on inimeste või loomade tervisele avalduva ohu tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 42 sätestatud korda.

2.           Lõike 1 kohase delegeeritud õigusaktiga lubatud liigispetsiifilised tervishoiualased ennetusmeetmed peavad põhinema piisavatel, usaldusväärsetel ja kinnitatud teaduslikel andmetel ning neid kohaldatakse proportsionaalselt ohuga, mida muudest haigustest ja nakkustest kui marutaudist ohustatud I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine võib inimeste ja loomade tervisele avaldada.

3.           Samal eesmärgil võivad lõikes 1 ette nähtud delegeeritud õigusaktid sisaldada veel järgmist:

a)      eeskirju liikmesriikide või nende osade kategooriatesse jaotamiseks vastavalt nende loomatervise staatusele ning seire- ja aruandlussüsteemidele muude haiguste ja nakkuste puhul kui marutaud;

b)      tingimusi, mis liikmesriikidel tuleb täita, et nad saaksid kohaldada lõikes 2 osutatud tervishoiualaseid ennetusmeetmeid.

c)      tingimusi lõikes 2 osutatud tervishoiualaste ennetusmeetmete kohaldamiseks ja dokumenteerimiseks enne I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist;

d)      tingimusi, mille korral võib teatavate konkreetsete asjaolude korral teha erandeid lõikes 2 osutatud tervishoiualaste ennetusmeetmete kohaldamisest.

Artikkel 19 Artikli 18 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide järgi kategooriatesse jaotatud liikmesriikide või nende territooriumi osade loetelu

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu selliste liikmesriikide või nende territooriumi osade loetelu, mis vastavad liikmesriikide ja nende osade kategooriatesse jaotamise eeskirjadele, nagu osutatud artikli 18 lõike 3 punktis a. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

V PEATÜKK IDENTIFITSEERIMISDOKUMENDID

1. jagu Identifitseerimisdokumendid I lisa a osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikuks liikumiseks ühest liikmesriigist teise

Artikkel 20 Identifitseerimisdokumendi väljastamine

1.           Artikli 5 punktis d osutatud identifitseerimisdokument peab

a)      olema väljastatud pädeva asutuse volitatud veterinaararsti poolt;

b)      dokumenteerima vastavust artikli 5 punktides a, b ja c ning vajaduse korral artikli 27 punkti b alapunktis ii esitatud nõuetele; nõuetele vastavust võib dokumenteerida rohkem kui ühes artikli 22 lõikes 1 esitatud vormi kohaselt koostatud identifitseerimisdokumendis.

2.           Vastavust artikli 5 punktis a esitatud märgistamisnõuetele kontrollitakse enne

a)      identifitseerimisdokumendi väljastamist vastavalt lõike 1 punktile a;

b)      kui vastavus lõike 1 punktis b osutatud nõuetele on dokumenteeritud.

Artikkel 21 Identifitseerimisdokumendis esitatav teave

1.           Artikli 5 punktis d osutatud identifitseerimisdokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)      mikrokiibi või tätoveeringu asukoht, paigaldamise või tegemise kuupäev ja sellele kantud tähtnumbriline kood;

b)      omaniku nimi, aadress ja allkiri;

c)      andmed marutaudivastase vaktsineerimise kohta;

d)      artikli 27 punkti b alapunktis ii sätestatud juhtudel marutaudi antikehade tiitrimise testi jaoks võetud vereproovi kuupäev;

e)      vastavus tervishoiualastele ennetusmeetmetele, mis on vajaduse korral võetud muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi vastu

i)        käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 alusel või

ii)       vastavalt määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 5 lõike 1 teisele lõigule;

f)       muu asjakohane teave looma märgistamise ja tervisestaatuse kohta.

2.           Identifitseerimisdokumendi väljastanud veterinaararst registreerib lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe ning säilitab seda vähemalt 10 aastat alates identifitseerimisdokumendi väljastamise kuupäevast.

Artikkel 22 Identifitseerimisdokumendi vorm

1.           Artikli 5 lõikes d osutatud identifitseerimisdokument on passi vormis ja vastab näidisele, mis võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga, ning sisaldab andmevälju artikli 21 lõikega 1 ette nähtud teabe lisamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt [kuupäevaks: kolm aastat pärast määruse jõustumist].

2.           Lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kehtestatakse nõuded samas lõikes nimetatud passi keelte ja kujunduse kohta.

3.           Lõikes 1 osutatud pass kannab numbrit, mis koosneb liikmesriigi ISO koodist, millele järgneb kordumatu tähtnumbriline kood.

Artikkel 23 Erand artikli 22 lõikega 1 ette nähtud identifitseerimisdokumendi vormist

1.           Erandina artikli 22 lõikest 1 lubavad liikmesriigid selliste lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist ühest liikmesriigist teise, kellega on kaasas identifitseerimisdokument, mis on väljastatud artikli 10 punkti e kohaldamiseks

a)      kooskõlas artikliga 24;

b)      artikli 26 lõikega 1 ette nähtud vormis.

2.           Vajaduse korral dokumenteeritakse vastavust artikli 5 punktis c esitatud nõuetele lõikes 1 osutatud identifitseerimisdokumendiga pärast seda, kui on toimunud artikli 36 lõikega 1 ette nähtud kontrollimine.

2. jagu Identifitseerimisdokumendid I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikuks liikumiseks kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki

Artikkel 24 Identifitseerimisdokumendi väljastamine

1.           Artikli 10 punktis e osutatud identifitseerimisdokumendil peab olema seerianumber ning:

a)      selle annab välja :

i)        lähetava kolmanda riigi ametlik veterinaararst tõendavate dokumentide põhjal või

ii)       lähetava kolmanda riigi pädeva ametiasutuse poolt selleks volitatud veterinaararst, misjärel on dokumendi kinnitanud pädev asutus;

b)      selles on dokumenteeritud vastavus artikli 10 punktides a–d esitatud nõuetele.

2.           Vastavust artikli 10 punktis a esitatud märgistamisnõuetele kontrollitakse enne:

a)      identifitseerimisdokumendi väljastamist vastavalt lõikele 1;

b)      artikli 10 punktide b, c ja d nõuetele vastavuse dokumenteerimist.

Artikkel 25 Identifitseerimisdokumendis esitatav teave

1.           Artikli 10 punktis e osutatud identifitseerimisdokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)      mikrokiibi või tätoveeringu asukoht, paigaldamise või tegemise kuupäev ja sellele kantud tähtnumbriline kood;

b)      omaniku või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isiku nimi ja aadress;

c)      andmed marutaudivastase vaktsineerimise kohta;

d)      kuupäev, mil võeti vereproov marutaudi antikehade tiitrimise testi jaoks;

e)      vastavus tervishoiualastele ennetusmeetmetele, mis on vajaduse korral võetud muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi vastu

i)        käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 alusel või

ii)       vastavalt määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 5 lõike 1 teisele lõigule;

f)       muu asjakohane teave looma märgistamise ja tervisestaatuse kohta.

2.           Artikli 10 punktis e osutatud identifitseerimisdokumendiga peab olema kaasas omaniku või tema nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isiku allkirjastatud kirjalik deklaratsioon, milles kinnitatakse, et lemmikloom tuuakse liitu mittekaubanduslikul eesmärgil.

Artikkel 26 Identifitseerimisdokumendi vorm

1.           Artikli 10 punktis e osutatud identifitseerimisdokument on veterinaarsertifikaadi vormis ja vastab näidisele, mis võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga, ning sisaldab andmevälju artikli 25 lõikega 1 ette nähtud teabe lisamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt [kuupäevaks: kolm aastat pärast määruse jõustumist].

2.           Lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kehtestatakse nõuded samas lõikes nimetatud veterinaarsertifikaadi keelte, kujunduse ja kehtivuse kohta.

Artikkel 27 Erand identifitseerimisdokumendi vormist

Erandina artikli 26 lõikest 1 lubavad liikmesriigid selliste lemmikloomade mittekaubanduslikku liikumist, kellega on kaasas artikli 22 lõikega 1 ette nähtud vormis identifitseerimisdokument, juhul kui:

a)           identifitseerimisdokument on väljastatud vastavalt artikli 13 lõikele 1 vastu võetud rakendusaktis loetletud riigis või territooriumil või

b)           kõnealused lemmikloomad sisenevad liikmesriiki pärast nende ajutist viimist või transiiti kolmandasse riiki või territooriumile ning pädeva asutuse volitatud veterinaararst on kirjalikult kinnitanud, et enne liidust lahkumist olid lemmikloomad

i)       marutaudi vastu vaktsineeritud;

ii)       läbinud marutaudi antikehade tiitrimise testi, välja arvatud artiklis 12 ette nähtud erandi korral.

3. jagu Identifitseerimisdokumendid I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikuks liikumiseks ühest liikmesriigist teise

Artikkel 28 Identifitseerimisdokumendi väljastamine

1.           Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokument peab:

a)      olema väljastatud pädeva asutuse volitatud veterinaararsti poolt;

b)      dokumenteerima vastavust artikli 9 lõike 1 punktide a, b ja c tingimustele.

2.           Vastavust artikli 9 lõike 1 punktis a esitatud märgistamisnõuetele kontrollitakse enne

a)      identifitseerimisdokumendi väljastamist vastavalt lõike 1 punktile a;

b)      artikli 9 lõike 1 punktide a, b ja c nõuetele vastavuse dokumenteerimist artikli 18 lõike 3 punkti c kohaselt.

Artikkel 29 Identifitseerimisdokumendis esitatav teave

Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)           looma märgistuse või kirjelduse tunnused vastavalt artikli 16 lõikele 2;

b)           omaniku nimi, aadress ja allkiri;

c)           andmed tervishoiualaste ennetusmeetmete kohta, mis on vajaduse korral võetud muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi vastu vastavalt artikli 18 lõikele 1;

d)           muu asjakohane teave looma kirjelduse ja tervisestaatuse kohta.

Artikkel 30 Identifitseerimisdokumendi vorm

1.           Komisjon võtab rakendusaktiga vastu artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokumendi näidise, mis sisaldab andmevälju artikliga 29 ette nähtud teabe lisamiseks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

2.           Lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kehtestatakse nõuded samas lõikes nimetatud identifitseerimisdokumendi keelte, kujunduse ja kehtivuse kohta.

4. jagu Identifitseerimisdokumendid I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikuks liikumiseks kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki

Artikkel 31 Identifitseerimisdokumendi väljastamine

1.           Artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokumendi:

a)      on väljastanud

i)        ametlik veterinaararst tõendavate dokumentide põhjal või

ii)       pädeva ametiasutuse poolt selleks volitatud veterinaararst, misjärel on dokumendi kinnitanud pädev asutus;

b)      selles on dokumenteeritud vastavus artikli 14 lõike 1 punktide a, b ja c tingimustele.

2.           Vastavust artikli 14 lõike 1 punktis a esitatud märgistamis- või kirjeldamisnõuetele kontrollitakse enne:

a)      identifitseerimisdokumendi väljastamist vastavalt lõike 1 punktile a;

b)      artikli 14 lõike 1 punktide a, b ja c nõuetele vastavuse dokumenteerimist artikli 18 lõike 3 punkti c kohaselt.

Artikkel 32 Identifitseerimisdokumendis esitatav teave

1.           Artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokument peab sisaldama järgmist teavet:

a)      looma märgistuse või kirjelduse tunnused vastavalt artikli 16 lõikele 2;

b)      omaniku või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isiku nimi ja aadress;

c)      andmed tervishoiualaste ennetusmeetmete kohta, mis on vajaduse korral võetud muude haiguste ja nakkuste kui marutaudi vastu vastavalt artikli 18 lõikele 1;

d)      muu asjakohane teave looma kirjelduse ja tervisestaatuse kohta.

2.           Artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokumendiga peab olema kaasas omaniku või tema nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isiku allkirjastatud kirjalik deklaratsioon, milles kinnitatakse, et lemmikloom tuuakse liitu mittekaubanduslikul eesmärgil.

Artikkel 33 Identifitseerimisdokumendi vorm

1.           Komisjon võtab rakendusaktiga vastu artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud identifitseerimisdokumendi näidise, mis sisaldab andmevälju artikli 32 lõikega 1 ette nähtud teabe lisamiseks, Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

2.           Lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kehtestatakse nõuded samas lõikes nimetatud identifitseerimisdokumendi keelte, kujunduse ja kehtivuse kohta.

VI PEATÜKK ÜHISSÄTTED

1. jagu Erand lemmikloomade mittekaubanduslikust toomisest otse liikmesriikidesse

Artikkel 34 Erand artiklite 5, 9, 10 ja 14 sätetest

1.           Erandina artiklite 5, 9, 10 ja 14 sätetest võivad liikmesriigid lubada selliste I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubanduslikku toomist oma territooriumile, kes ei vasta nimetatud artiklites esitatud nõuetele, tingimusel et:

a)      omanik või tema nimel ja tema nõusolekul tegutsev füüsiline isik on eelnevalt teinud taotluse loa saamiseks ning sihtliikmesriik on sellise loa andnud;

b)      lemmikloomi on ametliku järelevalve all hoitud karantiinis nii kaua, kui on kõnealuste tingimuste täitmiseks vaja, kuid mitte rohkem kui kuus kuud:

i)        pädeva asutuse heakskiidetud kohas;

ii)       kooskõlas loas esitatud tingimustega.

2.           Lõike 1 punktis a osutatud luba võib hõlmata luba transiidiks läbi teise liikmesriigi, tingimusel et transiitliikmesriik on sihtliikmesriigile selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2. jagu Eeskirjade täitmise üldtingimused

Artikkel 35 Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise käigus ühest liikmesriigist teise või artikli 13 lõike1 kohaselt koostatud loetelusse kuuluvast kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki tehtav dokumentide, identiteedi ja füüsiline kontroll

1.           Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, teevad liikmesriigid pistelist dokumentide ja identsuse kontrolli ning vajaduse korral füüsilist kontrolli lemmikloomade puhul, keda viiakse mittekaubanduslikul eesmärgil ühest liikmesriigist teise või artikli 13 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki, et kontrollida diskrimineerimist välistaval viisil vastavust II peatüki nõuetele.

2.           Omanik või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutsev füüsiline isik peab lemmiklooma mittekaubanduslikul eesmärgil ühest liikmesriigist teise või artikli 13 lõike 1 kohaselt koostatud loetelusse kuuluvast kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki viimise ajal käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud kontrollimiste eest vastutava pädeva asutuse nõudmisel:

a)      esitama sellise liikumise nõuetele vastavust tõendava identifitseerimisdokumendi vormis, mis on sätestatud

i)        artikli 22 lõikes 1 või

ii)       artikli 23 lõikes 1;

b)      lubama lemmiklooma kontrollida.

Artikkel 36 Dokumentide, identsuse ja füüsiline kontroll mittekaubanduslikul liikumisel kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki

1.           Kui lemmikloom tuuakse mittekaubanduslikul eesmärgil artikli 13 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetlemata kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki, kontrollib pädev asutus reisija sisenemispunktis dokumente ja identsust ning vajaduse korral teostab füüsilise kontrolli.

2.           Lõikes 1 ette nähtud kontrollimiste eest vastutava pädeva asutuse nõudmisel peab omanik või tema nimel ja tema nõusolekul tegutsev füüsiline isik artikli 13 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetlemata kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki sisenedes :

a)      esitama sellise liikumise nõuetele vastavust tõendava identifitseerimisdokumendi vormis, mis on sätestatud

i)        artikli 26 lõikes 1 või

ii)       artikli 27 punktis b;

b)      lubama lemmiklooma kontrollida.

3.           Liikmesriigid koostavad reisijate sisenemispunktide loetelu ja ajakohastavad seda.

4.           Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus, kelle nad on määranud lõikes 1 ette nähtud kontrollimisi tegema,

a)      on täielikult teadlik III peatükis sätestatud eeskirjadest ning et pädeva asutuse ametnikud on saanud eeskirjade rakendamiseks vajaliku koolituse;

b)      registreerib tehtud kontrollimised;

c)      dokumenteerib teostatud kontrollimised identifitseerimisdokumendis, millele viidatakse

i)        artikli 10 punktis e või

ii)       artikli 27 punktis b.

Artikkel 37 Meetmed artiklitega 35 ja 36 ette nähtud kontrollide käigus tuvastatud nõuetele mittevastamise korral

1.           Kui artiklitega 35 ja 36 ette nähtud kontrollimistest selgub, et lemmikloom ei vasta II ja III peatüki tingimustele, otsustab pädeva asutus pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga, kas:

a)      saata lemmikloom tagasi lähteriiki või -territooriumile;

b)      isoleerida lemmikloom ametliku järelevalve all ja omaniku kulul nii kauaks, kui on vaja II ja III peatüki nõuete täitmiseks, või

c)      panna lemmikloom omanikule või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutsevale füüsilisele isikule rahalist hüvitist andmata magama, kui looma tagasisaatmine ei ole võimalik või isoleerimine ei ole otstarbekas.

2.           Kui pädev asutus ei anna luba lemmiklooma mittekaubanduslikuks toomiseks liitu, hoitakse loomi ametliku järelevalve all kuni

a)      nad saadetakse tagasi lähteriiki või -territooriumile või

b)      võetakse vastu muu haldusotsus nende lemmikloomade kohta.

Artikkel 38 Kaitsemeetmed

Kui liikmesriigis, kolmandas riigis või territooriumil puhkeb või levib marutaud, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade või inimese tervisele, võib komisjon omaalgatuslikult või liikmesriigi taotluse korral võtta sõltuvalt olukorra tõsidusest rakendusaktiga viivitamata vastu ühe järgmistest meetmetest:

a)           peatada lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine või transiit kogu asjaomasest liikmesriigist, kolmandast riigist või territooriumilt või selle osast;

b)           kehtestada eritingimused asjaomasest liikmesriigist, kolmandast riigist või territooriumilt saabuvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, peab komisjon viivitamata võtma vastu rakendusaktid artikli 43 lõikes 3 osutatud korras, et piirata tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele või kõrvaldada see.

Artikkel 39 Teavitamiskohustus

1.           Hiljemalt [kuupäev lisatakse hiljem: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] esitavad liikmesriigid avalikkusele selge ja kättesaadava teabe järgmise kohta:

a)      mikrokiibi paigaldamiseks nõutav kvalifikatsioon, nagu artiklis 17 ette nähtud;

b)      luba teha erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvate noorte lemmikloomade puhul, nagu artiklitega 6 ja 11 ette nähtud;

c)      tingimused, mida kohaldatakse selliste I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes nende territooriumile,

i)        mis ei vasta artiklite 5, 9, 10 ja 14 nõuetele;

ii)       mis saabuvad vastavalt artiklile 15 kindlatest riikidest ja territooriumidelt ja mille suhtes kohaldatakse riigisiseseid eeskirju;

d)      artikli 36 lõikes 3 nõutud reisijate sisenemispunktide loetelu ja pädev asutus, kes teostab artikli 36 lõikes 4 ette nähtud kontrollimisi;

e)      tingimused, mida kohaldatakse I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes nende territooriumile, vastavalt riigisisestele eeskirjadele, nagu artikli 14 lõikega 2 ette nähtud.

2.           Lõikega 1 ette nähtud teabenõuete ühtse kohaldamise tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusaktid. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. jagu Menetlussätted

Artikkel 40 Delegeeritud õigusaktide kohaldamisala

1.           Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, kaitsta inimeste ning I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade tervist, antakse komisjonile volitused võtta käesoleva määruse II–V lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 41.

2.           Selleks et vältida kaubanduslike liikumiste petturlikku esitamist lemmikloomade mittekaubanduslike liikumistena, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 41 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kehtestamiseks, millega piiratakse omaniku või omaniku nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isikuga ühe mittekaubandusliku liikumise ajal kaasas olla võivate I lisas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomade arvu.

Artikkel 41 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte.

2.           Artikli 7 lõikes 1, artikli 16 lõike 2 teises lõigus, artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus ja artiklis 40 osutatud volitused delegeeritakse komisjonile määramata ajaks alates (*).

(*)     [*käesoleva põhiõigusakti jõustumise kuupäevast või mõnest muust seadusandja määratud kuupäevast].

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 1, artikli 16 lõike 2 teises lõigus, artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus ja artiklis 40 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud vastavalt artikli 7 lõikele 1, artikli 16 lõike 2 teisele lõigule, artikli 18 lõike 1 esimesele lõigule ja artiklile 40, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast seda, kui kõnealusest õigusaktist on Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatatud, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad teatavad komisjonile enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 42 Kiirmenetlus

1.           Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusakti suhtes kooskõlas artikli 41 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 43 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse käigus, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui komitee eesistuja arvamuse esitamise tähtaja jooksul nii otsustab või kui seda nõutakse komitee liikmete lihthäälteenamusega.

3.           Kui käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 44 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [kuupäev lisatakse hiljem: aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] ning teatavad viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

VII peatükk Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 45 Kehtetuks tunnistamine

1.           Määrus (EÜ) nr 998/2003 tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev lisatakse hiljem: aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolevas määruses esitatud viiteid artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis esitatud loetelule käsitatakse kuni kõnealuse rakendusakti vastuvõtmiseni viidetena määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos ja C osas esitatud kolmandate riikide ja territooriumide loetelule.

2.           Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt VI lisa vastavustabelile.

Artikkel 46 Üleminekusätted identifitseerimisdokumentide kohta

1.           Erandina artikli 22 lõikest 1 loetakse identifitseerimisdokument käesoleva määruse tingimustele vastavaks, kui:

a)      see on koostatud vastavalt otsuses 2003/803/EÜ esitatud näidispassile;

b)      see on väljastatud kuni ühe aasta jooksul pärast artikli 22 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusakti jõustumist.

2.           Erandina artikli 26 lõikest 1 loetakse identifitseerimisdokument käesoleva määruse tingimustele vastavaks, kui:

a)      see on koostatud vastavalt otsuse 2011/874/EL II lisas esitatud näidissertifikaadile;

b)      see on väljastatud kuni ühe aasta jooksul üks aasta pärast artikli 26 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusakti jõustumist.

Artikkel 47 Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates [kuupäev lisatakse hiljem: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

Lemmikloomaliigid

A OSA

Koerad (Canis lupus familiaris)

Kassid (Felis silvestris catus)

Valgetuhkrud (Mustela putorius furo)

B OSA

Selgrootud (v.a mesilased ja kimalased, kes jäävad direktiivi 92/65/EÜ kohaldamisalasse, ning molluskid ja koorikloomad, kes jäävad direktiivi 2006/88/EÜ kohaldamisalasse)

Mittekaubanduslikes akvaariumides kasvatatavad dekoratiivsed veeloomad (kes jäävad direktiivi 2006/88/EÜ kohaldamisalast välja)

Kahepaiksed

Roomajad

Linnud: kõik linnuliigid (välja arvatud kodulinnud, kes jäävad direktiivide 92/65/EMÜ ja 2009/158/EÜ kohaldamisalasse)

Imetajad: närilised ja koduküülikud.

II LISA

Artikli 3 punktis f määratletud liikmesriikide loetelu

Riigikood || Riik || Hõlmatud territooriumid

BE || Belgia ||

BG || Bulgaaria ||

CZ || Tšehhi Vabariik ||

DK || Taani || Fääri saared ja Gröönimaa

DE || Saksamaa ||

EE || Eesti ||

IE || Iirimaa ||

EL || Kreeka ||

ES || Hispaania || Baleaari saared, Kanaari saared, Ceuta ja Melilla

FR || Prantsusmaa || Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique ja Réunion

IT || Itaalia ||

CY || Küpros ||

LV || Läti ||

LT || Leedu ||

LU || Luksemburg ||

HU || Ungari ||

MT || Malta ||

NL || Madalmaad ||

AT || Austria ||

PL || Poola ||

PT || Portugal || Assoorid ja Madeira

RO || Rumeenia ||

SI || Sloveenia ||

SK || Slovakkia ||

FI || Soome ||

SE || Rootsi ||

UK || Ühendkuningriik || Kanalisaared ja Mani saar

GI || Gibraltar ||

III lisa

Mikrokiipide tehnilised nõuded

Mikrokiip on passiivne raadiosagedusel töötav üksnes lugemiseks ette nähtud identifitseerimisvahend,

a)           mis vastab ISO-standardile 11784 ja milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat;

b)           mida saab lugeda ISO-standardile 11785 vastava lugemisseadme abil.

IV LISA

Marutaudivastase vaktsineerimise kehtivuse tingimused

1.           Marutaudivastane vaktsiin peab:

a)      olema muu kui modifitseeritud elusvaktsiin ja kuuluma vähemalt ühe järgmise kategooria alla:

i)        inaktiveeritud vaktsiin, mis sisaldab vähemalt üht antigeeni ühikut doosi kohta (Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus), või

ii)       rekombinantne vaktsiin, mis sisaldab elusas viirusülekandjas marutaudiviiruse immuunvastust esilekutsuvat glükoproteiini;

b)      kui vaktsiini manustatakse liikmesriigis, peab selle kohta olema antud müügiluba kooskõlas:

i)        direktiivi 2001/82/EÜ artikliga 5 või

ii)       määruse (EÜ) nr 726/2004 artikliga 3 ;

c)      kui seda manustatakse kolmandas riigis, peab see olema saanud heakskiidu või loa pädevalt asutuselt ja vastama vähemalt nõuetele, mis on sätestatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu marutaudi käsitlevas osas.

2.           Marutaudivastane vaktsineerimine peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a)      vaktsineerimise tegi pädeva asutuse volitatud veterinaararst;

b)      pädeva asutuse volitatud veterinaararst on märkinud vaktsineerimise kuupäeva artikli 22 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 esitatud vormis koostatud identifitseerimisdokumendi vastavasse osasse;

c)      punktis b osutatud vaktsineerimine toimus pärast artikli 22 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 esitatud vormis koostatud identifitseerimisdokumendi vastavas osas märgitud mikrokiibi või tätoveeringuga märgistamise kuupäeva;

d)      volitatud veterinaararst on märkinud vaktsineerimise kehtivusaja artikli 22 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 esitatud vormis koostatud identifitseerimisdokumendi vastavasse osasse.

Kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis toimub vähemalt 21 päeva pärast valmistaja nõutava esmase vaktsineerimisprotokolli täitmisest, ja kestab kuni kaitsva immuunsuse lõppemiseni, mis on esitatud punkti 1 alapunktis b osutatud müügiloa tehnilises kirjelduses või punkti 1 alapunktis c osutatud heakskiidus või loas, mille on marutaudi vaktsiinile andnud liikmesriik või kolmas riik või territoorium, kus vaktsineerimist tehakse.

e)      korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud punktis d osutatud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.

V LISA

Marutaudi antikehade tiitrimise testi kehtivusnõuded

1.           Marutaudi antikehade tiitrimise testi jaoks vajaliku vereproovi peab võtma pädeva asutuse volitatud veterinaararst, kes peab tegema selle kohta märke artikli 22 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 esitatud vormis koostatud identifitseerimisdokumendi vastavasse ossa.

2.           Marutaudi antikehade tiitrimise test peab vastama järgmistele tingimustele:

a)      test tuleb teha vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja

i)        mitte rohkem kui kolm kuud enne

– mittekaubanduslikku liikumist artikli 13 kohaselt vastu võetud rakendusaktides loetlemata kolmandast riigist või territooriumilt või

– transiiti läbi sellise riigi või territooriumi, kui artikli 12 lõikes b sätestatud tingimused ei ole täidetud,

          või

ii)       enne kui lemmikloom lahkub liidust liikumiseks artikli 13 kohaselt vastu võetud rakendusaktides loetlemata kolmandasse riiki või territooriumile või transiidiks läbi nende; artikli 22 lõikes 1 ette nähtud vormis identifitseerimisdokumendil tuleb kinnitada, et enne liikumise kuupäeva on tehtud marutaudi antikehade tiitrimise test, mille tulemus oli rahuldav;

b)      marutaudi viirust neutraliseerivate antikehade tase seerumis peab olema vähemalt 0,5 IU/ml ning selle määramiseks tuleb kasutada meetodit, mis on esitatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu marutaudi käsitlevas osas;

c)      test tuleb teha otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 kohaselt heakskiidetud laboris;

d)      testi ei korrata pärast käesoleva lisa punktis b kirjeldatud rahuldava tulemuse saamist, tingimusel et loomale tehakse uus vaktsineerimine IV lisa punkti 2 alapuntki e kohaselt.

VI LISA

Vastavustabel

[Osutatud artikli 45 lõikes 2]

Määrus (EÜ) nr 998/2003 || Käesolev määrus

Artikkel 1 || Artikkel 1

Artikli 2 esimene lõik || Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 teine lõik || Artikli 2 lõike 2 punkt a

Artikli 2 kolmas lõik || Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 3 punkt a || Artikli 3 punkt b

Artikli 3 punkt b || Artikli 3 punkt e

Artikli 3 punkt c || Artikli 3 punkt a

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause || ---

Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b || Artikli 16 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 teine lõik || Artikli 16 lõike 1 teine lõik

Artikli 4 lõige 2 || Artikli 21 lõike 1 punkt b

Artikli 4 lõige 3 || ---

Artikli 4 lõige 4 || ---

Artikli 5 lõike 1 punkt a || Artikli 5 punkt a

Artikli 5 lõike 1 punkti b sissejuhatav lause || Artikli 5 punkt d

Artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkt i || Artikli 5 punkt b

Artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkt ii || Artikli 5 punkt c

Artikli 5 lõike 1 teine lõik || Artikkel 18

Artikli 5 lõige 2 || Artikkel 6

Artikkel 6 || ---

Artikkel 7 || Artiklid 9 ja 14, artikli 30 lõige 1 ja artikkel 40

Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkt i || Artiklid 10 ja 12

Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkt ii || ---

Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunkt i || Artikkel 10

Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunkt ii || ---

Artikli 8 lõige 2 || Artikli 10 punkt e ja artikkel 27

Artikli 8 lõike 3 punkt a || Artikli 13 lõige 1

Artikli 8 lõike 3 punkt b || Artikkel 15

Artikli 8 lõike 3 punkt c || Artikkel 11

Artikli 8 lõige 4 || Artikli 26 lõige 1

Artikkel 9 || Artikkel 14 ja artikli 33 lõige 1

Artikkel 10 || Artikli 13 lõiked 2 ja 3

Artikli 11 esimene lause || Artikli 39 lõige 1

Artikli 11 teine lause || Artikli 36 lõike 3 punkt a

Artikli 12 esimene lõik || Artikli 36 lõige 1

Artikli 12 teine lõik || Artikli 36 lõige 4

Artikkel 13 || Artikli 36 lõige 3 ja artikli 39 lõike 1 punkt d

Artikli 14 esimene lõik || Artikli 35 lõige 2 ja artikli 36 lõige 2

Artikli 14 teine lõik || Artikli 16 lõike 1 teine lõik

Artikli 14 kolmas lõik || Artikli 37 lõige 1

Artikli 14 neljas lõik || Artikli 37 lõige 2

Artikkel 15 || V lisa 2 lõigu punkt c

Artikkel 16 || ---

Artikli 17 esimene lõik || ---

Artikli 17 teine lõik || Artikli 22 lõige 1

Artikli 18 esimene lõik || ---

Artikli 18 teine lõik || Artikkel 38

Artikkel 19 || Artikkel 13 ja 40 ning artikli 43 lõige 2

Artikli 19a lõiked 1 ja 2 || Artikli 40 lõige 1

Artikli 19a lõige 3 || ---

Artikli 19b lõige 1 || Artikli 41 lõiked 1 ja 2

Artikli 19b lõige 2 || Artikli 41 lõige 4

Artikli 19b lõige 3 || ---

Artikli 19c lõiked 1 ja 3 || Artikli 41 lõige 3

Artikli 19c lõige 2 || ---

Artikli 19d lõiked 1 ja 2 || Artikli 41 lõige 5

Artikli 19d lõige 3 || ---

Artiklid 20–23 || ---

Artikli 24 lõiked 1, 2 ja 3 || Artikli 43 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 24 lõiked 4 ja 5 || ---

Artikkel 25 || Artikkel 47

I lisa || I lisa

Ia lisa || III lisa

Ib lisa || IV lisa

II lisa A osa ja B osa 1. jagu || II lisa

II lisa B osa 2. jagu || [Artikli 13 lõige 1]

II lisa C osa || [Artikli 13 lõige 2]

--- || Artikli 3 punktid c, d, f ja g

--- || Artikkel 4

--- || Artikkel 7

--- || Artikkel 8

--- || Artikli 16 lõige 2

--- || Artikkel 17

--- || Artikkel 19

--- || Artikkel 20

--- || Artikli 21 lõike 1 punktid a, c–f ja lõige 2

--- || Artikli 22 lõige 2

--- || Artikkel 23

--- || Artikkel 24

--- || Artikli 25 lõike 1 punktid a, c–f ja lõige 2

--- || Artikli 26 lõige 2

--- || Artikkel 27

--- || Artikkel 28

--- || Artikkel 29

--- || Artikkel 24

--- || Artikkel 25

--- || Artikkel 26

--- || Artikkel 27

--- || Artikkel 28

--- || Artikkel 29

--- || Artikli 30 lõige 2

--- || Artikkel 31

--- || Artikkel 32

--- || Artikli 33 lõige 2

--- || Artikkel 34

--- || Artikkel 35

--- || Artikli 39 lõike 1 punktid a, b, c ja e ning lõige 2

--- || Artikkel 42

--- || Artikkel 44

--- || Artikkel 45

--- || Artikkel 46

--- || V lisa

--- || VI lisa

[1]               ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.

[2]               ELT L 87, 31.3.2009, lk 109.

[3]               ELT L 132, 29.5.2010, lk 3.

[4]               EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

[5]               ELT C […], […], lk […].

[6]               ELT C […], […], lk […].

[7]               ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.

[8]               ELT L 132, 29.5.2010, lk 3.

[9]               EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

[10]             ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

[11]             ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

[12]             EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

[13]             EÜT L 68, 15.3.1973, lk 1.

[14]             EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

[15]             ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

[16]             EÜT L 79, 30.3.2000, lk 40.

[17]             EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

[18]             EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56.

[19]             ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

[20]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[21]             ELT L 312, 27.11.2003, lk 1.

[22]             ELT L 343, 23.12.2011, lk 65.