SELETUSKIRI

1.           Ettepaneku taust

Väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) on finantsturgude jaoks süsteemse tähtsusega. Igale väärtpaberitega kauplemisele, kas väärtpaberiturul või väljaspool seda, järgnevad kauplemisjärgsed protsessid, mille tulemusena asjaomane tehing arveldatakse, ehk väärtpaberid loovutatakse raha vastu. CSDd on võtmetähtsusega asutused, mis võimaldavad arveldust, korraldades nn väärtpaberiarveldussüsteeme. CSDd tagavad ka esmase registreerimise ja väärtpaberikontode keskse hoidmise, millel registreeritakse see, kui palju väärtpabereid on kellegi poolt emiteeritud ja kõik nende väärtpaberite hoidmisega seotud muudatused.

CSDdel on määrav roll ka tagatiste turu jaoks, eelkõige rahapoliitika eesmärgil. Näiteks keskpanga rahapoliitika toimingute puhul läbib peaaegu kogu aktsepteeritud tagatis ELis, eelkõige euroalal, CSDde korraldatavaid väärtpaberiarveldussüsteeme.

ELis arveldati väärtpaberiarveldussüsteemides 2010. aastal tehinguid väärtuses ligikaudu 920 triljonit eurot ning hoiti 2010. aasta lõpus väärtpabereid väärtuses peaaegu 39 triljonit eurot. ELis on rohkem kui 30 CSDd, üldiselt üks igas riigis, ning kaks rahvusvahelist CSDd (Clearstream Banking Luxembourg ja Euroclear Bank), mis on CSDde alaliik ja on spetsialiseerunud rahvusvaheliste võlakirjade (nn eurovõlakirjade) emiteerimisele.

Kuigi CSDs tegutsevad riigisiseselt turvaliselt ja tõhusalt, on nad piiriüleselt ühenduses ja suhtlevad vähem turvaliselt, mis tähendab, et investoril on piiriülest investeeringut tehes suuremad riskid ja kulud. Näiteks arvelduse ebaõnnestumiste arv on piiriüleste tehingute puhul kõrgem kui riigisiseste tehingute puhul ning piiriülese arvelduse kulud on riigisisese arvelduse kuludest kuni neli korda suuremad.

Need turvalisuse probleemid on põhjustatud mitmest tegurist, sealhulgas järgmistest:

· arveldustsükli pikkus. Ajavahemik tehingu ja arveldamise vahel ei ole ELis ühtlustatud ning see põhjustab väärtpaberite piiriülese arvelduse korral häireid;

· väike, kuid oluline osa väärtpaberitest on ikka veel paberkujul. Need arveldatakse pikema arveldustsükli alusel, mis suurendab investoritega seotud riski;

· arvelduse ebaõnnestumiste suhtes, mis on olukorrad, kus tehingut ei õnnestu arveldada kavandatud arvelduspäeval, ei kohaldata kõigil turgudel hoiatavat karistust ning kui kohaldatakse, siis arvelduskorra meetmed on turgude lõikes väga erinevad;

· kuigi direktiiviga 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides[1] vähendatakse häireid väärtpaberiarveldussüsteemides, mis tulenevad asjaomase süsteemi liikme maksejõuetusmenetlusest, ei käsitleta selles süsteemi muid riske ega süsteemi korraldava CSD vastupidavust. Mõnel CSD-l on täiendav krediidi- ja likviidsusrisk, mis tuleneb pangandusteenuste osutamisest lisaks arveldusele;

· CSD-de vahelised kokkulepped ühenduse loomiseks, mida loetakse esimeseks sammuks Euroopa arveldusturgude konsolideerimisel, tekitavad küsimusi turvalisuse kohta juhul, kui selliste ühenduste jaoks puuduvad konkreetsed usaldatavusnõuded. Lisaks suurendavad need CSDde omavahelist sõltuvust, mis veelgi õigustab ühtse usaldatavusraamistiku kehtestamist.

Muret tekitab ka arvelduse ühtse tõhusa siseturu puudumine. Jätkuvalt on Euroopa kauplemisjärgsel turul olulised tõkked, näiteks väärtpaberite emitentide piiratud juurdepääs CSDdele, CSDdele erinevad riiklikud litsentsimiskorrad ja -eeskirjad kogu ELis ning piiratud konkurents eri riikide CSDde vahel. Nende tõkete tõttu on turg väga killustatud. Seepärast sõltub tehingute piiriülene arveldus üleliia keerukatest hoiuahelatest, mis sageli hõlmavad mitut CSDd ja mitut muud vahendajat. Sellel on negatiivne mõju nii tõhususele kui ka piiriüleste tehingutega seotud riskidele.

Kõnealused probleemid on olulised, sest Euroopas suureneb jätkuvalt piiriüleste tehingute arv, alates tavalisest väärtpaberite ostust/müügist kuni tagatise üleandmiseni, ning CSDd muutuvad vastastikku üha seotumaks. Need suundumused eeldatavasti kiirenevad Target2 Securities (T2S) tulekuga, mis on eurosüsteemi algatatud projekt, et pakkuda Euroopas väärtpaberite arvelduseks piirideta ühtset platvormi, ja mille algus on kavandatud 2015. aastaks.

Neid probleeme käsitletakse käesolevas kavandatud määruses. Sellega kehtestatakse kohustus esitada kõik vabalt võõrandatavad väärtpaberid registrikande vormis ja registreerida need CSDdes enne nendega kauplemist reguleeritud kohtades. Ettepanekuga ühtlustakse arveldusperioodid ja arvelduskord kogu ELis. Sellega kehtestatakse ühtne eeskirjade kogum, mis lähtub rahvusvahelistest standarditest CSDde toimingute ja teenuste riskide kohta. Kuna CSDde suhtes kohaldatakse kogu ELis samu sisulisi eeskirju, saavad CSDd kasu ühtsetest litsentsimise nõuetest ja kogu ELis kehtivast loast, mis aitab kõrvaldada praegused juurdepääsutõkked.

Seega suurendab kavandatud määrus süsteemi turvalisust ja avab CSD teenuste turu ning seeläbi parandab väärtpaberite arvelduse tõhusust. Kavandatud määrus täiendab väärtpaberituru infrastruktuuride regulatiivset raamistikku, mis juba sisaldab kauplemiskohtade puhul direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (MiFID)[2] ja kesksete vastaspoolte puhul määruse ettepanekut tehingute kohta tuletisinstrumentidega.

Käesoleval algatusel on ulatuslik poliitiline toetus. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu rõhutas 2. detsembril 2008 vajadust tugevdada CSDde korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide turvalisust ja usaldusväärsust ning nõustus, et vaja on ELi õigusakte, et tegeleda õiguslike tõketega seoses kauplemisjärgsete aspektidega, sealhulgas tõketega CSDdele juurdepääsule. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud ka vajaduses CSDde asjakohaste standardite järele. Juba 2001. aastal võtsid ülemaailmsed panganduse ja väärtpaberite reguleerimisasutused (makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO)) vastu soovituste kogumi väärtpaberiarveldussüsteemide kohta. Euroopa reguleerivad asutused (Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee) kohandasid neid soovitusi 2009. aastal mittesiduvate suuniste abil. Finantsstabiilsuse nõukogu kordas 2010. aasta oktoobris uuesti, et vaja on ajakohastatud standardeid jõulisemate turu põhiinfrastruktuuride jaoks ning palus vaadata läbi olemasolevad standardid ja arendada neid edasi.

2.           Huvitatud isikutega konsulteerimse ja mõju hindamise tulemused

Käesolev algatus on kõigi peamiste sidusrühmadega, sealhulgas väärtpaberiturge ja pangandust reguleerivate asutuste, EKP ja turuosalistega peetud ulatusliku ja pideva dialoogi ning konsulteerimise tulemus. Selles võetakse arvesse 13. jaanuarist kuni 1. märtsini 2011 toiminud üldsusega konsulteerimisel avaldatud seisukohti ning väga erinevatelt sidusrühmadelt alates 2010. aasta suvest saadud arvamusi.

Lisaks telliti Oxera Consulting’ult välisuuring kulude ja hindade kohta kauplemisjärgses sektoris. Oxera esitas esimese aruande 2009. aastal ning teise 2011. aastal. Need aruanded sisaldavad kasulikke andmeid piiriüleste ja riigisiseste kauplemisjärgsete kulude erinevuste kohta Euroopas.

Kooskõlas parema õigusloome poliitikaga hindas komisjon poliitikavalikute mõju. Poliitikavalikuid hinnati põhieesmärkide alusel, milleks on CSD teenuste turvalisuse, tõhususe ja võrdsete tingimuste suurendamine Euroopas. Hindamisel võeti arvesse eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamise mõjusust ja eri poliitikavalikute rakendamise kulutõhusust.

Mõjuhinnangu aruande kavand esitati komisjoni mõju hindamise komiteele 16. märtsil 2011 ning läbivaadatud kavand esitati uuesti 8. augustil 2011. Pärast mõju hindamise komitee kommentaare parandati aruande kavandit märgatavalt, tugevdades tõendeid leitud probleemide kohta ning eri poliitikavalikute analüüsi, eelkõige lisaks arveldusele osutatavate pangandusteenuste puhul, ning lisades hinnangu eri poliitikavalikute üldise kasu ja mõju kohta erinevatele sidusrühmadele ning selgema ja usaldusväärsema jälgimise ja hindamise raamistiku.

3.           Ettepaneku õiguslik külg

3.1.        Õiguslik alus

Ettepanek põhineb selle valdkonna kõige asjakohasemal õiguslikul alusel, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Ettepaneku peamine eesmärk on tegeleda väärtpaberiarvelduse turvalisuse ja tõhususega ning sellest tulenevate takistustega siseturu toimimisele, mis on põhjustatud väärtpaberite arveldust ja nende CSDde tegevust reguleerivate siseriiklike eeskirjade lahknevusest, kes korraldavad väärtpaberiarveldussüsteeme, kehtestades selleks ühtsete eeskirjade kogumi arveldustsükli ja -korra teatavate aspektide kohta ning ühtse usaldatavusnõuete kogumi, milles käsitletakse CSDde vastupidavust ja neile juurdepääsu. Selliste ühiste eeskirjade ja nõuete puudumise korral on riiklikul tasandil võetavatel tõenäoliselt lahknevatel meetmetel otsene negatiivne mõju turvalisusele, tõhususele ja konkurentsile ELi arveldusturgudel. Määrust peetakse kõige asjakohasemaks õigusaktiks, millega tagada, et ELis kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes ühtseid ja vahetult kohaldatavaid kohustusi seoses arveldustsükli ja -distsipliiniga ning et CSDde suhtes kohaldatakse ühtseid ja vahetult kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis peaks tugevdama CSDde vastupidavust ja nende keskset rolli registreeritud väärtpaberite süsteemi pidamisel ja arveldusprotsessis.

Kuna kavandatud määruse põhieesmärk on kehtestada mitu õiguslikku kohustust, mida kohaldatakse turu korraldajate suhtes vahetult ja mis sisaldavad muu hulgas kohustust registreerida põhimõtteliselt kõik vabalt võõrandatavad väärtpaberid CSDs registrikande vormis ja rangemat arvelduse ajaraamistikku, ning kuna CSDd vastutavad väärtpaberiarveldussüsteemide toimimise eest ning meetmete võtmise eest, mille abil arveldus ELis toimub õigel ajal, on määrava tähtsusega, et kõik CSDd alati pidevalt täidavad ettepanekus esitatud ühtseid ja rangeid usaldatavusnõudeid. Seepärast on vaja käesolevasse ettepanekusse lisada ühtsete ja vahetult kohaldatavate eeskirjade kogum CSDdele tegevuslubade andmise ja nende pideva järelevalve kohta, mis on otsene lisand turu korraldajate suhtes kehtestatud õiguslikele kohustustele.

3.2.        Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleb ELi tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil.

Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on muuta Euroopa väärtpaberiturg ELis turvalisemaks ja tõhusamaks, mis eeldab kooskõlastatud ELi meetmeid. ELi meetmed on õigustatud ka tulenevalt CSDde süsteemsest olemusest ja nende suurenevast vastastikusest seosest, eelkõige pärast T2S käivitumist.

Kavandatud määruse eesmärk on CSDdele tegevusloa andmise ja nende järelevalve puhul leida tasakaal riiklike asutuste pädevuse ja muude pädevate asutuste huvide vahel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) on põhiroll riiklike asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamisel ja nende vahelise koostöökorra hõlbustamisel ning tehniliste standardite väljatöötamisel, konsulteerides selleks tihedalt Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) liikmetega.

Teatavad küsimused on kehtivate ELi õigusaktidega juba hõlmatud. Näiteks väärtpaberiarveldussüsteemid on juba määratletud direktiivis 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides[3] ning direktiiviga 2004/39/EÜ (MiFID) on kehtestatud teatavad eeskirjad turuosaliste juurdepääsu kohta nende valitud väärtpaberiarveldussüsteemidele. Kavandatud määrus on kooskõlas Euroopa Liidu kõnealuste tekstidega.

Ettepanekus võetakse ka täielikult arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 nõutud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peaksid ELi meetmed olema eesmärkide saavutamiseks asjakohased ja mitte minema nende saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kavandatud määrus on selle põhimõttega kooskõlas ning saavutab õige tasakaalu kaalul oleva avaliku huvi ja kavandatud meetmete kulutõhususe vahel. Ettepanekus on täielikult arvesse võetud vajadust leida sidusrühmade jaoks tasakaal turvalisuse, turgude tõhususe ja kulude vahel.

3.3.        Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Kavandatud määrusel on kaks peamist osa: meetmed, mis käsitlevad kõiki turu korraldajaid seoses väärtpaberite arveldusega (II jaotis), ja meetmed, mis käsitlevad konkreetselt CSDsid (III, IV ja V jaotis). Ülejäänud jaotiseid (reguleerimisala ja mõisted (I jaotis) ning ülemineku- ja lõppsätted (VI jaotis)) kohaldatakse ettepaneku mõlema osa suhtes.

3.3.1.     Ettepaneku reguleerimisala (I jaotis)

Kavandatud määrus hõlmab kõiki CSDsid, kuid tegevusloa ja järelevalvealastest nõuetest on vabastatud Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed ning muud sarnaseid teenuseid osutavad liikmesriikide või avaliku sektori organid, näiteks liikmesriikide asutused, kelle ülesanne on või kes sekkuvad valitsemissektori võla juhtimisse, kes muidu kvalifitseeruksid CSDdena. Nende asutuste suhtes kohaldatakse siiski kogu CSDdele esitatavate nõuete kogumit. Nad on vabastatud IV jaotise kohaldamisest, millega kehtestatakse lisaks arveldusele osutatavate pangandusteenuste ja muude CSD teenuste lahus hoidmine, sest kõnealused asutused osatavad juba oma olemuse tõttu selliseid kõrvalteenuseid.

Finantsinstrumentide puhul hõlmab ettepanek seoses CSDdele esitatavate nõuetega kõiki finantsinstrumente, kuid peamiselt direktiivi 2004/39/EÜ (MiFID) artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud siirdväärtpabereid (edaspidi „vabalt võõrandatavad väärtpaberid”, eelkõige aktsiad ja võlakirjad) II jaotise kohaldamisel väärtpaberiarvelduse suhtes.

3.3.2.     Väärtpaberiarveldus (II jaotis)

Kavandatud määruse põhieesmärk sisaldab arvelduse turvalisuse suurendamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on II jaotises esitatud kolm meetmete kogumit. Esiteks kehtestatakse väärtpaberite puhul nn elektroonilise finantsinstrumendi kasutuselevõtt / immobiliseerimine, mis on väärtpaberite emiteerimine registrikande vormis. Selle meetme eesmärk on suurendada arvelduse tõhusust, hõlbustada arveldusperioodide lühendamist ja tagada väärtpaberite emissiooni terviklikkus, võimaldades väärtpaberiosaluste lihtsamat võrdlemist. Registrikande vormis väärtpabereid ei ole ilmtingimata vaja registreerida CSDs enne nendega kauplemist või enne nende tagatiseks andmist. Need võivad olla registreeritud näiteks registrite poolt. Siiski kui nendega kaubeldakse direktiiviga 2004/39/EÜ (MiFID) reguleeritud kauplemiskohtades, on vaja need registreerida CSDs, et saada kasutada direktiivi 98/26/EÜ kohast väärtpaberiarveldussüsteemide kaitset ning hõlbustada registreeritud väärtpaberite ja kaubeldavate väärtpaberite võrdlemist. Kavandatud määrusega nähakse ette piisavalt pikk üleminekuperiood, kuni 1. jaanuarini 2018, et võimaldada seda nõuet täita nende liikmesriikide turu korraldajatel, kus on ikka veel märkimisväärne kogus paberkujul väärtpabereid.

Teiseks ühtlustatakse II jaotisega väärtpaberitehingute arveldusperiood kogu ELis. Enamus väärtpaberitehinguid arveldatakse Euroopas kas kaks või kolm päeva pärast kauplemispäeva, sõltuvalt konkreetsest turust. Arveldusperiood ühtlustatakse ja määratakse kindlaks, et see on kaks päeva pärast kauplemispäeva, kuigi lubatud on ka lühemad arveldusperioodid. Kolmandaks ühtlustatakse II jaotises arveldusdistsipliini meetmed kogu ELis. Need koosnevad eelmeetmetest, et ennetada arvelduse ebaõnnestumisi, ja järelmeetmetest, et tegeleda arvelduse ebaõnnestumistega. Põhieesmärk on vähendada arvelduse ebaõnnestumisi ja pärssida mis tahes konkurentsi, mis langetab arveldusdistsipliini standardit, näiteks turgude vahel, kus võivad olla kehtestatud erinevad karistussüsteemid. Kavandatud sätted lähevad CSDde tasandist kaugemale ja eesmärk on kohaldada nende turuosaliste suhtes, kes ei loovuta väärtpabereid kavandatud arvelduspäeval, ühtlustatud sisseostuprotseduuri, mida võib kliiritud tehingu puhul rakendada keskne vastaspool või mis võib muidu olla kauplemiskoha enda eeskirjade osa.

3.3.3.     Väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) (III jaotis)

Väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevusloa andmine ja järelevalve nende üle (I peatükk)

Direktiivis 98/26/EÜ on juba määratletud väärtpaberiarveldussüsteemid kui vormiline struktuur, mis võimaldab väärtpaberite ülekandmist eri liikmete vahel. Kõnealuses direktiivis aga ei ole käsitatud asutusi, kes vastutavad selliste süsteemide korraldamise eest. Võttes arvesse selliste süsteemide muutumist üha keerukamaks ja arveldusega seotud riske, on oluline, et väärtpaberiarveldussüsteeme korraldavad asutused on õiguslikult määratletud, neil on tegevusluba ja nende üle teostatakse järelevalvet ühtsete usaldatavusnõuete alusel. CSD on määratletud kui juriidiline isik, kes korraldab väärtpaberiarveldussüsteemi ja kes osutab veel vähemalt ühte põhiteenust (notariteenust või keskse hoidmise teenust). Lisaks peaks CSDdel olema lubatud osutada üksnes teatavaid nn kõrvalteenuseid, mis on enamasti seotud põhiteenustega. Kui sellised kõrvalteenused hõlmavad maksuteenuseid, peaksid CSDd tagama, et nad järgivad asjaomase liikmesriigi maksuseadust. Seoses kinnipeetava maksu vähendamise korraga peaksid CSDd pidama silmas nõudeid, mille on kehtestanud nende maksete algatamise liikmesriik, mille suhtes kohaldatakse maksu kinnipidamist, finantsvahendajatele, et lubada neil kohaldada maksu kinnipidamist ning taotleda kinnipeetavast maksust vabastamist makse saaja nimel. See võib eelkõige hõlmata kohustust esitada investoriteave otse makse algatamise liikmesriigile (vastukaaluks võimaldades taotleda kinnipeetava maksu vabastust algatamise kohas), kes võib omakorda edastada selle finantsinstrumentide tulusaava omaniku elukohaliikmesriigile.

CSDdele peavad andma tegevusloa ja nende üle peavad teostama järelevalvet selle riigi pädevad asutused, kus nad on registreeritud. Võttes siiski arvesse nende tegevuse üha rahvusvahelisemat laadi, tuleks konsulteerida teiste ametiasutustega, kes on seotud CSD korraldatud väärtpaberiarveldussüsteemi(de) ja grupi teiste üksustega. ESMA-l saab olema oluline roll tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel, et ühtlustada tegevuslubade andmise menetlust ja tagada koostöö ametiasutuste vahel.

Ettepanekuga antakse CSDdele nn pass teenuste osutamiseks liidus, osutades teenust teises liikmesriigis kas otse või seal filiaali asutamise teel. Kolmanda riigi CSD-le võib anda juurdepääsu liidu turule, kui ESMA on teda tunnustanud. Sellise tunnustuse võib anda ainult juhul, kui komisjon on veendunud, et kõnealuse kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik on samaväärne liidu omaga ning et kolmandas riigis on kehtestatud tõhus liidu õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärne tunnustamine; et CSDde suhtes kehtib kõnealuses kolmandas riigis tõhus tegevuslubade andmise ja järelevalveraamistik ning et ESMA ja kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste vahel on sõlmitud koostöökokkulepe.

Nõuded CSDdele ja kollisioon (II ja III peatükk)

Kuna CSDd on süsteemselt olulised ja osutavad väärtpaberituru seisukohast olulisi teenuseid, peavad nad vastama rangetele usaldatavusnõuetele, et tagada nende elujõulisus ja nende liikmete kaitse. CSDdele esitatavad nõuded on II peatükis jagatud mitmesse kategooriasse: organisatsioonilised nõuded (1. jagu), äritegevuse eeskirjad (2. jagu), nõuded CSD teenustele (3. jagu), usaldatavusnõuded (4. jagu) ning nõuded CSDde vahelistele ühendustele (5. jagu).

1. jao kohaselt peab CSDdel olema kindel juhtimiskord, kogenud ja sobiv kõrgem juhtkond, juhtivad organid ja aktsionärid, ning nad peavad looma kasutajate komitee, kes esindab iga väärtpaberiarveldussüsteemi emitente ja liikmeid. Teenuste või tegevuste mis tahes edasiandmine ei tohiks vähendada CSD vastutust liikmete või emitentide ees või eri ametiasutuste järelevalvefunktsioonide täitmist. Oluline erand on ette nähtud seoses tegevuse edasiandmisega selliste avaliku sektori asutustele, nt eurosüsteemi T2S projekt, mida juhitakse pädevate asutuste poolt heakskiidetud sellekohase raamistikuga.

2. jaoga kehtestatakse CSDdele olulised nõuded väärtpaberiarveldussüsteemis osalemise mittediskrimineerivate, läbipaistvate ja rangelt riskipõhiste kriteeriumide olemasolu kohta. Neid nõudeid toetavad IV peatüki sätted juurdepääsu kohta. Sellega kehtestatakse ka olulised läbipaistvuse põhimõtted seoses hindade avalikustamisega ning osutatud teenuste kulude ja tulude avalikustamisega pädevatele asutustele.

3. jao artiklis 34 (nõuded CSD teenustele) tunnistatakse CSDde olulist rolli väärtpaberiemissiooni terviklikkuse tagamisel ning see hõlmab kohustusi seoses kontode päevasisese võrdlemisega. Liikmete varade kaitsmiseks läheb käesolev ettepanek kontode lahus hoidmise küsimuses kaugemale direktiivis 2004/39/EÜ (MiFID) sätestatud nõuetest ning ettepanekus nõutakse, et CSDd hoiavad iga liikme konto teiste liikmete kontodest kahus ning liikmetel on võimalik hoida kõigi klientide kontosid lahus. Rahaarveldusega seoses nõutakse ettepanekus, et CSDd arveldavad keskpanga kontode kaudu, kui see on praktiline ja võimalik. Kommertspankade juures on rahaarveldus lubatud, kuid vastupidiselt mõnele praegusele tavale, peab see olema tehtud eraldi krediidiasutuse kaudu, kes tegutseb arveldusagendina.

4. jaos esitatud CSDde usaldatavusnõuded hõlmavad olulisi sätteid operatsiooniriski vähendamise kohta. Kuna CSDdel ei lubata panganduslike teenuste otse osutamist, on peamine risk, millega CSDd kokku puutuvad, operatsioonirisk. Kõnealused sätted hõlmavad asjakohaseid meetmeid, millega alati tagada operatsioonide (sealhulgas arveldus) järjepidevus. Kapitalinõuded on samuti kehtestatud, viidates tegevuskuludele – CSDd peaksid hoidma kapitali, jaotamata kasumit ja reserve, millega katta vähemalt kuue kuu tegevuskulud.

Kuna CSDd on üksteisega üha enam ühendatud ja see protsess peaks veelgi kiirenema T2S tulekuga, nähakse artikliga 45 ette olulised usaldatavusnõuded ühendatud CSDde jaoks, sealhulgas kehtestades eeskirjad arvelduse identse lõplikkuse kohta.

III peatüki eesmärk on suurendada väärtpaberitehingute õiguskindlust, tehes kollisiooninormide ettepaneku seoses CSD hoitavate väärtpaberite omandiaspektidega.

Juurdepääs väärtpaberite keskdepositooriumidele (IV peatükk)

Üks selle algatuse eesmärke on avada turg CSD teenustele ja kõrvaldada takistused juurdepääsult. IV peatükis käsitatakse kolme tüüpi juurdepääsu: a) emitentide ja CSDde vahel, b) CSDde vahel ja c) CSDde ja teiste turuinfrastruktuuride vahel.

Mitmes liikmesriigis peavad emitendid siseriikliku õiguse kohaselt emiteerima teatavat tüüpi väärtpaberid, eelkõige aktsiad, siseriiklikus CSDs. Artikliga 47 antakse emitentidele õigus registreerida oma väärtpaberid liidus tegevusluba omavas mis tahes CSDs, samuti antakse CSDdele õigus osutada teenuseid seoses väärtpaberitega, mida reguleeritakse teise liikmesriigi seadusega. Riiklikke eripärasid arvestatakse, tunnistades, et see õigus ei tohiks piirata äriühinguõiguse kohaldamist, mille alusel on väärtpaberid emiteeritud.

2. ja 3. jaos sätestatakse juurdepääsu põhimõtted. CSD-l peaks olema õigus saada teise CSD väärtpaberiarveldussüsteemi liikmeks mittediskrimineerivate ja riskipõhiste põhimõtete alusel. CSD-l peaks olema samade põhimõtete alusel samuti õigus nõuda, et teine CSD töötab välja erifunktsioonid, mille eest võetaks tasu kulupõhiselt. Sarnaselt peaks CSD-l olema õigus saada tehinguvoogusid kesksetelt vastaspooltelt ja kauplemiskohtadelt ning kõnealustel infrastruktuuridel peaks olema juurdepääs CSDde korraldatavatele väärtpaberiarveldussüsteemidele. Kõik vaidlused asjaomaste pädevate asutuste vahel võiks saata lahendamiseks ESMA-le.

3.3.4.     Arveldusagentidena tegutsema määratud krediidiasutused (IV jaotis)

Nagu eespool kirjeldatud, kui keskpankade kaudu arveldamine ei ole praktiline ja võimalik, võivad CSDd pakkuda oma liikmetele rahaarveldust kommertspankade kaudu. CSDd ei peaks siiski ise osutama arvelduse kõrval pangandusteenuseid, kuid pädevad asutused peaksid andma neile loa määrata krediidiasutuse, kes tegutseks arveldusagendina sularahakontode avamiseks ja annaks krediidiliini, et lihtsustada arveldust, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused tõendavad kättesaadavate andmete alusel, et ühe krediidiasutuse riskipositsioon seoses krediidi- ja likviidsusriskide kontsentreerumisega ei ole piisavalt maandatud. CSDde ja arveldusagentide selline eristamine on oluline meede seoses CSDde turvalisuse ja selle suurendamisega. Arvelduse kõrval osutatavad pangandusteenused suurendavad CSDde riske ja seega kohustuste mittetäitmise või tõsise stressi tekkimise tõenäosust. Kuigi pangandusteenuseid osutab mõni CSD päevasiseselt ja need piirduvad arvelduse kõrvalteenustega, on käitatavad summad siiski märkimisväärsed ning igal sellise CSD kohustuste mittetäitmisel oleks negatiivsed tagajärjed väärtpaberi- ja makseturgudele. Nõue osutada pangandusteenuseid teise juriidilise isiku kaudu kui see, kes osutab CSD põhiteenuseid, hoiab ära riskide ülekandumise pangandusteenustelt CSD põhiteenustele, eriti maksejõuetuse või tõsise stressi korral, mis tuleneb pangandusteenustest. See nõue annab CSDdele ja avaliku sektori asutustele ka rohkem võimalusi sobiva lahenduse leidmiseks pangandusteenuseid osutava arveldusagendi kohustuste mittetäitmise korral. Nende CSDde jaoks, kes praegu osutavad pangandusteenuseid, on peamine selle meetmega seotud kulu õiguskulud, mis on seotud pangandusteenuseid osutava eraldi juriidilise isiku loomisega, samas kui sellise CSD, kes tahab tulevikus sellised teenused välja töötada, lisakulud ei oleks eraldi juriidilise üksuse loomiseks märkimisväärsed. Pangandusteenuste eraldamisele ei ole vähem rangeid alternatiive, mis kõrvaldaks täielikult ohu, et riskid kanduvad pangandusteenustelt üle CSDde põhiteenustele.

Et tagada kasu saamine sama ettevõtete grupi sees nii CSD- kui ka pangandusteenuste osutamisest, ei tohiks nõue, et pangandusteenuseid peab osutama eraldi krediidiasutus, piirata krediidiasutuse õigust kuuluda samasse ettevõtete gruppi CSDga. Samas kui CSD- ja pangandusteenuseid osutatakse samas ettevõtete grupis, peaks selle krediidiasutuse tegevus, kes osutab pangandusteenuseid, olema piiratud nende pangandusteenuste osutamisega, mida osutatakse arvelduse kõrval. Viimase piiranguga püütakse vähendada grupi üldist riski, mis tuleneb krediidiasutuse gruppi kuulumisest.

Pädev asutus peaks iga juhu puhul eraldi suutma tõendada, et puudub süsteemne risk, mis on tekkinud nii CSD- kui ka pangandusteenuste osutamisest sama juriidilise isiku poolt. Sellisel juhul võiks teha põhjendatud taotluse Euroopa Komisjonile, kes võib lubada erandi tegemist. Igal juhul peaks krediidiasutusena litsentseeritud CSD tegevus olema piiratud arvelduse kõrval osutatavate pangandusteenustega.

Arveldusagendina tegutsevad krediidiasutused peaksid saama tegevusloa vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta[4]. CSDde korraldatav(ad) väärtpaberiarveldussüsteem(id) peaksid arveldusagentide põhjustatud mis tahes võimalike riskide eest olema võimalikult kaitstud, kõnealused agendid peaksid vastama lisanõuetele, et leevendada krediidi- ja likviidsusriske seoses iga nende teenindatava väärtpaberiarveldussüsteemiga.

Võttes arvesse, et direktiivis 2006/48/EÜ ei käsitata spetsiaalselt päevasiseseid krediidi- ja likviidsusriske, mis tulenevad arvelduse kõrval panganduseteenuste osutamisest, tuleks krediidiasutuste suhtes kohaldada rangemaid erinõudeid krediidi- ja likviidsusriski maandamiseks, mida peaks kohaldatama iga väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes, kus nad tegutsevad arveldusagendina. Arveldusagentide jaoks kavandatud nõuete puhul on saadud inspiratsiooni rahvusvahelistest CPSS-IOSCO standarditest finantsturu infrastruktuuride kohta ja praegusest turutavast. Need hõlmavad krediidiriski positsioonide täielikku tagamist, päevasisese likviidsuse jälgimist, võttes arvesse kahe suurima liikme kohustuste mittetäitmisest tingitud likviidsusriski ning likviidsuse pakkujate kontsentratsioonipiirmäärasid.

3.3.5.     Sanktsioonid (V jaotis)

Komisjoni teatises „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”[5] vaadati läbi kehtivad sanktsioonide kohaldamise volitused ja nende tegelik rakendamine, et ühtlustada eri järelevalvetoimingute puhul kohaldatavaid sanktsioone. Kohaldatavate siseriiklike karistuste läbivaatamise tulemusena on ilmnenud näiteks, et rahaliste karistuste suurus on liikmesriigiti väga erinev, et mõnel pädeval asutusel puuduvad teatud olulised sanktsioonide kohaldamise volitused ning mõned pädevad asutused ei saa kehtestada sanktsioone füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Seetõttu teeb komisjon nüüd ettepaneku, et liikmesriigid peaksid ette nägema, et sobivaid halduskaristusi ja -meetmeid saaks kohaldada määruse rikkumise korral. Selleks peaks pädevate asutuste käsutuses olema miinimumkogus halduskaristusi ja -meetmeid, sealhulgas tegevusloa kehtetuks tunnistamine, avalik hoiatus, juhtkonna ametist vabastamine, käesoleva määruse rikkumisest saadud tulu tagastamine, kui selle suurust on võimalik tuvastada, ning haldustrahvid. Haldustrahvide maksimaalne suurus ei peaks olema väiksem määruses sätestatust – 10 % juriidilise isiku aastakäibest või füüsilise isiku puhul viis miljonit eurot või 10 % aastasest sissetulekust. Sanktsioonide liigi ja suuruse määramisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse määruses sätestatud mitmeid kriteeriume, sealhulgas vastutava isiku suurus ja finantsvõimekus, rikkumise mõju ja vastutava isiku valmidus teha koostööd. Kavandatud määrusega ei takistata üksikutel liikmesriikidel kehtestamast rangemaid nõudeid.

3.3.6.     Vastavus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291

Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu määruste ettepanekud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loomise kohta. Seoses sellega soovib komisjon meelde tuletada ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 seotud avaldusi, mille ta tegi Euroopa Järelevalveasutuste loomise määruste vastuvõtmisel ning mille kohaselt: „Seoses regulatiivsete standardite vastuvõtmisega rõhutab komisjon finantsteenuste sektori ainulaadset iseloomu, mis tuleneb Lamfalussy struktuurist ja mida on tunnustatud selgelt ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 39. Siiski on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas tema rollile seatud piirangud delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete vastuvõtmisel on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.”

4.           Mõju eelarvele

Ettepanek mõjutab Euroopa Liidu eelarvet seoses ESMA-le antud ülesannetega, nagu täpsustatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

2012/0029 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta, ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[7],

järgides seadusandlikku tavamenetlust

ning arvestades järgmist:

(1) Väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) aitavad koos kesksete vastaspooltega oluliselt kaasa selliste kauplemisjärgsete infrastruktuuride töös hoidmisele, mis turvavad finantsturgusid ja annavad turuosalistele usu, et väärtpaberitehingud sooritatakse nõuetekohaselt ja õigel ajal, sealhulgas väga tugeva stressi perioodil.

(2) Kuna CSDde korraldatavad väärtpaberiarveldussüsteemid asuvad arveldusprotsessi lõpus, on need väärtpaberiturgude toimimise seisukohast süsteemselt olulised. Asudes väärtpaberite hoidmise ahela tipus, läbi mille annavad nende liikmed aru investorite väärtpaberiosalustest, on CSDde korraldatavad väärtpaberiarveldussüsteemid ka oluliseks emissiooni terviklikkuse kontrollimise vahendiks ning neil on oluline roll investorite usalduse säilitamisel. Peale selle on CSDde korraldatavad väärtpaberiarveldussüsteemid tihedalt seotud rahapoliitika toimingute tagamisega, samuti krediidiasutuste vahelise tagamisprotsessiga ning on seega tagatisturgude olulised osalised.

(3) Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiviga 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides[8] vähendati väärtpaberiarveldussüsteemi häireid, mida põhjustavad kõnealuse süsteemi liikme vastu algatatud maksejõuetusmenetlused, on vaja tegeleda muude väärtpaberiarveldussüsteemi riskidega, samuti maksejõuetusriski või väärtpaberiarveldussüsteeme korraldavate CSDde toimimise häiretega. Paljudel CSDdel on krediidi- ja likviidsusrisk, mis tuleneb arvelduse kõrval pangandusteenuste osutamisest.

(4) Piiriüleste arvelduste arvu suurenemine, mis tuleneb CSDde vahelisi ühendusi käsitlevate lepingute sõlmimise arengust, tõstatab ühtsete usaldatavusnõuete puudumise taustal küsimuse CSDde vastupidavuse kohta juhul, kui teiste liikmesriikide CSDd toovad kaasa riskid. Lisaks hoolimata piiriüleste arvelduste suurenemisest on liidu arveldusturud jätkuvalt killustatud ning piiriülene arveldus on kulukam, kuna CSDde arveldust ja tegevust reguleeritakse eri riikide eeskirjadega ning konkurents CSDde vahel on piiratud. Selline killustatus on takistuseks ning loob lisariske piiriülesele arveldusele ja suurendab selle kulusid. Turu korraldajate identsete kohustuste ja CSDde ühtsete usaldatavusnõuete puudumise korral on riiklikul tasandil suure tõenäosusega erinevate meetmete võtmisel liidu arveldusturgudel otsene negatiivne mõju turvalisusele, tõhususele ja konkurentsile. Siseturu toimimiselt on vaja kõrvaldada nimetatud märkimisväärsed takistused, vältida konkurentsimoonutusi ning ennetada tulevikus selliste takistuste ja moonutuste tekkimist. Seepärast oleks käesoleva määruse asjakohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(5) Määrusega tuleb turuosaliste suhtes sätestada mitmed ühtsed kohustused seoses arveldustsükli ja distsipliini teatavate aspektidega ning ette näha ühtsed nõuded väärtpaberiarveldussüsteeme korraldavate CSDde suhtes. Määruse otsekohalduvate eeskirjadega peaks tagatama, et kõigi turu korraldajate ja CSDde suhtes kohaldatakse identseid otsekohalduvaid kohustusi ja eeskirju. Määrusega peaks liidus suurendatama arvelduse turvalisust ja tõhusust, ennetades direktiivi ülevõtmisest tulenevat siseriiklike eeskirjade lahknemist. Määrus peaks turu korraldajate ja CSDde jaoks vähendama regulatiivset keerukust, mis tuleneb erinevatest siseriiklikest eeskirjadest, ning peaks võimaldama CSDdel teenuseid osutada piiriüleselt, pidamata järgima eri riikide nõudeid seoses CSD tegevusloa, järelevalve, organisatsioonistruktuuri või riskidega. Määrus, milles sätestatakse CSDde suhtes identsed nõuded, peaks aitama kõrvaldada konkurentsihäireid.

(6) Finantsstabiilsuse nõukogu kutsus 20. oktoobril 2010[9] üles looma tugevama keskse turuinfrastruktuuri ning palus vaadata läbi olemasolevad standardid ja arendada neid edasi. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) on lõpetamas ülemaailmsete standardite eelnõu koostamist. Need peaksid edaspidi välja vahetama Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2001. aasta soovitused, mida kohandati Euroopa tasandil 2009. aastal Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) mittesiduvate suunistega.

(7) Nõukogu rõhutas 2. detsembri 2008. aasta järeldustes[10] vajadust tugevdada väärtpaberiarveldussüsteemide turvalisust ja usaldusväärsust ning tegeleda liidus kauplemisjärgsete õiguslike tõketega.

(8) Üks EKPSi põhiülesandeid on toetada maksesüsteemide probleemideta toimimist. Sellega seoses teostavad EKPSi liikmed järelevalvet, tagades, et kliirimis- ja maksesüsteemid on tõhusad ja vastavad nõuetele. EKPSi liikmed tegutsevad sageli väärtpaberitehingute raha poole arveldusagentidena. Nad on ka olulised kliendid CSDdes, kes sageli haldavad rahapoliitika toimingute tagatisi. EKPSi liikmed tuleks aktiivselt kaasata, konsulteerides nendega CSDde tegevuslubade ja järelevalve, kolmanda riigi CSDde tunnustamise ja CSDde vaheliste ühenduste heakskiitmise küsimustes. Samuti peaksid nad olema aktiivselt kaasatud, konsulteerides nendega regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, samuti suuniste ja soovituste sätestamisel. Käesoleva määrusega ei tohiks piirata Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade vastutust tagada liidus ja teistes riikides tõhusad ja nõuetekohased kliirimis- ja maksesüsteemid.

(9) Liikmesriikide keskpangad või mis tahes muud organid, mis täidavad teatavates liikmesriikides sarnaseid funktsioone, nt liikmesriikide ametiasutused, kelle ülesanne on või kes osalevad valitsemissektori võla haldamises, võivad ise osutada mitut teenust, mis liigitaks nad CSDde hulka. Sellised asutused peaksid olema vabastatud tegevusloa taotlemise ja järelevalve nõuetest, kuid nad peaksid jätkuvalt täitma kõiki CSDde usaldatavusnõudeid. Kuna keskpangad tegutsevad arveldamise eesmärgil arveldusagentidena, peaksid nad samuti olema vabastatud käesoleva määruse IV jaotises sätestatud nõuetest.

(10) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi finantsinstrumentidega tehtavate tehingute CSD-poolse arvelduse ja tegevuse suhtes, kui ei ole teisiti ette nähtud. Käesolev määrus ei peaks ka piirama teiste teatavaid finantsinstrumente käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ,[11] ning kõnealuse direktiivi kohaselt vastuvõetud meetmeid.

(11) Väärtpaberite registreerimine registrikande vormis on oluline samm suurendamaks arvelduse tõhusust ja tagamaks väärtpaberite emissiooni terviklikkust, eriti võttes arvesse üha keerulisemaks muutuvaid hoidmise ja ülekandmismeetodeid. Turvalisuse eesmärgil nähakse käesoleva määrusega ette kõigi vabalt võõrandatavate väärtpaberite registreerimine registrikande vormis. Käesoleva määrusega ei tuleks kehtestada ühte kindlat registrikande vormis esmase registreerimise meetodit, mis võib olla üldväärtpaberi (global note) emiteerimise teel immobiliseerimine või kohe elektroonilise finantsinstrumendi kasutuselevõtt (dematerialisation). Käesoleva määrusega ei tuleks kehtestada asutuse tüüpi, kes peaks pärast emiteerimist väärtpaberid registreerima registrikande vormis ning seda ülesannet peaks olema võimalik täita eri tegijatel, sealhulgas registritel. Samas, kui selliste väärtpaberitega kaubeldakse kauplemiskohtades, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ,[12] või need on tagatiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta)[13] tingimustele, tuleks sellised väärtpaberid registreerida CSD registreeritud väärtpaberite süsteemis, et tagada muu hulgas, et kõik kõnealused väärtpaberid on võimalik arveldada väärtpaberiarveldussüsteemis.

(12) Selleks et tagada arvelduse turvalisus, peaksid kõik väärtpaberiarveldussüsteemi liikmed, kes müüvad või ostavad teatavaid finantsinstrumente, eriti vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente, ühisinvesteerimisettevõtja osakuid ja saastekvoote, arveldama oma kohustused kavandatud arvelduspäeval.

(13) Vabalt võõrandatavate väärtpaberite tehingute pikemad arveldusperioodid tekitavad ebakindlust ja suurendavad väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete riski. Arveldusperioodide erinev pikkus liikmesriikides takistab kontode võrdlemist ja on emitentide, investorite ja vahendajate jaoks vigade allikaks. Seepärast on vaja ette näha ühtne arveldusperiood, mis lihtsustaks kavandatud arvelduspäeva tuvastamist ja arveldusdistsipliinimeetmete rakendamist. Direktiiviga 2004/39/EÜ reguleeritud kauplemiskohtades kauplemisele lubatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite kavandatud arvelduspäev peaks olema mitte hiljem kui teine tööpäev pärast kauplemist.

(14) CSDd ja teised turuinfrastruktuurid peaksid võtma meetmeid, et ennetada arvelduse ebaõnnestumist ja tegeleda selle probleemiga. On oluline, et kõnealuseid eeskirju kohaldatakse liidus ühtselt ja otse. Eriti tuleks nõuda, et CSDd ja teised turuinfrastruktuurid kehtestaksid protseduurid, mis võimaldavad neil võtta asjakohaseid meetmeid, et peatada mis tahes liikme tegevus, kes süstemaatiliselt põhjustab arvelduse ebaõnnestumisi ning teha tema isik avalikkusele teatavaks, eeldusel, et kõnealusel liikmel on võimalus esitada enne sellise otsuse tegemist tähelepanekud.

(15) Üks tõhusamatest võimalustest arvelduse ebaõnnestumistega tegelemiseks on kohaldada kohustusi mittetäitva liikme suhtes sisseostmist, kusjuures väärtpaberid, mis tuli üle kanda, tuleb osta turul pärast kavandatud arvelduspäeva ning edastada saavale liikmele. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad seoses kõigi vabalt võõrandatavate väärtpaberite, rahaturuinstrumentide, ühisinvesteerimisettevõtja osakute ja saastekvootide sisseostutehingute teatavate aspektidega, nt aeg, teatamisaeg, hind ja karistused.

(16) Kuna käesoleva määruse peaeesmärk on luua mitu uut otse turu korraldajatele kehtestatavat juriidilist kohustust, mis muu hulgas kujutavad endast CSDs kõigi vabalt võõrandatavate väärtpaberite registrikande vormis registreerimist, kui selliste väärtpaberitega kaubeldakse direktiiviga 2004/39/EÜ reguleeritud kauplemiskohtades või kui need on tagatiseks direktiivi 2002/47/EÜ tingimuste alusel, ning kohustuste arveldamist hiljemalt teisel tööpäeval pärast kauplemist, ning kuna CSDd vastutavad väärtpaberiarveldussüsteemi toimimise eest ja liidus õigeaegse arveldamise tagamise meetmete rakendamise eest, on oluline tagada, et kõik CSDd on turvalised ja vastavad nõuetele ning järgivad kogu aeg rangeid organisatsioonilisi, äritegevuse ja usaldatavusnõudeid, mis on kehtestatud käesoleva määrusega. Ühtsed ja vahetult kohalduvad eeskirjad seoses CSDdele tegevuslubade andmise ja nende pideva järelevalvega on seega käesoleva määrusega turuosalistele kehtestatud juriidiliste kohustuste oluline tagajärg ning need on omavahel seotud. Seepärast tuleb CSDde tegevuslubasid ja järelevalvet käsitlevad eeskirjad lisada sellesse õigusakti, milles on turuosaliste suhtes kehtestatud juriidilised kohustused.

(17) Võttes arvesse, et CSDde suhtes tuleks kohaldada ühtseid nõudeid ja et kõrvaldada takistused piiriüleselt arvelduselt, peaks igal tegevusloaga CSD-l olema vabadus osutada teenuseid liidu territooriumil kas otse või filiaali asutamise teel.

(18) Liidu piirideta arveldusturul on vaja määratleda käesoleva määruse kohaldamisega seotud eri asutuste ülesanded. Liikmesriigid peaksid eeskätt määrama käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavad pädevad asutused, kellele antakse järelevalve- ja uurimisvolitused, mida neil on vaja oma ülesannete täitmiseks. CSD suhtes peaks kehtima selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustamine ja järelevalve, kus ta on registreeritud; kõnealusel asutusel on selleks kõik tingimused ning tal peaks olema volitus kontrollida CSDd igapäevast tegevust, teha korrapäraselt kontrolle ja võtta vajaduse korral asjakohaseid meetmeid. Kõnealune asutus peaks siiski võimalikult vara konsulteerima ja tegema koostööd teiste asjaomaste asutustega, nt asutustega, kes vastutavad CSD korraldatava iga väärtpaberiarveldussüsteemi järelevalve eest, ning vajaduse korral asjaomaste keskpankadega, kes tegutsevad iga väärtpaberiarveldussüsteemi arveldusagendina, ning vajaduse korral grupi teiste üksuste pädevate asutustega. Koostöö hõlmab ka asjaomaste asutuste kohest teavitamist hädaolukorras, mis mõjutab nende liikmesriikide finantssüsteemi likviidsust ja stabiilsust, kus CSD või tema liikmed on registreeritud. Kui CSD osutab teenuseid filiaali kaudu või otse teises liikmesriigis kui see, kus ta on registreeritud, on kõnealuse CSD järelevalve eest peamiselt vastutav registreerimise liikmesriigi pädev asutus.

(19) Kõigile CSD määratluse alla kuuluvatele juriidilistele isikutele peab enne tegevuse alustamist loa andma riigi pädev asutus. Eri ärimudeleid arvesse võttes tuleks CSD määratleda teatavate põhiteenuste kaudu, mis koosnevad arveldusest, mis hõlmab väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamist, notariteenust ja keskset väärtpaberikontode hoidmise teenust. CSD peaks vähemalt korraldama väärtpaberiarveldussüsteemi ja osutama ühte muud põhiteenust. See määratlus peaks välistama seega üksused, kes ei korralda väärtpaberiarveldussüsteeme, nt registrid või ametiasutused ja organid, mis vastutavad registreerimissüsteemi eest ning mis on asutatud direktiivi 2003/87/EÜ alusel. Selline kombinatsioon on oluline CSDdele, et täita oma rolli väärtpaberiarvelduses ja tagada väärtpaberiemissiooni terviklikkus.

(20) Et vältida, et CSDd võtavad riske seoses muu tegevusega kui see, milleks neil on käesoleva määruse alusel luba, peaks tegevusloaga CSDde tegevus olema piiratud tegevusloaga hõlmatud teenuste osutamisega ning neil ei peaks olema mis tahes osalust, nagu määratletud määruses, viidates nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandale direktiivile 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid,[14] või mis tahes otsest või kaudset omandit, mis moodustab 20 % või rohkem hääleõigustest või kapitalist mis tahes muus asutuses kui see, mis osutab sarnaseid teenuseid.

(21) Et tagada väärtpaberiarveldussüsteemide turvaline toimimine, peaksid neid korraldama üksnes CSDd, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud eeskirju, või keskpangad.

(22) Ilma et see piiraks liikmesriikide maksuseaduste teatavate nõuete kohaldamist, peaks CSDdel olema luba osutada teenuseid lisaks põhiteenustele, mis aitaks suurendada väärtpaberiturgude turvalisust, tõhusust ja läbipaistvust. Kui selliste teenuste osutamine on seotud kinnipeetava maksu korraga, tuleb neid jätkuvalt osutada vastavalt asjaomase liikmesriigi seadustele.

(23) CSD, kes kavatseb põhiteenuse osutamise anda edasi kolmandale isikule või osutada uut põhi- või kõrvalteenust, korraldada teist väärtpaberiarveldussüsteemi, kasutada teist keskpanka arveldusagendina või luua CSDde vahelise ühenduse, peaks taotlema selleks luba, järgides esmase tegevusloa taotlemise menetlust, välja arvatud see, et pädev asutus peaks teavitama taotlevat CSDd kolme kuu jooksul, kas luba anti või keelduti selle andmisest.

(24) Kolmandas riigis registreeritud CSDd võivad pakkuda teenuseid kas filiaali kaudu või neid otse osutades liidus registreeritud emitentidele ja liikmetele seoses oma sealse tegevusega ning nad võivad luua ühendusi liidus registreeritud CSDdega tingimusel, et seda tunnustab ESMA. Võttes arvesse finantsturgude ülemaailmset olemust, on ESMA kõige õigem asutus tunnustama kolmanda riigi CSDsid. ESMA võib kolmanda riigi CSDsid tunnustada üksnes juhul, kui komisjon otsustab, et nende suhtes kehtiv õigus- ja järelevalveraamistik on samaväärne käesolevas määruses sätestatule, kui nad on oma riigis saanud tegevusloa ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet ning kui ESMA ja CSDde pädevate asutuste vahel on sõlmitud koostöökokkulepe. ESMA-poolse tunnustamise eelduseks on liidus registreeritud ja käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud CSDde suhtes kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku tõhus samaväärne tunnustamine.

(25) Võttes arvesse finantsturgude ülemaailmsust ja CSDde süsteemset olulisust, on vaja tagada nende suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rahvusvaheline ühtlustamine. Käesolevas määruses tuleks järgida CPSS-IOSCO ja ESCB-CESRi väljatöötatud soovitusi. ESMA peaks regulatiivsete tehniliste või rakenduslike standardite, samuti käesoleva määrusega nõutud suuniste ja soovituste väljatöötamisel või nende läbivaatamise soovitamisel võtma arvesse olemasolevaid standardeid ja nende tulevasi muutusi.

(26) Võttes arvesse CSDde ja nende osutatavate teenuste keerukust ja süsteemsust, peaksid läbipaistvad juhtimiseeskirjad tagama, et kõrgem juhtkond, juhtiva organi liikmed, aktsionärid ja liikmed, kellel on võimalik nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid)[15] tähenduses omada kontrolli CSD tegevuse üle, on võimelised tagama CSD nõuetekohase ja usaldusväärse juhtimise.

(27) Läbipaistvad juhtimiseeskirjad peaksid tagama, et aktsionäride, juhtkonna ja CSD töötajate huve ühelt poolt ning nende kasutajate huve teiselt poolt on võetud arvesse. Kõnealuseid juhtimispõhimõtteid tuleks kohaldada, piiramata CSD poolt vastuvõetud omandiõiguse mudeli rakendamist. Iga CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks tuleks luua kasutajate komitee, et anda CSD juhtivale organile nõu liikmeid puudutavates põhiküsimustes.

(28) Võttes arvesse CSDdele antud ülesannete olulisust, tuleks käesolevas määruses sätestada, et CSDd ei kanna oma vastutust üle kolmandatele isikutele, andes neile edasi oma tegevusi. Selliste tegevuste edasiandmisele peaksid kehtima ranged tingimused, mis säilitavad CSDde vastutuse tegevuse eest ning tagama, et CSDde järelevalvet ei kahjustata. Teatavatel juhtudel võib teha kõnealustest tingimustest erandi juhul, kui CSD annab oma tegevuse edasi avaliku sektori asutusele.

(29) Äritegevuse eeskirjad peaksid tagama CSD ja tema kasutajate suhetes läbipaistvuse. CSD kriteeriumid väärtpaberiarveldussüsteemis osalemiseks peaksid eelkõige olema avalikud, läbipaistvad, objektiivsed ja mitte-diskrimineerivad, ning mis lubaksid piirata liikmete juurdepääsu üksnes nendega seotud riskide alusel. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik võtta kiireid ja sobivaid parandusmeetmeid, et tegeleda sellega, kui CSDd põhjendamatult keelduvad teenuste osutamisest liikmetele. CSD peaks tegema avalikkusele kättesaadavaks oma teenuste hinnad ja tasud. CSD teenustele avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu huvides ning võttes arvesse CSDde olulist turujõudu vastava liikmesriigi territooriumil, ei tohi CSD hinnapoliitika erineda avaldatust. CSD peaks ette nägema tunnustatud kommunikatsioonimenetluse kasutamise. Kõnealused osalemist käsitlevad sätted täiendavad ja tugevdavad turuosaliste õigust kasutada arveldussüsteemi teises liikmesriigis, nagu sätestatud direktiivis 2004/39/EÜ.

(30) Võttes arvesse väärtpaberiarveldussüsteemide keskset rolli finantsturgudel, peaksid CSDd teenuste osutamisel tagama õigeaegse arvelduse, emissiooni terviklikkuse, kõigi liikmete väärtpaberikontode lahus hoidmise ning võimaluse taotluse korral pakkuda liikmete klientide kontode täiendavat lahus hoidmist. CSDd peaksid tagama, et kõnealuseid nõudeid kohaldatakse eraldi iga nende korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes.

(31) Et vältida arveldusagendi maksejõuetusest tulenevaid arveldusriske, peaks CSD arveldama, kui see on praktiline ja võimalik, väärtpaberitehingute raha poole läbi kontode, mis on avatud keskpanga juures. Kui see võimalus ei ole praktiline ega võimalik, peaks CSD suutma arveldada läbi kontode, mis on avatud krediidiasutuse juures, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta)[16] tingimuste alusel, ning kelle suhtes kehtivad tegevusloa taotlemise erimenetlus ja käesoleva määruse IV jaotises sätestatud usaldatavusnõuded. Kui viimane tegutseb arveldusagendina, peaks ta olema võimeline osutama CSDde liikmetele käesolevas määruses sätestatud teenuseid, mis on hõlmatud loaga, ning võib lisaks osutada muid käesoleva määrusega hõlmatud teenuseid.

(32) Võttes arvesse, et direktiivis 2006/48/EÜ ei käsitata spetsiaalselt päevasiseseid krediidi- ja likviidsusriske, mis tulenevad arvelduse kõrval osutatavate panganduseteenuste osutamisest, tuleks selliseid teenuseid osutavate krediidiasutuste suhtes kohaldada krediidi- ja likviidsusriski maandamiseks rangemaid nõudeid, mida tuleks kohaldada iga väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes, kus nad tegutsevad arveldusagendina. Et tagada selliste erimeetmete täielik järgimine, mille eesmärk on maandada krediidi- ja likviidsusriski, peaksid pädevad asutused saama nõuda, et CSDd määravad rohkem kui ühe krediidiasutuse, kui pädevad asutused saavad kättesaadavate tõendite alusel tõestada, et ühe krediidiasutuse krediidi- ja likviidsusriskide kontsentratsioon ei ole täielikult maandatud.

(33) Nõue, et väärtpaberitehingu raha pool arveldaks arveldusagendina tegutsev eraldi juriidiline isik, on oluline meede, et suurendada CSDde turvalisust ja vastupidavust. Selline CSDde põhiteenuste ja arvelduse kõrval osutatavate pangandusteenuste eristamine tundub tõesti hädavajalik, et välistada pangandusteenustest tulenevate riskide (nt krediidi- ja likviidsusrisk) ülekandumine CSDde põhiteenuste osutamisele. CSDde turvalisuse ja vastupidavuse kavandatud taseme säilitamiseks ei ole vähem sekkuvaid meetmeid, mida saaks kasutada kõnealuste krediidi- ja likviidsusriski kõrvaldamiseks. Et tagada nii ettevõtete sama grupi sees nii CSD- kui ka pangandusteenuste osutamisest saadav kasu, ei tohiks nõue, et pangandusteenuseid peab osutama eraldi krediidiasutus, piirata krediidiasutuse õigust kuuluda samasse ettevõtete gruppi kui CSD. Samas kui CSD- ja pangandusteenuseid osutatakse samas ettevõtete grupis, et suurendada osutatud teenuste turvalisust ja tõhusust, peaks selle krediidiasutuse tegevus, kes osutab pangandusteenuseid, olema piiratud nende pangandusteenuste osutamisega, mida osutatakse lisaks arveldusele. Lisaks peaks olema võimalik teha erand kohustusest eraldada panganduskõrvalteenused CSD põhiteenustest, kui puudub igasugune oht kanda krediidi- ja likviidsusrisk pangandusteenustelt üle CSD põhiteenustele. Et tagada erandi tegemise võimaluse ühtne kohaldamine seoses CSDde kohustusega mitte osutada mis tahes panganduskõrvalteenuseid, peaks olema komisjonil õigus otsustada riikliku pädeva asutuse taotluse alusel, kas sellise erandi tegemine on lubatud, võttes arvesse, et sama juriidiline isiku poolt nii CSD põhiteenuste kui ka pangandusteenuste osutamisest ei teki süsteemset riski. Igal juhul peaks krediidiasutusena litsentseeritud ja mis tahes sellisest erandist kasusaava CSD tegevus olema piiratud arvelduse kõrval osutatavate pangandusteenustega.

(34) Et tagada CSDde osutatud teenuste piisav turvalisus ja järjepidevus, tuleks CSD suhtes kohaldada konkreetseid ühtseid ja otsekohalduvaid usaldatavus- ja kapitalinõudeid, millega leevendatakse õiguslikku, operatsiooni- ja investeerimisriski.

(35) CSDde vaheliste ühenduste turvalisust käsitlevate kokkulepete suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, et CSDde vastavatel liikmetel oleks juurdepääs teistele väärtpaberiarveldussüsteemidele. Nõue osutada panganduskõrvalteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu ei peaks takistama seda, et CSDd kasutavad selliseid teenuseid, eriti kui nad on teise CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmed. On eriti oluline, et mis tahes võimalikud riskid, mis tulenevad ühendusi käsitlevatest kokkulepetest, nt krediidi-, likviidsus-, organisatsioonilised või mis tahes muud CSD jaoks olulised riskid on täielikult maandatud. Koostalitlusvõimeliste ühenduste puhul on oluline, et ühendatud väärtpaberiarveldussüsteemides on identsed süsteemis registreerimise hetk, ülekandekorralduste pöördumatus ning väärtpaberite ja raha ülekandmise lõplikkus. Samu põhimõtteid tuleks kohaldada CSDde suhtes, kes kasutavad arvelduse ühtset IT-infrastruktuuri.

(36) Väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatena on CSDdel võtmeroll väärtpaberite väärtpaberikontodele ülekandmisel. Et parandada õiguskindlust eriti piiriüleses kontekstis, on oluline kehtestada selged eeskirjad seaduste kohta, mida kohaldatakse omandiõiguse aspektide suhtes seoses väärtpaberitega, mida CSD hoiab oma kontodel. Vastavalt praegu kehtivatele kollisiooninormidele tuleks kohaldada seda õigust, mis kehtib riigis, kus CSD kontosid hoitakse.

(37) Mitmes liikmesriigis peavad emitendid siseriikliku õiguse kohaselt emiteerima teatavat tüüpi väärtpaberid, eelkõige aktsiad, siseriiklikes CSDdes. Et see ei takistaks liidu kauplemisjärgse turu sujuvat toimimist ning et emitendid saaksid valida kõige tõhusama väärtpaberihalduse viisi, peaks emitentidel olema õigus valida väärtpaberite registreerimiseks liidus registreeritud mis tahes CSD ning kasutada ükskõik millise sobiva CSD teenuseid. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik võtta kiireid ja sobivaid parandusmeetmeid, et tegeleda sellega, kui CSDd põhjendamatult keelduvad teenuste osutamisest emitentidele. Et kaitsta aktsionäride õigusi, ei peaks emitentide õigus valida CSDd takistama selle siseriikliku äriühinguõiguse kohaldamist, mille alusel on väärtpaberid välja lastud ning millega reguleeritakse emitentide ja nende aktsionäride vahelist suhet.

(38) 7. novembri 2006. aasta Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhendiga[17] loodi vabatahtlik raamistik, et võimaldada vastastikust juurdepääsu CSDde ja teiste turuinfrastruktuuride vahel. Kauplemisjärgne sektor jääb riigiti siiski killustatuks, mis muudab piiriülese kauplemise kulukamaks. Vaja on kehtestada CSDde vaheliste ühenduste ja CSDde vastastikuse juurdepääsu ja teiste turuinfrastruktuuride kohta ühtsed tingimused. Et CSDd saaksid oma liikmetele pakkuda juurdepääsu teistele turgudele, peaks neil olema õigus saada teise CSD liikmeks või taotleda, et teine CSD töötab välja spetsiaalsed funktsioonid juurdepääsu saamiseks. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik võtta kiireid ja sobivaid parandusmeetmeid, et tegeleda sellega, kui CSDd põhjendamatult keelduvad teisele CSD-le juurdepääsu andmisest. Kuna CSDde vahelised ühendused võivad tekitada lisariski arveldusele, peaks neile andma loa ja kohaldama nende üle järelevalvet asjaomased pädevad asutused.

(39) CSDdel peaks olema juurdepääs keskse vastaspoole või kauplemiskoha tehinguvoogudele ja nendel turuinfrastruktuuridel peaks olema juurdepääs CSDde korraldatavatele väärtpaberiarveldussüsteemidele, välja arvatud juhul, kui selline juurdepääs seab ohtu nende tegevuse. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik võtta kiireid ja sobivaid parandusmeetmeid, et tegeleda sellega, kui CSDd või turuinfrastruktuurid põhjendamatult keelduvad teenuste osutamisest.

(40) Finantssektori nõuetekohane raamistik usaldatavusnõuete täitmise ja äritegevuse kohta peaks põhinema tugeval järelevalve- ja sanktsioonide kohaldamise korral. Selleks peaksid järelevalveasutustel olema piisavad tegevusvolitused ning nad peaksid saama tugineda heidutavale sanktsioonide kohaldamise korrale, mida tuleb kasutada mis tahes ebaseadusliku tegevuse korral. Komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris vaadati läbi kehtivad sanktsioonide kohaldamise volitused ja nende rakendamine praktikas, et edendada sanktsioonide ühtlustamist eri järelevalvetoimingute puhul.

(41) Seega tagamaks, et CSDd, arveldusagentideks määratud krediidiasutused, nende juhtorganite liikmed ning mis tahes teised isikud, kes tegelikult kontrollivad nende äritegevust või mis tahes teised isikud, täidavad käesoleva määruse nõudeid, peaksid pädevad asutused saama kohaldada halduskaristusi ja -meetmeid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(42) Et tagada heidutav mõju ja sanktsioonide ühtne kohaldamine kõigis liikmesriikides, tuleks käesoleva määrusega kehtestada peamiste halduskaristuste ja -meetmete loetelu, mida peavad saama kasutada pädevad asutused volituse rakendamisel kehtestada kõnealuseid sanktsioone ja meetmeid kõigi juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kes vastutavad rikkumise eest, samuti põhikriteeriumide loetelu, mille alusel määrata kindlaks kõnealuste sanktsioonide ja meetmete tase ja liik, ning rahaliste halduskaristuste suurus. Haldustrahvide puhul tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev mis tahes tuvastatud rahaline kasu, rikkumise raskus ja kestus, kõik raskendavad või leevendavad tegurid, trahvi hoiatava mõju vajalikkus ja vajaduse korral trahvi vähendamine pädeva asutusega koostöö tegemise eest. Sanktsioonide kohaldamisel ja avalikustamisel tuleks austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47).

(43) Et avastada võimalikud rikkumised, tuleks kehtestada tõhusad mehhanismid, et julgustada käesoleva määruse võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist pädevatele asutustele. Kõnealused mehhanismid peaksid hõlmama asjakohaseid tagatisi isikutele, kes teatavad käesoleva määruse võimalikest või tegelikest rikkumistest ning sellistes rikkumistes süüdistatavatest isikutest. Tuleks kehtestada asjakohased menetlused tagamaks süüdistatava isiku õigus isikuandmete kaitsele, õigus kaitsele ja ärakuulamisele enne teda käsitleva lõpliku otsuse vastuvõtmist, samuti õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus mis tahes otsuse või meetme puhul, mis käsitleb kõnealust isikut.

(44) Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalkaristusi käsitlevate õigusaktide mis tahes sätete kohaldamist.

(45) Käesoleva määruse alusel liikmesriikides isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[18]. Igasugune isikuandmete vahetamine või edastamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[19] reguleeritakse käesoleva määruse kohaselt ESMA-poolset isikuandmete töötlemist. ESMA-poolne mis tahes isikuandmete vahetamine või edastamine peaks toimuma kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(46) Käesolev määrus järgib põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust mitte saada süüdi mõistetud ja karistatud sama süüteo eest rohkem kui üks kord, ettevõtlusvabadust, ning seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(47) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ,[20] peaks olema keskne roll käesoleva määruse kohaldamisel, tagades liidu eeskirjade ühtse kohaldamise riikide pädevate asutuste poolt ning lahendades nendevahelised erimeelsused.

(48) Kuna ESMA-l on väärtpaberite ja väärtpaberiturgude valdkonnas põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja kaaluda erinevaid poliitilisi võimalusi. Kui nii on märgitud, peaks ESMA alati tõhusalt kaasama EKPSi liikmed ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ[21].

(49) Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ja vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud menetlusele seoses järgmisega: arvelduse distsipliini käsitlevate meetmete üksikasjad; CSD poolt tegevusloa taotlusesse lisatav teave ja muud elemendid; teave, mida eri ametiasutused esitavad üksteisele CSDde järelevalve käigus; päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste koostöökokkulepete üksikasjad; CSDde juhtimiskorra elemendid; CSDde säilitatavate andmete üksikasjad; emissiooni terviklikkuse säilitamiseks CSDde võetavate meetmete üksikasjad; liikmete väärtpaberite kaitse; arvelduse õigeaegsus; operatsiooniriskide ja CSDde vahelistest ühendustest tulenevate riskide leevendamine; CSDde kapitalinõuete üksikasjad; määratud krediidiasutuste krediidi- ja likviidsusriski käsitlevate usaldatavusnõuete üksikasjad.

(50) Komisjonil peaks samuti olema õigus võtta rakendusaktiga vastu rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 ning vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korrale seoses järgmisega: CSDde tegevusloa taotlemise standardvormid ja ankeedid; CSDde järelevalve eesmärgil teabe esitamine eri pädevate asutuste vahel; päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste asjaomased koostöökokkulepped; CSDde säilitatavate andmete vorming; protseduur juhul, kui liikmele või emitendile keeldutakse andmast juurdepääsu CSD-le, CSDd keelduvad üksteisele juurdepääsu andmast või vastastikust juurdepääsu ei anna CSDd ja teised turuinfrastruktuurid; enne arveldusagendile tegevusloa andmist konsulteerimine eri ametiasutustega.

(51) Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290. Eelkõige tuleks delegeeritud õigusaktid võtta vastu selleks, et täpsustada konkreetseid üksikasju seoses järgnevaga: kriteeriumid, mille alused CSD tegevust vastuvõtvas liikmesriigis tuleks käsitada kõnealuses liikmesriigis olulist tähtsust omavana; teenused, mille jaoks kolmanda riigi CSD peab taotlema ESMA tunnustust ja teave, mille tunnustust taotlev CSD esitab ESMA-le; riskid, mis võivad õigustada CSD keeldumist juurdepääsu andmisest liikmetele ning taotlevate liikmete kasutatava protseduuri üksikasjad; selliste olukordade hindamine, kui arveldamine keskpanga rahaga ei ole praktiline ja võimalik; protseduuri üksikasjad emitentide juurdepääsu kohta CSDdele, CSDde omavahelise juurdepääsu kohta ning CSDde ja teiste turuinfrastruktuuride vahelise juurdepääsu kohta.

(52) Et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsuste tegemiseks kolmanda riigi eeskirjade hindamise kohta eesmärgiga tunnustada kolmanda riigi CSDsid ning erandite tegemiseks kohustusest eraldada panganduskõrvalteenused CSD põhiteenustest. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[22].

(53) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada ühtsed nõuded arveldusele ja ka CSDdele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(54) Tuleb muuta direktiivi 98/26/EÜ, et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/78/EL (millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega)[23], kusjuures väärtpaberiarveldussüsteemidest ei teavitata enam komisjoni, vaid ESMAt.

(55) Käesoleva määruse tegevuslubasid ja tunnustamist käsitlevate nõuete kohaldamist tuleks edasi lükata, et anda liidus või kolmandates riikides registreeritud CSDdele piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud tegevusloa ja tunnustamise taotlemiseks.

(56) Samuti tuleb edasi lükata teatavate vabalt võõrandatavate väärtpaberite registrikande vormis registreerimise ja väärtpaberiarveldussüsteemides mitte hiljem kui teisel tööpäeval pärast kauplemist arveldamise kohustuse nõuete kohaldamine, et anda turuosalistele, kes omavad väärtpabereid paberkujul või kes kasutavad pikemat arveldusperioodi, piisavalt aega kõnealuste nõuete täitmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis Reguleerimisese, -ala ja mõisted

Artikkel 1 Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidus finantsinstrumentide arveldamise ühtsed nõuded ning eeskirjad väärtpaberite keskdepositooriumide organisatsiooni ja juhtimise kohta, et toetada turvalist ja sujuvat arveldust.

2. Kui käesoleva määrusega ei ole teisiti ette nähtud, kohaldatakse seda kõigi finantsinstrumentide arvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) tegevuse suhtes.

3. Käesoleva määrusega ei piirata teatavaid finantsinstrumente käsitlevate liidu õigusaktide, eriti direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamist.

4. Artikleid 9–18 ja 20, samuti IV jaotist ei kohaldata Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete, sarnaseid ülesandeid täitvate teise liikmesriigi ametiasutuste või liikmesriikide avaliku sektori asutuste suhtes, kelle ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või kes on sellega seotud.

Artikkel 2 Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „väärtpaberite keskdepositoorium” – juriidiline isik, kes korraldab lisa A jao punktis 3 loetletud väärtpaberiarveldussüsteemi ja osutab vähemalt ühte lisa A jaos loetletud põhiteenustest;

(2) „arveldus” – väärtpaberitehingu lõpetamine eesmärgiga täita liikmete kohustused, kandes selleks üle maksevahendid või väärtpaberid;

(3) „väärtpaberiarveldussüsteem” – süsteem vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti a esimesele ja teisele taandele, mille tegevus kujutab endast ülekandekorralduste täitmist, nagu määratletud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti i teises taandes;

(4) „arveldusperiood” – ajavahemik kauplemispäeva ja kavandatava arvelduspäeva vahel;

(5) „tööpäev” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis n määratletud pangapäev [edaspidi „tööpäev”];

(6) „arvelduse ebaõnnestumine” – väärtpaberitehingu arvelduse mittetoimumine kavandatud arvelduspäeval väärtpaberite või raha puudumise tõttu sõltumata põhjusest;

(7) „kavandatud arvelduspäev” – arvelduse toimumise kuupäev, milles väärtpaberitehingu pooled on kokku leppinud;

(8) „keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel tegutsev juriidiline üksus, kes on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja;

(9) „pädev asutus” – iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 10 määratud asutus;

(10) „liige” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis f määratletud väärtpaberiarveldussüsteemis osaleja [edaspidi „süsteemi liige”], sealhulgas keskne vastaspool;

(11) „osalus” – osalus direktiivi 78/660/EMÜ artikli 17 esimese lause tähenduses või ettevõttes vähemalt 20 % hääleõiguse või kapitali otsene või kaudne omamine;

(12) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on väärtpaberite keskdepositooriumile antud tegevusluba;

(13) „vastuvõttev liikmesriik” – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus asub väärtpaberite keskdepositooriumi filiaal või kus ta osutab väärtpaberite keskdepositooriumi teenuseid;

(14) „filiaal” – tegevuskoht, kus ei asu peakontor, kuid mis on väärtpaberite keskdepositooriumi osa, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis pakub väärtpaberite keskdepositooriumi teenuseid, mille osutamiseks on väärtpaberite keskdepositooriumile antud luba;

(15) „kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud suhe kahe ettevõtja vahel;

(16) „liikmepoolne kohustuste mittetäitmine” – olukord, kus liikme vastu on algatatud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis j määratletud maksejõuetusmenetlus;

(17) „ülekanne makse vastu” – väärtpaberiarveldusmehhanism, mis seob omavahel väärtpaberiülekande ja rahaülekande nii, et väärtpaberid antakse üle vaid juhul, kui teostatakse vastav rahaline makse;

(18) „väärtpaberikonto” – konto, millel saab väärtpabereid krediteerida või debiteerida;

(19) „väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline ühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline kokkulepe, mille alusel üks väärtpaberite keskdepositoorium avab konto teise väärtpaberite keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemis, et lihtsustada oma liikmete väärtpaberite ülekandmist kõnealuse väärtpaberite keskdepositooriumi liikmetele. Väärtpaberite keskdepositooriumide vahelised ühendused hõlmavad standardühendust, kohandatud ühendust ja koostalitlust võimaldavat ühendust;

(20) „standardühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline ühendus, mille puhul üks väärtpaberite keskdepositoorium on ühendatud teisega nagu viimase korraldatud väärtpaberiarveldussüsteemi mis tahes liige;

(21) „kohandatud ühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline ühendus, mille korral väärtpaberite keskdepositoorium osutab teisele väärtpaberite keskdepositooriumile eriteenuseid, mis erinevad teistele väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele pakutud teenustest;

(22) „koostalitlust võimaldav ühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline ühendus, mille puhul nende korraldatud väärtpaberiarveldussüsteemid muutuvad koostalitlusvõimeliseks, nagu määratletud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis o;

(23) „vabalt võõrandatav väärtpaber” – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 18 määratletud väärtpaber [varem siirdväärtpaber];

(24) „rahaturuinstrument” – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 19 määratletud rahaturuinstrument;

(25) „ühisinvesteerimisettevõtjate osakud” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktis 3 osutatud ühisinvesteerimisettevõtjate osakud;

(26) „saastekvoodid” – kõik direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele vastavatena tunnustatud ühikud;

(27) „reguleeritud turg” – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14 määratletud reguleeritud turg;

(28) „mitmepoolne kauplemissüsteem” – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 15 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

(29) „organiseeritud kauplemissüsteem” – investeerimisühingu või turu korraldaja poolt korraldatav mis tahes süsteem, mis ei ole reguleeritud turg ega mitmepoolne kauplemissüsteem ning mis võimaldab erinevate kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvisid seoses finantsinstrumentidega viia süsteemis kokku selliselt, et kõnealuse kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine, kooskõlas direktiivi 2004/39/EÜ II jaotisega;

(30) „tütarettevõtja” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud tütarettevõtja;

(31) „arveldusagent” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis d määratletud arveldusagent.

2. Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõike 1 punktide 17, 20, 21 ja 22 mõistete tehnilisi elemente, lisa B jao punktides 1–4 sätestatud kõrvalteenuseid ja lisa C jao punktides 1 ja 2 sätestatud teenuseid.

II jaotis Väärtpaberiarveldus

I peatükk Registrikande vormis registreerimine

Artikkel 3 Registrikande vormis registreerimine

1. Iga äriühing, kes emiteerib vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, tagab selliste väärtpaberite registreerimise registrikande vormis, kasutades immobiliseerimist sellise üldväärtpaberi emiteerimise teel, mis esindab kogu emissiooni, või väärtpaberite elektroonilise emiteerimise järel.

2. Kui lõikes 1 osutatud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes või organiseeritud kauplemissüsteemides või need kantakse üle vastavalt finantstagatiskokkuleppele, nagu määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 punktis a, registreeritakse need väärtpaberid CSDs registrikande vormis enne kauplemispäeva, välja arvatud juhul, kui need on juba nii registreeritud.

Artikkel 4 Jõustamine

1. Selle liikmesriigi ametiasutused, kus väärtpabereid emiteeriv äriühing on registreeritud, on pädevad tagama artikli 3 lõike 1 kohaldamise.

2. Reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide järelevalve alal pädevad asutused tagavad artikli 3 lõike 2 kohaldamise, kui artikli 3 lõikes 1 osutatud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes või organiseeritud kauplemissüsteemides.

3. Direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused on pädevad tagama, et käesoleva määruse artikli 3 lõiget 2 kohaldatakse, kui käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud väärtpaberid kantakse üle vastavalt direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 punktis a määratletud finantstagatiskokkuleppele.

II peatükk Arveldusperiood

Artikkel 5 Kavandatud arvelduspäev

1. Väärtpaberiarveldussüsteemi iga liige, kes ostab või müüb oma arvel või kolmanda isiku nimel vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente, ühisinvesteerimisettevõtja osakuid ja saastekvoote, arveldab oma kohustuse seoses väärtpaberiarveldussüsteemiga kavandatud arvelduspäeval.

2. Lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite puhul, millega kaubeldakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes või reguleeritud kauplemissüsteemides, on kavandatud arvelduspäev hiljemalt teine tööpäev pärast kauplemise toimumist.

3. Selle liikmesriigi asjaomane asutus, kelle õigusakte kohaldatakse CSD korraldatud väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes, on pädev tagama lõigete 1 ja 2 kohaldamise.

III peatükk Arvelduse distsipliin

Artikkel 6 Arvelduse ebaõnnestumise ennetamise meetmed

1. Kõik reguleeritud turud, mitmepoolsed või organiseeritud kauplemissüsteemid kehtestavad protseduuri, mis võimaldab kinnitada artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide tehingute olulised üksikasjad kuupäeval, mil korraldused on neile saadetud.

2. Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida CSD korraldab, kehtestab ta protseduuri, mis lihtsustab artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide tehingute arveldamist kavandatud arvelduspäeval. Ta soodustab varajast arveldamist kavandatud arvelduspäeval sobivate mehhanismidega, näiteks astmeline tariifistruktuur.

3. Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida CSD korraldab, kehtestab ta kontrollivahendid, mis võimaldavad eelnevalt tuvastada artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide tehingute sellised arveldused, mis kõige suurema tõenäosusega ebaõnnestuvad, ning nõuab liikmetelt selliste tehingute arveldamist kavandatud arvelduspäeval.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üksikasjalikult protseduurid, mis võimaldavad kinnitada tehingute asjaomased üksikasjad ning lihtsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud arveldust, ning täpsustada kontrollivahendid, millega tuvastatakse lõikes 3 osutatud tõenäolised arvelduse ebaõnnestumised.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 7 Arvelduse ebaõnnestumise vastased meetmed

1. Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida CSD korraldab, loob ta süsteemi, mis jälgib artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide arveldamise ebaõnnestumisi. Ta esitab pädevale asutusele ja igale õigustatult huvitatud isikule korrapäraselt aruanded arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja üksikasjade kohta ning mis tahes muu asjaomase teabe. Pädevad asutused jagavad ESMAga kogu asjakohast teavet arvelduste ebaõnnestumiste kohta.

2. Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida CSD korraldab, kehtestab ta protseduuri, mis lihtsustab artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide selliste tehingute arveldamist, mida ei ole arveldatud kavandatud arvelduspäeval. Kõnealuse protseduuriga tagatakse arvelduse ebaõnnestumisi põhjustavatele liikmetele piisavalt hoiatav karistussüsteem.

3. Väärtpaberiarveldussüsteemi liige, kes ei suuda saavale liikmele edastada artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumente kavandatud arvelduspäeval, on kohustatud tegema sisseostutehingu, kusjuures kõnealused instrumendid ostetakse turul hiljemalt nelja päeva jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva ja need edastatakse saavale liikmele, ning tema suhtes kohaldatakse muid meetmeid vastavalt lõikele 4.

4. Lõikes 3 osutatud meetmetega määratletakse vähemalt järgmised asjaolud:

(a) päevane trahv, mida kohustusi mittetäitev liige maksab iga tööpäeva eest, mis jääb arvelduse kavandatud ja tegeliku päeva vahele;

(b) enne sisseostutehingu teostamist kohustusi mittetäitvale liikmele kehtestatud teatamise aeg;

(c) sisseostutehingu hind ja kulud;

(d) vajaduse korral pool, kes teostab sisseostutehingu;

(e) saava liikme kompensatsiooni suurus, kui sisseostmine ei ole võimalik.

5. Lõikes 3 osutatud meetmetega tagatakse, et:

(a) saav liige saab vähemalt selle finantsinstrumentide hinna, milles lepiti kokku kauplemise ajal;

(b) kohustust mittetäitva liikme päevane karistusmakse on sellisele liikmele piisavalt heidutav;

(c) kui sisseostmine ei ole võimalik, on saavale liikmele makstav kompensatsioon suurem kui finantsinstrumentide hind, milles lepiti kokku kauplemise ajal ning suurem kui kõnealuste instrumentide viimane kättesaadav hind kauplemiskohas, kus kauplemine toimus, ning see on kohustust mittetäitvale liikmele piisavalt heidutav;

(d) lõikes 7 osutatud isikud, sealhulgas kesksed vastaspooled, kes teostavad sisseostmise, avaldavad liikmetele selle teenuse tasud;

(e) kui muu isik kui kohustust mittetäitev liige teeb sisseostutehingu, korvab kohustust mittetäitev liige kõik tehingu sooritanud isiku makstud summad vastavalt lõigetele 3 ja 4.

6. CSDd, kesksed vastaspooled, reguleeritud turud, mitmepoolsed ja organiseeritud kauplemissüsteemid kehtestavad protseduuri, mis võimaldab neil peatada iga liikme tegevuse, kes süstemaatiliselt ei suuda edastada lõikes 1 osutatud finantsinstrumente või raha kavandatud arvelduspäeval, ning teha avalikkusele isik teatavaks üksnes pärast kõnealusele liikmele võimaluse andmist esitada oma tähelepanekud.

7. Lõikeid 2–6 kohaldatakse kõigi artikli 5 lõikes 1 osutatud selliste instrumentidega tehtud tehingute suhtes, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, millega kaubeldakse mitmepoolsetes või organiseeritud kauplemissüsteemides või mida kliirib keskne vastaspool.

Tehingute puhul, mida kliirib keskne vastaspool enne arveldamist väärtpaberiarveldussüsteemis, võtab lõigetes 3–5 osutatud meetmed keskne vastaspool.

Tehingute puhul, mida ei kliiri keskne vastaspool, lisavad reguleeritud turud, mitmepoolsed ja organiseeritud kauplemissüsteemid oma sise-eeskirjadesse liikmetele kohustuse, mille kohaselt võidakse nende suhtes kohaldada lõigetes 3–5 osutatud meetmeid.

8. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada süsteemi üksikasjad, millega jälgitakse arvelduse ebaõnnestumisi ja antakse aru lõikes 1 osutatud arvelduse ebaõnnestumiste kohta, samuti protseduuri üksikasjad, millega lihtsustatakse tehingute arveldamist pärast lõikes 2 osutatud arvelduse ebaõnnestumist ning lõigetes 3–5 osutatud meetmed.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 8 Jõustamine

1. Selle liikmesriigi asjaomane asutus, kelle õigusakte kohaldatakse CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes, on pädev tagama, et kohaldatakse artikleid 6 ja 7, ning jälgima kehtestatud karistusi tihedas koostöös artiklis 7 osutatud reguleeritud turgude, mitmepoolsete ja organiseeritud kauplemissüsteemide ning kesksete vastaspoolte järelevalve alal pädevate asutustega. Eriti jälgivad asutused artikli 7 lõigetes 2 ja 4 osutatud karistuste kohaldamist ja artikli 7 lõikes 6 osutatud meetmete rakendamist.

2. Selleks et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine seoses käesoleva määruse artiklitega 6 ja 7, võib ESMA anda välja suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.

III jaotis Väärtpaberite keskdepositooriumid

I peatükk Väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevusloa andmine ja järelevalve nende üle

1. jagu Väärtpaberite keskdepositooriumidele tegevuslubade andmise ja järelevalve eest vastutavad asutused

Artikkel 9 Pädev asutus

Väärtpaberite keskdepositooriumidele annab tegevusloa ja teostab tema üle järelevalvet selle liikmesriigi pädev asutus, kus ta on registreeritud.

Artikkel 10 Pädeva asutuse määramine

1. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses tema territooriumil registreeritud CSDdele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega, ning kes teavitab vastavalt ESMAt.

Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta kindlaks nende vastavad ülesanded ja määrab ühe asutuse, kes vastutab koostöö eest teiste liikmesriikide pädevate asutuste, artiklis 11 osutatud asjaomaste asutuste, ESMA ja EBAga, kui käesolevas määruses on nii konkreetselt osutatud.

2. ESMA avaldab oma veebisaidil lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.

3. Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Artikkel 11 Asjaomased asutused

1. Kui käesolevas määruses on nii konkreetselt osutatud, on CSDdele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega seotud järgmised asutused:

(f) asutus, kes vastutab CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi järelevalve eest selles liikmesriigis, kelle õigust kohaldatakse kõnealuse väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes;

(g) vajaduse korral liidus asuv keskpank, kelle juures arveldatakse CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi raha pool , või kui arveldamine toimub vastavalt IV jaotisele läbi krediidiasutuse, see liidus asuv keskpank, kes on välja lasknud asjaomase raha.

2. ESMA avaldab oma veebisaidil lõikes 1 osutatud asjaomaste asutuste nimekirja.

Artikkel 12 Koostöö asutuste vahel

1. Artiklites 9 ja 11 osutatud asutused ja ESMA teevad käesoleva määruse kohaldamisel tihedat koostööd, seda eriti artiklis 13 osutatud hädaolukordades. Vajaduse korral hõlmab kõnealune koostöö teisi ametiasutusi ja organeid, eriti neid, mis on asutatud või määratud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ.

Et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine, sealhulgas asutuste vaheline artiklites 9 ja 11 osutatud koostöö eri hindamiste läbiviimisel, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks, võib ESMA anda välja artiklis 9 osutatud asutustele suunatud suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.

2. Pädevad asutused kaaluvad üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti artiklis 13 osutatud hädaolukordades, lähtudes teadaolevast teabest.

Artikkel 13 Hädaolukorrad

Artiklites 9 ja 11 osutatud asutused teavitavad ESMAt ja üksteist viivitamata CSDga seotud mis tahes hädaolukorrast, sealhulgas muutustest finantsturgudel, millel võib olla ebasoodne mõju turulikviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus CSD või üks tema liikmetest on registreeritud.

2. jagu väärtpbaerite keskdepositooriumile tegevusloa andmise tingimused ja menetlus

Artikkel 14 Väärtpaberite keskdepositooriumile tegevusloa andmine

1. Iga juriidiline isik, kes kuulub CSD määratluse alla, saab tegevusloa selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta on registreeritud enne oma tegevuse alustamist.

2. Tegevusloaga täpsustatakse lisa A ja B jaos sätestatud teenused, mida CSD-l on luba osutada.

3. CSD täidab pidevalt tegevusloa saamise tingimusi.

CSD teatab viivitamata pädevale asutusele kõigist olulistest muudatustest, mis mõjutavad tegevusloa andmisel nõutud tingimuste täitmist.

Artikkel 15 Tegevusloa andmise menetlus

1. Tegevusluba taotlev CSD esitab taotluse oma pädevale asutusele.

2. Tegevusloa taotlusele on lisatud kogu teave, mida on pädeval asutusel vaja veendumaks, et taotluse esitanud CSD on tegevusloa andmise ajaks kehtestanud kõik vajalikud menetlused, mida on vaja käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks. Tegevusloa taotlus sisaldab tegevuskava, kus esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja CSD organisatsiooniline struktuur.

3. 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab pädev asutus, kas taotlus on nõuetekohane. Juhul kui taotlus ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, määrab pädev asutus tähtaja, mille jooksul tegevusluba taotlev CSD peab esitama lisateavet. Pädev asutus teatab tegevusluba taotlevale CSD-le, kui taotlus loetakse olevat nõuetekohane.

4. Pärast taotluse nõuetekohaseks lugemist edastab pädev asutus kogu taotluses sisalduva teabe artiklis 11 osutatud asjaomastele asutustele ja konsulteerib nendega seoses tegevusluba taotleva CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi näitajatega.

5. Pädev asutus konsulteerib enne taotluse esitanud CSD-le tegevusloa andmist teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega järgmistel juhtudel:

(a) CSD on teises liikmesriigis tegevusloa saanud CSD tütarettevõtja;

(b) CSD on teises liikmesriigis tegevusloa saanud CSD emaettevõtja tütarettevõtja;

(c) CSDd kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusloa saanud CSDd.

Esimeses lõigus osutatud konsulteerimine hõlmab järgmist:

(a) artikli 25 lõikes 4 osutatud aktsionäride ja liikmete sobivus ning nende isikute maine ja kogemused, kes tegelikult juhivad CSD tegevust, kui kõnealused aktsionärid, liikmed ja isikud on CSD-l ja teises liikmesriigis tegevusloa saanud CSD-l samad;

(b) kas lõikes 5 osutatud suhted teises liikmesriigis tegevusloa saanud CSD ja tegevusluba taotleva CSD vahel ei mõjuta negatiivselt viimase võimet täita käesoleva määruse nõudeid.

6. Pädev asutus teavitab kuue kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest kirjalikult taotluse esitanud CSDd ammendavalt põhjendatud otsusega, kas tegevusluba on antud või sellest on keeldutud.

7. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mille tegevusluba taotlev CSD esitab tegevusloa taotluses pädevale asutusele.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

8. ESMA, konsulteerides EKPSi liikmetega, töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada tegevusloa andmise standardvormid ja -ankeedid ja menetlused.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 16 Tegevusloa ulatus

1. Tegevusloa saanud CSD tegevus on piiratud kõnealuse loaga hõlmatud teenuste osutamisega.

2. Väärtpaberiarveldussüsteeme võivad korraldada ainult loa saanud CSDd ja keskpangad.

3. Tegevusloa saanud CSD ei võta mis tahes riskipositsiooni, mis on seotud panganduskõrvalteenuste osutamisega krediidiasutuse poolt, kes on määratud selliseid teenuseid osutama vastavalt IV jaotisele.

4. Tegevusloa saanud CSD-l võib olla osalus ainult juriidilises isikus, kelle tegevus on piiratud lisa A ja B jaos sätestatud teenuste osutamisega.

Artikkel 17 Tegevuse ja teenuste laiendamine ja edasiandmine

1. Tegevusloa saanud CSD esitab loa saamiseks taotluse selle liikmesriigi pädevale asutuse, kus ta on registreeritud, kui ta soovib kolmandale isikule anda edasi põhiteenuse osutamise vastavalt artiklile 28 või laiendada oma tegevust ühele või mitmele järgmisest:

a)      täiendavad lisa A ja B jaos sätestatud põhi- ja kõrvalteenused, mida esimene tegevusluba ei hõlma;

b)      teise väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamine;

c)      oma väärtpaberiarveldussüsteemi raha poole või selle osa arveldamine teise keskpanga juures;

d)      mis tahes CSDde vahelise ühenduse loomine.

2. Lõike 1 kohasel tegevusloa andmisel järgitakse artiklis 15 sätestatud menetlust.

Pädev asutus teatab tegevusluba taotlevale CSD-le kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

Artikkel 18 Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus CSD on registreeritud, tunnistab tegevusloa kehtetuks iga järgmise asjaolu korral:

(a) kui CSD ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelmise kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega tegelenud äritegevusega;

(b) kui CSD on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil;

(c) kui CSD ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, ning ta ei ole kehtestatud aja jooksul võtnud pädeva asutuse nõutud parandusmeetmeid;

(d) kui CSD on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

2. Sellest hetkest, kui pädev asutus saab teada ühest lõikes 1 osutatud asjaolust, konsulteerib ta viivitamata artiklis 11 osutatud asjaomaste asutustega seoses vajadusega tunnistada tegevusluba kehtetuks, välja arvatud juhul, kui selline otsus on vaja teha kiiresti.

3. ESMA või iga teine artiklis 11 osutatud asjaomane asutus võib mis tahes ajal nõuda, et selle liikmesriigi pädev asutus, kus CSD on registreeritud, kontrollib, kas CSD täidab veel tegevusloa andmise aluseks olevaid nõudeid.

4. Pädev asutus võib tegevusloa kehtetuks tunnistamist piirata teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendiga.

Artikkel 19 Väärtpaberite keskdepositooriumide register

1. Pädevate asutuste poolt artiklite 14, 17 ja 18 kohaselt tehtud otsused edastatakse viivitamata ESMA-le.

2. Keskpangad teatavad viivitamata ESMA-le kõigist nende korraldatavatest CSDdest.

3. Iga CSD, kes tegutseb vastavalt käesolevale määrusele ja kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud vastavalt artiklitele 14, 17 ja 23, kantakse nimekirja, milles täpsustatakse teenused ja finantsinstrumentide klassid, mille kohta CSD-le on tegevusluba antud. Nimekiri hõlmab CSD teises liikmesriigis tegutsevaid filiaale ja CSDde vahelisi ühendusi. ESMA avaldab nimekirja asjaomasel veebilehel ja ajakohastab seda.

4. Artiklis 9 osutatud pädevad asutused teavitavad ESMAt CSDna tegutsevatest asutustest 90 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. jagu Väärtpaberite keskdepositooriumide järelevalve

Artikkel 20 Läbivaatamine ja hindamine

1. Pädev asutus kontrollib vähemalt igal aastal, kuivõrd CSD rakendatud eeskirjad, strateegiad, menetlused ja süsteemid vastavad käesolevale määrusele ning hindab CSD olemasolevaid või võimalikke riske.

2. Pädev asutus kehtestab lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja ulatuse, võttes arvesse asjaomase CSD tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt igal aastal.

3. Pädev asutus võib CSDd kohapeal kontrollida.

4. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus konsulteerib pädev asutus varakult artiklis 11 osutatud asjaomaste asutustega seoses CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi toimimisega.

5. Pädev asutus teavitab artiklis 11 osutatud asjaomaseid asutusi vähemalt korra aastas lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest või karistustest.

6. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus varustavad pädevad asutused, kes vastutavad nende CSDde järelevalve eest, kellel säilivad artikli 15 lõike 5 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud suhted, üksteist nende tööd lihtsustava kogu olulise teabega.

7. Pädevad asutused nõuavad, et käesoleva määruse nõuetele mittevastav CSD võtaks varakult vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

8. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

(a) teave, mille CSD esitab pädevale asutusele lõikes 1 osutatud läbivaatamise eesmärgil;

(b) teave, mille pädev asutus esitab lõikes 5 osutatud asjaomastele asutustele;

(c) teave, mille lõikes 6 osutatud pädevad asutused esitavad üksteisele.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

9.           ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada lõike 8 esimeses lõigus osutatud teabeesituse standardvormid ja -ankeedid ning menetlused.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

4. jagu Teenuste osutamine teises liikmesriigis

Artikkel 21 Vabadus osutada teenuseid teises liikmesriigis

1. Tegevusloa saanud CSD võib tegutseda liidu territooriumil kas filiaali asutamise teel või osutades teenuseid otse, tingimusel et tegevusluba hõlmab asjaomaseid tegevusi.

2. Iga CSD, kes esmakordselt soovib teise liikmesriigi territooriumil osutada teenuseid või soovib muuta seal osutatavaid teenuseid, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

(a) liikmesriik, kus ta kavatseb tegutseda;

(b) tegevuskava, milles on märgitud eelkõige teenused, mida ta kavatseb osutada;

(c) filiaali puhul filiaali organisatsioonistruktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

3. Kolme kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe saamisest edastab pädev asutus kõnealuse teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui võttes arvesse kavandatud teenuste osutamist, on tal põhjust kahelda vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutada sooviva CSD finantsseisundi või haldusstruktuuri sobivuses.

4. Kui pädev asutus keeldub edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest asjaomasele CSD-le oma keeldumist.

5. CSD võib hakata vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutama järgmistel tingimustel:

(a) pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamist, milles viimane tunnistab lõikes 3 osutatud teate saamist;

(b) kui teadet ei saada, kaks kuud pärast lõikes 3 osutatud teate edastamist.

6. Kui vastavalt lõikele 2 edastatud teave muutub, saadab CSD kõnealuse muutuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muutusest ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 22 Päritolu- ja vastuvõtva riigi pädevate asutuste koostöö

1. Kui ühes liikmesriigis tegevusloa saanud CSD on asutanud filiaali teises liikmesriigis, võib CSD päritoluliikmesriigi pädev asutus oma kohustuste täitmisel, olles teavitanud vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust, teostada kõnealuses filiaalis kohapealseid kontrolle.

2. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et vastavalt artiklile 21 teenuseid osutav CSD esitaks neile regulaarselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis, eriti statistiliste andmete kogumise eesmärgil.

3. CSD päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ja ettenähtud ajaks emitentide ja selle CSD korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide liikmete nimed, kes osutab teenuseid kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis, ning muu olulise teabe selle CSD tegevuse kohta vastuvõtvas liikmesriigis.

4. Kui, võttes arvesse väärtpaberituru olukorda vastuvõtvas liikmesriigis, filiaali asutanud CSD tegevus või koostalitlusvõimelised ühendused teiste CSDde või väärtpaberiarveldussüsteemidega kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis on muutunud oluliselt tähtsaks väärtpaberituru toimimise ja investorikaitse seisukohast, kehtestavad päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused koostöökorra seoses kõnealuse CSD tegevuse järelevalvega vastuvõtvas liikmesriigis.

5. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selged ja tõendatavad põhjused uskuda, et tema territooriumil teenuseid osutav CSD vastavalt artiklile 21 ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, edastab ta need leiud päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb CSD jätkuvalt käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi eirates, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse järgimise tagamiseks vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata ESMA-le.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib esitada kõnealuse küsimuse lahendamiseks ESMA-le, kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

6. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 64 seoses meetmetega kriteeriumide kehtestamiseks, mille kohaselt CSD tegevust vastuvõtvas liikmesriigis võiks käsitada väärtpaberituru toimimise ja investorikaitse seisukohast kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis olulist tähtsust omavana.

7. ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -ankeedid ja -menetlused seoses lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud koostöökorraga.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

5. jagu Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 23 Kolmandad riigid

1. Kolmandas riigis registreeritud CSD võib osutada CSD-teenuseid kas filiaali kaudu või otse liidus registreeritud emitentidele ja liikmetele seoses nende tegevusega liidus ning võib luua ühenduse liidus registreeritud CSDga üksnes juhul, kui ESMA on kõnealust CSDd tunnustanud.

2. Pärast konsulteerimist lõikes 3 osutatud asutustega tunnustab ESMA kolmandas riigis registreeritud CSDd, kes on taotlenud tunnustamist lõikes 1 osutatud teenuste osutamiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a) komisjon on võtnud vastu otsuse vastavalt lõikele 6;

(b) CSD suhtes kohaldatakse tõhusat tegevuslubade andmise menetlust ja tõhusat järelevalvet, et tagada täielik vastavus kolmandas riigis kehtivatele usaldatavusnõuetele;

(c) vastavalt lõikele 7 on kehtestatud ESMA ja kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutuste vahelise koostöö kord.

3. Lõikes 2 osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib ESMA järgmiste asutustega:

(a) selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kolmanda riigi CSD kavatseb CSD-teenuseid osutada;

(b) pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet nende liidus registreeritud CSDde üle, kellega on ühenduse loonud kolmanda riigi CSD;

(c) artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud asutused;

(d) kolmanda riigi asutus, kes on pädev andma tegevuslubasid CSD-le ja teostama tema üle järelevalvet.

4. Lõikes 1 osutatud CSD esitab tunnustuse saamiseks taotluse ESMA-le.

Taotlev CSD esitab ESMA-le tunnustamiseks vajalikuks peetava kogu teabe. 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab ESMA, kas taotlus on nõuetekohane. Juhul kui taotlus ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, määrab ESMA taotlevale CSD-le tähtaja lisateabe esitamiseks.

Tunnustamise otsus põhineb lõikes 2 sätestatud kriteeriumidel.

ESMA teavitab kuue kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest kirjalikult taotluse esitanud CSDd ammendavalt põhjendatud otsusega, kas tunnustus on antud või sellest on keeldutud.

5. ESMA vaatab lõikes 3 osutatud asutustega konsulteerides läbi kolmandas riigis registreeritud CSD tunnustamise, kui kõnealune CSD laiendab liidus lõikes 1 osutatud teenuseid vastavalt lõigetes 1–4 kehtestatud menetlusele.

ESMA tunnistab kõnealuse CSD tunnustamise kehtetuks, kui lõike 2 kohased tingimused ja nõuded ei ole enam täidetud või artiklis 18 osutatud asjaolude korral.

6. Komisjon võib võtta vastu otsuse vastavalt artiklis 66 osutatud menetlusele, otsustades, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud CSD täidab juriidiliselt siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega, et nende CSDde suhtes kohaldatakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja sätete jõustamist, ning et kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikuga on ette nähtud samaväärne tõhus kolmanda riigi õiguskorra alusel tunnustatud CSDde tunnustamise süsteem.

7. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 33 lõikele 1 kehtestab ESMA selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega koostöö tegemise korra, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks. Kõnealuse korraga täpsustatakse vähemalt järgmist:

(a) ESMA ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse mehhanism, sealhulgas juurdepääs kogu teabele, mida ESMA küsib kolmandas riigis tegevusloa saanud CSDde kohta;

(b) mehhanism ESMA koheseks teavitamiseks, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et tema järelevalve alla kuuluv CSD ei täida tegevusloa saamise tingimusi või ei järgi muid õigusakte, mida ta on kohustatud tegema;

(c) järelevalvetegevuse koordineerimise menetlused, sealhulgas vajaduse korral kohapealsed kontrollid.

Kui koostöökorraga on ette nähtud, et liikmesriigid edastavad isikuandmeid, järgitakse sellise edastamise puhul direktiivi 95/46/EÜ sätteid, ning kui koostöökorraga on ette nähtud, et ESMA edastab isikuandmeid, järgitakse selle puhul määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.

8. Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada teenused, mille jaoks kolmandas riigis registreeritud CSD peab taotlema ESMA-poolset tunnustamist vastavalt lõikele 1, ning teave, mille taotluse esitanud CSD esitab ESMA-le oma tunnustamise taotluses vastavalt lõikele 4.

II peatükk Nõuded väärtpaberite keskdepositooriumidele

1. jagu Organisatsioonilised nõuded

Artikkel 24 Üldsätted

1. CSD-l on kindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusat menetlust riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, sobivat tasustamispoliitikat ning sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset haldus- ja arvestuskorda.

2. CSD võtab vastu piisavalt tõhusad põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse käesoleva määruse järgimine, sealhulgas see, et tema juhid ja töötajad täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid.

3. CSD-l on kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud sisemised huvide konfliktid, sealhulgas konfliktid, kuhu on kaasatud juhid, töötajad, juhatuse liikmed või mis tahes isikud, kes on otseselt või kaudselt nendega seotud, ning nende liikmed või kliendid. Ta rakendab nõuetekohast konfliktide lahendamise protseduuri võimalike huvide konfliktide tekkimise korral.

4. CSD avalikustab oma juhtimiskorra ja tegevuse eeskirjad.

5. CSD-l on asjakohased protseduurid töötajate jaoks, et teatada asutusesiseselt spetsiaalse kanali kaudu võimalikest rikkumistest.

6. CSDd auditeeritakse sageli ja sõltumatult. Kõnealuste auditite tulemused edastatakse juhtivale organile ja need tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele.

7. CSD, mis on kapitaliosaluse kaudu seotud teise CSD, finantsvaldusettevõtja või krediidiasutusega, nagu osutatud IV jaotises, võtab vastu üksikasjalikud põhimõtted ja protseduurid, täpsustades, kuidas käesolevas artiklis sätestatud nõudeid kohaldatakse grupi ja grupi eri üksuste suhtes.

8. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud CSDde riskide kontrollivahendid ning nende riskidega seotud võtmetöötajate vastutusvaldkonnad, lõikes 3 osutatud võimalikud huvide konfliktid ning lõikes 6 osutatud auditeerimismeetodid nii CSD kui ka grupi tasandil.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 25 Kõrgem juhtkond, juhtiv organ ja aktsionärid

1. CSD kõrgem juhtkond on piisavalt hea mainega ja kogenud, et tagada CSD kindel ja usaldusväärne juhtimine.

2. CSD juhtiva organi liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed.

3. Juhtiva organi sõltumatute ja juhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamist ei seota CSD majandustulemustega.

4. Juhtiv organ moodustatakse sobivatest liikmetest, nii et asjakohaselt on esindatud üksuse ja turu eri oskused, kogemused ja teadmised.

5. CSD määrab selgelt kindlaks juhtiva organi ülesanded ja kohustused ning teeb pädevale asutusele kättesaadavaks juhtiva organi koosolekute protokolli.

6. CSD aktsionärid ja liikmed, kellel on võimalik otseselt või kaudselt kontrollida CSD juhtimist, on sobivad tagamaks CSD kindel ja usaldusväärne juhtimine.

7. CSD teeb järgmist:

(a) avalikustab ja esitab pädevale asutusele teabe, mis käsitleb CSD omandisuhteid, eelkõige nende isikute nimed ja osaluse suurus, kelle positsioon võimaldab neil kontrollida CSD tegevust;

(b) teavitab pädevat asutust omandiõiguse ülekandmisest, mis toob kaasa muudatused nende isikute ringis, kellel on kontroll CSD tegevuse üle, ja avalikustab selle.

8. Pädev asutus teeb 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 7 osutatud teabe saamisest otsuse kavandatud muudatuste kohta CSD kontrollis. Pädev asutus keeldub CSD kontrolli osas kavandatud muudatuste heakskiitmisest, kui on objektiivne ja tõendatud alus arvata, et need ohustavad CSD kindlat ja usaldusväärset juhtimist või CSD võimet järgida käesolevat määrust.

Artikkel 26 Kasutajate komitee

1. CSD loob iga tema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks kasutajate komitee, kuhu kuuluvad emitentide ja selliste väärtpaberiarveldussüsteemide liikmete esindajad. Kasutajate komitee nõuandmine on sõltumatu CSD juhtkonna mis tahes otsesest mõjust.

2. CSD määrab kindlaks iga loodud kasutajate komitee ülesanded, kehtestab sõltumatuse tagamiseks vajaliku juhtimis- ja tegevuskorra, samuti vastuvõtukriteeriumid ja kasutajate komitee liikmete valimise mehhanismi. Juhtimiskord on avalik ning sellega tagatakse, et kasutajate komitee annab otse aru juhtivale organile ja ta peab korrapäraselt koosolekuid.

3. Kasutajate komitee nõustab CSD juhtivat organit peamistes nende liikmeid mõjutavates küsimustes, sealhulgas emitentide või liikmete lubamine nende vastavatesse väärtpaberiarveldussüsteemidesse, teenuste tase ja hinnapoliitika.

4. Ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust olla nõuetekohaselt teavitatud, kehtib kasutajate komitee liikmete suhtes konfidentsiaalsusnõue. Kui kasutajate komitee eesistuja otsustab, et teatavas küsimuses on liikmel huvide konflikt või et see võib tekkida, ei lubata asjaomasel liikmel selle küsimuse üle hääletada.

5. CSD teavitab pädevat asutust kohe mis tahes küsimusest, mille puhul juhtiv organ otsustab, et ta ei järgi kasutajate komitee nõu.

Artikkel 27 Andmete säilitamine

1. CSD säilitab vähemalt viis aastat kõik dokumendid osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et pädev asutus saaks jälgida käesoleva määruse nõuete täitmist.

2. CSD teeb lõikes 1 osutatud andmed taotluse korral pädevale asutusele ja artiklis 11 osutatud asjaomastele asutustele nende ülesannete täitmiseks kättesaadavaks.

3. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud nende andmete üksikasjad, mida tuleb säilitada, kontrollimaks CSDde vastavust käesoleva määruse sätetele.

ESMA esitab kõnealused eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada lõikes 1 osutatud nende andmete vorming, mida tuleb säilitada, kontrollimaks CSDde vastavust käesoleva määruse sätetele.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 28 Tegevuse edasiandmine

1. Kui CSD annab teenuste osutamise või tegevuste sooritamise edasi kolmandale isikule, peab ta jätkuvalt vastutama kõikide käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise eest ning igal ajal täitma järgmisi tingimusi:

(a) tegevuse edasiandmisega ei kaasne vastutuse delegeerimine;

(b) CSD ning liikmete ja emitentide suhe ning CSD kohustused nende ees ei muutu;

(c) CSD-le tegevusloa andmise tingimuste täitmine ei ole muutunud;

(d) tegevuse edasiandmine ei takista järelevalvefunktsiooni täitmist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu, et saada mis tahes olulist teavet, mida on vaja selle funktsiooni täitmiseks;

(e) tegevuse edasiandmise tulemusel ei jäeta CSDd kõrvale süsteemidest ega kontrollidest, mis on vajalikud tema riskide juhtimiseks;

(f) CSD säilitab vajalikud oskused ja vahendid osutatud teenuste kvaliteedi ning teenuse osutaja organisatsiooni ja kapitali sobivuse hindamiseks, et teostada edasiantud teenuste üle tõhusat järelevalvet ja juhtida tegevuse edasiandmisega seotud riske;

(g) CSD-l on vahetu juurdepääs edasiantud tegevusi käsitlevale asjakohasele teabele;

(h) teenuse osutaja teeb seoses edasiantud tegevusega pädeva asutuse ja artiklis 11 osutatud asjaomaste asutustega koostööd;

(i) CSD tagab, et teenuse osutaja järgib asjaomaste andmekaitset käsitlevate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, mida kohaldataks juhul, kui teenuse osutaja oleks registreeritud liidus. CSD vastutab selle tagamise eest, et need nõuded on kehtestatud pooltevahelise lepinguga ning et nende nõuete täitmist jätkatakse.

2. CSD määratleb kirjalikus lepingus enda ja teenuse osutaja õigused ja kohustused. Tegevuse edasiandmise leping hõlmab CSD võimalust leping lõpetada.

3. CSD teeb taotluse korral pädevale asutusele ja artiklis 11 osutatud asjaomastele asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mida on vaja, et nad saaksid hinnata edasiantud tegevuste vastavust käesoleva määruse nõuetele.

4. Põhiteenuse edasiandmiseks on vastavalt artiklile 17 vaja pädeva asutuse luba.

5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui CSD annab osa oma teenuseid või tegevusi edasi avaliku sektori asutustele ning kui tegevuse edasiandmise suhtes kohaldatakse vastavat õigus-, regulatiivset ja tegevusraamistikku, milles on ühiselt kokku leppinud ja allkirjastanud avaliku sektori asutus ja asjaomane CSD, ning mille on heaks kiitnud pädev asutus käesolevas määruses sätestatud nõuete alusel.

2. jagu Äritegevuse eeskirjad

Artikkel 29 Üldsätted

1. CSD on kavandatud tema liikmete ja tema teenindatava turu vajadusi silmas pidades.

2. CSD-l on selgelt määratletud, mõõdetavad ja saavutatavad eesmärgid, nt teenuse miinimumtase, riskijuhtimise väljavaated ja äritegevuse prioriteedid.

3. CSD-l on läbipaistvad kaebuste lahendamise eeskirjad.

Artikkel 30 Osalusnõuded

1. CSD-l on iga tema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta osalemise avalikud kriteeriumid, mis võimaldavad õiglast ja avatud juurdepääsu. Need kriteeriumid on läbipaistvad, objektiivsed, riskipõhised ja mitte-diskrimineerivad, et tagada CSD-le õiglane ja avatud juurdepääs. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida CSD riski.

2. CSD käsitleb juurdepääsutaotlusi kiiresti, vastates sellisele taotlusele vähemalt ühe kuu jooksul, ning teeb juurdepääsutaotluste käsitlemise protseduuri avalikkusele kättesaadavaks.

3. CSD võib keelduda lõikes 1 osutatud tingimusi täitvatele liikmele juurdepääsu andmisest üksnes siis, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist.

Keeldumise korral on taotleval liikmel õigus esitada juurdepääsu andmisest keelduva CSD pädevale asutusele kaebus.

Asjaomane pädev asutus vaatab kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates keeldumise põhjuseid, ning esitab taotluse esitanud liikmele põhjendatud vastuse.

Vastutav pädev asutus konsulteerib kaebuse hindamisel taotleva liikme registreerimiskohajärgse pädeva asutusega. Kui taotleva liikme pädev asutus ei nõustu esitatud hinnanguga, suunatakse küsimus ESMA-le, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et CSD keeldumine taotluse esitanud liikmele juurdepääsu andmiseks ei ole põhjendatud, annab vastutav pädev asutus välja korralduse, millega nõuab, et CSD annaks taotlevale liikmele juurdepääsu.

4. CSD-l on objektiivne ja läbipaistev protseduur, mille alusel peatatakse lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate liikmete osalemine ja lõpetatakse see nõuetekohaselt.

5. Komisjonile antakse volitused võtta seoses meetmetega vastu kooskõlas artikliga 64 delegeeritud õigusaktid, et täpsustada riske, mis võivad õigustada CSD keeldumist liikmetele juurdepääs andmisest, ja lõikes 3 osutatud menetluse osad.

6. ESMA, konsulteerides EKPSi liikmetega, töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada lõikes 3 osutatud menetluse standardvormid ja -ankeedid.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 31 Läbipaistvus

1. CSD teeb iga tema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta, samuti iga muu osutatava teenuse kohta avalikkusele kättesaadavaks osutatud teenustega seotud hinnad ja tasud. Ta avalikustab iga osutatud teenuse ja sooritatud tegevuse hinnad ja vastavad teenustasud eraldi, sealhulgas hinnaalandused ja hinnavähendid ning sellise hinnavähendamise tingimused. Ta võimaldab oma klientidele eraldi juurdepääsu osutatud eriteenustele.

2. CSD avaldab oma hinnakirja, et lihtsustada pakkumiste võrdlemist ja võimaldada klientidel ette näha, millist hinda nad peavad teenuste kasutamise eest maksma.

3. CSD on kohustatud järgima avaldatud hinnapoliitikat.

4. CSD esitab oma klientidele teabe, mis võimaldab neil kontrollida arvet avaldatud hinnakirja alusel.

5. CSD avalikustab liikmetele osutatavate teenustega seotud riskid.

6. CSD peab eraldi arvet osutatud teenuste kulude ja tulude kohta ja avaldab kõnealuse teabe pädevale asutusele.

Artikkel 32 Kommunikatsioon liikmete ja teiste turuinfrastruktuuridega

CSDd kasutavad nende korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete ja nende turu infrastruktuuridega, kellega nad on ühenduses, suhtlemisel üldtunnustatud suhtluskorda ja sõnumi- ja referentsandmete standardeid, et lihtsustada tõhusat andmete säilitamist, maksete sooritamist ja arveldamist.

3. jagu Nõuded CSD teenustele

Artikkel 33 Üldsätted

CSD-l on iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta nõuetekohased eeskirjad ja protseduurid, sealhulgas tugev arvestustava ja -kontroll, et aidata tagada väärtpaberiemissioonide terviklikkus ning vähendada ja juhtida riske, mis on seotud väärtpaberitehingute hoidmise ja arveldamisega.

Artikkel 34 Emissiooni terviklikkus

1. CSD võtab vajalikud kontode võrdlemise meetmed, et kontrollida, et väärtpaberiemissiooni või selle osa moodustavate väärtpaberite arv, mis on esitatud CSD-le, on võrdne nende väärtpaberite summaga, mis on CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete väärtpaberikontodel. Kõnealuseid võrdlemismeetmeid kasutatakse päevasiseselt.

2. Kui see on asjakohane ja kui teised üksused, nt emitent, register, emissiooniagendid, väärtpaberidepositooriumid, ühised depositooriumid, teised CSDd või muud üksused, on seotud kontode võrdlemise menetlusega teatavate väärtpaberite emiteerimisel, nõuab CSD, et kõnealused üksused rakendavad nõuetekohaseid meetmeid CSDga koostöö tegemiseks ja teabe vahetamiseks, nii et tagatakse emissiooni terviklikkus.

3. Väärtpaberite kreeditjääk, deebetjääk või väärtpaberite loomine ei ole CSD korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis lubatud.

4. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kontode võrdlemise meetmeid, mida võtab CSD vastavalt lõigetele 1–3.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 35 Liikmete väärtpaberite kaitse

1. Iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta säilitab CSD andmed ja peab arvestust, mis võimaldab tal igal ajal ja viivitamata eristada CSD kontodel ühe liikme väärtpaberid mis tahes teise liikme väärtpaberitest ning tema enda varadest.

2. CSD säilitab andmed ja peab arvestust, mis võimaldab liikmel eristada kõnealuse liikme väärtpaberid selle liikme klientide väärtpaberitest.

3. CSD pakub andmete säilitamist ja arvestuse pidamist, mis võimaldab liikmel eristada iga kõnealuse liikme kliendi väärtpabereid, nagu ja kui seda nõuab kõnealune liige („üksikute klientide lahus hoidmine”).

4. CSD avalikustab tema poolt pakutava lahushoidmise kaitse tasemed ja eri tasemetega seotud kulud ning osutab neid teenuseid mõistlikel äritingimustel.

5. CSD ei kasuta liikme väärtpabereid ühelgi eesmärgil, välja arvatud juhul, kui ta on saanud liikme selgesõnalise nõusoleku.

6. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada registrikande vormis registreerimise meetodid ja kontostruktuurid, mis võimaldavad eristada lõigetes 1–3 osutatud omandid, ning vastavad hindamismeetodid.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 36 Arvelduse lõplikkus

1. CSD tagab, et tema korraldatav väärtpaberiarveldussüsteem pakub liikmetele piisavat kaitset. CSD korraldatav väärtpaberiarveldussüsteem on määratud ja sellest on teatatud vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a osutatud menetlustele.

2. CSD kehtestab oma väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks protseduurid, mis võimaldavad teha arvelduse õigel ajal, tagavad oma liikmetele minimaalse vastaspooleriski ja likviidsusriski ning arvelduste ebaõnnestumise madala määra.

3. CSD määratleb selgelt, millisest hetkest on väärtpaberiarveldussüsteemis ülekandekorraldused tagasivõetamatud, õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad.

4. CSD avaldab, millisest hetkest on väärtpaberiarveldussüsteemis vahendite ja väärtpaberite ülekandmine tagasivõetamatu, õiguslikult täitmisele pööratav ja kolmandatele isikutele siduv.

5. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse, piiramata sätteid, mida kohaldatakse vastavalt artiklile 45 ühenduste ja ühise arvelduse IT-infrastruktuuride suhtes.

6. CSD lõpetab arvelduse mitte hiljem kui kavandatud arvelduspäeva tööpäeva lõpuks. Kasutajate komitee taotluse korral paigaldab ta süsteemid, mis võimaldavad päevasisest või reaalajas arveldust.

7. Väärtpaberiarvelduse rahalaekumised on saajale kasutamiseks kättesaadavad mitte hiljem kui kavandatud arvelduspäeva tööpäeva lõpuks.

8. Kõik raha vastu tehtavad väärtpaberitehingud CSD korraldatava arveldussüsteemi otseste liikmete vahel arveldatakse põhimõttel ülekanne makse vastu.

9. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 2 osutatud protseduuri elemendid, mis võimaldavad arvelduse teostada õigel ajal.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 37 Rahaarveldus

1. Tehingute puhul, mis on nomineeritud arvelduse toimumise riigi valuutas, arveldab CSD vastava väärtpaberite arveldussüsteemi rahamaksed läbi kontode, mis on avatud selles valuutas tegutseva keskpanga juures, kui see on praktiline ja võimalik.

2. Kui keskpanga kontode kaudu ei ole praktiline ega võimalik arveldada, võib CSD pakkuda kõigi või osa väärtpaberiarveldussüsteemi rahamaksete arveldamist krediidiasutuse juures avatud kontode kaudu. Kui CSD pakub krediidiasutuse juures avatud kontode kaudu arveldamist, teeb ta seda vastavalt IV jaotisele.

3. Kui CSD pakub arveldamist nii keskpanga kontode kui ka krediidiasutuse juures avatud kontode kaudu, on tema liikmetel õigus nende kahe võimaluse vahel valida.

4. CSD annab turuosalistele piisavat teavet, et nad saaksid tuvastada nende teenustega seotud riskid ja kulud ning hinnata neid.

5. Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada juhud, kui teatavas valuutas rahamaksete arveldamine keskpanga juures avatud kontode kaudu ei ole praktiline ega võimalik, ning nende hindamise meetodid.

Artikkel 38 Eeskirjad ja protseduurid seoses liikmepoolse kohustuste mittetäitmisega

1. CSD-l on iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks selgelt määratletud eeskirjad ja protseduurid, et hallata liikmetepoolset kohustuste mittetäitmist, tagades, et CSD suudab õigel ajal võtta meetmeid, et vähendada kahju ja likviidsussurvet ja jätkuvalt täita oma kohustusi.

2. CSD teeb nõuete mittetäitmist käsitlevad eeskirjad ja protseduurid üldsusele kättesaadavaks.

3. CSD testib koos liikmete ja teiste asjaomaste sidusrühmadega korrapäraselt kohustuste mittetäitmist käsitlevaid protseduure ja vaatab need läbi, et tagada nende praktilisus ja tõhusus.

4. Et tagada käesoleva artikli ühtne kohaldamine, võib ESMA anda välja suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.

4. jagu Usaldatavusnõuded

Artikkel 39 Üldnõuded

CSD võtab vastu nõuetekohase riskijuhtimise raamistiku õiguslike, äri-, tegevus- ja muude riskide kõikehõlmavaks juhtimiseks.

Artikkel 40 Õiguslikud riskid

1. Tegevusloa taotlemise ja järelevalve eesmärgil, samuti klientide teavitamiseks on CSD-l selged ja arusaadavad eeskirjad, protseduurid ja lepingud, sealhulgas kõigi tema korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide kohta.

2. CSD koostab eeskirjad, protseduurid ja lepingud nii, et neid saab jõustada kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas liikmepoolse kohustuste täitmatajätmise korral.

3. Eri jurisdiktsioonides tegutsev CSD tuvastab ja maandab riskid, mis tulenevad eri jurisdiktsioonides kehtivate õigusaktide võimalikest vastuoludest.

Artikkel 41 Üldine äririsk

CSD-l on nõuetekohased juhtimise ja kontrolli IT-vahendid, et tuvastada, jälgida ja juhtida üldisi äririske, mis hõlmavad äristrateegiat, rahavoogusid ja tegevuskulusid.

Artikkel 42 Operatsiooniriskid

1. CSD tuvastab kõigi tema korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide puhul operatsiooniriski kõik võimalikud nii sisemised kui ka välised allikad ja vähendab nende mõju sobivate IT-vahendite, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamisega.

2. CSD kasutab sobivaid IT-vahendeid, millega tagatakse turvalisuse ja töökindluse kõrge tase ja piisav jõudlus. IT-vahendid sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks, et tagada turvalisuse kõrge tase ja säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus.

3. CSD kehtestab, rakendab ja säilitab notari- ja keskse hoidmisteenuse, samuti iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta asjakohast talitusjärjepidevuse kava ja avariitaastekava, et tagada teenuste säilitamine, tema tegevuste kiire taastamine ja CSD kohustuste täitmine sündmuste korral, mis kujutavad endast märkimisväärset tegevuse katkestamise ohtu.

4. Lõikes 3 osutatud kava võimaldab vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et CSD liikmed saaksid jätkata tegevust kindlalt ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval. See hõlmab teise töötluskoha loomist, millel on piisav oluliste vahendite, võimsuse ja funktsionaalsuse tase, sealhulgas vastavate oskuste ja kogemustega töötajad.

5. CSD kavandab ja rakendab artiklites 1–4 osutatud korra testikava.

6. CSD tuvastab, jälgib ja juhib riske, mida tema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi peamised liikmed, samuti teenuste pakkujad ja tarnijad ning teised CSDd või teised turuinfrastruktuurid võivad endast kujutada tema tegevusele.

7. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigetes 1 ja 6 osutatud operatsiooniriske, kõnealuste riskide testimise, kõrvaldamise või minimeerimise meetodeid, sealhulgas lõigetes 3 ja 4 osutatud talitusjärjepidevuse kava ja avariitaastekava ning nende hindamise meetodeid.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 43 Investeerimisriskid

1. CSD hoiab oma finantsvarasid keskpangas või tunnustatud krediidiasutustes, kellel on usaldusväärne arvestustava, turvaprotseduurid ja sisekontroll, mis täielikult kaitsevad kõnealuseid varasid.

2. CSD-l on vajaduse korral kohene juurdepääs oma varadele.

3. CSD investeerib oma finantsvahendeid üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne. Kõnealuseid investeeringuid peab olema võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida.

4. CSD võtab investeerimisotsuse tegemisel arvesse oma üldist krediidiriskipositsiooni üksikute asutuste suhtes ja tagab, et tema üldine riskipositsioon mis tahes üksiku asutuse suhtes jääb riskide kontsentreerumise vastuvõetavatesse piirmääradesse.

Artikkel 44 Kapitalinõuded

1. CSD kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega on proportsionaalne CSD tegevusest tulenevate riskidega. See on kogu aeg piisav, et:

(a) tagada, et CSD on asjakohaselt kaitstud operatsiooni-, õigusliku, äri-, hoidmis- ja investeerimisriski eest;

(b) katta võimalik üldine äritegevusest tulenev kahju, nii et CSD saab jätkata tegutseva ettevõttena teenuste osutamist;

(c) tagada kohustuste täitmatajätmise korral asjakohase aja jooksul CSD tegevuse nõuetekohane likvideerimine või restruktureerimine;

(d) võimaldada CSD-l katta praeguseid ja kavandatud tegevuskulusid eri stressistsenaariumide korral vähemalt kuus kuud.

2. CSD-l on kava järgmise jaoks:

(a) lisakapitali hankimine, kui omakapital peaks vaevu täitma lõikes 1 osutatud nõudeid või kui see ei vasta enam nõuetele;

(b) tegevuste ja teenuste nõuetekohane likvideerimine või saneerimine, juhul kui CSD ei suuda hankida uut kapitali.

3. Selle kava kiidab heaks direktorite nõukogu või asjakohane juhtiva organi komitee ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.

4. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud CSD kapitali, jaotamata kasumit ja reserve ning lõikes 2 osutatud kava elemente.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5. jagu Nõuded väärtpaberite keskdepositooriumide vahelistele ühendustele

Artikkel 45 CSDde vahelised ühendused

1. Enne CSDde vahelise ühenduse loomist ja pärast ühenduse loomist kõik asjaomased CSDd korrapäraselt tuvastavad, hindavad, jälgivad ja juhivad kõiki nende ja nende liikmete võimalikke riskiallikaid, mis tulenevad ühendusi käsitlevast kokkuleppest.

2. Ühendusi käsitlevad kokkulepped esitatakse heakskiitmiseks, nagu nõutud artikli 17 lõike 1 punkti d alusel.

3. Ühendus pakub piisavat kaitset ühendatud CSDdele ja nende liikmetele, eriti seoses CSDde võetud võimalike laenudega ja ühendust käsitlevast kokkuleppest tuleneva kontsentratsiooni- ja likviidsusriskiga.

Ühendust toetab asjakohane lepinguline kokkulepe, millega kehtestatakse ühendatud CSDde ja vajaduse korral CSDde liikmete vastavad õigused ja kohustused. Jurisdiktsioonideülest mõju omava lepingulise kokkuleppega nähakse ühenduse toimimise iga aspekti kohta ette, millist õigust kohaldatakse.

4. Väärtpaberite ajutise ülekandmise korral ühendatud CSDde vahel on keelatud kanda neid tagasi enne esimese ülekande muutumist lõplikuks.

5. CSD, kes kasutab teise CSDga ühenduse korraldamiseks vahendajat, mõõdab, jälgib ja juhib lisariske, mis tulenevad kõnealuse vahendaja kasutamisest.

6. Ühendatud CSDdel on nõuetekohased kontode võrdlemise protseduurid, et tagada, et nende asjaomased andmed on õiged.

7. CSDde vahelised ühendused võimaldavad ühendatud CSDde liikmete vahel tehinguid arveldada meetodil ülekanne makse vastu, kui see on praktiline ja võimalik. Kui ei kasutata arveldusmeetodit ülekanne makse vastu, teatatakse selle põhjused pädevatele asutustele.

8. Koostalitlevad väärtpaberiarveldussüsteemid ja ühtset arvelduse infrastruktuuri kasutavad CSDd kehtestavad järgmised identsed ajahetked:

(a) ülekandekorralduste süsteemi kandmine;

(b) ülekandekorralduste tagasivõetamatus;

(c) väärtpaberite ja raha ülekandmise lõplikkus.

9. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 3 sätestatud tingimused, mille kohaselt iga tüüpi ühenduse kokkulepe tagab ühendatud CSDde ja nende liikmete piisava kaitse, eriti kui CSD kavatseb osaleda teise CSD korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis, vahendajate kasutamisest tulenevate lõikes 5 osutatud lisariskide jälgimise ja juhtimise, lõikes 6 osutatud kontode võrdlemise meetodid, lõikes 7 osutatud juhud, mil arveldusmeetodi ülekanne makse vastu kasutamine ühenduste kaudu on praktiline ja võimalik, ning nende hindamise meetodid.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

III peatükk Kollisioon

Artikkel 46 Omandiaspektide suhtes kohaldatav õigus

1. Kõiki omandiaspekti küsimusi seoses CSD hoitavate finantsinstrumentidega reguleeritakse selle riigi õigusega, kus väärtpaberikontot hoitakse.

2. Kui kontot kasutatakse arvelduseks väärtpaberiarveldussüsteemis, kohaldatakse seda õigust, mis reguleerib väärtpaberiarveldussüsteemi.

3. Kui kontot ei kasutata arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemis, loetakse kõnealune konto olevaks seal, kus on CSD harilik viibimiskoht, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008[24] artiklis 19.

4. Käesolevas artiklis määratletud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab kõnesolevas riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.

IV peatükk Juurdepääs väärtpaberite keskdepositooriumidele

1. jagu Emitentide juurdepääs väärtpaberite keskdepositooriumidele

Artikkel 47 Õigus emiteerida ELis tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositooriumis

1. Ilma et see piiraks äriühinguõiguse kohaldamist, mille alusel reguleeritakse väärtpabereid, on emitendil õigus korraldada oma väärtpaberite registreerimine mis tahes liikmesriigis registreeritud mis tahes CSDs.

2. Kui emitent esitab taotluse oma väärtpaberite registreerimiseks CSDs, käsitleb viimane seda taotlust kiiresti ning esitab vastuse taotluse esitanud emitendile kolme kuu jooksul.

3. CSD võib keelduda emitendile teenuste osutamisest. Sellise keeldumise aluseks võib olla ainult ulatuslik riskianalüüs või see, et CSD-l puudub ligipääs sellelt turult pärit tehinguvoogudele, kus taotleva emitendi väärtpaberitega kaubeldakse või hakatakse kauplema.

4. Kui CSD keeldub emitendile teenuseid osutamast, esitab ta taotluse esitanud emitendile täieliku põhjenduse keeldumise kohta.

Keeldumise korral on taotleval emitendil õigus esitada teenuste osutamisest keelduva CSD pädevale asutusele kaebus.

Asjaomase CSD pädev asutus vaatab kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates CSD esitatud keeldumise põhjuseid, ning esitab emitendile põhjendatud vastuse.

Emitendi kaebuse hindamisel konsulteerib CSD pädev asutus taotluse esitanud emitendi registreerimiskohajärgse pädeva asutusega. Kui taotluse esitanud emitendi registreerimiskohajärgne pädev asutus ei nõustu hinnanguga, suunatakse küsimus ESMA-le, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et CSD keeldumine osutamast oma teenuseid emitendile ei ole põhjendatud, annab vastutav pädev asutus välja korralduse, millega nõuab, et CSD osutaks oma teenuseid taotluse esitanud emitendile.

5. Komisjonile antakse volitused võtta seoses meetmetega vastu kooskõlas artikliga 64 delegeeritud õigusaktid, et täpsustada riskid, mis võivad õigustada CSD keeldumist emitentidele juurdepääsu lubamisest, ja lõikes 4 osutatud menetluse elemendid.

6. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada lõikes 2 osutatud menetluse standardvormid ja -ankeedid.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

2. jagu Väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline ühendus

Artikkel 48 Standardühendus

CSD-l on õigus kooskõlas artikliga 30 saada teise CSD liikmeks, kui sellele CSD ühendusele on saadud artikli 17 kohane luba.

Artikkel 49 Kohandatud ühendus

1. Kui CSD taotleb teiselt CSD-lt spetsiaalsete funktsioonide väljatöötamist, et saada viimasele juurdepääs, võib taotluse saanud CSD sellise taotluse tagasi lükata ainult riskiga seotud kaalutlustel. Turuosa kaotamine ei või olla taotluse tagasilükkamise põhjus.

2. Taotluse saanud CSD võib võtta taotlevalt CSD-lt tasu kohandatud ühenduse kättesaadavaks tegemise eest kulupõhiselt, kui mõlemad pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

Artikkel 50 Väärtpaberite keskdepositooriumide ühendusi käsitlev menetlus

1. Kui CSD esitab taotluse juurdepääsu saamiseks teisele CSD-le, käsitleb viimane seda taotlust kiiresti ning esitab vastuse taotluse esitanud CSD-le kolme kuu jooksul.

2. CSD võib keelata taotluse esitanud CSD-le juurdepääsu ainult juhul, kui selline juurdepääs mõjutaks finantsturgude toimimist ja põhjustaks süsteemset riski. Sellise keeldumise aluseks võib olla ainult ulatuslik riskianalüüs.

Kui CSD keeldub juurdepääsu andmisest, esitab ta taotluse esitanud CSD-le oma keeldumise kõik põhjendused.

Keeldumise korral on taotluse esitanud CSD-l õigus esitada juurdepääsu andmisest keelduva CSD pädevale asutusele kaebus.

Vastutav pädev asutus vaatab kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates keeldumise põhjuseid, ning esitab taotluse esitanud CSD-le põhjendatud vastuse.

Vastutav pädev asutus konsulteerib kaebust hinnates taotluse esitanud CSD pädeva asutusega. Kui taotluse esitanud CSD pädev asutus ei nõustu esitatud hinnanguga, võib kumbki pädev asutus suunata küsimuse ESMA-le, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et CSD keeldumine juurdepääsu andmisest taotluse esitanud CSD-le ei ole põhjendatud, annab vastutav pädev asutus välja korralduse, millega nõuab, et CSD annaks taotluse esitanud CSD-le juurdepääsu.

3. Kui CSDd lepivad kokku ühenduse loomises, esitavad nad oma otsuse oma vastavatele pädevatele asutustele heakskiitmiseks kooskõlas artikliga 17, kes hindavad, kas ühendusi käsitlevatest kokkulepetest tulenevad mis tahes võimalikud riskid, näiteks krediidi- likviidsus- ja operatsiooniriskid ning mis tahes muud asjaomased riskid on täielikult maandatud.

Asjaomaste CSDde pädevad asutused keelduvad ühenduse heakskiitmisest juhul, kui see võiks mõjutada taotluse esitanud CSDde korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist.

4. Asjaomaste CSDde pädevad asutused konsulteerivad teineteisega seoses ühenduse heakskiitmisega ja võivad vajaduse korral lahknevate otsuste puhul suunata küsimuse edasi ESMA-le, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

5. Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 1–3 osutatud menetluse elemendid.

6. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada lõigetes 1–3 osutatud menetluste standardvormid ja -ankeedid.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

3. jagu Väärtpaberite keskdepositooriumi ja teise turuinfrastruktuuri vaheline ühendus

Artikkel 51 Väärtpaberite keskdepositooriumide ja teise turuinfrastruktuuri vaheline ühendus

1. Keskne vastaspool ja kauplemiskoht teevad CSD-le CSD taotluse korral tehinguvood kättesaadavaks mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning selliste tehinguvoogude eest võib võtta taotluse esitanud CSD-lt tasu kulupõhiselt, kui mõlemad pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

CSD tagab kesksele vastaspoolele või kauplemiskohale juurdepääsu oma väärtpaberiarveldussüsteemidele mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning sellise ühenduse eest võib võtta tasu kulupõhiselt, kui mõlemad pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

2. Kui üks pool esitab teisele poolele vastavalt lõikele 1 taotluse juurdepääsu saamiseks, käsitletakse seda taotlust viivitamatult ning taotluse esitanud poolele antakse vastus ühe kuu jooksul.

3. Taotluse saanud pool võib juurdepääsu andmisest keelduda ainult juhul, kui selline juurdepääs mõjutaks finantsturgude toimimist ja põhjustaks süsteemset riski. Turuosa kaotamine ei või olla taotluse heakskiitmisest keeldumise põhjus.

Juurdepääsu andmisest keelduv pool esitab taotluse esitanud poolele sellise keeldumise täieliku põhjenduse, võttes aluseks ulatusliku riskianalüüsi. Keeldumise korral on taotleval poolel õigus esitada juurdepääsu andmisest keelduva poole pädevale asutusele kaebus.

Vastutav pädev asutus vaatab kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates keeldumise põhjuseid, ning esitab taotluse esitanud poolele põhjendatud vastuse.

Kaebust hinnates konsulteerib vastutav pädev asutus taotluse esitanud poole pädeva asutusega. Kui taotluse esitanud poole pädev asutus ei nõustu esitatud hinnanguga, võib kumbki pädev asutus suunata küsimuse ESMA-le, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et poole keeldumine juurdepääsu andmisest ei ole põhjendatud, annab vastutav pädev asutus välja korralduse, millega nõuab, et pool annaks juurdepääsu oma teenustele.

4. Komisjonile antakse volitused võtta meetmete kohta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 1–3 osutatud menetluse elemendid.

5. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada lõigetes 1–3 osutatud menetluse standardvormid ja -ankeedid.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

IV jaotis

Krediidiasutused, kes on määratud osutama väärtpaberite keskdepositooriumi liikmetele panganduskõrvalteenuseid

Artikkel 52 Luba osutada panganduskõrvalteenuseid

1. CSD ise ei osuta lisa C jaos sätestatud panganduskõrvalteenuseid.

2. Erandina lõikest 1 juhul, kui käesoleva määruse artikli 53 lõikes 1 osutatud liikmesriigi pädev asutus on veendunud, et CSD on kehtestanud kõik vajalikud kaitsemeetmed selleks, et ta saaks teostada kõrvalteenuseid, võib pädev asutus esitada komisjonile taotluse, et kõnealusel CSD-l lubataks osutada ka lisa C jaos sätestatud kõrvalteenuseid. See taotlus sisaldab järgmist:

a) tõendeid, mis põhjendavad taotlust, selgitades üksikasjalikult korda, mille CSD on kehtestanud seotud riskidega tegelemiseks;

b) põhjendatud hinnang selle kohta, et kõnealune lahendus on kõige tulemuslikum viis tagada süsteemne vastupidavus;

c) analüüs eeldatava mõju kohta asjaomasele finantsturule ja finantsstabiilsusele.

Pärast üksikasjalikku mõjuhinnangut, asjaomaste äriühingutega konsulteerimist ja võtnud arvesse EBA, ESMA ja EKP arvamusi, võtab komisjon vastu rakendusotsuse vastavalt artiklis 66 osutatud menetlusele. Komisjon põhjendab oma rakendusotsust.

CSD, kes saab erandist kasu, peab omama luba krediidiasutusena tegutsemiseks vastavalt direktiivi 2006/48/EC II jaotises sätestatule. Kõnealune luba piirdub üksnes panganduskõrvalteenuste osutamisega, mida on lubatud osutada vastavalt lõikele 4 ning see eeldab artiklites 57 ja 58 sätestatud usaldatavus- ja järelevalvenõuete täitmist.

3. CSD, kes kavatseb arveldada oma väärtpaberiarveldussüsteemi kogu rahapoole või osa sellest vastavalt käesoleva määruse artikli 37 lõikele 2, peab saama loa, et määrata selleks tegevusluba omava krediidiasutuse, nagu on sätestatud direktiivi 2006/48/EÜ II jaotises, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 53 lõikes 1 osutatud pädev asutus tõendab kättesaadavate tõendite alusel, et ühe krediidiasutuse avatus käesoleva määruse artikli 57 lõigete 3 ja 4 kohaste riskide kontsentratsioonile ei ole piisavalt maandatud. Viimasel juhul võib artikli 53 lõikes 1 osutatud pädev asutus nõuda, et CSD määraks rohkem kui ühe krediidiasutuse. Määratud krediidiasutusi käsitatakse arveldusagentidena.

4. Lõikes 3 osutatud luba hõlmab lisa C jaos sätestatud kõrvalteenuseid, mida määratud krediidiasutus või CSD, kellele on tehtud käesoleva artikli lõike 2 kohane erand, võib soovida osutada oma liikmetele.

5. Kui CSD ja määratud krediidiasutus kuuluvad ettevõtete gruppi, mida tegelikult kontrollib sama emaettevõtja, peab direktiivi 2006/48/EÜ II jaotises sätestatud tegevusloa andmine sellistele määratud krediidiasutustele piirduma üksnes panganduskõrvalteenuste osutamisega, mida on lubatud osutada kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3. Sama nõuet kohaldatakse ka CSD suhtes, kelle puhul on tehtud erand käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

6. CSD ja määratud krediidiasutused täidavad pidevalt käesoleva määruse kohaselt loa saamise tingimusi.

CSD teatab viivitamata pädevatele asutustele kõigist olulistest muudatustest, mis mõjutavad loa andmisel nõutud tingimuste täitmist.

Artikkel 53 Loa andmise ja sellest keeldumise kord

1. CSD esitab taotluse, et saada luba krediidiasutuste määramiseks, nagu on nõutud artikli 52 kohaselt, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta on registreeritud.

2. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida on pädeval asutusel vaja veendumaks, et CSD ja määratud krediidiasutused on loa andmise ajaks kehtestanud kõik vajalikud menetlused, mida on vaja käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks. See taotlus sisaldab tegevuskava, kus esitatakse kavandatavad panganduskõrvalteenused, CSD ja määratud krediidiasutuste vaheliste suhete organisatsiooniline struktuur ning see, kuidas asjaomane krediidiasutus kavatseb täita artikli 57 lõigete 1, 3 ja 4 kohaseid usaldatavusnõudeid.

3. Pädev asutus kohaldab artikli 15 lõigete 3 ja 6 kohast menetlust.

4. Enne CSD-le loa andmist konsulteerib pädev asutus järgmiste asutustega:

(d) artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud asjaomase asutusega seoses sellega, ega kavandatav teenuste osutamine määratud krediidiasutuste poolt ei mõjuta luba taotleva CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi toimimist;

(e) artikli 58 lõikes 1 osutatud pädeva asutusega seoses krediidiasutuste suutlikkusega järgida artikli 57 kohaseid usaldatavusnõudeid.

5. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teave, mille luba taotlev CSD esitab pädevale asutusele.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6. ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada enne loa andmist lõikes 4 osutatud ametiasutustega konsulteerimise standardvormid ja -ankeedid ning menetlused.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 54 Panganduskõrvalteenuste laiendamine

1. Kui CSD kavatseb laiendada panganduskõrvalteenuseid, mille jaoks ta määrab krediidiasutuse, esitab ta laiendamise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kõnealune CSD on registreeritud.

2. Laiendamise taotluse suhtes kohaldatakse artikli 53 kohast menetlust.

Artikkel 55 Loa kehtetuks tunnistamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus CSD on registreeritud, tunnistab loa kehtetuks iga järgmise asjaolu korral:

(a) kui CSD ei ole luba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt loast või kui määratud krediidiasutus ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega tegelenud äritegevusega;

(b) kui CSD on saanud loa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil;

(c) kui CSD ja määratud krediidiasutused ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel luba anti ning nad ei ole kehtestatud aja jooksul võtnud pädeva asutuse nõutud parandusmeetmeid;

(d) kui CSD ja määratud krediidiasutused on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesolevas määrusega sätestatud nõudeid.

2. Enne loa kehtetuks tunnistamist konsulteerib pädev asutus artikli 11 lõike 1 punkti a kohaste asjaomaste asutustega ja artikli 58 lõikes 1 osutatud asutustega seoses vajadusega tunnistada luba kehtetuks, välja arvatud juhul, kui selline otsus tuleb teha kiiresti.

3. ESMA, artikli 11 lõike 1 punkti a kohane mis tahes asjaomane asutus või artikli 58 lõikes 1 osutatud mis tahes asjaomane asutus võib igal ajal nõuda, et selle liikmesriigi pädev asutus, kus CSD on registreeritud, kontrollib, kas CSD ja määratud krediidiasutus täidab veel loa andmise aluseks olevaid nõudeid.

4. Pädev asutus võib loa kehtetuks tunnistamist piirata teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendiga.

Artikkel 56 Väärtpaberite keskdepositooriumide register

1. Pädevate asutuste poolt artiklite 52, 54 ja 55 kohaselt tehtud otsustest teavitatakse ESMAt.

2. ESMA kannab nimekirja, mis tuleb avaldada asjaomasel veebilehel vastavalt artikli 19 lõikele 3, järgmise teabe:

(a) iga CSD nimi, kelle suhtes on tehtud artikli 52, 54 või 55 kohane otsus;

(b) iga määratud krediidiasutuse nimi;

(c) nimekiri panganduskõrvalteenustest, mida määratud krediidiasutusel on lubatud osutada CSD liikmetele.

3. Pädevad asutused teavitavad 90 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ESMAt neist asutustest, kes osutavad panganduskõrvalteenuseid vastavalt siseriikliku õiguse nõuetele.

Artikkel 57 Usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid

1. Krediidiasutus, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, osutab lisa C jaos sätestatud teenuseid, mille jaoks tal on tegevusluba.

2. Krediidiasutus, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, järgib kõiki krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid praeguseid ja tulevasi õigusakte.

3. Krediidiasutus, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, täidab seoses iga väärtpaberiarveldussüsteemiga järgmisi konkreetseid usaldatavusnõudeid kõnealuste teenustega seotud krediidiriskide puhul:

(a) ta kehtestab usaldusväärse raamistiku vastavate krediidiriskide juhtimiseks;

(b) ta teeb sageli ja korrapäraselt kindlaks sellise krediidiriski allikad, mõõdab ja jälgib vastavaid krediidiriski positsioone ning kasutab nende riskide kontrollimiseks asjakohaseid riskijuhtimisvahendeid;

(c) ta katab täielikult vastavad krediidiriski positsioonid üksikute laenuvõtjate suhtes, kasutades tagatist ja muid samaväärseid finantsvahendeid;

(d) kui tema vastava krediidiriski juhtimiseks on vaja tagatist, aktsepteerib ta ainult tagatisi, millel on madal krediidi-, likviidsus- ja tururisk;

(e) ta kehtestab punktis c osutatud krediidiriski positsioonide katmiseks võetud tagatiste väärtuste suhtes piisavalt konservatiivsed väärtuskärped ja riskide kontsentreerumise piirmäärad ning kohaldab neid;

(f) ta kehtestab juriidiliselt siduva korra, mis võimaldab tagatist koheselt müüa või pantida, seda eelkõige piiriülese tagatise puhul;

(g) ta kehtestab oma vastavate krediidiriski positsioonide suhtes piirmäärad;

(h) ta analüüsib ja kavandab seda, kuidas tegeleda mis tahes võimaliku järelejäänud krediidiriski positsioonidega, võtab vastu eeskirjad ja protseduurid selliste kavade rakendamiseks;

(i) ta annab laenu ainult nendele liikmetele, kellel on tema juures sularahakonto;

(j) ta kehtestab päevasisese laenu automaatse tagasimaksmise protseduuri ning pärsib heidutavate karistusmäärade abil üleöölaenu.

4. Krediidiasutus, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, täidab seoses iga väärtpaberiarveldussüsteemiga järgmisi konkreetseid usaldatavusnõudeid kõnealuste teenustega seotud likviidsusriskide puhul :

(a) tal on usaldusväärne raamistik sellise väärtpaberiarveldussüsteemi iga valuutaga seotud likviidsusriskide mõõtmiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks, mille puhul ta tegutseb arveldusagendina;

(b) ta jälgib pidevalt enda hoitavate likviidsete varade taset ning määrab kindlaks oma kasutada olevate likviidsete varade väärtuse, võttes arvesse nende varade asjakohaseid väärtuskärpeid;

(c) ta mõõdab pidevalt oma likviidsusvajadusi ja -riske; seda tehes võtab ta arvesse nende kahe liikme kohustuste mittetäitmisest tulenevat likviidsusriski, kelle vastu tal on suurimad nõuded;

(d) ta maandab vastavad likviidsusriskid selliste vahendite abil, mis on koheselt kasutatavad, nagu eelrahastamise kord, ning seda mitte tehes, püüab saada vajalikud krediidiliinid või teha sarnased kokkulepped vastavate likviidsusvajaduste katmiseks ainult asutustega, kellel on asjakohane riski- ja turuprofiil ning teeb kindlaks, mõõdab ja jälgib oma likviidsusriski, mis tuleneb neist asutustest;

(e) ta kehtestab asjakohased riskide kontsentreerumise piirmäärad iga vastava likviidsuse pakkuja suhtes, sealhulgas oma emaettevõtja ja tütarettevõtjate suhtes, ja kohaldab neid;

(f) ta määrab kindlaks ja testib vastavate vahendite piisavust korrapärase ja range stressitestimisega;

(g) ta analüüsib ja kavandab seda, kuidas tegeleda mis tahes likviidsuse katmata puudujääkidega, ning võtab vastu eeskirjad ja protseduurid selliste kavade rakendamiseks;

(h) ta päevasisesed laenuteenused põhinevad proportsionaalsetel ja vähemalt sama lõpptähtajaga vahenditel, mis koosnevad kapitalist, sularahahoiustest ja laenulepingutest;

(i) ta hoiustab vastavad sularahasaldod selleks ette nähtud kontodel keskpanga juures, kui see on praktiline ja kasutatav;

(j) ta tagab, et ta saab kliendi teadliku nõusoleku korral uuesti kasutada tagatist, mille talle on andnud kohustusi mittetäitev klient.

5. EBA töötab ESMAga ja EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

(a) lõike 3 punktis b osutatud krediidiriski positsiooni mõõtmise sagedus ja jälgimise raamistik ning riskijuhtimisvahendid, mida kasutatakse nendest riskipositsioonidest tulenevate riskide kontrollimiseks;

(b) mis on lõike 3 punkti c kohaldamisel samaväärsed finantsvahendid;

(c) sellise tagatise liik, mida saab käsitada omavat madalat krediidi-, likviidsus- ja tururiski lõike 3 punkti d kohaldamisel;

(d) mis on lõike 3 punkti e ja lõike 4 punkti b kohaldamisel asjakohased väärtuskärped;

(e) riskide kontsentreerumise piirmäärad lõike 3 punktis e osutatud tagatiste väärtuse, lõike 3 punktis g osutatud krediidiriski positsioonide ja lõike 4 punktis e osutatud likviidsuse pakkujate puhul;

(f) mis on lõike 3 punkti j kohaldamisel heidutav karistusmäär;

(g) lõike 4 punktis b osutatud jälgimisraamistiku üksikasjad ning metoodika kasutada olevate likviidsete varade väärtuse arvutamiseks lõike 4 punkti b kohaldamisel ja lõike 4 punktis c osutatud likviidsusvajaduste ja -riskide mõõtmiseks;

(h) mis on lõike 4 punkti d kohaldamisel koheselt kasutatavad vahendid ning asjakohane riski- ja turuprofiil;

(i) stressitestide sagedus, liik ja ajavahemik lõike 4 punkti f kohaldamisel;

(j) kriteeriumid selle hindamiseks, millal on praktiline ja võimalik hoiustada sularahasaldod keskpanga juures asuvatel kontodel lõike 4 punkti j kohaldamisel.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 58 Järelevalve selliste krediidiasutuste üle, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid

1. Direktiivis 2006/48/EÜ osutatud pädev asutus vastutab vastavalt kõnealuses direktiivis sätestatud tingimustele nendele krediidiasutustele tegevuslubade andmise ja järelevalve eest, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, ning järelevalve eest seoses kõnealuste krediidiasutustepoolse käesoleva määruse artikli 57 lõigete 3 ja 4 järgimisega.

2. Artiklis 9 osutatud pädev asutus, konsulteerides lõikes 1 osutatud pädeva asutusega, vaatab läbi ja hindab vähemalt kord aastas, kas määratud krediidiasutused järgivad artikli 57 lõikes 1 sätestatud nõudeid ning kas kõik vajalikud kokkulepped määratud krediidiasutuste ja CSD vahel võimaldavad neil täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

3. CSD peab tema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete kaitsmiseks tagama, et tal on määratava krediidiasutuse kaudu juurdepääs kogu käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikule teabele ning ta teavitab määruse nõuete mis tahes rikkumistest lõikes 1 ja artiklis 9 osutatud pädevaid asutusi.

4. ELis järjepideva, tõhusa ja tulemusliku järelevalve tagamiseks nende krediidiasutuste üle, kes on määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, võib EBA anda ESMAga ja EKSPi liikmetega konsulteerides välja pädevatele asutustele suunatud suuniseid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16.

V jaotis Sanktsioonid

Artikkel 59 Halduskaristused ja -meetmed

1. Liikmesriigid kehtestavad halduskaristusi ja -meetmeid käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse artiklis 60 määratletud olukordades käesoleva määruse rikkumise eest vastutavate isikute suhtes, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kõnealused sanktsioonid ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teevad esimeses lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja ESMA-le teatavaks hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

2. Pädevad asutused peavad olema suutelised kohaldama halduskaristusi ja -meetmeid CSD-de, määratud krediidiasutuste, nende juhtorganite liikmete ja mis tahes muude isikute suhtes, kes tegelikult kontrollivad nende äritegevust, ning ka mis tahes muude juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kes vastutavad rikkumise eest.

3. Pädevad asutused teevad sanktsioonide kohaldamise volituste kasutamisel artiklis 60 määratletud asjaoludel tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused ja -meetmed annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse artikli 12 kohaselt, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Artikkel 60 Sanktsioonide kohaldamise volitused

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse käesoleva määruse järgmiste sätete suhtes:

(a) Lisa A, B ja C jaos sätestatud teenuste osutamine, rikkudes artikleid 14, 23 ja 52;

(b) artiklites 14 ja 52 nõutud tegevusloa saamine valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil, nagu on sätestatud artikli 18 lõike 1 punktis b ja artikli 55 lõike 1 punktis b;

(c) CSDd ei oma nõutud kapitali, rikkudes artikli 44 lõiget 1;

(d) CSDd ei järgi organisatsioonilisi nõudeid, rikkudes artikleid 24–28;

(e) CSDd ei järgi äritegevuse eeskirju, rikkudes artikleid 29–32;

(f) CSDd ei järgi nõudeid CSD teenuste kohta, rikkudes artikleid 34–38;

(g) CSDd ei järgi usaldatavusnõudeid, rikkudes artikleid 40–44;

(h) CSDd ei järgi nõudeid CSDde vaheliste ühenduste kohta, rikkudes artiklit 45;

(i) kuritarvitav keeldumine CSDde poolt eri liiki juurdepääsu andmisest, rikkudes artikleid 47–51;

(j) määratud krediidiasutused ei järgi konkreetseid krediidiriskidega seotud usaldatavusnõudeid, rikkudes artikli 57 lõiget 3;

(k) määratud krediidiasutused ei järgi konkreetseid likviidsusriskidega seotud usaldatavusnõudeid, rikkudes artikli 57 lõiget 4.

2. Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi, on pädevad asutused lõikes 1 osutatud rikkumiste korral volitatud määrama kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmised halduskaristused ja -meetmed:

(a) avalik teadaanne, milles on märgitud rikkumise eest vastutav isik ja rikkumise laad;

(b) korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

(c) artiklite 14 ja 52 alusel antud tegevuslubade kehtetuks tunnistamine vastavalt artiklitele 18 ja 55;

(d) rikkumise eest vastutavate asutuste juhtorganite liikmete ametist vabastamine;

(e) rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu on võimalik kindlaks määrata;

(f) füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 miljonit eurot või kuni 10 % kõnealuse isiku kogu aastasest sissetulekust eelmisel kalendriaastal;

(g) juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % kõnealuse isiku aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui ettevõtja on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb grupi põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal.

3. Pädevatel asutustel võib olla lisaks lõikes 2 osutatud volitustele ka muid sanktsioonide kohaldamise volitusi ja nad võivad näha ette suuremad rahalised halduskaristused, kui kõnealuses lõikes sätestatud halduskaristused.

4. Iga käesoleva määruse rikkumise eest määratud halduskaristus või -meede avaldatakse põhjendamatu viivituseta, esitades vähemalt rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, välja arvatud juhul, kui selline teabe avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused meetmed ja karistused anonüümselt.

Sanktsioonide avaldamine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud põhiõigustega, eelkõige õigusega era- ja perekonnaelu austamisele ning õigusega isikuandmete kaitsele.

Artikkel 61 Karistuste tõhus kohaldamine

1. Halduskaristuste ja -meetmete liigi ja suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse järgmisi kriteeriume:

(a) rikkumise raskus ja kestus;

(b) vastutava isiku vastutuse ulatus;

(c) vastutava isiku suurus ja finantsseisund, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastasissetulek;

(d) rikkumise tulemusena vastutava isiku poolt teenitud kasumi, välditud kahju või kolmandale isikule tekitatud kahju olulisus, kui neid saab kindlaks määrata;

(e) vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahju tagastamist;

(f) vastutava isiku varasemad rikkumised.

2. Pädevad asutused võivad arvesse võtta lisategureid, kui need tegurid on sätestatud siseriiklikus õiguses.

Artikkel 62 Rikkumistest teatamine

1. Liikmesriigid kehtestavad tõhusad mehhanismid, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse rikkumistest.

2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

(a) konkreetsed menetlused rikkumisteadete vastuvõtmise ja uurimise kohta;

(b) võimalikest või tegelikest rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse;

(c) isikuandmete kaitse, mis kehtib nii võimalikust või tegelikust rikkumisest teatanud isikute kui ka süüdistatava isiku suhtes, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

(d) asjakohane menetlus tagamaks süüdistatava isiku õigus kaitsele ja ärakuulamisele enne teda käsitleva lõpliku otsuse vastuvõtmist ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus mis tahes otsuse või meetme puhul, mis käsitleb kõnealust isikut.

VI jaotis Delegeeritud õigusaktid, üleminekusätted, direktiivi 98/26/EÜ muutmine ja lõppsätted

Artikkel 63 Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 64 seoses artikli 2 lõikega 2, artikli 22 lõikega 6, artikli 23 lõikega 1, artikli 23 lõikega 4, artikli 30 lõikega 1, artikli 30 lõikega 3, artikli 37 lõikega 1, artikli 50 lõigetega 1, 2 ja 3 ning artikli 51 lõigetega 2 ja 3.

Artikkel 64 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 63 osutatud delegeeritud volitused antakse määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 63 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 63 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 65 Rakendamisvolitused

Komisjonile antakse volitused võtta vastu rakendusaktid vastavalt artikli 23 lõikele 6 ja artikli 52 lõike 2 kolmandale lõigule. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 66 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 66 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ[25] loodud Euroopa väärtpaberikomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 kohaldatakse, kui komisjon kasutab käesoleva määrusega antud rakendamisvolitusi.

Artikkel 67 Üleminekusätted

1. Asutused, kellest on ESMA-le teatatud CSDna artikli 19 lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel, taotlevad kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kõiki tegevuslube, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks.

2. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest taotleb kolmandas riigis registreeritud CSD tegevusluba kas selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus CSD osutab teenuseid, kui ta kavatseb osutada oma teenuseid artikli 14 alusel, või tunnustamist ESMA poolt, kui ta kavatseb osutada oma teenuseid artikli 23 alusel.

3. Kui kolmandas riigis registreeritud CSD osutab juba käesoleva määruse jõustumise kuupäeval teenuseid liikmesriigis vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule õigusele, lubatakse kõnealusel CSD-l jätkata teenuste osutamist seni, kuni on antud artiklis 14 osutatud tegevusluba või artiklis 23 osutatud tunnustamine või kuni nende andmine on tagasi lükatud.

4. Kolmandas riigis registreeritud CSD ja liikmesriikides tegevusloa saanud CSDde vahelisi ühendusi aktsepteeritakse ajani, kuni on antud artiklis 14 osutatud tegevusluba või artiklis 23 osutatud tunnustamine või kuni nende andmine on tagasi lükatud..

Artikkel 68 Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

1. Direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti a esimese lõigu kolmas taane asendatakse järgmisega:

„-       mille on süsteemiks määranud ja sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist.”

2. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad ning teatavad komisjonile lõike 1 sätete järgmiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 69 Aruandlus ja läbivaatamine

1. ESMA esitab koostöös EBA ning artiklites 9 ja 11 osutatud asutustega komisjonile iga-aastased aruanded, milles esitatakse suundumuste, võimalike riskide ja haavatavuste hinnang ning vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete soovitused käesoleva määrusega hõlmatud teenuste turgude jaoks. Selline aruanne sisaldab vähemalt järgmist:

(a) hinnang arvelduse tõhususele riigisiseste ja piiriüleste toimingute puhul iga liikmesriigi lõikes, võttes aluseks arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja mahu, artikli 7 lõikes 4 osutatud karistuste suuruse, artikli 7 lõikes 4 osutatud sisseostutehingute arvu ja mahu ning mis tahes muud asjaomased kriteeriumid;

(b) hinnang, milles mõõdetakse arveldusi, mis toimuvad väljaspool CSDde korraldatavaid väärtpaberiarveldussüsteeme, võttes aluseks tehingute arvu ja mahu ning mis tahes muud asjaomased kriteeriumid;

(c) hinnang käesoleva määrusega hõlmatud teenuste piiriülesele osutamisele, võttes aluseks CSDde vaheliste ühenduste arvu ja liigi, CSDde korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide välismaiste liikmete arvu, selliseid liikmeid hõlmavate tehingute arvu ja mahu, nende välismaiste emitentide arvu, kes registreerivad oma väärtpaberid CSDs vastavalt artiklile 47, ning mis tahes muud kriteeriumid.

2. Lõikes 1 osutatud aruanded, mis hõlmavad kalendriaastat, edastatakse komisjonile enne järgneva kalendriaasta 30. aprilli.

Artikkel 70

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artiklit 5 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

3. Artikli 3 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7.3.2012

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja                                                                       

LISA

Teenuste nimekiri

A jagu Väärtpaberite keskdepositooriumide põhiteenused

1. Esmane väärtpaberite registreerimine registreeritud väärtpaberite süsteemis („notariteenus”).

2. Väärtpaberikontode hoidmine kõige kõrgemal tasandil („keskne hoidmisteenus”).

3. Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamine („arveldusteenus”).

B jagu Väärtpaberite keskdepositooriumide osutatavad pangandusvaldkonda mittekuuluvad kõrvalteenused

CSDde osutatavad teenused, mis aitavad parandada väärtpaberiturgude turvalisust, tõhusust ja läbipaistvust, sealhulgas järgmised teenused.

1. Arveldusteenusega seotud teenused, näiteks:

(a) väärtpaberite laenuks andmise mehhanismi korraldamine, tegutsedes agendina väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete hulgas;

(b) tagatise haldamise teenuste osutamine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete agendina;

(c) arvelduse sobitamine, korralduste marsruutimine, kauplemise kinnitamine, tehingu kinnitamine.

2. Notariteenuste ja kesksete hoidmisteenustega seotud teenused, näiteks:

(a) aktsionäride registritega seotud teenused;

(b) korporatiivsete sündmuste korraldamise algatamine, sealhulgas maksu-, üldkoosolekute ja teabeteenused;

(c) uue emissiooni teenused, sealhulgas ISIN koodide ja sarnaste koodide jaotamine ja haldamine;

(d) korralduste marsruutimine ja töötlemine, tasude sissenõudmine ja töötlemine ning seotud aruandlus.

3. Väärtpaberikontode hoidmine seoses arveldusteenuse, tagatise haldamise ja muude kõrvalteenustega.

4. Mis tahes muud teenused, näiteks:

(a) üldiste tagatise haldamise teenuste osutamine agendina;

(b) nõutava aruandluse esitamine;

(c) andmete ja statistika esitamine turu-/statistikaametitele;

(d) infotehnoloogiateenuste osutamine.

C jagu Panganduskõrvalteenused

5. Väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele arveldusteenusega seotud pangandusteenuste osutamine, näiteks:

(a) sularahakontode pakkumine;

(b) sularahahoiuste vastuvõtmine;

(c) rahalise krediteerimise pakkumine;

(d) väärtpaberite laenuks andmine.

6. Pangandusteenused, mis on seotud muude A ja B jaos loetletud põhi- ja kõrvalteenustega, näiteks:

(a) sularahakontode pakkumine väärtpaberikontode omanikele arvelduseks ja neilt sularahahoiuste vastuvõtmiseks;

(b) väärtpaberikontode omanikele väärtpaberite laenuks andmine;

(c) pangandusteenused, mis hõlbustavad korporatiivsete sündmuste korraldamist, näiteks:

– i) väärtpaberitest tulenevate maksete eelrahastamine;

– ii)            maksu tagasinõudmiste eelrahastamine.

LISA

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta, ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[26]) struktuurile

Siseturg – Finantsturud

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

ý Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[27]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Suurendada finantsturgude turvalisust ja tõhusust; tugevdada finantsteenuste siseturgu.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid Eeltoodud üldeesmärke silmas pidades püütakse saavutada järgmisi erieesmärke: · suurendada piiriülese arvelduse turvalisust; · suurendada piiriülese arvelduse tõhusust; · tagada võrdsed tingimused CSD teenuste jaoks.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju kasusaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku eesmärk on: · suurendada arvelduse turvalisust ja tõhusust, ühtlustades selleks arveldusperioodid ja tagades, et valdav enamus vabalt võõrandatavatest väärtpaberitest emiteeritakse registrikande vormis; · parandada arvelduskorda, luues asjakohase ja ühtlustatud raamistiku, et ennetada ja tegeleda arvelduse ebaõnnestumistega; · reguleerida asjakohaselt kõik ELis tegutsevad CSDd; · tagada CSDdele esitatavate nõuete järjepidevus ning riiklike reguleerivate asutuste poolse järelevalve koordineerimine; · vähendada investorite jaoks piiriülese arvelduse kulusid; · pakkuda emitentidele ja investoritele suuremat valikut, suurendades CSDdele juurdepääsu; · luua võrdsemad konkurentsitingimused CSD teenuste puhul, millega tõenäoliselt kaasnevad emitentide ja investorite jaoks CSD teenuste parem kvaliteet ja madalamad tasud.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

· Aruanne, milles hinnatakse arvelduse tõhusust ELi iga turu puhul. Näitajate hulka võiks kuuluda arvelduste ebaõnnestumiste arv ja maht (eraldi riigisiseste ja piiriüleste tehingute puhul), CSD karistuste maht, sisseostuprotseduuride arv ning juhtude arv, mil liikmelisus on peatatud arvelduse süsteemsete ebaõnnestumiste tõttu. · Aruanne, milles mõõdetakse turuosaliste esitatud kaebuste mahtu, et hinnata, kas arveldusperioodide ühtlustamisega on kaasnenud korporatiivsete sündmuste suurem tõhusus. · Aruanne, milles mõõdetakse kontohaldurite poolt arvelduse teostamist siseselt, väljaspool CSDde poolt korraldatavaid väärtpaberiarveldussüsteeme. See teave on oluline süsteemse riski seisukohast ning selleks, et hinnata ELi sekkumise vajadust. · Aruanne, milles hinnatakse, kas piiriülene tegevus suureneb. Näitajate hulka võiks kuuluda CSD vaheliste ühenduste arv, CSDde välismaiste liikmete arv, välismaiste osalejate tehingute maht ning välismaistele CSDdele juurdepääsetavate emitentide arv. · Aruanne, milles analüüsitakse peamiste CSD teenuste (näiteks arveldus ja hoidmine) hindasid ELis piiriüleste ja riigisiseste tehingute puhul. · CSDde, emitentide ja muude turuinfrastruktuuride uuring, et hinnata, mil määral on võetud meetmete tulemusena kõrvaldatud juurdepääsutakistused või kas (praktilised või juriidilised) takistused siiski püsivad.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Määruse kohaldamise tulemusena leiaks liikmesriikides aset järgmine: · arveldusperioodid oleksid ühtlustatud; · enamik vabalt võõrandatavatest väärtpaberitest emiteeritaks registrikande vormis; · arveldusdistsipliin oleks paranenud tänu sellise asjakohase ja ühtlustatud raamistiku loomisele, millega ennetatakse ja tegeletakse arvelduse ebaõnnestumistega; · kõik ELis tegutsevad CSDd oleksid asjakohaselt reguleeritud samade nõuete alusel; · CSDdele tegevuslubade andmine ja CSDde järelevalve oleks ühtlustatud ning kooskõlastamine riiklike reguleerivate asutuste vahel oleks parem; · juurdepääs CSDdele (emitentide, muude CSDde ja muude turuinfrastruktuuride poolt) ja CSDdel (teistele CSDdele ja muudele turuinfrastruktuuridele) oleks parem ning juurdepääsutingimused oleksid ühtlustatud.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

· Finantsturud on oma olemuselt piiriülesed ja muutuvad üha rohkem selliseks. CSD teenuste ja eelkõige arvelduse puhul ELis kindlaks tehtud probleemide laad on peamiselt seotud piiriüleste tehingutega. Seepärast oleks üksikute liikmesriikide poolt iseseisvalt ja koordineerimatult rakendatud meetmete tulemuslikkus piiriüleses kontekstis tõenäoliselt väga madal. · CSDde süsteemne olemus ja nende suurenev vastastikune seos Euroopas eeldab koordineeritud meetmeid. · Seotud aspektid on hõlmatud acquis communautaire’iga, eelkõige finantstagatiskokkulepete direktiivi, arvelduse lõplikkuse direktiivi, finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi (MiFID), kapitalinõuete direktiivi ning kavandatava väärtpaberiõiguse direktiiviga. Iga uus ettepanek tuleks täiuslikult siduda kõnealuste ELi meetmetega. Seda saab kõige paremini saavutada, tehes seda ühiselt.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

CSDd on olulised asutused finantsturgude jaoks, sest nad tagavad väärtpaberite registreerimise ja turvalise hoidmise ning korraldavad süsteeme, millega tagatakse väärtpaberitehingute arveldus, ehk väärtpaberite tulemuslik loovutamine raha vastu. Seega on need kauplemiskohtade, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kõrval olulised finantsturu infrastruktuurid. Kauplemiskohad on reguleeritud finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga (MiFID) ning keskseid vastaspooli ja kauplemishoidlaid hakatakse reguleerima ELi tasandil, kui Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks määruse ettepaneku tuletisinstrumentide tehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta ning kui see jõustub. Finantsinstrumentide turge käsitlevat direktiivi on kohaldatud alates 2007. aasta novembrist ning tänu sellele on suurenenud konkurents finantsinstrumentidega kauplemise kohtade vahel ning investoritel on suurem valik teenuse osutajate ja kättesaadavate finantsinstrumentide puhul.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Teatavad küsimused on kehtivate ELi õigusaktidega juba hõlmatud. Näiteks väärtpaberiarveldussüsteemid on juba määratletud direktiivis 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides[28] ning direktiiviga 2004/39/EÜ (MiFID) on kehtestatud teatavad eeskirjad turuosaliste juurdepääsu kohta nende valitud väärtpaberiarveldussüsteemidele. Muud küsimused sisalduvad komisjoni ettepanekutes. Näiteks komisjoni ettepanekus lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingu teatavate aspektide kohta käsitletakse ka teatavat liiki finantsinstrumentide arveldusdistsipliini ning komisjoni ettepanekuga tuletisinstrumentide tehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta kehtestatakse eeskirjad kliiringu kohta, mis on arveldusega tihedalt seotud protsess. Kavandatud määrus on kooskõlas Euroopa Liidu kõnealuste tekstidega.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

ý Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2013–2015,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[29]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ý  ühenduste asutatud asutustele[30]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

-

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loomist käsitleva määruse eelnõu artikliga 81 on ette nähtud ESMA tegevuse tulemusena saadud kogemuste hindamine kolme aasta jooksul alates tema tegevuse algusest. Sel eesmärgil koostab komisjon üldaruande, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Seoses ELi finantsjärelevalvesüsteemi reformimise ettepanekuga on koostatud mõjuhinnang, mis on lisatud Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loomise määruste eelnõudele. ESMA-le praeguse ettepanekuga ettenähtud lisavahendeid on vaja, et ESMA saaks rakendada oma volitusi ja täita järgmisi ülesandeid: · ühtlustatud ja parema arveldusdistsipliini tagamine, tagades arvelduse ebaõnnestumiste jälgimise ja aruandluse järjepidevuse ning koostades standardeid meetmete kohta, et ennetada arvelduse ebaõnnestumisi ja tegeleda nendega; · CSDde suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamise ja koordineerimise tagamine, koostades standardeid; · riiklike regulatiivsete volituste järjepideva kohaldamise tugevdamine ja tagamine, andes suuniseid ametiasutustevahelise koostöö kohta ja koostades standardeid, milles täpsustatakse tegevusloa taotluse sisu ning teave, mida tuleb pädevatele asutustele esitada ning ametiasutuste vahel vahetada järelevalve eesmärgil; · tingimuste kooskõlastamise ja ühtlustamise tagamine kolmanda riigi ettevõtjatele antud juurdepääsu puhul; · eeskirjade ühtlustamise ja kooskõlastamise tagamine seoses liikmete, emitentide ja teiste CSDde juurdepääsuga CSDdele ning CSDde ja muude turuinfrastruktuuride vahel. Nende vahendite puudumise korral ei suudaks ESMA oma rolli õigeaegselt ja tõhusalt täita.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

ESMA määruses sätestatud haldus- ja kontrollisüsteeme kohaldatakse ka ESMA käesolevast ettepanekust tuleneva rolli suhtes.

ESMA tegevuse hindamise lõplike näitajate kohta teeb otsuse komisjon esimese ettenähtud hindamise ajal. Lõpphindamisel on kvantitatiivsed näitajad sama olulised kui konsultatsioonide käigus kogutud kvalitatiivsed tõendid. Hindamist korratakse iga kolme aasta järel.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ESMA suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

ESMA ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse ESMA kõigi töötajate suhtes.

Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha ESMA-poolsest rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata ([31]) || EFTA[32] riigid || Kandidaatriigid[33] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| 12.0404.01 [ESMA – Toetus jaotistele 1 ja 2 (personali- ja halduskulud)] || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

-

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1A || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Siseturu ja teenuste peadirektoraat || || || Aasta 2013[34] || Aasta 2014 || Aasta 2015 || || || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

12.0404.01 || Kulukohustused || (1) || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Maksed || (2) || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad  haldusassigneeringud[35] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||

Siseturu ja teenuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Maksed || =2+2a+3 || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Ÿ Tegevusassigneeringud kokku || Kulukohustused || (4) || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Maksed || (5) || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Ÿ Eriprogrammide vahenditest haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Maksed || =5+ 6 || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Märkused:

Eespool osutatud tegevusassigneeringud on seotud ettepaneku alusel ESMA-le antud konkreetsete ülesannetega.

1) Arveldusdistsipliiniga seotud ülesanded (2 regulatiivset standardit, ühed suunised ja hoidlaga seotud ülesanded)

Nende meetmete eesmärk on kehtestada järjepidev arvelduse ebaõnnestumiste jälgimine ja aruandlus ning vähendada arvelduse ebaõnnestumisi, võttes selleks rangeid ennetavaid ja karistavaid meetmeid.

ESMA koostab kaks regulatiivset tehnilist standardit meetmete kohta arvelduse ebaõnnestumiste ennetamiseks, kontrollivahendid tõenäoliste ebaõnnestumiste kindlakstegemiseks, meetmed ebaõnnestumistega tegelemiseks ning ebaõnnestumise jälgimise ja aruandluse süsteemi üksikasjad.

ESMA peab ka välja andma suunised ametiasutustele, et tagada arvelduse ebaõnnestumiste ennetamiseks ja nendega tegelemiseks meetmete järjepidev, tõhus ja tulemuslik jõustamine.

ESMA saab pädevatelt asutustelt ka asjakohased andmed arvelduse ebaõnnestumiste kohta.

2) CSDdele tegevuslubade andmise ja järelevalvega seotud ülesanded (3 regulatiivset standardit, 4 rakenduslikku standardit, ühed suunised, hoidlaga seotud ja alalised ülesanded)

Nende meetmete eesmärk on kehtestada järjepidev tegevuslubade andmise ja järelevalve raamistik CSDdele ning suurendada ametiasutuste vahelist koostööd. See peaks muu hulgas vähendama regulatiivset koormust piiriüleselt tegutsevate CSDde jaoks.

ESMA-l tuleb koostada kolm regulatiivset tehnilist standardit ja neli rakenduslikku tehnilist standardit tegevusloa taotluse sisu kohta, selle kohta, millist teavet CSDd esitavad pädevatele asutustele ja millist teavet ametiasutused omavahel vahetavad järelevalve eesmärgil ning päritoluriigi ja vastuvõtva riigi ametiasutuste vahelise koostöö kohta.

ESMA-l tuleb koostada suunised, et tagada ametiasutuste vahel järjepidev, tõhus ja tulemuslik koostöö eri hindamiste käigus, mis on vajalikud määruse kohaldamiseks.

ESMA peab pidama üksikasjalikku registrit CSD tegevuste kohta ELis, mis sisaldab sealhulgas tegevusloa saanud CSDde ja CSDde poolt korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide nimesid, osutatud teenuseid, vastutavaid ametiasutusi, kolmandate riikide CSDsid jne.

ESMA-l on oluline roll seoses ELi väliste CSDdega, kes kavatsevad ELis luua filiaali või osutada teenuseid ilma ELis filiaali loomata või kavatsevad luua ühenduse ELis asuva CSDga. Eelkõige tuleb ESMA-l hinnata, kas selliste CSDde suhtes kohaldatakse nende päritoluriikides tulemuslikku tegevuslubade andmist ja järelevalvet ning tuleb sõlmida asjaomastes riikides pädevate asutustega koostöölepingud.

ESMA-l on ka mitu muud alalist ülesannet, sealhulgas sekkuda juhul, kui päritoluriigi ja vastuvõtva riigi ametiasutuste vahel on erimeeldusi, ning teda tuleb teavitada eriolukordade korral.

3) CSDdele esitatavate nõuetega seotud ülesanded (8 regulatiivset standardit, 2 rakenduslikku standardit, ühed suunised ja alalised ülesanded)

Nende meetmete eesmärk on kehtestada CSD-le järjepidevad nõuded organisatsiooniliste ja äriühingu üldjuhtimise küsimuste, äritegevuse, teenuste ja usaldatavusnõuete raamistiku kohta. Sellega peaks loodama CSD teenustele turvalisem keskkond ning taas vähendatama piiriüleselt tegutsevate CSDde regulatiivset koormust.

ESMA-l tuleb koostada kaheksa regulatiivset tehnilist standardit ja kaks rakenduslikku tehnilist standardit, et täpsustada mitme CSDsid reguleeriva nõude teatavad üksikasjad, nimelt organisatsioonilised küsimused, andmete säilitamine, liikmete juurdepääs, väärtpaberikontode võrdlemine, väärtpaberikontode lahus hoidmine, arvelduse lõplikkus, operatsiooniriski maandamine, kapitalinõuded ja CSD ühendused.

ESMA-l tuleb välja anda suunised ka CSDde eeskirjade ja protseduuride kohta liikmepoolse kohustuste täitmatajätmise juhtimise jaoks.

ESMA-l on ka alalised ülesanded tulenevalt tema volitustest sekkuda juhul, kui ametiasutuste vahel on erimeelsused seoses liikmete juurdepääsuga CSDdele.

4) Juurdepääsunõuetega seotud ülesanded (3 rakenduslikku standardit, alalised ülesanded)

Nende meetmete eesmärk on suurendada tõhusust, lubades emitentidel ja investoritel juurdepääsu nende valitud CSD-le.

ESMA-l tuleb koostada kolm rakenduslikku tehnilist standardit menetluse kohta, mis reguleerib emitentide juurdepääsu CSDdele, CSDde vahelist juurdepääsu ning CSDde ja muude turuinfrastruktuuride vahelist juurdepääsu.

ESMA-l on ka alalised ülesanded tulenevalt tema volitustest sekkuda juhul, kui ametiasutuste vahel on erimeelsused seoses juurdepääsuga.

5) Ettepaneku jälgimise ja hindamisega seotud ülesanded (2 aastaaruannet)

ESMA-l on vaja koostada kaks aastaaruannet; üks, milles hinnatakse arvelduse tõhusust iga ELi turu puhul, võttes aluseks turuosaliste esitatud standardaruanded arvelduse ebaõnnestumiste kohta, ning teine, milles hinnatakse, kas piiriülene tegevus suureneb, võttes alused ESMA registrisse kantud andmed.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || || || KOKKU

Siseturu ja teenuste peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0 || 0 || 0 || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || || || || ||

Siseturu ja teenuste peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0 || 0 || 0 || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0 || 0 || 0 || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2013[36] || Aasta 2014 || Aasta 2015 || || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

Maksed || 0,385 || 0,354 || 0,354 || || || || || 1,093

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepaneku erieesmärgid on sätestatud punktis 1.4.2. Need eesmärgid saavutatakse kavandatud õigusaktide, mida rakendatakse riiklikul tasandil, ja ESMA kaasamise abil. Kuigi igale tegevuseesmärgile ei ole võimalik lisada konkreetset arvulist tulemit, on punktis 3.2.1 üksikasjalikult kirjeldatud ESMA rolli ja tema panust ettepaneku eesmärkide saavutamisel.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ý  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ý  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus:

Siseturu ja teenuste peadirektoraat ei vaja käesoleva ettepaneku põhjal täiendavat personali ega haldusressursse. Jätkatakse direktiivi 1997/9/EÜ järgimiseks praegu kasutatavate ressursside kasutamist.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ý  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Ettepanekuga nähakse ESMA-le ette lisaülesanded. See eeldab lisavahendeid eelarverealt 12.0404.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[37].

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || || || Kokku

Liikmesriigid ELi liikmesriikide järelevalveasutuste kaudu * || 0,577 || 0,531 || 0,531 || || || || || 1,639

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,577 || 0,531 || 0,531 || || || || || 1,639

* Hinnang põhineb ESMA määruses sätestatud kehtival rahastamismehhanismil (liikmesriigid 60 % ja EL 40 %).

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ý  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju.

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta, ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ) ettepaneku finantsselgitusele

ESMA teostatavate ülesannetega seotud personalikulusid (jaotis 1) on hinnatud kooskõlas kulude klassifikatsiooniga komisjonile esitatud ESMA 2012. aasta eelarveprojektis.

Komisjoni ettepanek sisaldab sätteid, mille kohaselt peab ESMA töötama välja 13 regulatiivset tehnilist standardit ja 9 rakenduslikku tehnilist standardit, millega peaks tagatama äärmiselt tehniliste sätete ühtne kohaldamine kogu ELis. Lisaks tuleb ESMA-l töötada välja kolmed suunised, peamiselt tagamaks tõhus ja tulemuslik koostöö ametiasutuste vahel, ja kaks aastaaruannet, et jälgida ja hinnata määruse tulemuslikkust ning pidada CSDde registrit ning täita mitut muud alalist ülesannet.

Ajastuse puhul on eeldatud, et määrus jõustub 2013. aasta alguses ning seepärast on vaja ESMA-le täiendavaid vahendeid alates 2013. aastast. Täiendavaid töötajaid on kalkuleeritud ainult ESMA koostatavate tehniliste standardite, suuniste ja aruannete jaoks. Eeldatakse, et ESMA saab olemasolevate töötajatega täita oma muud alalised ülesanded, nagu seoses ELi väliste CSDde tunnustamise ning vahendusmenetlusega ametiasutuste vahel. Ametikohtade laadi puhul eeldab uute tehniliste standardite edukas ja õigel ajal valmimine eelkõige täiendavaid poliitika-, õigus- ja mõju hindamise ametnikke.

Selleks et hinnata mõju täistööajale taandatud töötajate arvule, mis tuleneb vajadusest töötada välja tehnilised standardid, suunised ja aruanded, kohaldati järgmisi oletusi:

· üks poliitikaametnik koostab aastas keskmiselt viis tehnilist standardit ning sama poliitikaametnik saab koostada ka seonduvad suunised või aruanded. See tähendab, et vaja on nelja poliitikaametnikku;

· eespool osutatud tehniliste standardite jaoks on vaja ühte mõju hindamise ametnikku;

· eespool osutatud tehniliste standardite ja suuniste jaoks on vaja ühte õigusametnikku.

Seega on alates 2013. aastast vaja täiendavalt kuut täistööajale taandatud töötajat.

Oletati, et seda suurendatud täistööajale taandatud töötajate arvu on vaja ka 2014. ja 2015. aastal, sest tõenäoliselt standardid valmivad lõplikult alles 2014. aastal ning 2015. aastal võib olla vaja neid muuta.

Muud eeldused:

· võttes aluseks täistööajale taandatud töötajate arvu 2012. aasta eelarve projektis, eeldatakse, et kuuest täistööajale taandatud lisatöötajast neli on ajutised töötajad (74 %), üks on riikide lähetatud ekspert (16 %) ning üks on lepinguline töötaja (10 %);

· eri kategooria töötajate keskmised aastased palgakulud põhinevad eelarve peadirektoraadi suunistel;

· Pariisis kohaldatav palgakoefitsient on 1,27;

· koolituskulud on ühe täistööajale taandatud töötaja kohta eeldatavasti 1 000 eurot aastas;

· lähetuskulud on 10 000 eurot, võttes aluseks 2012. aasta lähetuste eelarve projekti töötajate arvu kohta;

· töölevõtmisega seotud kulud (reis, hotell, arstlik läbivaatus, sisseseadmis- ja muud toetused, kolimiskulud jne) on 12 700 eurot, võttes aluseks 2012. aasta eelarve projekti töölevõtmisega seotud kulude kohta uue töötajate arvu korral.

Järgmisel kolmel aastal vajaliku eelarve suurendamise arvutamise meetodist annab üksikasjalikuma ülevaate järgmine tabel. Arvutuses kajastub asjaolu, et 40 % kuludest rahastatakse ühenduse eelarvest.

Kulu liik || Arvutamine || Summa (tuhandetes)

|| || 2013 || 2014 || 2015 || Kokku

|| || || || ||

Jaotis 1: Personalikulud || || || || ||

|| || || || ||

11 Palgad ja hüvitised || || || || ||

- sellest ajutised teenistujad || =4*127*1,27 || 645 || 645 || 645 || 1,935

- sellest riikide lähetatud eksperdid || =1*73*1,27 || 93 || 93 || 93 || 278

- sellest lepingulised töötajad || =1*64*1,27 || 81 || 81 || 81 || 244

|| || || || ||

12 Töölevõtmisega seotud kulud || =6*12,7 || 76 || || || 76

|| || || || ||

13 Lähetuskulud || =6*10 || 60 || 60 || 60 || 180

|| || || || ||

15 Koolitus || =6*1 || 6 || 6 || 6 || 18

|| || || || ||

Kokku jaotis 1: Personalikulud || || 961 || 885 || 885 || 2,732

|| || || || ||

Millest ühenduse osalus (40 %) || || 385 || 354 || 354 || 1,093

Millest liikmesriikide osalus (60%) || || 577 || 531 || 531 || 1,639

Järgmises tabelis esitatakse nelja ajutise töötaja kavandatav ametikohtade loetelu.

Tegevusüksus ja palgaaste || Ajutised ametikohad

||

AD 8 || 1

AD 7 || 1

AD 6 || 1

AD 5 || 1

||

AD kokku || 4

[1]               EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

[2]               ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[3]               EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

[4]               ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[5]               KOM(2010) 716, 8.12.2010

[6]               ELT C , , lk .

[7]               ELT C , , lk .

[8]               EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

[9]               Finantsstabiilsuse nõukogu „Reducing the moral hazard posed by systemically important financial institutions”, 20. oktoober 2010.

[10]             Nõukogu 2911. istungi järeldused, ECOFIN, 2. detsember 2008.

[11]             ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

[12]             ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[13]             EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

[14]             EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

[15]             EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

[16]             ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[17]             „Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhend”, mille allkirjastasid 7. novembril 2006 Euroopa Väärtpaberibörside Liit (Federation of European Securities Exchanges), Euroopa Kliiringukodade Ühendus (European Association of Clearing Houses) ja Euroopa Väärtpaberite Keskdepositooriumide Ühendus (European Central Securities Depositories Association).

[18]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[19]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[20]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

[21]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

[22]             ELT L 15, 28.2.2011, lk 13.

[23]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 120.

[24]             ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

[25]             EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

[26]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[27]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[28]             EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

[29]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[30]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[31]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[32]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[33]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[34]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[35]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[36]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[37]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.