EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0417
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE Security Industrial Policy Action Plan for an innovative and competitive Security Industry
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Julgeoleku valdkonna tööstuspoliitika Innovatiivse ja konkurentsivõimelise julgeolekupoliitika tegevuskava
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Julgeoleku valdkonna tööstuspoliitika Innovatiivse ja konkurentsivõimelise julgeolekupoliitika tegevuskava
/* COM/2012/0417 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Julgeoleku valdkonna tööstuspoliitika Innovatiivse ja konkurentsivõimelise julgeolekupoliitika tegevuskava /* COM/2012/0417 final */
1. Sissejuhatus Julgeoleku tagamine kuulub iga ühiskonna
kesksete huvide sekka. Ei ole poliitikavaldkonda, milles puuduks
julgeolekuaspekt. Ohutu ja turvaline keskkond on just see alus, millele on
rajatud stabiilne ühiskond. Konkurentsivõimeline ELi tasandi julgeolekutööstus,
mis pakub lahendusi suuremaks julgeolekuks, võib oluliselt kaasa aidata Euroopa
ühiskonna paindlikkusele. Julgeolekutööstus on märkimisväärse kasvu- ja
tööhõivepotentsiaaliga majandussektor. Viimase kümne aasta jooksul on globaalse
julgeolekuturu kasv olnud peaaegu kümnekordne ligikaudu 10 miljardilt eurolt
kuni ligikaudu 100 miljardi euro suuruse turuosani aastal 2011. Arvukad
uuringud näitavad, et nii ELi kui ka ülemaailmne julgeolekuturg kasvavad
endiselt kiiremini kui keskmine SKP[1].
Kuna selle turu kasv on märkimisväärse
potentsiaaliga, on komisjon määranud julgeolekutööstusele olulise osa ELi 2020.
aasta juhtalgatuses „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika –
Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”[2]. Selles kuulutas komisjon välja
julgeolekutööstuse poliitikat käsitleva algatuse käivitamise. Käesolev tegevuskava on esimene samm selle
algatuse raames. Üldeesmärk on edendada ELi julgeolekutööstuse kasvu ja
suurendada selles sektoris tööhõivet. Tänu oma tehnoloogia arengutasemele kuuluvad
paljud ELi (julgeoleku) ettevõtted endiselt peaaegu kõigis julgeolekusektori
segmentides maailmas juhtivate hulka. Hiljutised arengud ja turuprognoosid
osutavad siiski sellele, et Euroopa ettevõtete turuosa maailmaturul hakkab
järgmistel aastatel kindlasti pidevalt vähenema. Tööstuse prognoosid ja
sõltumatud uuringud ennustavad, et ELi ettevõtete praegune turuosa
julgeolekusektoris võib langeda maailmaturul viiendiku võrra ligikaudu 25%-lt 2010.
aastal 20%-le aastaks 2020, kui ei käivitata meetmeid ELi julgeolekutööstuse
konkurentsivõime edendamiseks. Turgu juhtivad USA äriühingud on jätkuvalt
tehnoloogiliselt esirinnas ning pealegi tuleb neile kasuks ühtlustatud õiguslik
raamistik ja tugev siseturg. See annab neile kindla aluse kõrval ka selgelt
tunnustatud ja eristatava USA kaubamärgi, mis on rahvusvahelise konkurentsi
seisukohalt osutunud ELi ettevõtete ees väga väärtuslikuks eeliseks. Samasuguse ELi kaubamärgi puudumine on eriti
tähtis asjaolu, kui arvestada, et julgeolekutehnoloogia kesksed turud ei ole
tulevikus Euroopas, vaid tärkava turumajandusega riikides Aasias,
Lõuna-Ameerikas ja Lähis-Idas. Aasia riigid on üha kiiremini täitmas
tehnoloogilist lünka, mis eraldab neid ELi ettevõtetest. Tehnoloogilise
eeliseta seisavad ELi ettevõtted vastakuti terava konkurentsiga, seda enam, et
sageli on nad ka tootmiskulude poolest ebasoodsas seisukorras. Seega on komisjoni esmane eesmärk luua
julgeolekutehnoloogia jaoks paremini toimiv Euroopa siseturg. Soodsad siseturu
tingimused, mis edendavad konkurentsivõimet ja vähendavad tootmiskulusid
mastaabisäästu kaudu, on ka olulised, et tugevdada ELi julgeolekutööstuse
positsiooni tärkava turumajandusega riikides, kellel on julgeolekusektoris
tulevikus keskne roll. Eriline rõhk tuleb panna VKEde toetamisele nende
jõupingutustes pääseda rahvusvahelistele turgudele kolmandates riikides. Euroopa julgeolekualase teadustöö ja
innovaatika foorumil (edaspidi EJTIF) ja sellele järgnenud komisjoni teatises[3] on neid küsimusi juba
käsitletud. IKT sektori jaoks on julgeoleku edendamine IKT ettevõtete
pakutavate seadmete ja toodete lahutamatu osa ning nende tulevase
konkurentsivõime võti. Seda käsitletakse ka tulevases Euroopa
internetiturvalisuse strateegias. Praeguseni puudub siiski kogu ELi hõlmav järjekindel
lähenemine ELi julgeolekutööstuse konkurentsivõimelisemaks ja innovatiivsemaks
muutmiseks. Nagu praegused uuringud ja sidusrühmade
arvamused[4]
on näidanud, avaldub ülemaailmse konkurentsi surve pigem toodete ja
tehnoloogiate valmistamisele kui teenustele, sest need moodustavad valdava osa
julgeolekutööstuse ekspordipotentsiaalist. Seepärast ei hõlma käesolev
tegevuskava julgeolekuteenuseid kui selliseid (nt julgeolekutöötajad kohapeal),
vaid ainult neid julgeolekuteenuseid, mis on seotud julgeolekuseadmete
paigaldamise ja hooldusega. Komisjon kasutab kõiki oma käsutuses olevaid
vahendeid, et luua ehtne julgeolekutehnoloogiate siseturg, luues seega tugeva
põhibaasi ELi julgeolekutööstusele koos väljavaatega võita turuosa tärkava
turumajandusega riikides. Komisjon tagab, et kõikide
julgeolekutehnoloogiate siseturu väljaarendamiseks tehtud algatuste puhul
austatakse põhiõiguste hartat, eelkõige eraelu ja isikuandmete kaitse õigust. 2. ELi julgeolekutööstus ja
-turg Ülemaailmse julgeolekuturu väärtuseks
hinnatakse (2011. aasta seisuga) umbes 100 miljardit eurot koos ligikaudu kahe
miljoni töötajaga üle maailma. ELi julgeolekuturu väärtus on hinnanguliselt
vahemikus 26–36,5 miljardit eurot ja see annab tööd ligikaudu 180 000 inimesele
(2011. aasta seisuga). Siiski puudub praegu julgeolekutööstuse selge
määratlus ja selle tööstuse metoodilist klassifitseerimist takistavad erinevad
tegurid: ·
julgeolekutööstus ei ole hõlmatud peamiste
statistikanomenklatuuridega (NACE, Prodcom, jne). ·
Julgeolekuga seotud toodete tootmine on hajutatud
paljude eri rubriikide vahel. Kõnealuseid rubriike käsitlevas statistikas ei
eristata julgeolekuga seotud tegevusi sellega mitteseotud tegevustest. ·
Euroopa tasandil puudub sellelt tööstuselt endalt
pärinev statistiline andmebaas. ·
Pakkumise poolelt vaadatuna ei pruugi turvaseadmete
ja -süsteemide hankijad olla valmis esitama andmeid julgeolekuga seotud kulude
kohta. Et korvata andmete puudumist
julgeolekutööstuse ja selle turu kohta, töötab komisjon välja empiirilise
aluse, mille põhjal on võimalik saada julgeolekuturgude kohta usaldusväärsemaid
arvulisi andmeid. Sellise ülesande puhul on oluline teha koostööd peamiste
kutseühingutega. ELi julgeolekutööstuse saab sellegipoolest
laias laastus jaotada järgmiste sektorite vahel[5]:
·
lennundusjulgestus; ·
meresõidu turvalisus; ·
julgeolek piiridel; ·
esmatähtsa infrastruktuuri kaitse; ·
terrorismivastane luure (sealhulgas küberjulgeolek
ja side); ·
kriisiohjamine/tsiviilkaitse; ·
füüsiline julgeolek ning ·
kaitseriietus. Julgeolekuturul on
kolm iseärasust: (1)
Tegemist on väga killustunud turuga, mida
eraldavad riigi- või isegi regionaalsed piirid. Julgeolek
kuulub ühe kõige tundlikuma poliitikavaldkonnana valdkondade hulka, mille puhul
riigid ei kiirusta oma riiklikust eesõigusest loobuma. (2)
Tegemist on institutsioonilise turuga. Julgeolekuturg on suuremalt osalt veel institutsiooniline turg, st
ostjad on riigiasutused. Isegi aladel, mille puhul on valdavaks kommertsturg,
on julgeolekunõuded veel suures osas õigusaktidega reguleeritud. (3)
See on ühiskonna seisukohalt väga oluline. Kuna julgeolek on üks kõige olulisemaid inimese põhivajadusi, on see ka
väga tundlik ala. Julgeolekumeetmed ja -tehnoloogiad võivad mõjutada põhiõigusi
ja tekitavad sageli hirmu eraelu puutumatuse ohustamise pärast. 3. ELi julgeolekutööstuse ees
seisvad peamised probleemid Järgmised kolm julgeolekuturu iseärasust on
samuti määravad kolme peamise ELi julgeolekutööstuse ees seisva probleemi
puhul: (1)
ELi julgeolekuturu killustatus Peamine probleem on ELi julgeolekuturu suur
killustatus (nt puuduvad ühtlustatud sertifitseerimismenetlused ja standardid).
Erisugused lähenemisviisid on viinud vähemalt 27 erineva julgeolekuturu
loomiseni, millest igaüks on jagunenud paljudeks julgeolekusektoriteks. See ei loo ainulaadset olukorda mitte ainult
siseturu osas, vaid mõjutab negatiivselt ka pakkumise poolt (tööstust) ja
nõudluse poolt (julgeolekutehnoloogiate riiklikud ja erahankijad). See
põhjustab suuri takistusi turule sisenemisel ja teeb tegeliku mastaabisäästu
väga keeruliseks kui mitte võimatuks. Pealegi kaotatakse seetõttu tarnijate
seas konkurents ja riigi raha kasutatakse ebatõhusalt. (2)
Lõhe teadusuuringute ja turu vahel Uurimis- ja arendustegevuse käigus uute
tehnoloogiate valdkonnas on ELi tasandi julgeolekutööstuse jaoks sageli väga
raske ennustada, kas lõpptulemus on nende tehnoloogiate kasutuselevõtmine, või
isegi saada mingit kinnitust selle kohta, kas neile üldse on turgu. Kuigi
tegemist on laialdase probleemiga, mida võib kohata paljude tööstussektorite
lõikes, on see julgeolekutööstuse puhul eriti terav, sest see tööstus tegutseb
peamiselt institutsioonilisel turul. Sellel on palju negatiivseid tagajärgi:
näiteks töö lootustandvate uurimis- ja arenduskavadega jääb seisma, mis
omakorda tähendab, et teatavad tehnoloogiad, mis võiksid parandada kodanike
julgeolekut, ei ole nõudluse poolele kättesaadavad. (3)
Julgeolekutehnoloogiate ühiskondlik tähendus Uute toodete ja tehnoloogiate aktsepteerimine
ühiskonnas on üldine probleem erinevate tööstussektorite lõikes. Kuid on
mitmeid iseloomulikke jooni, mis eristavad julgeolekutehnoloogiaid muudest
aladest. Julgeolekutehnoloogiad võivad otse või kaudselt mõjutada põhiõigusi,
nagu õigus era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitsele, eraelu
puutumatusele ja inimväärikusele. Julgeolekutehnoloogiate ühiskondliku
aktsepteerimisega seotud probleemidel võib olla palju halbu tagajärgi.
Tööstusele tähendab see ohtu investeerida tehnoloogiatesse, mis ei leia üldsuse
seas vastuvõttu, ja see tähendab investeeringu raiskamist. Nõudluse poolel
tähendab see sundust osta vähem vastuoluline toode, mis siiski ei vasta
täielikult julgeolekunõuetele. 4. Probleemide lahendamine Komisjon on teinud kindlaks hulga keskseid
poliitilisi meetmeid, mis edendavad ELi julgeolekutööstuse konkurentsivõimet,
stimuleerivad selle kasvu ja soodustavad töökohtade loomist. Need meetmed
hõlmavad järgmist. ·
Vähendada turu killustatust järgmisel viisil: kogu ELi hõlmavate / rahvusvaheliste standardite
väljatöötamine, julgeolekutehnoloogiaid käsitlevate ELi sertifitseerimis- /
vastavushindamismenetluste ühtlustamine ja julgeoleku- ja kaitsetehnoloogiate
vahelise koostoime parem kasutamine. ·
Vähendada lõhet teadusuuringute ja turu vahel järgmisel viisil: rahastamisprogrammide vastavusse viimine ja
intellektuaalomandiõiguse parem kasutamine, samuti kommertskasutusele eelneva
hanke täielik kasutamine algatuse Horisont 2020[6]
julgeolekualaste uuringute raames. ·
Ühiskondliku mõõtme parem integreerimine, hinnates põhjalikult ühiskondlikku mõju põhiõigustele ja luues
mehhanismid ühiskondliku mõju katsetamiseks teadus- ja arendustegevuse etapis. 4.1. Turu killustatuse vähendamine 4.1.1. Standardimine Standardimisel on tähtis osa turgude
killustatuse kaotamises ja tööstuse aitamises mastaabisäästu saavutamisel.
Lisaks on standarditel suurim tähendus nõudluse poole jaoks, eriti seoses
esmaabitöötajate, õiguskaitseasutuste jne kasutatavate tehnoloogiate
koostalitusvõimega. Peale selle on standardid olulised julgeolekuteenuste
osutamise ühtse kvaliteedi tagamiseks. Kogu ELi hõlmavate standardite loomine ja
nende edendamine maailma tasandil on samuti oluline tegur ELi
julgeolekutööstuse ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast. Siiski on julgeoleku alal olemas vaid mõned
kogu ELi hõlmavad standardid. Erisugused riiklikud standardid on peamiseks
tõkkeks julgeoleku tõelise siseturu loomisel ja takistavad seega ELi tööstuse
konkurentsivõimet. Kõnealuste riiklike erinevuste kõrvaldamine on kõige
olulisem samm, kui EL tahab anda märkimisväärse panuse ülemaailmsete
standardite loomisse. Komisjon on oma teatises Euroopa standardeid
käsitleva strateegilise visiooni[7]
kohta väljendanud vajadust kiirendada standardite väljatöötamist julgeoleku
valdkonnas. Seepärast volitas komisjon 2011. aastal Euroopa
standardimisorganisatsioone koostama üksikasjaliku ülevaate julgeoleku
valdkonnas eksisteerivate rahvusvaheliste, Euroopa ja riiklike standardite
kohta ning esitama nimekirja standardimises esinevate lünkade kohta. Suuri
lünki täheldati järgmistes valdkondades: –
keemilised, bioloogilised, radioloogilised, tuuma-
ja lõhkeained – avastamise miinimumstandardid ning proovivõtustandardid,
sealhulgas lennundusjulgestuse alal; –
julgeolek piiridel – ühised tehnilised ja
koostalitusvõime standardid automatiseeritud piirikontrollisüsteemide jaoks,
samuti biomeetriliste tunnuste standardid ning –
kriisiohje/tsiviilkaitse –
kommunikatsioonisüsteemide koostalitusvõime, samuti juhtimise koostalitusvõime,
sealhulgas korralduslik koostalitusvõime, samuti elanikkonna massiteavitus. Meede 1: Kõnealuste algsete prioriteetide põhjal palub komisjon Euroopa
standardimisorganisatsioone koostada standardimiseks konkreetsed ja
üksikasjalikud kavad. Nendes standardimiskavades tuleks keskenduda vahendite ja
tehnoloogiate järgmisele põlvkonnale. Selleks on olulise tähtsusega
lõppkasutaja ja julgeolekutööstuse kaasamine ja poliitika sidusus. Elluviimise
aeg: alates 2012. aasta keskpaigast 4.1.2. Sertifitseerimiskord /
vastavushindamismenetlused Praegu puudub kogu ELi hõlmav
julgeolekutehnoloogiate sertifitseerimissüsteem. Riiklikud süsteemid on väga
erinevad ja suurendavad olulisel määral julgeolekuturu killustatust. Komisjon
on teinud kindlaks valdkonnad[8],
milles oleks kõige mõttekam luua algetapis kogu ELi hõlmav
sertifitseerimissüsteem. Alustada tuleks: –
läbivaatus-/avastamisseadmetest lennujaamades ning –
häiresüsteemidest[9]. Lennujaama läbivaatusseadmete suhtes kehtivad
ELi õigusaktid, milles on sätestatud selliste seadmete sooritusnõuded[10]. Ometi ei sisalda need
õigusaktid nõutavat vastavushindamismehhanismi, mis võimaldaks liikmesriikidel
üksteise läbivaatusseadmete sertifitseerimist vastastikku tunnustada.
Ühtlustatud standardite ja õiguslikult siduva lennujaama läbivaatusseadmete
vastavushindamise puudumine ELi tasandil põhjustab siseturu killustatust. Häiresüsteemide jaoks on teatavad ELi
sooritusstandardid juba olemas. Lisaks on olemas tööstuse juhitav
sertifitseerimismehhanism CertAlarm. Kuid selle süsteemi puhul on probleemne
see, et see on erakätes ja et liikmesriikidel ei ole kohustust selle süsteemi
alusel kehtestatud sertifikaate tunnustada. Tulevikus võiksid kogu ELi hõlmava
sertifitseerimissüsteemi alusel sertifitseeritud tooted sarnaselt tooteohutuse
vallas kasutatava CE-märgisega saada nn ELi julgeolekumärgise. EJTIFi soovituse
kohaselt võiks selline märgis olla (ELis toodetud ja kontrollitud) turbetoodete
kvaliteedimärk. Ettevaatlike hinnangute järgi oleks tööstusel
kahe kõnealuse tootekategooria puhul võimalik säästa katsetamis- ja
sertifitseerimiskulusid kuni 29 miljonit eurot aastas. Lennujaama läbivaatussüsteemide ja
häiresüsteemide sertifitseerimismenetluste ühtlustamisel peaks olema ka
positiivne mõju selgema Euroopa identiteedi, st võimaliku ELi kaubamärgi
loomisel nende tehnoloogiate jaoks. See kaubamärk peaks USA ja Hiina konkurente
silmas pidades aitama kaasa ELi ettevõtete konkurentsivõime edendamisele. Meede 2: Mõjuhindamise põhjaliku analüüsi ja sidusrühmadega konsulteerimise
põhjal teeb komisjon kaks seadusandlikku ettepanekut: luua lennujaama
läbivaatus-/avastamisseadmete jaoks kogu ELi hõlmav ühtlustatud
sertifitseerimissüsteem ja luua häiresüsteemide jaoks ELi ühtlustatud
sertifitseerimissüsteem. Eesmärk on saavutada sertifitseerimissüsteemide
vastastikune tunnustamine. Elluviimise
aeg: 2012. aasta keskpaigast 2014. aasta lõpuni 4.1.3. Julgeoleku- ja kaitsetehnoloogiate
vaheliste sünergiate kasutamine (Tsiviil)julgeoleku ja (sõjalise) kaitse
turgusid saab üksteisest selgesti eristada. Kuid kahe sellise eraldiseisva turu
olemasolu näitab juba iseenesest killustatust. Teatavas ulatuses on selline
killustatus normaalne, kui arvestada, et neid kaht turgu varustav tööstuslik
baas ei ole täielikult ühesugune ning et lõppkasutajad ja kasutusalad, samuti
nõuded on erinevad. Siiski annab see killustatus end tunda nii teadus- ja
arendustegevuse ja võimsuse arendamise tasandil kui ka standardimistasandil.
Seetõttu esineb mõnikord teadus- ja arendustegevuse jõupingutuste kattumist ja
on võimatu kasutada mastaabisäästu, sest kahe kõnealuse turu standardid on
erinevad. Teadus- ja arendustegevuse puhul üritatakse
praegu Euroopa koostööraamistiku kaudu luua tsiviil-sõjalisi sünergiaid
Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA). Selle koostöö raames toimub praegu
kooskõlastamine seitsmenda raamprogrammi julgeoleku teemavaldkonna ja EDA
kaitseuuringute vahel. Eesmärk on kõnealust teadustegevust sünkroniseerida, et
hoida ära dubleeriv töö ja saada võimalikest sünergiatest kasu. Komisjon
kavatseb seda koostööd algatuse Horisont 2020 raames jätkata ja laiendada. Kuigi veelgi varasema etapi koostöö oleks
sünkroonsema võimekuse kavandamise seisukohast kasulik, leiab komisjon, et
tsiviiljulgeoleku valdkonnas osaleb nii palju ametiasutusi, et praegu ei ole
võimalik alustada ühist võimekuse kavandamist kaitsevaldkonnaga, kus tavaliselt
on liikmesriigi kohta vaid üks osaleja, st riigi kaitseministeerium. Hilisema etapi koostöö puhul leiab komisjon,
et tuleks aktiivselt jätkata nn hübriidstandardite ehk selliste standardite
väljatöötamist, mida kohaldatakse nii tsiviiljulgeoleku- kui ka
kaitsetehnoloogiate suhtes, valdkondades, kus tehnoloogiad on samad ja
kasutusalad väga sarnased. Komisjon kaalub selliste hübriidstandardite osas
mitmeid paljutõotavaid valdkondi, sealhulgas tarkvarapõhine raadio ja teatavad
tehnoloogilised nõuded mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes (äratundmis-
ja vältimistehnoloogiad, lennukõlblikkuse nõuded). Ainuüksi tarkvarapõhise
raadio puhul hinnatakse, et hübriidstandardite tulemusel võib kogumüük kasvada
miljardi euro võrra. Meede 3: Komisjon kavatseb tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga anda
hübriidstandardite standardimisvolitused Euroopa standardiorganisatsioonidele.
Esimene volitus antakse varsti tarkvarapõhise raadio jaoks. Elluviimise
aeg: alates 2012. aasta keskpaigast 4.2. Lõhe vähendamine teadustegevuse ja
turu vahel 4.2.1. Rahastamisprogrammide
vastavusseviimine, intellektuaalomandiõiguse kasutamine Komisjoni ettepanekuga algatuse Horisont 2020
jaoks luuakse tihe seos mitme poliitikavaldkonnaga, eelkõige siseküsimuste
valdkonnaga. Selleks nähakse algatuses Horisont 2020 ette intellektuaalomandi
õiguste erieeskirjad julgeoleku teadusuuringute jaoks, mis annavad komisjonile
ja liikmesriikidele juurdepääsu julgeoleku teadusprojektidest saadud uutele
teadmistele ning võimaldavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel nende
teadmiste kasutamist edasiste hangete raames[11]. Selle tulemusel hakkavad riiklikud
ametiasutused ELi julgeoleku teadusuuringute tulemusi otsesemalt ja kiiremini
kasutama ja hakkab toimuma tihedam koostöö peamiselt riiklike lõppkasutajate
vahel, mis seega soodustab suuresti jõupingutusi julgeolekuvaldkonnas lõhe
vähendamisel teadusuuringute ja turu vahel. Järgmiseks eelarveperioodiks kavandatud
sisejulgeoleku fondi kaks komponenti, mis käsitlevad välispiire ja
viisapoliitikat, politseikoostööd, kuritegevuse ennetamist ja selle vastu
võitlemist ning kriisiohjamist, näevad ette võimaluse, et liit rahastab
meetmeid, millega katsetatakse ja kontrollitakse ELi julgeoleku
teadusprojektide tulemusi.[12]
Julgeoleku valdkonna teadusuuringute
intellektuaalomandi erieeskirjad, mis võimaldavad komisjonil kasutada neid
intellektuaalomandiõigusi õiglastel ja mõistlikel alustel, on vajalik
eeltingimus, et seda võimalust tulemuslikult kasutatakse, mis teeb võimalikuks
julgeolekualaste teadusuuringute tulemuste kasutamise edasise katsetamise ja
kontrollimise käigus. Kui liidu pädevus osutub vajalikuks, kaalub
komisjon kõnealuste katsetamis- ja kontrollimeetmete tugevdamiseks vajaduse
korral ELile prototüüpide ostmist. Meede 4: Komisjon kasutab täiel määral julgeolekut käsitlevaks teadustegevuseks
algatuses Horisont 2020 sätestatud uusi intellektuaalomandi eeskirju[13] eelkõige võimaluse kaudu, mida
annavad kaks sisejulgeoleku fondi eriprogrammi ELi julgeoleku alaste
teadusprojektide tulemuste katsetamiseks ja kontrollimiseks. Elluviimise
aeg: alates 2014. aasta algusest 4.2.2. Kommertskasutusele eelnevad hanked
Kommertskasutusele eelnevad hanked[14] on väga kasulik vahend lõhe
ületamiseks teadusuuringute ja turu vahel. Komisjon on toonitanud selle
tähtsust juba oma teatises „Innovaatiline liit”[15], eelkõige valdkondades, kus on
institutsiooniline turg või suures osas õigusaktidega reguleeritud turg,
arvestades, et uuenduslike toodete ja teenuste riigihanked on tingimata
vajalikud, et parandada avalike teenuste kvaliteeti ja tõhusust eelarveliste
piirangute ajal. Kommertskasutusele eelnevad hanked peaksid võimaldama avaliku
sektori kasutajatel uuenduslike tehnoloogiate ostmise kaudu mängida
uuendustsüklis kesksemat rolli. Hankijad peaksid olema muutuse käivitajad. Sellest hoolimata on praeguseks vaid vähesed
liikmesriigid kasutanud julgeoleku valdkonnas kommertskasutusele eelnevaid
hankeid. ELi tasandil võeti seitsmenda raamprogrammi julgeoleku teemavaldkonnas
2011. aasta hankemenetluses kasutusele kasutamiseelne valideerimissüsteem, mida
võib pidada võimaliku tulevase kommertskasutusele eelnevate hangete süsteemi
eelkäijaks. Horisont 2020 sisaldab kommertskasutusele
eelnevate hangete erivahendit, mis võib olla suureks abiks kommertskasutusele
eelnevate hangete elluviimisega seotud praktiliste raskuste ületamisel. USAs SBIR-süsteemiga[16] saadud kogemuste põhjal võib
eeldada, et kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu teadus- ja
arendustegevuse toetamisega suureneb aastane majanduskasv 1 % võrra, mis
tähendaks julgeolekutööstuse jaoks tänasest 2020. aastani 2 miljardi euro
suurust müügi kasvu[17]. Meede 5: Komisjon kavatseb kasutada algatuses Horisont 2020 sätestatud
kommertskasutusele eelnevate hangete vahendit täies ulatuses ja eraldada
märkimisväärse osa julgeoleku teadusuuringute eelarvest sellele vahendile. See
uudne rahastamisvahend peaks tooma teadusuuringud turule lähemale, viies kokku
tööstuse, riigiasutused ja lõppkasutajad kohe teadusprojekti alguses. Komisjon
arvab, et julgeolek piiridel ja lennundusjulgestus on kommertskasutusele
eelnevate hangete puhul kõige lootustandvamad valdkonnad. Komisjon õhutab
ka liikmesriike käivitama samasuguseid algatusi riiklikul tasandil kooskõlas
vastavate ELi riigihanke õigusaktidega. Elluviimise
aeg: alates 2014. aasta algusest 4.2.3. Juurdepääs rahvusvahelistele
hanketurgudele ELi riigihanketurg on alati olnud väga avatud.
Meie kaubanduspartnerid aga ei ole alati vastanud samaväärse avatusega. Maailma
riigihanketurust on rahvusvahelisele konkurentsile avatud ainult veerand. Komisjon on teinud määruse[18] ettepaneku, mille eesmärk on
aidata avada riigihanketurge kogu maailmas ning tagada, et Euroopa ettevõtetel
on neile võrdne juurdepääs. Kõnealuse määrusega on kavas näha ette vahendid,
mis tagavad nimetatud eesmärkide saavutamise. Meede 6: Komisjon kasutab oma käsutuses olevaid vahendeid täies ulatuses, et
tagada ELi julgeolekutööstusele õiglane juurdepääs rahvusvahelistele
hanketurgudele. Arvestades, et julgeolekutehnoloogiate valdkond on tundlikku
laadi, tuleb ülimat tähelepanu pöörata vastavatele ekspordieeskirjadele. Elluviimise
aeg: alates 2013. aasta lõpust 4.2.4. Tsiviilvastutuse piiramine Selleks et vähendada lõhet teadusuuringute ja
turu vahel ja eelkõige tagada, et juriidilise vastutuse oht ei takistaks
julgeolekutööstust arendamast, kasutamast ja turule viimast tehnoloogiaid ja
teenuseid, mis võivad päästa elusid, võttis USA pärast 11. septembri
terrorirünnakuid vastu ohutusseaduse. USA ohutusseadus tagab tsiviilvastutuse
piiramise terrorismivastaste tehnoloogiate ja teenuste pakkujaile. Kolmandate
riikide turgudel võib see õigusakt anda turgu juhtivatele USA äriühingutele
eelise ELi konkurentide ees. On selge, et USA ohutusseadus on sündinud USA
spetsiifilises õiguslikus kontekstis, kus esitatakse sageli kollektiivhagisid.
Kuigi Euroopas ei ole kavas koostada samalaadset õigusakti nagu USA
ohutusseadus, on siiski vaja paremini mõista ja uurida, kui palju vastutusega
seotud küsimused takistavad tööstust toomast turule lootustandvaid
tehnoloogiaid ja teenuseid. Selles küsimuses puudub tööstuse sidusrühmade
seas üldine üksmeel ja põhjalikku analüüsi riiklike ja ELi õigusnormide
kokkusobivuse kohta ei ole veel tehtud Meede 7 Komisjon on avanud pakkumuse ulatusliku uuringu jaoks, et analüüsida
tsiviilvastutuse piiramise õiguslikku ja majanduslikku tähendust. Uuringus
käsitletakse ka USA ohutusseadusega analoogse tsiviilvastutuse piiramise
võimalikke alternatiive, nagu näiteks vabatahtlik tööstusfond, komisjoni
soovitus jne. Kõnealuses uuringus võetakse asjakohaselt arvesse mõju
põhiõigustele. Elluviimise
aeg: 2012 – 2013. aasta keskpaik 4.3. Ühiskondliku mõõtme parem
integreerimine 4.3.1. Ühiskondliku mõju uurimine teadus-
ja arendustegevuse etapis Ühiskondliku mõõtme parem integreerimine
julgeolekutööstuse tegevusse aitaks vähendada ühiskondliku omaksvõtu
ebakindlust. See peaks võimaldama teadus- ja arendustegevuse investeeringute
tõhusat kasutamist ja ühtlasi nõudluse poolel selliste toodete ostmist, mis
vastavad täielikult julgeolekunõuetele ja mis samal ajal ühiskonnas omaks
võetakse. Seepärast leiab komisjon, et ühiskondlikku ja
põhiõigustele avalduvat mõju tuleks võtta arvesse ühiskonna kaasamise kaudu
juba enne teadus- ja arendusetappi ning selle vältel. See võimaldaks käsitleda
ühiskondlikke küsimusi juba protsessi varases staadiumis. Komisjon on võtnud juba hulga meetmeid, mille
eesmärk on teha ühiskondlik mõõde seitsmenda raamprogrammi julgeoleku
teemavaldkonna üldiseks osaks. Algatuse Horisont 2020 valguses on nüüd siiski
tulnud aeg koondada need jõupingutused, et kaasata ühiskond teaduse ja
innovatsiooni valdkonda ja muuta ühiskondliku mõju uurimine süstemaatilisemaks. Komisjon kaasab ühiskonna ja teeb vajaduse
korral ühiskondliku mõju katsetamise kohustuslikuks osaks oma kõigi tulevaste
julgeoleku teadusprojektide puhul.[19]
Eelkõige uurib komisjon uute tehnoloogiate ühiskondlikku mõju kõikide eespool
kirjeldatud kommertskasutusele eelnevate hankesüsteemide julgeoleku vallas. 4.3.2. Lõimitud andmekaitse ja eraelu
kaitsvad vaikesätted väljatöötamise etapis Ühest küljest on äärmiselt keeruline koostada
tehnoloogilisi nõudeid ühiskondlike kaalutluste vaatepunktist, mida teeb veelgi
keerulisemaks turul saadaolevate turbetoodete suur mitmekesisus. Teisest
küljest on julgeolekuga seotud ühiskondlikud küsimused liikmesriigiti väga
erinevad. Seepärast leiab komisjon, et parim viis
edasiseks toimimiseks on võtta väljatöötamisetapis kasutusele põhimõtted
„lõimitud andmekaitse” ja „eraelu kaitsvad vaikesätted”[20]. Selleks peab ettevõtja, kes
soovib, et tema tootmisprotsess oleks auditeeritud lõimitud andmekaitsele
vastavana, täitma nõudeid, mis on määratletud asjakohases ELi standardis. See
standard oleks vabatahtlik. Komisjon on siiski veendunud, et konkurentide poolt
avalduks äriühingutele selle standardi järgimiseks tugev surve ja seda hakataks
samuti tunnustama nagu ISO 9000 kvaliteedijuhtimisstandardit.[21] Meede 8: Komisjon volitab Euroopa standardiorganisatsioone töötama välja
standardi, mille eeskujuks on olemasolev kvaliteedijuhtimissüsteem, kuid mida
kohaldatakse andmekaitse probleemide suhtes väljatöötamisetapis. Elluviimise
aeg: 2012. aasta keskpaik – 2015. aasta keskpaik 5. Seire Teatavaks tehtud poliitiliste meetmete seiret
valvab komisjoni moodustatud spetsiaalne eksperdirühm. Selles rühmas on
esindatud kõik julgeoleku valdkonna olulised asjaosalised. Kõnealune rühm kohtub vähemalt kord aastas, et
jälgida edusamme. 6. Kokkuvõte See on komisjoni esimene tegevuskava, mis on
suunatud spetsiaalselt julgeolekutööstusele. Mitte ainult väljakuulutatud
meetmed ei ole uudsed, vaid ka kõikehõlmav, teadus- ja arendustegevuse etapist
standardimise ja sertifitseerimiseni ulatuv lähenemine on uudne. Sõltuvalt
tulevastest hindamistest, võiksid järgmiste valdkondadena ühtlustamise alla
kuuluda maismaa- ja meretranspordi sektorid, samuti tsiviilvastutuse piiramine. Tuleb pidada meeles, et kõik käesolevas
dokumendis loetletud tegevused on tihedalt seotud liikmesriikide valmisolekuga
teha koostööd Euroopa institutsioonide, standardimisasutuste, avaliku ja
erasektori sidusrühmadega, et saada üle ELi julgeolekuturgude killustatusest.
Seega õhutab komisjon liikmesriike toetama komisjoni tema algatustes edendada
ELi julgeolekuettevõtete konkurentsivõimet ja vähendada turulepääsu takistusi. Komisjon on veendunud, et käesolevas
tegevuskavas kirjeldatud meetmed on suureks toeks Euroopa julgeolekutööstuse
konkurentsivõime parandamisel. Komisjoni eesmärk on luua ELi julgeolekutööstuse
jaoks tugev põhibaas, millelt ta saab laieneda uutele ja tärkavatele turgudele,
kus tulevikus on oodata julgeolekuturu suurt kasvu. Selline kasv ELis ja väljaspool seda peab
käima käsikäes meetmete tugevdamisega, mille sihiks on ühiskondliku mõõtme
parem integreerimine julgeolekutööstuse tegevusse. Lõimitud andmekaitse ja
põhiõiguste austamine peavad saama ELi julgeolekutehnoloogiate keskseks osaks. [1] Kõikide käesolevas tegevuskavas esitatud arvude ja
uuringute kohta on toodud lähemad üksikasjad komisjoni talituste töödokumendis,
mis on lisatud käesolevale tegevuskavale. [2] KOM (2010) 614 (lõplik). [3] KOM (2009) 691 (lõplik). [4] Vt töödokument. [5] Loetelu ei ole ammendav, üksikasjalikuma ülevaate
erinevate sektorite ja nende esindatud tehnoloogiate kohta võib leida
töödokumendist. [6] KOM (2011) 809 (lõplik). [7] KOM (2011) 311 (lõplik). [8] Sihtvaldkondade valimise põhimõtted ja kriteeriumid on
üksikasjalikult esitatud töödokumendis. [9] Tuleb märkida, et häiresüsteemid on väga oluline
turusegment, mille väärtus on 4,5 miljardit eurot ehk mis moodustab 50 %
füüsilisest julgeolekuturust. [10] Vt määrused EÜ 300/2008, EÜ 272/2009 ja EL 185/2010. [11] KOM (2011) 810 (lõplik). [12] KOM(2011) 750 ja 753 lõplik. [13] Kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseks on siiski veel vaja
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa parlamendi heakskiitu. [14] Kommertskasutusele eelnevaid hankeid mõistetakse selles
kontekstis lähenemisviisina teadus- ja arendustegevuse teenuste ostmiseks,
mille puhul intellektuaalomandi õigused ei kuulu ainuüksi hankijale. Vt KOM(2007)
799 (lõplik). [15] KOM(2010) 546 (lõplik). [16] SBIR on lühend sõnadest „Small Business Innovation and
Research” ja on USAs eelnevate hangete süsteemi kasutav kava VKEde
innovatsiooni toetamiseks. [17] Vt töödokument. [18] COM(2012) 124 final [19] Välja arvatud selleks „sobimatud” valdkonnad, nagu näiteks
tehnoloogia alusuuringud ning kauge tuleviku ja stsenaariumitega seotud
projektid. [20] Edasised üksikasjad „lõimitud andmekaitse” kohta
töödokumendis. [21] COM (2012) 11