Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52011XG0429(01)

Nõukogu järeldused, milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum

OJ C 127, 29.4.2011, p. 1–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 127/1

Nõukogu järeldused, milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum

2011/C 127/01

I.   SISSEJUHATUS

1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikes 1 sätestatakse, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone.

2.

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas (2009–2013) rõhutatakse liikmesriikide kohtupraktikale juurdepääsu olulisust, standardimise vajadust ja süsteemi detsentraliseeritud tehnilist ülesehitust (1).

3.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (2) rõhutatakse vajadust tagada piiriülene juurdepääs liikmesriikide kohtulahenditele, et võimaldada liikmesriikide kohtunikel täita oma rolli Euroopa õigusruumis.

II.   VAJADUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE

4.

Selline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus saab toimuda õigusalane koostöö, eeldab mitte üksnes teadmisi Euroopa Liidu õigusest, vaid eelkõige vastastikuseid teadmisi teiste liikmesriikide õigussüsteemidest.

5.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaali eesmärk on jagada teavet ELi ja liikmesriikide õigussüsteemide kohta ning see peaks olema kasulik vahend kodanike, õigusala töötajate ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks.

6.

Teadmisi Euroopa Liidu õiguse sisu ja kohaldamise kohta ei ole võimalik saada üksnes ELi õigusalastest allikatest, vaid tuleb võtta arvesse ka liikmesriikide kohtute kohtulahendeid – nii eelotsuse taotlemise otsuseid, eelotsuse järel tehtud otsuseid kui ka otsuseid, millega kohaldatakse ELi õigust iseseisvalt.

7.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu rahalisel toetusel või otsesel osalemisel käivitatud eespool nimetatud eesmärkide saavutamist toetavaid algatusi, nagu Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustiku (3) metaotsingumootor, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni (4) andmebaasid Dec.Nat ja Jurifast, Euroopa Komisjoni andmebaas JURE (Jurisdiction Recognition Enforcement) (5), EUR-Lex ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (6) kohtulahendite andmebaas.

8.

Nende algatuste kasutamine ja toetamine on tõestanud vajadust selliste andmebaaside järele, kuid kogemused näitavad, et otsingute tegemine nendes andmebaasides on sageli väga keeruline ja mittekasutajasõbralik.

9.

E-õiguse töörühma rakkerühma koostatud uurimuses (7) tuuakse selgelt esile, et kui mitte arvestada keelelisest mitmekesisusest tulenevaid probleeme, siis on eespool nimetatud probleemide peamiseks põhjuseks kohtulahendite ühtsete tunnuste puudumine. Liikmesriikide tasandil on kasutusel mitmed erinevad identifitseerimissüsteemid – mõned neist asuvad kohtute juures, teised on aga tootjapõhised. Andmebaasid, mis võimaldavad teha päringuid erinevate liikmesriikide kohtulahendite kohta – eespool nimetatud on kõigest mõned näited selliste andmebaaside kohta – loovad mõnikord oma identifitseerimissüsteemi ja kasutavad mõnikord uuesti ühte või mitut siseriiklikku numeratsioonisüsteemi. Piiriüleselt toimuv kohtulahendite otsimine ja neile viitamine on seetõttu ülimalt keeruline: ühe süsteemi poolt väljastatud tunnused ei pruugi ühilduda teiste süsteemidega.

10.

Eespool nimetatud uurimus näitab selgelt, et samalaadsed probleemid ilmnevad ka seoses kohtulahendite kirjeldamiseks kasutatava metadataga. Asjaolu, et peaaegu kõik siseriiklikud ja üleeuroopalised andmebaasid kasutavad metadata puhul erinevaid nimetamist ja ülesehitust käsitlevaid eeskirju, seab ohtu kohtunike, õigusala töötajate ja kodanike võimalused teha tõhusaid ja kasutajasõbralikke piiriüleseid otsinguid kohtulahendite kohta.

III.   LAHENDUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE

11.

Proportsionaalsuse põhimõtte, Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskavas kinnitatud detsentraliseerimise põhimõtte ja Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtete kohaselt ei tuleks luua siseriiklike kohtulahendite tsentraliseeritud üleeuroopalist andmebaasi. Pealegi, kuna kasutajatel on konkreetne vajadus saada teavet spetsiifiliste õigusvaldkondade kohta, siis on vaja erinevaid andmebaase, millel on erinevad funktsioonid – olenemata sellest, kas need on üldkasutatavad või ärilisel alusel toimivad andmebaasid.

12.

Selleks et hõlbustada Euroopa kohtulahendite andmebaaside edasist arengut ning abistada õigusala töötajaid ja kodanikke nende andmebaaside kasutamisel, on hädavalik luua kohtulahendite identifitseerimise, neile viitamise ja nende metadata ühine süsteem. Selline ühine standard oleks vastavuses eelmises punktis esile toodud põhimõtetega.

13.

Kohtuotsuste identifitseerimiseks tuleks kasutada standardtunnust, mis on nii inimeste kui ka arvutite jaoks äratuntav, loetav ja mõistetav ning mis on vastavuses tehnoloogiliste standarditega. Samas on soovitav, et siseriiklikud kohtuasjade identifitseerimise süsteemid saaksid töötada kõrvuti sellise Euroopa standardiga, kuid samuti, et Euroopa standard võiks olla ainsaks riiklikuks standardiks nende riikide jaoks, kes seda soovivad.

14.

Kuna kohtute töökorraldus ja kohtute kasutatavad IT-rakendused on erinevad mitte ainult eri liikmesriikides, vaid ka ühe liikmesriigi piires, siis peaks olema võimalik rakendada identifitseerimise ja metadata süsteemi üksikute kohtute kaupa.

15.

Vastavalt eespool nimetatud proportsionaalsuse ja detsentraliseerimise põhimõtetele tuleb otsused kohtute osalemise kohta selles kohtulahendite identifitseerimise ja metadata süsteemis teha liikmesriigi tasandil.

16.

Kuna liikmesriikide kohtute ja valitsuste heakskiit on kohtulahendite identifitseerimise ja metadata süsteemi rakendamise ja kasutamise seisukohalt ülimalt oluline, on kõnealuse soovituse osas peetud konsultatsioone Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustiku, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku, LEX-algatuse, Euroopa Standardikomitee Metalexi töörühma, saidi Semic.EU, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse esindajatega.

17.

Identifitseerimise ja metadata süsteemi tuleks kodanikele ja õigusala töötajatele hästi tutvustada. Selleks et parandada võimalusi leida kohtulahendeid, millele on lisas esitatu kohaselt omistatud tunnused ja metadata, peaks nimetatud kohtuotsuseid olema võimalik (tunnuste ja metadata miinimumkogumi järgi) otsida ühise interface’i kaudu. Selle ühise otsinguinterface’i ülesehitus peaks olema detsentraliseeritud ning interface peaks olema integreeritud Euroopa e-õiguskeskkonna portaali. Kuigi ühine otsinguinterface tugevdab identifitseerimise ja metadata süsteemi kasutatavust, ei peaks see olema eeltingimus identifitseerimise ja metadata kasutuselevõtuks liikmesriigi tasandil.

18.

Ühise otsinguinterface’i abil peaks olema võimalik pääseda ligi mitte ainult üldkasutatavatele veebisaitidele, vaid samuti muudele veebisaitidele, millel avaldatakse kohtulahendeid (nt kokkuvõtlikke või tõlgitud versioone).

IV.   JÄRELDUSED

19.

Liikmesriike kutsutakse üles võtma vabatahtlikkuse alusel siseriiklikul tasandil kasutusele European Case Law Identifier (edaspidi „ECLI”) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum.

20.

Liikmesriikidele, kes otsustavad võtta kasutusele ECLI ja kohtulahendite ühtse metadata miinimumkogumi, esitatakse järgmised soovitused:

a)

ECLId tuleks kohaldada lisa paragrahvi 1 kohaselt kõikide asjaomase liikmesriigi kohtute tehtud otsuste puhul;

b)

liikmesriigid peaksid kõikide üldkasutatavatel veebisaitidel avaldatavate kohtute otsuste puhul esitama metadata miinimumkogumi vastavalt lisa paragrahvile 2;

c)

liikmesriigid peaksid nimetama ametisse riikliku ECLI koordinaatori vastavalt lisa paragrahvile 3.1;

d)

Euroopa Liidu Kohus peaks osalema European Case Law Identifieri süsteemis;

e)

Euroopa Komisjon peaks looma ECLI veebisaidi, mis oleks üks osa Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist, nagu on kirjeldatud lisa paragrahvis 4;

f)

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid tihedas vastastikuses koostöös looma tunnuste ja metadata ühendatud otsinguinterface’i, nagu on kirjeldatud lisa paragrahvis 5;

g)

liikmesriigid ja nende kohtud peaksid avaldama teavet ECLI, ECLI veebisaidi ja otsinguinterface’i kohta oma riigi veebisaitidel ja väljaannetes, isegi kui ECLId ei ole asjaomases liikmesriigis kasutusele võetud;

h)

lisaks liikmesriikidele innustatakse ka kandidaatriike ja Lugano riike (8) ECLI süsteemi kasutama; ning

i)

liikmesriigid peaksid esitama nõukogule igal aastal aruande ECLI ja kohtulahendite metadata kasutuselevõtmise edenemise kohta.

(1)  ELT C 75, 31.3.2009, lk 1.

(2)  2007/2027(INI).

(3)  http://www.network-presidents.eu/

(4)  http://www.juradmin.eu/

(5)  http://ec.europa.eu/civiljustice/jure/search_en.cfm

(6)  http://infoportal.fra.europa.eu/

(7)  12907/1/09.

(8)  Island, Norra ja Šveits.

LISA

1.    European Case Law Identifier'i vorming

1.

European Case Law Identifier (ECLI) peab koosnema järgmisest viiest komponendist, mis peavad esinema loetletud järjekorras:

a)

lühend „ECLI”;

b)

selle riigi kood, kelle jurisdiktsioonis kohtuotsus tehti.

i)

Liikmesriikide ja kandidaatriikide puhul kasutatakse institutsioonidevahelises stiilijuhises (1) esitatud koode;

ii)

teiste riikide puhul kasutatakse ISO 3166 alpha-2 koode;

iii)

Euroopa Liidu puhul kasutatakse koodi „EL”;

iv)

rahvusvaheliste organisatsioonide puhul otsustab koodi kasutamise üle Euroopa Komisjon, võttes arvesse X-ga algavaid koode, mida juba kasutavad Euroopa institutsioonid;

c)

kohtu lühend (edaspidi „kohtu kood”). Kohtu kood

i)

peab koosnema vähemalt ühest ja maksimaalselt seitsmest tähemärgist;

ii)

peab alati algama tähega, kuid võib sisaldada ka numbreid;

iii)

tuleks valida selliselt, et see näib loogilisena asjaomase riigi kohtusüsteemi korraldust tundvatele isikutele;

iv)

peab olema vähemalt kohtu nime lühend, kuid võib sisaldada ka vihjet kohtu kojale või osakonnale, eelkõige juhul, kui koja või osakonna nimetamine on asjaomase riigi viitamistavade kohaselt harjumuspärane;

v)

ei tohiks sisaldada teavet dokumendi liigi kohta;

vi)

peab olema moodustatud paragrahvi 5 punkti 1 kohaselt;

vii)

kohtu kood „XX” tuleb reserveerida nende kohtute otsuste jaoks, mis ei esine kõnealuse liikmesriigi riikliku ECLI koordineerija koostatud loetelus (paragrahvi 3.1 punkti 2 alapunkt a), sealhulgas teiste riikide või rahvusvaheliste kohtute otsused, millele liikmesriik, kus asub otsuse teinud kohus, ei ole (veel) ECLI tunnust andnud;

d)

otsuse tegemise aasta, mis peab olema kirjutatud nelja numbriga;

e)

ordinaalarv, mis peab olema kordumatu, s.t et samas kohtus ei või samal aastal olla tehtud rohkem kui üks sama ordinaalarvuga kohtuotsus. Ordinaalarv koosneb maksimaalselt 25 tähemärgist. Ordinaalarv võib sisaldada punkte („.”), kuid mitte teisi kirjavahemärke.

2.

Kõik komponendid eraldatakse kooloniga („:”).

3.

ECLI ei tohi sisaldada tühikuid ega kirjavahemärke ei põhikomponentides ega nende vahel – välja arvatud punkti 1 alapunktis e ja punktis 2 nimetatud juhtudel.

4.

Kõikides komponentides esitatud kirjamärgid peavad peab olema märgitud üksnes ladina tähtede või numbritega.

5.

Punkti 1 alapunktides a, b, c ja e kirjeldatud kirjamärgid tuleks märkida suurtähtedega; suurtähtede kasutamine ei tohiks tähendust mingil juhul muuta.

6.

Selleks et ECLI tunnust oleks lihtne ja arusaadav kasutada, ei tohiks sellele lisada mingeid muid komponente.

7.

ECLI namespace tuleb registreerida järgmisel veebilehel: https://e-justice.europa.eu/ecli

2.   Metaandmed

1.

Selleks et edendada kohtulahendite arusaadavust ja hõlbustada nende leidmist, peaks iga kohtuotsust sisaldav dokument sisaldama teatavat metaandmedt, mida kirjeldatakse käesolevas paragrahvis. Kõnealust metaandmedttuleks kirjeldada vastavalt algatuses Dublin Core Metadata Initiative (edaspidi „DCMI”) kehtestatud standarditele ja nii nagu on täiendavalt täpsustatud käesolevas paragrahvis.

2.

Iga dokument, milles on esitatud kohtuotsus, juhul kui ta on otsitav paragrahvis 5 kirjeldatud liidese abil, peab sisaldama järgmist metaandmedt:

a)

dcterms: identifier

URL, kust võib leida kõnealuse dokumendi või sellega seotud teavet. See võib olla web-based resolver vormis koos ECLI tunnusega või mis tahes muu URL.

b)

dcterms: isVersionOf

Selle elemendi vorm peab olema ECLI, nagu on kirjeldatud paragrahvis 1.

c)

dcterms: creator

Kohtu täielik nimi. Võib lisada koja või osakonna nimetuse.

d)

dcterms: coverage

i)

Kohtu asukohariik.

ii)

See võib sisaldada ka (föderaal)riigi osa, et täpsustada territoriaalset kohtualluvust.

e)

dcterms: date

Otsuse tegemise kuupäev, mis peab olema kirjutatud vastavalt standardile ISO 8601.

f)

dcterms: language

i)

Keel peab olema märgitud lühendina vastavalt institutsioonidevahelisele stiilijuhisele. Stiilijuhises puuduvate keelte puhul tuleb kasutada standardit ISO 639.

ii)

Keel ei tähenda (tingimata) keelt, milles on koostatud kohtuotsus, vaid asjaomase dokumendi (põhi)keelt.

g)

determs: publisher

Organisatsioon (era- või avalik-õiguslik), kes vastutab asjaomase kohtuotsuse avaldamise eest.

h)

dcterms: accessRights

See väli peab sisaldama ühte kahest alajaotusest: public või private. Kui see on public, peab asjaomasel URL-aadressil leiduv dokument olema juurdepääsetav kõigile, vastasel juhul tuleb kasutada alajaotust private, olenemata sellest, kas üldsusele mittekättesaadavuse aluseks on ärilised või muud põhjused.

i)

dcterms: type

See väli võib sisaldada teavet tehtud kohtuotsuse liigi kohta vastavalt süsteemile. Välja vaikeväärtuseks on „kohtuotsused”, et teha vahet muud liiki dokumentidega.

3.

Iga dokument, milles on esitatud kohtuotsus, võib sisaldada ka järgmist metaandmedt:

a)

dcterms: title

Pealkirjaväli ei tohi dubleerida teisi välju. Eelistatavalt tuleks kasutada poolte nimesid või aliast vastavalt riiklikule tavale ja andmekaitse-eeskirjadele.

b)

dcterms: subject

Teemavälja kasutatakse õigusvaldkonna tähistamiseks. See peaks sisaldama ühte või mitut elementi süsteemist, mis sisaldab tsiviilõiguse, äriõiguse, perekonnaõiguse, pankrotiõiguse, rahvusvahelise eraõiguse, kriminaalõiguse, ELi õiguse, haldusõiguse, maksuõiguse, rahvusvahelise avaliku õiguse ja konstitutsiooniõiguse alajaotusi ning võib sisaldada asjaomase õigusvaldkonna täpsemat kirjeldust.

c)

dcterms: abstract

See väli sisaldab kohtuasja resümeed või kokkuvõtet, mis ei ole kirjeldus, liigitus ega tõlgendus.

d)

dcterms: description

See väli sisaldab kirjeldavaid elemente kas märksõnade või loendi vormis.

e)

dcterms: contributor

Kohtunike, kohtujuristide või muude asjaga seotud kohtuametnike nimed.

f)

dcterms: issued

Kohtuotsust sisaldava dokumendi avaldamise kuupäev. Kuupäev peab olema kirjutatud vastavalt standardile ISO 8601.

g)

dcterms:references

i)

Viited muudele (juriidilistele) dokumentidele.

1.

Kui need viited puudutavad teisi riigisiseseid kohtuotsuseid, tuleb olemasolu korral kasutada ECLI tunnust, vastasel korral peaks see sisaldama muid viiteid.

2.

Kui need viited puudutavad ELi õigusakte, tuleb kasutada CELEX-numbrit.

3.

Kui need viited puudutavad riigisiseseid õigusakte, kohtuotsuseid, millel ei ole ECLI tunnust, või teaduslikke kirjutisi, tuleks kasutada olemasolevaid URL-aadresse või muid identifitseerimissüsteeme.

h)

dcterms: isReplacedBy

Kui ECLI tunnus on antud, peab see olema püsiv. Numeratsiooni muutmine on aga vältimatu haldusvigade puhul või kui ECLI tunnus on antud otsustele, mis varem kandsid kohtu koodi XX (vastavalt paragrahvi 1 punkti 1 alapunkti c alapunktile vii). Selliste ümber nummerdamiste puhul tuleb ECLI tunnus kirjendada käesoleval väljal. See väli ei tohi sisaldada mingit muud teavet.

4.

Kogu käesoleva paragrahvi metaandmed, millel ei ole kindlaks määratud vormingut või mis ei põhine süsteemil, peab olema varustatud keeleatribuudiga.

3.   Siseriiklik rakendamine

3.1.   Riiklik ECLI koordineerija

1.

Iga ECLI tunnust kasutav liikmesriik peab nimetama valitsus- või kohtuasutuse riiklikuks ECLI koordineerijaks. Ühel riigil võib olla vaid üks ECLI koordineerija.

2.

Riikliku ECLI koordineerija vastutusala on järgmine:

a)

loetelu kohtutest, kellele võib anda paragrahvi 1 punkti 1 alapunktis c ja paragrahvi 2 punkti 2 alapunktis c nimetatud koodi;

b)

paragrahvi 2 punkti 2 alapunktis i nimetatud dokumentide liikide süsteem.

3.

Riiklik ECLI koordineerija peaks avaldama paragrahvis 4 määratletud ECLI veebisaidil teabe, mis kirjeldab viisi, kuidas moodustatakse ordinaalarv.

Olemasolevad siseriiklikud kohtulahendite identifitseerimissüsteemid tuleks võimalikult suures ulatuses integreerida ECLI. Seejuures tuleb aga järgida paragrahvis 1 esitatud vorminduseeskirju.

3.2.   Rakendamine

1.

ECLI riiklik rakendamine on riigi ülesanne vaatamata sellele, et EL võib seda rahastada.

2.

Ühe riigi kohtud võivad ühineda ECLI süsteemiga eri ajal.

3.

ECLI tunnust tuleks viitamise hõlbustamiseks kasutada ka kohtuotsuse enda tekstis.

4.

ECLI tunnust tuleks kasutada kõigi tehtud kohtuotsuste, mitte ainult kohtute veebilehtedel avaldatud otsuste puhul.

5.

ECLI tunnuse võib anda varem tehtud kohtuotsustele.

6.

Riigi tasandil peaks ECLI tunnuse andmisega tegelema eraldi talitus vastavalt Euroopa koostalitlusvõime raamistiku suunistele.

4.   ECLI veebisait

1.

Tuleks luua ECLI veebisait, mis peaks olema üks osa Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.

2.

Veebisait peaks sisaldama järgmist teavet:

a)

teave ECLI vormingu ja kasutamise kohta. Vorminguga seoses peaksid veebisaidil sisalduma

i)

paragrahvis 1 kirjeldatud vorminduseeskirjad;

ii)

(viide) osalevate riikide lühendite loetelule;

iii)

riikide kaupa loetelu osalevate kohtute puhul kasutatavate lühendite kohta. Kohtute nimed tuleks tõlkida kõikidesse keeltesse vastavalt nimede ja asutuste mitmekeelsele tesaurusele, mis on loodud e-õiguskeskkonna portaalis kasutamiseks ja koos hüperlinkidega e-õiguskeskkonna portaalis sisalduvatele kõnealuste kohtute kirjeldustele – olemasolu korral;

iv)

ordinaalarvu vorminduseeskirjade kirjeldus riikide kaupa (olemasolu korral);

v)

tehniline teave.

b)

teave paragrahvis 2 esitatud metaandmed olemasolu kohta.

c)

teave riiklike ECLI koordineerijate kohta: nende roll ja ülesanded, aga ka kontaktteave iga riigi kohta.

d)

veebisait peaks võimaldama juurdepääsu paragrahvis 5 kirjeldatud ühisele otsinguinterface'ile niipea, kui see on olemas.

5.   ECLI otsinguinterface

1.

Liikmesriikide kohtulahendite ECLI ja paragrahvis 2 kirjeldatud (teatava) metaandmed abil otsimiseks peaks olema ühine otsinguinterface. ECLI ja ühise metaandmed kogumi kasutuselevõtt ei sõltu otsinguinterface'i olemasolust.

2.

Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava kohaselt peaks interface olema iseenesest detsentraliseeritud: Euroopa tasandil ei tuleks luua ühtki andmebaasi; luua tuleks üksnes otsinguvõimalus omavahel ühendatud riiklikes andmebaasides või veebisaitidel.

3.

Euroopa Komisjon vastutab otsinguinterface'i tehnilise toimimise eest.

4.

Lõppkasutajatele peaks ECLI otsinguinterface olema kättesaadav ECLI veebisaidi kaudu, kuigi see ei pea olema veebisaidi tehniliselt lahutamatu osa.

5.

Euroopa Komisjon peab tegema kättesaadavaks arusaadava interface'i, et veebirakendusi saaks ühendada otsinguinterface'iga. Komisjon peab samuti tegema kättesaadavaks mehhanismi riiklikele ECLI koordineerijatele, mille abil ajakohastada kohtute loetelu ja avaldada teavet ordinaalarvude vormindamissüsteemide kohta.

6.

Rikkumiste või sobimatu tegevuse korral jätab komisjon endale õiguse keelata asutusel olla ühendatud otsinguinterface'iga.

7.

Resolver peab olema kättesaadav veebilehel (https://e-justice.europa.eu/ecli/), mis tähendab, et nimetatud aadressi järel sisestatud ECLI tunnus näitab olemasolevat teavet, mis on otsinguinterface'i abil asjaomase ECLI kohta kättesaadav.

6.   ECLI Euroopa Liidus

1.

ECLI koordineerija ELis on Euroopa Kohus.

2.

Vajaduse korral tuleks lisas esitatud viidet „EL-ile” lugeda viiteks „riigile” või „liikmesriigile”.

(1)  http://publications.europa.eu/code/en/en-370100.htm

Top