31.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 99/9

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) (1) artikliga 10c lubatakse liikmesriikidel, kelle elektrisüsteemid vastavad teatavatele kriteeriumidele, eraldada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote elektrienergiat tootvatele käitistele. Nimetatud kriteeriumid on seotud vajadusega moderniseerida energiasüsteemi, ja seda võimalust kasutada otsustanud liikmesriigid peavad samaaegselt võtma meetmeid, et tagada tasuta eraldatavate saastekvootide väärtusega samaväärses summas investeeringute tegemine energiasüsteemi (nt infrastruktuuri moderniseerimine, puhtad tehnoloogiad jne).

(2)

Tuleb rõhutada, et kriteeriumeid täitvatelt liikmesriikidelt ei nõuta selle valikuvõimaluse kasutamist ning nad võivad vabalt valida seda mitte teha, kui nad ei taha selle tõttu enampakkumise tuludest loobuda. Need aga, kes seda võimalust kohaldavad, peavad vastama direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c tingimustele.

(3)

Ühtlustatud saastekvootidega kauplemise süsteem on vältimatu heitkogustega kauplemiseks parimal võimalikul viisil ning siseturul konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks. Selleks kehtestatakse direktiiviga 2003/87/EÜ saastekvootide eraldamise aluspõhimõttena enampakkumised, mis on kõige lihtsam ja ka üldiselt majanduslikult kõige tasuvamaks peetav süsteem. Enampakkumine tagab ka võrdsed võimalused konkurentsi edasiseks arenguks elektri siseturul.

(4)

Lisaks sellele on direktiivis 2003/87/EÜ selgesti tingimuseks seatud, et reeglina tuleb alates 2013. aastast elektrisektoris saastekvoote eraldada üksnes enampakkumise teel, võttes arvesse sektori võimet CO2 alternatiivkulusid elektrihinna kaudu tarbijatele edasi kanda ning sellega lisatulu teenida („juhusliku kasumi võimalus”). Enampakkumistega selline juhusliku kasumi võimalus kaotatakse.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 10c sisaldab sätteid, mis on erandid mitmetest selle direktiivi põhiprintsiipidest nagu näiteks kogu ELi hõlmavad täielikult ühtlustatud saastekvootide eraldamise käsitlus, enampakkumised kui vaikimisi kehtiv saastekvootide eraldamise meetod ning elektritootmise selge väljajätmine saastekvootide tasuta eraldamisest. Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade eesmärk on tagada võimalikult kõrge majandusliku tasuvuse aste heitkogustega kauplemise süsteemis. Sellest tulenevalt ei tohiks artikli 10c rakendamine neid direktiivi 2003/87/EÜ üldisi eeskirju ja eesmärke kahjustada.

(6)

Eelöeldu taustal ja mõeldes sellele, et paljud liikmesriigid on mures direktiivi 2003/87/EÜ artiklist 10c tulenevate võimalike konkurentsimoonutuste pärast, peab komisjon vajalikuks anda artikli 10c rakendamiseks juhiseid järgneval põhjusel.

(7)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikega 2 määratakse kindlaks selliste tasuta eraldatavate saastekvootide maksimumkogus, mida tingimustele vastavas liikmesriigis võidakse tasuta saastekvootide saamise õigusega käitisele 2013. aastal eraldada. Kõnealuse sätte kohaselt peab kogus järgnevatel aastatel vähenema ning jõudma 2020. aastaks selleni, et siis ei eraldata enam ühtegi tasuta saastekvooti.

(8)

Artikli 10c lõike 6 kohasel taotluse hindamisel analüüsib komisjon, kas kõnealuses liikmesriigis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt tasuta eraldatud saastekvootide maksimumkogus ületab arvu, mis on saadud artikli 10c lõikel 2 põhinevate ja I lisas osutatud arvutustega.

(9)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 2 on selgelt tingimuseks seatud, et „üleminekuperioodil tasuta eraldatavate saastekvootide üldkogust … vähendatakse järk-järgult kuni 2020. aastani, mil saastekvoote enam tasuta ei eraldata.” Seetõttu on vaja leida usutav ja veenev järkjärguline vähendamisteekond, mis viiks tasuta saastekvootide eraldamise alguspunktist 2013. aastal kuni selle lõpp-punktini 2020. aastal.

(10)

Kui võtta arvesse õiguslikku alust, mille kohaselt tuleb tasuta saastekvootide eraldamine kuni seitsme aasta jooksul täielikult lõpetada (70 %-lt 0 % saavutamiseni), on usutav ja veenev järkjärguline vähendamisteekond selge liikumine 70 %-lt 0 % poole, mida on näha igas teekonna etapis.

(11)

Artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse hindamisel analüüsib komisjon, kas liikmesriik järgib usutavat ja veenvat järkjärgulist üleminekut saastekvootide eraldamisele üksnes enampakkumise teel. Vähendamise liigne koondumine perioodi lõppu tooks kaasa tasuta saastekvootide suurema üldkoguse terve ajavahemiku 2013–2020 jaoks tervikuna, ning selle tagajärjeks oleksid põhjendamatud konkurentsimoonutused ELi turul. See ei sobiks kokku kõnealuse direktiivi artikli 10c lõikega 5. Komisjon arvab, et liikmesriikidel on sobiva vähendamisteekonna valimisel teatav otsustamisvabadus. Komisjon ei karda põhjendamatu konkurentsimoonutuse teket, kui liikmesriik on valinud kas lineaarse vähendamise teekonna või sellise mittelineaarse vähendamise teekonna, kus tasuta eraldatavate saastekvootide vähendamine ajavahemiku 2013–2020 kahel järjestikusel aastal saab erineda kõige rohkem 50 % võrra sellisest keskmisest aastasest vähendamiskogusest, mis on 2020. aastani jäänud aastatel vaja vähendada 0 %ni jõudmiseks.

(12)

Tasuta saastekvootidele õiguse saamiseks ja nende kasutamiseks elektri tootmisel pidid käitised olema tegevad 31. detsembril 2008. Liikmesriigid peaksid oma direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohases taotluses näitama, et nende territooriumil asuvad käitised, millele antakse õigus saada tasuta saastekvoote direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt, vastavad sellele tingimusele ja esitama nende käitiste tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010, sealhulgas loa numbri ja Euroopa Liidu tehingulogis (CITL) registreeritud konto omaniku. Nimetatud teave peaks ka olema tõenduseks sellest, et käitises käib ikka tootmine ja ta ei ole vahepeal oma tegevust lõpetanud.

(13)

Alternatiivina antakse käitistele õigus saada tasuta saastekvoote direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt siis, kui asjakohast investeerimist oli „reaalselt alustatud” hiljemalt 31. detsembril 2008.

(14)

See tähendab, et asjakohased otsused uue elektrijaama ehitamiseks peaksid olema olnud juba vastu võetud, ilma et neid oleks mõjutanud väljavaade saada uue elektrijaama jaoks tasuta saastekvoote.

(15)

Eespool nimetatut arvesse võttes tuleks investeerimisprotsessi pidada reaalselt alustatuks hiljemalt 31. detsembril 2008 juhul, kui on võimalik näidata, et investeerimisotsust ei mõjutanud võimalus saada tasuta saastekvoote. Selleks tuleks liikmesriikidel esitada põhjendatud tõendid selle kohta, et:

Selles kontekstis eeldab komisjon, et reaalselt alanud ehitustööd võivad tähendada ka kõnealuse elektrijaama ehitamise ettevalmistustöid, kuid et neid tehakse alati selgelt väljendatud heakskiidu alusel, mille vajaduse korral annab asjakohane riiklik ametiasutus. Liikmesriigid peaksid esitama selle asjakohase loa andnud dokumendi, mis peaks olema olulise õigusliku staatusega ja välja antud liikmesriigi või liidu õigusaktide kohaselt. Kui ettevalmistustöödele ei ole kehtestatud selgelt väljendatud heakskiidu nõuet, tuleb esitada muid tõendeid, mis näitavad ehitustööde reaalset algamist.

Ülal esitatud loendit ei tuleks pidada lõplikuks, sest liikmesriikidel võib olla muid vahendeid selle dokumentaalseks tõendamiseks, et teatav investeerimisotsus ei olnud mõjutatud võimalusest saada tasuta saastekvoote.

(16)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel soovib komisjon selgeid ja põhjendatud tõendeid, et need tingimused on täidetud. Selle kohta peaksid liikmesriigid oma direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohases taotluses esitama kogu asjakohase teabe. Vastasel korral lükkab komisjon taotlusega hõlmatud käitiste loetelu tagasi.

(17)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid eraldada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote elektrienergiat tootvatele käitistele. Väljend „elektrienergiat tootvad käitised” ei ole direktiivis 2003/87/EÜ defineeritud. Erandina direktiivi 2003/87/EÜ üldreeglist, et elektritootmisele ei anta tasuta saastekvoote, tuleb seda väljendit tõlgendada viisil, mis ei kahjusta direktiivi eesmärke.

(18)

Sellist käsitlust toetab vajadus ennetada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c rakendamise halba mõju asjaomase liikmesriigi tööstussektorile ja kogu ELi turule.

(19)

Selleks et määratleda termini „elektrienergiat tootvad käitised” reguleerimisala, viidatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõikes u määratletud ja ka artikli 10c lõikes 2 viidatud „elektritootja” mõistele. Vastavalt sellele mõistele on hõlmatud kõik käitised, mis toodavad ainult elektrienergiat ja käitised, mis toodavad elektrienergiat ja soojust (2). See mõiste ei hõlma siiski käitisi, mis tegelevad lisaks kütuste põletamisele, st elektri ja/või soojuse tootmisele, ka mõne muu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalaga.

(20)

Eelöeldu taustal peab komisjon direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt tasuta saastekvootide saamise õigusega käitisteks järgmisi käitisi:

(21)

Komisjon kontrollib direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel, kas eespool nimetatud vastavuse tõendamiseks vajalikud tõendid on esitatud.

(22)

Selleks et kindlaks määrata elektrienergia tootmisega seotud heitkogused käitiste puhul, mis toodavad nii elektrit kui ka soojust, peaksid liikmesriigid tagama kokkusobivuse artikli 10a kohaste rakendusmeetmetega ja eelkõige direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 4 esitatud meetmetega ning osutama direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 3 kohasele eraldamise metoodikale.

(23)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile investeeringute kohta riikliku kava. Komisjon soovitab koostada riikliku kava mitmete ühiste põhimõtete järgi, mille eesmärgiks on tagada direktiivist 2003/87/EÜ üldiselt ja eelkõige artiklist 10c tulenevate eesmärkide õiglane ja ühtlane rakendamine.

Esimene põhimõte. Riiklikus kavas tuleks kindlaks määrata investeeringud, mis otseselt või kaudselt (investeeringud võrkudesse ja abiteenustesse) aitavad kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Teine põhimõte. Riiklikus kavas kindlaks määratud investeeringud tuleks kavandada nii, et tulevikus oleks võimalikult suure tõenäosusega välistatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 punktides a (3) ja b (4) kirjeldatud olukorrad ning punkti c esimene tingimus (5).

Kolmas põhimõte. Investeeringud peaksid üksteisega ja muude asjakohaste ELi õigusaktidega kokku sobima. Nad ei tohiks tugevdada domineerivat positsiooni ega põhjendamatult moonutada konkurentsi ega siseturgu ning peaksid võimaluse korral tugevdama konkurentsi elektri siseturul.

Neljas põhimõte. Riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringud peaksid täiendama investeeringuid, mida liikmesriikidel tuleb teha selleks, et täita muid ELi õigusest tulenevaid eesmärke või õiguslikke nõudeid. Need ei tohiks ka olla sellised investeeringud, mida on vaja teha enama elektri tarnimiseks ja elektrinõudluse rahuldamiseks.

Viies põhimõte. Riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringud peaksid aitama mitmekesistada elektritootmise energia- ja tarneallikaid ning vähendama energiakasutuse CO2-mahukust.

Kuues põhimõte. Investeeringud peaksid olema majanduslikult elujõulised ka pärast seda, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaste tasuta saastekvootide eraldamise üleminekuperiood lõpeb, välja arvatud investeeringud III lisas loetletud konkreetsetesse, eelnevalt kindlaksmääratud uutesse tehnoloogiatesse, mis on veel tutvustamisetapis.

(24)

Riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringud peaksid võimalikult ulatuslikult vastama nendele põhimõtetele. Kui teatava investeeringu puhul ei saa tagada vastavust kõikidele põhimõtetele, tuleks asjaomasel liikmesriigil selle kohta esitada üksikasjalikud põhjendused. Igal juhul ei tohiks sellised investeeringud kõnealustele põhimõtetele vastu töötada ega kahjustada nende aluseks olevaid eesmärke. Samuti ei tohi investeeringud kahjustada aluslepingutes või muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud eesmärke.

(25)

Artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse hindamisel analüüsib komisjon, mil määral vastavad kavas kindlaksmääratud investeeringud nendele põhimõtetele. Juhul, kui liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohases taotluses esitatud teave ei ole piisavalt üksikasjalik selleks, et komisjon võiks läbi viia põhjaliku hindamise, millest saaks teha põhjendatud järeldusi, võib komisjon küsida täiendavat teavet. Kui seda täiendavat teavet ei suudeta õigeaegselt esitada, lükkab komisjon riikliku kava vastavad osad tagasi. Komisjon võib taotluse kohta oma hinnangu kujundamisel ka arvesse võtta muudest allikatest pärinevat teavet ja seisukohti.

(26)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) (6) sätete alusel peaksid liikmesriigid kontrollima, kas on vajalik riikliku kava keskkonnamõju hindamine.

(27)

Lisaks märgib komisjon, et tasuta saastekvootide eraldamine elektritootjatele ja direktiivi 203/87/EÜ artikliga 10c ette nähtud investeeringute rahastamine hõlmab põhimõtteliselt riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile kõikidest riigiabi hõlmavatest meetmetest teatama. Pärast teatamist ei tohi liikmesriigid kavandatavaid meetmeid enne ellu rakendada, kuni komisjon on nende kohta lõpliku otsuse teinud. Komisjonil on kavas lähiajal seda liiki abi hindamiseks vastu võtta vastavuskriteeriumid. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohane avaldus ja sellele järgnev komisjoni otsus ei mõjuta üldse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohast liikmesriigi kohustust riigiabist teatada ning liikmesriigid peaksid vastavalt kavandama vajalike riigiabi teatiste esitamist. Tasuta saastekvootide eraldamise ja riiklike kavade hindamisel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 3 vastavalt tagab komisjon, et riiklik kava ei vii konkurentsi põhjendamatu moonutamiseni, võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c väljendatud ühishuvi eesmärki. Eriti kui riikliku kavaga koondub abi piiratud arvule abisaajatele või kui abi tõenäoliselt tugevdab abisaajate turupositsiooni, peaksid liikmesriigid näitama, et abi ei moonuta põhjendamatult konkurentsi rohkem, kui on rangelt vajalik kõnealuse direktiivi üldeesmärkide saavutamiseks.

(28)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c pealkirja ja üldist konteksti arvesse võttes peaksid selle sätte tingimustele vastavad investeeringud olema seotud elektrisektoriga ja olema tehtud alates 25. juunist 2009. Kuid põhimõtteliselt ei ole välistatud ka investeeringud teistesse energiasektoritesse tingimusel, et nende kasusaamine on direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c tugevalt põhjendatud.

(29)

Liikmeriikidel on head võimalused otsustada selle üle, millised investeeringud oleksid nende elektritootmissektori moderniseerimiseks kõige paremad, ning nemad vastutavad selliste investeeringute kindlaksmääramise eest, mis vastaksid kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele. Neil tuleb ka koordineerida riigisisest aruandlust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tehtud investeeringute kohta (7).

(30)

Liikmesriikidel tuleks riiklikus kavas sätestada loetelu käitistest, mis teevad riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringuid, ning täpsustada selliste investeeringute loetelu, mille tegemine on kavandatud tasuta saastekvootide eraldamise tulemusena. Neil tuleks ka täpsustada, mil määral neid investeeringuid rahastatakse tasuta saastekvootide eraldamisega säästetud vahenditest ja millisel investeerimistsükli aastal see toimub.

(31)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaste tasuta saastekvootide eraldamisega säästetud vahenditest rahastatavad investeeringud võivad täiendada investeeringuid, mida osaliselt on rahastatud teistest liidu allikatest (nt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kohasest uute osalejate reservist antavad vahendid, piirkondlikud fondid, üleeuroopalised energiavõrgud (TEN-E), Euroopa majanduse elavdamise kava, Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava, Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava) jne), tingimusel et need vastavad käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja sobivad kokku nimetatud instrumentide või allikatega. Siiski on sellisel juhul direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c mõistes asjakohane üksnes osa investeeringust, mis saab toetust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohastest tasuta saastekvootide eraldamise vahenditest ja tingimusel, et peetakse kinni liidu rahastamise üldiste piirmäärade eeskirjadest.

(32)

Täiendav selgitus komisjoni käsitlusest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 1 kasutatud terminite „infrastruktuur”, „puhas tehnoloogia”, „energiakasutuse struktuuri ja tarneallikate mitmekesistamine” (edaspidi „elektritootmise energia- ja tarneallikate mitmekesistamine”) kohta on esitatud IV lisas.

(33)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c tingimustele vastavate investeeringute liikide loetelu, mis ei ole ammendav, esitatakse V lisas.

(34)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt on riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute summa võimalikult suurel määral võrdväärne tasuta eraldatud saastekvootide turuväärtusega. Saastekvootide turuväärtus tuleb võtta võrdluspunktiks, mille järgi tingimustele vastavad liikmesriigid määravad riiklikes kavades kindlaks riigisiseselt investeeritavad summad.

(35)

Kuna liikmesriigid peaksid suutma riiklikes kavades esitada täpsed summad, mida nad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel kavatsevad investeerida, tuleks kõikide direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaselt tasuta eraldatavate saastekvootide turuväärtus eelnevalt kindlaks määrata ning seda ei tohiks pärast muuta (8).

(36)

Komisjon soovitab tuletada tasuta saastekvootide turuväärtuse Euroopa CO2 hindade mudelipõhiste prognoosidega, mis on esitatud komisjoni teatisega (2010) 265 (lõplik) kaasnevas komisjoni talituste 2010. aasta töödokumendis (9). Seal esitatakse ajakohastatud prognoosid, mille puhul on arvesse võetud liidu uusi olusid.

(37)

Seetõttu tuleks liikmesriikidel riiklikes kavas kohaldatava tasuta saastekvootide turuväärtuse määramisel võrdlusena kasutada VI lisas esitatud aastaseid väärtusi, mille puhul on arvesse võetud kehtivaid õigusakte ja heite vähendamise eesmärke. Asjakohaste riigiabieeskirjade puhul võivad liikmesriigid otsustada investeeritavate summade määramiseks kasutada suuremaid väärtusi – VI lisas esitatud numbrid väljendavad üksnes kohaldatavat miinimumi.

(38)

Kõnealuse direktiivi artikli 10c raames tehtavate investeeringute väärtus kõnealuses liikmesriigis peab vastama selles liikmesriigis tema taotluse alusel eraldatud tasuta saastekvootide turuväärtusele, välja arvatud juhud, kus liikmesriik suudab tõestada selle objektiivset võimatust. Liikmesriigid peavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 kohastes taotlustes esitama vajalikud tõendid, et komisjon saaks teha direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohase hindamise.

(39)

Direktiivis 2003/87/EÜ on kaudselt tunnistatud asjaolu, et tasuta saastekvootide eraldamisega avaneb juhusliku kasumi teenimise võimalus, eriti kui käitajad saavad saastekvootide rahalise väärtuse oma klientidele maksmiseks edasi kanda. Nii on see elektritootjate puhul ja see on üks põhjuseid, miks direktiiviga 2003/87/EÜ nähakse ette enampakkumine kui vaikimisi kehtiv saastekvootide eraldamise meetod, millega tahetakse „kaotada juhusliku kasumi võimalus” (10).

(40)

Erandi tegemisega enampakkumistest kui vaikimisi kehtivast saastekvootide eraldamise meetodist nähakse direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c ette saastekvootide tasuta eraldamine elektritootjatele ja sellega kaudselt aktsepteeritakse juhusliku kasumi saamise võimalust. Siiski on kõnealuse direktiivi artikli 10c eesmärgiks selgelt see, et nimetatud kasumit kasutataks asjaomases liikmesriigis elektritootmise moderniseerimiseks.

(41)

Liidu õigusega sätestatud meetmeid tuleb tõlgendada nende eesmärkide valguses. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c sätete ja nende aluseks olevate eesmärkide põhjal võib järeldada, et tänu tasuta eraldatud saastekvootidele juhuslikku kasumit saavad äriühingud peavad seda kasutama asjaomases liikmesriigis elektritootmise moderniseerimiseks. Samamoodi tähendab tasuta eraldatud saastekvootide väärtuse optimaalne kasutamine, et seda ei kasutata niisuguste investeeringute rahastamiseks, mida asjaomased äriühingud peaksid tegema selleks, et täita muid liidu õigusest tulenevaid eesmärke ja õiguslikke nõudeid. Vastasel juhul oleksid need üksnes direktiivi eesmärkide saavutamisele vastu töötavaks lisatuluks, mida direktiiviga 2003/87/EÜ soovitakse kaotada. Sellest tekiks ka põhjendamatu konkurentsi moonutamine, mis ei sobi kokku direktiivi artikli 10c lõikega 5.

(42)

Nimetatud põhjustel tuleb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta saastekvootide saajal kasutada tasuta saastekvootide väärtust sellise investeeringu tegemiseks, mis on kindlaks määratud artikli 10c lõike 1 kohases riiklikus kavas. Kui äriühingud saavad tasuta saastekvoote, ilma et nad sellist investeeringut teeksid või kui nad saavad tasuta saastekvoote rohkem, kui oleks vajalik asjakohaste riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute tegemiseks, tuleb neilt nõuda ülemääraste saastekvootide väärtuse andmist asjakohase üksuse käsutusse, kes investeeringu teeb.

(43)

Kuna asjaomases liikmesriigis elektritootmise moderniseerimiseks koostatud riiklik kava võib sisaldada investeeringuid, mida peavad tegema äriühingud, millel ei ole ELi heitkogustega kauplemise süsteemis nõuete täitmise kohustust (11), siis ei saa sugugi kõik riikliku kava järgi investeeringuid tegema pidanud äriühingud tasuta saastekvoote. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikeid 1 ja 4 silmas pidades esindavad põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ) (12) artikli 2 lõigete 4 ja 6 mõistes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikes 4 osutatud võrguettevõtjaid. Sellised ettevõtjad ei tohi üldiselt elektrienergia tootmise või tarnimisega tegeleda. Seetõttu ei saa nad ka saastekvoote, kuid sellest hoolimata võib neilt nõuda riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute tegemist.

(44)

Vastavalt riiklike kavade koostamispõhimõtete kolmandale põhimõttele ja kooskõlas käesoleva juhenddokumendi punktiga 27 peaksid liikmesriigid juhul, kui mõni direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohane riiklikus kavas kindlaksmääratud investeering elektrienergia tootmisesse või tarnimisse viiks konkurentsi põhjendamatu moonutamiseni või ähvardaks tugevdada domineerivat positsiooni, kaaluma võimalust nõuda tasuta saastekvootide saajatelt vahendite leidmist selliste investeeringute tegemiseks põhi- ja jaotusvõrkudesse või elektrienergia tootmis- või tarnesüsteemidesse, mis ei too kaasa nimetatud moonutusi.

(45)

Ei saa ka välistada seda, et äriühingutele eraldatakse tasuta saastekvoote väiksemas väärtuses kui on vaja riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringu katmiseks. Sellisel juhul võib olla asjakohane võimaldada sellistel äriühingutel vastav riiklikus kavas kindlaksmääratud investeering ellu viia.

(46)

Nimetatud põhjustel võivad liikmesriigid, kui see on vajalik ja asjakohane, luua mehhanismi selleks, et allpool kirjeldatud juhtudel saaks vastavalt vahendeid üle kanda.

(47)

Selline mehhanism peaks igal juhul võtma arvesse järgmiseid nõudeid.

(48)

Kui enampakkumistest saadavat tulu (14) või muid riigitulusid kasutatakse selleks, et rahastada riiklikus kavas loetletud investeeringuid, siis antakse sellega direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta saastekvoote saavatele elektritootjatele võimalus saada juhuslikku kasumit. Silmas pidades muutmisdirektiivi 2009/29/EÜ põhjendusi 15 ja 19, artikli 10c lõike 5 punkti e, direktiivi üldist käsitlust ja eesmärke ning seda, et direktiiviga nähakse ette kasutada enampakkumisi vaikimisi kehtiva saastekvootide eraldamise meetodina, lükkab komisjon tagasi kõik sellised artikli 10c lõike 5 kohased taotlused, mille rahuldamise korral võidakse saada juhuslikku kasumit.

(49)

Võib juhtuda, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta saastekvootide eraldamise võimalust kasutav liikmesriik otsustab, et käitis võib selliseid saastekvoote tagastada üksnes samal aastal, milleks saastekvoodid olid eraldatud. Sellise tingimusega seotud saastekvoote saanud äriühing ei saaks neid saastekvoote turul müüa, neid teise aastasse üle kanda ega lasta neid mõnel teisel käitisel tagastada (isegi sama äriühingu käitisel).

(50)

Sellise tingimuse kehtestanud liikmesriigil on oht rakendada artiklit 10c viisil, mis ei sobiks kokku ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärkide ega ülesehitusega, mis on kavandatud saavutama üldist heitkoguste vähendamist kulutõhusal ja majanduslikult kõige tulemuslikumal viisil. See oleks seadusevastane, kui liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2003/87/EÜ selle eesmärkidele vastupidisel viisil.

(51)

Ülekandmise õiguseta saastekvoodid kaotaksid saastekvootide omanike stiimulid võtta kättesaadavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks, kuna nad saavad saastekvoodid madalama hinnaga kui valdav turuhind. Ülekandmise õiguseta saastekvootide omaniku vaatenurgast maksab selliste vähendamismeetmete võtmine alati rohkem kui lihtsalt heitkoguste katmine ülekandmise õiguseta saastekvootidega.

(52)

Neid mõttekäike arvesse võttes soovitab komisjon tungivalt, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust eraldada ülekandmise õiguseta saastekvoote. Juhul kui liikmesriigid leiavad, et selle võimaluse kasutamine on siiski vajalik, peavad nad näitama, et seda tehakse üksnes artikli 10c selliste peamiste eesmärkide saavutamiseks, mida ei ole võimalik muul viisil tulemuslikumalt saavutada. Liikmesriigid peaksid tõsiselt arvesse võtma heitkoguste vähendamiseks loodud stiimuleid ja HKSi kohustuste täitmise kulude võimalikku kasvu, mis tuleneb nende valikust väljastada teatavas koguses ülekandmise õiguseta saastekvoote.

(53)

Eespool nimetatut arvesse võttes ja ilma seda piiramata võtab komisjon seisukoha, et vähemalt enamik direktiivi artikli 10c alusel tasuta eraldatavaid saastekvoote peaksid olema ülekantavad. Komisjon soovitab piirata ülekandmise õiguseta saastekvootide kogust nii, et nende arv ei ületaks koguheidet, mis tuleneb elektri tarnimisest sektoritele, mis ei too asjaomase liikmesriigi või ELi tööstussektorile kaasa konkurentsimoonutuste ohtu (nt kodumajapidamiste sektor). Artikli 10c lõike 5 punktile e ja lõikele 6 osutades tuleks komisjonil tagasi lükata taotlus, mis tekitaks turul põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(54)

Artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse hindamisel vaatab komisjon eriti, kas direktiivi 2003/87/EÜ üldeesmärke ja artikli 10c konkreetseid eesmärke silmas pidades on õigustatud ülekandmise õiguseta saastekvootide arv, st kas see on vajalik ja proportsionaalne, ning kas see võiks konkurentsi põhjendamatult moonutada. Kui komisjon näeb, et need tingimused ei ole täidetud, lükkab ta artikli 10c lõike 5 kohaselt esitatud taotluse tagasi.

(55)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohaselt hindab komisjon taotlusi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid elemente, sealhulgas artikli 10c lõikes 5 loetletud elemente. Ta arvestab ka aluslepingutest tulenevaid kohustusi ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid. Tulemusliku hindamismenetluse tagamiseks peaks taotlus põhinema käesoleva dokumendi VII lisas esitatud vormil. Komisjon alustab taotluse hindamismenetlust siis, kui on esitatud kogu asjakohane teave, sealhulgas teavet toetav tõendusmaterjal.

(56)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 10c lisati selleks, et tingimustele vastavates liikmesriikides oleks võimalik elektritootmist moderniseerida. Sel põhjusel sätestatakse nimetatud artiklis erand ühest direktiivi olulisest põhimõttest. Vastavalt valdavale kohtupraktikale tuleb seda erandit tõlgendada ja kohaldada piiratud viisil, nii palju kui see on vajalik artikliga 10c kehtestatud eesmärgi saavutamiseks ja ilma direktiivi 2003/87/EÜ üldeesmärke ohustamata.

(57)

Tasuta saastekvootide väärtuse ja nende suhte kohta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikega 1 nõutud investeeringutesse on oluline märkida, et tasuta saastekvootide saamine annab neid saavatele äriühingutele võimaluse saada juhuslikku kasumit juhul, kui nende saastekvootide väärtust ei kasutata investeeringuteks või kui nende saastekvootide väärtust kasutatakse selliste investeeringute tegemiseks, mida oleks pidanud tegema muude ELi õigusest tulenevate eesmärkide ja õiguslike nõuete täitmiseks. Sellisel juhul ei annaks see midagi nende eesmärkide saavutamisele, milleks artikli 10c kohane tasuta saastekvootide eraldamine heaks kiideti.

(58)

Lisaks sellele tuleb märkida, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c alusel tasuta eraldatud saastekvootidest tulenevad eelised võivad tekitada artikli 10c lõike 5 punktiga e kokkusobimatuid põhjendamatuid konkurentsimoonutusi, kui saastekvoote ei kasutata sellel eesmärgil, milleks neid välja anti.

(59)

Nimetatud põhjustel pannakse komisjoni hinnangus erilist rõhku sellele, kas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c tingimustele vastavatele käitistele antud tasuta saastekvootide väärtust kasutatakse nende käitiste investeeringuteks või kui see nii ei ole, siis kontrollitakse hindamisel, kas tasuta saastekvootide väärtus on kasutada antud käitistele/käitajatele või äriühingutele, kes ei ole üldse saanud või ei ole saanud piisaval hulgal saastekvoote, et teha asjaomaseid riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringuid.

(60)

Läbipaistvuse tagamiseks ja selleks, et komisjon saaks taotluse kohta põhjendatud hinnangu esitada, peaksid liikmesriigid avalduse enne selle komisjonile saatmist avaldama, et komisjon saaks kasutada ka teistest allikatest pärit teavet ja seisukohti. Liikmesriikide avalduste puhul tuleks võtta arvesse keskkonnainfot ja nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (15) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1367/2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (16). Liikmesriikidel tuleb ka kontrollida, kas direktiivi 2001/42/EÜ sätete alusel nõutakse nende riiklike kavade keskkonnamõju hindamist.

(61)

Liikmesriikidel tuleb kehtestada riiklikus kavas ette nähtud investeeringute selge ja tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise sätted, et tagada riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringute nõuetekohane elluviimine. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 5 punkti d kohaselt tuleks neid sätteid tasuta saastekvootide eraldamise taotluses üksikasjalikult kirjeldada.

(62)

Riiklikes kavades kindlaksmääratud investeeringute järelevalve ja täitmise tagamine kuulub liikmesriikide vastutusalasse. Liikmesriigi poolt tasuta saastekvootide eraldamiseks esitatud taotluse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel pöörab komisjon eriti tähelepanu sellele, kas liikmesriik on seadnud riikliku kava rakendamisele selged ja tõhusad järelevalve ja täitmise tagamise tingimused, sealhulgas mehhanismi, mille abil riiklikus kavas kindlaksmääratud investeeringuid hoolikalt jälgida ja tõhusalt nende täitmist tagada. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid tagama, et neil kehtivad vajalikud õigus- ja haldusnormid, et taotluses selgesti osutatud liikmesriigi pädevad asutused saaksid investeeringuid kontrollida.

(63)

Eelöeldu suhtes on olulised järgmised elemendid.

(64)

Järelevalve ja täitmise tagamise menetluse tulemuste kohta tuleb liikmesriigil direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt komisjonile igal aastal esitada aastaaruanne koos põhjendatud tõenditega. Aruannetele tuleks eelkõige lisada välisaudiitori kinnitavad dokumendid (allkirja ja pitsatiga) koos ametliku tõlkega inglise keelde (kui need ei ole koostatud ingliskeelsena). Liikmesriigid võivad otsustada, et avaldavad asjakohaste käitajate aruanded üldsusele.

(65)

Liikmesriikidel tuleks aastaaruanne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 1 kohaselt elektritootmise moderniseerimiseks tehtud investeeringute kohta esitada komisjonile alates 2014. aastast iga aasta 31. jaanuariks. Tuleks anda ülevaade eelmisel aastal tehtud investeeringute iseloomu ja summade kohta (17).

(66)

Aastaaruanded peaksid põhjendatud tõenditega kinnitama, et investeeringuid rakendatakse kohapeal ja et need vastavad direktiivis 2003/87/EÜ ja käesolevas juhenddokumendis sätestatud nõuetele ning eelkõige, et need investeeringud aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.

(67)

Aruanded peavad ka näitama, et aastas investeeritud summa on ühtne kogu kohaldamisperioodiks ette nähtud investeeringute kogusummaga, mis on sätestatud liikmesriigi riiklikus kavas võrdluses tasuta saastekvootide turuväärtusega, nagu on määratletud käesolevas juhenddokumendis. Investeeringud ei pea aastati täpselt kokku minema tasuta saastekvootide kindlaksmääratud turuväärtusega. Siiski tuleks kõik lahknevused tasuta eraldatud saastekvootide väärtuse ja investeerimissummade vahel parandada järgmisel aastal pärast nende ilmnemist, et säilitada usutav investeerimisplaan kogu kohaldamisperioodi jooksul, võttes arvesse tasuta eraldada lubatud saastekvootide vähenevat kogust.

(68)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 4 kohaselt peavad aastaaruanded põhinema aruannetel, mida liikmesriikide käitajad esitavad iga 12 kuu järel riiklikus kavas osutatud investeeringute tegemise kohta. Samuti peaksid need rajanema täiendavatel infoallikatel, eelkõige ametlikel andmetel ja sõltumatult tõendatud andmetel. Aruannetes tuleks esitada andmete allikad ja viited tõendavatele dokumentidele.

(69)

Liikmesriikide aastaaruanded komisjonile tuleks läbipaistval viisil kättesaadavaks teha. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 4 kohaselt tuleb liikmesriikide aruanded komisjonile avalikustada. Kõikidel juhtudel tuleb arvesse võtta tundliku äriteabe konfidentsiaalsust.

(70)

Komisjon kontrollib direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõike 6 kohasel hindamisel aruannete õigsust esitatud tõenditele põhjal. Kui kõiki asjakohaseid tõendeid ei ole esitatud, võib ta paluda täiendavat teavet.

(71)

Kui liikmesriigid ei esita oma aastaaruannetes piisavalt tõendeid, et riiklikus kavas kindlaks määratud investeeringud on ellu viidud kavakohaselt ja kooskõlas tasuta eraldatud saastekvootide väärtusega, nagu on kehtestatud riiklikus kavas, ning kui ei toimu järgmist:

siis asub komisjon seisukohale, et on toimunud direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10c kehtestatud tingimuste rikkumine tasuta eraldatud saastekvootide ja artikli 10c lõikega 1 nõutud investeeringute suhtes. Kuna need tingimused on väga olulised selleks, et saavutada artikli 10c aluseks olevad eesmärgid, siis viib investeeringu tegematajätmine asjaomase äriühingu lisatuluni ega aita kaasa direktiivi 2003/87/EÜ ja eelkõige selle artikli 10c aluseks olevate eesmärkide saavutamisele. Selle tagajärjel võib juhtuda, et direktiivi 2003/87/EÜ kohaldatakse õiguslikult valesti ja vastupidiselt selle eesmärkidele. Samuti võib see tekitada komisjonile suuri probleeme seoses riigiabi eeskirjadega. Vajaduse korral algatab komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase uurimise ja/või rikkumismenetluse. ELi toimimise lepingu artikli 102 lõike 2 kohane menetlus võib lõppeda direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohase tasuta saastekvootide eraldamise peatamiseni sellise arvu saastekvootide võrra, mis vastab investeerimata summale. Kui olukord ei parane, peaks asjaomane liikmesriik lõpuks vastava arvu saastekvoote enampakkumisel müüma kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikega 4.