SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014−2020[1]: „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”. Ettepanekus otsustas komisjon teha ettepaneku luua uus integreeritud vahend investeeringuteks ELi transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu prioriteetidesse, s.o Euroopa Ühendamise Rahastu.

Arukad, jätkusuutlikud ja omavahel ühendatud transpordi-, energia- ja digitaalvõrgud on vajalik tingimus Euroopa ühtse turu väljakujundamiseks. Lisaks võivad investeeringud ELi jaoks suure lisandväärtusega põhitaristutesse tõhustada Euroopa konkurentsivõimet keerulises majandusolukorras, mida iseloomustab aeglane majanduskasv ja avaliku sektori piiratud eelarve. Lõpuks on sellised taristuinvesteeringud samuti olulised selleks, et võimaldada ELil saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kirjeldatud eesmärgid ja nn 20-20-20-eesmärgid energia- ja kliimapoliitika valdkonnas[2].

Käesolev määrus sisaldab Euroopa Ühendamise Rahastut reguleerivaid sätteid. Selles lähtutakse tööst, mis tehti poliitikaraamistiku muutmise ettevalmistamiseks kõigis kolmes valdkonnas (transport, energia ja telekommunikatsioon) järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks (2014–2020). Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 170 tehakse ettepanek uute suuniste kohta igas valdkonnas kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastuga. Seetõttu moodustavad transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna muudetud suunised ning Euroopa Ühendamise Rahastu ühtse õigusraamistiku.

Läinud kümnendil on Euroopas taristukulutused keskeltläbi vähenenud. Majandus- ja finantskriisiga aga on kaasnenud uuenenud huvi taristuinvesteeringute vajaduse vastu. Majanduskriisi ajal moodustasid ELi ning liikmesriikide tasandi toetus- ja taastamiskavadest olulise osa taristu uuendamiseks või ehitamiseks tehtud sihtotstarbelised investeeringud, millega toetati kogunõudlust ning samal ajal tagati pikaajaline kasum kulutatud rahalt. Kõige olulisema asjaoluna on kriis näidanud, et taristu on ülioluline Euroopa majanduse tuleviku seisukohast.

Tõeliselt integreeritud ühtne turg, nagu osutati Monti raportis[3], ei oleks võimalik katkematu ühenduseta kõikide koostisosade vahel. Transpordiühendused ning elektri- ja lairibavõrgud on üliolulised toimiva, integreeritud majanduspiirkonna ning selle sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Kuigi regulatiivne integratsioon ELis areneb edasi ja turud integreeruvad, hiljuti alles energiasektoris tänu kolmanda liberaliseerimispaketi vastuvõtmisele ning jõustumisele, jääb piiriülene füüsiline vastastikune sidumine siiski maha. Esineb puuduvaid ühendusi, iseäranis uutes liikmesriikides, mistõttu tekivad eraldusjooned Euroopa Liidu keskosa ja äärealade vahel ning liidusisese kabavahetuse edasine areng või uute majandussektorite, näiteks e-kaubanduse, kasv on takistatud.

Välja on selgitatud märkimisväärsed investeeringuvajadused. Ettepanekus määruse kohta, mis käsitleb suuniseid Euroopa energiataristu prioriteetide rakendamiseks (edaspidi „üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised”), määratakse kindlaks kaksteist prioriteetset energiasektori transpordikoridori ja -piirkonda, neli iga sektori kohta, elektri- ja gaasitransport ning lisaks nutivõrkude kasutuselevõtt, elektriedastuse kiirteed ja piiriülesed CO2-võrgud. Euroopa energiasüsteem vajaks 2020. aastaks ligikaudu ühe triljoni euro väärtuses investeeringuid, millest hinnanguliselt umbes 200 miljardi euro väärtuses investeeringuid on vaja üksnes üleeuroopalise tähtsusega elektri- ja gaasivõrkude jaoks. Nendest investeeringutest kokku peaks 100 miljardi euro väärtuses tegema investeerima turg ise, samas kui teine 100 miljardit eurot vajaks avaliku sektori meetmeid vajalike investeeringute võimendamiseks.

Transpordisektoris on selgitatud välja Euroopat kattev „põhivõrk”, kasutades üleeuroopalist kavandamismetoodikat. Selles transpordikoridoridega põhivõrgus, kus toimub tõhus ja vähese CO2-heitega reisijate- ja kaubaveoliiklus, kasutatakse ulatuslikult ära olemasolevat taristut. Puuduvate ühenduste loomise ja kitsaskohtade leevendamise ning tõhusamate teenuste kasutamisega mitmeliigilistes transpordivõimalustes mahutab see lõviosa ühtse turu transpordivoost. Transpordi nõudlusele vastava ELi taristu arendamise maksumust on hinnatud ELi liikmesriikide transpordivõrkude puhul tervikuna aastateks 2010–2030 rohkem kui 1,5 triljonile eurole. Üleeuroopaliste transpordivõrkude valmimine nõuab 2020. aastaks umbes 500 miljardit eurot, millest 250 miljardit eurot oleks vaja põhivõrgu puuduvate ühenduste loomiseks ning kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Telekommunikatsioonivõrkude puhul on põhieesmärk (digitaalsete) kitsaskohtade kõrvaldamine, mis takistavad ühtse e-turu väljakujundamist. See tähendab vajadust üldiselt parandada kogu lairibavõrku ning rajada digitaalteenuste taristu platvormid, mis võimaldavad Euroopa avalike teenuste sidusat digitaalset kasutuselevõttu. Nimelt on need võrgud, nii füüsilised kui ka teenusepõhised, aruka majanduskasvu edendamisel otsustava tähtsusega. Digitaalarengu tegevuskava raames peaks olema kõikidel eurooplastel 2013. aastaks juurdepääs lairibaühenduse baasteenusele ja 2020. aastaks kiirele ning ülikiirele lairibaühendusele. 2010. aasta septembris esitas komisjon meetmed, mis on vaja võtta kuni 270 miljardi euro suuruste investeeringute käivitamiseks, et tagada kõikidele Euroopa majapidamistele ning ettevõtjatele 2020. aastaks ülikiire lairibaühendus. Praeguses olukorras peab osa nendest investeeringuvajadustest katma erasektor. Investeeringuvajadusi nende eesmärkide saavutamiseks hinnatakse kuni 270 miljardile eurole. Liidupoolse sekkumise puudumise korral aga ei ületa erasektori investeeringud ajavahemikuks kuni 2020. aastani eelduste kohaselt 50 miljardit eurot. See tähendab, et investeeringuteks on vaja veel kuni 220 miljardit eurot. Kuna digitaalteenuste taristusse investeerimisega kaasnev ühiskondlik kasu ületab kaugelt erasektori stiimuli investeerida, peab avalik sektor turu elavdamiseks võtma sellekohaseid meetmeid.

Analüüsist, mille komisjoni talitused tegid käesoleva määruse ettevalmistamisel, ilmnes, et ehkki eeldatavasti etendavad turg ja riikide eelarved olulist rolli nõutava taristu tagamisel asjakohaste investeeringute ning hinnakujundusmehhanismide kaudu, ei saa osad taristuinvesteeringud teoks või need lükatakse edasi kaugele tulevikku pärast 2020. aastat, juhul kui EL meetmeid ei võta. Seetõttu peab EL andma oma eelarvest märkimisväärse rahalise panuse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada ELi taristuprioriteetide tegelik teostamine.

ELi eelarvevahendite mõju suurendamiseks teeb komisjon ettepaneku kasutada süstemaatilisemalt ära uuenduslikke finantsinstrumente, et pakkuda alternatiivi traditsioonilisele toetuse vormis rahastamisele ning täita strateegiliste investeeringute rahastamislüngad. Uuenduslike finantsinstrumentide oluline eripära on, et need tekitavad ELi eelarvele traditsioonilistest vahenditest tugevama võimendava mõju, soodustades ja meelitades ligi ELile huvi pakkuvatele projektidele muid avaliku ning erasektori rahastamisvahendeid. Nad võimendavad investeeringuid ja seetõttu suurendavad ELi eelarve mõju.

Tuginedes kogemustele, mis on saadud Euroopa Investeerimispangaga koostöös rakendatud praegusest finantsraamistikust tulenevate selliste finantsinstrumentidega nagu üleeuroopalistele transpordivõrguprojektidele mõeldud laenutagamisvahend, teeb komisjon ettepaneku rakendada Euroopa Ühendamise Rahastus märkimisväärset osa oma meetmetest finantsinstrumentide kaudu. Eelkõige kasutatakse kogu Euroopale olulist strateegilist huvi pakkuvatele infrastruktuuriprojektidele investeerimisvahendite tagamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia projektivõlakirjade algatust[4].

2.           Huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide ja mõju hindamise tulemused

2.1       Konsulteerimine ja eksperdiarvamused

Käesolevas määruses lähtutakse ulatuslikust arutelust sidusrühmade, ELi institutsioonide ja asutuste, liikmesriikide, piirkondlike või kohalike omavalitsuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite, akadeemiliste ringkondade esindajate ning rahvusvaheliste institutsioonidega. Sisendina kasutati 2007.−2013. aasta programmide vahehindamisi ja lisaks ka väga erinevaid uuringuid ning eksperdiarvamusi.

Kolme sektori puhul tõstatati sidusrühmade vastustes muu hulgas järgmised küsimused.

Aruteludest ilmneb laiapõhjaline konsensus asjaolu suhtes, et Euroopa lisandväärtusega taristu kiirem areng nõuab suuremat ELi toetust.

Sidusrühmad nõudsid ELi vahendite suuremat võimendamist üleeuroopaliste võrkude poliitikaeesmärkide saavutamiseks suurema koordineerimise kaudu näiteks erinevate finantsinstrumentide, nimelt Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, üleeuroopaliste võrkude programmide ja Euroopa Investeerimispanga meetmete vahel.

Kasutada olevate finantsinstrumentide portfelli suurendamises näevad sidusrühmad vahendit toetuse paremaks kohandamiseks projekti konkreetsetele vajadustele, et tagada projektide tulemuslik ülesehitus ja meelitada ligi uusi investoreid. Kavandatav projektivõlakirjade algatus on iseäranis sobiv suuremate investeeringute puhul Euroopa Ühendamise Rahastu raames.

2.2       Mõju hindamine

Määruse ettepanekuga seoses on tehtud mõjuhinnang, mis käsitles Euroopa Ühendamise Rahastu kui poliitikaalgatuse rakendamise eri võimalusi, st valikuid seoses Euroopa Ühendamise Rahastu töökorra kindlaksmääramisega. Mõju hindamine algas Euroopa Ühendamise Rahastu üldeesmärgist mitmeaastase rahastamisvahendi teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[5] esitatud ettepaneku kohaselt – kiirendada sellise taristu arendamist, mida EL vajab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja lisaks ka energia- ning kliimamuutusega seotud nn 20-20-20-eesmärkide saavutamiseks – ning selles lähtuti sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemustest ja selliste praeguste ELi programmide hindamisuuringutest, millega rahaliselt toetatakse TENi arendamist.

Võimalike poliitikavalikute mõju hindamises on suunatud põhitähelepanu kahe peamise konkreetse eesmärgi väga tulemuslikule, tõhusale ja sidusale saavutamisele:

1) suurendada ELi rahaliste vahendite mõju, määrates kindlaks rahastamise vormid, meetodid ja eeskirjad, mis võimaldavad tagada maksimaalse mõju, kaasates riiklikke ja erainvesteeringuid projektidele, millel on üleeuroopaline ja ühisturu mõõde, sealhulgas prioriteetsed võrgud, mis tuleb teostada 2020. aastaks, ja mille lisandväärtus Euroopa jaoks on kõige suurem, sealhulgas vajaduse korral need, mida võidakse rakendada kolmandates riikides;

2) võimaldada viia õigeaegselt lõpule ELi kaasrahastatud projektid, määrates kindlaks seire- ja hindamismehhanismid, millega premeeritakse tulemuslikkust ja karistatakse ELi fondide ebatõhusat kasutamist.

Samal ajal oli poliitiliste lahenduste hindamisel vaja võtta arvesse ühenduse kaht omavahel seotud poliitilist üldeesmärki: ühest küljest saavutada taristut käsitlevad sektorispetsiifilised poliitilised eesmärgid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 170 ja 171, ja teisest küljest lihtsustada ELi rahastamiseeskirju, kasutades ära sektoritevahelist ja -sisest koostoimet, mis on komisjoni selge eesmärk[6]. Kuna need kaks poliitilist eesmärki täielikult ei ühildu, oli Euroopa Ühendamise Rahastu tegevuseeskirjade alternatiivide hindamisel esmaseks eesmärgiks leida sobiv tasakaal sektori poliitiliste eesmärkide kooskõla ja maksimaalse koostoime saavutamise vahel.

Algselt kaaluti üheksat põhilist poliitilist alternatiivi, alates üldisest põhimõttest, mis oli aluseks komisjoni otsusele teha ettepanek Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta, st lihtsustada sektorite koostoime abil olemasolevat ELi rahastamisraamistikku. Stsenaariumide põhjal töötati välja poliitilised alternatiivid, mis vastavad rahastamiseeskirjade lihtsustamise kolmele põhivõimalusele − ühtlustada sektorite eeskirju minimaalselt, maksimaalselt või varieeruvalt („menüü põhjal”) − kahe valdkonna poliitiliste meetmetega, mis vastavad eespool toodud kahele konkreetsele eesmärgile – suurendada investeeringute mõju ja rakendada programmid.

Lahendusi sai seega valida nende kahe äärmuse vahel. Üks äärmus on nii investeeringute mõju kui ka programmide rakendamise eeskirjade minimaalne ühtlustamine, st olukord, kus kehtestatakse täiesti selged konkreetsed eeskirjad ja süsteem ELi rahalise toetuse andmiseks Euroopa Ühendamise Rahastust igas konkreetses valdkonnas. Teine äärmus oli poliitiline lahendus, kus maksimaalselt ühtlustatakse nii investeeringute mõju kui ka programmide rakendamise eeskirju, st olukord, kus nende kolme sektori jaoks kehtestatakse põhjalikud ühtsed finantseerimiseeskirjad ja programmide haldussüsteemid vahendite kasutamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu. Nende kahe äärmuse vahel olid ülejäänud lahendused, kus teatavad eeskirjad ja süsteemid oleksid sektorite jaoks olnud ühised ja muud oleksid olnud konkreetsed ja sektorispetsiifilised, st ühes poliitiliste meetmete valdkonnas oleks eeskirju ühtlustatud kas maksimaalselt või varieeruvalt ja teises poliitiliste meetmete valdkonnas oleks sektorite eeskirju ühtlustatud minimaalselt.

Nende poliitiliste lahenduste mõju hindamine eespool toodud eesmärkide saavutamiseks on viinud lõppjäreldusele, et kaalutud lahendustest suudab kaks lahendust tagada, et Euroopa Ühendamise Rahastu toetab oma tegevuseeskirjade abil parimal viisil üleeuroopalist huvi pakkuva taristu kiirendatud arengut:

– parimal viisil tagaks kooskõla ELi kõikide asjaomaste poliitiliste eesmärkidega poliitiline lahendus, kus ühtlustamiseeskirjad oleksid muutuvad, st kus oleksid teatavad ühtsed eeskirjad ja teatavad sektorispetsiifilised eeskirjad nii investeerimiste mõju kui ka programmide rakendamise valdkonnas;

– seejuures võiks kulude osas olla kõige tõhusam poliitiline lahendus see, kus investeeringute mõju eeskirjade ühtlustamistase oleks muutuv ja programmide rakendamise eeskirjad oleksid maksimaalselt ühtlustatud.

Samas mõjutaks teine lahendus pikema aja jooksul negatiivselt suutlikkust reageerida sektorispetsiifilistele olukordadele, muu hulgas vahendite kavandamise osas, mis võib pikemas perspektiivis nullida esialgse kulusäästu. Seetõttu võeti lõpuks vastu otsus, et parimaks alternatiiviks Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkide täitmisel oleks jätta Euroopa Ühendamise Rahastu eeskirjade kindlaksmääramisel sektorile teatud paindlikkus ka programmide rakendamise valdkonnas.

Käesolevas määruses esitatud sätted Euroopa Ühendamise Rahastu vahendite kasutamise kohta on koostatud eespool nimetatud mõjuhinnangus toodud seisukohtade ja järelduste põhjal.

2.3       Euroopa Ühendamise Rahastu lisandväärtus ELi jaoks

Konsultatsioonides huvitatud isikutega ja mõju hindamisel tehtud analüüsis rõhutati, et ühtse rahastamisraamistikuna oleks Euroopa Ühendamise Rahastul neli lisandväärtust.

(1) Ühtne raamistik lihtsustaks üleeuroopaliste transpordivõrkude ELi-poolse rahastamise õigusraamistikku. Ühtlasi tagaks see, et kolme valdkonna lähenemine ELi projektide rahastamisele on sidus.

(2) Samal ajal tagaksid ühtsed ELi taristuvahendid ja finantsraamistik sidusa ja läbipaistva lähenemise ELi rahastamisele, mis pakuks kindlust ja aitaks väga tõenäoliselt ligi meelitada erasektori investeeringuid. Finantsinstrumendid oleksid kättesaadavad keskselt ja kooskõlastatult, suurendades ja tõhustades erainvestorite ja partneritest finantseerimisasutuste suhet.

(3) Lisaks võimaldaks majanduse taristuprojektide, võrkude ja sektorite vaheline progressiivselt suurenev vastastikune sõltuvus paremini saavutada mastaabisäästu. ELi taristu tervikliku rahastamise raamistik võimaldaks paremini ära kasutada sektoritevahelist koostoimet projektide väljatöötamise ja rakendamise tasandil, vähendada kulusid ja/või suurendada tõhusust ja saadavat tulu.

(4) Oluline on ka see, et ühtne raamistik võimaldaks õppida vigadest ja jagada sektorite vahel parimaid tavasid, mis suurendaks ELi rahastamise tõhusust ja mõjusust kõikides sektorites.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Üleeuroopalisi võrke käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 170, milles on sätestatud: „Liit aitab kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas”. ELi õigus võtta meetmeid taristu rahastamisel on toodud artiklis 171, mis sätestab, et liit „võib toetada liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, (…) eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste näol”. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 172 sätestatakse, et „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu artikli 171 lõikes 1 märgitud suunised ja muud meetmed, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.”

Eelarve läbivaatamist käsitlevas teatises rõhutas komisjon, et ELi eelarve peaks „täitma lüngad riigisisese poliitikakujundamise dünaamikas, kui ta käsitleb piiriüleseid küsimusi sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, liikuvus, territoriaalne ühtekuuluvus ja ELi teaduskoostöö... – lüngad, mis vastasel juhul kahjustaksid ELi kui terviku huve.”[7] Liikmesriigid kipuvad seadma prioriteediks riigisisesest seisukohast kõige olulisemaid projekte ja need ei pruugi olla samad kui piiriülesed projektid, millel on kogu ELi kodanike jaoks suurem lisandväärtus.[8] ELi ja liikmesriikide kogukulud peaksid olema tõhusad, tagades piisava investeeringute mahu ja soodustades koostoimet.

Euroopa Liidu toimimise lepingus on määratletud ka õiguslik vahend ja meetme tüüp (st rahastamine), millega sätestatakse Euroopa Ühendamise Rahastu õiguslik alus ja märgitakse, et üleeuroopaliste võrkude ülesanded, prioriteetsed eesmärgid ja ülesehituse võib kindlaks määrata määrustega.

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldab ettepanekut eraldada 50 miljardit eurot[9] aastateks 2014–2020, millest 10 miljardit eurot eraldatakse Ühtekuuluvusfondist transporditaristule.

Euroopa Ühendamise Rahastu || 40 miljardit eurot

· Energia || 9,1 miljardit eurot

· Transport || 21,7 miljardit eurot

· Telekommunikatsioon/digitaalteenused || 9,2 miljardit eurot

Ühtekuuluvusfondist transporditaristu jaoks ettenähtud summa || 10 miljardit eurot

Kokku || 50 miljardit eurot

Praeguse finantsraamistikuga saadud kogemus näitab, et paljudel liikmesriikidel, kes on Ühtekuuluvusfondi jaoks abikõlblikud, on raskusi keeruliste piiriüleste transporditaristuprojektide kavandamise ja rakendamisega. Seetõttu teeb komisjon seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga ettepaneku kasutada osa Ühtekuuluvusfondi eraldisest (kümme miljardit eurot) Euroopa Ühendamise Rahastu alt Ühtekuuluvusfondi transpordiinvesteeringuteks ettenähtud transpordiprojektide rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, samas toetades Ühtekuuluvusfondist ka edaspidi üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtavaid ja keskkonnaalaseid investeeringuid nendes liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on EU 27 liikmesriigi keskmisest alla 90 %.

5.           MÄÄRUSE SISU KOKKUVÕTE

5.1       Ühtne raamistik investeerimiseks ELi prioriteetsesse taristusse

Varasem kogemus taristu rahastamisel üleeuroopaliste transpordivõrkude, Euroopa majanduse elavdamise kava, Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide kaudu näitab, et EL suudab luua taristu jaoks lisandväärtust. Sidusrühmad nõustuvad seisukohaga, et tavastsenaariumi puhul võib juhtuda, et Euroopa ei suuda õigeaegselt leida rahastamist, mis on vajalik tema taristuvõrkude ajakohastamiseks ja puuduvate lülide loomiseks.

Finantskriisi valguses on liikmesriikidel olnud probleeme oma eelarvelaekumiste suurendamisega. Kapitaliinvesteeringuid on sageli oluliselt kärbitud ja taristu rahastamise projekte on peatatud või neid edasi lükatud. Samal ajal ei saa loota võimalusele suurendada investeeringuid eraallikate arvel. Lisaks rahastamispiirangutele viivitavad või takistavad vajalike taristuprojektide rakendamist ka regulatiivsed tõkked. Sellel taustal tundub, et praegune ELi taristurahastamisraamistik ei ole tõhusa reageerimise tagamiseks piisav. Rahastamine on killustatud liiga paljude programmide vahel ega võimalda täielikult ära kasutada programmide ja valdkondade vahelist koostoimet.

Taristu rahastamise strateegia ümberkujundamisel lähtus komisjon järgmistest eesmärkidest.

· Tagada prioriteetse võrgutaristu rentaabel ja õigeaegne rakendamine energia-, transpordi- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas, nagu on kirjeldatud energiataristu paketis, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku transpordi valges raamatus[10] ja Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

· Saavutada maksimaalne koostoime energia-, transpordi- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaprogrammide vahel nii, et rahastamine toimuks sidusa poliitilise strateegia alusel ja projektid valitakse välja selgete ühtlustatud kriteeriumide põhjal.

· Tõhustada ELi vahendite suutlikkust suurendada teiste riiklike või eravahendite mõju nii, et kaasatud vahendite koondmaht on piisav prognoositud investeerimisvajaduste täitmiseks 2020. aastani;

· Tagada optimaalne projektide valik, järelkontroll ja seire veendumaks, et ELi rahastamine on sihipärane, saavutab maksimaalse mõju ja toimub kõige tõhusamalt.

Nende erineva poliitilise raamistikuga kolme konkreetse sektori jaoks ühtse õigusliku aluse loomise loogikaks on võimalus kasutada ära koostoimet eri sektorite vahel, kuna neil on ühised probleemid muidu oluliselt erinevate poliitiliste eesmärkide rakendamise rahastamisel. Ühtsel raamistikul oleks kolm lisandväärtust.

Ühtne raamistik lihtsustaks ELi õiguslikku raamistikku üleeuroopaliste transpordivõrkude rahastamist. Ühtlasi tagaks see, et kolme valdkonna lähenemine ELi projektide rahastamisele on sidus. Nagu rõhutati eespool, on praegune ELi taristurahastamisraamistik suhteliselt keerukas, põhiliselt ELi olemasolevate õigusaktide arvu ja heterogeensuse tõttu. Eeskirjade lihtsustamine on komisjoni poolt väljapakutud ELi uue eelarvestrateegia võtmesõnu.

Samal ajal annaks ühtne ELi taristurahastamisraamistik sidusa ja läbipaistva lähenemise ELi rahastamisele, mis pakuks kindlust ja millel oleks väga suured väljavaated kaasata rohkem rahastamist erasektorist. Finantsinstrumendid oleksid kättesaadavad keskselt ja kooskõlastatult, suurendades ja tõhustades erainvestorite ja partneritest finantseerimisasutuste suhet.

Lisaks võimaldaks majanduse infrastruktuuriprojektide, võrkude ja sektorite vaheline progressiivselt suurenev vastastikune sõltuvus paremini saavutada mastaabisäästu. Integreeritud ELi taristurahastamisraamistik lubaks paremini ära kasutada valdkondade vahelist koostoimet projektide väljatöötamisel ja rakendamisel, võimaldades vähendada kulusid ja/või suurendades tõhusust ja tulu.

Lõpuks võimaldab ühtne raamistik õppida vigadest ja jagada valdkondade vahel parimaid tavasid, suurendades ELi rahastamise tõhusust ja mõjusust kõikides valdkondades.

5.2       Lihtsustamine ja kooskõla kehtivate eeskirjadega

Eeskirjade lihtsustamine on komisjoni poolt väljapakutud ELi uue eelarvestrateegia võtmesõnu. Tänu Euroopa Ühendamise Rahastu ühtsele raamistikule lihtsustatakse üleeuroopaliste transpordivõrkude rahastamist käsitlevat ELi õigusraamistikku. ELi transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonivõrkude projektide rahastamist reguleerivad ainulaadsed õigussätted.

Kuigi sektorid on tehnoloogiliselt/finantsiliselt/regulatiivselt erinevad, on piisavalt ühiseid jooni, et teha ettepanek erinevate olemasolevate rahastamisvahendite parandamiseks. Samal ajal on ettepanekus esitatud konkreetsed eeskirjad, mis on vajalikud Euroopa Ühendamise Rahastu üldiseks säilitamiseks: kiiremini ja paremini suunata ELi avaliku sektori raha olulistesse ELile huvi pakutavatesse taristuprojektidesse.

Praegune õigusakt võimaldab lihtsustamist, iseäranis järgmiste küsimuste käsitlemisel:

· näitajate viimine kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega;

· eelarveeraldiste paindlikkus;

· kolme valdkonna keskne haldamine, mida tõenäoliselt teevad rakendusasutused;

· ühtsed rahastamisvahendid;

· ühtsed lepingute sõlmimise kriteeriumid;

· ühtsed finantsabi tingimused;

· asjaomase valdkonna jaoks selguse tagamine oluliste ühtsete iga-aastaste tööprogrammide kaudu ja liikmesriikide jaoks olulise ühiskomitee kaudu.

Sellele lisaks on tagatud täielik kooskõla praeguse ja tulevase finantsmäärusega. Ettenähtud erandid on kas seotud õigustekstides lubatud või on olemas sellekohased pretsedendid.

5.3       Suurem rõhk finantsinstrumentidele

Euroopa Ühendamise Rahastu täiendab ELi otsetoetusi finantsinstrumentidega, et optimeerida rahastamise mõju. Kasutades finantsinstrumentide mõju suurendamise võimet (mis võivad näiteks olla isegi vahemikus 1 : 15 kuni 1 : 20), tagatakse juurdepääs kapitalile suuremate investeerimisvajaduste puhul. Koos ELi otsetoetuste eduka kasutamisega (nagu nähtud Euroopa majanduse elavdamise kavaga ja üleeuroopaliste transpordivõrkude programmis), aitab finantsinstrumentide ulatuslikum kasutamine oluliselt vähendada riske projektide elluviijate jaoks ja seeläbi tagada ühishuviprojektide rakendamine.

Lisaks tuleb luua keskkond, mis oleks soodus erainvesteeringuteks, ja töötada välja vahendeid, mis oleksid spetsialiseeritud taristuinvestorite jaoks atraktiivsed. Selleks et saavutada parim võimalik tulemus, peavad need vahendid olema suunatud riskide vähendamisele ja potentsiaalsete projektide portfelli hajutamisele. Maksimaalseks hajutamiseks võib suunata tegevuse mitmetele sektoritele väga paljudes riikides. Seda saab saavutada kõige edukamalt Euroopa tasandil ja selgelt kindlaksmääratud teekoridoride ja investeeringute sihtvaldkondade põhjal. Seetõttu peaks enamik finantsinstrumente olema kõikide sektorite jaoks ühised. Siiski ei saa välistada võimalust töötada välja mõningad finantsinstrumendid, mis katavad üksikute sektorite erivajadusi.

Käesoleva määruse ettevalmistusetapis koostatud analüüsi põhjal hindavad komisjoni talitused, et samas kui lairibaühenduste rahaliseks toetuseks oleks põhiliselt finantsinstrumendid, siis transpordi- ja energiavaldkonnas ei tohiks finantsinstrumentideks vajalike ELi eelarvevahendite maht ületada vastavalt kaht miljardit ja üht miljardit eurot. Neid hinnanguid ei tohiks vaadelda kui siduvaid ülemmäärasid, kuna finantsinstrumentidele eraldatud ELi rahastamise mahtu kohandatakse igal aastal rahastuse vahendajate (st projektivõlakirjade osas Euroopa Investeerimispanga) poolt teostatud esitatud projektide hindamise põhjal.

5.4       Euroopa Ühendamise Rahastu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku taustal

Euroopa Ühendamise Rahastu on oluline osa ELi majanduskasvu strateegiast, mis keskendub ELi pikaajalistele majanduskasvu väljavaadetele. Rahastut koordineeritakse teiste ELi eelarvest rahastavate meetmetega, nagu näiteks programmiga „Horisont 2020” ning Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondidega.

Programmiga „Horisont 2020” kooskõlastamisel on vaja tagada vastastikune täiendavus, kuid vältida võimalikke kattumisi. Ühtlasi on oluline kooskõlastada Euroopa Ühendamise Rahastu ja programm „Horisont 2020” selle tagamiseks, et ei katkeks taristu loomiseks vajalike teadusuuringute ja uuenduste ahel. See on eriti oluline ajal, kui transpordi-, energia ja IKT-valdkonnas vajatakse suurt tehnoloogilist hüpet, et EL saavutaks oma Euroopa 2020. aasta strateegias toodud kaugeleulatuvad eesmärgid. Teadusuuringuid ja innovatsiooni toetatakse programmiga „Horisont 2020” seotud finantsinstrumentide kaudu.

Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide osas koordineeritakse tihedalt ühtekuuluvuspoliitika ühist strateegilist raamistikku ning liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepinguid transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori poliitiliste raamistikega. Asjaomased suunised lähtuvad sellest, et Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide abil ehitatakse kohalikke ja piirkondlikke taristuid ja seotakse nad ELi prioriteetsete taristutega, ühendades nii kõiki ELi kodanikke.

Lisaks sellele hallatakse Euroopa Ühendamise Rahastut keskselt ja selles saab kasutada Ühtekuuluvusfondist transpordi jaoks ettenähtud summasid (2011. aasta hindades kümme miljardit eurot). Kümne miljardi euro eraldamisel käsitatakse võimaluse korral kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest . Ühtlasi jäetakse need kümme miljardit eurot liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, ja ELi eelarvest kaasrahastamise määrad jäetakse Ühtekuuluvusfondiga samale tasemele.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[11],

olles edastanud ettepaneku liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[12],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[13],

tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühendamise Rahastu asutamisega peaks suurendatama majanduskasvu potentsiaali võimalikult palju tänu transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonipoliitika omavahelise koostoime ärakasutamisele ja rakendamisele ning sedasi peaks tõhustatama liidu sekkumist.

(2) Täielikult toimiv ühtne turg sõltub kaasaegsest hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat eelkõige transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Tänu sellistele majanduskasvu soodustavatele ühendusvõimalustele tagataks parem juurdepääs siseturule ja aidataks kaasa konkurentsivõimelisema turumajanduse tagamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja ülesannetega[14].

(3) Euroopa Ühendamise Rahastu asutatakse selleks, et kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning suurendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist.

(4) Tõhusate transpordi- ja energiataristuvõrkude loomine on üks 12st põhimeetmest, mis on kindlaks määratud komisjoni teatises ühtse turu akti kohta[15].

(5) Komisjon on seadnud kohustuseks võtta liidu rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja nendega kohanemisele ning riskide ennetamisele ja juhtimisele. Tänu käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele taristuinvesteeringutele peaks olema lihtsam üle minna vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale.

(6) Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis „Tulevikku investeerimine: uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” rõhutati liidu digitaalarengu tegevuskava kiire ellurakendamise tagamise olulisust ja seda, kui tähtis on jätkata jõupingutusi, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärk muuta kiire internetiühendus kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele, seda ka vähem arenenud piirkondades[16]. Parlament rõhutas ka tõhusasse transporditaristusse investeerimise suurt osatähtsust Euroopa jaoks konkurentsivõime kaitsmisel ja pikaajalise majanduskasvu tagamisel pärast kriisi, samuti seda, et üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) on eluliselt tähtis siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ning tagab liidule olulise lisandväärtuse. Parlament väljendas oma kindlat usku, et sellest tulenevalt peaks TEN-T olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üks põhiprioriteet ja et kõnealuses raamistikus on vaja suurendada TEN-T jaoks ettenähtud vahendeid. Lisaks rõhutas parlament vajadust võimalikult palju suurendada liidupoolse rahastamise mõju ning võimalikult palju ära kasutada Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide pakutavat võimalust rahastada Euroopa jaoks prioriteetseid põhilisi siseriiklikke ja piiriüleseid energiataristuprojekte, samuti rõhutas parlament vajadust eraldada liidu eelarvest märkimisväärne summa sellekohaste finantsinstrumentide jaoks.

(7) Komisjon võttis 28. märtsil 2011 vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”[17]. Kõnealuses valges raamatus on seatud eesmärgiks vähendada transpordisektorist pärinevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Seoses taristuga on valges raamatus seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks täielikult toimiv ja kogu liitu hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrk. Samuti on valges raamatus seatud eesmärgiks optimeerida mitmeliigiliste logistikasüsteemide toimimist, sh kasutada laialdasemalt ära ressursitõhusamaid transpordiliike. Seepärast seatakse järgmised asjakohased TEN-T poliitika ülesanded: 30 % maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, tuleks asendada muude transpordiliikidega 2030. aastaks ja 50 % sellistest vedudest tuleks asendada 2050. aastaks; olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkust tuleks 2030. aastaks kolmekordistada ja 2050. aastaks peaks enamik keskmise vahemaa reisijatevedusid toimuma raudteed pidi; 2050. aastaks tuleks kõik põhivõrgu lennuväljad ühendada raudteevõrguga; kõik meresadamad tuleks ühendada raudtee-kaubaveosüsteemiga ning võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga.

(8) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsioonis transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta[18] rõhutati asjaolu, et tõhus transpordipoliitika vajab esilekerkivate probleemide lahendamiseks sobivat finantsraamistikku ning et selleks tuleks suurendada praegu transpordi ja liikuvuse jaoks olemas olevaid ressursse; samuti peeti vajalikuks luua vahend, mille eesmärk on kooskõlastada transpordi rahastamise eri allikate, ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavate rahaliste vahendite, avaliku ja erasektori partnerluse või muude finantsinstrumentide, näiteks tagatiste, kasutamist.

(9) Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 11. juuni 2009. aasta järeldustes TEN-T poliitika läbivaatamise kohta[19] rõhutati taas vajadust jätkata investeerimist transporditaristusse, et korralikult välja arendada kõiki transpordiliike hõlmav TEN-T, mis oleks aluseks siseturule, konkurentsivõimele, liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning sidemetele naaberriikidega, ning keskenduda Euroopa lisandväärtusele. Nõukogu rõhutas ühenduse vajadust teha kättesaadavaks rahalised vahendid, mis on vajalikud TEN-T projektidesse investeerimise soodustamiseks, eelkõige vajadust tagada TEN-T eelarvest piisav rahaline toetus prioriteetsetele projektidele, mis hõlmavad asjakohaseid piiriüleseid lõike ja mida finantsplaneerimise raamistiku institutsiooniliste piirangute tõttu rakendataks pärast 2013. aastat. Nõukogu arvates tuleks veelgi arendada ja vajaduse korral toetada avaliku ja erasektori partnerlust.

(10) Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012[20] kohaste TEN-T suunistega kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, täpsustatakse nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse suuniste rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks.

(11) Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 500 miljardi euro väärtuses, millest umbes 250 miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T põhivõrku. Arvestades liidu olemasolevaid vahendeid, tuleb soovitud mõju saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus. Seepärast tuleks toetus suunata põhivõrku (eelkõige põhivõrgukoridoridele) ja ühishuviprojektidele liikluskorraldussüsteemide alal (täpsemalt lennuliikluse korraldamise süsteemidele, mis tulenevad Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist (SESAR) ja mis vajavad liidu eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot).

(12) TEN-T poliitika läbivaatamisel, mis käivitati veebruaris 2009, loodi sihtotstarbeline eksperdirühm, mille ülesanne on abistada komisjoni ning tegelda TEN-T rahastamise strateegia ja finantsväljavaadetega. Eksperdirühm nr 5 tugines oma töös järgmiste eri valdkondade välisekspertide kogemustele: taristuettevõtjad, taristu planeerijad, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonnaeksperdid, akadeemilised ringkonnad ja erasektori esindajad. Eksperdirühma nr 5 lõpparuanne,[21] mis võeti vastu 2010. aasta juulis, sisaldab 40 soovitust, millest mõnda on käesolevas ettepanekus arvesse võetud.

(13) Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot[22]) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa Ühendamise Rahastust. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel, et muuta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavad eraldised võimalikult prioriteetseks.

(14) 2010. aasta novembris vastu võetud teatises „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava”[23] määras komisjon kindlaks prioriteetsed koridorid, mis peavad aitama liidul 2020. aastaks saavutada ambitsioonikad energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, et viia lõpule energiasiseturu väljakujundamine, tagada varustuskindlus, võimaldada integreerida taastuvad energiaallikad ja valmistada ette võrgud energiasüsteemi CO2-heite edasiseks vähendamiseks pärast 2020. aastat.

(15) Euroopa energiataristu ajakohastamiseks ja laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks omavaheliseks ühendamiseks on vaja suuri investeeringuid, et kulutõhusalt täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on konkurentsivõimelisus, säästvus ja varustuskindlus. Energiataristu vajab kuni 2020. aastani investeeringuid hinnanguliselt kuni ühe miljardi euro väärtuses, millest ca 200 miljonit eurot läheks Euroopa jaoks olulistesse elektri- ja gaasiülekande- ning salvestus- ja hoiustamistaristutesse. Euroopa jaoks oluliste projektide puhul on oht, et lubade andmise, reguleerimise ja rahastamisega seotud takistuste tõttu võib ligikaudu 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid jääda ettenähtud ajal tegemata.

(16) Võttes arvesse pakilist vajadust ehitada välja tuleviku energiataristu ja arvestades investeerimismahtude märkimisväärset suurenemist võrreldes varasemaga, on vaja radikaalselt muuta energiataristu toetamist ELi tasandil. Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu kinnitas 28. veebruari 2011. aasta järeldustes[24] energiakoridoride prioriteetsust Euroopa jaoks.

(17) Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril 2011[25] kutsuti komisjoni üles lihtsustama ja tõhustama loamenetlusi ning töötama välja investeeringute jaoks atraktiivne õigusraamistik. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et suur osa investeeringutest peaks tulema turult ning et kulutused tuleks katta tariifide kaudu. Euroopa Ülemkogul tunnistati, et riik peaks rahastama selliseid projekte, mis on vajalikud varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast, kuid mis turupõhisele finantseerimisele huvi ei paku.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised][26] määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis tuleks rakendada 2020. aastaks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; samuti esitatakse selles eeskirjad, mille alusel välja selgitada kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, kehtestatakse meetmed seoses lubade andmisega, üldsuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise abi saamise tingimustele.

(19) Telekommunikatsioonisüsteem muutub üha enam internetipõhiseks taristuks ning lairibavõrgud ja digitaalteenused on omavahel tihedalt seotud. Internet on muutumas valdavaks sidepidamisvahendiks teenuste pakkumisel ja äritegevuses. Seepärast on üleeuroopaline juurdepääs kiirele internetiühendusele ja digitaalteenustele majanduskasvu ja ühtse turu seisukohast äärmiselt oluline.

(20) Kaasaegsed kiudoptilised internetivõrgud on äärmiselt oluline taristu Euroopa äriühingute vahelise ühenduse seisukohast, eelkõige selliste VKEde jaoks, mis kulutõhususe suurendamiseks soovivad kasutada pilvandmetöötlust.

(21) Euroopa 2020. aasta strateegias[27] kutsutakse üles rakendama digitaalarengu tegevuskava,[28] millega kehtestatakse stabiilne õigusraamistik, et soodustada investeeringuid avatud ja konkurentsivõimelisse kiire interneti taristusse ja sellega seotud teenustesse. Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2010. aasta juunis kiideti heaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja kutsuti kõiki institutsioone üles seda täielikult rakendama[29].

(22) 31. mail 2010 jõudis nõukogu järeldusele, et Euroopa peaks suunama vajalikud vahendid kiirel ja ülikiirel internetiühendusel ja koostalitlusvõimelistel rakendustel põhineva ühtse e-turu arendamisse, ning tunnistas, et järgmise põlvkonna lairibavõrkudesse tehtavad tõhusad ja konkurentsivõimelised investeeringud oleksid olulised innovatsiooni, tarbija valikuvõimaluste ja liidu konkurentsivõime jaoks ning suudaksid tagada parema elukvaliteedi tänu paremale tervishoiusüsteemile, ohutumale transpordile, uutele meediavõimalustele ning kaupade ja teenuste paremale kättesaadavusele eelkõige piiriüleselt aladel[30].

(23) Erasektori stiimulid investeerida väga kiiretesse lairibavõrkudesse tunduvad olevat väiksemad kui kasu, mida ühiskond tervikuna sellistest võrkudest saab. Selleks et saavutada digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärk, s.o tagada kiire internetiühendus kõigile Euroopa kodanikele ja äriühingutele, on vaja teha investeeringuid hinnanguliselt kuni 270 miljardi euro väärtuses. Samas ei peaks erasektor ilma liidu sekkumiseta investeerima kuni 2020. aastani rohkem kui 50 miljardit eurot. Puuduolev investeeringuosa on taristu tagamise suurim kitsaskoht, kuna samal ajal on ühtse e-turu eelduseks asjaolu, et kõik kodanikud on tulevikutaristu kaudu ühendatud.

(24) Avalike hüviste digitaalseks pakkumiseks on ELis vaja välja arendada tugevad ja ühtsed võrgud ning kaasata nii avaliku sektori kui ka kodanikuühiskonna esindajad riigi ja piirkonna tasandil, mistõttu on oluline tagada süsteemi kulude ja tarkvaraarenduse struktureeritud rahastamine ELi poolt ning kõnealuste võrkude usaldusväärsete sõlmpunktide hooldamine, jättes üksnes riigisisesed kulud riigi operaatorite kanda.

(25) Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata üksikute projektide erinõuetele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad eri rahastamismäärasid.

(26) Telekommunikatsioonivaldkonna teatavaid üleeuroopalist koostalitlusvõimet tagavaid põhiteenusplatvorme, eelkõige nende algetappi, on vaja suuremal määral rahastada liidu eelarvest, ent samal ajal tuleb järgida ka koosrahastamise põhimõtet.

(27) Selleks et tagada mahukate taristuprojektide piiriülene koostalitluslik kasutuselevõtt eelkõige põhiteenuste tasandil, võib olla vajalik, et komisjon, liikmesriik ja/või abisaajad korraldavad seadmete hanke samaaegselt ja paigaldavad need seadmed samal ajal. Sellistel juhtudel võib olla vaja eraldada liidu rahalist abi hangetele, mida korraldavad liikmesriikides taristuteenuste pakkujad kas oma nimel või koostöös komisjoniga. Sätete kohaselt on võimalik ka hulgihange, mis võib muu hulgas olla vajalik mitmekeelsete kokkulepete sõlmimiseks, et tagada varustuskindlus ja/või rajada võrgu varusüsteemid, et kõrvaldada taristuvõrgurike, mis võib olla põhjustatud mõnest üksikrikkest.

(28) Avalikkusele huvi pakkuvaid üldteenuseid (nt põhiteenused) mõjutavad sageli ulatuslikud turuhäired. Rahastatavad valdkonnad on seotud avalike teenuste osutamisega (e-tervishoiu, e-identiteedi, e-hanke laialdane kasutamine ja nende koostalitlusvõime), mistõttu algetapis ei määratleta neid äriliste teenustena. Juhul kui rahastatakse üksnes põhiteenuseid, tuleks avalikkusele huvi pakkuvate teenuste tegelikuks kasutuselevõtuks anda ka õige stiimul liikmesriigi ja piirkonna tasandil: see on eelkõige tingitud sellest, et riigi tasandil puudub stiimul ühendada siseriiklikud süsteemid põhisüsteemidesse (ning sellest tulenevalt kujundada välja koostalitluse ja piiriüleste teenuste tingimused), ning asjaolust, et erainvestorid üksi ei tagaks teenuste kasutuselevõttu koostalitlusvõimelistes raamistikes.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012[31] [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kohastes digitaalarengu suunistes määratakse kindlaks rahastamiskord ja -kriteeriumid ning ka eri investeeringuliigid.

(30) Algatuses „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm” keskendutakse muu hulgas ühiskondlike probleemide (nt arukal, keskkonnahoidlikul ja integreeritud transpordil, turvalisel, puhtal ja tõhusal energial ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial rajanev tervishoid, juhtimine ja säästev areng) lahendamisele, et vahetult reageerida Euroopa 2020. aasta strateegias kindlaksmääratud probleemidele ning toetada tegevust, mis hõlmab kogu tsüklit alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Raamprogrammiga „Horisont 2020” toetatakse kõiki innovatsioonitsükli etappe, eelkõige turustamisele lähedasemat tegevust, sh innovaatilisi finantsinstrumente. Selleks et suurendada liidupoolse rahastamise mõju ja tagada ühtsus, hakkab Euroopa Ühendamise Rahastu tegema tihedat koostööd programmiga „Horisont 2020”.

(31) Euroopa Liit ja enamik liikmesriike on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised ning ülejäänud liikmesriikides on kõnealune konventsioon ratifitseerimisel. Asjakohaste projektide rakendamisel on oluline, et selliste projektide tehnilises kirjelduses võetakse arvesse konventsiooni artikli 9 kohast puuetega inimeste juurdepääsu.

(32) Käesoleva määruse alusel rakendatavad finantsinstrumendid peaksid olema kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] VIII jaotises ja delegeeritud õigusaktis sätestatud eeskirjadega ning finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate parima tava eeskirjadega[32].

(33) Paljudes liikmesriikides võetud fiskaalmeetmete tõttu peavad riigiasutused ümber hindama taristuinvesteeringute kavad või nad on seda juba teinud. Seoses sellega on avaliku ja erasektori partnerlust peetud taristuprojektide teostamise tõhusaks vahendiks, millega tagatakse selliste poliitikaeesmärkide saavutamine nagu kliimamuutuste vastu võitlemine, alternatiivsete energiaallikate ning energia ja maavarade tõhusam kasutamine, säästva transpordi toetamine ja lairibavõrkude kasutuselevõtt. Komisjon võttis 19. novembri 2009. aasta teatisega avaliku ja erasektori partnerluse kohta[33] kohustuse muuta avaliku ja erasektori partnerluse jaoks ettenähtud rahalised vahendid kättesaadavamaks, laiendades olemasolevate finantsinstrumentide rakendusala.

(34) Hoolimata sellest, et suurt osa Euroopa 2020. aasta strateegia alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja reguleerivate meetmete abil, on rahastamiseks vaja riiklikku sekkumist ning liidu abi toetuste ja innovaatiliste finantsinstrumentide näol. Finantsinstrumente tuleks kasutada konkreetsete turuvajaduste rahuldamiseks kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkidega ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektori poolset rahastamist. Enne finantsinstrumentide kasutamise kohta otsuse tegemist peaks komisjon kõnealuseid instrumente eelnevalt hindama.

(35) ELi eelarve läbivaatamise[34] käigus rõhutati asjaolu, et pikaajaliste äripotentsiaaliga projektide puhul peaks olema normiks kasutada liidu fonde koostöös finants- ja pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja liikmesriikide avaliku sektori finantseerimisasutustega, aga ka muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ja erafinantssektoriga.

(36) Euroopa 2020. aasta strateegias tõotas komisjon kasutada ELi rahastamisvahendeid sidusa rahastamisstrateegia raames, kuhu koondatakse liidult ning liikmesriikide avalikult ja erasektorilt taristu rahastamiseks saadavad vahendid. Kõige selle aluseks on põhjendused, et paljudel juhtudel on ebaoptimaalseid investeerimisolukordi võimalik lahendada ja turu puudujääke kõrvaldada finantsinstrumentide, mitte toetuste abil.

(37) Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele suudetaks paindlikult reageerida. Kõnealuste instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi rakendamisel saadud kogemustest.

(38) Kuigi enamik finantsinstrumente peaks olema ette nähtud kõigi sektorite jaoks ühiselt, võib mõni neist olla mõeldud mõne konkreetse sektori jaoks. Komisjoni talituste prognoosid näitavad, et kuna lairibateenustele antakse rahalist toetust eelkõige finantsinstrumentide kaudu, ei tohiks finantsinstrumentide jaoks vajalike liidu eelarvevahendite maht ületada transpordisektoris kaht miljardit ja energeetikasektoris üht miljardit eurot.

(39) Selleks et tagada finantsinstrumentide kaudu abi saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust, nii et järk-järgult hõlmataks kõiki liikmesriike, peaks komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Jaspersi kaudu vajalikku toetust liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist võidakse kaaluda.

(40) Finantsinstrumente käsitlevate tingimustega seoses võib olla vaja lisada tööprogrammidesse täiendavad nõuded, näiteks tagada konkurentsivõimelised turud, pidades silmas liidu poliitika arengusuundi, tehnika arengut ja muid asjakohaseks osutuda võivaid tegureid.

(41) Rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsuse ja järjepidevuse. Pärast transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014, et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas[35].

(42) Arvestades asjaolu, et mõne taristuprojekti rakendamise eelarve peab olema väga suur, peaks olema võimalus jaotada rahalise abiga seotud eelarvelised kulukohustused mõne meetme puhul aastasteks osamakseteks.

(43) Komisjon peaks teostama vahe- ja järelhindamist, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju rahastu ja Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide üldeesmärkide saavutamisele.

(44) Eri määrustega kavandatud sektorispetsiifilistele suunistele tuginedes on koostatud selliste prioriteetsete valdkondade loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kõnealune loetelu tuleks esitada lisas. Selleks et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide, tehniliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku muutumist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase arutelu, sh eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(45) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, tuleks anda komisjonile mitme- ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamise volitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[36].

(46) Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas,[37] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007.

(47) Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(48) Mõned liidule huvi pakkuvad taristuprojektid võiksid ühendada ja hõlmata ka naaberriike, ühinemiseks valmistuvaid riike ja muid kolmandaid riike. Euroopa Ühendamise Rahastu peaks olema kõnealuste taristute ühendamise ja rahastamise lihtsustatud vahend, mille abil tagada liidu eelarve sise- ja välisvahendite sidusus.

(49) Kuna võetavate meetmete eesmärke, eelkõige üleeuroopaliste võrkude koordineerimist, väljaarendamist ja rahastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning tulenevalt vajadusest kõnealuseid eesmärke koordineerida, on neid seetõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu ning määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu projekte.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(2) „ühishuviprojekt” – projekt, mis on määratletud järgmistes määrustes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev lisatakse pärast vastuvõtmist] määrus (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised],[38] Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev lisatakse pärast vastuvõtmist] määrus (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised][39] või Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev lisatakse pärast vastuvõtmist] määrus (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised][40];

(3) „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkumise vähemalt kahes liikmesriigis või ühes liikmesriigis ja selle naaberriigis;

(4) „tööd” – olukorrast sõltuvalt koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine;

(5) „uuringud” – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised toetusmeetmed, sh eeltööd, et projekt kindlaks määrata ja välja arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohtikäsitleva eelteabe kogumine ning finantsplaani ettevalmistamine;

(6) „programmi rakendamist toetavad meetmed” – täiendavad meetmed, mis on vajalikud Euroopa Ühendamise Rahastu ja üksikute sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks, nt teenused, eelkõige tehniline abi, samuti ettevalmistus-, teostatavus-, koordineerimis-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevus, mis on otseselt vajalikud rahastu juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teabevahetus, taristu kaardistamine, mestimine, teabe levitamine, teadlikkuse tõstmine ja kommunikatsioonimeetmed, teabevahetuseks kasutatava infotehnoloogiaga seotud kulud, samuti kõik muud tehnilise ja haldusabiga seotud kulud, mis võivad olla vajalikud rahastu juhtimiseks või üksikute sektorite spetsiifiliste suuniste rakendamiseks;

(7) „meede” – mis tahes rahaliselt, tehniliselt ja ajaliselt sõltumatu tegevus, mis on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks;

(8) „abikõlblikud kulud” – komisjoni määruse (EÜ) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] tähenduses;

(9) „abisaaja ” – liikmesriik, rahvusvaheline organisatsioon, avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kes on välja valitud saama rahalist abi käesoleva määruse alusel ning vastavalt igas tööprogrammis täpsustatud tingimustele;

(10) „rakendusasutus” – avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kelle liikmesriik või rahvusvaheline organisatsioon kui abisaaja on määranud meedet rakendama. Abisaaja teeb otsuse sellise määramise kohta omal vastutusel ja kui on vaja sõlmida riigihankeleping, siis kooskõlas kohaldatavate riigihankeeeskirjadega;

(11) „põhivõrk” – määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükis kindlaks määratud transporditaristu;

(12) „põhivõrgukoridorid” – põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse I lisa loetelule;

(13) „kitsaskoht” – füüsiline tõke, mille tõttu süsteem katkeb ja pikamaa-liiklusvoog ei saa jätkuda. Selliseid tõkkeid on võimalik kõrvaldada uue taristu, nt sildade või tunnelite abil, millega lahendatakse sellised probleemid nagu langused, kurviraadiused, rööpmelaius. Olemasoleva taristu ajakohastamise vajadust ei käsitata kitsaskohana;

(14) „prioriteet” – energiataristu prioriteedid 1–8 ja 10–12, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] I lisas;

(15) „energiataristu” – määruse (EL) nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 2 määratletud taristu;

(16) „lairibavõrgud” – traadiga ja traadita side (sh satelliitside) juurdepääsuvõrgud, lisataristu ja põhivõrgud, mis tagavad ülikiire ühenduse, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] artiklis 3;

(17) „digitaalteenuste taristud” – määruse (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] artiklis 3 määratletud võrgupõhised teenused, mida edastatakse elektrooniliselt, üldjuhul internetis, ning mis võimaldavad osutada üleeuroopalisi avalikku huvi pakkuvaid koostalitlusvõimelisi teenuseid ja mis loovad soodsad tingimused kodanikele, ettevõtjatele ja/või valitsustele;

(18) „põhiteenusplatvormid” – määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas kindlaks määratud teenused;

(19) „üldteenused” – määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas kindlaks määratud teenused;

(20) „teenuste toimivus ja haldamine” – digitaalteenuste teatavate taristute pideva toimimise tagamine, nagu on täpsemalt määratletud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas;

(21) „riigi reguleerivad asutused” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta)[41] artiklis 3 määratletud asutused.

Artikkel 3 Üldeesmärgid

Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja ehitada uus või ajakohastada olemasolev transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud järgmised eesmärgid:

(a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse;

(b) võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %,[42] suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.

Artikkel 4 Sektorispetsiifilised eesmärgid

1.           Lisaks artiklis 3 kehtestatud üldeesmärkidele peaks Euroopa Ühendamise Rahastu aitama saavutada järgmisi sektorispetsiifilisi eesmärke:

(a) transpordivaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruse (EL) nr xxxx/2012 [TEN-T suunised] artiklis 4 kindlaksmääratud eesmärgid:

i)        kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga;

ii)       säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis, mõõdetuna tava- ja kiirraudteevõrgu pikkusega EL 27 riikides;

iii)      transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse raudteevõrguga ühendatud sadamate ja lennuväljade arvuga;

(b) energiavaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012 kindlaksmääratud eesmärgid:

i)        energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh selle tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks, mõõdetuna liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti tõhusalt kõrvaldavate projektide arvuga;

ii)       liidu varustuskindluse tagamine, mõõdetuna süsteemi vastupidavuse ja süsteemi talitluskindluse paranemisega ning tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arvuga;

iii)      säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud, mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele;

(c) telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas nähakse ette toetada Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kindlaksmääratud eesmärgid:

i)        kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seas, ja nende võrkude kiirem ajakohastamine, mõõdetuna lairibaühenduse ja ülikiire lairibaühenduse katvusmääraga ning selliste majapidamiste arvuga, kes on sõlminud lepingu kiirema kui 100 Mbp/s lairibaühenduse saamiseks;

ii)       avalike elektrooniliste teenuste omavahelise ühendamise ja koostalitluse ning sellistele võrkudele juurdepääsu tagamine, mõõdetuna avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate ning selliste teenuste piiriülese kättesaadavuse protsendimääraga.

Artikkel 5 Eelarve

1. Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on 50 000 000 000 eurot[43]. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3 osutatud sektorite vahel järgmiselt:

a)      transport: 31 694 000 000 eurot, millest 10 000 000 000 eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

b)      energia: 9 121 000 000 eurot;

c)      telekommunikatsioon: 9 185 000 000 eurot.

2. Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega kaasnevad.

Rahaeraldistega võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007[44] alusel vastuvõetud meetmete rakendamiselt üle programmi rakendamisele. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks eelarvesse assigneeringud kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

3. Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib komisjon paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.

II PEATÜKK RAHASTAMISVORMID JA FINANTSSÄTTED

Artikkel 6 Rahalise abi vormid

1.           Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks kasutatakse üht või mitut rahalise abi vormi, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus], eelkõige toetusi, hankeid ja finantsinstrumente.

2.           Komisjon võib osa Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise ülesandest usaldada määruse (EL) nrXXXX/ 2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktis c nimetatud asutustele.

Artikkel 7 Rahalise abi saamise tingimused ja nendele vastamine

1.           ELilt toetustena, finantsinstrumentide kaudu ja hanke vormis saadava rahalise abi saamise tingimustele vastavad üksnes need meetmed, millega rakendatakse ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX/2012 [TEN-E suunised], nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], samuti programmi rakendamist toetavad meetmed.

2.           Transpordivaldkonnas võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi saamise tingimustele:

(a) meetmed, millega rakendatakse põhivõrk vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükile, sh määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 39 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine;

(b) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides b ja c kindlaksmääratud ühishuviprojektidega seotud uuringud;

(c) määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 8 lõike 1 punktides a ja d kindlaksmääratud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;

(d) meetmed, millega toetatakse liikluskorraldussüsteeme vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 37;

(e) meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 38;

(f) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, moderniseerides olemasolevat veeremit;

(g) programmi rakendamist toetavad meetmed.

Transpordivaldkonnas on õigus saada piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavate meetmete rakendamiseks liidult rahalist abi juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks väljaehitamiseks. Erandkorras, kui projekt on vajalik ühenduse rajamiseks naaberliikmesriigi või kolmanda riigi võrguga, kuid piiri reaalselt ei ületata, ei ole vaja sõlmida eespool osutatud kirjalikku lepingut.

Kasutajate jaoks märkimisväärselt suure kasuteguriga projektidele antakse toetust eelkõige kõnealuste projektide ettevalmistamise jaoks, eeskätt avaliku ja erasektori partnerluse raames teostatava hindamise jaoks.

3.           Energiavaldkonnas on konkreetsed tingimused, mille alusel on õigus saada liidult finantsinstrumentide kaudu ning toetuste vormis rahalist abi ühishuviprojektide rakendamise meetmete jaoks, esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 15.

4.           Telekommunikatsioonivaldkonnas vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis ning hankemenetluse ja finantsinstrumentide kaudu rahalise abi saamise tingimustele kõik meetmed, mille abil rakendatakse ühishuviprojekte ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid, mis on esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas.

III PEATÜKK TOETUSED

Artikkel 8 Toetuste vormid ja abikõlblikud kulud

1.           Käesoleva määruse alusel võib anda toetusi määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XXX sätestatud vormis.

Tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetme rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.

2.           Kulud võivad olla abikõlblikud alates abitaotluse esitamise kuupäevast. [Esimese mitmeaastase programmiga hõlmatud projektidest tulenevate meetmete kulud võivad olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2014].

3.           Abikõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkivad kulud, v.a juhul, kui ühishuviprojekt hõlmab kolmandate riikide territooriumi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks.

4.           Seadmete ja taristuga seotud kulud, mida abisaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus abikõlblikud.

5.           Abikõlblikud võivad olla keskkonnakaitsealaste ja liidu õigustiku järgimist käsitlevate uuringutega seotud kulud.

6.           Maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud.

7.           Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.

8.           Abisaajate kulude abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis rakendusasutuste kulude suhtes.

Artikkel 9 Osalemistingimused

1.           Taotlusi võivad esitada üks või mitu liikmesriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, ühisettevõtet või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikku või eraettevõtjat või asutust.

2.           Selleks võivad taotlusi esitada üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et nende esindajatel on õigust võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne.

3.           Füüsiliste isikute taotlused ei ole abikõlblikud.

4.           Kolmandad riigid ja kolmandates riikides asutatud üksused võivad osaleda ühishuviprojekte rakendada aitavates meetmetes, kui see on vajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks.

Neid ei või rahastada käesoleva määruse alusel, v.a juhul, kui see on hädavajalik asjaomase ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks.

Kui ühishuviprojektiga seotud asjakohaseid meetmeid on vaja tõhusamalt rakendada kolmandates riikides vastavalt määrustele (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX/2012 [TEN-E suunised], (EL) nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], võib käesoleva määruse alusel antava rahalise abi ühendada muude asjakohaste liidu määrustega hõlmatud rahalise abiga. Sel juhul võib komisjon teha rakendusakti kaudu otsuse rakendamise suhtes kohaldatava ühtse eeskirjakogumi kohta.

5.           Kõikidele toetusetaotlustele lisatakse meetmetega seotud liikmesriikide nõusolek, v.a telekommunikatsioonivaldkonnas ja v.a transpordivaldkonnas seoses lennuliikluse korraldamisega.

6.           Mitme- ja iga-aastastes tööprogrammides võib lisaks sätestada konkreetsed taotluste esitamise eeskirjad.

Artikkel 10 Rahastamismäärad

1.           Taotluste hulgast tehakse valik artiklis 17 osutatud tööprogramme käsitlevate projektikonkursside raames, v.a määruse (EL) nr XXXX/2012[uus finantsmäärus] artiklis XXX osutatud juhtudel.

2.           Transpordivaldkonnas:

(a) uuringutoetustega seotud liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

(b) tööde jaoks ettenähtud toetused:

(i)      raudtee ja siseveeteed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada 30 % kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul; rahastamismäära võib suurendada 40 % piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul;

ii)       siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega moderniseeritakse olemasolev veerem, ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest;

(c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

i)        Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS): liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

ii)       liikluskorraldussüsteemid, kaubaveoteenused, turvaline parkimine maanteepõhivõrgus ning meremagistraalide arendamist toetavad meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest.

3.           Energiavaldkonnas:

(a) liidu rahaline abi ei ületa 50 % uuringute ja/või tööde abikõlblikest kuludest;

(b) kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 80 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

4.           Telekommunikatsioonivaldkonnas:

(a) lairibavõrkudega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

(b) üldteenustega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 75 % abikõlblikest kuludest;

(c) põhiteenusplatvorme rahastatakse harilikult hankemenetluse kaudu. Erandjuhul võib neid rahastada toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist;

(d) programmi rakendamist toetavad meetmed, sh taristu kaardistamine, mestimine ja tehniline abi: liidu rahaline abi ei ületa 75 % abikõlblikest kuludest.

5.           Eespool nimetatud kaasrahastamismäärasid või suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra selliste meetmete puhul, mis mõjutavad mitme sektori koostoimet või millega saavutatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, suurendatakse vastupidavust kliimatingimustele või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Suurendada ei tohiks artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.

6.           Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.

Artikkel 11 Konkreetsed projektikonkursid Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud toetussummade saamiseks transpordivaldkonnas

1.           Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.

2.           Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealuste projektikonkursside rakendamisel käsitatakse võimaluse korral kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.

3.           Erandina artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [millega kehtestatakse ühissätted ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006][45] artikli 22 ja artikli 110 lõike 3 kohaseid Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste meetmete suhtes:

(a) uuringutoetused;

(b) tööde jaoks ettenähtud toetused:

i)        raudtee ja siseveeteed;

ii)       piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed;

iii)      siseveeteeühendused sadamate ja lennuväljadega, sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide väljaarendamine;

(c) liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks ettenähtud toetused:

i)        Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS);

ii)       liikluskorraldussüsteemid.

Artikkel 12 Toetuse andmise tühistamine, peatamine ja lõpetamine ning toetussumma vähendamine

1.           Komisjon tühistab, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, rahalise abi andmise meetmetele, mida ei ole hakatud rakendama ühe aasta jooksul pärast abi andmise tingimustes kindlaksmääratud meetme rakendamise alguskuupäeva.

2.           Komisjon võib peatada või lõpetada rahalise abi andmise või vähendada abisummat või selle sisse nõuda määruses (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] sätestatud tingimustel, eelkõige järgmistel juhtudel:

(a) meetme rakendamisel ei peeta kinni liidu õiguse sätetest;

(b) kui ei ole täidetud mõnda toetuse andmise aluseks olnud tingimust, eelkõige juhul, kui ilma komisjoni kinnituseta on tehtud projekti või meetme laadi mõjutavaid olulisi muudatusi;

(c) pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud.

3.           Komisjon võib nõuda antud rahalise abi tagasimaksmist, kui kahe aasta jooksul pärast rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõppkuupäeva ei ole rahalist abi saava meetme rakendamist lõpule viidud.

4.           Enne lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon käsitletavat juhtumit ja teavitab asjaomaseid abisaajaid, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud ettenähtud ajavahemiku jooksul.

IV PEATÜKK

Hankemenetlus

Artikkel 13 Hankemenetlus

1.           Riigihankemenetlustega, mida korraldab Euroopa Komisjon või mõni artikli 6 lõikes 2 osutatud asutus oma nimel või koos liikmesriikidega:

(a) võib ette näha konkreetsed tingimused, nt hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega ning kui selliste tingimuste kohaldamisel ei eirata riigihankepõhimõtteid;

(b) võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (nn hulgihange).

2.           Lõiget 1 võib kohaldada ka toetusesaajate korraldatud hankemenetluste suhtes, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ja kui see on vajalik meetmete rakendamiseks.

V PEATÜKK FINANTSINSTRUMENDID

Artikkel 14 Finantsinstrumendi liik

1.           Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] VIII jaotise kohaselt kehtestatud finantsinstrumente võib kasutada selleks, et lihtsustada juurdepääsu rahastamisele nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad realiseerida määrustes (EL) nr XXXX/2012, (EL) nr XXX 2012 ja (EL) nr XXX/2012 kindlaksmääratud ühishuviprojekte ja saavutada kõnealuste projektide eesmärke. Finantsinstrumendid põhinevad turupuudujääkide või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade ja investeerimisvajaduste eelneval hindamisel.

2.           Määruse (EL) nr 680/2007 alusel kehtestatud finantsinstrumendid võib vajaduse korral liita Euroopa Ühendamise Rahastu raames loodud finantsinstrumentidega.

3.           Kasutada võib järgmisi finantsinstrumente:

(a)     omakapitaliinstrumendid, nt investeerimisfondid, mis tegelevad riskikapitali tagamisega ühishuviprojekte toetavate meetmete jaoks;

b)      laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamisvahendeid, sh selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele;

c)      mis tahes muud finantsinstrumendid.

Artikkel 15 Tingimused rahalise abi andmiseks finantsinstrumentide kaudu

1.           Finantsinstrumentide abil toetatavad meetmed valitakse välja põhimõttel „kes ees, see mees” ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse valikut geograafiliselt mitmekesistada, et see hõlmaks kõiki liikmesriike.

2.           Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad lisaks finantsinstrumentide kaudu saadavale toetusele anda täiendavalt rahalist abi, tingimusel et komisjon on nõus meetmete abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või instrumendi investeerimisstrateegia muudatustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu.

3.           Finantsinstrumentide eesmärk on säilitada liidu eelarvega tagatud varade väärtus. Tänu kõnealustele instrumentidele võib saada tulu, mis aitab saavutada muude partnerite või investorite eesmärke.

4.           Finantsinstrumente võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

5.           Tööprogrammidega võib kehtestada lisatingimused vastavalt sektorite erivajadustele.

6.           Vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe finantsinstrumendiga saadud tulud ja tagasimaksed kõnealusele finantsinstrumendile. Ajavahemikku 2007–2013 käsitlevas mitmeaastases finantsraamistikus juba sätestatud finantsinstrumentide puhul assigneeritakse kõnealusel perioodil alanud tegevuse tulemusel saadud tulud ja tagasimaksed finantsinstrumendile ajavahemikus 2014–2020.

Artikkel 16 Kolmandates riikides võetavad meetmed

Kolmandates riikides võetavaid meetmeid võib toetada finantsinstrumentide kaudu juhul, kui see on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks.

VI PEATÜKK PROGRAMMITÖÖ, RAKENDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 17 Mitme- ja/või iga-aastased tööprogrammid

1.           Komisjon võtab iga sektori kohta vastu mitme- ja iga-aastase tööprogrammi. Komisjon võib ka vastu võtta mitme- ja igaaastased tööprogrammid, mis hõlmavad rohkem kui üht sektorit. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.           Mitmeaastane tööprogramm vaadatakse läbi vähemalt perioodi keskel. Vajaduse korral muudab komisjon mitmeaastast tööprogrammi rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.           Transpordivaldkonna mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu käesoleva määruse lisa I osas loetletud ühishuviprojektide kohta.

Rahastamispakett moodustab 80–85 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest.

4.           Energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna mitmeaastastes tööprogrammides esitatakse strateegiline suund seoses ühishuviprojektidega ja need võivad sisaldada konkreetseid ühishuviprojekte.

5.           Transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna iga-aastane tööprogramm võetakse vastu selliste ühishuviprojektide kohta, mida mitmeaastane tööprogramm ei hõlma.

6.           Mitme- ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisel kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud korras valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt järgmistes õigusaktides sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele:

a)      transpordivaldkonnas määrus (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised];

b)      energiavaldkonnas määrus (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised];

c)      telekommunikatsioonivaldkonnas määrus (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised].

7.           Tööprogrammid kooskõlastatakse, et kasutada ära transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet eelkõige sellistes valdkondades nagu energianutivõrgud, elektrilised liikumisvõimalused, arukad ja säästvad transpordisüsteemid ning ühised trasside rajamise õigused. Heaks võib kiita mitut sektorit hõlmavad projektikonkursid.

Artikkel 18 Aastased osamaksed

Eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks. Sel juhul võtab komisjon igal aastal osamakse tegemisel arvesse rahalist abi saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme, hinnangulisi vajadusi ning olemasolevaid eelarvevahendeid.

Iga-aastaseid osamakseid hõlmav esialgne kava edastatakse toetusesaajatele ja finantsinstrumentide kohaldamise korral asjaomastele finantseerimisasutustele.

Artikkel 19 Iga-aastaste assigneeringute ülekandmine

Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, kantakse automaatselt ühe aasta võrra edasi.

[Artikkel 20 Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse artikli 25 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud loetelude täiendamise või muutmise kohta.]

Artikkel 21 Abisaajate ja liikmesriikide kohustused

Abisaajad ja liikmesriigid teevad oma vastutusvaldkonnas kõik endast oleneva, et rakendada käesoleva määruse alusel liidult rahalist abi saavaid ühishuviprojekte, ilma et see piiraks abisaajatele toetuse saamise tingimustest tulenevate kohustuste täitmist.

Liikmesriigid teostavad transpordi- ja energiasektori projektide puhul meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või nende osadega seoses kaasnenud kulude õigsust ning nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides.

Telekommunikatsioonivaldkonnas teevad riikide reguleerivad asutused kõik selleks, et tagada vajalik õiguskindlus ja investeerimistingimused, mis hõlbustaksid liidult käesoleva määruse alusel rahalist abi saavate projektide rakendamist.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni pidevalt ja võimaluse korral interaktiivsete geograafiliste ja tehniliste infosüsteemide kaudu, üleeuroopalise transpordivõrgu puhul süsteemi TENtec kaudu, ühishuviprojektide rakendamisel tehtud edusammudest ja sellekohastest investeeringutest, sh kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetussummadest.

Artikkel 22 Kooskõla liidu poliitika ja õigusega

Käesoleva määruse alusel rahastatakse üksnes meetmeid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja asjakohase valdkonna poliitikaga.

Artikkel 23 Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, rakendusasutusi, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud liidult rahalist abi.

3.           Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) antakse volitus korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[46] sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.           Ilma et see piiraks eelnevate lõikude kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

II JAOTIS ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24 Komiteed

1.           Komisjoni abistab rahastu koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.           Komitee tagab artiklis 18 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada kooskõla sektorite vahel ning nende omavahelise koostoime väljaselgitamine ja ellurakendamine.

Artikkel 25 Volituste delegeerimine

1.           Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesoleva artikli tingimusi

2.           Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusakte.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Komisjon annab delegeeritud õigusakti vastuvõtmise korral sellest samaaegselt teada nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

5.           Artikli 20 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 26 Hindamine

1.           Komisjon koostab hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Komisjon võtab arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

2.           Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide ja abisaajatega järelhindamise. Järelhindamise käigus uuritakse Euroopa Ühendamise Rahastu tulemuslikkust ja tõhusust, selle mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, rahastu osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel ning kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse ulatust ja sellekohaseid tulemusi. Järelhindamise põhjal tehakse otsus järgmise meetme võimaliku uuendamise või muutmise või selle rakendamise peatamise kohta.

3.           Saavutatud edu hinnatakse artiklites 3 ja 4 osutatud tulemusnäitajate alusel.

4.           Komisjon esitab kõnealuseid hindamisi käsitlevad järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.           Komisjon ja liikmesriigid, keda abistavad muud võimalikud abisaajad, võivad hinnata projektide elluviimise meetodeid ning nende rakendamise mõju, et teha kindlaks, kas eesmärgid, sh keskkonnakaitse valdkonnas, on saavutatud.

6.           Komisjon võib ühishuviprojektiga seoses toetust saavalt liikmesriigilt nõuda erihinnangu esitamist käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete ja nendega seotud projektide kohta või vajaduse korral nõuda liikmesriigilt nimetatud projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.

Artikkel 27 Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.           Abisaajad ja vajaduse korral ka asjaomased liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antud abi avalikustatakse piisaval määral, et teavitada üldsust liidu rollist projektide elluviimisel.

2.           Komisjon rakendab Euroopa Ühendamise Rahastu projektide ja rakendamise tulemuste suhtes teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määruse alusel toimuvale teavitamisele eraldatud eelarvest kaetakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine[47].

Artikkel 28 Üleminekusätted

Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkumist ega muutmist, sh nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni projektide lõpuleviimiseni, samuti ei mõju see rahalist abi, mida komisjon annab määruste (EÜ) nr 2236/95 ja (EÜ) nr 680/2007 alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.

Artikkel 29 Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 28 sätete kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 680/2007 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 30 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

I OSA. TRANSPORDIPÕHIVÕRKU KÄSITLEVATE EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD PROJEKTIDE LOETELU

a) Horisontaalsed prioriteedid

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Ühtne Euroopa taevas – SESAR

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Maantee-, raudtee- ja sisevete liikluskorraldussüsteemid (ITS, ERTMS ja RIS)

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Sadamate ja lennuväljade põhivõrk

Põhivõrgukoridorid

1. Läänemere – Aadria mere koridor Helsinki – Tallinn – Riga – Kaunas – Warszawa – Katowice Gdynia – Katowice Katowice – Ostrava – Brno – Wien Katowice – Žilina – Bratislava – Wien Wien – Graz – Klagenfurt – Villach – Udine – Venezia – Bologna – Ravenna

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Helsinki – Tallinn || Sadamad, meremagistraalid || Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide ja nendevaheliste ühenduste (edasi)arendamine, meremagistraalid (sh jäämurdevõimekus)

Tallinn - Riga – Kaunas – Warszawa || Raudtee || (Üksikasjalikud) uuringud seoses uue UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlusvõimeluse liiniga; uue liiniga seotud tööd peaksid algama enne 2020. aastat; raudtee ja lennuväljade/sadamate vahelised ühendused

Gdynia – Katowice || Raudtee || Uuendamine

Gdynia, Gdansk || Sadamad || Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Warszawa – Katowice || Raudtee || Uuendamine

Katowice – Ostrava – Brno – Wien & Katowice – Žilina – Bratislava – Wien || Raudtee || Uuendamine, eelkõige Poola ja Tšehhi Vabariigi, Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Austria vahelistel piiriülestel lõikudel; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Wien – Graz – Klagenfurt – Udine – Venezia – Ravenna || Raudtee || Uuendamine ja käimasolevad tööd; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

Trieste, Venice, Ravenna || Sadamad || Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine

2. Warszawa – Berlin – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Midlands Valgevene piir – Warzsawa – Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede – Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Valgevene piir – Warszawa – Poznań – Saksamaa piir || Raudtee || Olemasoleva liini uuendamine, kiirraudteealased uuringud

Poola piir – Berlin – Hannover – Amsterdam/Rotterdam || Raudtee || Mitme lõigu uuendamine (Amsterdam – Utrecht – Arnhem; Hannover – Berliin)

West-German Canals, Mittellandkanal, Hannover – Magdeburg – Berlin || Siseveed || Uuendamine

Amsterdami lüüsid || Siseveed || Uuringud käivad

Felixstowe – Midlands || Raudtee, sadam, mitmeliigilise transpordi platvormid || Sadamatevahelised ühendused ja mitmeliigilise transpordi platvormid

3. Vahemere koridor Algeciras – Madrid – Tarragona Sevilla – Valencia – Tarragona Tarragona – Barcelona – Perpignan – Lyon – Torino – Milano – Venezia – Ljubljana – Budapest – Ukraina piir

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Algeciras – Madrid || Raudtee || Uuringud käivad, töid alustatakse enne 2015. aastat ja viiakse lõpule 2020. aastal

Sevilla – Antequera – Granada – Almería – Cartagena – Murcia – Alicante – Valencia || Raudtee || Uuringud ja tööd

Valencia – Tarragona – Barcelona || Raudtee || Ehitamine aastatel 2014–2020

Barcelona || Sadam || Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga

Barcelona – Perpignan || Raudtee || Piiriülene lõik, tööd käivad, uus liin ehitatakse lõplikult välja aastaks 2015, olemasoleva liini uuendamine

Perpignan – Montpellier || Raudtee || Ümbersõit Nîmes'i – Montpellier liinil hakkab tööle 2017. aastal, Montpellier – Perpignani liinil 2020. aastal

Lyon – Torino || Raudtee || Piiriülene lõik, põhitunneliga seotud töid alustatakse enne 2020. aastat; juurdepääsuteedega seotud uuringud

Milano - Brescia || Raudtee || Osalisene uuendamine, osaliselt uus kiirraudteeliin

Brescia – Venezia – Trieste || Raudtee || mitmel lõigul alustatakse töid enne 2014. aastat

Milano – Mantova – Venezia – Trieste || Siseveed || Uuringud, uuendamine ja tööd

Trieste – Divača || Raudtee || Uuringud käivad ja osaline uuendamine; piiriülese lõigu väljaehitamine mitte enne 2020. aastat

Koper – Divača – Ljubljana – Maribor || Raudtee || Uuringud ja uuendamine / osaliselt uus liin

Ljubljana sõlm || Raudtee || Ljubljana raudteesõlm, sh mitmeliigilise transpordin platvorm raudtee ühendamine lennuväljaga

Maribor – Zalalövö || Raudtee || Piiriülene lõik: uuringud, töid alustatakse enne 2020. aastat

Boba– Szekesferhervar || Raudtee || Uuendamine

Budapest – Miskolc – Ukraina piir || Raudtee || Uuendamine

4. Hamburg – Rostock – Burgas /Türgi piir – Piraeus – Lefkosia Hamburg / Rostock – Berlin – Praha – Brno – Bratislava – Budapest – Arad – Timişoara – Sofia  Sofia – Burgas / Türgi piir Sofia – Thessaloniki – Piraeus – Limassol – Lefkosia

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Dresden – Praha || Raudtee || Kiirraudteega seotud uuringud

Prague || Raudtee || Uuendamine, kaubavedude ümbersõit; raudtee ühendamine lennuväljaga

Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice || Siseveed || Elbe veetee uuendamine

Děčíni lüüsid || Siseveed || Uuringud

Breclav – Bratislava || Raudtee || Piiriülene lõik, uuendamine

Bratislava – Hegyeshalom || Raudtee || Piiriülene lõk, uuendamine

Budapest – Arad – Timişoara – Calafat || Raudtee || Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib

Vidin – Sofia – Burgas / Türgi piir Sofia – Thessaloniki – Athens/Piraeus || Raudtee || Uuringud ja tööd liinil Vidin – Sofia – Thessaloniki; liini Sofia – Burgas / Türgi piir uuendamine

Athens/Piraeus – Limassol || Meremagistraalid || Sadama läbilaskevõime ja sisemaaühendused

Limassol – Lefkosia || Sadamad, mitmeliigilise transpordi platvormid || Transpordiliikidevahelise ühenduse uuendamine

5. Helsinki – Valletta Helsinki – Turku – Stockholm – Malmö – København – Fehmarn – Hamburg – Hannover Bremen – Hannover – Nürnberg – München – Brenner – Verona – Bologna – Roma – Napoli – Bari Napoli – Palermo – Valletta

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Kotka/Hamina – Helsinki || Sadam, raudtee || Sadama ühendamine sisemaaga, raudtee uuendamine

Helsinki || Raudtee || Lennuvälja ühendamine raudteega

Vene piir – Helsinki || Raudtee || Tööd käivad

Turku – Stockholm || Sadamad, meremagistraalid || Sadama ühendamine sisemaaga, jäämurdevõimekus

Stockholm – Malmö (Põhjamaade kolmnurk) || Raudtee || Tööd käivad teatavatel lõikudel

Fehmarn || Raudtee || Uuringud käivad, Fehmarni vöötme püsiühenduse ehitamine 2014.–2020. aastal

København – Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed || Raudtee || Taani juurdepääsuteed ehitatakse lõplikult välja 2020. aastaks, Saksamaa juurdepääsuteed ehitatakse välja kahes etapis (2020–2027)

Hamburg/Bremen – Hannover || Raudtee || Tööd algavad enne 2020. aastat

München – Wörgl || Raudtee || Juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule: uuringud

Brenneri baastunnel || Raudtee || Uuringud ja tööd

Fortezza – Verona || Raudtee || Uuringud ja tööd

Napoli – Bari || Raudtee || Uuringud ja tööd

Napoli – Reggio Calabria || Raudtee || Uuendamine

Messina – Palermo || Raudtee || Uuendamine (järelejäänud lõigud)

Palermo – Valletta || Sadamad, meremagistraalid || Sadamate ühendamine sisemaaga

Valletta – Marsaxlokk || Sadam, lennuväli || Võetakse kasutusele liikluskorraldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine

6. Genova – Rotterdam Genova – Milano/Novara – Simplon/Lötschberg/Gotthard – Basel – Mannheim – Köln Köln– Düsseldorf – Rotterdam/Amsterdam Köln– Liège – Bruxelles/Brussel– Zeebrugge

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Genova – Milano/Novara – Šveitsi piir || Raudtee || Uuringud; tööd algavad enne 2020. aastat

Basel – Rotterdam/Amsterdam/Antwerpen || Siseveed || Uuendamine

Karlsruhe – Basel || Raudtee || Tööd lõpetatakse 2020. aasta lõpuks

Frankfurt – Mannheim || Raudtee || Uuringud käivad

Zevenaar – Emmerich – Oberhausen || Raudtee || Tööd lõpetatakse 2017. aastaks

Zeebrugge || Sadam || Lüüsid: uuringud käivad

7. Lisboa - Strasbourg Sines / Lisboa – Madrid – Valladolid Lisboa – Aveiro – Oporto Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bordeaux – Paris – Mannheim/Strasbourg

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Kiire raudtee Sines/Lisboa – Madrid || Raudtee, sadamad || Uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Sines/Lissaboni sadamas

Kiirraudteeliin Porto – Lisboa || Raudtee || Uuringud käivad

Raudteeühendus Aveiro – Hispaania || Raudtee || Piiriülene lõik: tööd käivad

Raudteeühendus Bergara – San Sebastián – Bayonne || Raudtee || Valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks

Bayonne – Bordeaux || Raudtee || Käib avalik arutelu

Tours – Bordeaux || Raudtee || Tööd käivad

Paris || Raudtee || Kiirraudteeliini lõunapoolme ümbersõit

Baudrecourt – Mannheim || Raudtee || Uuendamine

Baudrecourt – Strasbourg || Raudtee || Tööd käivad ja peaksid lõppema 2016. aastal

8. Dublin – London – Paris – Brussel/Bruxelles Belfast – Dublin – Holyhead – Birmingham

Glasgow/Edinburgh – Birmingham

Birmingham – London – Lille – Brussel/Bruxelles Dublin/Cork/Southampton – Le Havre – Paris London – Dover – Calais – Paris

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Dublin – Belfast || Raudtee || uuendamine; Dublini ühendused (DART)

Glasgow – Edinburgh || Raudtee || Uuendamine

Kiirliin 2 (High Speed 2) || Raudtee || Uuringud

Swansea – Cardiff – Bristol – London || Raudtee || Uuendamine

Dublin, Cork, Southampton, Le Havre || Sadamad || Sisemaaühendused

Le Havre – Paris || Siseveed || Uuendamine

Le Havre – Paris || Raudtee || Uuringud

Calais – Paris || Raudtee || Esialgsed uuringud

9. Amsterdam – Basel/Lyon – Marseille Amsterdam – Rotterdam – Antwerp – Brussel/Bruxelles – Luxembourg Luxembourg – Dijon – Lyon Luxembourg – Strasbourg – Basel

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Maas || Siseveed || Uuendamine

Albertkanaal || Siseveed || Uuendamine

Terneuzen || Meri || Lüüsid: uuringud käivad

Terneuzen – Gent || Siseveed || Uuringud, uuendamine

Antwerp || Meri, sadam || Lüüsid: uuringud käivad, sadam: sisemaaühendused

Seine’i – Escaut’ kanal || Siseveed || Projekteerimine lõpetatud, käivitatud konkurentsi käsitlev dialoog, lõplik väljaehitamine 2018. aastaks

Valloonia veeteede uuendamine || Siseveed || Uuringud, uuendamine

Brussel/Bruxelles – Luxembourg - Strasbourg || Raudtee || Tööd käivad

Strasbourg – Mulhouse – Basel || Raudtee || Uuendamine

Raudteeühendus Luxembourg – Dijon – Lyon (Rhein – Rhône’i kiirraudtee) || Raudtee || Uuringud ja tööd

Lyon || Raudtee || Idapoolne ümbersõit: uuringud ja tööd

Saône’i – Moselle’i/Rheini kanal || Siseveed || Esialgsed uuringud käivad

Rhône || Siseveed || Uuendamine

10. Strasbourg'i – Doonau koridor Strasbourg – Stuttgart – München – Wels/Linz Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz Wels/Linz – Wien – Budapest – Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta - Sulina

Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava

Raudteeühendus Strasbourg – Kehl Appenweier || Raudtee || Appenweieri ühendustega seotud tööd

Karlsruhe – Stuttgart – München || Raudtee || Uuringud ja tööd käivad

München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg || Raudtee || Uuringud ja tööd käivad

Salzburg – Wels || Raudtee || Uuringud

Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels || Raudtee || Uuringud; tööd osaliselt käivad

Raudteeühendus Wels – Wien || Raudtee || Ehitatakse lõplikult välja eeldatavasti 2017. aastaks

Wien – Budapest || Raudtee || Ungari kiirliinidega seotud uuringud

Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta || Raudtee || Teatavate lõikude uuendamine; kiirliinidega seotud uuringud

Main – Maini-Doonau kanal – Doonau || Siseveed || Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesaamad: sisemaaühendused

Constanta || sadam || Sisemaaühendused

b) Põhivõrgu muud lõigud

Sofiast endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi piirini || Piiriülene || Raudtee || Uuringud käivad

Sofiast Serbia piirini || Piiriülene || Raudtee || Uuringud käivad

Timişoara – Serbia piir || Piiriülene || Raudtee || Uuringud käivad

München – Praha || Piiriülene || Raudtee || Uuringud

Nürnberg – Praha || Piiriülene || Raudtee || Uuringud

Wrocław – Dresden || Piiriülene || Raudtee || Uuendamine

Wroclaw – Praha || Piiriülene || Raudtee || Uuringud

Graz – Maribor – Pragersko || Piiriülene || Raudtee || Uuringud

Botnia koridor: Lulea – Oulu || Piiriülene || Raudtee || Uuringud ja tööd

Loode-Hispaania ja Portugal || Kitsaskoht || Raudtee || Tööd käivad

Frankfurt – Fulda – Erfurt – Berliin || Kitsaskoht || Raudtee || Uuringud

Halle – Leipzig – Nürnberg || Kitsaskoht || Raudtee || Tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks

Rail Egnathia || Kitsaskoht || Raudtee || Uuringud käivad

Siseveetee Dunkerque – Lille || Kitsaskoht || Siseveed || Uuringud käivad

Paralleelne kiirraudteeliin Paris – Lyon || Kitsaskoht || Raudtee || Esialgsed uuringud käivad

Sundsvall – Umea – Lulea || Kitsaskoht || Raudtee || Uuringud ja tööd

Malmö – Göteborg || Muu põhivõrk || Raudtee || Tööd

Botnia – Kiruna – Norra piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud ja tööd

Raudteeühendus Shannon – Cork – Dublin || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud käivad

Raudteeühendus Wilhelmshavenisse ja Bremerhavenisse || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud käivad

Zilina – Ukraina piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine

Ventspils – Riga – Venemaa piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine

Klaipeda – Kaunas – Vilnius – Valgevene piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine, ühendus lennuväljaga

Katowice – Wroclaw – Saksamaa piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine

Marseille – Toulon – Nice – Itaalia piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Kiirliinidega seotud uuringud

Bordeaux – Toulouse || Muu põhivõrk || Raudtee || Kiirliinidega seotud uuringud

Tampere – Oulu || Muu põhivõrk || Raudtee || Lõikude uuendamine

Pamplona – Zaragoza – Sagunto || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud ja tööd

II OSA. ENERGIASEKTORI PRIORITEETSETE KORIDORIDE JA ALADE LOETELU

a) Prioriteetsed koridorid

|| Eesmärk || Asjaomased liikmesriigid

1. Põhjamere elektrivõrk (NSOG) || Arendada Põhjameres, Iiri meres, La Manche'i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paiknevat integreeritud elektrivõrku elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks || Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik

2. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas || Arendada kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelisi ühendusi ja ühendusi Vahemere-äärsete kolmandate riikidega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks || Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik

3. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas || Suurendada Lääne-Euroopa põhja-lõunasuunaliste gaasivoogude võrkudevahelise ühendamise võimsust tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks || Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik

4. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Tugevdada põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalisi ühendusi ja siseliine siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks || Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

5. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Tugevdada Läänemere piirkonna ning Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna ühendatud gaasivõrke eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks || Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

6. Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava || Arendada välja Läänemeremaade võrkudevahelised ühendused ja vastavalt täiustada riigisiseseid võrgutaristuid, et kõrvaldada Läänemeremaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud || Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

7. Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava || Taristu loomine, et kõrvaldada Läänemeremaade ja Soome eraldatus, nende sõltuvus ühest tarnijast ning mitmekesistada gaasitarneid Läänemere piirkonnas || Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

8. Lõunapoolne gaasikoridor || Gaasi ülekandmine liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid || Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

b) Prioriteetsed valdkonnad

|| Eesmärk || Asjaomased liikmesriigid

Nutivõrkude kasutuselevõtt || Nutivõrgu tehnoloogia kiirem kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus || Kõik

Elektrikiirteed || Esimeste elektrikiirteede rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem || Kõik

Riikidevaheline CO2 transpordivõrk || Liikmesriikidevahelise CO2-transporditaristu ehitamise ettevalmistamine, et koguda ja säilitada CO2 || Kõik

III OSA. TELEKOMMUNIKATSIOONISEKTORI TOETUSMEETMETE EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD PRIORITEEDID JA VALDKONNAD

a) Horisontaalprioriteedid

Innovaatiline juhtimine, kaardistamine ja teenused || Tehnilise abi ja projekti kordamise meetmed, kui need on vajalikud kasutuselevõtuks ja juhtimiseks, hõlmavad projektide ja investeeringute kavandamist ning teostatavusuuringuid. Üleeuroopalise lairibataristu kaardistamine, et arendada asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ja dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne. Keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet.

Toetusmeetmed ja muud tehnilise abi meetmed || Meetmed, mis on vajalikud ühishuviprojektide rakendamise ettevalmistamiseks, või seda toetavad meetmed, sh ettevalmistavad, teostatavus-, hindamis- ja kinnitavad uuringud, ning muud tehnilise abi meetmed, sh meetme täielikule kindlaksmääramisele ja väljaarendamisele eelnevad meetmed.

b) Lairibavõrgud

Kõnealuses valdkonnas aitab aruka ja kaasava majanduskasvu saavutamisele kaasa tasakaalustatud ja geograafiliselt mitmekesine lairibaprojektide pakett, sh projektid, millega nähakse ette lairibaühendus kiirusega 30Mbp/s ja kiirem kui 100Mbp/s, ning linnalähedasi ja maapiirkondi hõlmavad projektid, et saavutada rahuldav lairibaühendus kõikides liikmesriikides.

Toetusmeetmete iseloomustus || Kirjeldus

Lairibavõrkude valdkonnas võetakse järgmisi toetusmeetmeid: || investeeringud lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk pakkuda kõigile internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s; või

investeeringud lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk ja pakkuda vähemalt pooltele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele;

Lairibavaldkonna toetusmeetmed sisaldavad eelkõige üht või mitut järgmist elementi: || passiivse füüsilise taristu kasutuselevõtt või passiivse ja aktiivse füüsilise taristu ning lisataristu elementide kombinatsiooni kasutuselevõtt, mida täiendatakse sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega;

seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoonesisene juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid;

lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude vahelise potentsiaalse koostoime rakendamine.

c) Digitaalteenuste taristud

Digitaalteenuste taristute valdkonnas rahastatakse järgmisi toetusmeetmeid.

Digitaalteenus || Kirjeldus

Üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused liikmesriikide haldusasutustele || Avalik üleeuroopaline teenuste magistraaltaristu pakub ülikiiret ühendust ja ühenduvust ELi avaliku sektorite asutuste vahel sellistes valdkondades nagu avalik haldus, kultuur, haridus ja tervishoid.

E-valitsuse teenuste piiriülene osutamine || Standarditud, piiriülesed ja kasutajasõbralikud teabevahetusplatvormid suurendavad nii majanduse kui ka avaliku sektori tõhusust ning aitavad luua ühtse turu. Tänu sellistele platvormidele on võimalik korraldada elektroonilisi hankeid, osutada tervishoiuteenuseid internetipõhiselt, äriühingutel esitada standardaruandeid, vahetada õigusteavet elektrooniliselt, osutada e-valitsuse teenuseid ettevõtjatele, sh üleeuroopaline võimalus registreerida äriühing internetis.

Juurdepääs avaliku sektori teabele ja mitmekeelsetele teenustele || Euroopa kultuuriressursside mahukate kogude digitaliseerimine ja kolmandate isikute poolt korduskasutamise soodustamine. Täielik juurdepääs ELi avaliku sektori valduses oleva avalikustatava teabe korduskasutamisele aastaks 2020. ELi ettevõtjate võimalus pakkuda oma keeles sidusteenuseid, mis on hõlpsalt kättesaadavad ja kasutatavad kõikides ELi keeltes.

Ohutus ja turvalisus || Jagatud andmetöötlusseadmed, andmebaasid ja tarkvaravahendid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks, sh seksuaalse kuritarvitamisega seotud infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetav tegevus. Arendatakse välja ja võetakse kasutusele elutähtsad infotaristud, sh teabevahetuskanalid ja -platvormid, et tõhustada valmisolekut, teabe jagamist, koordineeritud tegutsemist ning olukordade lahendamist kogu ELis.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste kasutamine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamisel || Arukate energiateenuste puhul kasutatakse kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et rahuldada kodanike (kes võivad olla nii energiatootjad kui ka -tarbijad), energiatarnijate ja riigiasutuste vajadusi.

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[48]) struktuurile

06      Liikuvus ja transport

32      Energeetika

09      Infoühiskond ja meedia

13      Regionaalpoliitika

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[49]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Rubriik 1        Arukas ja kaasav majanduskasv

Euroopa ühendamise rahastuga soovitakse saavutada järgmised üldeesmärgid energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris:

a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet;

b) võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %, suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Euroopa Ühendamise Rahastule on seatud energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris järgmised erieesmärgid.

1.       Transpordivaldkonnas:

a)       kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine;

b)       säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis;

c)       transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime, ohutuse ja turvalisuse suurendamine.

2.       Energiavaldkonnas:

a)       energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh selle tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks;

b)       liidu varustuskindluse suurendamine;

c)       säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud.

3.       Telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas:

a)       kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seas;

b)       avalike elektrooniliste teenuste omavahelise ühendamise ja koostalitluse ning sellistele võrkudele juurdepääsu tagamine.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

06 03

32 03

09 03

13 14

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Üldine sotsiaalmajanduslik ja keskkonnamõju

Euroopa Ühendamise Rahastu edukas rakendamine kiirendab hästi toimiva taristu arengut ELis transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas, aidates sellega kaasa ELi 2020. aasta strateegiaga seotud energia- ja kliimamuutustealaste eesmärkide saavutamisele ja ELis jätkusuutliku konkurentsivõime saavutamisele. Euroopa Ühendamise Rahastu üldeeskirjades edendatakse meetmete rakendamist ning innustatakse maksimaalselt suurendama ELi eelarveeraldisi projektidele era- ja avaliku sektori investeeringute leidmiseks. ELi eraldiste arvelt loodud rahastamisvahendite abil saab Euroopale olulistesse taristutesse investeerimisest Euroopast ja mujalt pärit institutsiooniliste investorite jaoks atraktiivne investeerimisvara.

Mõju eri sektoritele

Transport

Üleeuroopalise transpordi põhivõrgu koridoride kiirendatud rakendamine aitab kaasa liidu paremale kaetusele transporditaristuga, ümbersuunamisele ja intermodaalsusele. Võrgu osaks olevate innovaatiliste info- ja juhtimissüsteemidega toetatakse logistilisi funktsioone, intermodaalset integratsiooni ja jätkusuutlikku tegevust konkurentsivõimeliste transpordiahelate loomiseks, mis vastavad kasutajate vajadustele. Transpordisüsteemi tõhusus paraneb, oluliselt vähenevad ummikud ja sõidule kuluv aeg.

Energia

Prioriteetsete energiataristute koridoride ja alade arendamine ja ehitamine, millega muu hulgas soodustatakse:

–        taastuvate energiaallikate ulatuslikku kasutuselevõttu;

–        ülekandmise optimeerimist ELi tasandil;

–        varustuskindlust.

Telekommunikatsioon

–        Suureneb kodanike arv, kellel on juurdepääs lairibainternetile;

–        koostalitlusvõimeliste digitaalteenuste taristute kättesaadavus, eelkõige arukate elektrijaotusteenuste kättesaadavus;

–        era- ja avaliku sektori investeeringute kaasamine digitaalsetesse taristutesse.

IKT osas nähtub OECD uuringust, et järgmisel viiel aastal vastab 10 % võrra kõrgemale lairiba kasutuselevõtu määrale tootlikkuse suurenemine 1,5 % võrra igal aastal[50].

Euroopa Komisjoni metauuringu hinnangul luuakse kogu Euroopa modernse ja kiire lairibaga ühendamisega ELi 27 liikmesriigis juurde umbes 3,99 miljonit töökohta. Analüüsist nähtub ka, et keskmiselt suurendab lairibaühendusse investeerimine SKPd 7,03 % võrra. See tõstaks ELi 27 liikmesriigi SKP 862,47 miljardi euroni. Lisaks viidatakse OECD uuringus[51], et valitsustele tasuks avatud juurdepääsuga nn kakspunkti kiudoptilise võrgu täielik riiklik rahastamine ära kümne aastaga.

1.4.4.   Ülevaade sihtidest ja eesmärkidest

Transport

Üldeesmärk 1 || Aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele

Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk 2020

Avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht || || Kogu TEN-T võrku investeeritud 280 miljardit eurot, millest 140 miljardit eurot on investeeritud põhivõrku || Kogu TEN-T võrku investeeritud 500 miljardit eurot, millest 250 miljardit eurot on investeeritud põhivõrku

Käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht || || Kogu TEN-T võrku on tehtud 15 miljardi euro ulatuses erainvesteeringuid || Kogu TEN-T võrku on tehtud 40 miljardi euro ulatuses erainvesteeringuid

Üldeesmärk 2 || ELil 20-20-20 eesmärkide saavutamise võimaldamine

Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk

Kasvuhoonegaaside heidete vähendamine || (*) || (*) || (*)

Energiatõhususe suurendamine || (*) || (*) || (*)

Taastuva energia osakaal || (*) || (*) || (*)

(*) Andmeid ei ole võimalik praegu esitada, kuna metoodika on veel välja töötamata.

Erieesmärk 1 − transport || Kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk

Uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste arv || Raudteed: 36 (vaja parandada) || 6 || 14

Transpordimarsruutidel kõrvaldatud kitsaskohad || Raudteed: 30 (vaja eemaldada) Siseveed: 14 || 4 1 || 10 3

Erieesmärk 2 − transport || Säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk 2020

TEN-T tavaraudteevõrgu pikkus EL 27s (km) || 81230 (2005) || 74071 || 71490

TEN-T kiirraudteevõrgu pikkus EL 27s (km) || 10733 (2010) || 20022 || 23198

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine || (*) || (*) || (*)

Energiatõhususe suurendamine || (*) || (*) || (*)

(*) Andmeid ei ole võimalik praegu esitada, kuna metoodika on veel välja töötamata.

Erieesmärk 3 − transport || Transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus (juba olemasolevad ühendused) || Siht 2017 || Eesmärk

Raudteevõrguga ühendatud sadamate arv (kokku 82st sadamast) || 27 || 41 || 54

Raudteevõrguga ühendatud lennuväljade arv (kokku 37st lennuväljast) || 12 || 18 || 24

Energia

Üldeesmärk 1 || Aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele

Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk

Avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht || 0 || 200 miljardit eurot || 200 miljardit eurot

Selliste avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht, mida rahastatakse Euroopa Ühendamise Rahastust || 0 || 30−60 miljardit eurot || 30−60 miljardit eurot

Üldeesmärk 2 || ELil 20-20-20 eesmärkide saavutamise võimaldamine

Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine || (*) || (*) || (*)

Energiatõhususe suurendamine || Energia kokkuhoid umbes 6 % võrreldes baasstsenaariumiga (praeguse olukorra jätkumine (business as usual)) || Energia kokkuhoid 14 % võrra võrreldes BAUga || Energia kokkuhoid 20 % võrra

Taastuva energia osakaal || Taastuvate energiaallikate osakaal lõplikus energiatarbimises 10 % || Taastuvate energiaallikate osakaal lõplikus energiatarbimises 15 % || Taastuvate energiaallikate osakaal lõplikus energiatarbimises 20 %

(*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes sätestatud metoodika rakendamist.

Erieesmärk 1 − energia || Energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht || Eesmärk

Liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti tõhusalt kõrvaldavate projektide arv || (*) || (*) || (*)

(*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes sätestatud metoodika rakendamist.

Erieesmärk 2 − energia || Liidu varustuskindluse suurendamine

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk

Süsteemi vastupidavuse paranemine || Gaas: N-1 (9 liikmesriiki ei vasta N-1-le) || Gaas: Kõik EL 27 liikmesriigid vastavad N-1-le || Gaas: Kõik EL 27 liikmesriigid vastavad 100 % N-1-le

Süsteemi talitluskindlus || (*) || (*) || (*)

Tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arv || Lisaks veeldatud maagaasile 3 olulist gaasiallikat ELi jaoks || || Lisaks veeldatud maagaasile minimaalselt 5 olulist gaasiallikat ELi jaoks

(*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes sätestatud metoodika rakendamist.

Erieesmärk 3 − energia || Säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk

Põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulk || (*) || (*) || (*)

Selliste CO2-heitkoguste summa, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele || (*) || (*) || (*)

(*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes sätestatud metoodika rakendamist.

Telekommunikatsioon

Üldeesmärk 1 || Aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele

Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk

Kiiresse ja ülikiiresse lairibainternetti tehtud erainvesteeringute maht[52] || || || Erainvesteeringute prognoos perioodiks 2011−2020: kuni 50 miljardit eurot (Investeerimisvajadus aastani 2020: 270 miljardit eurot)

Euroopa Ühendamise Rahastust rahastatud kiire ja ülikiire lairibainterneti ühishuviprojektidesse tehtud avaliku ja erasektori investeeringute maht[53] || 0 || 16,4 miljardit eurot || 2020: 45,5 miljardit eurot[54]

Erieesmärk 1 − IKT || Kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk

Kiire lairibaühenduse katvusmäär (≥30 Mbs) || Detsember 2010: 28,7 % leibkondadest || 2017: 60 % || 2020: 100 %

Kiirust 100 Mbs ületavate ühenduste kasutamise määr || Detsember 2010: <1 % || 2017: 20 % || 2020: 50 %

Erieesmärk 2 − IKT || Avalike elektrooniliste teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlus ning juurdepääs sellistele võrkudele

Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk

Avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate arv[55] || 2010: 41,2 % kodanikest ja 75,7 % ettevõtjatest || 2017: 50 % kodanikest ja 85 % ettevõtjatest || 2020: 60 % kodanikest ja 100 % ettevõtjatest

Avalike teenuste piiriülene kättesaadavus[56] || Puudub || 80 % || 2020: 100 %

1.4.5. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Euroopa Ühendamise Rahastu tulemuslikkust hinnatakse järgmiste üldiste tulemusnäitajatega.

a)       Üldeesmärgi a saavutamist mõõdetakse avaliku ja erasektori investeeringute mahuga ühishuviprojektidesse, eelkõige avaliku ja erasektori investeeringute mahuga ühishuviprojektidesse, mis on realiseerunud tänu Euroopa Ühendamise Rahastu määruse kohastele rahastamisvahenditele.

b)       Üldeesmärgi b saavutamist mõõdetakse kasvuhoonegaaside heidete vähenemise, energiatõhususe ning taastuvenergia osakaalu suurenemisega 2020. aastaks. Euroopa Ühendamise Rahastu tulemuslikkust hinnatakse ka järgmiste sektorispetsiifiliste tulemusnäitajatega.

1.       Transpordi valdkonnas:

a)       erieesmärgi b saavutamist mõõdetakse uute ja paremate piiriüleste ühenduste arvu ja TEN-T raudteede ning siseveeteede kitsaskohtade kõrvaldamisega, mida on toetatud Euroopa Ühendamise Rahastust;

b)       erieesmärgi b saavutamist mõõdetakse raudteevõrkude pikkusega EL 27s ning kiirraudteevõrkude pikkusega EL 27s;

c)       erieesmärgi c saavutamist mõõdetakse raudteega ühendatud sadamate ja lennujaamade arvuga.

2.       Energiavaldkonnas:

a)       erieesmärgi a saavutamist mõõdetakse projektide arvuga, mis tõhusalt seovad vastastikku liikmesriikide võrgud ja kõrvaldavad kitsaskohad;

b)       erieesmärgi b saavutamist mõõdetakse süsteemi vastupanuvõime tekkimisega ja süsteemi toimimise kindlusega ning ka tarneallikate, samaväärsete tarnevõimaluste ja marsruutide mitmekesistamisega;

c)       erieesmärgi c saavutamist mõõdetakse taastuvenergia ülekandmisega tootja juurest peamistesse tarbimiskeskustesse ja energia säilituskohtadesse ning Euroopa Ühendamise Rahastu toetatud projektide teostamise abil ennetatud CO2-heidete kogusega.

3.       Telekommunikatsiooni valdkonnas:

a)       erieesmärgi a saavutamist mõõdetakse kiire ja ülikiire lairibaühendusega kaetuse taseme ja leibkondade arvuga, kes on tellinud rohkem kui 100 Mbs lairibaühenduse;

b)       Erieemärgi b saavutamist mõõdetakse kodanike ja ettevõtjate osakaaluga, kes kasutavad elektroonilisi avalikke teenuseid ning selliste teenuste piiriülese kättesaadavusega.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Vt seletuskirja vajaduste kohta

Sihtelanikkond: kogu EL

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (vt ka seletuskirja punkt 2.3)

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” („mitmeaastase finantsraamistiku ehk MFR teatis”), mis on komisjoni põhiseisukoht liidu rahastamise suhtes aastatel 2014–2020. Teatis keskendub põhiliselt üleeuroopaliste prioriteetide rahastusele, mis pakuvad ELi kodanikele tõelist lisaväärtust. MFRiga kaetud programmid ja vahendid on ümber kujundatud, tagamaks, et nende väljundid ja mõju aitavad saavutada ELi põhilisi poliitilisi eesmärke. Muu hulgas on MFRi kaasajastatud, paigutades vahendeid ümber prioriteetsetesse valdkondadesse, millest üks on üleeuroopaline taristu.

MFRi teatises rõhutati, et täielikult toimiv ühisturg sõltub modernsest hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas. See nõuab nii riikliku kui ka erasektori märkimisväärseid investeeringuid. Hinnanguliselt on üleeuroopaliste energiavõrkude loomiseks vaja ligikaudu 200 miljardit eurot ning aastatel 2014−2020 tuleb üleeuroopalisse transpordivõrku investeerida 500 miljardit eurot ja IKTsse rohkem kui 250 miljardit eurot.

Kuigi siseturul on võimalik teha enamik vajalikke investeeringuid, rõhutati MFRi teatises asjaolu, et ELi eelarve on lisaväärtus, millega kindlustatakse selliste üleeuroopaliste projektide rahastamine, mis ühendavad keskust ja äärealasid ning pakuvad üldist huvi. Kogemus on näidanud, et riigisisene kavandamise kese ei sea piisavalt oluliseks mitut riiki hõlmavaid, piiriüleseid investeeringuid, et anda ühisturule sellele vajalik taristu. Lisaks on majandus- ja finantskriisi lõpus era- ja avalike rahastusallikate piirangud loonud märkimisväärse ebakindluse selles osas, milliseid investeeringuid vajatakse. Kõik valusamini peaks see puudutama muu hulgas üleeuroopalise tähtsusega projekte, mis nõuavad eriti suuri ja pikaajalisi investeeringuid oma suurema tehnilise keerukuse ja piiriülese kooskõlastamisvajaduste tõttu. Selle tühiku täitmiseks tuleb leida lisalahendusi, mis kapitali- ja pangandusturu abil päästaks valla erakapitali ja taastaks stabiilse rahastusvood. ELi rahaliste vahenditega peaks kaasnema turu dünaamiline areng, pakkudes motivatsiooni, selle asemel, et asendada turu osalemine taristu rahastusel. Muu hulgas, nagu rõhutati ka eelarve läbivaatamist käsitlevas teatises, oleks just ELi eelarve parim võimalus täita liikmesriikide poolt jäetud tühikut.

Selleks rahastab Euroopa Ühendamise Rahastu projekte, millel on ELi jaoks tõeline lisaväärtus, sealhulgas piiriüleseid projekte, kitsaskohti käsitlevaid projekte või projekte, mis annavad ulatuslikku üleeuroopalist kasu.

Võttes arvesse vajalike investeeringute suurust, annavad ELi rahastusvahendid, eriti innovatiivsed rahastusvahendid oma panuse erasektori vajalikule kaasamisele, et kiirendada üleeuroopaliste taristute väljaehitamist.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Mitmeaastases finantsraamistikus 2007−2013 nähti ette rida programme taristute rahastuseks transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonnas, sealhulgas TEN-T programm, TEN-E programm, CIP ICT SPS, ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava ja Marco Polo.

Nende programmide järelhindamised on näidanud, et kõigis kolmes sektoris on ELi rahastusabi etendanud olulist tugirolli, toetades taristu arendamist. Samas on nad rõhutanud, et TENi rahastuse varasem poliitika ei ole olnud piisav, et parandada turu/regulatiivseid ebaõnnestumisi, mis määravad praeguse olukorra ja aitavad anda rahale suuremat väärtust.

Taristu arendamine on kannatanud programmide ja rahastusvahendite killustumise all ning praeguste rahastustingimuste märkimisväärse heterogeensuse all, nii kolme taristu vahel kui ka sees, mis tekitab kattuvust, piiranguid rahastusel ja ebapiisavat koostoimet. Erinevad kõlblikkuse ja haldusreeglid ning kattuvad eesmärgid, kuid lõdvalt koordineeritud või sageli lausa kooskõlastamata prioriteedid raskendavad rahastustoetuse elluviimist ja vähendavad tõhusust. Erinevate rahastusallikate olemasolu samas valdkonnas tekitab ka „rahastuse ostlemist”, kus püütakse uuesti esitada sama projekti ettepanekut, kui seda ühe programmi sees ei aktsepteerita.

Ühtlasi saaks asjaomastes valdkondades üleeuroopalist taristut veelgi paremini toetada järgmisel viisil.

- Keskendumine üleeuroopalist lisaväärtust andvatele projektidele, nimelt piiriülestele projektidele, kitsaskohti käsitlevatele projektidele või üleeuroopalist kasu andvatele projektidele, mis kasutavad kahe või enama valdkonna koostoimet.

- ELi rahastuse võimendamise tõhustamine: sageli on tõhusad kaasrahastuse määrad liiga väikesed, et käivitada projektide arendamist.

- Erasektori täiendava kaasamise soodustamine rahastusvahendite kasutamisega lisaks toetustele, mis on näiteks RSFFi puhul tõestanud oma tõhusust ja efektiivsust.

- Rahastusreeglite ja ‑korra lihtsustamine.

Euroopa Ühendamise Rahastu ühendab kolme valdkonna rahastusvahendeid, mis võimaldab paremini lahendada eespoolmainitud killustumise puudujääke, määratleb selgelt rahastuseesmärgid, pakub välja paremini suunatud rahastusmäärad ja laiendab rahastusvahendite komplekti, pakkudes välja uusi rahastusvahendeid, et julgustada rahastuse suurendamist erasektorist.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euroopa Ühendamise Rahastu sisemine kooskõla

Euroopa Ühendamise Rahastu määrus peab leidma tasakaalu vajaduse vahel ühelt poolt lihtsustada ja joondada rahastusreegleid ja ‑tingimusi ning teiselt poolt austades antud valdkonna poliitilisi eesmärke.

Euroopa Ühendamise Rahastu määruses määratakse tingimused, meetodid ja kord liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele ning selleks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis vastu eraldi suunised kõigi kolme sektori kohta.

Tagatud on täielik kooskõla praeguse ja tulevase finantsraamistikuga. Õigusaktides on ette nähtud erandite tegemine.

Koostoime teiste asjaomaste vahenditega

Väljapakutud algatus on täiesti järjepidev 2011. aasta MFRi teatisega ja sellega kaasneva dokumentatsiooniga. ELi 2020. aasta strateegia, ELi eelarve analüüs, ühisturu seadus ja MFF teatis loovad raamistiku väljapakutud algatustele, mille eesmärgid peegeldavad eespoolnimetatud horisontaalsete poliitikate eesmärke. Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond jätkavad tuum- ja põhjalike transporditaristute, IKT ja energiajaotuse tuum- ja suuremate võrkude rahastust detsentraliseeritud haldamise kaudu.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

· X    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01.01.2014−31.12.2020

· X    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014−2030

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

· Rakendamise käivitumisperiood AAAA−AAAA,

· millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[57]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

· X    rakendusametitele

· X    ühenduste asutatud asutustele[58]

· X    riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

· ¨    isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

X Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Toetused (kõikidele või mõnedele sektoritele, sõltuvalt edasistest otsustest) viiakse ellu olemasolevate või tulevaste rakendusametite poolt.

Lisaks võidakse ülesandeid usaldada Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Investeerimisfondile või muudele finantsasutustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt Eurocontrol), avalikke teenuseid osutavatele asutustele või finantsmääruse artiklis 185 viidatud asutustele (nt ACER) (läbivaadatud finantsmääruse artiklid 200 ja 201).

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus

Käimasolevat programmi jälgitakse Euroopa Ühendamise Rahastu määruse vahehindamise, sealhulgas tulemuslikkusanalüüsi, kaudu. Lisaks sellele viiakse ellu mitmeaastaste tööprogrammide vahekontrolli.

Järelhindamist viiakse ellu tihedas koostöös liikmesriikidega ja abisaajad analüüsivad Euroopa Ühendamise Rahastu tõhusust ja efektiivsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja selle panust ühenduse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidele.

Euroopa Ühendamise Rahastu ettepanek näeb ette ka võimaluse hinnata projektide elluviimise meetodeid ning nende rakendamise mõju, hindamaks kas eesmärgid, sealhulgas keskkonnakaitsealased eesmärgid, on saavutatud.

Meetmete tasandil koostavad abisaajad regulaarselt ja lepingute/otsuste tingimuste põhjal aruandeid elluviidatavate meetmete kohta. Euroopa Ühendamise Rahastu määrus näeb lisaks ette võimaluse nõuda liikmesriikidelt meetmete ja seotud projektide erihindamist.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

- projektide elluviimisega viivitamine

- ELi rahastusabi võimalik väärkasutamine abisaajate poolt

- ebapiisav rahastusvahendite kasutamine siseturul

- turutingimuste muutmine aja jooksul

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Euroopa Ühendamise Rahastu viib põhiliselt ellu komisjon tsentraliseeritud vahetu ja kaudse haldamise teel. Ette võidakse näha ühishalduse juhtumeid. Selles osas, mis käsitleb toetuste sisekontrollisüsteemi põhielemente, toimub toetuste ettepanekute valiku ja hindamiskord (eelkontroll), tehniliste ja rahaliste tehingute kontrollimine projektide haldamise ajal abisaajate aruannete ja järelauditite alusel.

Toetuste kontrollimeetodite osas ei nähta ette suuri muutusi. Meie hinnangul hakkab Euroopa Ühendamise Rahastu jagama sarnaseid riskitunnuseid ja sarnast kontrollistrateegiat. Seetõttu me hindame, et oodatava mittevastavuse tase on sarnane TEN-TEA kogemusega TEN-T projektide haldamisel järgmiselt.

Auditite proovimetoodika põhineb osaliselt juhuslikul, osaliselt riskipõhisel lähenemisel. Avastatud veamäärad (soovituslikud finantskohandamised kui % sooritatud maksetest) oli alla 1 % 2009. aastal ja 2010. aastal. Seda võib teatud määral omistada kogemuse jagamisele eelkontrolli rahade liikumise diagrammiga (2008. ja 2009. aasta audititest ja pettuse ärahoidmise metoodikast saadud õppesessiooni kaudu). Piiratud suuruse ja ühendatud juhusliku ja riskipõhise auditi näidise tõttu ei saa veamäärasid siiski ekstrapoleerida kõikidele TEN-TEA poolt hallatud projektidele.

Euroopa Ühendamise Rahastu meetmete rakendamise lepingutes ja otsustes nähakse ette järelevalve ja finantskontroll kas komisjoni või komisjoni poolt volitatud esindaja poolt ning Euroopa Kontrollikohtu auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) poolt kohapeal elluviidav kontrollimine, vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (EURATOM, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, sätetele, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta sätetele.

Selles osas, mis käsitleb rahandusvahendite rakendamist, nähakse lepingutes, mis on sõlmitud ükskõik mis asutusega, millele on usaldatud ülesannete elluviimine või muude asjaomaste finantsasustustega, ette, et komisjon ja Euroopa kontrollikoda kasutavad oma volitusi dokumentide, ruumide ja informatsiooni osas, sealhulgas elektroonilisel infokandjal salvestatud, kõikide kolmandate osapoolte poolt, kes on saanud ühenduse rahastust.

2.2.3. Kontrollide laad ja intensiivsus

Ülevaade kontrollidest || Summa miljonites eurodes || Abisaajate arv: tehingud (% kogusummast) || Kontrolli põhjalikkus * (hinnangud 1−4) || Kaetus (% väärtusest)

Meetmete haldamine alates hindamisest kuni järelaudititeni || 371** || 1) kõigi projektide globaalne järelevalve 100 % || 1 || 100 %

2) valitud projektide audit: 5 % || 4 || 10 %

(**) hinnangu aluseks on 9,9 miljonit eurot x 7 x 6, kus:

· 9,9 miljonit eurot vastab TEN-TEA iga aastastele halduskuludele 8 000 miljonit eurot tegevusassigneeringutena

· 7 on MFRi kestvus aastates

· 6 on kordaja, et saavutada Euroopa ühendamise rahastamispakett 50 000 miljonit eurot

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete elluviimisel Euroopa Liidu finantshuvide kaitstus, milleks kohaldatakse pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavaid meetmeid tõhusate kontrollide näol. Rikkumiste avastamisel nõutakse alusetult makstud summad tagasi ning vajadusel rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

Komisjonil ja selle esindajatel ning kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud liidu abirahasid.

Euroopa Pettustevastasel Ametil OLAF on õigus viia läbi sellise rahastamisega vahetult või kaudselt seotud ettevõtjate kohapealseid uuringuid ja kontrolle kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, otsuse või liidu rahastamist käsitleva lepinguga on toimunud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust

Infoühiskonna ja meedia, liikuvuse ja transpordi ning energeetika peadirektoraadid on võtnud vastu või võtavad 2013. aastaks vastu pettusevastased strateegiad ja sellega seotud tegevusplaanid peadirektoraadi tasemel, mis katavad kogu kulutsükli, võttes arvesse rakendatavate meetmete proportsionaalsust, kulusid ja tulusid, nähes ette programmi riskihindamise.

Kolm peadirektoraati tagavad, et nende pettuseriski juhtimise meetodid on suunatud pettuseriskivaldkondade tuvastamisele, võttes arvesse sektoripõhist kulu-tulu analüüsi peadirektoraadi poolt ja Euroopa Pettustevastase Ameti OLAFi pettuse tõkestamise ja riskianalüüsi töö abiga.

Toetus- ja hankelepingud põhinevad tavamallidel, milles nähakse ette üldiselt rakendatavad pettusevastased meetmed.

Projekte elluviivatele töötajatele korraldatakse toetuste haldamise koolitust.

Selles osas, mis käsitleb rahastusvahendeid, peavad rahastusasutused, mis osalevad rahastustoimingute elluviimisel rahastusvahendite alusel, täitma rahapesu takistamise ja terrorismivastase võitluse asjaomaseid nõudeid. Nad ei tohi olla asutatud territooriumidel, mille ametivõimud ei tee ühendusega koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamisel.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

(jooksevhindades)

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number Kirjeldus: üleeuroopalised transpordivõrgud || Liigendatud/liigendamata[59] || EFTA[60] riigid || Kandidaatriigid[61] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 06 03 03 || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1 || 06 01 04 31 || liigendamata || EI || EI || EI || EI

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline panus

Number Kirjeldus: üleeuroopalised energiavõrgud || Liigendatud/liigendamata[62] || EFTA[63] riigid || Kandidaatriigid[64] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 32 03 02 (TEN-E) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1 || 32 01 04 XX || liigendamata || EI || EI || EI || EI

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline panus

Number Kirjeldus: konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm – ICT-PSP || Liigendatud/liigendamata[65] || EFTA[66] riigid || Kandidaatriigid[67] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 09 03 XX || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1 || 09 01 04 XX || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline panus

Number Kirjeldus: ühtekuuluvusfond || Liigendatud/liigendamata[68] || EFTA[69] riigid || Kandidaatriigid[70] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 13 04 02 || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1 || 13 01 04 XX || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.AA.AA.AA] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

Eesmärgiks on üks eelarverida Euroopa Ühendamise Rahastu jaoks, ent see otsustatakse hiljem.

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number 1 || Rubriik: Arukas ja kaasav majanduskasv

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || || || Aasta N[71] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Eelarverea number 06 03 03 || Kulukohustused || (1) || 2427,3 || 2687,5 || 3183,2 || 3471,8 || 4000,5 || 4315,2 || 4401,9 || || 24487,4

Maksed || (2) || 0 || 2099,7 || 2299,7 || 2449,7 || 2599,7 || 2799,7 || 2999,7 || 9239,2 || 24487,4

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[72] || || || || || || || || ||

Eelarverea number 06.01.04.31(*) || || (3) || 12,7 || 17,5 || 17,8 || 18,2 || 18,5 || 18,8 || 19,1 || || 122,6

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 2440,0 || 2705,0 || 3201,0 || 3490,0 || 4019,0 || 4334,0 || 4421,0 || 0,0 || 24610,0

Maksed || =2+2a +3 || 12,7 || 2117,2 || 2317,5 || 2467,9 || 2618,2 || 2818,5 || 3018,8 || 9239,2 || 24610,0

(*) Need arvud viitavad TEN-T rakendusameti abile ja katavad Euroopa Ühendamise Rahastu transpordiga seotud osa halduse ning finantstoetuse varasematest programmidest pärinevatele üleeuroopalise transpordivõrgu alastele ühishuviprojektidele. Lähtutakse eeldusest, et moodustub 500 projektist koosnev portfell.

Regionaalpoliitika peadirektoraat || || || Aasta N[73] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Eelarverea number 13 04 02 || Kulukohustused || (1) || 1477,9 || 1511,9 || 1544,3 || 1587,4 || 1648,9 || 1693,9 || 1774 || || 11238,3

Maksed || (2) || 0,0 || 972,9 || 1102,6 || 1236,5 || 1291,7 || 1373,2 || 1551,3 || 3710,1 || 11238,3

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[74] || || || || || || || || ||

Eelarverea number 13 01 04 XX (**) || || (3) || 5,1 || 5,4 || 5,6 || 5,9 || 6,2 || 6,6 || 6,6 || || 41,4

Regionaalpoliitika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1483,0 || 1517,4 || 1549,9 || 1593,3 || 1655,1 || 1700,4 || 1780,6 || || 11279,7

Maksed || =2+2a +3 || 5,1 || 978,3 || 1108,3 || 1242,4 || 1297,9 || 1379,7 || 1557,9 || 3710,1 || 11279,7

 (**)       Lisasumma TEN-T rakendusameti toetamiseks (luuakse uus eelarverida) eeldusega, et need summad delegeeritakse TEN-T rakendusametile. Käesoleva määruse kohaldatavaid eeskirju tuleks kohaldada üleeuroopaliste transpordivõrkude suhtes. Kuulutatakse välja konkursid projektidele, millega luuakse põhivõrk ainult nendes liikmesriikides, mis on kõlblikud saama abi ühtekuuluvusfondist. Lähtutakse eeldusest, et moodustub umbes 160 projektist koosnev portfell.

Energeetika peadirektoraat || || || Aasta N[75] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Eelarverea number 32 03 02 || Kulukohustused || (1) || 1029,522 || 1333,022 || 1139,022 || 1319,022 || 1495,022 || 1759,022 || 2271,022 || 0 || 10345,654

Maksed || (2) || 452,542 || 915,785 || 1174,822 || 1264,782 || 1353,262 || 1568,942 || 1921,382 || 1694,137 || 10345,654

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[76] ||

Eelarverea number 3201XX (***) || || (3) || 3,478 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 0 || 15,346

|| || || || || || || || || || ||

Energeetika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1033 || 1335 || 1141 || 1321 || 1497 || 1761 || 2273 || 0 || 10361

Maksed || =2+2a +3 || 456,02 || 917,763 || 1176,8 || 1266,76 || 1355,24 || 1570,92 || 1923,36 || 1694,137 || 10361

(***)    Kõnealustes assigneeringutes sisalduvad ELi koordinaatorite kulud. Lisaks on võimalik pöörduda ACERi poole, et täita üleeuroopalisi energiavõrkude suuniseid käsitleva määruse sätetes määratletud ülesandeid, kuni võetakse vastu otsus.

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || || || Aasta N[77] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Eelarverea number 0903XX || Kulukohustused || (1) || 679,000 || 843,800 || 1302,600 || 1621,400 || 1734,200 || 2003,000 || 2284,000 || 0 || 10468,000

Maksed || (2) || 454,000 || 683,800 || 1262,600 || 1581,400 || 1719,200 || 2003,000 || 2258,000 || 506,000 || 10468,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[78] || || || || || || || || ||

Eelarverea number 090104XX || || (3) || 2,000 || 2,200 || 2,400 || 2,600 || 2,800 || 3,000 || 3,000 || 0 || 18,000

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 681,000 || 846,000 || 1305,000 || 1624,000 || 1737,000 || 2006,000 || 2287,000 || 0 || 10486,000

Maksed || =2+2a +3 || 456,000 || 686,000 || 1265,000 || 1584,000 || 1722,000 || 2006,000 || 2261,000 || 506,000 || 10486,000

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU(*) || Kulukohustused || (4) || 4135,822 || 4864,322 || 5624,822 || 6412,222 || 7229,722 || 8077,222 || 8956,922 || 0,000 || 45301,054

Maksed || (5) || 906,542 || 3699,285 || 4737,122 || 5295,882 || 5672,162 || 6371,642 || 7179,082 || 11439,34 || 45301,054

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (*) || (6) || 18,178 || 21,678 || 22,178 || 22,778 || 23,278 || 23,778 || 24,078 || 0 || 155,946

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 (*) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 4154,000 || 4886,000 || 5647,000 || 6435,000 || 7253,000 || 8101,000 || 8981,000 || 0,000 || 45457,000

Maksed || =5+ 6 || 924,720 || 3720,963 || 4759,300 || 5318,660 || 5695,440 || 6395,420 || 7203,160 || 11439,337 || 45457,000

(*)        välja arvatud regionaalpoliitika peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond)

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU (**) || Kulukohustused || (4) || 5613,722 || 6376,222 || 7169,122 || 7999,622 || 8878,622 || 9771,122 || 10730,922 || 0,000 || 56539,354

Maksed || (5) || 906,542 || 4672,185 || 5839,722 || 6532,382 || 6963,862 || 7744,842 || 8730,382 || 15149,44 || 56539,354

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (**) || (6) || 23,278 || 27,078 || 27,778 || 28,678 || 29,478 || 30,378 || 30,678 || 0 || 197,346

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 (**) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 5637,000 || 6403,300 || 7196,900 || 8028,300 || 8908,100 || 9801,500 || 10761,600 || 0,000 || 56736,700

Maksed || =5+ 6 || 929,820 || 4699,263 || 5867,500 || 6561,060 || 6993,340 || 7775,220 || 8761,060 || 15149,437 || 56736,700

(**)      sealhulgas regionaalpoliitika peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−4 assigneeringud KOKKU(võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 4,198 || 4,516 || 4,771 || 5,089 || 5,280 || 5,280 || 5,280 || 34,414

Ÿ Muud halduskulud || 1,100 || 1,110 || 1,120 || 1,230 || 1,240 || 1,250 || 1,260 || 8,310

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 5,298 || 5,626 || 5,891 || 6,319 || 6,520 || 6,530 || 42,724 || 42,724

Energeetika peadirektoraat (*) ||

Ÿ Personalikulud || 5,406 || 6,233 || 7,123 || 7,315 || 7,315 || 7,506 || 7,506 || 48,404

Ÿ Muud halduskulud || 0,171 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 1,797

ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT KOKKU || || 5,577 || 6,404 || 7,294 || 7,786 || 7,486 || 7,677 || 7,977 || 50,201

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat(*) ||

Ÿ Personalikulud || 11,117 || 12,451 || 14,484 || 15,310 ||  16,263 ||  17,025 ||  17,279 ||  103,929

Ÿ Muud halduskulud || 0,200 || 0,210 || 0,220 || 0,230 || 0,240 || 0,250 || 0,260 || 1,610

INFOÜHISKONNA JA MEEDIA PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 11,317 || 12,661 || 14,704 || 15,540 ||  16,503 ||  17,275 ||  17,539 ||  105,539

(*) Energeetika ning infoühiskonna ja meedia peadirektoraadid näevad ette Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise (osalise) hajutamise ametite vahel. Summasid ja arvestusi võidakse vajaduse korral hajutamise tulemusel korrigeerida.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustused kokku = maksed kokku) || 22,192 || 24,691 || 27,889 || 29,645 || 30,509 || 31,482 || 32,056 || 198,464

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014[79] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || > 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 (*) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 4176,192 || 4910,691 || 5674,889 || 6464,645 || 7283,509 || 8132,482 || 9013,056 || 0,000 || 45655,464

Maksed || 946,912 || 3745,654 || 4787,189 || 5348,305 || 5725,949 || 6426,902 || 7235,216 || 11439,337 || 45655,464

(*) välja arvatud regionaalpoliitika peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond)

|| || || Aasta 2014[80] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || > 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 (**) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 5659,192 || 6427,991 || 2327,889 || 8057,945 || 8057,945 || 9832,982 || 10793,656 || 0,000 || 56935,164

Maksed || 952,012 || 4723,954 || 5895,389 || 6590,705 || 7023,849 || 7806,702 || 8793,116 || 15149,437 || 56935,164

(**) sealhulgas regionaalpoliitika peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond)

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

· ¨    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

· X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || … lisada nii palju aastaid, kui vaja, et näidata mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU ||

VÄLJUNDID ||

Väljundi liik[81] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

|| ERIEESMÄRGID[82] transpordivõrgud ||

- Väljund || Eelduste kohaselt rahastatakse selle abil kokku 150 miljardi euro ulatuses investeeringuid hinnangulistest investeeringutest 237 618.21 miljonit eurot, mis on sätestatud eelnevalt Euroopa ühendamise rahastu määruse lisa I osas kindlaks määratud transpordiinfrastruktuuride projektidest. ||

|| - 2 256,9 miljonit eurot ELi rahastamisvahenditest suurendab investeeringuid 40 miljardi euroni. - 11 238,3 miljonit ELi rahastamist ühtekuuluvusfondist suurendab investeeringuid 11,5 miljardi euroni. - Ülejäänud 22 230,5 miljonit ELi rahastamisvahenditest suurendab investeeringud 98,5 miljardi euroni (lähtudes keskmisest kaasrahastamismäärast 20 %). ||

Miljonites eurodes || Hinnangulised investeeringud eelnevalt Euroopa Ühendamise Rahastu määruse 1. lisa osas kindlaks määratud projektidesse

Horisontaalprioriteedid || 47 500,00

millest SESAR || 30 000,00

1. Läänemere − Aadria mere koridor || 13 353,20

2. Warszawa – Berlin – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Midlands || 5 673,00

3. Vahemere koridor || 37 690,00

4. Hamburg–Rostock–Burgas / Türgi piir– Piraeus–Lefkosia || 8 037,60

5. Helsinki–Valletta || 31 936,00

6. Genova–Rotterdam || 15 622,50

7. Lisboa–Strasbourg || 17 170,00

8. Dublin – London – Paris – Brussel/Bruxelles || 4 582,00

9. Amsterdam–Basel/Lyon–Marseille || 12 551,30

10. Strasbourg'i – Doonau koridor || 15 939,40

Muud põhivõrgu lõigud || 27 563,21

Kokku || 237 618,21

Üksikasjalikud andmed koridoride kohta saab esitada programmi kavandamise ja rakendamise ajal.

|| ERIEESMÄRGID energiavõrgud

- Väljund || 11 prioriteetse koridori ja ala väljaehitamine keskmiselt 940 514 miljoni euro eest koridori kohta ||

|| ERIEESMÄRGID telekommunikatsioonivõrgud[83]

- Väljund || Euroopas arendatavad ja kasutuselevõetavad digitaalteenuste taristud || Eeldatakse järgmiste digitaalteenuste taristute toetamist Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu: · koostalitlusvõimeline tuvastamine ja autentimine kogu Euroopas; · Euroopa äriregistrite vastastikuse sidumise keskne Euroopa platvorm; · elektrooniline menetlus teistes Euroopa riikides ettevõtte asutamiseks ja sellena tegutsemiseks; · koostalitlusvõimelised piiriülesed elektroonilised hanketeenused; · koostalitlusvõimelised piiriülesed e-õiguse teenused; · koostalitlusvõimelised piiriülesed e-tervise teenused; · turvalisem internetiteenuste taristu; · elutähtsad infotaristud; · juurdepääs Euroopa kultuuripärandi digitaalressurssidele; · juurdepääs avaliku sektori taaskasutatavale teabele; · mitmekeelne juurdepääs elektroonilistele teenustele; · üleeuroopalised kiired tuumühendused avaliku sektori haldusasutustele; · info- ja kommunikatsioonilahenduste kasutuselevõtmine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamiseks. || 2446,000

- Väljund || Lairibainternetiga ühendatud tuhat leibkonda || 0.18 || 1827 || 321,000 || 3573 || 627,800 || 5547 || 974,600 || 6269 || 1101,400 || 8031 || 1411,200 || 9276 || 1630,000 || 11126 || 1955,000 || 45649 || 8021,000

|| Telekommunikatsiooni erieesmärgid kokku || || 679,000 || ||  843,800 || ||  1 302,600 || ||  1 621,400 || ||  1 734,200 || ||  2 003,000 || ||  2 284,000 || ||  10 468,000

|| KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || 56 539,354

||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

· ¨    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

· X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 4,198 || 4,516 || 4,771 || 5,089 || 5,280 || 5,280 || 5,280 || 34,414

Muud halduskulud || 1,100 || 1,110 || 1,120 || 1,230 || 1,240 || 1,250 || 1,260 || 8,310

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 5,298 || 5,626 || 5,891 || 6,319 || 6,520 || 6,530 || 6.54 || 42,724

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud (*) kokku[84] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud 06 01 04 31 || 12,7 || 17,5 || 17,8 || 18,2 || 18,5 || 18,8 || 19,1 || 122,6

Muud halduskulud 13 01 04 XX || 5,1 || 5,4 || 5,6 || 5,9 || 6,2 || 6,6 || 6,6 || 41,4

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 (**) välja jäävad kulud kokku || 12,7 || 17,5 || 17,8 || 18,2 || 18,5 || 18,8 || 19,1 || 122,6

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || 17,8 || 22,9 || 23,4 || 24,1 || 24,7 || 25,4 || 25,7 || 164,0

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU (**) || 17,998 || 23,126 || 23,691 || 24,519 || 25,02 || 25,33 || 25,64 || 165,324

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU || 23,098 || 28,526 || 29,291 || 30,419 || 31,22 || 31,93 || 32,24 || 206,724

(*) Eeldusel, et Euroopa Ühendamise Rahastu transpordi ja ühtekuuluvusfondi osad delegeeritakse TEN-T rakendusametile.

(**) v.a 13 01 04 XX ühtekuuluvusfond

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Energeetika peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 (*) || || || || || || || ||

Personalikulud || 5,406 || 6,233 || 7,123 || 7,315 || 7,315 || 7,506 || 7,506 || 48,404

Muud halduskulud || 0,171 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 1,797

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 5,577 || 6,404 || 7,294 || 7,786 || 7,486 || 7,677 || 7,977 || 50,201

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku[85] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud (**) || 3,478 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 15,346

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 3,478 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 15,346

ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT KOKKU || 9,055 || 8,382 || 9,272 || 9,764 || 9,464 || 9,655 || 9,955 || 65,547

(*) Energeetika peadirektoraat näeb ette Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise (osalise) hajutamise ametite vahel. Summasid ja arvestusi võidakse vajaduse korral hajutamise tulemusel korrigeerida.

(**) Kõnealustes assigneeringutes sisalduvad ELi koordinaatorite kulud. Lisaks on võimalik pöörduda ACERi poole, et täita üleeuroopalisi energiavõrkude suuniseid käsitleva määruse sätetes määratletud ülesandeid, kuni võetakse vastu otsus.

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 (*) || || || || || || || ||

Personalikulud || 11,117 || 12,451 || 14,484 || 15,310 ||  16,263 ||  17,025 ||  17,279 ||  103,929

Muud halduskulud || 0,2 || 0,21 || 0,22 || 0,23 || 0,24 || 0,25 || 0,26 || 1,61

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 11,317 || 12,661 || 14,704 || 15,540 ||  16,503 ||  17,275 ||  17,539 ||  105,539

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku[86] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || 2 || 2,2 || 2,4 || 2,6 || 2,8 || 3 || 3 || 18

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 2 || 2,2 || 2,4 || 2,6 || 2,8 || 3 || 3 || 18

INFOÜHISKONNA JA MEEDIA PEADIREKTORAAT KOKKU || 13,317 || 14,861 || 17,104 || 18,140 ||  19,303 ||  20,275 ||  20,539 ||  123,539

(*)           Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat näeb ette Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise (osalise) hajutamise ametite vahel. Summasid ja arvestusi võidakse vajaduse korral hajutamise tulemusel korrigeerida.

MFRi rubriigi 5 haldusassigneeringud KOKKU || 22,192 || 24,691 || 27,889 || 29,645 || 30,509 || 31,482 || 32,056 || 198,464

MFRi rubriigist 5 välja jäävad haldusassigneeringud KOKKU (*) || 18,178 || 21,678 || 22,178 || 22,778 || 23,278 || 23,778 || 24,078 || 155,946

MFRi rubriigist 5 välja jäävad haldusassigneeringud KOKKU || 23,278 || 27,078 || 27,778 || 28,678 || 29,478 || 30,378 || 30,678 || 197,346

Haldusassigneeringud KOKKU (*) || 40,37 || 46,369 || 50,067 || 52,423 || 53,787 || 55,26 || 56,134 || 354,410

Haldusassigneeringud KOKKU (*) || 45,47 || 51,769 || 55,667 || 58,323 || 59,987 || 61,86 || 62,734 || 395,810

(*) v.a 13 01 04 XX ühtekuuluvusfond

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

· ¨    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

· X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt.

Hinnanguliselt täistööajale taandatud töötajad

|| Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 06 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindused) || 26 || 28 || 29 || 31 || 32 || 32 || 32

|| XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || ||

|| 06 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[87] ||

|| 06 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 14 || 15 || 17 || 18 || 19 || 19 || 19

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [88] || || || || || || || ||

|| || || || || || || ||

|| 06 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU || 40 || 43 || 46 || 49 || 51 || 51 || 51

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja arvestusi korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

Ülesannete kirjeldus

Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika ja strateegia kujundamine, programmi haldus ja kontroll, projektide valik, koordineerimine, suhtlemine kõigi sidusrühmadega programmi tasandil (ministeeriumid, teised peadirektoraadid, Euroopa institutsioonid, rahvusvahelised pangad (nt Euroopa Investeerimispank), seotud asutuste järelevalve ja kontroll (koosseisuvälised töötajad).

Koosseisuvälised töötajad || TENteci infosüsteemi haldus: tehniliste, finants- ja geograafiliste andmete kogumine programmi analüüsimiseks, haldamiseks ja poliitiliste otsuste langetamiseks.

Hinnang väljendatuna täistööajale taandatud ühikutes

|| Energeetika peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 32 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindused) || 34 || 39 || 45 || 45 || 45 || 46 || 46

|| XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[89] ||

|| 32 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 17 || 20 || 22 || 25 || 25 || 26 || 26

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [90] || - peakorteris[91] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT KOKKU || 51 || 59 || 67 || 70 || 70 || 72 || 72

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja arvestusi korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

Ülesannete kirjeldus

Ametnikud ja ajutised töötajad || - Piirkondlike ja temaatiliste foorumite toetamine ühishuviprojektide kindlaks tegemiseks - Valikuprotsess - Iga-aastaste konkursikutsete haldamine ja ELi rahaliselt toetatavate projektide valik - Finants- ja projektijuhtimine - Hindamised

Koosseisuvälised töötajad || - Piirkondlike ja temaatiliste foorumite toetamine ühishuviprojektide kindlaks tegemiseks - Valikuprotsess - Iga-aastaste konkursikutsete haldamine ja rahaliselt toetatavate projektide valik - Finants- ja projektijuhtimine - Hindamised

Hinnang väljendatuna täistööajale taandatud ühikutes

|| Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 09 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindused) || 83 || 93 || 108 || 114 || 121 || 127 || 129

|| XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[92] ||

|| 09 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 9 || 10 || 12 || 13 || 14 || 14 || 14

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [93] || - peakorteris[94] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 92 || 103 || 120 || 127 || 135 || 141 || 143

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja arvestusi korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

Ülesannete kirjeldus

Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika ja strateegia koordineerimine, programmi haldus, projekti- ja toetuste juhtimine

Koosseisuvälised töötajad || Projekti- ja toetuste juhtimine

Personalivajadus hinnanguliselt kokku || 183 || 205 || 233 || 246 || 256 || 264 || 266

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase raamistikuga 2014−2020

· X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020.

· ¨    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

Ei kohaldata

· ¨    Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[95].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Ei kohaldata

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

· X    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

· Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine.

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisada nii palju aastaid, kui vaja, et näidata mõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

· ¨    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

· X    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju.

– ¨         omavahenditele

– X          erinevatele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[96]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisada nii palju tulpasid, kui vaja, et näidata mõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel…………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Tuleb kindlaks määrata (rahastamisvahendite toodetavat tulu taaskasutatakse programmi kestvuse ajal ning lõpuks programmi lõpus kasutatakse koos põhisummaga tuluna.)

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”, 29.6.2011, KOM(2011)500 lõplik.

[2]               Kasvuhoonegaaside heite vähendamine 20 %, taastuvenergia osakaal ELi lõplikus energiatarbimises 20 % ja energiatõhususe surendamine 20 % aastaks 2020.

[3]               „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses.” Mario Monti raport Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010, lk 64–65.

[4]               KOM(2011)xxx Euroopa 2020. aasta strateegia projektivõlakirjade algatuse katsejärgu käivitamise kohta.

[5]               KOM(2011)500.

[6]               Komisjoni teatis eelarve läbivaatamise kohta (KOM(2010) 700), aruka reguleerimise kohta (KOM(2010) 543) ja Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks oleva eelarve kohta (KOM(2011) 500).

[7]               KOM(2010)700, lk 5.

[8]               Vt läbivaadatud TEN-T suuniste SEK(2011)xxx, TEN-E suuniste SEK(2011)xxx ja e-TEN suuniste SEK(2011)xxx mõjuhinnanguaruanded.

[9]               Kõik arvud on 2011. aasta püsihindades. Õigusaktile lisatavast finantsselgitusest leiab vastavad summad kehtivates hindades.

[10]             KOM(2011)144.

[11]             ELT C , , lk .

[12]             ELT C , , lk .

[13]             ELT C , , lk .

[14]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”, 26.8.2010, KOM (2010) 245 (lõplik)/2.

[15]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest””, 13.4.2011, KOM(2011) 206 (lõplik).

[16]                    Euroopa Parlamendi resolutsioon 2010/2211(INI).

[17]             Ühtse transpordipiirkonna tegevuskava (KOM(2011) 144).

[18]             Euroopa Parlamendi resolutsioon 2009/2096(INI).

[19]             Nõukogu dokument 10850/09.

[20]             ELT L, , lk .

[21]             http://ec.europa.eu/transport/infrastructure/ten-t-policy/review/doc/expert-groups/expert_group_5_final_report.pdf

[22]             2011. aasta hindades.

[23]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava”, 17.11.2010, KOM (2010) 677 (lõplik).

[24]             Nõukogu dokument 6950/11.

[25]             EUCO 2/1/11.

[26]             ELT L, , lk .

[27]                    KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[28]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”, 26.8.2010, KOM (2010) 245 (lõplik/2).

[29]                    Euroopa Ülemkogu järeldused Euroopa majanduskasvu ja tööhõive uue strateegia kohta – Euroopa 2020. aasta strateegia viimistlemine ja elluviimine, 17. juuni 2010.

[30]                    Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu järeldused Euroopa digitaalarengu tegevuskava kohta, nr 3017, Brüssel, 31. mai 2010.

[31]             ELT L, , lk .

[32]             KOM(2011)xxx – Järgmise põlvkonna finantsinstrumentide raamistik.

[33]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine”, KOM(2009) 615 (lõplik).

[34]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja riikide parlamentidele „ELi eelarve läbivaatamine”, 19.10.2010, KOM (2010) 700 (lõplik).

[35]             ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

[36]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[37]             EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.

[38]             ELT L, , lk .

[39]             ELT L, , lk .

[40]             ELT L, , lk .

[41]             EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

[42]             Soodsate tingimuste korral kuni 30 %.

[43]             Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. Vastavad summad jooksevhindades on esitatud finantsselgituses.

[44]                    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas, ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

[45]             KOM(2011) 615 (lõplik).

[46]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[47]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011, lk 7.

[48]             ABM: tegevuspõhine juhtimine − ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[49]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[50]             Roman Friedrich, Karim Sabbagh, Bahjat El-Darwiche, and Milind Singh (2009): Digital Highways. The Role of Government in 21st Century Infrastructure. Booz & Company.

[51]             OECD (2010), OECD Information Technology Outlook 2010, OECD Publishing. Saadaval internetis http://dx.doi.org/10.1787/it_outlook-2010-en (17. mai 2011 seisuga)

[52]             See on investeeringute prognoos, mis ei sõltu Euroopa ühendamise rahastust ja selle sekkumisest.

[53]             See on prognoos selle kohta, mida on võimalik Euroopa ühendamise rahastu abil saavutada.

[54]             Siin eeldatakse 6,5 miljardi euro ulatuses Euroopa ühendamise rahastu vahenditega era- ja (muude) avaliku sektori investeeringute suurendamist teguri 7 võrra.

[55]             Mõõdeti: e-valitsuse teenuseid kasutavad kodanikud ja ettevõtjad.

[56]             Piiriülesed avalikud teenused: neid ei ole veel võimalik mõõta, sest liikmesriigid alles määratlevad teenuste loetelu (digitaalne tegevuskava nr 91, mis tuleb lõpule viia 2011. aasta lõpuks).

[57]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[58]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[59]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[60]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[61]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[62]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[63]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[64]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[65]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[66]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[67]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[68]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[69]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[70]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[71]             Aasta N on aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab.

[72]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[73]             Aasta N on aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab.

[74]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[75]             Aasta N on aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab.

[76]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[77]             Aasta N on aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab.

[78]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[79]             Aasta N on aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab.

[80]             Aasta N on aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab.

[81]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[82]             Vastavalt punktis 1.4.2 „Erieesmärgid…” kirjeldatule.

[83]             See, kuidas eelarve lõplikult jaguneb rahastamisvahenditeks ja toetusteks, sõltub sellest, kuidas turg rahastamisvahendid kasutusele võtab.

[84]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[85]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[86]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[87]             CA (Contract Agent) = lepingulised töötajad, INT= agency staff („Intérimaire”) = renditööjõud, JED „Jeune Expert en Délégation” (Young Experts in Delegations) = noored eksperdid delegatsioonides, LA (Local Agents) = kohalikud töötajad, SNE (Seconded National Expert) = riikide lähetatud eksperdid.

[88]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[89]             CA (Contract Agent) = lepingulised töötajad, INT= agency staff („Intérimaire”) = renditööjõud, JED „Jeune Expert en Délégation” (Young Experts in Delegations) = noored eksperdid delegatsioonides, LA (Local Agents) = kohalikud töötajad, SNE (Seconded National Expert) = riikide lähetatud eksperdid.

[90]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[91]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[92]             CA = lepingulised töötajad, INT= renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides, LA = kohalikud töötajad, SNE = riikide lähetatud eksperdid.

[93]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[94]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[95]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[96]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.