52011PC0032

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.2.2011

KOM(2011) 32 lõplik

2011/0023 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks

{SEK(2011) 132 lõplik}{SEK(2011) 133 lõplik}

SELETUSKIRI

1. E TTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimasel aastakümnel on ELis ja ülejäänud maailmas suurenenud raske ja organiseeritud kuritegevus, näiteks inim-[1] ja uimastikaubandus[2]. Kuritegevuse ja kriminaalõiguse statistika teabekogumiku andmetel pandi ELi liikmesriikides (välja arvatud Itaalia ja Portugal, mille kohta andmeid ei avalikustatud) 2007. aastal 100 000 elaniku kohta toime ligikaudu 14 000 kuritegu, kusjuures see arv ulatus 14 465 kuriteost Rootsis 958 kuriteoni Küprosel. Europoli 2009. aasta ELi organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangus (OCTA 2009) märgitakse, et suurem osa organiseeritud kuritegevusest hõlmab rahvusvahelist reisimist, mille tavapärane eesmärk on inimeste, uimastite ja muu ebaseadusliku kauba ebaseaduslik üle ELi piiri toimetamine.

Samal ajal tegutsevad terroristid ja nende organisatsioonid nii sees- kui väljaspool ELi piire. USA 2001. aasta terrorirünnakud, 2006. aasta augustis peatatud terrorirünnak, mille eesmärk oli õhkida mitu Ühendkuningriigist USAsse suunduvat lennukit, ning 2009. aasta detsembris toimunud terrorirünnakukatse Amsterdamist Detroiti teel olnud lennuki pardal näitasid terroristide võimet korraldada rahvusvaheliste lendude vastaseid rünnakuid mis tahes riigis. Ehkki 2009. aastal terrorism ELis vähenes, on selle oht Europoli 2010. aasta aruande (terrorismi olukorra ja suundumuse kohta ELis) kohaselt endiselt reaalne ja tõsine. Suurem osa terrorismiilminguid on loomult rahvusvahelised, hõlmates rahvusvahelist reisimist[3] muu hulgas väljaspool ELi asuvatesse väljaõppelaagritesse, mistõttu nendega võitlemine nõuab õiguskaitseasutuste tihedamat koostööd.

Rasked kuriteod ja terroriaktid põhjustavad ohvritele tõsist kahju, tekitavad suurt majanduslikku kahju ja õõnestavad turvatunnet, ilma milleta ei saa inimesed tõhusalt kasutada oma vabadust ja õigusi.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2009. aastal avaldatud uuringu[4] kohaselt kaotasid arenenud riigid inimkaubandusest tuleneva alatasustamise tõttu 2007. aastal 2 508 368 218 USA dollarit ja kogu maailm 19 598 020 343 USA dollarit.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2010. aasta aruandes uimastite olukorra kohta Euroopas osutatakse uimastiprobleemi üleilmsusele ning selle poolt tekitatavale järjest suuremale ja tõsisele kahjule. See kujutab endast tõsist ohtu Euroopa Liidule, ohustades sotsiaalarengut ning toites korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust. ELis hukkub kokaiini tõttu ligikaudu tuhat inimest aastas. Tagasihoidlik prognoos hindab Euroopas opioidide kasutajate arvuks 1,35 miljonit inimest. Uimastite majanduslikuks ja sotsiaalseks mõjuks hindasid 22 ELi liikmesriiki 2008. aastal kokku 4,2 miljardit eurot.

Ühes teises uuringus[5] hindas Ühendkuningriigi siseministeerium kuritegevuse ärahoidmisega seonduvaid kulusid, näiteks kaitseks tehtavad kulutused, kuritegevuse tagajärgedest tulenevaid kulusid, näiteks füüsiline ja emotsionaalne mõju ohvrile ning varastatud vara väärtus, ja kuritegevusele reageerimisel tehtud kulusid, sealhulgas kulutused kriminaalõigussüsteemile. 2003. aastal hinnati nende kulude suuruseks 36 166 000 000 Suurbritannia naela.

Samal ajal soovib viiest eurooplasest neli näha kaalukamaid ELi tasandi meetmeid organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu[6].

Vastusena raskete kuritegude ja terrorismiohule ning kontrolli kaotamisele sisepiiridel Schengeni konventsiooni raames on EL võtnud meetmeid isikuandmete kogumiseks ja vahetamiseks õiguskaitse- ja muude asutuste vahel. Ehkki kõnealused meetmed on osutunud kasulikuks, kiputakse nende raames keskenduma andmetele isikute kohta, keda juba kahtlustatakse, st isikutele, kes on õiguskaitseasutustele „teada”. Selliste meetmete näideteks on Schengeni infosüsteem (SIS),[7] teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II),[8] viisainfosüsteem (VIS)[9] ja kavandatav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem.

„Ülevaates teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal”[10] analüüsis komisjon neid meetmeid ja osutas vajadusele õiguskaitseasutuste tihedama koostöö järele seoses liikmesriikidesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvaheliste lendude reisijatega, sealhulgas selliste reisijate broneeringuinfo süstemaatilisemale kasutamisele õiguskaitse eesmärkidel. Ka „Stockholmi programmis – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”[11] kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut broneeringuinfo kasutamise kohta terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Broneeringuinfo on reisijate poolt esitatavad kontrollimata andmed, mille lennuettevõtjad koguvad ärilistel eesmärkidel oma broneerimis- ja väljumiskontrollisüsteemidesse, kus nad neid ka säilitavad. Broneeringuinfo hõlmab erinevat teavet: lendude kuupäevad, marsruut, piletiandmed, kontaktandmed, broneeringu teinud reisiagendi nimi, makseviis, istekoha number ja pagasiandmed.

Õiguskaitseasutused võivad broneeringuinfot kasutada mitmel eesmärgil:

reaktiivselt: andmeid kasutatakse uurimisel, vastutusele võtmisel, võrgustike lammutamisel pärast kuriteo sooritamist. Selleks, et õiguskaitseasutustel oleks võimalus ajas piisavalt tagasi minna, peab õiguskaitseasutustel olema võimalik säilitada andmeid piisavalt pika aja jooksul;

reaalajas: andmeid kasutatakse enne reisijate saabumist või väljumist kuriteo ärahoidmiseks, isikute jälgimiseks või vahistamiseks enne kuriteo toimepanekut või kuriteo toimepanemise tõttu. Sellisel juhul võrreldakse broneeringuinfot eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidega, et tuvastada eelnevalt „tundmatud” kahtlusalused, ning erinevate tagaotsitavaid isikuid ja esemeid hõlmavate andmebaasidega;

proaktiivselt: andmeid kasutatakse hindamiskriteeriumide analüüsimisel ja koostamisel ning neid on seejärel võimalik kasutada reisijate saabumis- ja väljumiseelseks hindamiseks. Selleks, et selline analüüs oleks asjakohane terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise seisukohast, peab õiguskaitseasutustel olema võimalik säilitada andmeid piisavalt pika aja jooksul.

Rahvusvaheliste lendude broneeringuinfo süstemaatilisem kogumine, kasutamine ja säilitamine, mille suhtes kohaldatakse rangeid andmekaitsetagatisi, parandaks terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamist, avastamist, uurimist ja nende eest vastutusele võtmist ning see on, nagu on põhjalikumalt selgitatud allpool, vajalik võitlemiseks kõnealuste julgeolekuohtudega ja nende poolt põhjustatava kahju vähendamiseks.

Broneeringuinfo kasutamine ei ole praegu aga ELi tasandil reguleeritud. Praeguseks on broneeringuinfosüsteemi käivitanud vaid piiratud arv liikmesriike ning suurem osa liikmesriike kasutavad broneeringuinfot terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ebasüstemaatiliselt või politseile ja teistele õiguskaitseasutustele antud üldvolituste alusel. ELis on broneeringuinfosüsteem juba kasutusel Ühendkuningriigis; Prantsusmaa, Taani, Belgia, Rootsi ja Madalmaad on kas vastu võtnud asjaomased õigusaktid või tegelevad praegu broneeringuinfo kasutamise testimisega. Mitmed teised liikmesriigid mõtlevad broneeringuinfosüsteemide kasutuselevõtmisele. Need liikmesriikide meetmed lahknevad mitmeti, sealhulgas süsteemi eesmärgi, andmete säilitamise ajavahemiku, süsteemi struktuuri, geograafilise ulatuse ja hõlmatud transpordiviiside poolest. Samuti on äärmiselt tõenäoline, et kui broneeringuinfo kasutamise täielik õigusraamistik on neis liikmesriikides lõpuks vastu võetud, lahknevad eeskirjad andmekaitse ja andmete kaitstud edastamise tagamise meetmete küsimuses. Selle tulemusel võidakse luua kuni 27 märkimisväärselt lahknevat süsteemi. Selle tulemuseks võivad olla isikuandmete kaitse taseme erinevus ELis, turvaaugud, kulude kasv ning õiguskindluse puudumine nii lennuettevõtjate kui ka reisijate seisukohast.

Ettepaneku eesmärk on seega ühtlustada liikmesriikide sätteid, millega reguleeritakse kolmanda riigi ja vähemalt ühe liikmesriigi vahelisi lende korraldatavate lennuettevõtjate kohustust edastada pädevatele asutustele broneeringuinfot terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Lennuettevõtjad ei pea reisijatelt koguma mingit täiendavat teavet ega mingeid andmeid säilitama, samuti ei pea reisijad esitama mingeid täiendavaid andmeid lisaks neile, mis lennuettevõtjaile juba niigi esitatakse.

Kõnealused juriidilised kohustused tuleb lennuettevõtjate suhtes kehtestada järgnevatel põhjustel.

Esiteks võimaldab broneeringuinfo õiguskaitseasutustel välja selgitada isikud, kes olid eelnevalt „tundmatud”, st keda varem ei ole kahtlustatud rasketes kuritegudes ega terrorismis osalemises, kuid kelle kohta andmete analüüs näitab, et nad võivad sellistes kuritegudes osaleda, ja keda pädevad asutused peaksid seetõttu täiendavalt uurima. Selliste isikute väljaselgitamine aitab õiguskaitseasutustel ära hoida ja avastada raskeid kuritegusid, sealhulgas terroriakte. Selle saavutamiseks peavad õiguskaitseasutused kasutama broneeringuinfot nii reaalajas selle analüüsiks eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumide (mis näitavad, millised eelnevalt „tundmatud” isikud vajavad täpsemat uurimist) põhjal kui ka proaktiivselt hindamiskriteeriumide analüüsimiseks ja koostamiseks.

Näiteks võivad broneeringuinfo analüüsil ilmneda inim- või uimastikaubanduse enimkasutatud marsruudid, mida võib hindamiskriteeriumide juures arvesse võtta. Analüüsides broneeringuinfot reaalajas selliste kriteeriumide põhjal, on võimalik kuritegusid ära hoida või avastada. Liikmesriigi poolt esitatud konkreetne näide on juhtum, kui broneeringuinfo analüüsil paljastati rühm inimkaubitsejaid, kes reisisid alati samal marsruudil. ELi siselennule registreerumiseks kasutasid nad valedokumente, samal ajal kolmandasse riiki suunduvale lennule registreerumiseks aga ehtsaid dokumente. Läbinud lennujaamas turvakontrolli, läksid nad ELi siselennule. Broneeringuinfota ei oleks olnud võimalik seda inimkaubitsejate võrgustikku paljastada.

Seega saavad õiguskaitseasutused broneeringuinfot proaktiivselt ja reaalajas kombineerituna kasutada seega raskete kuritegude ja terrorismiohuga võitlemiseks muude isikuandmete kategooriatega võrreldes erinevast perspektiivist: nagu selgub allpool, ei võimalda selliste olemasolevate ja kavandatavate ELi tasandi meetmete nagu asjaomase direktiivi (veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid),[12] Schengeni infosüsteemi (SIS) ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) raames õiguskaitseasutustele kättesaadavate isikuandmete töötlemine neil „tundmatuid” kahtlusaluseid välja selgitada samamoodi, kui see on võimalik broneeringuinfo analüüsi abil.

Teiseks aitab broneeringuinfo õiguskaitseasutustel raskeid kuritegusid, sealhulgas terroriakte, ennetada, avastada, uurida ja nende eest vastutusele võtta pärast kuriteo toimepanekut. Selle saavutamiseks peavad õiguskaitseasutused kasutama broneeringuinfot reaalajas, et seda võrrelda erinevate tagaotsitavaid „teadaolevaid” isikuid ja esemeid hõlmavate andmebaasidega. Nad peavad broneeringuinfot kasutama ka reaktiivselt, et koguda tõendeid ning vajaduse korral tuvastada kurjategijate kaasosalisi ja paljastada kuritegelikke võrgustikke.

Näiteks broneeringuinfo hulka kuuluv krediitkaardiinfo võib aidata õiguskaitseasutustel tuvastada ja tõendada isiku ja teadaoleva kurjategija või kuritegeliku organisatsiooni vahelisi sidemeid. Ühe liikmesriigi esitatud näide seondub liikmesriiki ja kolmandaid riike hõlmava ulatusliku inim- ja uimastikaubandusega. Kartellid importisid uimasteid mitmesse Euroopa sihtkohta. Nad kasutasid inimkaubanduse ohvreid, kes neelasid uimastid alla. Nad tuvastati broneeringuinfo abil, millest ilmnes, et nad olid ostnud piletid varastatud krediitkaartidega. Selle tulemusel vahistati nad liikmesriigis. Selle põhjal loodi hindamiskriteerium, mis omakorda tõi kaasa mitu täiendavat vahistamist muudes liikmes- ja kolmandates riikides.

Lisaks lubab broneeringuinfo saabumiseelne kasutamine õiguskaitseasutustel hinnata ja lähemalt analüüsida üksnes neid isikuid, kes kõige tõenäolisemalt (objektiivsete hindamiskriteeriumide ja eelneva kogemuse põhjal) kujutavad endast julgeolekuohtu. See lihtsustab kõigi teiste reisijate reisimist ja vähendab ohtu, et ELi sisenemisel kontrollitakse neid ebaseaduslike kriteeriumide, näiteks kodakondsuse või nahavärvi alusel, mida õiguskaitseasutused, sealhulgas toll ja piirivalve, võivad ekslikult seostada julgeolekuriskidega.

Kavandatavad meetmed hõlmavad broneeringuinfo kogumist ja töötlemist õiguskaitseasutuste poolt ning seetõttu mõjutavad need õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Selleks et tagada kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, on ettepanek (nagu on täpsustatud allpool) oma reguleerimisalalt hoolikalt piiratud ja sisaldab rangeid andmekaitsetagatisi.

Broneeringuinfo piiratud ja rangete andmekaitsetagatistega kaitstud kasutamise vajatust toetavad mitmed faktid, mis on esitatud käesoleva ettepaneku mõjuhinnangus. Broneeringuinfo kogumist ja töötlemist käsitlevate ELi tasandi ühtlustatud sätete puudumisel ei ole kättesaadav üksikasjalik statistika selle kohta, millises ulatuses sellised andmed aitavad raskeid kuritegusid ja terrorismi ennetada, avastada, uurida ja nende eest vastutusele võtta. Broneeringuinfo kasutamise vajadust toetab aga teave, mis on pärit kolmandatest riikidest ja liikmesriikidest, kes juba kasutavad sellist infot õiguskaitse eesmärkidel.

Nende riikide kogemusest ilmneb, et broneeringuinfo kasutamisega on tehtud otsustava tähtsusega edusamme võitluses eelkõige uimastite, inimkaubanduse ja terrorismiga ning jõutud paremale arusaamisele terroristlike ja muude kuritegelike võrgustike ülesehitusest ja tegevusest. Uimastite osas on liikmesriigid märkinud, et suurem osa arestimistest toimub tänu broneeringuinfo reaalajas ja proaktiivsele kasutamisele. Belgia teatas, et 95 % kõigist 2009. aastal toimunud uimastite arestimistest võlgnesid tänu ainult või peamiselt broneeringuinfo töötlemisele. Rootsi teatas, et 65–75 % kõigist 2009. aastal toimunud uimastite arestimistest võlgnesid tänu ainult või peamiselt broneeringuinfo töötlemisele. See tähendas 278,9 kilo kokaiini ning täiendavaid koguseid heroiini ja teisi uimasteid. Ühendkuningriik teatas, et 2010. aasta kuue kuu jooksul arestiti 212 kilo kokaiini ja 20 kilo heroiini ainult või peamiselt tänu broneeringuinfo töötlemisele.

- Üldine taust

6. novembril 2007 võttis komisjon vastu nõukogu raamotsuse ettepaneku broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel[13] (edaspidi „2007. aasta ettepanek”). Ettepanekut arutati ulatuslikult nõukogu töörühmades ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu kiitis aruteludel tehtud edusammud heaks 2008. aasta jaanuaris, juulis ja novembris. Ettepaneku arutamine töörühmades lubas jõuda konsensusele suurema osa ettepaneku sätete suhtes[14].

1. detsembril 2009 aegus Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisel komisjoni ettepanek, mida nõukogu ei olnud veel vastu võtnud. Käesolev ettepanek asendab 2007. aasta ettepaneku ja põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetel. Selles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi, mis on esitatud tema 2008. aasta novembri resolutsioonis,[15] ja nõukogu töörühmades peetud arutelude viimast seisu 2009. aastal. Samuti võetakse selles arvesse Euroopa andmekaitseinspektori,[16] artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma[17] ja Põhiõiguste Ameti arvamust[18].

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Broneeringuinfo erineb reisijaid käsitlevast eelteabest ja neid ei tohiks omavahel segi ajada. Reisijaid käsitlev eelteave kujutab endast passi masinloetavast osast kogutud isikuandmeid, mis sisaldavad nime, sünnikohta, isiku kodakondsust, passi numbrit ja kehtivusaega. Seega erineb see teave broneeringuinfost, olles viimati nimetatust piiratum.

ELis reguleerib reisijaid käsitleva eelteabe kasutamist direktiiv veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid[19]. Direktiivi kohaselt tuleks reisijaid käsitlev eelteave iga liikmesriigi taotlusel piirikontrollile kättesaadavaks teha ELi territooriumile sisenevate lendude puhul, et tõhustada piirikontrolli ja ebaseadusliku sisserände vastast võitlust. Ehkki direktiivis lubatakse nende kasutamist õiguskaitse eesmärkidel, on see võimalik siiski ainult juhtudel, kui täidetud on konkreetsed kriteeriumid. Seega, ehkki õiguskaitseasutused mõnel juhul kasutavad kahtlustatavate ja otsitavate isikute tuvastamiseks reisijaid käsitlevat eelteavet, kasutatakse seda peamiselt isikutuvastamis- ja piirihaldusinstrumendina. Lisaks ei võimalda reisijaid käsitlev eelteave õiguskaitseasutustel reisijaid hinnata, seega ei aita see tuvastada seni „tundmatuid” kurjategijaid ega terroriste.

Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärk on tagada Schengeni alal avalik julgeolek, sealhulgas riiklik julgeolek. SIS on tsentraliseeritud infosüsteem, mis koosneb iga osalisriigi riiklikust osast ja Prantsusmaal asuvast tehnilise abi üksusest. Liikmesriigid saavad väljaandmise eesmärgil esitada hoiatusteateid tagaotsitavate isikute kohta, välismaalaste kohta, keda ei tohi riiki lasta, kadunud isikute kohta, tunnistajate või isikute kohta, kellele on esitatud kohtukutse, isikute ja sõidukite kohta, keda/mida tuleb täiendavalt kontrollida, kadunud või varastatud sõidukite, dokumentide ja tulirelvade kohta ning kahtlaste rahatähtede kohta.

Viisainfosüsteemi (VIS) abil püütakse lahendada mõlemad probleemid: selle eesmärk on aidata rakendada ühist viisapoliitikat, lihtsustades viisataotluste läbivaatamist ja kontrolli välispiiridel, aidates samal ajal vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule. Tegu on tsentraliseeritud infosüsteemiga, mis koosneb iga osalisriigi riiklikust osast ja Prantsusmaal asuvast tehnilise abi üksusest. VIS hakkab sõrmejälgede usaldusväärseks võrdlemiseks kasutama biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi, mida hakatakse kasutama viisaomanike isikusamasuse kontrollimiseks ELi välispiiridel. Süsteem hakkab sisaldama andmeid viisataotluste kohta, fotosid, sõrmejälgi, viisasid väljastavate ametiasutuste asjaomaseid otsuseid ja seoseid seotud taotluste vahel.

Seega kasutatakse SISi ja VISi nagu reisijaid käsitlevat eelteavetki peamiselt isikutuvastamis- ja piirihaldusinstrumendina, mistõttu neist on kasu üksnes siis, kui kahtlusaluse isik on teada. Neist instrumentidest ei ole kasu ei isikute hindamisel ega „tundmatute” kurjategijate ega terroristide tuvastamisel.

EL on sõlminud lennureise hõlmavad lepingud broneeringuinfo edastamiseks raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise eesmärgil Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraaliaga. Lepingutes nõutakse, et lennuettevõtjad, kes koguvad reisijate kohta broneeringuinfot ärilistel eesmärkidel, on kohustatud selle edastama Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraalia pädevatele asutustele. 2011. aastal hakatakse kõnealuse kolme lepingu üle taas läbirääkimisi pidama. Selliste lepingute sõlmimist on taotlenud ka teised riigid, näiteks Lõuna-Korea ja Jaapan. Komisjon on kõnealuse valdkonna ELi poliitika põhielemendid visandanud oma 21. septembri 2010. aasta teatises broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta[20]. Käesolev ettepanek on nimetatud teatises visandatud poliitikaga täielikus kooskõlas.

- Kooskõla ELi muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Schengeni infosüsteem (SIS),[21] teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II),[22] viisainfosüsteem (VIS),[23] kavandatav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning registreeritud reisija programm on ELi meetmed, mis käsitlevad otseselt piiridel füüsiliselt aset leidvaid meetmeid.

Ehkki broneeringuinfo kujutab endast reisimisega seotud andmeid reisijate kohta, kasutatakse seda pigem kriminaalluure- kui piirikontrollivahendina. Seda kasutatakse enne piiriületust, mitte selle ajal. Broneeringuinfo kasutamise peamine eesmärk on pigem võidelda terrorismi ja raske kuritegevusega, mitte võidelda ebaseadusliku sisserändega või lihtsustada piirikontrolli.

Ettepanekuga ei muudeta ega mõjutata kehtivaid ELi eeskirju piirkontrolli teostamise ega ELi territooriumile sisenemise või sealt väljumise kohta. Pigem kehtib käesolev ettepanek nimetatud eeskirjadega paralleelselt ega muuda nende kehtivust.

- Mõju põhiõigustele

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas üldise eesmärgiga luua Euroopas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Nagu selgub käesoleva ettepaneku mõjuhinnangust, analüüsiti käesolevat ettepanekut kavandatavate sätete iseloomu tõttu süvitsi, et tagada nende kooskõla põhiõigustega, eelkõige ELi põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatud õigusega isikuandmete kaitsele. Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16, millega tagatakse igaühe õigus isikuandmete kaitsele.

Ettepanek on kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega ja selle sätted on kooskõlas nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[24] (edaspidi „raamotsus 2008/977/JSK”). See hõlmab isikute õigust andmetega tutvuda, neid parandada, kustutada ja blokeerida ning õigust saada hüvitist ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Lisaks ja et täita proportsionaalsuse põhimõtet, on ettepanekus valdkondi, milles andmekaitse-eeskirjad on rangemad kui raamotsuse 2008/977/JSK omad.

Eelkõige on ettepaneku reguleerimisala rangelt piiritletud ja õiguskaitseasutused tohivad broneeringuinfot kasutada üksnes võitlemiseks konkreetsete raskete kuritegudega, mis on kantud ammendavasse loetellu ja mille eest määratakse liikmesriigis vähemalt kolmeaastane vanglakaristus. Selleks et tagada, et süütute ja mittekahtlustatavate isikute andmeid töödeldakse võimalikult piiratud ulatuses, piiritleti hindamiskriteeriumide koostamise ja rakendamisega seotud ettepaneku reguleerimisala mõned aspektid raskete kuritegudega, mis on olemuselt ka rahvusvahelised, st on lahutamatult seotud reisimisega ja seega ka töödeldavate andmete liigiga. Ettepanekuga lubatakse broneeringuinfot säilitada kõige rohkem viis aastat, pärast mida tuleb andmed kustutada. Lisaks tuleb andmed pärast väga lühikest ajavahemikku (30 päeva) muuta anonüümseks, kuna pärast kõnealust ajavahemikku on võimalik broneeringuinfot proaktiivselt kasutada anonüümseks muudetud andmete põhjal. Keelatud on koguda ja kasutada tundlikke andmeid, mis otseselt või kaudselt paljastavad inimese rassilise või etnilise päritolu, usulised või filosoofilised tõekspidamised, poliitilised seisukohad, kuuluvuse ametiühingusse ning tervisliku seisundi või seksuaalelu. Lisaks nähakse ettepanekus ette, et liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsust, mille õiguslik mõju isikule on negatiivne või mis teda oluliselt mõjutab, ei tohi langetada üksnes broneeringuinfo automaatse töötlemise põhjal. Lisaks ei tohi selline otsus ühelgi tingimusel põhineda inimese rassilisel või etnilisel päritolul, usulistel või filosoofilistel tõekspidamistel, poliitilistel seisukohtadel, kuuluvusel ametiühingusse ning tervislikul seisundil või seksuaalelul. Lisaks peavad lennuettevõtjad broneeringuinfot edastama üksnes nn tõukemeetodil, mis tähendab, et liikmesriikidel ei ole lennuettevõtjate IT-süsteemidele otsest juurdepääsu. Liikmesriigid võivad broneeringuinfot kolmandatele riikidele edastada üksnes äärmiselt piiratud juhtudel ja vaid iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Tõhususe ja kõrgetasemelise andmekaitse tagamiseks peavad liikmesriigid tagama, et liikmesriigi sõltumatu järelevalveasutus (andmekaitseasutus) vastutaks broneeringuinfo töötlemisega seonduva nõustamise ja järelevalve eest. Liikmesriigid peavad looma ka ühe kindlaksmääratud üksuse (broneeringuinfo üksus), mis vastutab andmete käitlemise ja kaitsmise eest. Kõnealune broneeringuinfo üksus peab broneeringuinfo igasuguse töötlemise registreerima või dokumenteerima, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklus ja töötlemise turvalisus. Liikmesriigid peavad tagama ka selle, et reisijaid teavitatakse selgelt ja täpselt broneeringuinfo kogumisest ja nende õigustest.

Seega, lisaks kooskõlale olemasolevate andmekaitse-eeskirjade ja põhimõtetega, sisaldab ettepanek erinevaid kaitsemeetmeid, et tagada täielik kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega ja põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse.

2. K ONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2007. aasta ettepaneku koostamisel konsulteeris komisjon 2006. aasta detsembris küsimustiku põhjal kõigi sidusrühmadega. Küsimustik saadeti kõigile liikmesriikidele, nende andmekaitseasutustele, Euroopa andmekaitseinspektorile, Euroopa Lennuettevõtjate Ühendusele, Ameerika Lennutranspordi Ühendusele, Rahvusvahelisele Lennuettevõtjate Ühendusele, Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühendusele ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile. Vastustest tehti kokkuvõte 2007. aasta ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. Selle järel kutsus komisjon liikmesriigid kohtumisele, millel liikmesriikide esindajatel oli võimalus arvamusi vahetada.

2007. aasta ettepaneku vastuvõtmise järel avaldasid kõik sidusrühmad selle kohta oma seisukohad. 20. novembril 2008 võttis Euroopa Parlament vastu ettepanekut käsitleva resolutsiooni[25]. Liikmesriigid avaldasid oma seisukohad nõukogu töörühmades peetud aruteludel[26]. Arvamused avaldasid ka Euroopa andmekaitseinspektor,[27] artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm[28] ja Põhiõiguste Amet[29].

Vastuste kokkuvõte

Euroopa Parlamendi resolutsioonis väljendatud peamiseks kriitikaks oli, et vajadust kavandatavate meetmete järele ei ole piisavalt põhjendatud. Parlament seadis kahtluse alla, kas ettepanek vastab tingimustele, mis õigustaksid sekkumist õigusesse andmekaitsele. Parlament väljendas resolutsioonis muret, et ettepaneku lisandväärtust ei ole hinnatud muude piiriküsimustealaste algatuste valguses. Andmekaitse osas kutsus parlament üles eesmärgi konkreetsele piiramisele ja rõhutas, et ainult teatavatel asutustel peaks olema õigus broneeringuinfoga tutvuda. Lõpuks väljendas parlament muret, et kavandatav meetod (broneeringuinfo automaatne hindamine faktidel põhinevate ja eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumide põhjal) kujutab endast andmete väga ulatuslikku kasutusviisi, ja rõhutas, et sellise hindamise tulemuseks ei tohiks iialgi olla profileerimine tundlike andmete põhjal.

Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm oli seisukohal, et ettepanek on ebaproportsionaalne ja et see võib rikkuda õigust andmekaitsele. Töörühm seadis kahtluse alla andmekaitsekorra, kuna raamotsus 2008/977/JSK ei hõlma andmete töötlemist liikmesriigis. Töörühm oli seisukohal, et vajadus ettepaneku järele ei ole piisavalt põhjendatud, andmete säilitamise aeg (13 aastat) on ebaproportsionaalne ja andmete edastamisel tuleks kasutada üksnes tõukemeetodit.

Kuna ettepanek hõlmab süütute isikute andmete kogumist, seadis Euroopa andmekaitseinspektor kahtluse alla, kas ettepaneku vajalikkus ja proportsionaalsus on tõendatud. Ta kritiseeris ettepanekut, väites, et see aitab kaasa jälgimisühiskonna kujundamisele, ning seadis kahtluse alla ka andmekaitsekorra, kuna raamotsus 2008/977/JSK ei hõlma andmete töötlemist liikmesriigis. Konkreetselt soovitas Euroopa andmekaitseinspektor täpsemalt määratleda ametiasutused, kellel oleks õigus broneeringuinfoga tutvuda, ja andmete kolmandatesse riikidesse edastamise tingimused.

Põhiõiguste Amet arvas samuti, et ettepaneku vajalikkus ja proportsionaalsus ei ole tõendatud, ning oli seiskohal, et ettepanek peaks sisaldama rohkem tagatisi, et vältida profileerimist tundlike andmete põhjal.

Ettepaneku kohta avaldasid arvamust ka mõned lennuettevõtjate ühendused: Rahvusvaheline Lennuettevõtjate Ühendus ja Euroopa Lennuettevõtjate Ühendus. Peamiselt kritiseerisid nad ettepaneku detsentraliseeritud struktuuri ja rõhutasid, et tsentraliseeritud andmekogumisel oleks ettevõtjate jaoks rahalised eelised. Samuti kritiseerisid nad tõukemeetodi kasutamist ja tegid ettepaneku jätta edastamise meetodi valik ettevõtjatele.

Konsultatsioonide mõju õigusakti ettepanekule on olnud suur. Ehkki mitu sidusrühma ei olnud broneeringuinfo kasutamise vajaduses veendunud, nõustusid nad kõik, et ELi tasandi õigusaktide väljatöötamine on eelistatavam kui liikmesriikide lahknevate broneeringuinfosüsteemide arendamine. Konsultatsioonide tulemusel piirati ka andmete kasutamise eesmärk terrorirünnakute ja raskete kuritegude vastase võitlusega ning ettepaneku reguleerimisala õhutranspordiga. Valiti range andmekaitsekord konkreetse andmete säilitamise ajaga ja tundlike (inimese rassilist või etnilist päritolu, usulisi või filosoofilisi tõekspidamisi, poliitilisi seisukohti, kuuluvust ametiühingusse ning tervislikku seisundit või seksuaalelu paljastavate) andmete kasutamise keeluga. Eelistati tõukemeetodit ning rangeid piiranguid andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

- Mõju hindamine

Komisjon teostas tööprogrammis kirjeldatud mõju hindamise[30].

Mõju hindamise raames uuriti nelja peamist alternatiivi, millest igaüks sisaldab kaht muutujat:

Alternatiiv A, ELi tasandi meetmetest hoidumine ja status quo säilitamine.

Alternatiiv B, broneeringuinfo kogumise ja töötlemise süsteemi struktuuri kujundamine, mille juures on alternatiiviks B.1: andmete detsentraliseeritud kogumine ja töötlemine liikmesriikide poolt ja alternatiiviks B.2: andmete tsentraliseeritud kogumine ja töötlemine ELi tasandil.

Alternatiiv C, kavandatavate meetmete eesmärgipiirangu kujundamine, mille juures on alternatiiviks C.1: juurdepääs ainult terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, ning alternatiiviks C.2: juurdepääs terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning muudel poliitikaeesmärkidel.

Alternatiiv D, kavandatavate meetmetega hõlmatavate transpordiliikide kindlaksmääramine, mille juures on alternatiiviks D.1: ainult lennuettevõtjad, ja alternatiiviks D.2: lennu-, mereveo- ja raudteetranspordiettevõtjad.

Alternatiive hinnati järgmiste kriteeriumide alusel: ELi julgeolek, isikuandmete kaitse, riigiasutuste kulud, ettevõtjate kulud/konkurents siseturul ja üleilmse lähenemisviisi toetamine.

Mõjuhinnangust järeldus, et parimaks alternatiiviks on õigusakti ettepanek, mille kohaldamisalaks on õhutransport ning mille puhul broneeringuinfot kogutakse detsentraliseeritult terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (kombinatsioon alternatiividest B1, C1 ja D1). See parandaks ELi julgeolekut, mõjutades samas isikuandmete kaitset minimaalselt ja hoides kulud vastuvõetaval tasemel.

3. E TTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on ühtlustada liikmesriikide sätteid, millega reguleeritakse kolmanda riigi ja vähemalt ühe liikmesriigi vahelisi lende korraldatavate lennuettevõtjate kohustust edastada pädevatele asutustele broneeringuinfot terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Igasugune käesoleva ettepaneku põhjal toimuv isikuandmete töötlemine on kooskõlas raamotsuses 2008/977/JSK sätestatud andmekaitse-eeskirjadega.

- Õiguslik alus

ELi toimimise leping, eelkõige selle artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Õiguskaitseasutustele tuleb anda tõhusad vahendid, millega võidelda terrorismi ja raskete kuritegudega. Kuna suurem osa raskeid kuritegusid ja terroriakte hõlmab mingil kujul rahvusvahelist reisimist, peavad ametiasutused ELi sisejulgeoleku kaitseks kasutama broneeringuinfot. Lisaks sõltub liikmesriikide pädevate asutuste teostatav uurimine terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil suuresti rahvusvahelisest ja piiriülesest koostööst.

Isikute vaba liikumise tõttu Schengeni alal peavad turvaaukude vältimiseks broneeringuinfot koguma, töötlema ja edastama kõik liikmesriigid. Kollektiivselt ja sidusalt tegutsedes suurendab kõnealune meede ELi julgeolekut.

ELi tasandi meetmed aitavad tagada ühtlustatud andmekaitsesätteid liikmesriikides. Samalaadsed mehhanismid juba kehtestanud või seda tulevikus tegevate liikmesriikide erinevad süsteemid võivad avaldada negatiivset mõju lennuettevõtjatele, kes peavad täitma mitmeid võib-olla lahknevaid riiklikke nõudeid, näiteks seoses isikute kohta edastatava teabe iseloomuga ning teabe liikmesriikidele edastamise tingimustega. Kõnealused erinevused võivad takistada ka liikmesriikide tõhusat koostööd terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.

Kuna käesoleva ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada ELi tasandil, võib järeldada, et ELil on volitused võtta meetmeid ja ta on selleks ka paremas olukorras kui eraldi meetmeid võtvad liikmesriigid. Seepärast on ettepanek kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Kolmandatest riikidest ELi sisenevate lendude broneeringuinfo kavandatav süstemaatiline kogumine, analüüs ja säilitamine, mille suhtes kohaldatakse rangeid andmekaitsetagatisi, parandaks terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamist, avastamist, uurimist ja nende eest vastutusele võtmist ning see on vajalik võitlemiseks kõnealuste julgeolekuohtudega.

Ettepaneku reguleerimisala hõlmab ainult neid elemente, mis nõuavad ELi ühtlustatud lähenemisviisi, näiteks broneeringuinfo liikmesriikide poolt kasutamise võimaluste, kogutavate andmete, andmekasutuse eesmärkide, liikmesriikide broneeringuinfo üksuste omavaheliste andmeedastusviiside ning andmete edastamise tehniliste tingimuste kindlaksmääramine.

Kavandatav meede on direktiiv. Detsentraliseeritud süsteemi valimine jätab liikmesriikide otsustada, kuidas nad broneeringuinfosüsteemid sisse seavad, samuti võivad nad ise otsustada süsteemi tehniliste aspektide üle.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek oma eesmärkide saavutamiseks vajalikust ja proportsionaalsest kaugemale.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: direktiiv.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel:

Meetme eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, nii oleks ainus asjakohane õigusakt direktiiv.

4. M ÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. L ISATEAVE

- Simulatsioon, katseetapp ja üleminekuperiood

Ettepanekul on üleminekuperiood kaheaastase rakendusperioodi näol. Üleminekuperiood on ka broneeringuinfo kogumisel, kusjuures eesmärk on jõuda andmete kogumiseni kõigi lendude kohta kuue aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest.

- Territoriaalne kohaldamisala

Kavandatav direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Direktiivi kohaldamine Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani suhtes määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollide nr 21 ja 22 asjaomastele sätetele.

- Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab klauslit, millega sätestatakse direktiivi toimimise läbivaatamine neli aastat pärast selle ülevõtmise kuupäeva ja spetsiaalne läbivaatamine direktiivi reguleerimisala võimalikuks laiendamiseks, et hõlmata ELi siselendude reisijate broneeringuinfo.

2011/0023 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 lõiku d ja artikli 87 lõike 2 lõiku a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[31],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[32],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) 6. novembril 2007 võttis komisjon vastu nõukogu raamotsuse ettepaneku broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel[33]. Kuid 1. detsembril 2009, Lissaboni lepingu jõustumisel komisjoni ettepanek, mida nõukogu ei olnud selleks kuupäevaks veel vastu võtnud, aegus.

(2) „Stockholmi programmis – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”[34] kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut broneeringuinfo kasutamise kohta terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

(3) Komisjon visandas kõnealuse valdkonna ELi poliitika põhielemendid oma 21. septembri 2010. aasta teatises broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta[35].

(4) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/82/EÜ (veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid)[36] reguleeritakse reisijaid käsitleva eelteabe edastamist lennuettevõtjate poolt riigi pädevatele asutustele piirikontrolli parandamise ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise eesmärgil.

(5) Broneeringuinfo on vajalik terroriaktide ja raskete kuritegude tõhusaks ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning seega parandab see sisejulgeolekut.

(6) Broneeringuinfo aitab õiguskaitseasutustel raskeid kuritegusid, sealhulgas terroriakte, ennetada, avastada, uurida ja nende eest vastutusele võtta, sest õiguskaitseasutused saavad võrrelda broneeringuinfot tagaotsitavaid isikuid ja esemeid hõlmavate andmebaasidega, koguda tõendeid ning vajaduse korral tuvastada kurjategijate kaasosalisi ja paljastada kuritegelikke võrgustikke.

(7) Broneeringuinfo võimaldab õiguskaitseasutustel välja selgitada isikud, kes on olnud eelnevalt „tundmatud”, st keda varem ei ole kahtlustatud rasketes kuritegudes ega terrorismis osalemises, kuid kelle kohta broneeringuinfo analüüs näitab, et nad võivad sellistes kuritegudes osaleda ja keda pädevad asutused peaksid seetõttu täiendavalt uurima. Õiguskaitseasutused saavad broneeringuinfot kasutada raskete kuritegude ja terrorismiohuga võitlemiseks teisest perspektiivist kui muude isikuandmete kategooriate töötlemise kaudu. Kuid selleks et tagada, et süütute ja mittekahtlustatavate isikute andmeid töödeldakse võimalikult piiratud ulatuses, tuleks hindamiskriteeriumide koostamise ja rakendamisega seotud broneeringuinfo kasutamise aspektid piiritleda raskete kuritegudega, mis on olemuselt ka rahvusvahelised, st on lahutamatult seotud reisimisega ja seega ka töödeldavate andmete liigiga.

(8) Isikuandmete töötlemine peab olema proportsionaalne käesoleva direktiivi konkreetse julgeolekueesmärgiga.

(9) Teatavatel juhtudel on loonud lisandväärtust broneeringuinfo kasutamine koos reisijaid käsitleva eelteabega, sest see aitab liikmesriikidel tuvastada isikute isikusamasust ja tugevdada seeläbi nende andmete väärtust õiguskaitse seisukohast.

(10) Terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks on seega oluline, et liikmesriigid kehtestavad sätted Euroopa Liidu liikmesriikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidest rahvusvahelisi lende korraldavate lennuettevõtjate kohustuste kohta.

(11) Lennuettevõtjad juba koguvad ja töötlevad oma reisijate broneeringuinfot ärilistel eesmärkidel. Käesoleva direktiiviga ei tohiks seada lennuettevõtjatele kohustust koguda reisijatelt täiendavaid andmeid või neid säilitada ega seada reisijatele kohustust esitada täiendavaid andmeid lisaks neile, mis lennuettevõtjaile juba niigi esitatakse.

(12) Terroriaktide määratlus tuleks võtta nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta)[37] artiklitest 1–4. Raske kuriteo määratlus tuleks võtta nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta)[38] artiklist 2. Liikmesriigid võivad aga välja jätta need kergemad süüteod, mille puhul, võttes arvesse nende kriminaalõigussüsteemi, ei oleks käesoleva direktiivi alusel toimuv broneeringuinfo töötlemine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Raskete rahvusvaheliste kuritegude määratlus tuleks võtta nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artiklist 2 ja ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastasest konventsioonist.

(13) Broneeringuinfo tuleks edastada asjaomase liikmesriigi ühte kindlaksmääratud üksusesse (broneeringuinfo üksus), et tagada selgus ja vähendada lennuettevõtjate kulusid.

(14) Broneeringuinfo üksusele esitatavate broneeringuinfo loetelude koostamisel tuleks võtta arvesse riigiasutuste õiguspärast nõuet ennetada, avastada, uurida ja nende eest vastutusele võtta terroriakte ja raskeid kuritegusid, parandades sellega ELi sisejulgeolekut ning kaitstes kodanike põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Sellised loetelud ei tohiks sisaldada selliseid isiklikke andmeid, mis paljastavad isiku rassilise või etnilise päritolu, tema poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, ja kuuluvust ametiühingusse, samuti andmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. Broneeringuinfo peaks sisaldama reisija broneeringut ja marsruuti käsitlevaid üksikasju, mis võimaldavad pädevatel asutustel tuvastada sisejulgeolekut ohustada võivaid lennureisijaid.

(15) Praegu on olemas kaks võimalikku andmeedastusmeetodit: tõmbemeetod, mille kaudu andmeid taotleva liikmesriigi pädev asutus pääseb lennuettevõtja broneerimissüsteemi ja teeb endale vajalike andmete koopia, ning tõukemeetod, mille kaudu lennuettevõtja edastab nõutava broneeringuinfo taotlevale pädevale asutusele, lubades lennuettevõtjatel seega säilitada kontrolli selle üle, milliseid andmeid esitatakse. Tõukemeetodit peetakse andmekaitse seisukohast paremaks ja see peaks olema kohustuslik kõigile lennuettevõtjatele.

(16) Komisjon toetab broneeringuinfot käsitlevaid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) suuniseid. Kõnealused suunised tuleks seega võtta aluseks lennuettevõtjate poolt liikmesriikidele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate toetatavate andmevormingute vastuvõtmisel. See õigustab kõnealuste toetatavate andmevormingute ning lennuettevõtjatepoolse broneeringuinfo edastamise suhtes kohaldatavate asjaomaste protokollide vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu [……………..] määruses (EL) nr….. sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

(17) Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et võimaldada lennuettevõtjatel täita käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustusi. Liikmesriigid peavad nägema broneeringuinfo edastamise kohustusi eiravate lennuettevõtjate suhtes ette hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed karistused, sealhulgas rahalised karistused. Käesoleva direktiivi põhieesmärke kahjustada võivate korduvate tõsiste rikkumiste korral võivad karistused erandjuhtudel hõlmata selliseid meetmeid nagu transpordivahendi kasutuselt kõrvaldamine, arestimine ja konfiskeerimine või tegevusloa ajutine peatamine või äravõtmine.

(18) Iga liikmesriik peaks vastutama terroriaktide ja raskete kuritegudega seonduvate võimalike ohtude hindamise eest.

(19) Võttes täielikult arvesse õigust isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele, ei tohiks üksnes automaatselt töödeldud broneeringuinfo põhjal langetada otsust, mille õiguslik mõju isikule on negatiivne või mis teda oluliselt mõjutab. Lisaks ei tohiks sellist otsust langetada inimese rassilise või etnilise päritolu, usuliste või filosoofiliste tõekspidamiste, poliitiliste seisukohtade, ametiühingusse kuuluvuse ning tervisliku seisundi või seksuaalelu põhjal.

(20) Liikmesriigid peaksid nende poolt saadavat broneeringuinfot jagama teiste liikmesriikidega, kui see on vajalik terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata muid ELi õigusakte politsei ja kohtuasutuste vahelise teabevahetuse kohta, sealhulgas nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol),[39] ega nõukogu 18. septembri 2006. aasta raamotsust 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta[40]. Sellise õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahelise broneeringuinfo vahetamise suhtes tuleks kohaldada politsei- ja õigusalase koostöö eeskirju.

(21) Ajavahemik, mille vältel broneeringuinfot säilitatakse, peaks olema proportsionaalne terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärkidega. Andmete iseloomu ja nende kasutusviiside tõttu on vajalik säilitada neid piisavalt kaua, et teostada analüüs ja kasutada neid uurimisel. Andmete ebaproportsionaalse kasutamise vältimiseks on vajalik muuta need algse ajavahemiku möödudes anonüümseks ja võimaldada nendega tutvuda ainult väga rangetel ja piiratud tingimustel.

(22) Kui konkreetne broneeringuinfo on edastatud pädevale asutusele ning seda kasutatakse konkreetse kriminaaluurimise ja vastutusele võtmise kontekstis, peaks selliste andmete säilitamist pädeva asutuse poolt reguleerima liikmesriigi õigusaktidega, sõltumata käesoleva direktiiviga sätestatud andmete säilitamise ajavahemikust.

(23) Broneeringuinfo üksuse ja pädevate asutuste poolt liikmesriigis broneeringuinfo töötlemise suhtes tuleks kohaldada liikmesriigi õigusaktide kohast isikuandmete kaitse standardit, mis on kooskõlas 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[41] (edaspidi „raamotsus 2008/977/JSK”).

(24) Võttes arvesse õigust isikuandmete kaitsele, peaksid andmesubjektide õigused oma broneeringuinfo töötlemisele, näiteks õigus andmetega tutvuda, neid parandada, kustutada ja blokeerida ning õigus saada hüvitist ja kasutada õiguskaitsevahendeid olema kooskõlas raamotsusega 2008/977/JSK.

(25) Võttes arvesse reisijate õigust olla informeeritud oma isikuandmete töötlemisest, peaksid liikmesriigid tagama, et neile antakse täpset teavet broneeringuinfo kogumise ja selle broneeringuinfo üksusele edastamise kohta.

(26) Broneeringuinfo edastamine liikmesriikide poolt kolmandatele riikidele peaks olema lubatud üksnes iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja kooskõlas raamotsusega 2008/977/JSK. Isikuandmete kaitse tagamiseks tuleks sellise edastamise suhtes kohaldada täiendavaid nõudeid, mis seonduvad edastamise eesmärgi, vastuvõtva asutuse staatuse ja kolmandale riigile edastatavate isikuandmete suhtes kohaldatavate kaitsemeetmetega.

(27) Ka liikmesriigi järelevalveasutus, mis on asutatud raamotsuse 2008/977/JSK rakendamisel, peaks vastutama käesoleva direktiivi sätete kohaldamise ja rakendamisega seonduva nõustamise ning järelevalve eest.

(28) Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha oma õigusaktide alusel ette süsteemi siselende käsitleva broneeringuinfo kogumiseks ja käitlemiseks muudel eesmärkidel kui käesolevas direktiivis sätestatud või muudelt veoettevõtjatelt kui direktiivis sätestatud, tingimusel et see on kooskõlas asjaomaste andmekaitsesätetega ja et kõnealused õigusaktid on kooskõlas ELi õigustikuga. Siselendude broneeringuinfo kogumist tuleks eraldi kaaluda tulevikus.

(29) Isikuandmete, sealhulgas broneeringuinfo töötlemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide juriidiliste ja tehniliste erinevuste tõttu on lennuettevõtjad praegu ja tulevikus silmitsi eri nõuetega seoses edastatava teabe iseloomuga ning teabe pädevatele asutustele edastamise tingimustega. Kõnealused erinevused võivad takistada liikmesriikide pädevate asutuste tõhusat koostööd terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.

(30) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning neid on parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, eraelu puutumatusele ja mittediskrimineerimisele, mis on sätestatud harta artiklites 8, 7 ja 21, ning seega tuleb direktiivi vastavalt rakendada. Direktiiv on kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega ja selle sätted on kooskõlas raamotsusega 2008/977/JSK. Lisaks ja et täita proportsionaalsuse põhimõtet, on direktiivis konkreetseid valdkondi, mida reguleerivad andmekaitse-eeskirjad on rangemad kui raamotsuse 2008/977/JSK omad.

(32) Eelkõige on direktiivi reguleerimisala nii piiratud kui võimalik: selle raames lubatakse broneeringuinfot säilitada kõige rohkem viis aastat, mille möödumisel tuleb andmed kustutada, andmed tuleb muuta anonüümseks pärast väga lühikest ajavahemikku ning tundlike andmete kogumine ja kasutamine on keelatud. Tõhususe ja kõrgetasemelise andmekaitse tagamiseks peavad liikmesriigid tagama, et liikmesriigi sõltumatu järelevalveasutus vastutaks broneeringuinfo töötlemisega seonduva nõustamise ja järelevalve eest. Broneeringuinfo igasuguse töötlemise peab registreerima või dokumenteerima, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklus ja töötlemise turvalisus. Liikmesriigid peavad tagama ka selle, et reisijaid teavitatakse selgelt ja täpselt broneeringuinfo kogumisest ja nende õigustest.

(33) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI [Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(34) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolev direktiiv käsitleb liikmesriikidesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvaheliste lendude reisijate broneeringuinfo edastamist lennuettevõtjate poolt ning kõnealuse info töötlemist, sealhulgas selle kogumist, kasutamist ja säilitamist liikmesriikide poolt ning selle vahetamist liikmesriikide vahel.

2. Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud broneeringuinfot tohib töödelda üksnes järgnevatel eesmärkidel:

1. terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine artikli 4 lõike 2 punktide b ja c kohaselt; ning

2. terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude ennetamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine artikli 4 lõike 2 punktide a ja d kohaselt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis on kasutatud järgmisi mõisteid:

a) „lennuettevõtja” – õhuveoettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba või samaväärne luba, mis lubab tal teostada reisijate õhuvedu;

b) „rahvusvaheline lend” – mis tahes regulaar- või mitteregulaarlend, mis on lennuettevõtja poolt kavandatud saabuma liikmesriigi territooriumile ja mille lähtekoht on kolmas riik, või lend, mis väljub liikmesriigi territooriumilt ning mille lõppsihtkoht on kolmas riik, sealhulgas mõlemal juhul transfeer- või transiitlennud;

c) „broneeringuinfo” – reisijatelt nõutavad vajalikud andmed, mis võimaldavad broneeringut tegevatel ja lennutegevuses osalevatel lennuettevõtjatel töödelda ja kontrollida iga reisi puhul isiku enda või tema eest tehtud broneeringut. Info võib asuda broneerimissüsteemides, väljumiste kontrollimise süsteemides või samade funktsioonidega samaväärsetes süsteemides;

d) „reisija” – iga isik, välja arvatud meeskonna liikmed, keda transporditakse või keda tuleb transportida lennuki pardal lennuettevõtja nõusolekul;

e) „broneerimissüsteem” – lennuettevõtja siseandmebaas, millesse kogutakse broneeringuinfot broneeringute käitlemiseks;

f) „tõukemeetod” – meetod, mille kohaselt lennuettevõtjad edastavad nõutava broneeringuinfo andmeid taotleva pädeva asutuse andmebaasi;

g) „terroriaktid” – nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 osutatud süüteod liikmesriigi õigusaktide tähenduses;

h) „raske kuritegu” – nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriigi õigusaktide kohane süütegu, kui see on liikmesriigi õigusaktide kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Liikmesriigid võivad aga välja jätta need kergemad süüteod, mille puhul, võttes arvesse nende kriminaalõigussüsteemi, ei oleks käesoleva direktiivi alusel toimuv broneeringuinfo töötlemine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

i) „raske rahvusvaheline kuritegu” – nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriigi õigusaktide kohane süütegu, kui see on liikmesriigi õigusaktide kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, ning kui:

i) see on toime pandud rohkem kui ühes riigis;

ii) see on toime pandud ühes riigis, kuid märkimisväärne osa selle ettevalmistamisest, kavandamisest, juhtimisest või kontrollimisest leiab aset teises riigis;

iii) see on toime pandud ühes riigis, kuid hõlmab organiseeritud kuritegelikku rühmitust, kes tegeleb kuritegevusega rohkem kui ühes riigis; või

iv) see on toime pandud ühes riigis, kuid sel on märkimisväärne mõju teises riigis.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED

Artikkel 3

Broneeringuinfo üksus

1. Iga liikmesriik moodustab või nimetab terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks pädeva asutuse või sellise asutuse allasutuse, kes tegutseb liikmesriigi broneeringuinfo üksusena, kes vastutab broneeringuinfo lennuettevõtjatelt kogumise, säilitamise, analüüsimise ja analüüsitulemuste artiklis 5 osutatud pädevatele asutustele edastamise eest. Üksuse töötajateks võib lähetada pädevate riigiasutuste töötajaid.

2. Kaks või enam liikmesriiki võivad sisse seada või määrata ühise broneeringuinfo üksuse. Selline broneeringuinfo üksus asutatakse ühes osalevas liikmesriigis ja seda käsitletakse kõigi osalevate liikmesriikide riikliku broneeringuinfo üksusena. Osalevad liikmesriigid lepivad kokku broneeringuinfo üksuse üksikasjalikes tegevuseeskirjades, pidades kinni käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest.

3. Iga liikmesriik teatab broneeringuinfo üksuse moodustamisest komisjonile ühe kuu jooksul ja võib igal ajal esitatud teavet ajakohastada. Komisjon avaldab selle teabe, sealhulgas ajakohastused, Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Broneeringuinfo töötlemine

1. Lennuettevõtjate poolt artikli 6 kohaselt edastatavat broneeringuinfot iga liikmesriigi territooriumile saabuvate ja iga liikmesriigi territooriumilt väljuvate rahvusvaheliste lendude kohta kogub asjaomase liikmesriigi broneeringuinfo üksus. Kui lennuettevõtjate poolt edastatav broneeringuinfo sisaldab rohkem andmeid, kui on loetletud lisas, kustutab broneeringuinfo üksus selle kohe pärast kättesaamist.

2. Broneeringuinfo üksus töötleb broneeringuinfot ainult järgnevatel eesmärkidel:

3. reisijate hindamine enne nende graafikujärgset saabumist liikmesriiki või väljumist liikmesriigist, et tuvastada isikud, kes võivad olla seotud terrorirünnaku või raske rahvusvahelise kuriteoga ning keda artiklis 5 osutatud pädevad asutused peavad täpsemalt uurima. Sellisel hindamisel võib broneeringuinfo üksus töödelda broneeringuinfot eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumide alusel. Liikmesriigid tagavad, et kõik sellisel automaatsel töötlemisel saadavad positiivsed tulemused vaadatakse ükshaaval mitteautomaatselt läbi, et kontrollida, kas artiklis 5 osutatud pädev asutus peab võtma meetmeid;

4. reisijate hindamine enne nende graafikujärgset saabumist liikmesriiki või väljumist liikmesriigist, et tuvastada isikud, kes võivad olla seotud terrorirünnaku või raske kuriteoga ning keda artiklis 5 osutatud pädevad asutused peavad täpsemalt uurima. Sellisel hindamisel võib broneeringuinfo üksus töödelda broneeringuinfot asjaomaste andmebaaside, sealhulgas rahvusvaheliste ja riiklike andmebaaside ning ELi andmebaaside riiklike koopiate alusel, kui need on koostatud otsitavaid või hoiatusteadet kandvaid isikuid ja esemeid käsitlevate ELi õigusaktide alusel kooskõlas selliste toimikute suhtes kohaldatavate ELi, rahvusvaheliste ja liikmesriikide eeskirjadega. Liikmesriigid tagavad, et kõik sellisel automaatsel töötlemisel saadavad positiivsed tulemused vaadatakse ükshaaval mitteautomaatselt läbi, et kontrollida, kas artiklis 5 osutatud pädev asutus peab võtma meetmeid;

5. vastamine iga üksikjuhtumi puhul eraldi pädeva asutuse piisavalt põhjendatud taotlusele esitada broneeringuinfo ja seda töödelda konkreetsetel juhtudel terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning esitada sellise töötlemise tulemused pädevatele asutustele; ning

6. broneeringuinfo analüüsimine, et ajakohastada või luua uusi, hindamiskriteeriume, mida kasutatakse punkti a kohaselt nende isikute tuvastamisel, kes võivad olla seotud terrorirünnaku või raske rahvusvahelise kuriteoga.

3. Lõike 2 punktis a osutatud reisijate hindamist enne nende graafikujärgset saabumist liikmesriiki või väljumist liikmesriigist teostatakse mittediskrimineerivalt broneeringuinfo üksuse poolt kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel. Liikmesriigid tagavad, et hindamiskriteeriumid kehtestavad broneeringuinfo üksused koostöös artiklis 5 osutatud pädevate asutustega. Hindamiskriteeriumid ei põhine ühelgi tingimusel inimese rassilisel või etnilisel päritolul, usulistel või filosoofilistel tõekspidamistel, poliitilistel seisukohtadel, kuuluvusel ametiühingusse ega tervislikul seisundil või seksuaalelul.

4. Liikmesriigi broneeringuinfo üksus edastab lõike 2 punktide a ja b kohaselt tuvastatud isikute broneeringuinfo või selle töötlemise tulemused täpsemaks uurimiseks sama liikmesriigi asjaomastele pädevatele asutustele. Selline edastamine toimub igal konkreetsel juhul eraldi.

Artikkel 5

Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik võtab vastu nimekirja pädevatest asutustest, kes on volitatud broneeringuinfo üksuselt taotlema või saama broneeringuinfot või selle töötlemise tulemusi selle info täiendavaks uurimiseks või asjakohaste meetmete võtmiseks, et ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja raskeid kuritegusid ning nende eest vastutusele võtta.

2. Pädevad asutused hõlmavad asutusi, kes on pädevad ennetama, avastama ja uurima terroriakte ja raskeid kuritegusid ning nende eest vastutusele võtma.

3. Iga liikmesriik edastab oma pädevate asutuste nimekirja komisjonile hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja võib igal ajal esitatud teavet ajakohastada. Komisjon avaldab selle teabe ning ajakohastused Euroopa Liidu Teatajas .

4. Broneeringuinfo üksuse saadud reisijate broneeringuinfot ja selle töötlemise tulemusi võivad liikmesriikide pädevad asutused töödelda üksnes terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

5. Lõige 4 ei piira liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste volitusi juhul, kui andmete töötlemisele järgnevate jõustamismeetmete käigus avastatakse muid rikkumisi või neile osundavaid tõendeid.

6. Pädevad asutused ei langeta otsust, mille õiguslik mõju isikule on negatiivne või mis teda oluliselt mõjutab, üksnes automaatselt töödeldud broneeringuinfo põhjal. Selliseid otsuseid ei langetata inimese rassilise või etnilise päritolu, usuliste või filosoofiliste tõekspidamiste, poliitiliste seisukohtade, ametiühingusse kuuluvuse ega tervisliku seisundi või seksuaalelu põhjal.

Artikkel 6

Lennuettevõtjate kohustused

1. Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lennuettevõtjad edastaksid (tõukemeetod) artikli 2 punktis c määratletud ja lisas täpsustatud broneeringuinfo (ulatuses, mil nad selliseid andmeid juba koguvad) rahvusvahelise lennu saabumis- või väljumiskohaks oleva liikmesriigi broneeringuinfo üksuse andmebaasi. Kui lennu puhul on kood jagatud ühe või mitme lennuettevõtja vahel, vastutab kõigi reisijate broneeringuinfo edastamise eest see lennuettevõtja, kes lendu teostab. Kui lennul on üks või mitu vahepeatust liikmesriikide lennujaamades, edastavad lennuettevõtjad broneeringuinfo kõigi asjaomaste liikmesriikide broneeringuinfo üksustele.

2. Lennuettevõtjad edastavad broneeringuinfot elektrooniliselt, kasutades ühiseid protokolle ja toetatavaid andmevorminguid, mis võetakse vastu vastavalt artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusele, või tehnilise rikke korral mõnel muul asjakohasel viisil, tagades piisava andmeturbe:

a) 24–48 tundi enne kavandatud reisi väljumisaega;

ning

b) viivitamatult pärast pardalemineku lõppemist, st pärast seda, kui reisijad on läinud väljumiseks valmistuva õhusõiduki pardale ja rohkem reisijaid enam pardale ei lasta.

3. Liikmesriigid võivad lubada lennuettevõtjatel piirata lõike 2 punktis b osutatud edastamist lõike 2 punkti a kohaselt edastatud andmete ajakohastusega.

4. Igal konkreetsel juhul eraldi ja liikmesriigi õigusaktidele vastaval broneeringuinfo üksuse taotlusel edastavad lennuettevõtjad broneeringuinfo, kui terroriaktide või raskete kuritegudega seonduvale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimisele kaasaaitamiseks on vajalik broneeringuinfoga kiiremini tutvuda, kui on osutatud lõike 2 punktis a.

Artikkel 7

Teabevahetus liikmesriikide vahel

1. Liikmesriigid tagavad, et broneeringuinfo üksus edastab tema poolt vastavalt artikli 4 lõike 2 punktidele a ja b tuvastatud isikute broneeringuinfo töötlemise tulemuse teiste liikmesriikide broneeringuinfo üksustele, kui esimesena nimetatud broneeringuinfo üksuse hinnangul on see vajalik terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Andmeid saava liikmesriigi broneeringuinfo üksus edastab sellise broneeringuinfo või selle töötlemise tulemuse oma asjaomastele pädevatele asutustele.

2. Liikmesriigi broneeringuinfo üksusel on õigus taotleda vajaduse korral teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt viimati nimetatu andmebaasis artikli 9 lõike 1 kohaselt säilitatavat broneeringuinfot ja vajaduse korral ka selle töötlemise tulemust. Taotleda võib ühe või mitme andmevälja saamist vastavalt sellele, mida taotluse esitanud broneeringuinfo üksus peab konkreetsel juhul vajalikuks terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Broneeringuinfo üksused esitavad võimalikult kiiresti taotletud andmed ja, kui see on artikli 4 lõike 2 punktide a ja b kohaselt juba ette valmistatud, ka broneeringuinfo töötlemise tulemuse.

3. Liikmesriigi broneeringuinfo üksusel on õigus taotleda vajaduse korral teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt viimati nimetatu andmebaasis artikli 9 lõike 2 kohaselt säilitatavat broneeringuinfot ja vajaduse korral ka selle töötlemise tulemust. Broneeringuinfo üksus võib taotleda teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuse poolt säilitatava konkreetse anonüümseks muutmata täieliku broneeringuinfoga tutvumist üksnes erakorralistel asjaoludel, reageerides konkreetsele ohule või teostades konkreetset uurimist või esitades konkreetset süüdistust seoses terroriaktide või raskete kuritegudega.

4. Liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuse andmebaasis artikli 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt säilitatavat broneeringuinfot asjaomaselt üksuselt otse ainult juhtudel, mil see on vajalik avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks. Sellised taotlused peavad seonduma konkreetsete terroriaktide või raskete kuritegude uurimisega või nende eest vastutusele võtmisega ja neid tuleb põhjendada. Broneeringuinfo üksused vastavad sellistele taotlustele esmajärjekorras. Kõigil teistel juhtudel esitavad pädevad asutused oma taotlused enda liikmesriigi broneeringuinfo üksusele.

5. Erandjuhtudel, kui varajane broneeringuinfoga tutvumine on vajalik reageerimiseks terroriaktide või raskete kuritegudega seonduvale konkreetsele ja tegelikule ohule, on liikmesriigi broneeringuinfo üksusel igal ajal õigus taotleda teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt viimati nimetatu territooriumile saabuvate või sealt väljuvate lendude broneeringuinfot.

6. Info vahetamine käesoleva artikli kohaselt võib toimuda mis tahes olemasolevaid, rahvusvaheliseks õiguskaitsealaseks koostööks kasutatavaid kanaleid kasutades. Taotlemiseks ja teabe vahetamiseks kasutatakse konkreetse kanali puhul kasutatavat keelt. Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 3 lõike 3 kohase teabe esitamisel nende üksuste kontaktandmed, kellele taotlused kiireloomuliste juhtumite korral saata võib. Komisjon teatab liikmesriikidele saadud teabest.

Artikkel 8

Andmete edastamine kolmandatele riikidele

Liikmesriik võib broneeringuinfo ja selle töötlemise tulemused edastada kolmandale riigile üksnes igal konkreetsel juhul eraldi ja kui on täidetud järgnevad tingimused:

a) täidetud on nõukogu raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 13 sätestatud tingimused,

b) edastamine on vajalik käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ning

c) kolmas riik nõustub edastama andmeid teisele kolmandale riigile üksnes juhul, kui see on vajalik käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja üksnes liikmesriigi selgesõnalisel loal.

Artikkel 9

Andmete säilitamise aeg

1. Liikmesriigid tagavad, et lennuettevõtjate edastatud broneeringuinfo säilitatakse broneeringuinfo üksuse andmebaasis 30 päeva pärast seda, kui see on edastatud esimese liikmesriigi broneeringuinfo üksusele, kelle territooriumile või territooriumilt rahvusvaheline lend saabub või väljub.

2. Pärast lõikes 1 osutatud 30 päeva möödumist broneeringuinfo edastamisest broneeringuinfo üksusele, säilitab broneeringuinfo üksus andmeid veel viis aastat. Selle ajavahemiku jooksul muudetakse kõik andmeväljad, mis võiksid paljastada reisija, keda broneeringuinfo käsitleb, anonüümseks. Sellise anonüümseks muudetud broneeringuinfoga saab tutvuda üksnes piiratud hulk broneeringuinfo üksuse töötajaid, kes on konkreetselt volitatud artikli 4 lõike 2 punkti d kohaselt broneeringuinfot analüüsima ja hindamiskriteeriume koostama. Täieliku broneeringuinfoga on võimalik tutvuda üksnes broneeringuinfo üksuse juhataja loal artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud eesmärkidel ja kui on alust arvata, et see on vajalik uurimise teostamiseks ning reageerimiseks konkreetsele ja tegelikule ohule või konkreetse uurimise teostamiseks või konkreetse süüdistuse esitamiseks.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on andmeväljad, mis võiksid paljastada reisija, keda broneeringuinfo käsitleb, ning mis tuleks filtreerida ja muuta anonüümseks, järgmised:

- nimi (nimed), sealhulgas broneeringuinfos sisalduvad teiste reisijate nimed ja koos reisivate reisijate arv;

- aadress ja kontaktandmed;

- üldised märkused selle kohta, et broneeringuinfo sisaldab teavet, mis võiks paljastada reisija, keda see käsitleb; ning

- igasugune reisijaid käsitlev eelteave.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud ajavahemiku möödumisel broneeringuinfo kustutatakse. Kõnealune kohustus ei piira juhtumeid, mil konkreetne broneeringuinfo on edastatud pädevale asutusele ning seda kasutatakse konkreetse kriminaaluurimise ja süüdimõistmise kontekstis, millisel juhul reguleeritakse selliste andmete säilitamist pädeva asutuse poolt liikmesriigi õigusaktidega.

4. Broneeringuinfo üksus säilitab artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud positiivset tulemust üksnes niikaua, kui see on vajalik pädevate asutuste positiivsest tulemusest informeerimiseks. Kui automaatse tuvastamise tulemus osutub aga mitteautomaatse individuaalse läbivaatamise järel negatiivseks, säilitatakse tulemus siiski kõige rohkem kolme aasta jooksul, et vältida „valesid” positiivseid tulemusi tulevikus, välja arvatud juhul, kui tuvastamise aluseks olevaid andmeid ei ole lõike 3 kohaselt viie aasta möödumisel juba kustutatud, millisel juhul säilitatakse logiandmeid tuvastamise aluseks olevate andmete kustutamiseni.

Artikkel 10

Lennuettevõtjate suhtes kohaldatavad karistused

Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigusega nähakse ette hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed karistused, sealhulgas rahalised karistused lennuettevõtjatele, kes ei edasta käesoleva direktiiviga nõutavaid ja nende poolt juba kogutud andmeid või ei tee seda nõutavas vormingus või kes muul viisil rikuvad vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud liikmesriigi sätteid.

Artikkel 11

Isikuandmete kaitse

1. Iga liikmesriik tagab, et igasugusel käesoleva direktiivi kohasel isikuandmete töötlemisel on igal reisijal samasugune õigus andmetega tutvuda, neid parandada, kustutada ja blokeerida, ning õigus saada hüvitist ja kasutada õiguskaitsevahendeid kui nõukogu raamotsuse 2008/977/JSK artiklite 17–20 rakendamiseks vastuvõetud liikmesriikide õigusaktide alusel. Seetõttu kohaldatakse nõukogu raamotsuse 2008/977/JSK artiklite 17–20 sätteid.

2. Iga liikmesriik tagab, et liikmesriikide õigusaktide kohaseid sätteid, mis võetakse nõukogu raamotsuse 2008/977/JSK töötlemise konfidentsiaalsust ja andmete turvalisust käsitlevate artiklite 21–22 rakendamiseks, kohaldatakse ka igasuguse käesoleva direktiivi kohase isikuandmete töötlemise suhtes.

3. Keelatud on töödelda isikuandmeid, mis paljastavad inimese rassilise või etnilise päritolu, usulised või filosoofilised tõekspidamised, poliitilised seisukohad, kuuluvuse ametiühingusse ning tervisliku seisundi või seksuaalelu. Sellist teavet paljastava broneeringuinfo saamisel kustutab broneeringuinfo üksus selle kohe.

4. Broneeringuinfo üksused ja pädevad asutused registreerivad või dokumenteerivad broneeringuinfo igasuguse töötlemise lennuettevõtjate poolt, selle igasuguse edastamise broneeringuinfo üksuste poolt ning teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste või broneeringuinfo üksuste kõik taotlused, isegi kui neile vastatakse eitavalt, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklus ja töötlemise turvalisus, eelkõige liikmesriikide andmekaitse järelevalveasutuste puhul. Kõnealused logiandmed säilitatakse viie aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui tuvastamise aluseks olevaid andmeid ei ole artikli 9 lõike 3 kohaselt nimetatud viie aasta möödumisel juba kustutatud, millisel juhul säilitatakse logiandmed tuvastamise aluseks olevate andmete kustutamiseni.

5. Liikmesriigid tagavad, et lennuettevõtjad, nende reisiagendid ja muud lennuteenuse reisijateveo piletite müüjad teavitavad rahvusvaheliste lendude reisijaid lennu broneerimisel ja pileti ostmisel selgelt ja täpselt broneeringuinfo edastamisest broneeringuinfo üksusele, andmete töötlemise põhjustest, andmete säilitamise ajast, andmete võimalikust kasutamisest terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, andmete vahetamise ja jagamise võimalusest ning nende andmekaitseõigustest, eelkõige õigusest esitata kaebus vabalt valitud liikmesriigi andmekaitse järelevalveasutusele. Liikmesriigid avaldavad sama teabe avalikkusele.

6. Keelatud on broneeringuinfo igasugune edastamine broneeringuinfo üksustelt või pädevatelt asutustelt liikmes- või kolmandates riikides asuvatele eraisikutele.

7. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võtavad liikmesriigid sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva direktiivi sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul.

Artikkel 12

Riiklik järelevalveasutus

Iga liikmesriik tagab, et raamotsuse 2008/977/JSK artikli 25 rakendamiseks moodustatud riiklik järelevalveasutus vastutab ka tema territooriumil käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriikide poolt vastuvõetud sätete kohaldamisega seonduva nõustamise ja järelevalve eest. Kohaldatakse ka raamotsuse 2008/977/JSK artikli 25 muid sätteid.

IV PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED

Artikkel 13

Ühised protokollid ja toetatavad andmevormingud

1. Ühe aasta jooksul alates ühiste protokollide ja toetatavate andmevormingute vastuvõtmisest artikli 14 kohaselt edastavad lennuettevõtjad käesoleva direktiivi kohaldamisel broneeringuinfo broneeringuinfo üksustele elektrooniliselt või tehnilise rikke korral mõnel muul asjakohasel viisil.

2. Ühe aasta möödumisel ühiste protokollide ja toetatavate andmevormingute vastuvõtmisest edastavad lennuettevõtjad käesoleva direktiivi kohaldamisel broneeringuinfo broneeringuinfo üksustele elektrooniliselt, kasutades aktsepteeritud ühiste protokollide vormis turvameetodeid, mis on ühesugused kõikide edastamiste korral, et tagada andmete edastamisel nende turvalisus, ning toetatavates andmevormingutes, et tagada nende loetavus kõikide asjaomaste poolte jaoks. Kõik lennuettevõtjad peavad valima ja broneeringuinfo üksusele teatama ühise protokolli ja andmevormingu, mida nad kavatsevad andmete edastamisel kasutada.

3. Komisjon koostab aktsepteeritud ühiste protokollide ja toetatavate andmevormingute nimekirja ja vajaduse korral ajakohastab seda vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

4. Kuni lõigetes 2–3 osutatud ühised protokollid või toetatavad andmevormingud ei ole kättesaadavad, kohaldatakse lõiget 1.

5. Iga liikmesriik tagab, et ühiste protokollide ja andmevormingute kasutamiseks vajalikud tehnilised meetmed võetakse vastu ühe aasta jooksul alates ühiste protokollide ja andmevormingute vastuvõtmisest.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee 16. veebruari 2011. aasta määruse […/2011/EL] tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse 16. veebruari 2011. aasta määruse […/2011/EL] artiklit 4.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaks aastat pärast selle jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Üleminekusätted

Artikli 15 lõikes 1 osutatud kuupäevaks, st kahe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest tagavad liikmesriigid, et broneeringuinfot kogutakse vähemalt 30 % artikli 6 lõikes 1 osutatud lendude kohta. Kuni kahe aasta möödumiseni artiklis 15 osutatud kuupäevast tagavad liikmesriigid, et broneeringuinfot kogutakse vähemalt 60 % artikli 6 lõikes 1 osutatud lendude kohta. Liikmesriigid tagavad, et alates nelja aasta möödumisest artiklis 15 osutatud kuupäevast kogutakse broneeringuinfot kõigi artikli 6 lõikes 1 osutatud lendude kohta.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Liikmesriikide antud teabe põhjal komisjon:

a) vaatab siselendude broneeringuinfot koguvate liikmesriikide kogemuse valguses läbi siselendude käesoleva direktiivi reguleerimisalasse lisamise teostatavuse ja vajalikkuse. Kahe aasta jooksul pärast artikli 15 lõikes 1 osutatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande;

b) vaatab läbi käesoleva direktiivi toimimise ning nelja aasta jooksul pärast artikli 15 lõikes 1 osutatud kuupäeva esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Läbivaatamine hõlmab käesoleva direktiivi kõiki osi, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse isikuandmete kaitse standardi järgimisele, andmete säilitamise aja pikkusele ja hinnangute kvaliteedile. Läbivaatamine sisaldab ka artikli 18 kohaselt kogutud statistikat.

Artikkel 18

Statistilised andmed

1. Liikmesriigid koguvad statistikat broneeringuinfo üksustele edastatud broneeringuinfo kohta. Kõnealune statistika hõlmab vähemalt nende artikli 4 lõike 2 kohaselt tuvastatud isikute arvu, kes võivad olla seotud terrorirünnaku või raske rahvusvahelise kuriteoga, ning broneeringuinfot kasutades võetud seonduvate õiguskaitsemeetmete arvu lennuettevõtjate ja sihtkoha lõikes.

2. Selline statistika ei sisalda isikuandmeid. Need esitatakse komisjonile üks kord aastas.

Artikkel 19

Seos muude õigusaktidega

1. Liikmesriigid võivad jätkata käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate pädevate asutuste vahelist teabevahetust käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, kui need lepingud ja kokkulepped on kooskõlas käesoleva direktiiviga.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta ELi ja kolmandate riikide kahe- ja/või mitmepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Lennuettevõtjate poolt kogutav broneeringuinfo

7. broneeringu number

8. broneeringu / pileti väljaandmise kuupäev

9. kavandatav(ad) reisikuupäev(ad)

10. nimi (nimed)

11. aadress ja kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress)

12. kõikvõimalikke makseviise käsitlev teave, sealhulgas arve saatmise aadress

13. konkreetse broneeringu täielik marsruut

14. püsikliendi staatust käsitlev teave

15. reisibüroo/reisiagent

16. reisija staatus, sealhulgas kinnitused ja lennule registreerimine, teave viimasel hetkel broneeringuta pileti ostmise kohta, teave ilmumata jätmise kohta

17. jagatud broneeringuinfo

18. üldised märkused (sealhulgas kogu kättesaadav teave ilma saatjata reisiva alla 18-aastase alaealise kohta, nagu alaealise nimi ja sugu, vanus, kasutatav(ad) keel(ed), lähtepunktis oleva hooldaja nimi ja kontaktandmed ning seos alaealisega, sihtpunktis oleva hooldaja nimi ja kontaktandmed ning seos alaealisega, saatev ja vastuvõttev lennujaama töötaja)

19. piletimüügiinfo, kaasa arvatud pileti number, pileti väljastamise kuupäev ja ühe suuna piletid, automaatne hinnapäring

20. istekoha number ja muu teave istekoha kohta

21. teave lennukoodi jagamise kohta

22. kõik pagasiandmed

23. kaasreisijate arv ja nende nimed konkreetse broneeringu raames

24. igasugune reisijaid käsitlev eelteave

25. kõik punktides 1–18 nimetatud broneeringuinfos tehtud hilisemad muudatused

[1] Europoli 2009. aasta ELi organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang.

[2] Eurostat 36/2009.

[3] Europoli 2010. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuse kohta ELis.

[4] „Measuring the costs of coercion to workers in forced labour” Vinogradova, De Cock, Belser.

[5] Kuritegevuse majanduslik ja sotsiaalkulu üksikisikutele ja majapidamistele 2003/2004.

[6] Eurobaromeetri standarduuring nr 71, lisa lk 149.

[7] Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

[8] Määrus (EÜ) nr 1987/2006, otsus 2007/533/JSK, määrus (EÜ) nr 1986/2006.

[9] Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, määrus (EÜ) nr 767/2008, nõukogu otsus 2008/633/JSK. Vt ka deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, Euroopa Ülemkogu, 25.3.2004.

[10] KOM (2010) 385.

[11] Nõukogu dokument 17024/09, 2.12.2009.

[12] Direktiiv 2004/82/EÜ, 29.8.2004.

[13] KOM (2007) 654.

[14] Nõukogu dokument 5618/2/09 REV 2, 29.6.2009.

[15] P6_TA (2008)0561.

[16] ELT C 110, 1.5.2008.

[17] Arvamus nr 145, 5.12.2007.

[18] http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA_opinion_PNR_en.pdf

[19] Direktiiv 2004/82/EÜ, 29.8.2004.

[20] KOM (2010) 492.

[21] Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

[22] Määrus (EÜ) nr 1987/2006, otsus 2007/533/JSK, määrus (EÜ) nr 1986/2006.

[23] Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, määrus (EÜ) nr 767/2008, nõukogu otsus 2008/633/JSK. Vt ka deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, Euroopa Ülemkogu, 25.3.2004.

[24] ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

[25] P6_TA (2008)0561.

[26] Nõukogu dokument 17024/09, 2.12.2009.

[27] ELT C 110, 1.5.2008.

[28] Ühisarvamus, mis käsitleb nõukogu raamotsuse ettepanekut broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, mille komisjon esitas 6. novembril 2007 (WP 145, 5.12.2007), http://ec.europa.eu/justice/policies/privacy/docs/wpdocs/2007/wp145_et.pdf.

[29] http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA_opinion_PNR_en.pdf

[30] SEK(2011) 132.

[31] ELT C , , lk .

[32] ELT C , , lk .

[33] KOM (2007) 654.

[34] Nõukogu dokument 17024/09, 2.12.2009.

[35] KOM (2010) 492.

[36] ELT L 261, 6.08.2004, lk 24.

[37] EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3. Otsust on muudetud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/919/JSK (ELT L 330, 9.12.2008, lk 21).

[38] EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

[39] ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

[40] ELT L 386, 29.12.2006, lk 89.

[41] ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.