SISUKORD

Põllumajandus ja maaelu areng...................................................................................................... 3

Kodanikud................................................................................................................................... 7

Kodanikukaitse............................................................................................................................. 9

Kliimameetmed........................................................................................................................... 12

Konkurentsivõime ja VKEd........................................................................................................ 17

Tolliliit ja maksundus................................................................................................................... 21

Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus...................................................................... 24

Haridus ja kultuur........................................................................................................................ 28

Tööhõive ja sotsiaalküsimused..................................................................................................... 32

Keskkond.................................................................................................................................. 37

Välistegevus................................................................................................................................ 42

Pettusevastane võitlus.................................................................................................................. 47

Tervise- ja tarbijaküsimused........................................................................................................ 49

Siseasjad.................................................................................................................................... 52

Infrastruktuur – Euroopa ühendamise rahastamisvahend............................................................... 55

Innovaatilised rahastamisvahendid................................................................................................ 75

Õigusküsimused.......................................................................................................................... 78

Kalandus- ja merenduspoliitika.................................................................................................... 80

Teadusuuringud ja innovatsioon................................................................................................... 83

Haldus........................................................................................................................................ 87

Põllumajandus ja maaelu areng

1. Poliitilised eesmärgid

Põllumajandus- ja metsamaa all on suurem osa meie territooriumist ja neil on keskne roll nii maamajanduse kui ka maapiirkondade maastike seisundi kujundamisel. Põllumajandustootjatel on mitmeid eri ülesandeid alates toidu ja toiduks mittekasutatavate põllumajandustoodete tootmisest kuni maakohtade haldamise, loodushoiu ja turismini.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärk on tagada Euroopas põllumajandussektor, mis on ajakohastatud, jätkusuutlik ja tõhus. Selle eesmärk on edendada sektori konkurentsivõimelisust, tagada toiduga piisav kindlustatus ning säilitada keskkonda ja maapiirkondi, kindlustades põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme.

ÜPP on üdini Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja -eelarve juhtimise asemel ühendavad liikmesriigid oma vahendid ühtse Euroopa eelarve alla ühtse Euroopa poliitika elluviimiseks. See tähendab ka seda, et ÜPP moodustab olulise osa ELi eelarvest. Samas on selline käsitus tõhusam ja säästlikum, kui seda oleksid erinevad, omavahel koordineerimata, riikide lähenemisviisid.

Täna seisab Euroopa põllumajandus silmitsi mitme probleemiga. Viimastel aastatel on põllumajandustoodete hinnad tõusnud 50 %, kuid energia ja väetiste hinnad on kasvanud vastavalt 200 % ja 150 %. Selle tagajärjeks on oluline pikaajaline põllumajandussissetuleku vähenemine. Põllumajandussektor peab lahendama ka kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevaid küsimusi ning pakilisi probleeme, mis on seotud toiduga kindlustatuse, territoriaalse tasakaalu ja jätkusuutliku majanduskasvu püüdlustega.

Sellises kontekstis on ÜPP viimastel aastatel väga palju edasi arenenud. Eesseisev reform jätkab seda protsessi ja päädib ajakohasema, keskkonnahoidlikuma poliitikaga, millel on eeldused aktiivseks osalemiseks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, vallandades maapiirkondade majandusliku potentsiaali, arendades kohalikke turgusid ja töökohti, aidates kaasa põllumajanduse ümberkorraldamisele ja toetades põllumajandustootjate sissetulekuid, et säilitada jätkusuutlik põllumajandus kogu Euroopas.

Reformitud ÜPP edendab arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades ressursitõhusust, et säilitada toiduainete, sööda ja taastuvenergia tootmisbaas kogu ELis, edendades meetmeid, millega leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsmaks ökosüsteeme ja võitlemaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega, ning toetades majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkondades, edendamaks tasakaalustatud territoriaalset arengut kogu Euroopas.

2. Vahendid

Komisjon teeb ettepaneku säilitada olemasolev ÜPP kahesambaline struktuur:

· I sammas jääb endiselt põllumajandustootjate otsetoetusteks ja turumeetmete toetamiseks. Otsetoetust ja turumeetmeid rahastatakse täies ulatuses ELi eelarvest, et tagada ühise poliitika kohaldamine kogu ühtse turu ulatuses ning võimaldada ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kasutamist;

· ÜPP II sambast jätkatakse konkreetsete keskkonnaalaste avalike hüvede pakkumist, põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime suurendamist ning majandustegevuse mitmekesistamise ja maapiirkondade elukvaliteedi parandamise edendamist. Liikmesriigid saavad ise kujundada meetmeid, mis põhinevad küll konkreetsetel riiklikel ja piirkondlikel vajadustel, kuid milles kajastuvad ELi prioriteedid. II samba meetmeid kaasrahastavad liikmesriigid, mis aitab tagada seatud eesmärkide täitmise ja tugevdada maaelu arengu poliitika võimendavat mõju. Pakkudes ELi vaesemate piirkondade jaoks kõrgema toetusmääraga kaasrahastamist, aitab II sammas kaasa ka ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele.

Kahesambalises struktuuris ajakohastatakse ja lihtsustatakse laiaulatuslikult poliitika kujundamist, et tagada õiglasem ja keskkonnahoidlikum poliitika kooskõlas Euroopa 2020 eesmärkidega.

Reformi põhielemendid hõlmavad järgmist.

· Otseste sissetulekutoetuste õiglasem jaotamine

Ajaloolistel põhjustel erineb ELi põllumajandustootjatele hektari kohta makstav otsetoetuse suurus ELi eri paigus oluliselt. Näiteks on keskmine otsetoetus võimaliku toetuskõlbliku pinna puhul hektari ja toetusesaaja kohta 2013. aastal Lätis 94,7 eurot, kuid Madalmaades 457,5 eurot. EL 27 keskmine on 269,1 eurot.

Reformitud ÜPP sisaldab teisendussüsteemi, et vähendada neid lõhesid ja edendada rahalise toetuse õiglasemat jaotust. Selline toetuse tasakaalustamine on reformi põhiosa, mille eesmärk on eelarvevahendite tõhusam kasutamine õiglasemate ja sihipärasemate otsemaksete kaudu ning sobib paremini kokku maaelu arengu toetuse tulevase jaotuse ja poliitika eesmärkidega. See saavutatakse järgmiselt: kõik liikmesriigid, mille otsemaksed on alla 90 % EL 27 keskmist, vähendavad asjaomase aja jooksul ühe kolmandiku võrra lõhet oma praeguse taseme ja 90% vahel ELi otsetoetuste keskmisest tasemest.

Ajakohastatakse ka maaelu arengu toetuse eraldamist. Selle osatähtsus määratakse kindlaks mitme territoriaalse ja majanduskriteeriumi alusel, milles kajastuvad tulevase majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja territoriaalpoliitika eesmärgid.

· Otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine

Kohustuslik otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine on reformi tugisammas. Selle abil parandatakse sektori keskkonnatõhusust. See on hea näide, kuidas reformitud ÜPP aitab kaasa ELi prioriteetide saavutamisele laiemalt.

Tulevikus on 30 % otsemaksetest rangelt seotud mitme keskkonnahoidliku tava järgimisega, mis läheb nõuetele vastavusest kaugemale.

· Tegevtootjate toetus

Selleks et tagada ÜPP vahendite tõhus kasutamine, antakse otsetoetust üksnes tegevtootjatele.

· Suurimate põllumajandustootjate otsemaksete piiristamine

Praegu saavad suured põllumajandusettevõtted ebaproportsionaalselt suure osa ÜPP otsestest sissetulekutoetustest. Reformitud ÜPPga piiristatakse mõõdukalt ja järk-järgult suurte põllumajandusettevõtete otsese sissetulekutoetuse taset, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse suuremate struktuuride mastaabisäästu ja nendega seotud otseseid töökohti.

· Tulemustele orienteeritud maaelu arengu poliitika

Selleks et maksimeerida koostoimet maaelu arengu poliitika ja ELi muude territoriaalsete arengu fondide vahel, lülitatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitavatesse partnerluslepingutesse. Need lepingud seotakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja riiklike reformikavadega. Neis kehtestatakse integreeritud territoriaalarengustrateegia, mida toetatakse kõikidest asjaomastest ELi struktuurifondidest, sealhulgas maaelu areng. Need sisaldavad eesmärke, mis põhinevad kokkulepitud näitajatel, strateegilistel investeeringutel ja teatavate tingimuste täitmisel.

· Lihtsustatud kava väiketootjate jaoks

Paljud otsetoetuste saajatest on väiketootjad. Lihtsustatud toetuse eraldamise mehhanism vähendaks oluliselt liikmesriikide ja põllumajandustootjate halduskoormust, jäädes samal ajal ELi eelarve suhtes neutraalseks.

· Turukulud ja kriisimehhanismid

Praegu seisab Euroopa põllumajanduse ees mitu ülesannet, eelkõige vajadus reageerida ettenägematutele olukordadele, millel on vahetu mõju põllumajandussissetulekule, või vajadus hõlbustada rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevat kohanemist/üleminekut.

Selleks tehakse ettepanek restruktureerida praegu I samba alla koondatud turumeetmed, et luua väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku kaks vahendit ja neid laiendada. Luuakse kriisiabisüsteem reageerimaks kriisiolukordadele (mis võivad tuleneda toiduohutusprobleemist või ootamatutest turuarengutest), et pakkuda põllumajandustootjatele viivitamata toetust kiirendatud korras. Selle fondi kasutuselevõtmiseks kasutatakse sama menetlust kui hädaabireservi puhulgi.

Samuti tehakse ettepanek laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi sekkumisvolitusi, et pakkuda üleminekutoetust põllumajandustootjatele, hõlbustamaks neil kohanemist uue turu olukorraga, mis tuleneb üleilmastumise kaudsetest tagajärgedest. Lisaks teeb komisjon ettepaneku viia enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud toiduabi rahastamine 1. rubriigi alla, et koondada vaesuse ja tõrjutusega võitlemise meetmed, ning panna toiduohutuse rahastamine kokku rahvatervise valdkonda käsitlevate meetmetega.

3. Rakendamine

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) loomisega restruktureeriti ÜPP õiguslikku alust ÜPP kahe samba ühtlustamiseks. 2013. aasta järgse perioodi kohta tehakse ettepanek hoida kaks fondi ühtsena nii suures ulatuses kui võimalik.

Ettepanek lisada finantsmäärusesse uus artikkel eelarve täitmise kohta koostöös liikmesriikidega on kooskõlas praegu EAGF ja EAFRD suhtes kohaldatavata juhtimis- ja kontrollisüsteemiga.

Ühtse ühise turukorralduse näol on ette võetud ka põllumajandusturgude korraldust käsitlevate ELi õigusaktide oluline ühtlustamine (ühise turukorralduse ühtne määrus (EÜ) nr 1234/2007), millega tuuakse ühe määruse alla kokku sätted, mis olid varem hõlmatud eri sektorite ühise turukorralduse määrustega.

2013. aasta järgse perioodi osas vaadatakse läbi kõik ÜPPd hõlmavad õiguslikud alused, et lihtsustamine jätkuks seal, kus vaja ja võimalik.

4. Eelarveassigneeringud

Summad on 2011. aasta püsivhindades

Kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020, millest I sammas – otsemaksed ja turukulud · II sammas – maaelu areng · Toiduohutus · Enim puudustkannatavad isikud · Reserv põllumajandussektori kriisolukordade tarbeks · Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond · Toiduga kindlustatust, biomajandust ja jätkusuutlikku põllumajandust käsitlevad teadusuuringud ja innovatsioon (teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus) || 386,9 miljardit eurot 281,8 miljardit eurot 89,9 miljardit eurot 2,2 miljardit eurot 2,5 miljardit eurot 3,5 miljardit eurot 2,5 miljardit eurot 4,5 miljardit eurot

Kodanikud

1. Poliitilised eesmärgid

Lissaboni lepinguga antakse kodanikele ja kodanikuühendustele õigus osaleda täiel määral ELi demokraatias.

Programm „Kodanike Euroopa” toetab piiriüleseid projekte, mis on seotud kodaniku osaluse ja Euroopa identiteediga. Kuigi paljudes poliitikavaldkondades rakendatakse erimeetmeid, on programm „Kodanike Euroopa” ainuke vahend, mis võimaldab kodanikel osaleda Euroopat käsitlevates üldküsimustes, olgu need siis seotud institutsioonidega – nt ELi lepingud või Euroopa Parlamendi valimised – või valdkondadevaheliste küsimustega.

Kommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine ELi poliitikast on teine viis, kuidas kasvatada kodanike teadlikkust ELi küsimustest ja oma õigustest. Seepärast kasutatakse teavitamismeetmeid teadlikkuse suurendamiseks ja ELi poliitiliste prioriteetide toetamiseks.

2. Vahendid

Suurim osa programmist „Kodanike Euroopa” on mõeldud eri riikide sõpruslinnade partnerluste toetamiseks. Programm pakub ka struktuuritoetust kodanikuühiskonna katusorganisatsioonidele ja eksperdirühmadele Euroopa tasandil. Nende strateegiliste partnerluse kaudu tagatakse, et Euroopas üldist huvi pakkuvad organisatsioonid saavad osaleda ELi hõlmavates aruteludes. See aitab kaasa sellele, et kodanikuühiskond ja ELi kodanikud tunnetaksid Euroopa Liitu omasena ning edendab kodanikuosaluse kultuuri, mis on kasuks nii ELile kui ka liikmesriikidele. Programm aitab ka kaasa ühise arusaamise loomisele Euroopa ajaloost (eeskätt holokaustist ja stalinismist), toetades mälestamisprojekte.

· Alates 2007. aastast on ligi 1 miljon inimest osalenud otse igal aastal selle programmiga toetavates meetmetes.

· Ajavahemikul 2007 kuni 2010 teostati ligi 800 kodanikuühiskonna ja mälestamisprojekti ning üle 4 000 sõpruslinna projekti.

· Programmist antakse toetust ka üle 50 suuremale ELi tasandi eksperdirühmale, katusorganisatsioonile ja võrgustikule, kes on ELi institutsioonide peamised koostööpartnerid ja arvamusliidrid.

Lisaks nimetatud konkreetsele programmile on vaja tõhustada laiema avalikkuse teavitamist ja komisjoni teavitamismeetmete vahelist koostoimet, tagamaks, et liidu poliitiliste prioriteetidest teavitamine oleks tulemuslik. Seepärast lisatakse igasse nn uue põlvkonna (2014–2020) õigusakti teavitamist käsitlev säte, sealhulgas majasisene teavitamine.

3. Rakendamine

Programmi „Kodanike Euroopa” haldab tsentraliseeritult komisjon Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) kaudu. Neid toetab programmikomitee, mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest. „Kodanike Euroopa” kontaktpunktid on loodud enamikus programmis osalevates riikides, et aidata programmis osalejaid oma riigis ja anda Euroopa Komisjonile tagasidet programmi rakendamise kohta. Programmi raames peetakse sidusrühmadega korrapärast dialoogi.

Koostoime loomine ja vahendite ühendamine teavitamist käsitlevate eri õiguslike aluste alusel tagab suurema ühtsuse, mastaabisäästu ja laiema avalikkuse teavitamismeetmete jaoks ettenähtud vahendite parema kasutamise.

4. Kavandatud eelarveassigneeringud aastateks 2014–2020

Summad on 2011. aasta püsivhindades

Kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020 || 203 miljonit eurot

Kodanikukaitse

1. Poliitilised eesmärgid

Kodanikukaitse valdkonda käsitleva ELi koostöö üldeesmärgid on tagada inimeste, keskkonna-, vara-, kultuuripärandi parem kaitse suuremate loodus-, tehnoloogia- ja inimese põhjustatud katastroofide korral.

Loodus- ja inimese põhjustatud katastroofide kasvav arv, nende intensiivsus ja majanduslik mõju nõuavad süsteemset tegutsemist Euroopa tasandil, et tugevdada valmidust tõhustada reageerimisvõimet nii ELis kui ka mujal maailmas. Euroopa koostöö ja solidaarsus võimaldab ELil tervikuna olla ühiselt valmis reageerima suurematele katastroofidele ning võimaldab liikmesriikidel ja muudel osalevatel riikidel (Norra, Liechtenstein, Island ja Horvaatia) vahendeid ühendades reageerida koos, et maksimeerida katastroofile reageerimise mõju ja minimeerida inim- või materiaalseid kaotusi. Katastroofi korral ELis või kolmandas riigis on katastroofiriigi ametiasutustel võimalik saada viivitamata ja konkreetset abi ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.

ELi koostöö kodanikukaitse valdkonnas hõlmab järgmist:

– hõlbustada katastroofidele kiiret ja tõhusat reageerimist;

– tagada kodanikukaitses osalejate piisav valmidus hädaolukordadeks ning

– välja töötada meetmeid katastroofide ärahoidmiseks.

EL on välja töötanud integreeritud lähenemisviisi katastroofide ohjamiseks, hõlmates reageerimist, valmidust ja ennetusmeetmeid. Komisjon võttis 2010. aastal nõukogu toetusel vastu teatise „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas”[1]. Selle eesmärk on suurendada ELi reageerimise tõhusust, ühtsust ja nähtavust. Selle saavutamiseks toetutakse kogemustele, mis on saadud 2010. aastal Euroopas ja mujal toimunud looduskatastroofidest (näiteks torm Xynthia, üleujutused Ida-Euroopas, metsapõlenud Lõuna-Euroopas, punase muda üleujutus Ungaris, maavärin Haitis, üleujutused Pakistanis).

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomisel tuginetakse eeskätt liikmesriikide olemasolevale suutlikkusele, vältides seeläbi lisakulusid. Euroopa tasandil on loodud tõhustatud planeerimise ja koordineerimise funktsioonidega Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskus, millest tõuseb kasu kogu ELile, võimaldades liikmesriikidel vahendeid kokku hoida, mis peaks üle kaaluma kulu, mis see ELile kaasa toob. Samas ei ole muidugi võimalik mõõta puhtalt rahas inimelusid, mida võimaldab katastroofile kiire ja tõhus reageerimine säästa.

Komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes[2] on kehtestatud katastroofide ärahoidmist ja nendeks valmisolekut käsitlevad poliitikameetmed. Need hõlmavad toetust koolituseks ja õppusteks, ekspertide vahetamist ja koostööprojekte, millega katsetatakse uusi strateegiaid katastroofidega seotud ohtude vähendamiseks. Erinevate organisatsioonide, sealhulgas Maailmapanga jaoks tehtud sõltumatutest uuringutest selgub, et investeeringute tasuvus katastroofide ärahoidmisel jääb vahemikku 400 % kuni 700 %.

2. Vahendid

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada kodanikukaitse rahastamisvahendit, et tagada rahalised vahendid meetmete jaoks, mis on suunatud katastroofide ohjamise tsükli eri aspektidele: eeskätt ühtsem ja paremini integreeritud reageerimine hädaolukordadele, suurem valmidus katastroofidele reageerimiseks ja innovatiivsed meetmed katastroofidega seotud ohtude vähendamiseks. Kodanikukaitse rahastamisvahendit kasutatakse ka Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomiseks. See tugineb liikmesriikide kodanikukaitsevahendite vabatahtlikule ühendamisele, et saavutada kodanikukaitsevahendite kättesaadavuse koordineerimise kaudu suurem kulutasuvus.

Läbivaadatud kodanikukaitse rahastamisvahend tugevdab ja tõhustab veelgi ELi võimet katastroofe ohjata, minnes üle süsteemidele, mis on prognoositavad ja planeeritud. See saavutatakse, kogudes katastroofide kohta laiaulatuslikumalt reaalajas teavet, kaardistades paremini liikmesriikide kodanikukaitsevahendid ning koordineerides tegevust inimeste ja varustuse kiireks kasutuselevõtmiseks katastroofipiirkonnas. See toetab ka valmidusmeetmeid, mis keskenduvad koolituse kvaliteedi parandamisele, koolituse ulatuse laiendamisele, et see hõlmaks ennetamisteemat, ning koolituse ja õppuste lõimimisele. See toetab ka liikmesriikide jõupingutusi tõhustada riskijuhtimise planeerimist ja töötada välja innovatiivsed rahastamismehhanismid (nt piirkondliku ühisreservi loomine).

3. Rakendamine

Kodanikukaitse rahastamisvahendi ajakohastamisel võetakse arvesse kodanikuühiskonna sidusrühmade hindamise tulemusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lihtsustada menetlusi ja rahastamismehhanisme, ning kogemusi, mis on saadud katseprojektide ja ettevalmistamismeetmete kaudu kiirreageerimiseks.

Liikmesriikide kodanikukaitseasutuste rakendatavad kodanikukaitsemeetmed toetavad ja täiendavad ELi meetmeid, sealhulgas koordineerimistegevuse hõlbustamine. See võib toimuda erineval kujul, näiteks vahendite vabatahtlik ühendamine, koolitus või transpordikulude kandmine vahendite kohaletoimetamiseks hädaolukorra piirkonda.

See aitab lihtsustada praeguse vahendi raames kasutatavaid menetlusi ja haldusmenetlusi, eriti toetuspiirkonnas, võttes arvesse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaalutakse valikuid, mis on seotud toetavate meetmete tüübiga – koolitus, hädaolukordadega seotud õppused, transporditugi liikmesriikidele hädaolukordades, koostööprojektid suurõnnestuste ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta.

4. Kavandatud eelarveassigneeringud aastateks 2014–2020

Summad on 2011. aasta püsivhindades

Kodanikukaitsevahendi kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020, millest || 455 miljonit eurot

Kodanikukaitse – ELi sisene || 245 miljonit eurot

Kodanikukaitse – kolmandates riikides ja Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus || 210 miljonit eurot

Kliimameetmed

1. Poliitilised eesmärgid

Üks oluline ülesanne, mille lahendamisega peavad tegelema nii Euroopa Liit kui ka tema partnerid maailmas, on võitlus kliimamuutustega. Vajadus kiireks tegutsemiseks on selgelt välja toodud Euroopa 2020.aasta strateegias ja kaugeleulatuvates ELi 20/20/20 eesmärkides, milleks on eelkõige:

– vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 % (sobivate tingimuste korral 30 %);

– vähendada energiatarbimist 20 % läbi suurema energiatõhususe ning

– katta 20 % energiavajadustest taastuvatest energiaallikatest.

Vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse loomine võimaldab Euroopal suurendada oma konkurentsivõimet, luua uusi, keskkonnahoidlikumaid töökohti, tugevdada energiavarustuskindlust ja edendada puhtama õhu kaudu tervist.

Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2020 ja hiljem on vaja pidevalt pingutada ja investeerida. ELil on nende eesmärkide üle järelevalve teostamisel ja nende poole pürgimisel olnud keskne koht. Näiteks tuleb 20 % energiatõhususe saavutamiseks oluliselt rohkem pingutada (praeguste prognooside kohaselt jääb saavutatu alla 10 %), et tuua kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste 25 % vähendamine. Komisjon on kaardistanud meetmed, millega Euroopal oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2050. aastaks 80 %–95 %.[3]

ELi eelarvel on oluline osa, edendades kliimameetmeid kõigis Euroopa majandusvaldkondades ja soodustades konkreetseid investeeringuid, mis on vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need investeeringud hõlmavad mitmesugust tehnoloogiat, mis parandab energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja nendega seotud infrastruktuure ning investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks.

Kliimamuutuste leevendamise investeeringute suurust hinnatakse 2014.–2020. aastatel 125 miljardile eurole[4] aastas ja selle peaksid katma eeskätt erainvestorid, kuid ELi eelarve saab toimida riiklike kulutuste stimulaatorina, pakkudes erainvestoritele pikaajalist prognoositavust. Kõige paljulubavamad valdkonnad hõlmavad hoonete renoveerimist, transpordi uuendamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, nagu arukad võrgud või taastuvenergia.

Sellistel investeeringutel on tohutu potentsiaal konkurentsivõime tõstmisel ja majanduskasvu suurendamisel kõikjal ELis. ELi eelarve võib luua eriti suurt lisandväärtust, hõlbustades investeeringuid liikmesriikides, millel on heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks kõrge potentsiaal, kuid suhteliselt väike investeerimissuutlikkus. Investeerides kõikides liikmesriikides energiatõhususse, suurendame üldtootlikkust ja aitame kaasa energiajulgeolekule ja kütteostuvõimetusküsimuste lahendamisele. Selliste investeeringute toetamisel saab ELi eelarve kaudu oluliselt vähendada ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise maksumust.

2. Vahendid 2.1. Kliimameetmetega arvestamine

Praegu on kliimameetmed lõimitud mitmesse poliitikavaldkonda ja neid viiakse ellu meetmete kaudu, mis toetavad mitmeid ELi eesmärke, näiteks bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste leevendamise poliitika. Juba täna on osa ELi eelarvest seotud kliimameetmete rakendamisega ja seega aitab kaasa Euroopa üleminekule vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Komisjonil on kavas suurendada seda osatähtsust vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi, tingimusel et see on mõjuhinnangu alusel näidustatud.

Selleks et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ja aidata teistel maailma osadel suurendada pingutusi kliimamuutustega võitlemisel, tuleb ELi eelarve kliimaküsimustega seotud osa oluliselt suurendada, sealhulgas investeeringuid projektidesse, mis ei ole seotud üksnes kliimaküsimustega, vaid millest kliimaelement moodustab olulise osa.

Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid arvesse kõigis peamistes ELi programmides.

· Ühtekuuluvus-, energia- ja transpordipoliitika on kliimaküsimustega tihedalt seotud. Ühtekuuluvuspoliitika puhul tagab tugev orienteeritus tulemustele ja konkreetsem tingimuste esitamine, et ELi eelarvest toetatavad projektid aitavad aktiivselt kaasa ELi kliimaeesmärkide täitmisele. Liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepinguid kasutatakse selleks, et stimuleerida ja jälgida 20/20/20 eesmärkide saavutamisele kaasaaitavate investeeringute arengut. Arvestamise eesmärk peaks olema tagada investeeringute nn kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks muutmine. Ühtekuuluvuspoliitikal on oma tegevusprogrammide kaudu kõikjal ELis keskne roll jõupingutuste suurendamisel eesmärgiks seatud 20 % energiatõhusus saavutamiseks.

· Teadustöö ja innovatsioon. Kliimameetmed on teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku nurgakivi. Raamistikus toetatakse meetmeid, millel on otsene või kaudne positiivne mõju kliimale sellistes valdkondades nagu transport, energia, materjaliuuringud ja jätkusuutlik biomajandus. Strateegilises energiatehnoloogia kavas hinnatakse tehnoloogiaarenduse vajadusi 2010.–2020. aastaks 50 miljardile eurole, et tegeleda kliimamuutuse küsimustega, kindlustada ELi energiavarustatus ja tagada konkurentsivõimelisus. Oluline osa eelarvest tuleks investeerida finantsinstrumentide vahendite kaudu (võlakirjad ja aktsiad), et parandada uuenduslike, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate kasutuselevõtmist[5].

· Põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi üks keskne teema. Lisaks olemasolevatele nõuetele vastavuse tingimustele on 30 % põllumajandustootjatele tehtavate maksete eeltingimuseks teatavate heade keskkonnatavade täitmine, mis aitab kaasa kliimasäästlikuma põllumajanduse arengule. Selliselt aitab reformitud ÜPP oluliselt kaasata ELi kliimaeesmärkide saavutamisele nii kliimamuutuste leevendamise osas (nt orgaanilise ainese suurendamine mullas, väetise ja sõnniku kasutamisest tulenevate heitkoguste vähendamine) kui ka nendega kohanemisel (nt suurendada vastupanuvõimet kahjurite suhtes, saada hakkama väiksema kättesaadava veekogusega).

· Lisaks seotakse maaelu arengu poliitikat järjest rohkem kliimameetmetega. Kliimamuutuste ja keskkonnaga arvestamise teel luuakse põllumajandustootjatele tugev stiimul pakkuda ELi avalikke hüvesid ja parandada tõhusa tehnoloogia kasutuselevõtmist, et muuta põllumajandussektor keskkonnahoidlikumaks, kliimasäästlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks.

2.2. LIFE+ programm

Lisaks kliimameetmete ja keskkonnaeesmärkide arvestamisele teeb komisjon ettepaneku jätkata LIFE+ programmi ja ühtlustada seda rohkem Euroopa 2020 eesmärkidega, sealhulgas suurendada selles kliimameetmete osatähtsust. LIFE+ jääb edasi parimate tavade vahetamise platvormiks liikmesriikide vahel ja toimib tõhusamate investeeringute stimulaatorina. Sellest toetatakse kliimameetmeid, mis põhinevad altpoolt tulevatel algatustel, et arendada suutlikkuse suurendamise projekte kohalikul/piirkondlikul tasandil ja toetada erasektorit, eelkõige VKE-d vähese CO2-heitega ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate testimisel.

Algkapitali on vaja nii kohanemise kui ka leevendamise katseprojektide tarbeks, et tagada poliitika tundmaõppimine ja poliitika edasiarendamine nende uute ELi prioriteetide jaoks. Kliimameetmete allprogramm keskendub katseprojektidele ja väiksemamahulistele näidisprojektidele. Kasutatakse ka integreeritud projekte, näiteks selleks, et edendada piiriüleseid kohanemisstrateegiaid piirkondades, mis on haavatavad üleujutuste suhtes.

Kliimameetme allprogramm toetab eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamist.

(1) Leevendamine. Toetus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Meetmed, et luua katseprojekte, mida saab kasutada innovatiivsete lähenemisviiside testimiseks, sealhulgas toetades VKEsid, parandada alusteadmisi ja hõlbustada kliimamuutust käsitleva õigustiku rakendamist.

(2) Kohanemine. Toetus tegevusele, mis aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Meetmed, millega toetatakse riiklike/piirkondlike/kohalike kohanemisstrateegiate arendamist ja rakendamist. Meetmed, mis aitavad otsustajatel kasutada tõhusalt kliimamuutustest tulenevat mõju käsitlevaid teadmisi ja andmeid, eelkõige sellesuunalise planeerimise kohandamiseks.

(3) Juhtimine ja teadlikkus. Toetada tegevust, mis aitab suurendada teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja sellega kohanemise meetmetest, parandada sellealast teavitamist, koostööd ja levitamist. Meetmed teadlikkuse kasvatamiseks ELi kodanike ja sidusrühmade hulgas, sealhulgas muutused käitumises.

2.3. Üleilmne mõõde

Lissaboni lepinguga kehtestati võitlus kliimamuutusega rahvusvahelisel tasandil kui konkreetne ELi eesmärk. ELil on suurima abirahastajana maailmas ja turupõhiste mehhanismide eelkäijana ainulaadne panustamise kogemus. Rahaline panustamine ja osalemine rahvusvaheliste instrumentide ja fondide juhtorganites tagab, et EL jätkab põhitegijana tulevase rahvusvahelise kliimapoliitika kujundamisel. ELi on võtnud kindla eesmärgi täita oma rahvusvahelised kohustused seoses kliimamuutuste vastase võitluse rahastamisega.

Kliimapoliitikat arvestatakse ja selle osa suurendatakse geograafilistes välistegevuse vahendites, et suurendada oluliselt kliimamuutustega seotud rahalisi vahendeid välistegevuse eelarverea all seoses arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiliste rahastamisvahenditega. EL peaks püüdma kulutada avalike hüvede programmi vahenditest vähemalt 25 % kliimamuutuste ja keskkonnaeesmärkidele. EL toetab oma eelarvest ÜRO kliimamuutuste konventsiooni läbirääkimiste raames 2020. aastaks arengumaade jaoks ettenähtud kliimamuutustevastase võitluse rahvusvahelist rahastamist (100 miljardi USA dollariga aastas).

Lisaks kliimameetmete arvestamisele välistegevuse eelarves kaalub komisjon eelarvevälise mehhanismi/fondi loomist, et ühendada liikmesriikide vahendid ja ELi eelarve.

3. Rakendamine 3.1. Arvestamine muudes poliitikavaldkondades

Arvestamine maksimeerib koostoimet kliimapoliitikavaldkondade ja muude valdkondade vahel, kuid see peab olema nähtav ja tugev. Sellega kaasneb valdkondadevaheline kohustus määrata kindlaks need programmid, millega edendatakse kliimameedet või energiatõhusust, et ELil oleks võimalik teha täpselt kindlaks, kui suur osa tema kulutustest on seotud kliimameetmetega.

On tehtud ettepanek kehtestada kõigi asjaomaste poliitikavahendite suhtes selged võrdlusnäitajad, järelevalve- ja aruandluseeskirjad. Raamistik peaks olema lihtne ja pragmaatiline ja selle aluseks peaks olema kaks telge: 1) kliimameetmetega seotud kulutuste ühised jälgimismenetlused ja 2) eesmärkide seadmine kõikides asjaomastes valdkondades ja tulemuste järelevalve.

Kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimine on integreeritud olemasolevasse metoodikasse, millega mõõdetakse ELi programmide tulemuslikkust. Vajaduse korral lisatakse kõikidesse asjaomastesse vahenditesse spetsiifiline kliimaküsimusega seotud eesmärk koos tulemusnäitajaga.

Kõik kulutused jaotatakse kolme kategooriasse: kliimameetmega seotud kogu ulatuses (100 %), kliimameetmega seotud olulises osas (40 %) ja kliimameetmega seos puudub (0 %). Selline jaotus põhineb OECD meetodil (nn Rio näitajad), kuid selles ei välistata täpsemate meetodite kasutamist poliitikavaldkondades, kus need on olemas.

Tulemuste täitmise järelevalve abil tagatakse arvessevõtmiseks tehtavate pingutuse tõhususe järgmises eelarvetsüklis. Selle abil on ka võimalik teha kindlaks eri rahastamiskavade ja nendega seotud tingimuste tõhusus.

3.2. LIFE+

Praegust LIFE + programmi haldab komisjon otse tsentraliseeritud halduse teel. Komisjon leiab, et tulevast programmi tuleks edasi hallata tsentraliseeritult, kuid haldusülesanded oleks võimalik suures ulatuses delegeerida olemasolevale täitevasutusele. Delegeerimise tingimustes tuleb arvestada, et komisjoni jaoks on oluline säilitada integreeritud projektides tugevad seosed poliitikaga.

4. Kavandatud eelarveassigneeringud aastateks 2014–2020

Summad on 2011. aasta püsivhindades. Siit on välja jäetud arvestamisega seotud rahalised vahendid, mis on hõlmatud valdkondlike rahastamisvahendite assigneeringutega.

LIFE + programm (kliimameetme allprogramm) || 800 miljonit eurot

Konkurentsivõime ja VKEd

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgid on ELi tööstuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) konkurentsivõime edendamine ning tootmis‑ ja teenuste protsesside vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja ressursitõhusa majandusega kohanemisele kaasaaitamine. EL pingutab selle nimel, et parandada ettevõtluskeskkonda ning toetada tugeva ja mitmekülgse tööstusliku baasi arendamist, mis on konkurentsivõimeline terves maailmas.

Eriliselt on vaja pingutada VKEde arendamise nimel. VKEd on ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise oluline allikas, andes üle 67 % erasektori töökohtadest ja üle 58 % ELi kogukäibest. Vastavalt komisjoni olulisele, Euroopa 2020. aasta strateegia kohast tööstuspoliitikat käsitlevale teatisele[6] kuulub ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse VKEde arengut soodustavate tingimuste loomine.

ELil on oluline osa VKEde kasvupotentsiaali avamisel, muu hulgas ELi eelarve suunatud kasutamise kaudu. Selle valdkonna meetmete eesmärk on kõrvaldada VKEde kasvu piiravad põhilised turutõrked (näiteks seoses juurdepääsuga rahastamisele) ning tagada, et VKEd suudaksid täielikult ära kasutada Euroopa ühtse turu tohutut potentsiaali.

Nende eesmärkide saavutamisele aitab oluliselt kaasa ELi eelarve strateegiline ja innovatiivne kasutamine. ELi eelarvet kasutatakse innovaatilisi rahastamisvahendite abil omakapitali ja laenude rahastamiseks, millest tuntakse suurt puudust, ning ulatuslike VKEde arengu edendamise meetmete toetamiseks terves Euroopas. Need meetmed aitavad märkimisväärselt kaasa VKEde arengule.

2. Vahendid

Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde Euroopa strateegia eesmärk on võtta VKEde-sõbralikke meetmeid kõikides ELi poliitikavaldkondades ja rahastamisprogrammides ning pakkuda VKEdele tuge ja teenuseid vastavalt nende erivajadustele Euroopa tasandil.

2.1. Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde edendamine

On äärmiselt oluline, et VKEde konkreetseid huve ja tingimusi võetaks arvesse kõigi ELi poliitikate ja rahastamisprogrammide ülesehitamisel.

Eelkõige ehitatakse tulevane finantsraamistik üles selliselt, et see soodustaks väikeste ettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, näiteks lihtsustades eeskirju, vähendades osalemiskulusid, kiirendades toetuse andmise menetlusi ning luues ühe akna süsteeme eesmärgiga lihtsustada ELilt abi taotlemist.

2.2. Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde eriprogramm

Lisaks VKEde huvide eest seismisele, rahastamisprogrammide lihtsustamisele ja kooskõlastamise tugevdamisele antakse VKEdele ELi eelarvest rahalist sihttoetust. Komisjon teeb ettepaneku luua praeguse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi uuendustegevusevälise osa järeltulijana konkurentsivõime ja VKEde eriprogramm. Kogu VKEdele antav teadus‑ ja uuendustegevustoetus (sealhulgas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi uuendustegevust käsitlev osa) lisatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku. Konkurentsivõime ja VKEde programmi raames keskendutakse peamiselt meetmetele, millega parandatakse VKEde arengusuutlikkust ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimet. Nimetatud meetmed hõlmavad järgmist:

2.2.1. Juurdepääs rahastamisele: kasvu rahastamise vahendid

Kasvu rahastamise vahendid lihtsustavad VKEde juurdepääsu rahastamisele uuenduslike rahastamisvahendite kasutamise teel. Nende vahendite raames kasutatakse täielikult ära uusi omakapitali‑ ja laenuplatvorme, et pakkuda nii omakapitali kui ka laenude tagamise vahendeid. Teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus nähakse ette vahendid innovaatilistesse ettevõtetesse ja VKEdesse stardietapis ja edasiarendamisel tehtavate investeeringute (eelkõige riskikapitali) rahastamiseks. Konkurentsivõime ja VKEde programmi vahendid on järgmised:

(1) Omakapitalirahastu kasvufaasi investeeringuteks, mille raames pakutakse ärisektorile omakapitali tagasimaksmisele kuuluvat rahastamist, peamiselt finantsvahendajate kaudu VKEdele pakutava riskikapitali kujul. Nähakse ette kaks meedet:

– investeeringud riskikapitalifondidesse, mis tegutsevad ELis piiriüleselt ja keskenduvad kasvule suunatud ettevõtetesse tehtavatele investeeringutele, toetades sellega tervet ELi hõlmava riskikapitalituru arengut.

– Fondifond (või „Euroopa fond”), mis investeerib piiriüleselt riskikapitalifondidesse, mis seejärel investeerivad ettevõtetesse, eelkõige nende tegevuse laienemisel teistesse riikidesse.

(2) Laenurahastu, mis pakub finantsvahendajatele otseseid või kaudseid võimalusi jagada riske, mis on seotud VKEdele antavate laenudega. Rahastu võimaldaks kaasata märkimisväärselt uusi vahendeid ning pakuks selliseid piiriüleseid või mitut riiki hõlmavaid laene, mida ei oleks ühe riigi piires kuigi kerge saada.

Vastastikuse täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse kõnealuseid meetmeid meetmetega, mida võetakse ühtekuuluvuspoliitika raamistikus koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise raames.

2.2.2. ELi tööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamine

Konkurentsivõime ja VKEde programmi selle osaga toetatakse järgmisi meetmeid:

· Euroopa konkurentsivõime parandamine: ELi kõnealuse valdkonna meetmeteta toetatakse ühtset ja järjekindlat rakendamist ning informeeritud Euroopa tasandi poliitika kujundamist. Eelkõige parandatakse sellega majandus- ja regulatiivset keskkonda võrdlusanalüüsi, parima tava levitamise ja valdkondlike algatuste kaudu.

· VKEsid käsitleva poliitika arendamine ja VKEde konkurentsivõime edendamine vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärkidele. ELi meetmetega edendatakse „mõtle esmalt väikestele” põhimõtte järgimist ELi ja liikmesriikide poliitika kujundamises, parima tava väljaselgitamist ja levitamist, et toetada väikeettevõtlusalgatuse rakendamist, ELi poliitikasuundadele ühe juurdepääsupunkti (väikeettevõtluse portaali) haldamist ning VKEde toetamist ühtse turu võimaluste ärakasutamisel.

· Turism: ELi turismi valdkonna meetmete puhul keskendutakse muu hulgas usaldusväärse teabe andmisele turisminõudluse trendide kohta Euroopa tasandil, turismivaldkonna konkurentsivõime arendamisele, turismiettevõttes IKT kasutuselevõtu edendamisele, turismi hooajalisusega võitlemisele, säästlike turismitoodete ja sihtkohtade edendamisele, sektori töövõtjate ja -andjate oskuste ja pädevuste raamistiku kasutuselevõtmisele ning parima tava levitamise ja partnerluse loomise soodustamisele. Vastavalt Lissaboni lepingu sätetele toetavad ELi turismimeetmed liikmesriikide vahelist koostööd, aidates mitmekesistada riikidevahelise turismi pakkumist, kooskõlastades riikide jõupingutusi Euroopa nähtavuse parandamisel kolmandatel turgudel ja üheskoos reklaamides uusi mittetraditsioonilisi Euroopa sihtkohti.

· Kasutajate nõudmisele vastavate disainipõhiste jätkusuutlike kaupadega seotud uued ärimudelid: Selle algatuse raames keskendutakse nimetatud kontseptsioonide ja ideede ärilisele rakendamisele tekstiili, jalanõude ning spordi- ja muude tarbekaupade sektoris.

2.2.3. Juurdepääs turgudele

Nimetatud meetmed hõlmavad järgnevat:

· Kasvule suunatud äritoetusteenuste pakkumine ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe Network kaudu: 49 riigis asuva 600 partnerorganisatsiooniga võrgustik Enterprise Europe Network pakub VKEdele ühe akna süsteemis jätkuvalt järgmisi ulatuslikke ja integreeritud teenuseid:

– Teabe- ja nõustamisteenused ELi käsitlevates küsimustes;

– piiriüleste partnerluste soodustamine, hallates 13 000 aktiivse taotlusega ja koostööpakkumisega andmebaasi;

– ELi‑sisesed rahvusvahelistumise teenused, mille tulemusel sõlmitakse igal aastal 2500 ärikoostöö, tehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse partnerluslepingut;

– VKEde informeerimine ELi õigusaktidest ja ELi rahastamisprogrammide (sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku) reklaamimine;

– VKEde ja komisjoni vahelise kahepoolse kommunikatsioonikanali pakkumine, mida kasutab 10 000 VKEd;

– VKEde finantsvaldkonna teadmiste parandamise toetamine ning

– VKEdele juurdepääsu andmine energiatõhususe, kliima‑ ja keskkonna valdkonna oskusteabele.

· Abi andmine VKEdele äritegevuseks ELi-välistel turgudel: Edukaks pääsemiseks kolmandate riikide turgudele peavad VKEdel olema asjaomased oskused ja teadmisel kolmandate riikide regulatiivsest raamistikust. Selle valdkonna kavandatavad meetmed hõlmavad teenuste nõudluse võrdlemist nende praeguse pakkumisega, võrguportaali loomist ning valitud juhtudel ka ELi VKEde keskuste loomist ja/või nende toetamise jätkamist koostöös Euroopa ja liikmesriikide ettevõtjate organisatsioonidega. ELi VKEde keskused pakuvad ulatuslikke tugiteenuseid väljaspool ELi asuvatel turgudel tegutsevatele VKEdele.

· Rahvusvaheline tööstuskoostöö: Meetmete eesmärk on vähendada ELi ja tema peamiste kaubanduspartnerite ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide regulatiivse ja ärikeskkonna erinevusi, pidades selleks valitsustevahelist dialoogi regulatiivküsimuste valdkonnas, edendades ettevõtetevahelist dialoogi ning võttes „otsemeetmeid” kolmandate riikidega, korraldades näiteks temaatilisi õpikodasid ja konverentse.

2.2.4. Ettevõtluse edendamine

Selle valdkonna meetmed hõlmavad haldusmenetluste lihtsustamist ning ettevõtlusoskuse ja ‑vaimu arendamist eelkõige uute ettevõtjate, noorte ja naiste seas. Kõigil meetmetel on tugev Euroopa‑mõõde.

Erasmuse ettevõtjate vahetusprogramm pakub uutele ja tulevastele ettevõtjatele võimalust töötada kuni kuus kuud teises ELi liikmesriigis tegutseva kogenud ettevõtja juures. Selle Euroopa mobiilsuskava eesmärk on edendada ettevõtlust ning toetada ELi mikro‑ ja väikeettevõtete rahvusvahelistumist ja konkurentsivõimet.

3. Rakendamine

Uue konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi haldamine delegeeritakse suuresti ELi süsteemi välistele asutustele, eelkõige Euroopa Investeerimispanga kasvu rahastamisvahendite grupile ning VKEdega seonduv muu tegevus Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse (EACI) järeltulijale.

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

Konkurentsivõime ja VKEde programm || 2,4 miljardit eurot

Tolliliit ja maksundus

1. Poliitilised eesmärgid

Siseturu üks nurgakive on tolliliit. Tolliliit tagab, et kolmandatest riikidest pärit kaubad vastavad ELi sisenemisel ja seal ringlusse lubamisel kokkulepitud eeskirjadele ja võivad seega siseturul vabalt ringelda. See võimaldab toimida piirideta siseturul. Tolliliit on ka ühise kaubanduspoliitika tegevusvahend, mille abil rakendatakse kahepoolseid ja mitmepoolseid kaubanduslepinguid, kogutakse lõive ning rakendatakse kaubandusmeetmeid (näiteks päritolueeskirju), embargosid ja muid piiranguid.

Lisaks on tollil jätkuvalt kaitsefunktsioon, mis annab panuse näiteks tarneahela kaitsesse, terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse (nt rahapesu, narkootikumide lähteainete ja ebaseadusliku relvakaubanduse) vastasesse võitlusse ning intellektuaalomandiõiguste jõustamisse piiril. Tolliliit toetab võrdseid võimalusi, tagades, et imporditud kaubad vastavad samadele tehnilistele, tervise‑ ja ohutusstandarditele mis EList pärinevad kaubad.

Rahvusvaheline kaubandus laieneb pidevalt ning tõhusad impordi- ja ekspordiprotsessid on äärmiselt tähtsad ELi majanduse konkurentsivõime seisukohast. Samal ajal suurenevad julgeoleku- ja turvariskid. Seega on ELi ees kahekordne väljakutse, mis mõjutab tema tulevikuprioriteete: soodustada seaduslike kauplejate kaubavooge, kaitstes samas kodanikke turva- ja julgeolekuohtude eest.

Tolliliidu igapäevase tõrgeteta toimimise eest vastutavad liikmesriikide tolliametnikud. See nõuab tolliasutuste intensiivset operatiivkoostööd, mille raames kasutatakse muu hulgas uusimat IT‑infrastruktuuri ja süsteeme, mis võimaldavad neil toimida ühtse maailmatasemel tolliasutusena. Majanduslikult on mõttekas rahastada teatavaid meetmeid ELi eelarvest, mitte liikmesriikide eraldi programmidest. Seetõttu aitab ELi rahastatav programm (tollikoostöö programm) mitmel praktilisel viisil edendada võrgustike loomist ja koostööd.

Piiriülese ettevõtlusega tegelemisel on ELi ettevõtjate ja kodanike ees mitu maksudega seonduvat takistust. Need takistused tulenevad sarnaste tehingute erinevates liikmesriikides käitlemise viisi killustatusest ja lahknevusest. See on põhjus, miks selliste takistuste kaotamine ja liikmesriikide vahelise maksuküsimuste kooskõlastamise süvendamine (täielikult austades liikmesriikide selle valdkonna pädevust) on üks ühtse turu tugevdamise ja süvendamise prioriteete.

Maksupettus on olnud ja on ka tulevikus ELi ja liikmesriikide jaoks tõsine probleem. Veelgi suurem on võitlus makspettusega ajal, kui kõige tähtsam on säilitada eelarvedistsipliin. Ühtsel turul esineva maksupettustega võitlemine on seetõttu ELi maksupoliitika prioriteetide seas kõrgel kohal. Ühtsel turul esineva pettustega võitlemiseks on vaja tugevdada liikmesriikide maksuasutuste halduskoostöö korraldust ning tehinguid, ettevõtjaid ja petuskeeme käsitleva teabe tõhusat vahetamist. Näiteks käibe- ja aktsiisimaksupettuste vastases võitluses on suureks abiks süsteemid, mis lubavad asutuste vahel kiiresti infot vahetada.

ELil on asendamatu roll liikmesriikide abistamisel tõhusa piiriülese koostöö vajalike süsteemide ja protsesside kehtestamisel. Sellise koostöö soodustamisel on äärmiselt tähtis eelkõige koostööprogramm Fiscalis, mis aitab veelgi suurendada liikmesriikide endi jõupingutuste väärtust.

2. Vahendid

Komisjon esitab ettepanekud, mis käsitlevad uue põlvkonna tolli‑ („Customs 2020”) ja maksuprogramme („Fiscalis 2020”).

Mõlemad programmid on suure tähtsusega siseturu toetamise ja tugevdamise seisukohast järgneval kümnendil. Neist on kasu kõigil sidusrühmadel, kuna tulemuseks on tõhusam ja kindlam ettevõtluskeskkond, kodanike parem turvalisus ja julgeolek ning valitsuste poliitika tõhusam ja tulemuslikum rakendamine.

Need programmid võimaldavad liikmesriikide maksu- ja tolliasutustel edukamalt suhelda kaasaegsete ja tõhusate infovahetussüsteemide abil, aidates soodustada seaduslikku kaubandust ja võideldes samas pettustega. Selliseid üleeuroopalisi süsteeme on kõige tulemuslikum ja tasuvam rajada ELi tasandil. Näiteks üleeuroopaline turvaline arvutivõrgustik, mis ühendab tolli‑ ja maksuasutusi, võimaldab liikmesriikidel säästa 35 miljonit eurot aastas (kuna ELi tasandi tsentraalne süsteem maksab vaid 11 miljonit eurot).

Programmide raames toetatakse järgnevaid meetmeid:

· üleeuroopalised IT‑süsteemid andmete ja protsesside vahetamiseks liikmesriikide tolli- ja maksuasutuste koostalitlusvõimeliste IT‑rakenduste kaudu, mis võimaldavad asutustel teha koostööd ja „toimida ühena” ning veelgi parandada e-haldust ettevõtete ja kodanike jaoks;

· tugevdatud inimvõrgustikud ja kompetentsi loomine, et edendada liikmesriikide tolliametnike, maksuametnike ja kaubandusvaldkonna esindajate vahelist praktilist koostööd, teadmiste jagamist, parima tava väljaselgitamist ja levitamist ning koolitamist;

· infrastruktuuri suutlikkuse parandamine, et kaasrahastada sellise spetsiifilise operatiivvarustuse ostmist, mida on vaja tollikontrolli ja seire teostamiseks ELi välispiiridel, mis on kõigi liikmesriikide huvides.

3. Rakendamine

Tolli‑ ja maksuprogramme rakendatakse prioriteedipõhiselt. Tööprogrammid pannakse paika koos sidusrühmadega, määratledes konkreetse ajavahemiku prioriteedid. Nende programmide õiguslik alus kujundatakse ümber, et muuta üheaastased tööprogrammid mitmeaastasteks ja lihtsustada kehtivat korda.

Praegu kehtiv otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine jääb alles ja see ühtlustatakse mõlema programmi puhul täielikult, et tagada maksimaalne tõhusus komisjoni ja liikmesriigi tasandil pakutava igapäevase haldustoe seisukohast ning rakenduseeskirjade parem mõistmine kõigi sidusrühmade poolt.

Hankelepinguid, mis moodustavad suurima osa programmide eelarvest, täidab peamiselt komisjon vastavalt ELi õigusaktidele ühtsete kvaliteedi tagamise ja heakskiitmise eeskirjade kohaselt.

Mõlemad programmid on üles ehitatud selliselt, et EL saab reageerida asjakohaselt ja kiirelt ka kiiresti muutuvas olukorras. Programmide meetmeid võimaldavad tõhusalt rakendada programmide kasutuses olevad spetsiaalselt neile loodud vahendid ning paindlik ettepanekute esitamise mehhanism.

Osalemis- ja halduskulude katmiseks on õigustatud alternatiivsemate rahastamismeetodite kohaldamine. Komisjon asendab praeguse tegelike kulude hüvitamise korra (vähemalt osaliselt) ühekordsete väljamaksete süsteemiga.

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, Customs 2020 ja Fiscalis 2020 || 690 miljonit eurot

Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus

1. Poliitilised eesmärgid

ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade vahelist märkimisväärset majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, mis püsib veel tänapäeval. Suutmatus seda ebavõrdsust vähendada kahjustaks mõningaid ELi nurgakive, sealhulgas tema ühtset turgu ja tema vääringut eurot.

Ühtekuuluvuspoliitikal on tähtis roll ka Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisel terves ELis. Hästisuunatud kulutused sidususele võivad luua tõelist lisaväärtust, stimuleerides Euroopa piirkondades majanduskasvu ja luues töökohti. Kooskõlas 5. ühekuuluvusaruande[7] järeldustega teeb komisjon ettepaneku tugevdada keskendumist tulemustele ja ELi poolt lisatud väärtusele, sidudes ühtekuuluvuspoliitika süstemaatilisemalt Euroopa 2020. aasta eesmärkidega.

Eelkõige teeb komisjon ettepaneku põhjalikult muuta ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamise ja rakendamise viisi. Rahalised vahendid suunatakse väiksemale arvule prioriteetidele, kokkulepitud eesmärkide saavutamise nimel tehtavaid edusamme kontrollitakse tähelepanelikumalt ning liikmesriikidega sõlmitavates partnerlepingutes määratakse kindlaks ranged tingimused. See lubab ELi ühtekuuluvuspoliitikal anda suurima võimaliku panuse majanduslikku, sotsiaalsesse ja piirkondlikku ühtekuuluvusse ning majanduse elavdamisse ja töökohtade loomisse.

2. Vahendid 2.1. Ühtne strateegiline raamistik

Komisjon teeb ettepaneku ühendada Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond ühtseks strateegiliseks raamistikuks, mis hõlmaks ka Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. See võimaldab parandada rahastamisallikate tegevuse sidusust ja paremini keskenduda Euroopa 2020. aasta eesmärkidele.

2.2. Parem keskendumine Euroopa 2020. aasta eesmärkidele

Ühtekuuluvusele tehtavate kulutuste tulemuslikkuse suurendamiseks suunatakse rahalised vahendid tulevikus piiratud arvule eesmärkidele, mis on seotud Euroopa 2020. aasta prioriteetidega.

Ühtekuuluvuse rahastamise puhul keskendutakse jätkuvalt vähem arenenud piirkondadele ja liikmesriikidele. Võttes aga arvesse liikmesriikide raskusi struktuurifondidest eraldatavate rahaliste vahendite vastuvõtmisel ja vajalikul kaasrahastamisel, piirdub ühtekuuluvuse jaoks ettenähtud eraldis 2,5 %ga kogurahvatulust.

Praeguse toetuste järkjärgulise kasutuselevõtu ja kaotamise süsteemi asendamiseks võetakse kasutusele uus piirkonnakategooria: „üleminekupiirkonnad”. See kategooria hõlmab kõiki piirkondi, mille SKP inimese kohta on 75–90 % ELi 27 riigi keskmisest, täpsemalt piirkondi, mis:

· on lähenemiseesmärgi alusel praegu abikõlblikud, kuid mille SKP inimese kohta on ületanud 75 % EL 27 keskmisest. Nende piirkondade puhul säilitatakse turvavõrguna kaks kolmandikku nende praegusest eraldisest; ning

· mille SKP inimese kohta on 75–90 % EL 27 keskmisest, ehkki lähenemiseesmärgi alusel nad praegu abikõlblikud ei ole. Toetuse tase varieerub sõltuvalt SKP tasemest, nii et piirkonnad, mille SKP on lähedal 90 %‑le ELi keskmisest, saavad enamarenenud piirkondadele sarnaneva osatähtsusega abi.

Konkurentsivõimelised piirkonnad, mille SKP ületab 90 % ELi keskmisest, saavad ühtekuuluvuspoliitika raames ka edaspidi toetust vastavalt piiratud arvule prioriteetidele.

Üleminekupiirkonnad ja konkurentsivõimelised piirkonnad peaksid suunama kogu ühtekuuluvuseraldise (välja arvatud Euroopa Sotsiaalfondi oma) peamiselt energiatõhususele ja taastuvenergiale, VKEde konkurentsivõimele ning uuendustegevusele. Nendes piirkondades moodustavad investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse vähemalt 20 %. Ühtekuuluvuspiirkonnad võivad oma eraldisi kasutada suurema arvu eesmärkide saavutamiseks, kuna arenguvajaduste ring on laiem.

Ka piirkondlik koostöö täidab jätkuvalt oma rolli selles, et aidata piirkondadel üle saada nende sise- või välispiiridel paiknemisest tulenevatest puudustest, panustada ambitsioonikasse naabruspoliitikasse ning tegeleda ühiste piiriüleste ja riikidevaheliste probleemidega.

Ühtekuuluvusvahendeid kasutatakse eraldiseisvate, kuid teineteist täiendavate eesmärkide taotlemiseks:

· Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades tema piirkondade vahelist tasakaalustamatust. Euroopa Regionaalarengu Fondi raames toetatakse piirkondlikku ja kohalikku arengut, kaasrahastades teadus‑ ja arendustegevusse ning uuendustegevusse tehtavaid investeeringuid, kliimamuutuse ja keskkonna valdkonna küsimusi, VKEdele antavat ettevõtlustoetust, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, telekommunikatsiooni, energia ja transpordi infrastruktuuri, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalinfrastruktuuri ning jätkusuutlikku linnaarengut.

Erinevalt praegusest on tulevikus võimalik kõiki seda liiki investeeringuid rahastada mitte ainult toetustest, vaid ka rahastamisvahendite abil (riskikapitali riskifondidest, kohaliku arengu fondidest jne).

· Euroopa Sotsiaalfond

Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, toetades tööhõive edendamist, investeeringuid oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse, samuti sotsiaalset kaasamist ja vaesusevastast võitlust, institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja avalikku halduse tõhustamist.

Kõigi piirkonnakategooriate puhul määratletakse Euroopa Sotsiaalfondi minimaalsed osakaalud (ühtekuuluvuspiirkondade puhul 25 %, üleminekupiirkondade puhul 40 % ja konkurentsivõimeliste piirkondade puhul 52 %) ning Euroopa Sotsiaalfondi osakaalu laiendatakse selliselt, et see hõlmaks sotsiaal‑ ja inimkapitali tehtavate investeeringutega seonduva sisseseade maksumust.

· Ühtekuuluvusfond

Ühtekuuluvusfond aitab liikmesriikidel, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi 27 riigi keskmisest, teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja keskkonda. Osa ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse eraldi põhiliste transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” („Connecting Europe”) raames (vt ka eraldi teabelehte). Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka energiaga seonduvaid projekte, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks edendavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist.

3. Rakendamine 3.1. Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

Ühtekuuluvuspoliitika kaudu antava toetuse eelarvet täidavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid jätkuvalt koostöös, kusjuures liikmesriigid peavad projekte kaasrahastama (välja arvatud rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” puhul, mida juhitakse tsentraalselt). ELi toimimise lepingu artikli 136 või 143 alusel finantsabi saavate riikide puhul võib kaasrahastamise määr olla suurem.

3.2. Partnerluslepingud

Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel sõlmitavates partnerluslepingutes sätestatakse komisjoni ja partnerite kohustused (riiklikul ja piirkondlikul tasandil). Partnerluslepingud on seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ja riiklike reformikavade eesmärkidega. Nendes sätestatakse kõigist asjaomastest ELi struktuurifondidest toetatav piirkondliku arengu integreeritud strateegia ning need hõlmavad kokkulepitud näitajatel, strateegilistel investeeringutel ja mitmetel tingimustel põhinevaid eesmärke. Neis sätestatakse ka kohustus anda igal aastal edusammudest aru ühtekuuluvuspoliitika aastaaruannetes ja teistes avalikustatavates aruannetes.

3.3. Integreeritud programmitöö

Liikmesriike kutsutakse tulevikus üles kasutama mitmest fondist rahastatavaid programme, millel on ühised ettevalmistus‑, läbirääkimis‑, juhtimis‑ ja rakendusprotsessid eelkõige juhtudel, mil vajadus inimkapitali ja infrastruktuuri tehtavate investeeringute parema kooskõlastamise järele on kõige suurem.

Vajadusel määratakse juhtfond, mis on seotud programmi poliitikavaldkonnaga. Juhtfondist pärit eraldisi täiendaksid muudest struktuurifondidest pärit eraldised. See võimaldab sidusalt täita ühtekuuluvuspoliitika erinevaid temaatilisi eesmärke.

3.4. Tingimuslikkus

Selleks et tagada ELi poolne tulemuspõhine rahastamine, mis oluliselt stimuleeriks liikmesriike ühtekuuluvuspoliitika raames täitma Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, kehtestatakse rahastamise tingimuslikkuse sätted. Selleks et nõrk makrorahanduspoliitika ei kahjustaks ühtekuuluvuse nimel tehtavate kulutuste tulemuslikkust, täiendatakse igas lepingus sätestatud valdkonnapõhiseid eeltingimusi uue majanduse juhtimisega seonduva tingimuslikkusega.

Tingimuslikkus väljendub nii eeltingimuste (mis peavad olema paigas enne vahendite eraldamist) kui ka järeltingimustena, millega täiendavate vahendite eraldamine muudetakse sõltuvaks eelnevalt kindlaksmääratud tulemuste saavutamisest. Selle saavutamiseks määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid ja näitajad ning jälgitakse edusamme rangelt aastaaruannete abil. Edusammude puudumine toob kaasa rahastamise peatamise või lõpetamise.

3.5. Tulemusvaru

Selleks et keskenduda rohkem tulemustele ja Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, pannakse 5 % ühtekuuluvuseelarvest kõrvale ja eraldatakse vahearuande läbivaatamise käigus liikmesriikidele ja piirkondadele, kelle programmid on täitnud kehtestatud vaheeesmärgid Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkide täitmise raames. Vaheeesmärgid kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate määruste alusel.

3.6. Uuenduslik rahastamine

Tehakse ettepanek, et märkimisväärset rahalist tulu tõotavatele ettevõtetele ja projektidele võib lisaks toetuste rahastamisele anda ühtekuuluvustoetust peamiselt uuenduslike rahastamisvahendite kaudu (vaata ka eraldi teabelehte uuenduslike rahastamisvahendite kohta).

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest: || 376 miljardit eurot

· Ühtekuuluvuspiirkondadele · Üleminekupiirkondadele · Konkurentsivõimelistele piirkondadele · Piirkondlikule koostööle · Ühtekuuluvusfondile · Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele || 162,6 miljardit eurot 39 miljardit eurot 53,1 miljardit eurot 11,7 miljardit eurot 68,7 miljardit eurot 926 miljonit eurot

· Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” (transport, energia ning IKT) || 40 miljardit eurot pluss 10 miljardit eurot, mis hoitakse Ühekuuluvusfondi sees eraldi

Haridus ja kultuur

1. Poliitilised eesmärgid

Haridus ja koolitus on Euroopa majanduse arengu ja kasvu seisukohast äärmiselt tähtsad ning nende roll Euroopa 2020. aasta eesmärkide ühisel saavutamisel on ülimalt oluline. Suuremad investeeringud inimkapitali ning haridus‑ ja koolitussüsteemide ajakohastamisse aitavad ELi majanduse muuta nutikaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks.

Suur osa investeeringutest tehakse liikmesriikide tasandil. Kuna aga järjest suurem hulk Euroopa kodanikke vaatab haridus- ja koolitusvõimalusi otsides oma liikmesriigi piirest kaugemale, peab EL aitama tagada, et ühtse turu võimalusi saaksid kasutada kõik.

EL töötab hariduse ja koolituse edendamise valdkonnas mitmel suunal. Õppimisega seonduva riikidevahelise liikuvuse edendamise programmid, näiteks Erasmus, on osutunud väga edukaks, aidates inimestel omandada uusi oskusi, mida nõuavad töökohad tulevikus. Suurem mobiilsus võib anda panuse ka haridus‑ ja koolitussüsteemide reformi, soodustades ideede ja parima tava leviku teistesse riikidesse. Suunatud rahastamisprogrammide kombinatsiooni kaudu ja koos teistest rahastamisallikatest, näiteks struktuurifondidest pärit vahenditega, saab ELi eelarve pakkuda tõelist lisaväärtust, edendades liikuvust, soodustades koostööd ja parima tava levitamist ning toetades liikmesriike nende haridus‑ ja koolitussüsteemide ajakohastamisel.

Euroopa kultuuriline mitmekesisus on üks meie suurimaid tugevusi, mis rikastab ja inspireerib kodanikke ning pakub tõelisi majanduslikke eeliseid. Kultuuri- ja loovtööstuse majanduslik ja sotsiaalne roll on järjest ilmsem, kuna 2008. aastal andis see 4,5 % Euroopa SKPst ja seal töötas umbes 3,8 % tööjõust. EL teeb selles valdkonnas liikmesriikidega tihedat koostööd, et kasutada ära ühtse turu potentsiaali ning tagada soodsad tingimused kultuuri- ja loovtööstuse õitsenguks.

ELi eelarvest rahastatavate uue põlvkonna programmide raames tegeletakse nõrkustega, mis piiravad kõnealuse sektori kasvupotentsiaali. Võideldakse turu killustatusega, tugevdatakse kultuuri- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ning keskendutakse suutlikkuse loomise meetmetele ja kunstiteoste ringluse toetamisele.

2. Vahendid

Komisjon teeb ettepaneku, et ELi eelarvest toetatakse haridus- ja kultuuripoliitikat peamiselt kahe vahendi kaudu:

2.1. Haridus-, koolitus- ja noorteprogramm „Euroopa Haridus”

Kõnealune programm koondab praegu eraldiseisvad allprogrammid: elukestva õppe programm, kõrgharidusprogrammi rahvusvahelised osad, sealhulgas Erasmus Mundus ning Aktiivsed noored. See võimaldab saavutada suuremat tõhusust, tugevamat strateegilist fookust ning sünergiat, mida on võimalik tööle panna programmi erinevate osade juures.

Ehkki magistrikraadid kujutavad endast uuenduslike töökohtade ja teadusuuringute seisukohast kõige tõhusamaid teaduskraade, ei ühildu ELi olemasolevad liikuvusvahendid magistriõppe üliõpilaste vajadustega. Kulutõhusaim viis selle üliõpilaste kategooriani jõudmiseks on kasutada ELi eelarve vahendite lisamine erasektorist, peamiselt liikmesriikide pankadelt pärit vahenditele, et tagada õppelaenude ja stipendiumide ülekantavus.

Osana püüdest võidelda noorte tööpuudusega tugevdatakse praegu Leonardo programmist toetatavaid meetmeid ning komisjon teeb koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et käendada nende magistriõppe üliõpilaste laene, kes soovivad magistriõppe läbida teises liikmesriigis.

Uus programm keskendub järgmisele:

– riikidevaheliste suunatud õppimisvõimaluste pakkumine;

– oskuste ja tööturunõudluse kokkuviimine, et suurendada värvatavust, ettevõtlusvaimu ja noorte osalemist;

– vabatahtlik töö ning mitteametlik ja vabaharidus ning

– haridus‑ ja koolitussüsteemide ulatuslike reformide ja ajakohastamise toetamine terves Euroopas ja kaugemal.

Konkreetsemalt hõlmab programm kolme peamist tegevussuunda:

(1) õppimisega seonduv riikidevaheline liikuvus: igal aastal võiks kaasa aidata koguni 800 000 ELi kodaniku (peamiselt üliõpilaste) liikuvusele.

(2) Hariduse ajakohastamise, uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamiseks toetatakse haridusasutuste koostööd ja tööelu.

(3) Haridusinvesteeringute tulemuslikkuse kohta tõendite kogumiseks ja liikmesriikide toetamiseks tulemusliku poliitika rakendamisel antakse poliitikaalast tuge.

Väga kõrge Euroopa lisaväärtuse tagamiseks on äärmiselt oluline kehtestada ranged tingimused mobiilsuse kvaliteedile, keskenduda põhilistele poliitilistele eesmärkidele, mille puhul on võimalik saavutada kriitilist massi, ning saavutada ELi programmide vastastikune täiendavus.

Euroopa Hariduse programm liidab sama vahendi alla olemasolevad rahvusvahelised programmid (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa ja Edulink) ja koostööprogrammid tööstusriikidega ning hõlmab erinevaid eesmärke (Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsus, tipptasemelisus, solidaarsus ja õiglus).

Selline lähenemisviis lõpetab kõrghariduse valdkonna rahvusvahelise koostöö toetamise ELi vahendite praeguse killustatuse, mis raskendab üliõpilaste ja ülikoolide juurdepääsu Euroopa kõrgharidusvõimalusi käsitlevale teabele ning halvendab ELi kõrghariduse nähtavust ülemaailmsel areenil.

2.2. Sport

Euroopa Hariduse programmi alla kuuluva spordi allprogrammi raames kavatsetakse keskendutakse järgmisele:

· võitlemine spordile omaste piiriüleste ohtudega nagu doping, vägivald, rassism ja sallimatus ning võistluste ja sportlaste aususe edendamine;

· Euroopa spordialase koostöö arendamine, andes välja näiteks sportlaste paralleelkarjääri käsitlevad suunised ning spordiorganisatsioonide hea juhtimise juhised ning

· toetuse andmine ohujuuretasandi spordiorganisatsioonide, mis võivad kaasa aidata laiemate sotsiaalmajanduslike probleemide (näiteks sotsiaalse kaasamise) lahendamisele.

Kõnealune programm toob ELi lisaväärtust valdkondadesse, mis seonduvad spordi spetsiifilise iseloomuga, mobiliseerides spordivaldkonna osaliste erasektorist pärit rahalised vahendid ja toetades spordipüramiidi allosas olevaid organisatsioone, mitte tipp‑professionaalse taseme organisatsioone.

2.3. Kultuuri ja audiovisuaaltööstuse programm „Loov Euroopa”

See programm ühendab praegused Culture, MEDIA ja MEDIA Mundus programmid. Sellega suunatakse toetuste andmist Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks ning aidatakse vabastada kultuuri- ja loovsektori töökohtade loomise potentsiaali. Programm täiendab teisi ELi programme, keskendudes konkreetselt kultuuri- ja loovsektori vajadustele, üritades toimida üle liikmesriikide piiride. Sellel on ka tugev side kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisega. Võetakse arvesse iga sektori eripärasid, sealhulgas spetsiaalsete eelarveeraldiste kaudu ning programmi kolmas osa pakub loov‑ ja kultuuritööstusele horisontaalset tuge uuenduslike rahastamisvahendite abil.

3. Rakendamine

Uute programmide rakendamist lihtsustatakse oluliselt.

Uus Euroopa Hariduse programm lihtsustab meetmeid ja eeskirju märkimisväärselt, kuna kaotatakse allprogrammid, vähendatakse meetmete arvu ja suurendatakse ühekordsete väljamaksete kasutamist.

Loova Euroopa programmi haldab tsentraalselt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA), kes praegu haldab programme Culture ja MEDIA Mõningaid meetmeid (nt Euroopa kultuuripealinnad, ELi kultuuriauhinnad, rahvusvaheliste asutustega võetavad ühismeetmed) haldab komisjon otse.

Loova Euroopa programmi osi Culture ja MEDIA täiendatakse Euroopa Investeerimispanga grupi poolt hallatava uuendusliku rahastamisvahendiga, et pakkuda kultuuri- ja loovtööstusele omakapitali ja laenurahastamist. See aitab kõrvaldada üht põhilist tõket kultuuri‑ ja loovsisu arendamise teel, parandades juurdepääsu rahastamisele, ning selle raames toetatakse kultuuri- ja loovtööstuse neid osi, mida teistest ELi programmidest ei toetata.

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest || 16,8 miljardit eurot

· Euroopa Haridus || 15,2 miljardit eurot

· Loov Euroopa || 1,6 miljardit eurot

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa Liidu ees seisavad märkimisväärsed tööhõive- ja sotsiaalprobleemid. Praegu on tööta peaaegu 23 miljonit inimest ja arvutuste kohaselt elab 113 miljonit inimest vaesuse või tõrjutuse ohus[8]. Sotsiaal- ja tööhõiveprobleemid valmistavad Euroopa kodanikele kõige suuremat muret ning just selles valdkonnas oodatakse ELilt aktiivsemat sekkumist. Majanduslike väljavaadete hiljutisest paranemisest hoolimata on tööhõive väljavaated keskmise pikkusega perspektiivis endiselt vastuolulised, kuna liikmesriikide olukord on erinev ja maailmamajandus avaldab survet Euroopa majanduse ümberkorraldamiseks.

Töötus ja püsivalt kõrge vaesus nõuavad ulatuslikke meetmeid. Kuna ELi ees seisavad põletavad probleemid nagu oskuste vähesus, aktiivse tööturupoliitika ja haridussüsteemi toimimise puudujäägid, marginaliseeritud rühmade sotsiaalne tõrjutus ning tööjõu vähene liikuvus, tuleb senist poliitikat ajakohastada ja tugevdada. Mitutki nimetatud probleemi on teravdanud finants‑ ja majanduskriis, demograafia- ja rändetrendid ning tehnika kiire areng. Kui neid probleeme lahendada ei õnnestu, kujutavad nad endast märkimisväärset ohtu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele.

Peamine vastutus tööturu- ja sotsiaalpoliitika süsteemide ajakohastamise eest lasub liikmesriikidel. ELi lisab nende jõupingutustele aga väärtust, toimides reformide edendamise ja soodustamise katalüsaatorina, rahastades meetmeid eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist ning andes jõudu juurde sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele sidusrühmadele, kellel on reformide elluviimisel keskne roll.

2. Vahendid

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa algatuse raames võetakse ühismeetmeid hariduse ja kutseõppe, tööhõive ja kaasamise valdkonnas. Rahastamine toimub peamiselt kolme vahendi abil, mis viiakse täielikult kooskõlla Euroopa 2020. aasta eesmärkidega ja nende tulemuslikkust parandatakse, suurendades vahendite vastastikust täiendavust vahenditega ja lihtsustades menetlusi.

2.1. Euroopa Sotsiaalfond

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatakse majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse struktuurimeetmeid. Rahastamisel keskendutakse Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele eelkõige nelja „investeerimisakna” kaudu:

– tööhõive edendamine;

– investeerimine oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse;

– sotsiaalne kaasamine ja vaesusevastane võitlus ning

– institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine.

Nende akende kaudu panustab ESF ka teistesse poliitilistesse eesmärkidesse, milleks on näiteks vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele ülemineku soodustamine, teadus- ja uuendustegevuse edendamine eriti sotsiaalvaldkonnas, soolise võrdõiguslikkuse suurendamine ja võitlus diskrimineerimisega. Tehakse ettepanek rühmitada meetmed ümber eelkõige sotsiaalse kaasamise kasuks, viies enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmise skeemi ESFi alla.

2013. aastale järgneval ajavahemikul kuulub ka ESF struktuurifondide ühisesse strateegilisse raamistikku[9]. Seda kavatsetakse rahastada liikmesriikidega läbiräägitavate partnerlepingute abil. Seatud eesmärgid viiakse kooskõlla riiklike reformikavadega ja nende kaudu muudetakse kokkulepitud eesmärgid investeerimisotsusteks.

Selleks et keskenduda rohkem tulemustele, pannakse paika eelnevalt määratletud nõuete terviklikul komplektil põhinev tingimuste mehhanism, et maksimeerida ELi eelarve mõju ning käivitada ja toetada reforme liikmseriikides.

Et ESF annaks tõelise panuse Euroopa 2020. aasta strateegiaeesmärkide saavutamisse, vajab ta piisavalt vahendeid nii ELi kui ka tegevusprogrammide tasandil. ESFi suunatud ühtekuuluvuspoliitikainvesteeringute minimaalselt vajalik osakaal oleneb piirkondade eri kategooriatest, võttes arvesse nende poolt saadava abi erinevat osatähtsust ja nende ees seisvaid probleeme. Selleks määratletakse igale piirkonnakategooriale ESFi struktuurifondide toetuse minimaalne osakaal, mis ühtekuuluvuspiirkondade puhul on 25 %, üleminekupiirkondade puhul 40 % ja konkurentsivõimeliste piirkondade puhul 52 %, kusjuures Ühtekuuluvusfond annab abikõlblike liikmesriikide puhul endiselt ühe kolmandiku ühtekuuluvuspoliitika (v.a piirkondliku koostöö) eraldisest. Nende osakaalude rakendamise tulemusel moodustab ESFi osakaal kokku minimaalselt 25 % ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarvest.

2.2. Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise ühendprogramm

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise ühendprogramm aitab täita Euroopa 2020. aasta strateegiat ja saavutada selle üksteist tugevdavaid peamisi eesmärke, toetades meetmeid, mille eesmärk on kõrge tööhõive ja piisava sotsiaalkaitse edendamine, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemine ning töötingimuste parandamine. Programm aitab kiirendada muutusi liikmesriikides ja see, koosneb järgmistest elementidest:

· tervet Euroopat hõlmav vastastikuse õppimise protsesside platvorm, mille abil luuakse reformide ülesehitamiseks ja rakendamiseks vajalikku tõenduslikku alust ning edendatakse sidusrühmade kaasamist poliitika kujundamisse, et tugevdada ELi tööhõive‑, sotsiaalpoliitika‑ ja kaasamisega seonduvate eesmärkide tunnustamist, tuginedes programmi Progress raames saadud edukale kogemusele;

· tõenditel põhineva sotsiaalse uuendustegevuse edendamine, et anda hoogu liikmesriikide jõupingutustele oma riiklike sotsiaal- ja tööhõivepoliitikasüsteemide ajakohastamisel, kasutades uuendustegevuse kavandamise, rakendamise ja hindamise läbiproovitud meetodeid ning tõhustades teabelevi;

· ELi-sisese tööjõu (eriti noorte) liikuvuse ja töövõimalustele juurdepääsu parandamise edendamine, tuginedes EURESi võrgustiku meetmetele;

· ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise toetamine töökohtade loomise ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise vahendina, parandades mikrorahastamise kättesaadavust ja selle kättesaadavust haavatavatele rühmadele, mikroettevõtetele ja sotsiaalsele majandusele, tuginedes Progressi mikrokrediidirahastule.

2.3. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist makstakse eritoetust töötajatele, kes on koondatud suurte struktuurimuudatuste tõttu.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu pakub EL kohast abi liikmesriikidele, kes toetavad töötajatele, kes on kaotanud töö tootmise ja kaubanduse järjest ulatuslikumast üleilmastumisest tulenevate suurte struktuurimuudatuste tõttu. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames tegeletakse ka ulatuslike koondamistega, mis on põhjustatud äkilise ja ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse tõsisest häirest. Fondi eesmärk on saavutada, et 50 % toetust saanud töötajatest leiaksid ühe aasta jooksul uue ja stabiilse töökoha[10].

Komisjon teeb ettepaneku laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi pädevust, et teatavatel juhtudel saaks maksta toetust ka teatavates põllumajandussektorites ilmnevate üleilmastumise tagajärgede eest.

2.4. Sõltumatud eelarveread

Lisaks kõnealustele vahenditele ja vastavalt talle aluslepinguga antud pädevusele jätkab komisjon sõltumatute eelarveridade rakendamist[11] selleks, et:

– soodustada Euroopa sotsiaaldialoogi, mis on Euroopa sotsiaalmudeli lahutamatu osa;

– analüüsida ja hinnata isikute vaba liikumist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide olulisemaid trende ning ühtlustada liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme ning

– analüüsida sotsiaalset olukorda ja demograafilise muutuse mõju.

3. Rakendamine

Rahastamisvahendite ja eelarveridade arvu vähendamine ning juhtimis- ja rakendusmeetodite ja ‑süsteemide ühtlustamine lubab vahendeid ulatuslikumalt integreerida ning toetuste andmist märkimisväärselt lihtsustada eelkõige abisaajate seisukohast.

3.1. Euroopa Sotsiaalfond

ESFi rakendamisel keskendutakse tulemustel põhineva lähenemisviisi (mille alusel ESF kaasatakse kõikide koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise vahendite ühisesse strateegilisse raamistikku) ja liikmesriikidega läbiräägitavate partnerlepingute ühendamisele.

Samuti lihtsustatakse rakendamist. Eelkõige väikeste projektide puhul kasutatakse rohkem lihtsamaid väljamaksete tegemise võimalusi, vähendades nii liikmesriikide ja piirkondade halduskoormust ning lihtsustades kohalike algatuste juurdepääsu rahastamisele. Ühised tegevuskavad võimaldavad ka väljamakseid tihedamalt siduda partnerlepingutega eelnevalt kindlaksmääratud eesmärkide saavutamisega.

Edukate programmide ja meetmete premeerimiseks ning mahajääjate puhul muudatuste stimuleerimiseks luuakse tulemustel põhinevad stimuleerimismehhanismid.

3.2. Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise ühendprogramm (otsene haldamine)

Uut tööhõive ja sotsiaalse kaasamise ühendprogrammi haldab komisjon otse. Peamised menetlused hõlmavad pakkumismenetlusi, projektikonkursse ja ühist juhtimist, eelkõige mikrokrediidirahastu rakendamisel koostöös Euroopa Investeerimisfondiga. Uue programmi raames keskendutakse suurprojektidele, millel on selge ELi lisaväärtus, et saavutada kriitiline mass ja vähendada halduskoormust. Ühtlustatakse ja lihtsustatakse eeskirju ja menetlusi, et muuta kergemaks eelkõige väikeste organisatsioonide juurdepääsu programmile.

Lisaks kehtestatakse mitmeaastane programm, milles esitatakse pikaajalised poliitilised eesmärgid ning aasta rahastamiskava, tagades programmi seotuse poliitiliste eesmärkidega. Programmi rakendatakse tulemuspõhise juhtimise lähenemisviisi kaudu, mis põhineb edusammude järjepideval hindamisel konkreetsete näitajate alusel.

3.3. Koondatud töötajate toetamine

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtt nõuab jätkuvalt eelarvepädeva asutuse otsust. Komisjon püüab lihtsustada fondi toimimist ja kohandada seda majandustingimuste muutumisega.

3.4. Sõltumatud eelarveread

Mõlema vahendi puhul kooskõlastatakse täielikult sõltumatute eelarveridade rakendamist, et vältida dubleerimist ja suurendada sünergiat. Kriitilise massi saavutamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks vähendatakse sõltumatute eelarveridade arvu ja eelistatakse suuremaid projekte.

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest || 88,3 miljardit eurot

· Euroopa Sotsiaalfond (rakendades iga regioonide kategooria suhtes 25/40/52 valemit, mis annab ühtekuuluvuse vahendite määraks 25 % ilma rahastamisvahendit „Euroopa ühendamine” arvestamata) || 84 miljardit eurot

· Ühendatud tööhõive‑, sotsiaal‑ ja kaasamispoliitika || 850 miljonit eurot

· Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond || 3 miljardit eurot

· Sõltumatud eelarveread || 400 miljonit eurot

Keskkond

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aitab täita Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud nutika, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärki Investeeringud keskkonnakaitsesse on investeeringud meie ühiskonna ajakohastamisse, mis aitavad muuta Euroopa majanduse teadmistepõhiseks ja ressursitõhusaks. Keskkonna kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise seisukohast on need investeeringud vältimatud.

Majanduse rohelisemaks muutmine hõlmab keskkonnakulude vähendamist, kasutades ressursse tõhusamalt, mis aitab edendada majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomist. Meie loodusliku kapitali – bioloogilise mitmekesisuse - kaitsmine ja ökosüsteemide vastupidavuse tugevdamine annab olulise panuse meie jätkusuutliku kasvuga seonduvate eesmärkide saavutamisse. Ökosüsteemid on toidu, puhta vee, toormaterjalide ja paljude teiste eeliste allikas, andes panuse tootlikkusse ja elukvaliteeti ning vähendades kulusid rahvatervisele. Ökosüsteemide taastamine ja nende pakutavad teenuste kasutamine annavad rohelisse majandusse panuse uute oskuste, töökohtade ja ärivõimaluste kaudu, elavdades uuendustegevust ning osaledes kliimamuutusega seonduvate probleemide leevendamisel ja nendega kohanemisel.

Ühiste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtava Euroopa tasandi koostöö lisaväärtus on ilmne, kuna keskkonnaprobleemid ei jää ühe liikmesriigi piiresse. Tihe koostöö ELi naabrite ja arenevate majandusega riikidega on Euroopa rohelisemaks muutmise eeltingimus. Keskkonna jätkusuutlikkuse suurendamine on ka üks ELi jaoks olulisi aastatuhande arengueesmärke.

Lisaks Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide eelistele võib ELi eelarve kaasa aidata keskkonnaeesmärkide saavutamisele nii eriprogrammide kaudu kui ka tagades keskkonnaeesmärkide arvestamise kõigis ELi eelarvest toetatavates meetmetes.

2. Vahendid 2.1. Süvalaiendamine

Keskkonnapoliitika prioriteedid süvalaiendatakse kõigisse tähtsamatesse ELi ühtekuuluvuse, põllumajanduse, merenduse ja kalanduse, teadus- ja uuendustegevuse rahastamisvahenditesse ning välisabi programmidesse. Selline lähenemisviis aitab suurendada keskkonnapoliitika ja teiste valdkondade vahelist sünergiat, lähtudes eeldusest, et ühtede ja samade meetmete raames võiks ja tuleks püüelda mitme teineteist täiendava eesmärgi poole. Selline lähenemisviis aitab vältida programmide arvu ja vähendada halduskoormust.

· Põllumajandus. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi oluline eesmärk on keskkonnaeesmärkide edendamine põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmise kaudu. 30 % otsetoetustest seatakse sõltuvusse parimatest keskkonnaalatavadest kinnipidamisest (lisaks kohustusele täita juba olemasolevaid nõudeid). Täpsustatakse ka ÜPP valdkonda kuuluva maaelu arengu edendamise eesmärki pakkuda avalikke hüvesid muu hulgas põllumajandust ja keskkonda käsitlevate meetmete abil. Kõnealused meetmed aitavad tagada, et ELi põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ning peaks silmas keskkonnaalaseid avalikke hüvesid nagu puhas vesi, elurikkus, pinnasekaitse, õhu puhtus ja maastikukaitse. See aitab täita ELi kliimamuutuse tagajärgede leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke.

· Kalandus ja merendus. Tulevase merendus- ja kalanduspoliitika keskmes on keskkonna jätkusuutlikkus. Seda edendatakse muu hulgas ülepüügi, liigse püügivõimsuse ja otseste mõjude (näiteks kaaspüügi ja merepõhjale avalduva mõju) vähendamise ning merekaitsealade toetamisega. Merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel jätkatakse merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist ühendatud merenduspoliitika raames.

· Ühtekuuluvuspoliitika. Ühtekuuluvuspoliitika keskendatakse senisest paremini Euroopa 2020. aasta prioriteetidele, sealhulgas ELi majanduse muutmisele ressursitõhusamaks, rohelisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selleks pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu tulemuste saavutamisele ja tingimuslikkusele keskkonnaeesmärkide täitmisel. Need eesmärgid hõlmavad vett, prügi, merendust, nitraate, tööstusheiteid, õhukvaliteeti ja üleujutusi käsitlevate keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise edendamist, seonduva keskkonnainfrastruktuuri rahastamist ning elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsmist ja taastamist, muu hulgas roheliste infrastruktuuride arendamise ning kõrbestumise vähendamise ja ennetamise kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika raames suurendatakse tähelepanu ka tegevusest tulenevate keskkonnaohtude hindamisele.

· Teadus- ja uuendustegevus. Uus teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline raamistik aitab kiirendada majanduse ressursitõhususe suurendamiseks vajalike teaduslikke ja tehniliste läbimurrete saavutamist. Nutikale ja jätkusuutlikule arengule aitab kaasa ka laiema ökoinnovatsiooni rahalise toetamise jätkamine. Innovatsioonipartnerlustel on otsene mõju ressursitõhususele, näiteks vee, ökosüsteemide, toormaterjalide ja nutikate linnade valdkonnas.

· Välistegevuse valdkonnas aitab ühinemiseelne rahastamisvahend kandidaatriikidel rahastada ELi õigusaktide täitmiseks vajaliku keskkonnainfrastruktuuri ja suutlikkuse loomist. Piirkonna ja liikmesriigi tasandi poliitilise dialoogi kaudu jätkab komisjon Euroopa naabrusvahendi raames keskkonna toetamise süvalaiendamist. Keskkonnaküsimusi tuleks rohkem arvestada ka arengumaade abiprogrammides. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid on üliolulised ülemaailmsed avalikud hüved ning nendega seotud küsimused lisatakse kavandatavasse ülemaailmsete avalike hüvede ja probleemide temaatilisse programmi. Lissaboni leping annab ELile mitmepoolsetes keskkonnalepetes ja rahvusvahelises keskkonnajuhtimises kaalukama rolli, millega kaasneb ulatuslikum rahastamine.

2.2. Eraldi rahastamisvahend keskkonna ja kliimameetmete jaoks

Lisaks süvalaiendamisele teeb komisjon ettepaneku jätkata LIFE+ programmi ja viia see paremini kooskõlla Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Sarnaselt praeguse programmiperioodiga hõlmab uus vahend ühte programmi mitu keskkonna ja kliimameetmete valdkonna meedet.

Keskkonna allprogrammi[12] raames keskendub vahend kaht liiki projektidele: uued ühendatud projektid, mille arv ja rahaline osakaal programmitsükli jooksul järkjärgult suurenevad, ning „traditsioonilised” projektid. Komisjon on seisukohal, et ühendatud projektid täidavad olulist rolli selliste eesmärkide saavutamise kiirendamisel nagu elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine, Natura 2000 võrgustiku tõhus haldamine, keskkonnajuhtimise edendamine, prügi- ja veemajandus ning nende eesmärkide nimel teiste vahendite kasutuselevõtul. Projekte valitakse endiselt nende ELi lisaväärtuse ja oskusteabe levitamise potentsiaali alusel.

LIFE ühendprojektid on ellu kutsutud oluliste ELi keskkonnadirektiivide (elupaikade direktiiv ja vee raamdirektiiv) alusel algatatud keskkonnaalaste tegevuskavade[13] jätkusuutlikuks rakendamiseks. Ühendprojektidest toetatakse mitmeid konkreetseid meetmeid. Nendele projektidele hangitakse täiendavaid vahendeid teistest ELi rahastamisprogrammidest ning riiklikest, piirkondlikest ja erasektori fondidest, mis suunatakse ühiselt keskkonnaeesmärkide hüvanguks. LIFE-poolne rahastamine toimiks seega katalüsaatorina, mis tagab järjekindluse ja strateegilise keskkonnafookuse, aitab luua sünergiat. Struktureeritud koostöö teiste ELi fondidega toimub ühise strateegilise raamistiku alusel.

Keskkonna allprogramm korraldatakse vastavalt järgnevatele prioriteetidele:

(a) LIFE bioloogiline mitmekesisus, mis endiselt keskendub Natura 2000 programmile ning elurikkusega seonduva parima tava arendamisele ja levitamisele, hakkab hõlmama ka laiemate elurikkuse probleeme vastavalt Euroopa 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgile säilitada ja taastada ökosüsteeme ning nende teenuseid.

(b) LIFE Keskkond keskendub ELi keskkonnapoliitika, eelkõige Euroopa 2020. aasta ressursitõhususe eesmärkidega seonduvate keskkonnaõigusaktide (näiteks vee raamdirektiivi ja jäätmete raamdirektiivi) avaliku ja erasektori poolse rakendamise toetamisele.

(c) LIFE Juhtimistava toetab parima tava levitamise platvormide loomist eesmärgiga parandada ELi keskkonnapoliitika prioriteetide täitmist ja jõustamist, poliitika arendamist ja teadmistepõhist otsustamist (nt projektide tulemuste ulatuslikku levitamist) rõhuasetusega heal haldusel. Sellest osast toetatakse ka keskkonna valdkonna vabaühendusi ning edendatakse teadlikkuse tõstmist, propagandat ja keskkonnateabe levitamist, kuna need on hea valitsemistava, täieliku rakendamise ja järgmise saavutamisega olemuslikult seotud.

2.3. Bioloogilise mitmekesisuse rahastamine

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020[14] rahastamine nõuab bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamist kogu ELi eelarve ulatuses nii ELi peamiste rahastamisvahendite kui ka välistegevuse rahastamise puhul. ELi kulutuste tõhususe suurendamiseks on oluline saavutada sünergia ka kliimameetmete rahastamisega, rahastades ökosüsteemipõhiseid kohanemise ja leevendamise projekte, mis pakuvad ka laiemaid ökosüsteemi teenuseid nii ELis kui ka väljaspool seda.

Natura 2000 kaitsealade tõhus haldamine ja taastamine on eriti oluline, et täita Euroopa Ülemkogu poolt 2010. aastal kehtestatud ja Euroopa 2020. aasta strateegiale vastav eesmärk peatada ELi liigirikkuse vähenemine ja liigirikkus taastada. ELi tasandil loob uuele Natura 2000 rahastamisstrateegiale tugeva aluse tugevdatud ühtne lähenemisviis, mille raames kasutatakse erinevaid ELi valdkondlikke fonde, tagades nende kooskõla Natura 2000 tegevuskavade prioriteetidega ning tõhustatud LIFE Elurikkuse osa.

Välispoliitilises kontekstis kohustusid EL ja teised osalevad pooled 2010. aasta oktoobris Nagoyas toimunud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi kümnendal istungil eraldama 2020. aastaks märkimisväärselt rohkem vahendeid ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmiseks. ELi eelarvest toimub rahastamine ELi välistegevusprogrammide geograafiliste ja piirkondlike assigneeringute ning ülemaailmsete avalike hüvede valdkondliku programmi kaudu.

Lisaks bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamisele välistegevuse eelarvesse teeb komisjon ettepaneku luua ka eelarvest väljapoole jääv mehhanism või fond, et ühendada liikmesriikidelt ja ELi eelarvest pärit eraldised.

3. Rakendamine 3.1. Süvalaiendamine

Süvalaiendamine toimub struktuuride ja vahendite kaudu, mida on kirjeldatud valdkondliku poliitika teabelehtedes. Tulemuste saavutamise kindlustamiseks kasutatakse kõigi asjaomaste ELi poliitiliste vahendite puhul konkreetselt määratletud eesmärke, kontrolli- ja aruandluseeskirju ühes sobivate näitajatega.

Erinevate poliitiliste eesmärkide vahelise sünergia suurendamiseks nähakse ette keskkonnakulutuste kontrollimenetlus, mis sarnaneb kliimakulutuste puhul väljapakutule.

Elurikkuse osas integreeritakse OECD poolt kasutusele võetud Rio markerid (mida komisjon kasutab välistegevuse vahendite juures ka praegu) ELi programmide tulemuslikkuse mõõtmiseks praegu kasutatavasse meetodisse. Need aitavad näitlikustada ka kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna kulutuste ühiseid eeliseid ning rõhutada kliimakulutuste bioloogilise mitmekesisuse alaseid ühiseid eeliseid REDD+ (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise) meetmete seisukohast.

3.2. Eraldi rahastamisvahend keskkonna ja kliimameetmete jaoks

Praeguse LIFE+ programmi toimimist korraldab komisjon otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise teel. Komisjon on seisukohal, et tulevast programmi tuleks samuti hallata tsentraliseeritult, kuid haldusülesandeid oleks võimalik suures osas delegeerida olemasolevale täitevasutusele. Delegeerimise määra ja tingimuste puhul tuleb arvesse võtta komisjoni vajadust säilitada tugevda poliitilised sidemed ühendprojektidega.

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. Ei sisalda süvalaiendamise vahendeid, mis sisalduvad valdkondlike rahastamisvahendite eelarveassigneeringutes.

LIFE+ programm (keskkonna allprogramm) || 2,4 miljardit eurot

Välistegevus

1. Poliitilised eesmärgid

Oma elanike arvust ja majanduslikust jõust tulenevalt on Euroopa Liidu ülemaailmne tähtsus suur. Tema 500 miljonit elanikku toodavad üle 25 % maailma SKPst ja annavad viiendiku ülemaailmse kaubanduse käibest. EL on ka poliitiliselt aktiivne; tal on piirkondlikud (eelkõige oma naabruses) ning ülemaailmsed julgeolekuhuvid ja vastutus. EL näitab oma solidaarsust, andes üle poole kogu rahvusvahelisest arenguabist ja olles maailma suurim humanitaarabi andja. EL osaleb aktiivselt inimõiguste kaitses, inimväärse töö propageerimises ja muude ülemaailmsete väärtuste levitamises ning rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaalkonventsioonide järgimises.

EL on järjest aktiivsem konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja rahutagamisel, osaledes tema poolt juhitavatel kriisiohjemissioonidel ning kasutades ELi kriisidele reageerimise ja stabiliseerimisvahendeid. EL toetab ka ÜRO ja Aafrika Liidu rahutagamis‑ ja rahu taastamise missioone heitlikes ja sõjast räsitud riikides. Lisaks toetab EL mitmepoolset süsteemi ja selle reformi, Doha mitmepoolseid kaubanduskõnelusi, ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni alusel toimuvaid kõnelusi kliimamuutuse üle, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel toimuvaid kõnelusi elurikkuse üle, kõnelusi muude mitmepoolsete lepete üle, G-8 ja G-20 reforme ja ülemaailmse juhtimise tegevuskava.

Seega on välispoliitika ELi jaoks oluline tegevusvaldkond, mida on tugevdatud Lissaboni lepingu uue institutsioonilise raamistikuga.

EL kasutab välissuhete rahastamisvahendeid eelkõige järgnevate välispoliitika valdkondade rakendamiseks:

(1) ELi väärtuste edendamine ja kaitsmine välismaal. Asetades esiplaanile inimõigused, demokraatia ja õigusriikluse, nõuavad maailma eri osades hiljuti aset leidnud sündmused ülemineku- ja demokraatlikele protsessidele ning kodanikuühiskonnale antava ELi abi läbivaatamist.

(2) ELi poliitikat kujundamine vastavalt eesmärgile lahendada selliseid ülemaailmseid põhiprobleeme nagu võitlus kliimamuutusega, bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning ülemaailmsete avalike hüvede ja ressursside kaitsmine. Komisjon teeb ettepaneku töötada koostöös kolmandate riikidega välja ELi ja vastastike huvide ennetav tegevuskava, keskendudes eelkõige strateegilistele partneritele.

(3) ELi arengukoostöö mõju suurendamine, keskendudes peamiselt vaesuse vähendamisele. EL suunab abi valdkondadele, milles tal on spetsiifiline oskusteave, eristades partnerriike ja ‑piirkondi selliselt, et abi antaks vastavalt vajadustele, suutlikkusele, huvidele ja kohustustele, parandab arengu nimel abi kooskõlastamist ja poliitika ühtsust ning tagab arengu piisava rahastamise. Aafrika ja Euroopa ühisstrateegia rakendamise toetamiseks luuakse tervet Aafrikat hõlmav vahend, mille raames keskendutakse mitut piirkonda või tervet mandrit hõlmavate meetmete konkreetsele lisaväärtusele. Vahend peaks olema piisavalt paindlik, et võtta vastu ELi liikmesriikide, Aafrika riikide, finantseerimisasutuste ja erasektori panust.

(4) Investeerimine ELi naaberriikide pikaajalisse jõukusse ja stabiilsusse . Stabiilse, jõuka ja demokraatliku ala loomise eesmärgi poole püüeldakse nii sellega, et valmistatakse (võimalikke) kandidaatriike ette liikmesuseks, kui ka uuendatud naabruspoliitika kaudu. EL toetab aktiivselt demokraatlik väärtuste ja põhimõtete levikut naaberriikides ning arengu viljade õiglasemat jaotamist suurema poliitilise koostöö ning sügavama majandusintegratsiooni kaudu lõuna ja idaga.

(5) Euroopa solidaarsuse suurendamine looduslike ja inimtekkeliste katastroofide järel. Austades rahvusvaheliselt kokkulepitud humanitaarõiguse põhimõtteid ning uuendades oma humanitaarabi ja kodanikukaitse valdkonna suutlikkust, toetatakse ELi eelarvest katastroofide prognoosimise, nendeks valmistumise, nende ärahoidmise ja neile kiire reageerimise meetmeid ning osaletakse paindlikumalt arengumeetmetes, et kriisist väljud ja suurendada selleks valmisolekut tulevikus.

(6) Kriisiennetuse ja kriiside lahendamise parandamine. Aktiivsemaks muudetakse ELi järgnevate valdkondade meetmeid: kriisiennetus ja kriiside lahendamine, rahutagamine ja rahvusvahelise julgeoleku parandamine, sealhulgas ELi kriisideks valmisoleku alane suutlikkus.

Parim viis globaliseerumise eeliste ärakasutamiseks ning seeläbi majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive edendamiseks on rahvusvahelises eeskirjade raamistikus toimiv avatud Euroopa.

2. Vahendid

Komisjon teeb ettepaneku kasutada ELi tulevaste välistegevuse vahendite juures järgnevat struktuuri.

2.1. Arengukoostöö

Komisjon teeb ettepaneku tugineda selle geograafilise ja temaatilise kohaldamisala osas olemasolevale arengukoostöö rahastamisvahendile. Komisjon teeb ettepaneku, mille kohaselt Euroopa Arengufond, mis hõlmab koostööd AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani) riikidega ning ülemeremaade ja ‑territooriumidega, jäetakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil eelarvest välja.

2.2. Ühinevate riikide vahend

Tehakse ettepanek võtta laienemisstrateegia rahastamise sambana kasutusele üks ühinemiseelne koondvahend, mis hõlmab sisepoliitika ja teemavaldkondade kõiki mõõtmeid. Eesmärk on tagada, et kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid on lõpuks aset leidvaks ühinemiseks täiesti valmis. Rõhk asetatakse sotsiaalmajanduslikule arengule, piirkondlikule koostööle, acquis' vastuvõtmisele ja rakendamisele ning ühinemisel sisepoliitika elluviimiseks valmistumisele. Vahendit rakendatakse abisaajatega kokkulepitud riiklike ja mitme abisaajaga programmide kaudu ning selle puhul võetakse arvesse ka struktuurifonde, ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, sealhulgas nende ümberorienteerumist avalike hüvede pakkumisele. Lisaks on ühinevates riikides võimalik vajadusel jätkuvalt kasutada kriisiga seonduvaid poliitilisi ja rahastamisvahendeid (Makromajanduslik finantsabi, Stabiliseerimisvahend).

2.3. Euroopa naabrusvahend

Euroopa naabrusvahend toob kasu ELi naaberriikidele, kes toetavad süvendatud poliitilist koostööd, tihedamat majanduslikku integratsiooni ELiga ning tulemuslikku ja püsivat üleminekut demokraatiale. Kooskõlas komisjoni teatise „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” järeldustega toetub koostöö ELi naabritega põhimõttele „rohkematele ja rohkem”. Euroopa naabrusvahendist antakse suurem osa ELi poolt naabrusele antavatest vahenditest, millega kaasnevad vajadusel muud välistegevuse vahendid[15].

2.4. Partnerlusvahend

Sellest uuest programmist antakse ad hoc toetust kõigi kolmandate riikidega (arenenud ja arengumaadega) tehtavale koostööle, keskendudes eriti strateegilistele partneritele / arenevatele majandustele. Sellest rahastatakse meetmeid, millega toetatakse ELi poliitika suunamist piiri taha, kasutades kahepoolset koostööd ja ühist lähenemisviisi probleemidele, majanduspartnerlusi ja ettevõtete koostööd, avalikke diplomaatilisi samme ja võrgustikke, inimestevahelisi sidemeid, poliitkõneluste pidamist ja ühismeetmeid üksikute partnerriikidega, samuti kaubanduse ja investeeringute ning õigusnormide lähendamise edendamist strateegiliste partneritega.

2.5. Inimõiguste edendamine terves maailmas

Tugevdatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend keskendub kahele valdkonnale. Esiteks toetatakse aktiivsemalt tekkivate kodanikuühiskondade arendamist ja nende erilist rolli muutuste esilekutsujate ning inimõiguste ja demokraatia toetajatena. Suurendatakse ELi suutlikkust kiiresti reageerida inimõiguste rikkumisele ning anda rohkem toetust rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõiguste kontrollijatele ja mehhanismidele. Teiseks toetatakse valimiste vaatlemise missioone ja valimisprotsesside parandamist.

2.6. Solidaarsus looduslike ja inimtekkeliste katastroofide tõttu kannatanud inimestega ning nende abistamine

Humanitaarabi ja kodanikukaitset tugevdatakse ja selle puhul lähtutakse jätkuvalt vajadustel ja põhimõtetel põhinevast lähenemisviisist.

– Humanitaarabivahendiga reageeritakse looduslikele ja inimtekkelistele katastroofidele, tuginedes humanitaarõiguse rahvusvahelistele põhimõtetele ning kasutades sellele spetsialiseerunud organisatsioone.

– Kodanikukaitse mehhanismiga reageeritakse kolmandates riikides aset leidnud looduslikele ja inimtekkelistele katastroofidele, kooskõlastades ELi liikmesriikide kodanikukaitseasutuste tööd.

2.7. Riskide vältimine ja juhtimine

ELi selle valdkonna töö koosneb mitmest osast:

· Kriisidele, sealhulgas looduskatastroofidele reageerimine stabiliseerimisvahendi abil, keskendudes konfliktide ennetamisele, rahu taastamisele ja riigi ülesehitamisele. Selle pikaajalise suutlikkuse raames tegeletakse ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste ohtudega nagu massihävitusrelvade levik, võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, võitlus salakaubaveoga jne.

· Stabiliseerimis- ja kohandusprogrammidest abi saavate riikide lühiajalise rahavajaduse rahuldamine makromajandusliku finantsabi kaudu.

· Tuumaohutuse edendamine rahvusvaheliste eeskirjade täitmiseks tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi kaudu. Eesmärk on toetada kolmandates riikides kõrgetasemelise tuumaohutuse, kiirguskaitse ning tuumamaterjali tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamise edendamist.

· ÜVJP eelarvest toetatakse ka sõjalise ja kaitsemõjuta meetmeid.

3. Rakendamine

Uute programmide rakendamist lihtsustatakse veelgi, eelkõige abi tõhususe hõlmamiseks. Uued vahendid hõlmavad rahaliste vahendite eraldamise ja väljamaksmisega seotud vastastikust aruandlust. Püüeldakse suurendada koostoimet väliste vahendite kasutamises mitmete ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks ELi vaesuse vähendamise ning kliima ja elurikkuse alase rahastamisega seotud kohustuste täitmisel.

Kavas on suurendada välistegevuse paindlikkust. Tugevdatakse finantsraamistiku väliseid eelarvemehhanisme suurte ja ettenägematute sündmustega toimetulekuks (hädaabireserv, paindlikkusinstrument).

Lihtsustamine saavutatakse vahendite selgema piiritlemise ja vahendite kattuvuse vähendamisega, määratledes igale vahendile konkreetsed poliitilised eesmärgid. Samuti tehakse ettepanek lihtsustada ELi abi andmisega seotud eeskirju ja menetlusi, eelkõige selleks, et programmitöö soodustaks koostööd liikmesriikidega.

Kõigi vahendite raames (eelkõige regionaalsete investeerimisrahastute kaudu) tehakse ettepanek kasutada enam uuenduslikke rahastamisvahendeid, mis võimaldaks suuremal määral kombineerida toetusi ja laene, et kaasata täiendavaid vahendeid partnerriikide investeerimisvajaduste katmiseks.

Leitakse, et tuleks parandada välisabi demokraatlikku kontrolli. Seda oleks võimalik saavutada, kasutades programmide teatavate aspektide puhul delegeeritud õigusakte asutamislepingu artikli 290 kohaselt. See asetaks kaasseadusandjad võrdsesse olukorda ning tagaks programmitöö suurema paindlikkuse. Euroopa Arengufondiga seoses tehakse ettepanek viia kontroll kooskõlla arengukoostöö rahastamisvahendiga, võttes samas arvesse kõnealuse vahendi eripära.

4. 2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest || 70 miljardit eurot

· Arengukoostöö rahastamisvahend || 20,6 miljardit eurot

· Ühinemiseelne vahend || 12,5 miljardit eurot

· Euroopa naabrusvahend || 16,1 miljardit eurot

· Partnerlusvahend || 1 miljardit eurot

· Stabiliseerimisvahend || 2,5 miljardit eurot

· Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend || 1,4 miljardit eurot

· Ühine välis- ja julgeolekupoliitika || 2,5 miljardit eurot

· Humanitaarabivahend || 6,4 miljardit eurot

· Kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkus || 0,2 miljardit eurot

· Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus || 0,2 miljardit eurot

· Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend || 0,56 miljardit eurot

· Makromajanduslik finantsabi || 0,6 miljardit eurot

· Välistegevuse tagatisfond || 1,26 miljardit eurot

Hädaabireserv || 2,45 miljardit eurot

11. Euroopa Arengufondi raames kavandatav eelarve kokku || 30,3 miljardit eurot

Pettusevastane võitlus

1. Poliitilised eesmärgid

ELi pettusevastase võitluse poliitika eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, ELi eelarvet mõjutavaid pettusi ära hoides, uurides ja tagades nende eest süüdistuse esitamise. Nimetatud poliitikat rakendab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), mis on komisjoni osa, kuid viib uurimisi läbi täiesti sõltumatult.

OLAF haldab komisjoni talitusena järgnevalt kirjeldatud programme liidu pettusevastase poliitika toetuseks. Üks pettusevastaste meetmete eriharu on euro kaitsmine pangatähtede ja müntide võltsimise eest, mis on väga oluline ühisraha toimimiseks.

2. Vahendid

Eelarvet mõjutavate pettuste vastaste liikmesriikide meetmete kooskõlastamiseks on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 sätestatud tiheda ja korrapärase koostöö nõudega loodud kolm programmi:

· Programm Hercule II edendab pettusevastast tegevust laiendades rahvusvahelist ja valdkondadevahelist koostööd, väljaõpet, õigusalast eriõpet, muude spetsialiseeritud pettusevastaste teenuste pakkumist liikmesriikide asjaomastele asutustele (politsei ja toll, prokurörid jne), erialaste võrgustike loomist, sh ka ühinevates ja kandidaatriikides, ning liikmesriikide tehniliste seadmete rahastamist. Programmil Hercule on eriline roll sigarettide salakaubaveo vastase võitluse toetamisel.

· Pettustevastane infosüsteem (AFIS) pakub turvalist infrastruktuuri pettustega seotud teabe vahetamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. See infrastruktuur võimaldab ka liikmesriikide ja kolmandate riikide ühiseid tollioperatsioone, mis koondavad erinevate talituste vahendeid ühist muret tekitavate kõrge riskiga sihtmärkide vastu.

· Programm Pericles, mis on mõeldud euro kaitsmiseks võltsimise vastu, pakub personali vahetust ning abi- ja väljaõppeprogramme. Võitlus euro võltsimise vastu on olnud edukas tänu ühtsele meetmepaketile rõhuga kõigi riikliku ja Euroopa tasandi osalejate tihedal koostööl, väljaõppel ja teadlikkuse tõstmisel.

Lisaks pettusevastase võitluse konkreetsele kuluprogrammile aitab kõigi kuluprogrammide pettusevastaste sätete suurem ühtsus tagada, et ELi kohustus võidelda pettuste vastu on tulemuslik. Seepärast kaasatakse pettusevastased sätted kõikidesse 2014.–2020. aasta uue põlvkonna programmide õiguslikesse alustesse.

3. Rakendamine

Varasema programmi Hercule hindamine on näidanud märkimisväärset mõju liikmesriikide tehnilise varustuse taseme paranemise, piiriüleste operatsioonide läbiviimise lihtsustumise ja tõendusmaterjali kvaliteedi näol. Tihenenud on sidemed spetsialiseerunud õiguskaitseametnike vahel. Õigusuuringud konkreetsetel, piiriüleste pettusevastaste operatsioonidega seotud teemadel on tugevdanud koostöö aluseid.

AFISi kasutamine liikmesriikides on pärast uue tehnoloogia kasutuselevõtmist 2010. aastal oluliselt suurenenud. Kavandatakse edasisi täiustusi, eelkõige riskianalüüsi hõlbustamiseks. Suurendatakse suutlikkust viia läbi ühiseid tollioperatsioone.

Programm Pericles on aidanud saavutada euro pangatähtede ja müntide suhteliselt madala võltsimise taseme ja võtta edukaid meetmeid võltsingute peatamiseks enne nende ringlusse jõudmist. Umbes 110 meetme ja peaaegu 6 000 väljaõpetatud ametnikuga on Pericles eurot võltsimise eest kaitsvate meetmekogumi oluline osa.

Nimetatud programme rakendatakse toetuste ja riigihangete kadu.

Kõigi kolme programmi eesmärk on kogemustele toetudes täiustada praegust lähenemisviisi kooskõlas komisjoni pettusevastase strateegiaga , , säilitades samal ajal asjakohase kulutaseme.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, programmidele HERCULE, PERICLES ja AFIS || 150 miljonit eurot

Tervise- ja tarbijaküsimused

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa Liidu tarbijapoliitika keskendub Euroopa kodanike jaoks olulistele probleemidele – nende tervisele ja turvalisusele ning laia toidu- ja tarbekaupade valiku kättesaadavusele tõhusal ja turvalisel siseturul. ELi selle valdkonna poliitika on mõeldud Euroopa tarbijate võimestamiseks, Euroopa kodanike tervise kaitsmiseks ja parandamiseks, toiduainete turvalisuse ja tervislikkuse tagamiseks, taimetervise, loomade heaolu ja tervise kaitsmiseks.

Komisjonil lasub eriline kohustus aidata kaitsta ja parandada loomade, eriti toiduloomade tervist ja elutingimusi ühenduses, lihtsustades samal ajal ühendusesisest kauplemist loomade ja loomsete saadustega ning nende importi kooskõlas asjaomaste tervisestandardite ja rahvusvaheliste kohustustega. Samuti valvab EL taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise järele ning kehtestab pestitsiidide jääkide seire ja kontrolli standardeid. Komisjon võtab ennetavaid meetmeid kaitseks taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise ja leviku vastu ELis. Komisjon tagab ka seemnete ja paljundusmaterjalide müügi kvaliteeditingimused ELis. Seda ülesannet saab täita tõhusamalt ja ökonoomsemalt ELi eelarve kui 27 erineva riikliku eelarve kaudu.

Hea tervise edendamine on Euroopa 2020. aasta strateegia aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärgi lahutamatu osa. Tervisliku ja aktiivse eluviisi kaitse mõjub positiivselt tootlikkusele ja konkurentsivõimele. Innovatsioon tervishoius aitab lahendada sektori jätkusuutlikkuse probleemi demograafiliste muudatuste kontekstis.

Samuti aitab Euroopa majanduse tõhususele oluliselt kaasa tarbijapoliitika, mis annab kodanikele võimaluse mängida olulist rolli siseturul ning suurendab nende võimet ja valmisolekut osta kaupu ja teenuseid piiriüleselt, eelkõige interneti kaudu. Arvestades, et tarbijate kulud moodustavad 56 % ELi SKPst, saab tõhus tarbijapoliitika aidata aktiivselt kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele.

ELi tervise- ja tarbijapoliitika raames rahastatavad programmid aitavad parandada Euroopa kodanike heaolu. ELi tervise- ja tarbijaprogrammide lisaväärtus seisneb nende suutlikkuses lahendada probleeme, mida liikmesriigid üksi tõhusalt lahendada ei suuda. Näiteks nõuavad meetmed piiriülese ostlemise edendamiseks või võitluseks mitut liikmesriiki mõjutavate suurte probleemide, haiguste või pandeemiate vastu kooskõlastatud ja ühtset tegutsemist. Ka looma- ja taimehaigused ei hooli riigipiiridest. Loomatervise ja toiduohutuse ühtse ja kõrge taseme tagamine kogu ELis võimaldab elusloomade ja loomsete saaduste vaba liikumist, mis on oluline siseturu toimimiseks ning tuleb tarbijale kasuks, pakkudes suuremat valikut ja konkurentsi ning võimaldab ELi toiduainetootjaile mastaabisäästu.

2. Vahendid

Komisjon pakub ELi tervise- ja tarbijapoliitika rakendamise toetuseks välja järgmised programmid.

2.1. Tervis 2.1.1. Programm „Tervis majanduskasvuks”

Uus programm „Tervis majanduskasvu nimel” on suunatud kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja uute õiguslike kohustustega ELi lisaväärtusega meetmete võtmisele. Põhiline eesmärk on töötada koos liikmesriikidega, et kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest, suurendada terviseteenuste jätkusuutlikkust ja parandada elanikkonna tervist, edendades samal ajal innovatsiooni tervise valdkonnas. Näiteks toetatakse programmi kaudu tervisepoliitikat, töötades välja parimad tavad ja suunised haruldaste haiguste diagnoosimiseks ja raviks, toetades haiguste alaseid Euroopa referentsvõrgustikke, töötades välja parimad tavad ja suunised vähiseireks ning töötades välja ELi ühise lähenemisviisi tervishoiutehnoloogia hindamisele ja e-tervisele. Tervise valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku kaudu.

2.1.2. Looma- ja taimetervis ning toiduohutus

Looma- ja taimetervise ning toiduohutuse programmis keskendutakse loomahaiguste likvideerimisele, veterinaariaalaste hädaolukordade fondile ning asjaomastele meetmetele, nagu ELi referentlaborite, väljaõppekavade ja vaktsiinipankade rahastamine. Tulevane programm jätkab neid meetmeid suurema rõhuga tulemustel. Programmi raames rahastatakse ka täiendavaid ja vajalikke taimetervisemeetmeid võitluseks parasiitide ja haigustega, mis kogu ELis üha enam levivad.

2.2. Tarbijakaitse

Tarbijakaitseprogramm

Tarbijakaitseprogramm edendab tarbijate võimestamist kui peamist vahendit kõrge kaitsetaseme saavutamiseks siseturul. Programm keskendub tarbijatele suunatud teabevoogude täiustamisele ja tarbijate huvide esindamisele. See toetab tarbijakaitse-eeskirjade tõhusat rakendamist koostöö abil nende ametiasutuste ja organisatsioonide vahel, kes vastutavad kõnealuste eeskirjade rakendamise, asjaomase teabelevi ja koolituste ning vaidluste lahendamise eest.. Uus programm tugineb praeguse programmi positiivsetel tulemustel ja saab veidi erineva suunitluse vastavalt uutele olulistele prioriteetidele. Eelkõige teeb komisjon ettepaneku täiendada vahendeid, mis on vajalikud alternatiivse vaidluste lahendamise jaoks ja suutlikkuse suurendamiseks tarbijate nõustamisel piiriülese ostlemise valdkonnas.

3. Rakendamine

Tervise ja tarbijakaitse eelarvet rakendatakse otsese ja kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise kaudu. Enamus toidu- ja söödaeelarvest rakendatakse tsentraliseeritud otsese eelarve täitmise kaudu, eelkõige liikmesriikide ametiasutustele makstavate toetuste abil.

2004. aastal asutas komisjon rahvatervise programmi haldamiseks Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti. 2008. aastal laiendati rakendusameti volitusi, et need hõlmaks tarbijakaitseprogrammi ning toidu- ja söödaeelarvest rahastatavate toiduohutuse alaste väljaõppemeetmete rakendamist. Selles valdkonnas tegutseb mitu muudki reguleerivat asutust: Ühenduse Sordiamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet. Ühenduse Sordiamet rahastab end liikmemaksudest ise. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust ja Euroopa Toiduohutusametit rahastatakse iga-aastaste eelarvetoetuste abil, Euroopa Ravimiamet saab eelarvetoetuste kõrval liikmemakse ka erasektorilt. Nimetatud asutusi kasutatakse uute programmide rakendamiseks nende pädevusalas.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, millest || 2,75 miljardit eurot

· Toiduohutus || 2,2 miljardit eurot

· Programm „Tervis majanduskasvuks” || 396 miljonit eurot

· Tarbijakaitseprogramm || 175 miljonit eurot

Siseasjad

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa Liidu sisepoliitika eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu inimesed saavad vabalt siseneda, seal liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigustest peetakse kinni ja nende ohutus on tagatud.

EL mängib otsustavat rolli võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega, küberkuritegevuse ja terrorismiga ning ELi välispiiride tõhusa kaitse tagamises ja kiires reageerimises inimtegevusest või loodusõnnetustest põhjustatud kriisidele. Globaliseerumise ajastul, mil ohtusid lisandub ja need saavad järjest suurema rahvusvahelise mõõtme, ei suuda ükski liikmesriik neile üksi tõhusalt vastata. Tagamaks, et õiguskaitseasutused saaks teha tõhusat tööd piiriüleselt ja jurisdiktsioonidevaheliselt, on vaja ühtset ja igakülgset Euroopa tasandi lahendust.

ELi tasandi koostöö ja solidaarsus on juba võimaldanud olulist edu avatuma ja turvalisema Euroopa ehitamisel. ELi ees seisavad jätkuvalt suured probleemid, sealhulgas vananev elanikkond ja vähenev tööjõud. Tulevikku arvestav seaduslik sisseränne ja integratsioonipoliitika on olulised ELi konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, meie ühiskondade rikastamiseks ja kõigile inimestele võimaluste loomiseks. Me peame tegelema ebaseadusliku rändega, võitlema inimkaubanduse ja muude kaasaegse orjanduse vormidega. Samal ajal peab EL olema jätkuvalt solidaarne nendega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. Turvalisema ja tõhusama ning meie väärtusi peegeldava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine on endiselt prioriteet.

Toetus ELi eelarvest võib selles valdkonnas pakkuda tõelist lisaväärtust. ELi poolne rahastamine on käegakatsutav märk solidaarsusest ja vastutuse jagamisest, mis on vältimatud meie ühiste probleemide lahendamiseks. Näiteks on vaba liikumise põhiline tingimus ELi välispiiride kontroll, mida teostavad mõned liikmesriigid kogu ELi huvides ja nimel Olukordades, kui liikmesriigi piirid satuvad äärmusliku surve alla, peab EL suutma pakkuda asjakohast tuge. Samuti peaksid need liikmesriigid, kellel on oma geograafilise asendi tõttu tekkinud rändevoogude tagajärjel ebaproportsionaalselt suured kulud, saama ELi eelarvest asjakohast finantstoetust.

ELi poolne rahastamine võib aidata ka edendada tõhusust vahendite koondamise abil, samuti liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise praktilise koostöö tihendamise kaudu. See on eriti asjakohane sisejulgeoleku valdkonnas, kus rahaline toetus ühistegevusele, nagu ühised uurimisrühmad, laiendab koostööd politsei, tolli, piirivalve ja kohtuasutuste vahel.

Lisaks sisepoliitika sisemiste aspektide toetamisele, peaks EL rahastama piisavalt ka sisepoliitika välismõõtme tugevdamist täies kooskõlas ELi välistegevusega. Näiteks toetades tagasivõtmislepingute ja liikuvuspartnerluste rakendamist, aidates kolmandatel riikidel arendada oma piirikontrollivõimet või rahastades võitlust rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike, inim-, relva- ja uimastikaubanduse vastu.

2. Vahendid

Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada ELi poolse rahastamise struktuuri selles valdkonnas, kahandades rahastamisvahendite arvu kahele:

– Rände- ja varjupaigafondist toetatakse varjupaiga ja rände, kolmandate riikide kodanike integreerimise ja tagasisaatmisega seotud meetmeid.

– Sisejulgeoleku fondist antakse finantsabi välispiiride ja sisejulgeoleku valdkonna algatustele.

Mõlemal fondil peaks olema ulatuslik välismõõde tagamaks, et ELil oleks vahendid teostada oma sisepoliitika prioriteete suhetes kolmandate riikidega ja kaitsta ELi huve. Finantstoetust antakse rahastamise territoriaalse terviklikkuse tagamiseks, alates EList ja jätkates kolmandate riikidega. Näiteks seoses põgenike ümberasustamisega, tagasivõtmislepingutega, piirkondlike kaitseprogrammidega, võitlusega ebaseadusliku rände vastu, nt naaberriikidega tehtava piirivalve- ja politseikoostöö tugevdamisega.

Nimetatud rahastamisvahendid aitavad tänu oma ülesehitusele ELil ka hädaolukordades kiiresti reageerida.

3. Rakendamine

Programmide arvu ja nende vastavate rakenduseeskirjade arvu vähendamine ühtlustab menetlusi ja võimaldab kõigil sidusrühmadel eeskirju paremini mõista.

Võimalik üleminek otseselt eelarve täitmiselt eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega kõrvaldab liigse halduskoormuse. Otsene eelarve täitmine säilitatakse konkreetsete rahvusvaheliste või eriti innovaatiliste projektide puhul ja valitsusväliste osaliste toetamiseks, samuti ürituste ja uuringute toetamiseks. Samuti säilitatakse see paindliku hädaolukorrale reageerimise mehhanismi ja välismõõtme puhul.

Koostöös liikmesriikidega hallatavate fondide puhul tehakse ettepanek minna iga-aastaste programmide asemel üle tulemustele orienteeritud mitmeaastasele programmitööle. See aitaks paremini keskenduda eesmärkidele ja väljunditele, vähendades kõigi sidusrühmade töökoormust ja lühendades riiklike programmide heakskiitmiseks vajalikku aega, kiirendades seeläbi vahendite eraldamist.

Selles valdkonnas toetab ELi tööd mitu asutust, sh Interpol, Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Politseikolledž, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ning IT-agentuur. On võimalusi ja vajadust parandada komisjoni ja tema asutuste tegevuse koosmõju ja ühtekuuluvust tagamaks, et asutused toetaksid tõhusalt liikmesriikidevahelist praktilist koostööd.

Suur osa valdkonna eelarvest eraldatakse suuremahuliste IT-süsteemide (näiteks SIS II ja VIS) jaoks. Neil süsteemidel on suur ELi lisaväärtus. Süsteeme haldab praegu komisjon, kuid haldamine antakse järk-järgult üle tulevasele IT-agentuurile, mis alustab tegevust 2012. aastal. IT-agentuur hakkab vastutama ka valdkonna tulevaste IT-süsteemide väljatöötamise ja haldamise eest.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, millest || 8,23 miljardit eurot

· Rände- ja varjupaigafond || 3,4 miljardit eurot

· Sisejulgeoleku fond || 4,1 miljardit eurot

· IT-süsteemid || 730 miljonit eurot

Infrastruktuur – Euroopa ühendamise rahastamisvahend

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa majanduse tulevik nõuab arukaid, jätkusuutlikke ja omavahel täielikult ühendatud transpordi-, energia- ja andmevõrgustikke. Need on Euroopa siseturu valmimise vajalikud eeltingimused. Need aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kirjeldatud ELi jätkusuutliku arengu eesmärke ja ELi edasipüüdlikke „20–20–20“ eesmärke energia- ja kliimapoliitika valdkonnas[16].

Ehkki turg peaks mängima ootuste kohaselt peaosa vajaliku infrastruktuuri loomises asjakohaste investeeringute ja hinnamehhanismide abil, jäävad ilma õige riikliku sekkumiseta (sh ELi eelarve kaudu) ära mõned infrastruktuuriinvesteeringud või lükkuvad kaugele 2020. aastaks seatud tähtajast.

Energiasektoris määratles komisjon 2010. aastal prioriteetsed elektri (4), gaasi (3) ja nafta transpordikoridorid. Hinnanguliselt on 2020. aastani vaja gaasitorustike ja elektrivõrkude jaoks ligikaudu 200 miljardit eurot. 100 miljardit eurot sellest koguinvesteeringust peaks andma turg ilma kõrvalise abita, samal ajal kui ülejäänud 100 miljardit eurot nõuavad riiklikke meetmeid vajaliku erakapitali leidmiseks ja võimendamiseks.

Transpordisektori infrastruktuur on kavandatud nii, et selle positiivne mõju majanduskasvule oleks võimalikult suur ja negatiivne mõju loodusele võimalikult väike. Transpordi infrastruktuur on ELi ida- ja lääneosas ebavõrdselt arenenud, see ebavõrdsus tuleb kõrvaldada. Euroopa vajab üleeuroopalist tuumvõrku koridoridega, mis kannaks kauba- ja reisijatevoogusid tõhusalt ja väikeste heidetega, kasutades täielikult ära olemasolevat infrastruktuuri, paigaldades puuduvad lülid ja leevendades kitsaskohti ning kasutades tõhusalt mitme transpordiliigi kombinatsioone. Tuumvõrku toetab Euroopa ühendamise rahastamisvahend ja täiendab riiklike infrastruktuuride igakülgne võrgustik (mida saab toetada ELi struktuurifondidest). Tuumvõrk luuakse, kasutades üleeuroopalist planeerimismetoodikat. Igakülgne võrgustik põhineb peale olemasolevate varade hooldamise olemasolevatel üleeuroopalistel transpordivõrgustikel (TEN-T) ning hõlmab liikmesriikide olemasolevat ja kavandatavat infrastruktuuri. Transpordivajaduste rahuldamiseks vajaliku ELi infrastruktuuri arendamise kulu aastatel 2010–2030 on hinnanguliselt üle 1,5 triljoni eurot. TEN-T võrgustike valmimiseks on vaja 2020. aastani umbes 500 miljardit eurot, millest 250 miljardit kuluks peamiste kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Andmevõrgustikud, nii füüsilised kui ka teenusepõhised, on aruka majanduskasvu peamine tugi. Digitaalse tegevuskava raames peaks igale eurooplasele olema 2013. aastaks kättesaadav tavaline lairibaühendus, 2020. aastaks aga kiire ja ülikiire lairibaühendus. 2010. aasta septembris visandas komisjon meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid saavad võtta, et käivitada 180–270 miljardi euro suurune investeering, mida on vaja kiire lairibaühenduse toomiseks 2020. aastaks igasse majapidamisse. Seal, kus turu osa on nõrk, on erainvesteeringute stimuleerimiseks vaja suunatud riiklikke sekkumisi. Tänu Euroopa moderniseerumisele hakkavad ühised digitaalteenuste struktuurid toetama üha liikuvamaks muutuvaid kodanikke, võimaldama digitaalse siseturu tekkimist, stimuleerima piiriüleste teenuste kasvu ja vähendama ettevõtjate tehingukulusid, eelkõige väljaspool oma koduturgu kasvuvõimalusi otsivates VKEde jaoks.

2. Vahendid

Komisjon teeb kõigi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust toetavate meetmete ümberrühmitamise raames ettepaneku luua Euroopa ühendamise rahastamisvahend, et edendada transpordi tuumvõrgu, prioriteetsete energiakoridoride ja digitaalse infrastruktuuri valmimist, mida EL vajab tulevase jätkusuutliku konkurentsivõime jaoks. Rahastamisvahend hakkab toetama Euroopa ja siseturu mõõtmega infrastruktuuri, suunates ELi toetuse prioriteetsetele võrgustikele, mis peavad 2020. aastaks valmis olema, ja sinna, kus Euroopa meetmeid on enim vaja. Arvestades võrgustike keerukust, on kõigi kodanike jaoks kulusid minimeerivat tõhusat kooskõlastamist võimalik saavutada vaid Euroopa tasandil.

Peale selle on vaja ehitada üles erainvesteeringuid soosiv keskkond ja töötada välja infrastruktuurile spetsialiseerunud investorite jaoks atraktiivsed rahastamisvahendid. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad määrama erainvesteeringuid stimuleerivad tingimused ja tugevdama oma jõupingutusi vaatamata kõigi riiklike ametiasutuste praegustele finantsraskustele, või isegi just seetõttu. Et olla võimalikult efektiivsed, peavad sellised vahendid olema mitmekesisuse maksimeerimiseks ja seeläbi riskide vähendamiseks sektorite- ja riikidevahelised. Seda on võimalik saavutada Euroopa tasandil ja hästimääratletud koridoride ja sihtotstarbeliste investeerimisvaldkondade baasil. Meelitades ligi pikaajalisi sääste, stimuleerivad majanduskasvu suurendavad investeeringud majandust, loovad töökohti, suurendavad tarbimist ja toetavad Euroopa 2020. aasta strateegias ühiselt kokku lepitud eesmärke.

Euroopa ühendamise rahastamisvahend toetab üleeuroopalisi projekte, kus kooskõlastatud ja optimeeritud lähenemisviis vähendab kollektiivseid kulusid või lahendab ebaühtlaste tulude probleemi. Peale selle pakub see tänu rahastamisvahendite ühisele loomisele vahendeid erasektori vahendite ligimeelitamiseks nii ELi siseselt kui ka väljastpoolt. Projekti rahastamine seega täiendaks ja laiendaks ELi vahendite kasutamist. Euroopa ühendamise rahastamisvahend kasutaks ära ka kõva infrastruktuuri koostoimeid, näiteks teostades ühiselt suuri piiriüleseid transpordi- ja energiaühendusi, ning kasutades arukat infotehnoloogiat ära transpordi- ja energiainfrastruktuuris.

3. Rakendamine

Infrastruktuuride rahastamisvahendile eraldatakse 2014.–2020. aastaks ühekordselt 40 miljardit eurot. Selle summa raames eraldatakse konkreetne summa energia-, transpordi- ja andmevõrkudele. Rahastamisvahendit haldab tsentraliseeritult komisjon rakendusameti (näiteks praegune TEN-T rakendusamet) ja finantsvahendajate toel. Projektide tegelik tehniline rakendamine kohapeal (näiteks tarned ja pakkumine) jääb elluviijatele. Rahastamisvahendit täiendatakse veel 10 miljardi euro võrra suunamiseks investeerimiseks Ühtekuuluvusfondi raames asjaomastesse transpordiinfrastruktuuridesse.

Sõltuvalt projekti sektorist, geograafilisest asukohast ja liigist kehtivad erinevad kaasrahastamise määrad, arvestades nii vajadust maksimeerida võimendust kui ka märgatavalt kiirendada projektide rakendamist. Kaasrahastamise maksimummäärasid muudetakse iga projekti tulu-kulu analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja ELi rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel. Kolme sektori puhul sõltub kaasrahastamise mõju suurel määral asjaomase riigi majandusliku arengu tasemest[17]. Konkreetselt energia puhul on ka Euroopa majanduse elavdamise kava näidanud, et energiavarustuse kindlust suurendavate projektide puhul on vaja kõrgemat kaasrahastamise määra[18].

Euroopa ühendamise rahastamisvahend koondab rahastamise mõju optimeerimiseks turupõhiseid vahendeid ja ELi otsetoetusi. Innovaatiliste rahastamisvahendite kõrge võimendusefekt (näiteks võib see projektivõlakirjade puhul olla kuni 1:25) ja ELi otsetoetuse edukas kasutamine (nagu see on olnud Euroopa majanduse elavdamise kava või TEN-T programmi puhul) aitavad märgatavalt leevendada riske ja lihtsustada kapitali kättesaadavust tohutute investeerimisvajaduste jaoks.

Komisjon on määratlenud peamised prioriteetsed võrgustikud, mis peavad katma kogu Euroopa, täiendatud TEN-T suunistes (võetakse vastu 2011. aasta septembris), energiainfrastruktuuri paketis (KOM(2010) 677), mille Euroopa Ülemkogu 4. veebruaril 2011 heaks kiitis, ja Euroopa digitaalarengu tegevuskavas (KOM(2010) 245).

Rahastatavate ühenduste loetelu on esitatud lisas.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

Euroopa ühendamise rahastamisvahend, millest || 40 miljardit eurot

· Energia || 9,1 miljardit eurot

· Transport || 21,7 miljardit eurot

· Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia / digitaalne tegevuskava || 9,2 miljardit eurot

Ühtekuuluvusfondi sihtotstarbelised summad transpordi infrastruktuuride jaoks || 10 miljardit eurot

Kokku || 50 miljardit eurot

Euroopa liikuvuskoridoride ja transpordi tuumvõrgu projektide esialgne loetelu

Horisontaalsed prioriteedid

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Ühtne Euroopa Taevas – SESAR

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Maantee-, raudtee- ja sisevete liiklushaldussüsteemid (ITS, ERTMS ja RIS)

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Sadamate ja lennujaamade tuumvõrk

|| || ||

Euroopa koridorid

TEN-T tuumvõrgu koridoride projektide ettevalmistamine || Kuni 2020. aastani rahastatavad lõigud || Transpordi liik || Olulised tähtajad

1. Läänemere – Aadria mere koridor - Helsingi – Tallinn – Riia – Kaunas – Varssavi – Katowice - Gdynia – Katowice - Katowice – Ostrava – Brno – Viin - Katowice – Žilina – Bratislava – Viin - Viin – Graz – Udine (sh Koralm) – Veneetsia - Graz – Maribor – Ljubljana – Trieste / Koper – Veneetsia - Veneetsia – Bologna - Ravenna || || ||

|| Tallinn - Riia - Kaunas - Varssavi || Mitme-liigiline || tasuvusuuring lõpetatud, olemasoleva liini uuendamine tuleb lõpetada 2015. aastaks, uue liini tööd peavad algama enne 2020. aastat

Mitmeliigiline ühendus Gdynia - Katowice || Mitme-liigiline || uuendamine 160 km/h kiiruse jaoks käib

Katowice - Ostrava - Brno ja Katowice - Žilina - Bratislava || Raudtee || uuendamine käib

Raudteeühendus Bratislava – Viini lennujaam - Viin || Raudtee || ühendus lennujaamaga ehitamisel

Raudteeühendus Viin - Graz - Klagenfurt (Semmering, Koralm) || Raudtee || Semmeringi puhul käivad üksikasjalikud uuringud, Koralmi puhul käib ehitamine kuni 2024. aastani

Raudteeühendus Klagenfurt - Udine (Pontebbana) || Raudtee || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid

Raudteeühendus Graz - Maribor || Raudtee || saab valmis pärast 2020. aastat

Raudteeühendus Maribor - Ljubljana - Trieste || Raudtee || käivad uuringud ja osaline uuendamine

Koperi raudteeühendus || Raudtee || uuendamine käib

Veneetsia – Bologna – Ravenna || Raudtee || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine

|| || ||

2. Varssavi – Berliini – Amsterdami koridor - Amsterdam (Rotterdam) – Hannover – Berliin – Poznań – Varssavi || || ||

|| Mitmeliigiline ühendus Varssavi - Poznań – Saksamaa piir || Mitme-liigiline || maantee ja raudtee uuendamine käib, käivad uuringud kiire raudtee ehitamiseks

Raudteeühendus Poola piir - Berliin - Hannover - Amsterdam || Raudtee || uuringud käivad, tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid

Amsterdami lüüsid || Siseveed || uuringud käivad

|| || ||

3. Vahemere koridor - Algeciras – Madrid – Tarragona - Valencia – Tarragona - Tarragona – Barcelona – Perpignan – Lyon – Torino – Milano - Milano – Veneetsia - Ljubljana – Budapest – Ukraina piir || || ||

|| Raudteeühendus Algeciras - Madrid || Raudtee || uuringud käivad, töid alustatakse 2015. aastal, lõpetatakse 2020. aastal

Raudteeühendus Valencia - Taragona - Barcelona || Raudtee || ehitamine aastatel 2014–2020

Barcelona - Perpignan || Raudtee || tööd käivad, lõpetatakse 2015. aastaks

Raudtee otseühendus Perpignan - Montpellier || Raudtee || Nîmes - Montpellier ümbersõit peab hakkama tööle 2017. aastal, Montpellier – Perpignani oma 2020. aastal

Raudteeühendus Lyon - Torino || Raudtee || tööd peavad valmima 2025. aastal

Milano - Brescia || Raudtee || uuendamine käib

Brescia - Veneetsia - Trieste || Raudtee || tööd mitmel lõigul peavad algama 2014. aastal

Trieste - Divača || Raudtee || käivad uuringud ja osaline uuendamine

Maribor - Budapest – Záhony || Raudtee || tööd käivad

|| || ||

4. Hamburgi – Rostocki – Constanta – Burgase – Piraeuse – Lefkosia koridor - Hamburg – Berliin - Rostock – Berliin - Berliin – Praha – Brno – Bratislava – Budapest - Arad - Arad – Bukarest – Constanţa - Arad – Timişoara – Sofia – Burgas - Sofia – Thessaloniki – Piraeus – Lefkosia || || ||

|| Hamburg - Berliin ja Rostock – Berliin - Dresden || || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid

Dresden - Praha || || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, käivad uuringud kiire raudtee ehitamiseks

Děčíni lüüsid || Siseveed || uuringud käivad

Mitmeliigiline ühendus Bratislava - Budapest (sh Budapesti ring) || Mitme-liigiline || tööd käivad

Mitmeliigiline ühendus Budapest - Bukarest – Constanţa, Arad - Timişoara - Calafat || Mitme-liigiline || Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib

Mitmeliigiline ühendus Calafat - Sofia - Burgas Sofia - Thessaloniki || Mitme-liigiline || Calafat - Sofia- Thessaloniki uuringud käivad, Sofia - Burgas uuendamine käib

Investeeringud sadamatesse ja mitmeliigilistesse ühendustesse Küprosel || Mitme-liigiline || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine

|| || ||

5. Helsingi – Valletta koridor - Helsingi – Turu – Stockholm – Malmö – Kopenhaagen – Hamburg (sh Fehmarn) - Hamburg – Hannover – Nürnberg – München – Verona (sh Brenneri baastunnel) – Bologna – Rooma – Napoli – Bari – Valletta || || ||

|| Helsingi - Turu || Mitme-liigiline || tööd käivad

Stockholm - Malmö (Põhjamaade kolmnurk) || Mitme-liigiline || tööd käivad

ainult Fehmarn || Mitme-liigiline || uuringud käivad, tööd Fehmarnis toimuvad 2014.–2020. aastal

Mitmeliigiline ühendus Kopenhaagen - Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed || Mitme-liigiline || Taani juurdepääsuteed saavad valmis 2020. aastal, Saksamaa juurdepääsuteed valmivad 2 etapis (2020–2027)

Raudtee kitsaskohad Hamburgi ja Müncheni vahel || Raudtee || lõpetatakse eeldatavasti 2017. aasta paiku

München - Wörgl: juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule || Raudtee || uuringud on käivitatud

Brenneri baastunnel || Raudtee || põhitunneli tööd 2010–2024

Brenneri baastunneli juurdepääsuteed Veronasse || Raudtee || uuringud käivad

Verona - Bologna - Rooma - Napoli || Raudtee || liikidevahelise ühenduse uuendamine

Napoli - Bari - Valletta || Raudtee || uuringud käivad

Investeeringud sadamatesse ja mitmeliigilistesse ühendustesse Maltal || Mitme-liigiline || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine

|| || ||

6. Genova – Rotterdam koridor - Genova – Milano/Novara – Basel – Mannheim – Köln - Köln– Düsseldorf – Rotterdam - Köln– Liège – Brüssel – Zeebrügge || || ||

|| Terzovalico - Milano/Novara - Genova || Raudtee || uuringud ja tööd käivad

Raudteeühendus Karlsruhe - Basel || Raudtee || tööd peaksid lõppema 2020. aasta lõpuks

Raudteeühendus Frankfurt - Mannheim || Raudtee || uuringud käivad

Raudteeühendus Rotterdam - Oberhausen || Raudtee || tööd peaksid lõppema 2017. aastaks

Zeebrügge merelüüsid || Meri || uuringud käivad

|| || ||

7. Atlandi koridor - Sines / Lissabon – Madrid - Valladolid - Lissabon - Aveiro - Oporto - Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bordeaux – Pariis || || ||

|| Kiire raudtee Sines/Lissabon - Madrid || Raudtee || uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine

Kiire raudtee Porto - Lissabon || Raudtee || uuringud käivad

Raudteeühendus Aveiro - Hispaania || Raudtee || käivad piiriülesed tööd

Raudteeühendus Bergara - San Sebastián - Bayonne || Raudtee || valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks

Bayonne - Bordeaux || Raudtee || käib avalik arutelu

|| || ||

8. Dublin – London – Pariis – Brüssel koridor - Belfast – Dublin - Dublin – Holyhead - Holyhead – Birmingham – London – Lille – Brüssel - Lille – Pariis (k.a Seine’i – Escaut’ kanal) || || ||

|| Raudteeühendus Dublin - Belfast || Raudtee || tööd kestavad kuni 2018. aastani

Mitmeliigilised ühendused Ühendkuningriigis (k.a Kiirliin 2) || Mitme-liigiline || peab valmima 2025. aastaks

Seine’i – Escaut’ kanal || Siseveed || konstrueerimine lõpetatud, käivitatud võistlev dialoog, üldine valmimine 2018. aastaks

Valloonia veeteede uuendamine || Siseveed || uuringud käivad

|| || ||

9. Antwerpen – Lyon – Basel koridor - Rotterdam – Antwerpen – Brüssel – Luxembourg - Luxembourg – Dijon – Lyon - Luxembourg – Strasbourg – Basel || || ||

|| Maasi uuendamine || Siseveed || peab valmima 2015. aastaks

Temuezeni lüüside uuendamine || Siseveed || uuringud käivad

Antwerpeni merelüüsid || Meri || uuringud käivad

Eurocaprail || Raudtee || tööd käivad

Raudteeühendus Luxembourg - Dijon - Lyon (Rhein – Rhône’i kiirraudtee) || Raudtee || uuringud käivad

Saône’i – Moselle’i kanal || Siseveed || uuringud käivad

Strasbourg - Mulhouse - Basel || Mitme-liigiline || käivad uuringud ja osaline uuendamine

|| || ||

10. Seine’i – Doonau koridor - Le Havre – Pariis – Strasbourg – Stuttgart – München – Viin || || ||

|| Kiirühendus Le Havre - Pariis || Raudtee || uuringud käivad

Raudteeühendus - Pariis Strasbourg: LGV Est 2. faas || Raudtee || peab valmima 2016. aastaks

Raudteeühendus Strasbourg - Kehl Appenweier || Raudtee || peab valmima 2016. aastaks

Karlsruhe - Stuttgart - München || Raudtee || uuringud ja tööd käivad

Raudteeühendus München - Salzburg || Raudtee || uuringud ja tööd käivad

Raudteeühendus Wels - Viin || Raudtee || lõpetatakse eeldatavasti 2017. aastaks

Doonau uuendamine || Siseveed || uuringud ja tööd käivad

|| || ||

Tuumvõrgu muud lõigud

|| || ||

Piiriülene || Raudteeühendus Sofia - Plovdiv - Istanbul || Raudtee || uuendamine käib

Piiriülene || Maanteeühendus Sofia - Bukarest läbi Ruse || Maantee || uuringud käivad

Piiriülene || Maantee- ja raudteeühendus Sofia – Skopje || Mitme-liigiline || uuringud käivad

Piiriülene || Maantee- ja raudteeühendus Timişoara - Belgrad || Mitme-liigiline || uuringud käivad

Piiriülene || Raudteeühendus Nürnberg - Praha || Raudtee || uuringud ja tööd käivad

Piiriülene || Maantee- ja raudteeühendus Wrocław - Dresden || Mitme-liigiline || uuendamine käib

Piiriülene || Mitmeliigiline ühendus Nürnberg - Linz || Mitme-liigiline || tööd käivad

Kitsaskoht || Loode-Hispaania ja Portugali raudteevõrk || Raudtee || tööd käivad

Kitsaskoht || Raudteeühendus Frankfurt - Fulda - Erfurt - Berliin || Raudtee || uuringud käivad

Kitsaskoht || Halle - Leipzig - Nürnberg || Raudtee || tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks

Kitsaskoht || HSL Provence - Côte d'Azur || Raudtee || uuringud käivad

Kitsaskoht || Rail Egnathia (Kreeka) || Raudtee || uuringud käivad

Kitsaskoht || Siseveetee Dunkerque - Lille || Siseveed || uuringud käivad

Kitsaskoht || Paralleelne kiirraudteeliin Pariis - Lyon || Raudtee || esialgsed uuringud käivad

Muu tuumvõrk || Tuumvõrgu kiirühendused Zaragoza - Pamplona - Logrono, Valladolid - La Coruña || Raudtee || osalised tööd käivad

Muu tuumvõrk || Raudteeühendus Shannon - Cork - Dublin || Raudtee || uuringud käivad

Muu tuumvõrk || Poola suuremate linnade (sh Varssavi, Łódź, Wrocław, Poznań, Kraków) vahelise raudtee parendamine ja kiirühendused || Raudtee || uuringud käivad

Muu tuumvõrk || Raudteeühendus Wilhelmshavenisse ja Bremerhavenisse || Raudtee || uuringud käivad

Prioriteetsete energiakoridoride esialgne loetelu

Horisontaalsed prioriteedid

Arukate võrkude kasutuselevõtt || Investeerimine suuremahulistesse projektidesse nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, kasutades oluliselt kõikuva elektritootmisega piiriülestes piirkondades arukaid kõrge- ja keskpingevõrke

|| || ||

Euroopa elektrienergiakoridorid

|| 2020. aastaks saavutada tulev eesmärk || Asjaomased riigid || Peamised lühiajalised kitsaskohad

1. Põhjamere avamere-elektrivõrk || Põhjamere integreeritud avamere-elektrivõrk, mis ühendab kava kohaselt 40 GW taastuvenergia allikaid tarbimiskeskustega || BE, DE, DK, FR, IE, LU, NL, SE, UK (NO) || - Optimaalsed võrgulahendused, kasutades merealuseid radiaal- ehk rummühendusi kaldaga ja T-ühendusi Põhjameres, Iiri meres ja La Manche'i piirkonnas asuvate võrkudevaheliste ühendustega

maismaavõrkude tugevdamine, et võimaldada elektrienergia suunamist Põhjamerega piirnevate riikide peamistesse tarbimiskeskustesse

- hüdro- ja muude ladustamisvõimsuste suurendatud kättesaadavus varuks ja tasakaalustamiseks

|| || ||

2. Elektrivõrkude vahelised ühendused Edela-Euroopas || ELi liikmesriikide ja Vahemereäärsete kolmandate riikide vahelised ühendused edelapiirkonnas || ES, FR, IT, MT, PT (CH, Põhja-Aafrika riigid) || - Ibeeria poolsaare ja Prantsusmaa vahelised ühendused

- edasised ühendused Kesk-Euroopa suunas

- Itaalia/Hispaania ja Põhja-Aafrika riikide vahelised ühendused, arvestades viimaste pikaajalist taastuvenergia potentsiaali

- Malta piisav ühendamine Itaaliaga

|| || ||

3. Elektriühendused Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Tugevdatud piirkondlik elektrivõrk põhja-lõuna ja ida-lääne suunas siseturu väljakujundamiseks ja taastuvenergia allikate kaasamiseks nii võrkudevaheliste ühenduste kui ka siseliinide abil || AT, BG, CZ, DE, GR, HU, IT, PL, RO, SI, SK (AL, BA, FYROM, HR, ME, SP) || - Poola, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia ja Bulgaaria ning Austria ja Saksamaa sisevõrkude tugevdamine põhja-lõuna suunal

- uued ühendused Saksamaa ja Poola ning Slovakkia ja Ungari vahel

- ülekandevõimsuse suurendamine Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka vahel, sh energiaühenduse lepingu liikmesriikidega

- ühendused Itaalia ja energiaühenduse lepingu liikmesriikide (eelkõige Montenegro, aga ka Albaania ja Horvaatia) vahel

|| || ||

4. Läänemere energiaturu ühendamise kava elektri valdkonnas || Lõpetada kolme Balti riigi isolatsioon ja suurendada nende süsteemi sõltumatust Venemaa elektrivõrgustikust. Pikemas perspektiivis ühendada need sünkroonselt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga || DE, DK, EE, FI, LT, LV, PL, SE (NO) || - elektriühendused kolmest Balti riigist Rootsi, Soome ja Poolasse

- Balti riikide, eriti Läti sisevõrgu vastav tugevdamine

- Läti ja Eesti täiendav omavaheline ühendamine, et liikuda süsteemi sõltumatuse suunas

- Poola võrgu laiendamine kirdes, samuti täiendav Poola ja Leedu vaheline piiriülene võimsus sünkroonühenduse ettevalmistamiseks

Euroopa gaasikoridorid

5. Lõuna gaasikoridor || Avada ELi neljas gaasikoridor, mis ühendaks Euroopa Kaspia mere ja Lähis-Ida maardlaga (90,6 triljonit kuupmeetrit kinnitatud varusid). || Otse: IT, EL, BG, RO, AT, HU Kaudselt: DE, CZ, PL, FR (AL, BA, FYROM, HR, ME, SP; Gruusia, Iraak, Türgi, Kaspia mere piirkonna riigid) || - torujuhtmed, mis võimaldavad luua otseühenduse ELi territooriumi ning Kaspia mere piirkonna ja Lähis-Ida gaasimaardlate vahel

- kaalutakse mitmeid variante ja torujuhtmete konfiguratsioone, k.a spetsiaalne torujuhe läbi Türgi ning merealused torujuhtmed Kaspia ja Musta mere põhjas (Türkmenistan – Aserbaidžaan ja Gruusia – EL)

|| || ||

6. Põhja-lõuna gaasikoridor Lääne-Euroopas || Uued ühendused Lääne-Euroopa põhja-lõuna teljel, et tagada Vahemere piirkonna parem ühendus loode gaasipiirkonnaga, pakkudes seeläbi täiendavat mitmekesisust Itaaliast ja Hispaaniast ning konkurentsi kogu piirkonnas, andes juurdepääsu Aafrika, Norra ja Venemaa varudele ning suurendades kogu ELi gaasivõrgu paindlikkust || BE, CY, DE, ES, FR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, UK (Põhja-Aafrika riigid) || - täiendavad Ibeeria poolsaare ja Prantsusmaa vahelised ühendusvõimsused ja sisemiste kitsaskohtade kõrvaldamine

- Itaalia täiendavad ühendusvõimsused põhjas Austria ja lõunas Põhja-Aafrika piirkonnaga

- piisavad veeldatud maagaasi / maagaasi torujuhtmete lahendused Küprosel ja Maltal

- täiendavad infrastruktuurid võimsuse suurendamiseks Ühendkuningriigis ja Iirimaal (näiteks ladustamine / veeldatud maagaas)

|| || ||

7. Põhja-lõuna gaasiühendused Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Gaasiühendused Balti mere piirkonna, Aadria mere ja Egeuse mere piirkonna vahel ning edasi Musta mereni, et suurendada tarnekindlust ja tarneallikate mitmekesisust piirkonnas. Teise sammuna tuleb seda integratsiooniprotsessi laiendada piisava ühendusvõimsuse abil energiaühenduse lepingu liikmesriikidele. || BG, HU, CZ, PL, RO, SK, AT, GR, SI (HR, energiaühenduse lepingu liikmesriigid) || - põhja-lõuna ühendused riikides ja nende vahel, eriti uuendused või uued torujuhtmed Poolas, Bulgaarias ja Rumeenias, ühendused Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Ungari vahel

- suurendatud piiriülene võimsus või kahesuunalise voolu lubamine Poola ja Tšehhi, Poola ja Saksamaa ning Rumeenia ja Ungari vahel

- uute gaasiallikate uus impordiinfrastruktuur ja nende ühendamine piirkondlikku gaasivõrku põhjas ja lõunas uute torujuhtmete kaudu ja uued, laiemat piirkonda teenindavad veeldatud maagaasi terminalid Poolas, Horvaatias ja Rumeenias

|| || ||

8. Läänemere energiaturu ühendamise kava gaasi valdkonnas || Kolme Balti riigi ja Soome isolatsiooni lõpetamine, ühest tarnijast sõltuvuse lõpetamine ning kogu Balti mere piirkonna tarnekindluse suurendamine tarnete mitmekesistamisega Norrast || DK, EE, FI, LT, LV, PL, SE, DE (NO) || - Soomet ja Eestit ning Poolat ja Leedut siduvad ühendused ning piirkondlik veeldatud maagaasi terminal Balti mere piirkonna idaosas

- süsteemi sisemised uuendused, et saavutada piisav võimsus, mis võimaldaks gaasi vaba voolu igas suunas

- Balti mere piirkonna lääneosa puhul on võimalikud täiendavad ühendused Norra ja Taani süsteemide vahel, Poola ja Taani vaheline ühendus ning kahepoolse võimsuse suurendamine Saksamaa ja Taani vahel

Lairibavõrgu sihtpiirkondade ja Euroopa andmesideteenuste infrastruktuurikoridoride esialgne loetelu

Horisontaalsed prioriteedid

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Üleeuroopalise lairibavõrgu infrastruktuuri kaardistamine arendab asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ha dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne.

Innovaatiline juhtimine ja teenused || Tehnilise abi meetmed, kaasa arvatud projektide ja investeeringute kavandamine ning teostatavusuuringud investeerimismeetmete ja rahastamisvahendite toetuseks

|| || ||

                                                 Lairibavõrgu sihtpiirkonnad

Lairibavõrgu sihtpiirkondade projektide ettevalmistamine || Kuni 2020. aastani rahastatavate sihtpiirkondade kirjeldus || Olulisus / Olulised tähtajad

1. Lairibaprojektide geograafiliselt mitmekesise portfelli väljaarendamine Euroopa digitaalarengu tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks || Lairibavõrgu peamiselt linnapiirkondadena määratletud sihtpiirkondadele vastav geograafiliselt mitmekesine portfell, mille kaudu portfellihaldurid saavad kasu, pakkudes juurdepääsu sihtotstarbelistele rahastamisvahenditele, mida aktiveeritakse või mille krediidivõimet suurendatakse 1 miljardi euro suuruse panusega ELi eelarvest. Rahaline panus meelitab tõenäoliselt ligi muid vahendeid riiklikust või erasektorist, mis saaksid toetada 6-15 miljardi euro suurust koguinvesteeringut lairibaühendusse, sõltuvalt asjaomaste investeeringute rahastamisvajadusest ja riskiprofiilist. Kui lairiba sihtpiirkondade projektide esimese laine puhul on tõenäoline, et väljakujunenud telekomiettevõtjad (turgu valitsevad või muud operaatorid) investeerivad piirkondadesse, kus kaabellevi konkurentsisurve on tugev. Muud varustusettevõtjad (vesi, kanalisatsioon, gaas) investeerivad eeldatavasti, üksi või partnerluses operaatoritega, passiivsetesse lairibavõrkudesse. Mitu (sageli püsi- või mobiilvõrkude alal tegutsevat) operaatorit võib ühineda uue põlvkonna infrastruktuuride ehitamiseks. Partnerlused on olemuselt riskantsemad kui üksiklaenajad. || Lairibavõrgu suuremaid kiirusi seostatakse märkimisväärsete majanduslike ja sotsiaalsete eelistega. Kiire lairibaühenduse ehitamisel ja rakendamisel on vahetu mõju tööhõivele. Keskpikas perspektiivis seostuvad otsemõjud info- ja sideteenuste (näiteks arukad võrgud, e-valitsus, tarbija eelised seoses terviseteenustega) paraneva kulutõhususega. OECD uuring näitas, et 5 protsendipunti suurem lairibavõrgu kasutajate arv tähendab 0,07 protsendipunkti võrra suuremat töö tootlikkuse kasvumäära. Pikas perspektiivis tekib püsiv mõju SKPle.

|| || ||

                                   Euroopa andmesideinfrastruktuuri koridorid

Prioriteetsete infrastruktuuride projektide ettevalmistamine || Kuni 2020. aastani rahastatavate teenuste infrastruktuuride kirjeldus || Olulisus / Olulised tähtajad

1. Juurdepääsu andmine Euroopa kultuuripärandi digitaalressurssidele (Europeana) || Teenuste infrastruktuurid Euroopa muuseumide, raamatukogude, arhiivide ja audiovisuaalkogude digitaalressursside uurimiseks. See infrastruktuur peab pakkuma lihtsalt kasutatavat ühtset juurdepääsu Euroopa kultuurisisule internetis ja muudab Euroopa kultuuriressursid digitaalmajanduse püsivaraks, see tuleks ühendada sihtotstarbelise õiguste haldamise infrastruktuuriga ja see peaks teenima loova tööstuse keskmena ja kultuurimaterjali uuenduslikuks taaskasutamiseks. See toetub Europeanale ja laieneb kõigi liikmesriikide varem kasutamata kollektsioonidele. || Europeana edendab juurdepääsu teadmistele, kultuurilisele mitmekesisusele ja loomingulisele sisule ning selle eesmärk on hõlbustada kultuuriliste teoste digitaliseerimist ja levitamist Euroopas. Europeana tugevdamise suhtes lepiti kokku nõukogu järeldustes 2010. aasta mais. Kultuuri- ja loominguline tööstus on Euroopa üks dünaamilisemaid sektoreid, mille arvele jääb 3,3 % kogu ELi SKPst ja 3 % tööhõivest. Euroopa tugev kultuuripärand on sisusektorile tugevaks aluseks. Kõik üldkasutatavad tähtteosed saavad kättesaadavaks 2016. aastal. Pärast 2016. aastat laiendatakse sisu ja teenuseid veelgi.

|| || ||

2. Kogu Euroopat hõlmav koostoimiv turvaline elektrooniline tuvastamine ja autentimine || Teenuste infrastruktuur piiriülese elektroonilise tuvastamise (eID), k.a üleeuroopalise autentimise võimaldamiseks kodanikele ja ettevõtjatele digitaalsete teenuste kasutamiseks igas liikmesriigis, kus nad elavad või reisivad. Kõigi selles teenuste infrastruktuuris osalevate ja täiendavatesse kõrgema taseme teenustesse (elektroonilised hanked, ärialane liikuvus, õigusteabe elektrooniline vahetamine) integreeritud liikmesriikideni laiendatud elektroonilise tuvastamise ja autentimise teenused. || Mitmed muud teenuste infrastruktuurid sõltuksid piiriülese eID teenuse infrastruktuuri kasutuselevõtust, näiteks teenustedirektiivis nimetatud täisteeninduspunktid, kuriteoregistrite, haiguslugude jne vahetamine. Meetmed teenuste kontseptsiooni piiratud ulatuses praktikas tõestamiseks peaksid kestma 2014. aastani. Täiemahuline toimimine peaks algama alates 2014. aastast.

|| || ||

3. Koostoimivad piiriülesed elektroonilised hanketeenused || Teenuste infrastruktuur, mis võimaldab igal ettevõtjal ELis vastata Euroopa mistahes liikmesriigi riigihangetele ja hõlmab lepingu sõlmimisele eelnevaid ja sellele järgnevaid elektroonilisi tarne etappe. Laienedes kõigile liikmesriikidele ja integreerides sellised tegevused nagu ettevõtja virtuaalne toimik, e-kataloogid, e-tellimused ja e-arved. || Elektroonilised riigihanked laiendavad ettevõtjate ja riigiasutuste turgu ning suurendavad pakkujate konkurentsi, võides tuua aastas kokkuhoidu 1-2 % kogu 2000 miljardi euro suuruse riigihanketuru mahust tänu tõhusamate ja konkurentsipõhisemate hankeprotsesside kasutamisele. Alates 2014. aastast laiendataks teenuste infrastruktuuri, vastavalt valgele raamatule elektrooniliste riigihangete võimaluste ühendamise kohta siseturul, kõigi liikmesriikideni.

|| || ||

4. Elektroonilised menetlused äriühingu loomiseks muus Euroopa riigis (teenustedirektiivi kontekstis) || Teenuste infrastruktuur, mis on suunatud teenusepakkujatele, kes on valmis pakkuma professionaalseid teenuseid väljaspool koduriiki. Selle eesmärk on laitmatult toimivad piiriülesed elektroonilised menetlused äriühingu loomiseks teises Euroopa riigis, mis viivad kõik vajalikud haldusmenetlused piiriüleselt läbi teenustedirektiivis nimetatud täisteenuspunktide kaudu. || Teenustedirektiiviga seotud koostoimiv teenuste infrastruktuur. Meetmeid haldustõkete kõrvaldamiseks, mis seisavad Euroopa ettevõtjate ees oma teenuste pakkumisel välismaal, võetakse kuni 2014. aastani piiratult. Täiemahulised meetmed algavad 2014. aastast, laienedes kõigisse liikmesriikidesse.

|| || ||

5. Tervishoiuteenuste koostoimiv elektrooniline tugi kogu ELis || Teenuste infrastruktuur, mille eesmärk on ühendada tervishoiuasutused ning ületada e-tervise lahenduste ees seisvad keelelised, halduslikud ja tehnilised tõkked. Teenuste hulka kuuluks haiguslugude ja elektrooniliste retseptide vahetamine üle Euroopa ning kaugmeditsiiniteenuste piiriülese pakkumise toetamine. || Infrastruktuur aitab rakendada patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi artiklis 14 sätestatud e-tervise mehhanisme, võttes kasutusele haiguslugude semantika ja menetluste ühtsed eeskirjad. Meetmed teenuste piiratud ulatuses toimima saamiseks peaksid kestma 2015. aastani. Täiemahuline toimimine peaks algama alates 2015. aastast.

|| || ||

6. Data.eu || Teenuste infrastruktuur liikmesriikide riiklike asutuste riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja Euroopa institutsioonide toodetavate andmete koondamiseks ühte juurdepääsupunkti nende kasutamiseks ja taaskasutamiseks mitmetes rakendustes. Portaal data.eu pakub juurdepääsu andmebaasidele ja otsingut kõigis liikmesriikide ametiasutustes kasutatavates keeltes küsitluste tegemiseks ja visualiseerimiseks. See pakub igaühele avatud vahendeid infrastruktuuri vastastikuseks mõjutamiseks (andmete otsing, statistiliste andmete kogumine, andmete allalaadimine), et luua uusi ettevõtteid . || Avaliku sektori teave ei ole üksnes peamine andmeallikas, vaid ka oluline uuenduslike teenuste loomise vahend (asukohapõhised teenused, finantsteenused, turundus, keskkonna seire). Geograafilise teabe (kui avaliku sektori teabe osa) ülemaailmse turu maht oli 2009. aastal hinnanguliselt 5,3 miljardit dollarit. Portaali piiratud katseprojekt. Üleeuroopalise avatud andmeinfrastruktuuri järkjärguline kasutuselevõtmine, laienedes alates 2014. aastast kõigile Euroopa Liidu riigiasutustele.

|| || ||

7. Turvalisem internet lastele || Teenuste infrastruktuur noorte internetikasutajate paremaks kaitsmiseks. See pakub üleliidulist platvormi ressursside, infosüsteemide ja tarkvaravahendite jagamiseks. Omavahel ühendatud turvalisema interneti keskused pakuvad haridussisu, sidusat ohutusteavet avalikkuse teadlikkuse tõstmise vahendeid ja integreerimistehnoloogiaid juurdepääsuks vanemliku kontrolli vahenditele minimaalse vanuse kindlakstegemiseks, hindamiseks tööstusharu tegevusjuhiste alusel (näiteks internetimängud), uuenduslike sisu loomise vahendite kasutuselevõtmiseks ning koostoimivate valgete nimekirjade jaoks, et laiendada noorematele lastele mõeldud turvaliste internetikeskkondade väljatöötamist ja edendada juurdepääsu eakohasele kvaliteetsisule. || See infrastruktuur aitab saavutada komisjoni eesmärke kaitsta lapsi internetis, nagu on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas. Erinevate komponentteenuste platvormide ja vahendite rakendamine ja kasutuselevõtmine alates 2014. aastast. Integreerimine ja laiendamine alates 2018. aastast.

|| || ||

8. Mitmekeelsed teenused || Teenuste infrastruktuur pakkumaks e-ettevõtjatele (e-kaubanduse pakkujaile) piiramatut juurdepääsu taaskasutatavaile mitmekeelsetele põhiliselt keeleplokkidele sidustõlke, interaktiivsete kõnepõhiste teenuste ja mitmekeelse sisuotsingu jaoks. Infrastruktuuri säilitab ja pakub lisaväärtusega juurdepääsu ELi keelte andmeressurssidele (näiteks tõlgitud materjalid, mitmekeelsed korpused, leksikonid ja terminipangad), asjaomastele metaandmetele, vahenditele ja standarditele ning võimaldab ühendada, jagada ja müüa nii avalikust kui ka erasektorist pärinevaid keeleressursse (nii andmeid kui ka tööriistu). || Keeleliste tõkete ületamine toetab sujuva ja tõhusa piiriülese digitaalse siseturu loomist. 2009. aasta uuring hindas ELi keeletööstuse mahuks 2008. aastal 8,4 miljardit eurot, sealhulgas kirjalik ja suuline tõlkimine, tarkvara lokaliseerimine, keeletehnoloogia tööriistade arendamine, nõustamine ja õpetamine, ning selle tööstuse iga-aastaseks kasvumääraks hinnati lähiaastail vähemalt 10 %. Infrastruktuur saaks alguse olemasolevate algatuste (näiteks TAUS, ELRA, LDC, EU sellised võrgud nagu META-NET) ühendamisest ja laiendamisest 2016. aastaks.

|| || ||

9. Üleeuroopaline avaliku sektori selgroog || Teenuste infrastruktuur peamiste avaliku sektori teenuste ühendamiseks üleeuroopalise selgroo – väga kiire võrguga, mille kaudu saaks pakkuda muid kõrgetasemelisi teenuseid ja millel saaks üles ehitada üleeuroopaliste avalike teenuste pilved. Nii koondataks nõudlus, vähendades seega kulusid ja saavutades kiiremini kriitilise massi teenuste pakkumises. || Peamised sidusrühmas on riiklikud ametiasutused, kes pakuvad teenust, millel oleks vaja kiiret võrku (näiteks tervishoiuteenused, avalikud andmehoidlad, statistikabürood, keskkonnaseire asutused, kodanikukaitse, kultuuriasutused). Alates 2014. aastast saaks sellise üleeuroopalise teenuse 2-4 aastaga piisava tihedusega kasutusele võtta. Teises faasis kõrvaldataks geograafilistel alade või teemavaldkondade konkreetseid lõhesid. Sellise üleeuroopalise teenuste infrastruktuuri lähtepunkt on sTesta.

Innovaatilised rahastamisvahendid

1. Poliitilised eesmärgid

Innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamine pakub alternatiivi ELi eelarvega seotud traditsioonilisele toetuste kaudu rahastamisele ja võib pakkuda olulist uut rahastamisvoogu strateegilisteks investeeringuteks. Innovaatiliste rahastamisvahendite peamine eelis on selles, et need tekitavad ELi eelarve kordusefekti, meelitades kogu ELile huvi pakkuvatesse projektidesse muid riiklikke ja erarahastajaid.

Ärilise potentsiaaliga projektide puhul saab ELi vahendeid kasutada partnerluses era- ja pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, et aidata üle saada turu puudustest ELile ja tema kodanikele strateegilist huvi pakkuvate projektide ja meetmete rahastamisel.

Kõnealuseid vahendeid on võimalik kasutada mitmete poliitikavaldkondade toetamiseks. ELi eelarve on üle kümne aasta kasutanud VKEde puhul selliseid rahastamisvahendeid nagu garantiid ja kapitaliinvesteeringud. Praeguses finantsraamistikus võeti koostöös EIPga kasutusele rahastamisvahendite uus põlvkond, näiteks riskijagamisrahastu teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames või TEN-T projektide laenutagamisvahend. ELi väliste kapitaliinvesteeringute jaoks arenguriikides loodi ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond. Struktuurifondide valdkonnas on loodud rahastamisvahendid ettevõtjate, linnade arengu ja energiatõhususe toetamiseks käibefondide kaudu.

Nimetatud rahastamisvahendid on olnud edukad, kuid need on katseliselt välja töötatud. Seepärast teeb komisjon tulevase finantsraamistiku osana ettepaneku võtta kasutusele ühtsem ja standardsem lähenemisviis innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamisele, mis aitaks tagada ELi vahendite kõige tõhusama kasutamise ELi poliitika toetamiseks.

2. Vahendid

Ettepaneku kohaselt pakub olemasolevate rahastamisvahendite ratsionaliseerimine ühiseid eeskirju kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide jaoks nii, et tekib integreeritud nägemus rahastamisvahendite kasutamisest ELi ja riiklikul/piirkondlikul tasandil. Eeskirjad ühtlustavad suhteid rahastamispartnerite, eelkõige EIP ja rahvusvaheliste finantsasutustega. Tänu eeskirjadele tekib turgudel läbipaistvus selles osas, kuidas EL sekkub kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide kaudu, tagades ELi sekkumiste hea nähtavuse.

Komisjon teeb ettepaneku luua uut liiki rahastamisvahend ehk ELi projektivõlakirjade algatus, mida kasutataks investeerimisressursside tagamiseks peamiste, Euroopas strateegilist huvi pakkuvate infrastruktuuriprojektide jaoks. ELi eelarvet kasutatakse projektide toetamiseks, tõstes nende krediidireitingut ja meelitades seeläbi ligi EIP, muude finantsasutuste ja erakapitalituru investorite vahendeid. Rahastamisvahenditega ei kaasne rohkem riske kui toetustega, sest oht ELi eelarvele piirdub igal juhul vaid eelarvest antava toetusega. ELi eelarve ei tohi olla puudujäägis.

Välistegevuse valdkonnas on väljatöötamisel ELi väliskoostöö ja arengu platvorm, mis ühendab komisjoni, liikmesriikide ning väliskoostöö ja arengu valdkonnas tegutsevate Euroopa kahe- ja mitmepoolsete finantsasutuste (eelkõige EIP) tugevad küljed. Platvorm aitab kaasa ELi ühtekuuluvuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja nähtavuse suurendamisele välisrahastamise valdkonnas, võttes arvesse ELi välispartnerite eripärasid.

3. Rakendamine

Rahastamisvahendid moodustavad osa ELi eelarvelistest sekkumistest erinevatesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige nendesse, mille eesmärgid on:

(1) Erasektori suutlikkuse suurendamine majanduskasvu, töökohtade loomise ja/või innovatsiooni saavutamiseks alustavate ettevõtjate, VKEde, keskmise suurusega ettevõtjate, mikro-ettevõtjate, teadmiste edasiandmise ja intellektuaalomandisse investeerimise toetamise kaudu.

(2) Infrastruktuuride ehitamine, kasutades riikliku ja erasektori partnerluskavasid ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamiseks transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris.

(3) Nende mehhanismide toetamine, mis kasutavad erainvesteeringuid üldsuse heaks, näiteks kliimameetmeteks ja keskkonna kaitseks muudes valdkondades.

Rahastamisvahendite ülesehitus juhindub järgmistest põhimõtetest:

· Tugev juhtimiskord: võladokumentide ja kapitaliväärtpaberite platvormil saavad olema tugevad juhtimisstruktuurid tagamaks ELile täieliku ülevaate finantstehingutest ja investeeringutest ning poliitiliste eesmärkide saavutamisest.

· Rahastamine erinevate eelarveridade kaudu: nende rahastamisvahendite rahastamiseks puuduvad eelarves konkreetsed eraldised, neid rahastatakse hoopis konkreetsete poliitikavaldkondade eelarveridade kaudu, koos asjakohaste kapitaliväärtpabereid või võladokumente pakkuvate rahastamisvahenditega.

· Kinnitamine finantsmääruse osana: kahe platvormi peamised põhimõtted kaasatakse praegu nõukogus ja Euroopa Parlamendis läbivaatamisel olevasse finantsmäärusesse. See aitab oluliselt kaasa ühtlustamisele ja standardimisele.

· Ühiste eeskirjade kasutamine kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide puhul on kohustuslik sisepoliitika valdkondades ja neid kohaldatakse nendes poliitikavaldkondades horisontaalselt. Olemasolevad innovaatilised rahastamisvahendid viiakse kooskõlla ühiste eeskirjadega. Ühtekuuluvuspoliitika puhul järgitakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise põhimõtet, ja seepärast pakutakse ELi mudeleid kui valikulisi parimate tavade mudeleid, stimuleerides liikmesriike tugevasti ELi tasandi lähenemisviisi järgima. Välistegevuse valdkonnas kasutatakse rohkem ELi toetusi (kui võimalik, siis piirkondlike investeerimisfondide kaudu) koos laenudega või kapitaliväärtpaberitega või riskihajutamisvahendites. See aitab kasutusele võtta täiendavaid vahendeid – kaasa arvatud erasektori omi – ELi prioriteetide toetamiseks ja meie partnerriikide investeerimisvajaduste katmiseks. Seda tegevust lihtsustab finantsmääruse uute, rahastamisvahendeid käsitlevate sätete jõustumine ja ühispõhimõtete kehtestamine selliste vahendite jaoks välistegevuselaadi arvestaval määral.

· Finantsasutuste poolne haldamine: rahastamisvahendite haldamine ja rakendamine delegeeritakse üldjuhul EIP grupile, muudele rahvusvahelistele finantsasutustele või riiklikele finantsasutustele, milles on osanikuks vähemalt üks liikmesriik. Haldamine võiks toimuda ka riikliku õiguse raames loodud ning erinevate riikliku ja erasektori allikate vahendeid ühendava investeerimisvahendite struktuuri kaudu. Võimalik on ka edasidelegeerimine era-finantsasutustele.

Õigusküsimused

1. Poliitilised eesmärgid

ELi õigus-, põhiõiguste, kodakondsus- ja võrdsuspoliitika põhinevad ELi põhiväärtustel ja aluspõhimõtetel, nagu demokraatia, vabadus, sallivus, mitte-diskrimineerimine ja õigusriik. Poliitika toetab kogu Euroopa Liitu hõlmava õigusaktide, õiguste ja õigusemõistmise piirkonna loomist kõigi ELi kodanike hüvanguks.

Tänapäeva Euroopas osalevad miljonid kodanikud piire ületavates tegevustes – nii eraelus, töö ja õpingute kaudu või tarbijatena. Komisjon püüab pakkuda nii kodanike kui ka ettevõtjate piiriülestele probleemidele praktilisi lahendusi: kodanikele, et nad saaksid tunda end rahulikult elades, reisides ja töötades teises liikmesriigis ja olla kindlad, et nende õigused on kaitstud kõikjal ELis; ja ettevõtjatele, et nad saaksid kasutada kõiki siseturu võimalusi.

ELi õigusruumi ehitamise peamine vahend on õigusaktid, ja komisjonil on edasipüüdlik kogu ELi hõlmavate standardite kehtestamise tegevuskava, et inimesed saaksid olla kõikjal Euroopas kindlad samas õiguse põhitasemes ja mitte-diskrimineerivas kohtlemises näiteks juhul, kui nad peaksid langema kuriteo ohvriks. Lissaboni leping pakub uusi õiguskoostöö võimalusi kriminaal- ja tsiviilasjades ning paneb ELile ülesandeks lihtsustada õigusabi kättesaadavust kogu ELis. Samuti võimaldab see süvalaiendada kõigis ELi poliitikavaldkondades sugupoolte võrdõiguslikkust ning vältida diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Kõnealuste õiguste ja seaduste toimivaks muutmiseks on vaja neid õigesti rakendada, ja kõik inimesed kodanikest kohtunikeni peavad mõistma ja teadma, kuidas neid kasutada. Seepärast käivitab komisjon oma õigusaktide ja poliitika toetuseks rea sihtotstarbelisi rahastamisprogramme, keskendudes piiriülestele probleemidele, mida on võimalik adekvaatselt lahendada vaid meetmeid ELi tasandil kooskõlastades.

2. Vahendid

Komisjon teeb ettepaneku ühendada kõnealuse valdkonna programmid õigusprogrammi ning põhiõiguste ja kodakondsuse programmiga. See lähenemisviis lihtsustab rahastamiskorda ja tagab kõigi rahastatavate meetmete suurema ühtsuse ja järjepidevuse. Integreeritud programmid keskenduvad reale temaatilistele prioriteetidele ja rahastavad selliseid meetmeid, mis pakuvad selget ELi lisaväärtust, nagu:

· Õigusala töötajate (näiteks kohtunike ja prokuröride) väljaõpe, et anda neile vahendid ELi õiguste ja õiguse praktiliseks rakendamiseks ja vastastikuse usalduse loomiseks, mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alus.

· Võrgustike tugevdamine – siin peetakse silmas kogu ELi hõlmavaid organisatsioone, kes aitavad valmistada ette tulevasi algatusi selles valdkonnas ning edendada nende algatuste ühtset rakendamist kogu Euroopas.

· Piiriülene koostöö õigusaktide jõustamise alal, näiteks teavitamissüsteemide loomine kadunud laste kohta, operatiivse ja piiriülese uimastitevastase võitluse alase koostöö koordineerimine; ning

· Teavitamine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine, kaasa arvatud riiklike ja üleeuroopaliste kampaaniate toetamine inimeste teavitamiseks nende õigustest, nagu tagatud ELi õigusega, ja sellest, kuidas neid õigusi praktikas rakendada.

Võimaluse korra võivad programmides osaleda kandidaatriigid ja ka muud kolmandad riigid.

3. Rakendamine

Rahastamisprogrammide arvu vähendamine ja kõigi rahastamisprioriteetide keskendamine võimaldab kohaldada samu eeskirju kõigis valdkondades ja ühtlustada menetlusi.

See parandab tõhusust nii komisjoni kui ka ELi vahendite saajatejaoks. Õiguslike aluste ja eelarveridade vähendamine võimaldab suuremat paindlikkust, tänu millele saab paremini keskenduda ELi poliitilistele prioriteetidele ja eelarvet paremini täita.

Komisjon teeb ettepaneku jätkata olemasolevate õigus- ja põhiõiguste valdkonna asutuste rahastamist, sest need kõik pakuvad olulist lisaväärtust selle valdkonna poliitika arendamisel ja rakendamisel. Nimetatud asutuste hulka kuuluvad Eurojust, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, millest Õigusprogramm Põhiõiguste ja kodakondsuse programm || 802 miljonit eurot 416 miljonit eurot 387 miljonit eurot

Kalandus- ja merenduspoliitika

1. Poliitilised eesmärgid

Terve merekeskkond on oluline bioloogilise mitmekesisuse allikas, mis annab meile mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eeliseid. Samuti pakub see meile toitvaid ja ohutuid mereande, mis moodustavad olulise osa eurooplaste toidulauast. Rannikukogukonnad, kus kalandusel täidab olulist rolli eluviisis, kultuuris, tavades ja aja jooksul kogutud teadmistes, sõltuvad kalandusega seotud töökohtadest – kalalaevastikus, vesiviljeluses, toiduainete töötlemise sektoris või kalasadamates. Kalavarud ja rannikualad on äärmiselt haavatavad ka kliimamuutuse mõju, kaasa arvatud üleujutuste, rannikualade erosiooni ja merepinna tõusu tõttu.

EL on pühendunud oma kalandussektori jätkusuutliku ja ökosüsteemipõhise haldamise saavutamisele. Pärast ühise kalanduspoliitika igakülgset läbivaatamist teeb komisjon ettepaneku seda radikaalselt reformida, mis viib põhjalike muudatusteni kalanduse haldamises, et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine ja Euroopa kalanduse tulevik. Reformiga kaasneb ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rahastamise suur ümberkujundamine, mis hõlmab:

· Ebatõhusate laevastikutoetuste ümberjaotamist kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, kaasa arvatud reformide, innovatsiooni ja säästva kalapüügi stimuleerimine kalandustööstuses;

· innovatsioonilõhe kaotamist kalanduse ja muude majandussektorite vahel, võimaldades muuta ELi kalalaevastikud elujõuliseks ja konkurentsivõimeliseks ning aidates kaasa kalandusest sõltuvate kogukondade majanduskasvule ja tööhõivele;

· ülemineku lihtsustamist keskkonda vähem mõjutavale kalandusele, mille puhul tagasiheidet ei toimu ja mille mõju mere ökosüsteemidele on väike;

· mere ökosüsteemide ja vesiviljelusest sõltuvate ökosüsteemide jätkusuutlikule haldamisele kaasa aitamist;

· kollektiivsete meetmete tugevamat toetamist, k.a turundus ja tootmine, milles on oluline roll tootjate organisatsioonidel;

· suuremat tähelepanu kalandusest sõltuvatele ranniku- ja sisemaa kogukondadele, k.a kalandusega seotud tegevuste suurema väärtustamise ja muude meremajandussektorite suunas toimuva mitmekesistamise teel;

· ELi tarbijaile tervislikke ja toitvaid saadusi pakkuvat konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku vesiviljelust.

· tugevdatud kontrolli ja andmekogumist, tagades sellega parema eeskirjade järgimise ja täiemahulise teadmistepõhise poliitika;

· integreeritud merenduspoliitikat, mis keskendub jätkusuutliku majanduskasvu edendamisele merendussektorites ja -piirkondades.

2. Vahendid

Reformitud merendus- ja kalanduspoliitika keskendub uuele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile, mis toetub neljale sambale:

· Arukas ja loodushoidlik kalandus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) ülemineku edendamiseks jätkusuutlikule kalapüügile(tagasiheidet ei toimu ja kahjustatakse vähem mere ökosüsteeme ning aidatakse sellega kaasa mere ökosüsteemi jätkusuutlikule haldamisele) ning innovatsioonile, samuti lisaväärtusele keskenduva toe pakkumiseks, et muuta kalandussektor majanduslikult elujõulisemaks ning vastupidavamaks väliste šokkide ja kolmandate riikide konkurentsisurve suhtes.

· Arukas ja loodushoidlik vesiviljelus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja loodushoidliku vesiviljeluse saavutamiseks, mis oleks ülemaailmselt konkurentsivõimeline ja pakuks ELi tarbijaile kõrge toiteväärtusega saadusi.

· Jätkusuutlik ja kaasav territoriaalne areng (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) paljude kalandusest sõltuvate ranniku- ja sisemaakogukondade majanduse languselt tõusule pööramiseks, kalanduse ja sellega seotud tegevuse suurema väärtustamise ja muude meremajandussektorite suunas toimuva mitmekesistamise teel.

· Integreeritud merenduspoliitika (otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine) nende valdkondadevaheliste prioriteetide toetamiseks, millel on tõelist kokkuhoiu- ja majanduskasvupotentsiaali, kuid mida liikmesriigid omal algatusel ei edenda, nagu merendusteadmised, ruumiline planeerimine, integreeritud rannikuala haldamine, integreeritud mereseire ja kohandumine kliimamuutuse negatiivse mõjuga rannikupiirkondades.

Lisaks neljale sambale hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kaasnevaid meetmeid andmete kogumise ja teadusnõuannete, kontrolli, juhtimise, kalandusturgude (sh kaugeimate piirkondade), piirkondlikele kalavarude haldamise organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike maksete ja tehnilise abi valdkonnas. Fond toetub kalandus- ja merenduspoliitikaga seotud meetmetele, mida toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühisese strateegilise raamistiku kaudu.

Kõnealust poliitikavaldkonda täiendavad kaks rahvusvahelist vahendit:

· Kalanduse partnerluslepingud, millega luuakse õigus-, majandus- ja keskkonnaraamistik ELi kalalaevade tegevusele nende kolmandate riikide vetes, kes ei suuda oma kalavarusid ise täielikult ja säästvalt kasutada.

· Piirkondlikud kalavarude haldamise organisatsioonid, mis on avamere kalavarude säilitamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu kuuluvad riigid, piirkondlikud majandusintegratsiooniorganisatsioonid (EL) ja kalandusorganisatsioonid.

3. Rakendamine

Programmide aluseks olevate õigusaktide ülesehitust lihtsustatakse suurel määral. Luuakse ühtne Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, mis ühendab ühte raamistikku kõik olemasolevad kalandus- ja merendusvahendid, v.a rahvusvahelised kalanduskokkulepped ja ELi osalus piirkondlikes kalavarude haldamise organisatsioonides. Selline lähenemisviis võimaldab suuremaid koosmõjusid ja väiksemat halduskoormust programmitöö, halduse, seire ja hindamise mõttes, seda nii liikmesriikide kui ka komisjoni jaoks.

Peale selle võimaldab kõiki struktuurifonde hõlmav ühine strateegiline raamistik kavandada merendus- ja kalanduspoliitika toetusmeetmeid muudes raamistikku kuuluvates fondides.

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alla kuuluvate kuluvaldkondade arv suureneb, mis tähendab liikmesriikide jaoks suuremat paindlikkust ja pikemaajalist strateegilist perspektiivi. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond hõlmatakse ühtsesse partnerluslepingute strateegilisse raamistikku, mis hõlmab kõiki ühise juhtimise all olevaid ELi fonde.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja rahvusvahelised kalanduskokkulepped / piirkondlikud kalavarude haldamise organisatsioonid || 6,7 miljardit eurot

Teadusuuringud ja innovatsioon

1. Poliitilised eesmärgid

Euroopa vajab tipptasemel teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis ulatuks üle riigipiiride, ühendaks erinevad teadusharud, tehnoloogiad ja ettevõtlusalased pädevused ning tõmbaks ligi andekaid inimesi kogu maailmast. Teadusuuringud ja innovatsioon on äärmiselt olulised ELi positsiooni toetamiseks tänapäeva kiiresti arenevatel ja üleilmastunud turgudel ning toimetulemiseks tulevaste väljakutsetega. Investeerimine teadusesse ja innovatsiooni Euroopas loob uusi töökohti ning tagab Euroopa pikaajalise jätkusuutliku arengu ja konkurentsivõime.

Teaduse edusamme, uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni on vaja ka kiireloomuliste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, nagu kliimamuutus, vananev elanikkond ja ressursinappus. Need on tohutud väljakutsed, mis nõuavad suuri läbimurdeid teaduses ja innovatsioonis, millest osa on saavutatavad vaid kooskõlastatud tegevusega Euroopa tasandil. Varasemad ELi poolt rahastatud teadusuuringud on ühendanud Euroopa juhtivate teaduskeskuste oskusteabe, tänu millele on näiteks töötatud välja innovaatiline Alzheimeri tõve tuvastamise ja ravimise viis. Sellised läbimurded mõjutavad põhjalikult Euroopa kodanike elu, parandades tervishoiu kvaliteeti, kujundades ümber töö- ja eraelu, lisades kindla toimetuleku võimalusi. Nimetatud probleemide lahendamisele suunatud edukas innovatsioon pakub ettevõtjatele tohutuid kasvu- ja uute töökohtade loomise võimalusi.

Kuid vaatamata oma suurele tähtsusele jäävad Euroopa teaduse ja innovatsiooni saavutused maha Ameerika Ühendriikide ja Jaapani omadest, kellele omakorda on kiiresti kannule jõudmas Hiina, Brasiilia ja India. Selle suundumuse muutmiseks seatakse Euroopa 2020. aasta strateegias eesmärgiks suurendada 2020. aastaks teadusuuringute ja arendustegevuse kulusid 3 %ni SKPst. Eriliseks prioriteediks on suurendada ettevõtjate poolt läbiviidavate teadusuuringute ja innovatsiooni osatähtsust, kasutades näiteks riigipoolset rahastamist erainvesteeringute võimendamiseks.

ELi eelarve saab anda koos riikliku ja erasektori rahastusega olulise panuse kõnealuste eesmärkide saavutamisse ning Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemuslikkuse parandamisse.

2. Vahendid

Peamine samm ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide ajakohastamisel on ühendada teadusuuringute ja innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku olemasolevad kolm peamist algatust ja rahastamisallikat:

– seitsmes raamprogramm;

– konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) innovatsiooni osa ning

– Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT).

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse kõigi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamismeetmete strateegilised eesmärgid. See saab olema praegustest rahastamiskavadest ühtlustatum ja seda rakendatakse ühtsete eeskirjade ja menetluste kaudu. Nii ühendatakse kõik teadus- ja innovatsioonimeetmed ja ELi poolse rahastamise mõju suureneb. Ühine strateegiline raamistik suurendab ELi sekkumiste lisaväärtust, luues teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ressursside, oskusteabe ja tippteadmiste kriitilise massi, mida ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil.

Muutes teadusuuringute ELi poolse rahastamise lihtsamaks ja ühtsemaks, on ühine strateegiline raamistik ka VKE-sõbralikum ja uutele osalistele avatud. Nii parandatakse innovatsiooniks ja poliitika kujundamiseks vajaliku oskusteabe levitamist, võimaldatakse Teadusuuringute Ühiskeskusel osaleda tõhusamalt poliitika kujundamises, antakse rahvusvahelisele koostööle strateegilisem orientatsioon ning toetatakse Euroopa teadusruumi.

Selles üldises raamistikus hõlmab ühine strateegiline raamistik otseseid ja kaudseid teadusuuringuid, mis kumbki on ehitatud, kooskõlas Euroopa 2020. aasta prioriteetidega, üles kolme eraldiseisva, kuid üksteist vastastikku tugevdava ploki ümber:

(1) Tipptasemel teadusbaas. See plokk tugevdab ELi maailmatasemel teadust, arendades andeid Euroopas ja meelitades Euroopasse juhtivaid teadlasi. Tähelepanu keskmes on suurem toetus eesliiniuuringutele (Euroopa Teadusnõukogu kaudu), tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, teadlaste oskused, väljaõpe ja karjääriarendus (Marie Curie meetmed) ning prioriteetsete teadustegevuse infrastruktuuride (k.a e-infrastruktuuride) ühendamine võrgustikesse, nende kättesaadavus ja arendamine.

(2) Ühiskondlike probleemide lahendamine. Selleks et reageerida otseselt Euroopa 2020. aasta strateegias tuvastatud probleemidele, toetab see plokk meetmeid, mis hõlmavad kogu spektrit teadusuuringutest turuni. Plokk hõlmab innovatsioonimeetmeid (katseprojektid, demonstratsioon, testisüsteemid, riigihangete ja innovatsiooni turul kasutuselevõtmise toetamine), valdkondadevahelisi lähenemisviise ning sotsiaalmajanduslikke ja humanitaaruuringuid. Tähelepanu keskmes on tervis, demograafilised muutused ja heaolu, toiduga kindlustatus ja biotehnoloogial põhinev majandus, turvaline, puhas ja tõhus energia, arukas, loodushoidlik ja integreeritud transport, tooraine tarnimine, ressursitõhusus ja kliimameetmed ning kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond (kaasa arvatud küberturvalisus ja interneti muutmine turvalisemaks). ETI annab oma teadmis- ja innovatsiooniühenduste kaudu ja märgatavalt suurendatud eelarvega tugeva panuse nimetatud probleemide lahendamisse.

(3) Tööstusliku juhtpositsiooni saavutamine ja konkurentsivõimelised raamistikud. Eesmärgiga toetada ja edendada teadustegevust ettevõtluses ja innovatsiooni arengut võimaldavate tehnoloogiate alal; teenuseid ja tähtsustuvaid sektoreid rõhuga teadusuuringutesse ja arendustegevusse tehtavate erasektori investeeringute võimendamisel; ning VKEde eriprobleemide lahendamist. Prioriteetsed meetmed on järgmised: strateegiliste investeeringute suurendamine ja juhtpositsiooni saavutamine praegustes ja tuleviku võimaldavate ja tööstustehnoloogiate ning teenuste alal, eelkõige toetatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (sealhulgas mikro- ja nanoelektroonika ning fotoonika); nanotehnoloogiat; kõrgtehnoloogilisi materjale; , uudseid tootmissüsteemide; tööstuslikku biotehnoloogiat; kosmoseuuringuid ja innovatsiooni; vähese süsihappegaasiheitega ja kliimamuutusega kohanemiseks mõeldud tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu integreeritud lähenemisviisile peamistele võimaldavatele tehnoloogiatele, lihtsustades riskirahastuse ja riskikapitali kättesaadavust (toetudes seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi riskijagamisrahastule ja CIPi rahastamisvahenditele) ning andes üleliidulist innovatsiooniabi kõrge kasvupotentsiaaliga VKEdele.

Lähenemisviis hõlmab nii plaanilisi meetmeid kui ka avatumaid valdkondi, kus taotlejad saavad pakkuda välja innovaatilisi projekte ja murrangulisi lahendusi.

3. Rakendamine

Rakendamine on kooskõlas ühise strateegilise raamistiku kontseptsiooniga lihtsustatud ja standarditud. Lihtsustatud on nii rahastamisskeeme kui ka osalemist ja tulemuste levitamist reguleerivaid halduseeskirju. Uued ühtsed eeskirjad kohaldatavad ühise strateegilise raamistiku kõigi kolme ploki suhtes, võttes arvesse VKEde ja EITi erijooni (ja selle regulatiivse paindlikkuse vajadust). Ühise strateegilise raamistiku peamised operatiivtunnused on järgmised:

· Ratsionaliseeritud rahastamisskeemide ja -vahendite kogumit kasutatakse kogu raamistikus, jätkates neid, mis toimivad praeguste programmide puhul, ühendades need, millel on sarnased eesmärgid ja hüljates need, mis ei ole enam asjakohased. Lisaks toetuste kaudu rahastamisele kasutatakse rohkem innovaatilisi rahastamisvahendeid. Kaalutakse ka kommertskasutusele eelnevate riigihangete ja auhindadega konkursside kasutamist.

· Kehtivad ühtsed eeskirjad, mis hõlmavad abikõlblikkust, raamatupidamist, aruandlust ja auditeerimist. Kehtestatakse uus tasakaal usalduse ja kontrolli ning riskide võtmise ja vältimise vahel. Vähendamaks abisaajate (toetusesaajate) halduskoormust, võetakse kasutusele radikaalselt lihtsustatud lähenemisviis kulude hüvitamisele, mis põhineb abisaajate tavapäraste raamatupidamis- ja haldustavade võimalikult laial aktsepteerimisel, ning kasutatakse rohkem ühekordseid ja kindlasummalisi väljamakseid. Abisaajailt nõutakse tulemuste kasutamist või nende avalikustamist asjakohaste levituskanalite kaudu.

· Projektid võivad alata varem, sest valiku- ja järelhindamisläbirääkimiste etapid on palju lühemad. Lihtsamaid taotlejaile ja osalistele mõeldud juhendus- ja nõustamisteenuseid pakutakse unikaalse IT-portaali kaudu. Peale selle ratsionaliseeritakse tugistruktuurid liikmesriikides, et tagada kõigi ühise strateegilise raamistiku teenuste pakkumine ühes kohas ja riigikeeles. Erimeetmed võetakse nende andekate teadlaste ja innovaatorite abistamiseks, kellel ei ole ELi rahastuse hankimise kogemusi. Ühises strateegilises raamistikus kohaldatakse ühekordse audiitorkontrolli põhimõtet.

· Ühise strateegilise raamistiku rakendamise kvaliteeti, tõhusust ja järjepidevust suurendatakse ulatusliku hajutamisega, toetudes praeguste programmide edule. Praeguste programmide raames asutatud täitevasutusi laiendatakse mastaabisäästu saavutamiseks. Rohkem kasutatakse riikliku ja erasektori partnerlusi tööstuse ja liikmesriikide programmidega, kaasa arvatud täiendatud finantsmäärustes ettenähtud uute võimaluste abil. Nimetatud partnerlused põhinevad kõigi poolte kohustusel ühendada strateegilistes valdkondades ressursid investeeringute stimuleerimiseks ja kõrvaldada jõupingutuste killustatus.

· ELi, riiklike ja piirkondlike ressursside strateegiline koondamine ühise programmitöö abil koos liikmesriikidega suurendab üldiste investeeringute lisaväärtust ja mõju.

· Innovaatiliste rahastamisvahendite laiem kasutamine võimendab erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kaasa arvatud riskikapitaliinvesteeringud innovaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks. Neid rahastamisvahendeid haldab vastavalt võladokumentide- ja kapitaliväärtpaberite platvormi ühistele eeskirjadele väliselt EIP grupp, muude rahvusvaheliste finantsasutuste või riiklike finantsasutuste poolt, milles on osanikuks vähemalt üks liikmesriik.

Sel viisil eeldatakse, et umbes kaks kolmandikku ühise strateegilise raamistiku eelarvest saab kasutada hajutatult erinevate tugimehhanismide vahel. Praegu on see tase umbes pool eelarvest. Hajutamise määr ja olemuse tuleks määrata kindlaks muu hulgas mõju alusel tõhususele ja üldisele eelarvele, ning see võib tähendada eelarve täitmise hajutamist reguleerivate eeskirjade täiendavat lihtsustamist. Komisjon säilitaks sellegipoolest otsese eelarve täitmise kohustused, eelkõige põhiliste poliitiliste pädevustega seotud valdkondades.

Vastastikune täiendavus ja koostoime ühtekuuluvuspoliitika kaudu suunatava teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisega tagatakse, tehes selget vahet sekkumise eesmärkidel ja meetoditel. Teadusuuringud ja innovatsioon on kõigi ELi piirkondade õitsengu ja heaolu tuum, ja seega on kõigi liikmesriikide huvides ehitada üles väljapaistvad, tugevad ja tõhusad teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemid. Ühise strateegilise raamistiku sekkumised aitavad sellele kaasa, rahastades teadusuuringuid ja innovatsiooni kõrge taseme alusel, sõltumata geograafilisest paiknemisest. Laiendatakse sekkumisi ühtekuuluvuspoliitika raames kui kõige olulisemat vahendit teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmiseks, sealhulgas teaduse infrastruktuuride arendamiseks piirkondlikul tasandil, rahastades assigneeringuid abikõlblike piirkondade eelnevalt kindlaks määratud rahastamispakettide alusel. Liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepingud koos ühise strateegilise raamistikuga toetavad arukaid spetsialiseerumisstrateegiaid, mis on suunatud ühises strateegilises raamistikus sätestatud prioriteetidele ja põhinevad piirkondliku/kohaliku olukorra hindamisel. See peaks tagama jõudmise tipptasemele ja kasvatama aja jooksul rohkem väljapaistvaid teadlasi ja innovaatoreid (eelkõige vähemarenenud) piirkondadest, kes suudavad ühises strateegilises raamistikus täiel määral osaleda, aga ka suurendama kõigi piirkondade suutlikkust kasutada täielikult ära oma innovatsioonipotentsiaali. Luuakse ka asjakohane liides ühise põllumajanduspoliitikaga, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduse valdkonnas; asjaomaste haridusmeetmete ja muude ELi programmidega, sealhulgas julgeolekuga.

4. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline raamistik, || 80 miljardit eurot

Haldus

ELi eelarve haldusrubriigist rahastatakse kõigi ELi institutsioonide – Euroopa Parlamendi (umbes 20 %), Euroopa Ülemkogu ja Nõukogu (7 %), komisjoni (40 %) ning muude institutsioonide nagu Euroopa Kohus, Välisteenistus ja Euroopa Ombudsman (15 %) – tegevust ning pensione (16 %) ja Euroopa koole (2 %).

Haldus moodustab suhteliselt väikse osa ELi eelarvest – 5,7% praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust. See osatähtsus ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud, vaatamata ELi ajaloo suurimale laienemisele, institutsioonide ja üle kogu ELi asuvate asutuste arvu kasvule, personali, ja hiljem pensionäride, arvu suurendavatele lisakohustustele. Eelarve haldusosa kasutatakse töötasu ja pensionikulude, jooksvate kulude, nagu kinnisvarakulude, ekspertide kohtumiste ja ametireisikulude, IT-süsteemide ja muude asjaomaste kulude katmiseks. Sellest kaetakse ELi 23 keeles toimimise, s.o tõlkimise ja tõlkekulud. See on ka eelarveosa, millest kaetakse mitmes liikmesriigis asuva Euroopa koolide süsteemi kulud.

Kuna kulud pensionidele ja Euroopa koolidele on olemuselt erinevad ja neid mõjutavad pikaajalised suundumused, esitatakse komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta ELi institutsioonide toimimiseks vajalikud halduskulud rubriigi 5 sees eraldi alamrubriigina (v.a pensionid ja Euroopa koolid).

Komisjon on seisukohal, et halduskulude (eelarve rubriik 5) kasvu piiramine järgmisel programmitöö perioodil 2013. aasta ülemmäärade alusel on keeruline, kuid võimalik. See tähendaks, et aastatel 2014–2020 halduskulud ei suureneks, ilma et see välistaks tulevastest laienemistest tulenevad täiendavad kulud.

2004. aastal reformis Euroopa Liit täielikult oma avaliku teenistuse ja muutis selle personalieeskirjad oma aja moodsaimateks. Uus tulemustele orienteeritud ja teenetepõhine karjääristruktuur, kõrvalülesandeid täitvate töötajate uus lepinguline staatus, pensionisüsteemi reform, uued töömeetodid ja peresõbralikud töötingimused olid vaid mõned paljudest muutustest, mille tõi kaasa Euroopa avaliku teenistuse eeskirjade esmakordne suurem muutmine pärast 1968. aastat. See reform ei käinud üksnes institutsioonide, vaid ka peaaegu kõigis liikmesriikides asutatud ELi asutuste ja ametite kohta. See reform on võimaldanud ELil säästa tänaseni umbes 3 miljardit eurot. Kuni 2020. aastani säästab see ELi eelarve jaoks veel umbes 5 miljardit eurot.

Hiljutised sündmused maailmamajanduses ja järgnenud vajadus eelarve konsolideerimise järele nõuavad igalt riigiasutuselt ja selle töötajatelt konkreetseid jõupingutusi tõhususe suurendamiseks ning muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega kohanemiseks. Sellesse konteksti kuuluvad ka Euroopa avalik teenistus ja Euroopa institutsioonide juhtorganid. Komisjon kui juhtorgan on talle pandud vastutust viimastel aastatel õigustanud, järgides töötajate arvu mittesuurendamise poliitikat, täites uusi poliitilisi prioriteete töötajate ümberpaigutamise teel, luues vahendeid ja menetlusi oma sisemise ülesehituse ja tõhususe suurendamiseks ning olles teinud hiljuti ettepaneku külmutada 2012. aasta halduskulud.

Peale nimetatud halduslike meetmete otsustas komisjon teha ettepaneku muuta kehtivaid personalieeskirju, mis võimaldaks kõigil institutsioonidel, asutustel ja ametitel saavutada täiendavat tõhusust ja kokkuhoidu, tagades samal ajal kõigi liikmesriikide kodanikest koosneva ja kõrgeimatele nõuetele vastava ELi avaliku teenistuse.

Komisjon on seisukohal, et kõigis institutsioonides, asutustes ja ametites on vajalik ja võimalik veelgi suurem kokkuhoid. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon otsustanud teha ettepaneku vähendada kõigi institutsioonide, asutuste ja ametite personali 5 % võrra. See on üks peamisi kokkuhoiutegureid ja kõigi institutsioonide tõhususe tõstmise algatuse osa. Seda personali vähendamist tuleks kompenseerida töötajate tööaja pikendamisega ilma kompenseeriva palgakohanduseta.

Halduskulude piiramine nõuab aga ELi personaliküsimusi reguleeriva raamistiku täiendavat muutmist. Komisjon kavatseb eelkõige:

· Muuta töötasude kohandamise meetodit, pikendades samal ajal praegu kõigi ametnike poolt makstava erilõivu tasumist praeguse 5,5 % maksimaalmäära juures.

· Tõsta vastavalt Euroopa demograafilise olukorra muutumisele pensioniiga 63 aastalt 65-le ja varase pensionilejäämise iga 55 aastalt 58-le, muutes samal ajal atraktiivseks võimaluse jätkata töötamist 67 aasta vanuseni.          Pensionikindlustusmakse määra arvutamise metoodika ühtlustatakse samuti rahvusvaheliste kogumisstandarditega. Sellise muudatuse eesmärk on pakkuda institutsioonidele ja liikmesriikidele stabiilsemat pensionikindlustusmakse määra, mis ei oleks nii tundlik intressimäärade lühiajaliste muutuste suhtes ja seega murrangutest vähem mõjutatud.

· Kehtestada selge suhe vastutuse ja palgaastme vahel: AST tegevusüksuse karjääri kulg kujundatakse ümber nii, et kahel ülemisel astmel (AST 10 ja 11) on üksnes need ametnikud, kellel on kõrgeima taseme kohustused selles personalikategoorias, näiteks finantsilised või kooskõlastamisülesanded.

· Värvata bürootöötajaid ja sekretäre tähtajatu lepinguga lepinguliste töötajatena nende eluaegse ametnikuna töölevõtmise asemel. Et vältida püsivaid kattumisi samu ülesandeid täitvate lepinguliste töötajate ja ametnike vahel, hakatakse ametnike büroofunktsioone järk-järgult vähendama.

· Tõsta nädala minimaalset töötundide arvu 37,5-lt 40-le, säilitades samal ajal praeguse maksimaalse töötundide arvu nädalas, milleks on 42 tundi. Töötundide arvu lisamine aitab kompenseerida personali arvu vähendamist 5 % võrra.

· Kohandada sõidukulude hüvitise suuruse arvutamise viisi.

Komisjon sooviks esitada ka mõned ameteid käsitlevad personalieeskirjade muutmisettepanekud, et oleks võimalik järjekindlamalt rakendada personalieeskirju, mille puhul arvestatakse paremini ametite eripärasid. Sõltuvalt ameteid käsitleva institutsioonidevahelise töörühma järeldustest võib tulevikus esitada täiendavaid meetmeid, mille abil oleks võimalik ametite halduskulude veelgi suurema kokkuhoid, mida saaks ELi eelarve vastavas rubriigis arvesse võtta.

Komisjon teeb ettepaneku, et nimetatud meetmeid hakataks rakendama alates 2013. aastast, s.o enne programmitöö perioodi 2014–2020 algust.

Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks

Arvnäitajad 2011. aasta püsihindades

Haldus, millest || 62,6 miljardit eurot

· Pensionid ja Euroopa koolid || 12,2 miljardit eurot

· Institutsioonide halduskulud || 50,45 miljardit eurot

[1]               KOM(2010) 600 (lõplik) – vastu võetud 26. oktoobril 2010.

[2]               KOM(2009)82 (lõplik) ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldused Euroopa Liidus katastroofide ennetamist käsitleva ühenduse raamistiku kohta ning nõukogu 14. novembri 2008. aasta järeldused katastroofiohje alase Euroopa tasandi koolituse kohta.

[3]               KOM (2011) 112. Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava, 8. märts 2011.

[4]               See põhineb 2050. aasta edenemiskava mõjuhinnangul.

[5]               See põhineb programmi NER 300 raames saadud kogemusele. Selle programmi kaudu loodetakse koguda ajavahemikuks 2011–2015 ligi 10 miljardit eurot (sealhulgas 4 kuni 5 miljardit eurot saastekvootide enampakkumise tulusid), et toetada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning taastuvenergeetika näidisprojekte.

[6]               KOM(2010) 614.

[7]               KOM(2010) 642.

[8]               Eurostati aruanne töötuse kohta (10.5.2011) ja Eurostati andmed Euroopa 2020. aasta näitajate kohta (20.5.2011).

[9]               Ühine strateegiline raamistik hõlmab ESFi, Euroopa Regionaalarengufondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi.

[10]             Senine kogemus näitab, et aasta jooksul pöördub tööturule tagasi umbes 40 % toetuse saajatest ja pikema aja jooksul on positiivne mõju veelgi suurem.

[11]             Finantsmääruses kohaselt ei ole nende meetmete rakendamiseks vaja eraldi alusakti. Nendega seonduvad rahalised assigneeringud määrab igal aastal kindlaks eelarvepädev asutus.

[12]             Kliimameetmete alaprogrammi kavandatavaid osi vaata eraldi teabelehelt kliimameetmete poliitika kohta.

[13]             Keskkonnaalased tegevuskavad on ELi keskkonnadirektiividega nõutava konkreetse keskkonnapoliitika rakendamiseks (nt elupaikade direktiivi tähtsusjärjestatud tegevuskava, vee raamdirektiivi veemajanduskava, jäätmete raamdirektiivi jäätmete minimeerimise kava, õhusaaste tõrjekava õhusaastestrateegia õigusaktidest tulenevate õhukvaliteedinõuete täitmiseks jne) või vastavalt ELi soovitustele ametiasutuste poolt koostatud kavad ja programmid (nt säästva linnaarengu kava, rannikuala haldamise ühendkava jne).

[14]             KOM(2011) 244.

[15]             Venemaa saab jätkuvalt kasu Euroopa partnerluse rahastamisvahendist rahastatavast piiriülese ja piirkondliku koostöö toetusest.

[16]             Aastaks 2020 vähendada 20 % võrra kasvuhoonegaaside heiteid, tõsta taastuvenergia osa 20 %le ELi kogu energiatarbimisest ja parandada 20 % võrra energiatõhusust.

[17]             Transpordiprojektide puhul kõiguvad kaasrahastamise määrad transpordiliigiti, sõltuvalt sellest, kui palju rahalisi vahendeid projekti rahastamiseks saada on. Piiriüleste projektide puhul nähakse ette suuremaid kaasrahastamise määrasid. Vähemarenenud piirkondades põhinevad kaasrahastamise määrad Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide uute määrustega sätestatud investeeringute kaasrahastamise määradel.

[18]             Euroopa majanduse elavdamise kava kogemuste alusel prognoositakse, et lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks ja keerukate piiriüleste projektide käimasaamiseks võib tavapäraselt vaja minna kuni 30 % kaasrahastamist. Kui projekt ei ole äriliselt elujõuline, kuid on suunatud energiavarustuse kindluse suurendamisele või mõne liikmesriigi isolatsiooni lõpetamisele, võib nõutav kaasrahastamise määr olla isegi suurem (kuni 80 %).

Eessõna

Euroopa Liit on iga päev 500 miljoni inimese teenistuses. Usun, et ta suudab nii Euroopas kui ka kogu maailmas olla otsustav jõud väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse taaselustamisel. Selleks on aga vaja uuenduslikku eelarvet – eelarvet, mis on kohandatud üleilmastumise vajadustele ning milles arvestatakse tänaste probleemidega ja luuakse võimalusi tulevikuks.

See on uuenduslik eelarve. Kutsun teid vaatama kaugemale traditsioonilistest eelarverubriikidest ja keskenduma sellele, kuidas kogu eelarves on kesksel kohal Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid, mis me ühiselt kindlaks määrasime. See on põhjus, miks peame loobuma isiklike nõudmiste kesksest mõtteviisist, mille kohaselt teatavad ametiasutused arvavad, et võivad kasutada raha, nagu soovivad. Nüüd peab iga taotlus olema selgelt seotud ühiselt kokkulepitud eesmärkide ja prioriteetidega. Nii täidab iga kulutatud euro mitut eesmärki. Üks euro võib suurendada ühtekuuluvust, aidata kaasa energiatõhususele, võitlusele kliimamuutusega, edendades samal ajal sotsiaalseid eesmärke. Sellel võib olla võimendav mõju mitmes valdkonnas.

Kogu Euroopas teevad nii valitsused, ettevõtjad kui ka tavainimesed raha kulutades hoolikalt läbimõeldud valikuid. On aeg mõelda sellele, kus kokku hoida ja kus investeerida tulevikku. Peame olema kokkuhoidlikud ja samal ajal investeerima Euroopa majanduskasvu.

Euroopa Liit ei tohi kulutada üle oma võimaluste, kuid peab investeerima ka tulevikku. Meie eelarve on suhteliselt väike: see moodustab ainult umbes 1% ELi kogurahvatulust ja ühe viiekümnendiku liikmesriikide eelarvetest. Peame nende vahenditega palju saavutama ja kasutama iga eurot nii, et sellest saaks võimalikult suurt kasu.

Täna teeme oma valikud ajavahemikuks 2014–2020.

ELi uue eelarvega ei kaasne maksumaksjatele suuremaid kulutusi kui praegu, kuid vastu saavad nad rohkem. Ajakohastame ELi eelarvet, et säästa teatud valdkondades ning kasutada rohkem vahendeid esmatähtsates valdkondades. Esitan paljutõotava eelarve nendes valdkondades, kus Euroopa Liit suudab palju ära teha. Eelarvel on tõeline üleeuroopaline mõõde: selle keskmes on valdkonnad, kus on vahendite koondamise teel võimalik ära kasutada koosmõju, ning see aitab rahastada meetmeid, mille rahastamine riiklikul tasandil oleks kulukam.

Uus eelarve on lihtsam, läbipaistvam ja õiglasem. Eelarve projekt sisaldab võimalust kaasata ka erasektori rahalised vahendid. Samuti teeme ettepaneku, et eelarve rahastamine muutub seoses uute tuluallikate tekkega, et osaliselt asendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevad osamaksed. Usume, et see on parem lahendus nii tavainimeste kui ka valitsuste jaoks. Nii saab sellest tõeline Euroopa eelarve, integratsiooni toetav eelarve, eelarve, kus hoidutakse liikmesriikide kulutusi dubleerimast ning millega kaasneb lisaväärtus tänu selliste meetmete koosmõjule, milles lepitakse kokku Euroopa tasandil ja mida ei ole võimalik rakendada ilma Euroopa mõõdet arvesse võtmata.

Suur hulk eelarve vahenditest on ette nähtud selleks, et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu, nagu see on eesmärgiks Euroopa 2020. aasta strateegias, milles käsitletakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Euroopa ühendamise rahastamisvahendit kasutatakse selleks, et rahastada puuduvaid lülisid energia-, transpordi- ja infotehnoloogiavõrkudes, tugevdades nii siseturu ühtsust, sidudes ida läänega ja põhja lõunaga ning tagades tõelise territoriaalse ühtekuuluvuse meie kõikide hüvanguks. Eelarvest toetatakse andekaid eurooplasi tänu suurematele summadele, mis eraldatakse haridusele, koolitusele, teadusele ja innovatsioonile. Nimetatud valdkonnad on Euroopa konkurentsivõime seisukohalt otsustava tähtsusega, et suudaksime luua töökohti ja genereerida uusi ideid. Maailmas, kus valitseb tihe konkurents, on Euroopa parim võimalus koondada meie käsutuses olevad vahendid, et suudaksime tagada väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse, mis vastab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele. Kõikide riikide majandus sõltub teiste omast rohkem kui kunagi varem ning seetõttu on meie huvides iga liikmesriigi majanduse elavdamine.

Põllumajandusele eelarvest ettenähtud vahenditega toetatakse tõelist Euroopa ühist strateegilise tähtsusega poliitikavaldkonda, kus üle 70% rahastamisest ei tule enam liikmesriikidelt ja ELi poolne rahastamine on vähem kulukas kui 27 erinevat põllumajanduspoliitikat. Ühist põllumajanduspoliitikat ajakohastatakse, et toota ohutut ja tervislikku toitu, kaitsta keskkonda ja tuua väiketalunikele suuremat kasu. See näitab piltlikult, kuidas üks euro võib teenida ja peab teenima mitut eesmärki.

Maailm muutub üha väiksemaks. Muutuvad jõuvahekorrad ja esilekerkivad uued jõud sunnivad Euroopat tegema rohkem selleks, et olla kuuldav. Rohkem rahalisi vahendeid investeeritakse sellesse, et Euroopa maailmapoliitikasse paremini kaasata. Rohkem raha eraldatakse naabruspoliitika jaoks ning meie kohustuste täitmiseks maailma vaeseimate aitamisel. Kuigi meil on praegu raske aeg, on neil veelgi raskem.

Solidaarsus on ettepanekus kesksel kohal – solidaarsus kõige vaesemate liikmesriikide ja piirkondadega, solidaarsus rändeprobleemide lahendamisel, solidaarsus energiajulgeoleku alal ja solidaarsus kolmandate riikidega.

Üldine ettekujutus, et ELis kulutatakse enamik rahast teenistujatele ja hoonetele, ei oma tõepõhja. Nimetatud kulutused moodustavad ainult 6% eelarvest. Kuid ma arvan, et ajal, mil kõikjal tuleb säästa ja tegutseda võimalikult tõhusalt, peaksid ka Euroopa institutsioonid üles näitama solidaarsust Euroopa kodanikega. Seetõttu ei suurendata halduskulusid ja vähendatakse järgmise seitsme aasta jooksul töötajate arvu 5% võrra.

Usun, et esitame kõrgelennulised, kuid vastutustundlikud ettepanekud. Vähendame kulutusi teatavates valdkondades ja suurendame esmatähtsates valdkondades. Suutsime vastu panna kiusatusele teha väikseid kohandusi, mille tulemusel eelarve ei oleks eriti muutunud. Meie eesmärk on eelkõige tagada Euroopa kodanikele kulutuste tasuvus.

Euroopa Parlament, liikmesriigid ja komisjon peavad nüüd ühiselt jõudma esitatud ettepanekute suhtes kokkuleppele. Tõenäoliselt ootavad meid lähikuudel ees paljud rasked vaidlused, kuid kui kõik osalised suudavad säilitada tõelise Euroopa vaimu, siis usun, et jõuame kokkuleppele kõrgelennulises ja uuenduslikus eelarves, mis aitab parandada inimeste igapäevaelu.

Jose Manuel Durão Barroso

Euroopa Komisjoni president

1. Taust

Valmistades ette oma ettepanekuid Euroopa Liidu tulevase eelarve kohta, on komisjon pidanud lahendama probleemi, kuidas rahastada järjest kasvavat arvu poliitikavaldkondi, milles EL saab tõhusamalt tegutseda ELi tasandil, olukorras, kus liikmesriigid peavad rakendama kokkuhoiumeetmeid ja tegelema eelarve konsolideerimisega. Selle tulemusel on komisjon teinud ettepaneku eelarve kohta, millel on tugev üleeuroopaline mõõde ja mille eesmärk on toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Ettepanek on innovatiivne ja seda nii kulusid käsitlevate ettepanekute kvaliteedi kui ka selle poolest, kuidas ELi eelarvet tulevikus rahastada. Loodetavasti saab eelarvest tõeline Euroopa eelarve ning see vähendab ka survet liikmesriikide eelarvetele.

Euroopa Liit on võtnud pärast majandus- ja finantskriisi märkimisväärseid meetmeid, et parandada majanduse juhtimise koordineerimist, toetades seeläbi majanduse taaselustamist. Euroopa Parlament ja liikmesriigid on teadvustanud, kui kasulik on hallata ELi liikmesriikide vastastikust sõltuvust struktureeritud strateegia kaudu, mis nähti ette majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastal. Järgmine finantsraamistik peab seda protsessi toetama. Selles vaadeldakse Euroopa majandust pikaajalises perspektiivis, mis ulatub kaugemale mõne liikmesriigi praegustest rahanduspoliitilistest raskustest. ELi eelarve ei tähenda Brüsseli eelarvet – see on eelarve ELi kodanike jaoks. Selle maht on väike ja sellest investeeritakse liikmesriikidesse, et tuua kasu kogu Euroopa Liidule ja selle kodanikele. Eelarve on ELi jätkusuutliku majanduskasvu strateegia aluseks, sest see on tõhus stimulaator, eriti kui seda kasutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Ettepaneku põhiteema on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Komisjon teeb ettepaneku suurendada teadustegevusele ja innovatsioonile ning haridusele ja VKEde arendamisele eraldatavaid summasid. Samuti teeb ta ettepaneku kasutada paremini ära ühtse turu potentsiaali, varustades turu 21. sajandile kohase taristuga. Veel teeb komisjon ettepaneku muuta ühine põllumajanduspoliitika ressursitõhusamaks, nii et selle kaudu mitte ainult ei toodetaks kvaliteetset toitu, vaid oleks ka võimalik majandada keskkonda ja võidelda kliimamuutusega. Ettepanekus on olulisel kohal ka solidaarsuse teema: solidaarsus vaeseimate liikmesriikide ja piirkondadega, suunates suurima osa ühtekuuluvuspoliitika kuludest nende vajadustele, solidaarsus rändeprobleemide ühisel lahendamisel ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel, solidaarsus energiajulgeoleku vallas ning solidaarsus nende kolmandate riikide inimestega, kes vajavad meie abi oma esmaste humanitaarvajaduste täitmiseks ja pikaajaliseks arenguks.

Komisjon jagab Euroopa Parlamendi muret,[1] et „viis, kuidas omavahendite süsteem on arenenud [...], asetab ebaproportsionaalselt suure rõhu liikmesriikide vahelisele netobilansile ning kahjustab seega Euroopa ühishuvi ja eirab suurel määral Euroopa Liidu lisaväärtust”. Kõnealuste ettepanekute tegemisel soovib komisjon muuta ELi rahanduse kurssi. Eesmärk on minna seni peamiselt liikmesriigi kogurahvatulul põhinevatest osamaksudest koosnevalt eelarvelt üle omavahenditel põhinevale eelarvele. See oleks paremini kooskõlas aluslepinguga, milles nähakse ette, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ettepaneku koostamisel on komisjon uurinud seniste kulude kandmise vahendite ja programmide mõju, konsulteerinud laialdaselt sidusrühmadega[2] ning analüüsinud võimalusi töötada uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel välja vahendeid ja programme[3].

2. Kavandatav mitmeaastane finantsraamistik

Tehes otsust selle kohta, millist kogusummat järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kavandada, on komisjon võtnud arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta, „et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku külmutamine 2013. aasta tasemel [...] ei ole arvestatav võimalus [...] ja et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite tase peaks [...] olema vähemalt 5% suurem”[4]. Samuti on komisjon arvesse võtnud Euroopa Ülemkogu järeldusi,[5] mille kohaselt on oluline, et „tulevane mitmeaastane finantsraamistik kajastaks liikmesriikide poolt puudujäägi ja võlataseme jätkusuutlikumale teele viimiseks tehtavaid konsolideerimispingutusi. Austades eri institutsioonide rolli ja vajadust täita Euroopa eesmärke, [...] tagada, et Euroopa tasandil tehtavad kulutused saaksid seda tööd asjakohaselt toetada.”

Komisjon on veendunud, et kulude kandmine ELi tasandil annab lisaväärtust. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kulud moodustavad ainult pisut üle 1 % ELi kogurahvatulust, mis on väike summa võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu korrapäraselt esitatavate üleeuroopaliste vajadustega. Komisjon teeb ettepaneku finantsraamistiku kohta, milles kulukohustused moodustaksid 1,05 % kogurahvatulust (mis tähendab, et 1% maksetest tuleks ELi eelarvest). Täiendavad 0,02 % väljaspool finantsraamistikku kantavaid kulusid ja 0,04 % väljaspool eelarvet kantavaid kulusid teevad kulukohustuste kogusummaks 1,11 %. Selle hulka kuuluvad ettenägematute kriiside ja hädaolukordade lahendamiseks mõeldud summad (nagu humanitaarsekkumised) ning kulud, mis kaetakse ühekordsete maksetega liikmesriikidelt (näiteks Euroopa Arengufond, mille rahalise toetuse kriteeriumid erinevad ELi eelarve puhul kasutatavatest). Tehes ettepaneku sellise raamistiku kohta, on komisjon püüdnud saavutada õige tasakaalu soovide ja reaalsuse vahel, võttes arvesse eelarveläbirääkimiste toimumise aega.

Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku väljakujunenud tavaga esitab komisjon ettepanekus rahalised kohustused, mida ta võtta kavatseb. Samuti näeb ta ette oodatava makserütmi, et tagada parem prognoositavus. See on eriti oluline eelarve konsolideerimise seisukohast, mis nõuab ranget maksete kontrolli järgmise perioodi alguses.

Komisjon on otsustanud teha ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta:

·

3. ELi eelarve rahastamine

Finantsraamistiku ajakohastamise vajadus ei kehti ainult kuluprioriteetide ja nende kindlaksmääramise, vaid ka ELi eelarve rahastamise kohta, mille põhimõtteid on viimaste aastate jooksul järjest enam kahtluse alla seatud. Euroopa Liidu toimimise lepingus rõhutatakse algset põhimõtet, et ELi eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest. Reaalne olukord on aga see, et rohkem kui 85 % ELi rahastamisest tugineb kogurahvatulust ja käibemaksust lähtuvalt tuletatud statistilistele koondandmetele. Neid makseid nähakse kui liikmesriikide osamaksusid, mida tuleks kindlasti vähendada. See on netorahastajate hulgas tekitanud „tahan oma raha tagasi” hoiaku, mis moonutab ELi eelarve loogikat ja paneb kahtluse alla liidu üheks alustalaks oleva solidaarsuse põhimõtte. Samuti on see kaasa toonud liigse keskendumise netomaksetele ja bilansile ning takistanud ELi eelarvel oma rolli täitmist ELi lisaväärtuse tagamisel.

On aeg viia ELi rahastamine kooskõlla autonoomia, läbipaistvuse ja õigluse põhimõttega ning anda ELile võimalus saavutada kokkulepitud poliitikaeesmärgid. Uute omavahendite kasutuselevõtu eesmärk ei ole suurendada ELi kogueelarvet, vaid vältida „tahan oma raha tagasi” hoiakut ja muuta süsteem läbipaistvamaks. See ei tähenda ELile maksualase sõltumatuse andmist, vaid tagasipöördumist rahastamismehhanismide juurde, mis vastavad paremini aluslepingute algsetele eesmärkidele. Seepärast kaasneks komisjoni ettepanekuga liikmesriikide eelarvetest makstavate otseste osamaksude vähendamine.

Eelarve läbivaatamisel[6] koostas komisjon mittetäieliku nimekirja võimalikest rahastamisvahenditest, mis võiksid järk-järgult asendada liikmesriikide osamaksud ja vähendada koormust riikide eelarvetele. Samuti loetleti mitu kriteeriumi, mida nende rahastamisvahendite puhul kohaldada. Komisjon on neid võimalusi põhjalikult analüüsinud[7] ja otsustanud teha ettepaneku uue omavahendite süsteemi kohta, mis põhineks finantstehingumaksul ja uutel käibemaksupõhistel omavahenditel. Uutest omavahenditest rahastataks ELi eelarvet osaliselt ja nendega võiks täielikult asendada olemasolevad keerukad käibemaksupõhised omavahendid, millest komisjon soovitab loobuda, ja vähendada kogurahvatulul põhinevate vahendite osakaalu. Komisjoni ettepanek uusi omavahendeid käsitleva nõukogu otsuse kohta on esitatud teatisele lisatud seadusandlikus ettepanekus[8]. Sellega seoses toetab komisjon Euroopa Parlamendi üleskutset korraldada liikmesriikide parlamentidega küsimuse arutamiseks parlamentidevaheline konverents.

Eespool nimetatud põhjustel teeb komisjon ka ettepaneku lihtsustada märkimisväärselt tagasimaksete ja korrektsioonide küsimust. Liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate osamaksude erinevuse vähendamine ja ELi kulusid käsitlevate erinevate tegevuspõhimõtete rakendamine moonutavad eelarvet ja kahjustavad selle suutlikkust pakkuda lisaväärtust. Sellepärast teeb komisjon ettepaneku, mis on kooskõlas 1984. aasta Fontainebleau Ülemkogu järeldustega, piirata nende liikmesriikide osamakse, kelle eelarvekoormus oleks muidu nende suhtelist jõukust arvestades ülemäärane.

4. ELi eelarve aluspõhimõtted

ELi eelarve erineb liikmesriikide eelarvetest. EL ei rahasta otseselt tervishoidu või haridust. Ta ei rahasta politseid ega kaitsejõude, nagu seda tehakse liikmesriikide eelarvetest. ELi eelarve on üleeuroopaline. See on mahult üsna väike, mis võimaldab keskenduda sellele, mis toob kaasa kõige rohkem ELi lisaväärtust[9]. ELi eelarvest ei rahastata meetmeid, mida liikmesriigid saavad ise rahastada. Selle eesmärk on toetada meetmeid, mida tuleb rahastada ELi toimimise tagamiseks või mida on võimalik ELi eelarvest rahastades rakendada säästlikumalt ja tõhusamalt. ELi eelarve eesmärk on:

(a) rahastada ühist poliitikat, mille puhul liikmesriigid on kokku leppinud, et seda tuleb teha ELi tasandil (näiteks ühine põllumajanduspoliitika);

(b) väljendada solidaarsust kõikide liikmesriikide ja piirkondade vahel ning toetada nõrgimate piirkondade arengut, mis võimaldab ELil toimida ühtse majandusruumina (näiteks ühtekuuluvuspoliitika kaudu);

(c) rahastada meetmeid siseturu väljakujundamiseks, mida isegi kõige jõukamad liikmesriigid ei jõua iseseisvalt rahastada. ELi eelarvet tuleb vaadelda üleeuroopalisest perspektiivist, mitte üksnes liikmesriikide perspektiivist (näiteks võimaldab see rahastada üleeuroopalisi investeeringuid taristusse). Samuti võimaldab see ära hoida kulukat dubleerimist liikmesriikide rahastamiskavade vahel, millel on osaliselt samad eesmärgid;

(d) tagada koostoime ja mastaabisääst, hõlbustada koostööd ja pakkuda ühiseid lahendusi küsimustele, mida liikmesriik ei saa üksi lahendada (näiteks maailmatasemel teadustegevus ja innovatsioon, koostöö siseasjades, rände- ja õigusküsimustes);

(e) reageerida pidevatele ja tekkivatele probleemidele, mis vajavad ühist üleeuroopalist lahendamist (näiteks keskkond, kliimamuutus, humanitaarabi, demograafilised muutused ja kultuur).

Seda arvesse võttes on komisjon järgmist mitmeaastast finantsraamistikku kavandades rakendanud 2010. aastal toimunud eelarve läbivaatamisel väljatoodud põhimõtteid:

· keskenduda poliitikavaldkondade prioriteetide raames tulemuste saavutamisele;

· keskenduda ELi lisaväärtusele;

· keskenduda mõjule ja tulemustele;

· tagada kasu kogu Euroopa Liidule.

ELi eelarve väljendab poliitikat arvude kaudu. See tähendab, et rahastamine peab olema kooskõlas asjaomases valdkonnas kehtiva regulatiivse raamistiku ja poliitikavaldkondade prioriteetidega. Rahastamine peab kaasa tooma eeldatava tulemuse: riigiasutustel ei ole õigust kasutada saadud vahendeid vastavalt oma soovile, vaid nad saavad ELi rahalisi vahendeid selleks, et täita kokkulepitud ELi eesmärke. Seepärast on käesolevas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus käsitletud programmid ja vahendid ümber kavandatud, tagamaks, et nende tulemused ja mõju aitavad saavutada ELi poliitikavaldkondade prioriteete. Järgmiste rahastamisprogrammide ja vahendite puhul keskendutakse esmajoones tulemustele, enamate tingimuste seadmisele ja eeskirjade lihtsustamisele.

· Tulemused seotakse selgelt Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega. See tähendab, et programmides keskendutakse piiratud arvule olulisematele prioriteetidele ja meetmetele, mis saavutavad kriitilise massi. Vältida tuleb meetmete killustamist ja koordineerimise puudumist. Võimaluse korral olemasolevad programmid ühendatakse (näiteks sellistes valdkondades nagu siseasjad, haridus ja kultuur) ja/või kavandatakse ümber (näiteks teadustegevus ja ühtekuuluvus), et tagada integreeritud programmitöö ning ühine rakendamis-, aruandlus- ja kontrollimehhanism.

· Lihtsustamine: seniseid rahastamiseeskirju arendati mitte ainult selleks, et parandada ELi vahendite kasutamisest aruandmist, vaid ka tekkinud probleemide lahendamiseks. Tulemuseks olid komplekssed ja keerukad eeskirjad, mida on raske rakendada ja mille järgmist raske kontrollida. Keerukus toob nii abisaajatele kui ka komisjonile ja liikmesriikidele kaasa suure halduskoormuse, mis mõjutab negatiivselt programmide rakendamises osalemist ja toob rakendamisel kaasa viivitusi. Praegu tehakse tööd selle nimel, et lihtsustada nii üldeeskirju (finantsmäärus) kui ka valdkondlikke eeskirju.

· Tingimuste seadmine: selleks et keskenduda rohkem tulemustele kui sisenditele, peavad programmid ja vahendid vastama teatavatele tingimustele. See on eriti oluline ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduse suurte kulude seisukohast, millega seoses peavad liikmesriigid ja abisaajad tõendama, et saadud vahendeid kasutatakse ELi poliitikavaldkondade prioriteetide saavutamiseks. Laiemalt võttes tagab komisjon ELi üldise majanduspoliitika ja ELi eelarve sidususe, eelkõige selleks, et vältida olukordi, kus ELi-poolse rahastamise tõhusust kahjustab ebausaldusväärne makromajanduspoliitika.

· Investeeringute finantsvõimendus: innovatiivsete finantsvahendite vallas erasektoriga koostöö tegemine võimaldab suurendada ELi eelarve mõju, sest nii saab teha rohkem strateegilisi investeeringuid ja suurendada ELi kasvupotentsiaali. Eelkõige Euroopa Investeerimispanga grupi ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste avaliku sektori finantseerimisasutustega tehtud töö on olnud positiivne ja seda arendatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus edasi. Tagatised ja riskide jagamise kord võimaldavad finantssektoril investeerida rohkem omakapitali ja laenata rohkem raha innovatiivsetele ettevõtjatele või taristuprojektide jaoks. Nii aitavad nimetatud finantsvahendid kaasa kriisijärgsete finantsturgude üldisele arengule.

5. Olulisemad uuendused

Komisjon soovib järgmise ELi eelarve puhul kulutamist muuta, pannes rohkem rõhku tulemustele ja tõhususele ning keskendudes Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Enam tähelepanu pööratakse ühtekuuluvuspoliitika tingimuste täitmisele ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikumaks muutmisele. Uut eelarvet tuleks ajakohastada, suunates vahendeid ümber prioriteetsetele valdkondadele, nagu üleeuroopaline taristu, teadustegevus ja innovatsioon, haridus ja kultuur, ELi välispiiri kindlustamine ning välissuhete poliitika prioriteedid, nagu ELi naabruspoliitika. Eelarves käsitatakse selliseid teemasid, mis on prioriteedid kõigis valdkondades, nagu näiteks keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutusega, kõigi peamiste õigusaktide ja meetmete olulise osana. Igas poliitikavaldkonnas rakendatava strateegia üksikasjad on esitatud käesoleva teatise II osas. Järgmises jaos esitatakse põhilised muudatused, mida on kavas teha peamistes kuluvaldkondades.

5.1. Horizon 2020: teadustegevuse, innovatsiooni ja tehnoloogia arengu ühine strateegiline raamistik

ELi ähvardab innovatsioonialane mahajäämus,[10] mis tuleb likvideerida, kui EL tahab konkureerida arenenud riikide ja tärkava majandusega arenguriikidega. EL tervikuna on Jaapanist ja Ameerika Ühendriikidest maha jäänud mitme olulise näitaja poolest, nagu registreeritud patentide arv, kõrg- ja kesktehnoloogiliste toodete eksport ning teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal SKPst.

Teadustegevus ja innovatsioon aitavad luua töökohti, saavutada heaolu ja parandada elukvaliteeti. Kuigi EL on mitmes tehnoloogiavaldkonnas ülemaailmne liider, pakuvad senised konkurendid ja tärkava majandusega riigid talle üha enam konkurentsi. Ühisprogrammid koondavad teadustegevuse alaseid jõupingutusi, mistõttu on võimalik saavutada tulemusi, mida liikmesriigid üksi ei suudaks.

Kogu ELis tuleb edendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia üks peamine eesmärk, nimelt investeeringute 3 % osakaal SKPst. EL peab ka suutma muuta oma teaduslikult põhjendatud teadmised patenteeritud protsessideks ja toodeteks, mida saab kasutada mitte ainult kõrgtehnoloogilises tööstuses, vaid ka traditsioonilistes sektorites, kus see võib osutuda veelgi olulisemaks. Selleks peavad koostööd tegema nii riigiasutused, erasektor kui ka teadusringkonnad. Komisjon on alustanud ELi teadustegevuse juhtimise struktuuride põhjalikku ümberkorraldamist, luues Euroopa Teadusnõukogu, kelle töö on olnud tulemuslik. Komisjon teeb ettepaneku seda tegevust jätkata ning korraldada ümber teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise vahendid (eelkõige teadustegevuse ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammid), et luua tugevam side kindlaksmääratud poliitikaeesmärkidega ning lihtsustada nende rakendamise menetlusi. See leevendab ka abisaajate halduskoormust.

Komisjon teeb ettepaneku, et tulevikus põhineks teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamine kolmel peamisel teguril, millel on kindel koht Euroopa 2020. aasta strateegias:

· teadusbaasi tugevdamine;

· ühiskondlike probleemide lahendamine;

· tööstuse valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine ja konkurentsivõime suurendamine.

Ühine strateegiline raamistik (Horizon 2020) hoiab ära killustatuse ja tagab sidususe, sealhulgas liikmesriikide teadusprogrammidega. See on tihedalt seotud valdkondliku poliitika peamiste prioriteediga, nagu tervishoid, toiduga kindlustatus ja biomajandus ning energeetika ja kliimamuutus. Programmis Horizon 2020 osaleb ka Euroopa Tehnoloogiainstituut, kes mängib olulist rolli, ühendades teadmis- ja innovatsiooniühenduste kaudu teadmiste kolmnurga kolm külge: haridus, innovatsioon ja teadustegevus. Teadustegevuse rahastamise uue strateegia üks tunnus on innovatiivsete finantsvahendite aktiivsem kasutamine, järgides riskijagamisrahastu edukat eeskuju.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku jaoks 2014.–2020. aastaks 80 miljardit eurot. Seda summat täiendatakse struktuurifondidest teadustegevuseks ja innovatsiooniks eraldatava märkimisväärse toetusega. Näiteks kulutati 2007.–2013. aastal ligikaudu 60 miljardit eurot Euroopa eri piirkondades teadustegevusele ja innovatsioonile ning samalaadseid kulusid on oodata ka tulevikus.

5.2. Solidaarsus ja investeeringud püsiva majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Ühtekuuluvuspoliitika abil saab väljendada solidaarsust ELi vaeseimate ja nõrgimate piirkondadega, kuid mitte ainult. Üks ELi suurimaid saavutusi on kõigi kodanike elustandardi parandamine. Seda ei tehta üksnes vaesemate liikmesriikide ja piirkondade arengu ja majanduskasvu toetamisega, vaid ka siseturu integreerimise kaudu, sest selle suurus võimaldab luua turge ja tagab mastaabisäästu kõikidele ELi piirkondadele, sõltumata nende suurusest ja jõukusest. Komisjoni hinnang senistele kuludele pakub palju näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvust ja töökohtade loomisest, mis on saavutatud otseselt ELi eelarve toetusega. Tulemused näitavad siiski ka teatavat hajutatust ja prioriseerimise puudumist. Ajal, mil ELi vahendeid napib ja majanduskasvu suurendavaid investeeringuid on vaja rohkem kui kunagi varem, on komisjon otsustanud teha ühtekuuluvuspoliitikas olulisi muudatusi.

Ühtekuuluvuspoliitikal on tähtis roll kogu ELis Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamisel. Komisjon teeb ettepaneku keskenduda rohkem ühtekuuluvuspoliitika tulemustele ja säästlikule kulude kandmisele, sidudes ühtekuuluvuspoliitika süsteemsemalt Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Lisaks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele uus piirkonnakategooria, nimelt „üleminekupiirkonnad“, millega asendada praegune toetuste järkjärgulise kasutuselevõtu ja kaotamise süsteem. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik piirkonnad, mille SKP elaniku kohta jääb 75 % ja 90 % vahele ELi 27 liikmesriigi keskmisest.

Tööpuuduse ja jätkuvalt kõrge vaesuse määraga tuleb võidelda nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Kuna ELi ohustab üha enam oskuste nappus, aktiivsete tööturumeetmete ja haridussüsteemi kesised tulemused, marginaliseeritud ühiskonnarühmade sotsiaalne tõrjutus ja tööjõu vähene liikuvus, on vaja nii poliitikaalgatusi kui ka konkreetseid toetusmeetmeid. Paljusid neid probleeme on süvendanud finants- ja majanduskriis, demograafilised ja rändesuundumused ning tehnoloogia kiire areng. Kui neid ei suudeta lahendada, osutuvad need märkimisväärseteks takistusteks sotsiaalsele sidususele ja konkurentsivõimele. Seepärast peavad majanduskasvu suurendavad investeeringud taristu, piirkondliku konkurentsivõime ja äritegevuse edendamisse käima koos meetmetega, mis on seotud tööturupoliitika, hariduse, koolituse, sotsiaalse kaasatuse, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime ning haldussuutlikkusega.

Siin on oluline roll Euroopa Sotsiaalfondil. Liikmesriigid peavad täpsustama, kuidas aitavad erinevad rahastamisvahendid kaasa Euroopa 2020. aasta peamiste eesmärkide saavutamisele, ning kehtestama miinimumosa, mille ulatuses tuleb struktuurifondidest sotsiaalfondi iga piirkonnakategooria kohta toetust eraldada. (25 % lähenemispiirkondadele, 40 % üleminekupiirkondadele, 52 % konkurentsipiirkondade, lähtudes sellest, et ühtekuuluvusfond moodustab jätkuvalt ühe kolmandiku ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldisest rahastamiskõlblikes liikmesriikides, ja jättes kõrvale territoriaalse koostöö). Nimetatud osade kohaldamise tulemusena on sotsiaalfondi minimaalne koguosa 25 % ühtekuuluvuspoliitikale ettenähtud summadest, st 84 miljardit eurot. Euroopa Sotsiaalfondi kuuluvad ka muud komisjoni hallatavad vahendid, nagu programm PROGRESS ja Euroopa tööturuasutuste võrgustik EURES.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on paindlik vahend, mis jääb finantsraamistikust väljaspoole, ja mille kaudu toetatakse töötajaid, kes on kaotanud töö maailma kaubanduse struktuuriliste muutuste tagajärjel, ja aidatakse neil võimalikult kiiresti uus töö leida. Vajalikud summad erinevad aastast aastasse, mistõttu komisjon teeb ettepaneku jätta kõnealune fond finantsraamistikust väljaspoole. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi saab kasutada ka nende põllumajandusega tegelevate inimeste toetamiseks, kelle toimetulekut võib mõjutada globaliseerumine.

Selleks et suurendada ELi kulude säästlikkust ja kooskõlas Lissaboni lepingu territoriaalse lähenemisviisiga, teeb komisjon ettepaneku luua kõikide struktuurifondide jaoks ühine strateegiline raamistik, mille kaudu muuta Euroopa 2020. aasta eesmärgid investeerimisprioriteetideks. See annaks uue hingamise Lissaboni lepinguga ettenähtud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgile. Konkreetsemalt teeb komisjon ettepaneku sõlmida iga liikmesriigiga partnerlusleping. Lepingus nähakse ette partnerite kohustused riigi ja piirkonna tasandil seoses neile eraldatud vahendite kasutamisega Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks ning tulemuslikkuse raamistik, mille põhjal saaks kohustuste täitmist hinnata.

Seepärast peab leping olema tugevalt seotud liikmesriikide koostatud reformiprogrammide ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ja riigipõhiste soovitustega, mille nõukogu nende põhjal vastu võtab. Selle tagamiseks, et ühtekuuluvuspoliitika kulude säästlikkust ei kahjustaks ebausaldusväärne makromajanduspoliitika, täiendatakse uue majandusjuhtimisega seotud tingimuste seadmist igas lepingus sätestatud konkreetsete eeltingimustega.

Lepingus nähakse ette selged eesmärgid ja näitajad, kehtestatakse piiratud arv tingimusi (nii eeltingimused kui ka tulemuste saavutamisega seotud tingimused, et nende täitmist oleks võimalik kontrollida) ning sellesse lisatakse kohustus anda saavutatud tulemustest igal aastal aru ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevas aastaaruandes. Rahalised vahendid suunatakse piiratud arvu prioriteetide täitmiseks: konkurentsi- ja üleminekupiirkonnad kulutaksid eelarveeraldised, v.a. sotsiaalfondi eraldised, peamiselt energiatõhususele, taastuvenergeetikale, VKEde konkurentsivõime suurendamisele ja innovatsioonile, samas kui lähenemiseesmärgipiirkonnad keskenduksid rohkematele prioriteetidele (vajaduse korral ka institutsionaalse suutlikkuse suurendamisele).

Paremate tulemuste saavutamiseks kehtestatakse uued tingimusi käsitlevad sätted, et tagada, et ELi vahendeid kasutatakse kavandatud tulemusteni jõudmiseks, ja luua liikmesriikidele stiimuleid Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamiseks ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Tingimused kehtestatakse nii eeltingimuste (mis tuleb täita enne rahaliste vahendite eraldamist) kui ka järeltingimuste kujul (mille puhul peavad tulemused nõuetele vastama enne täiendavate vahendite eraldamist). Kui tulemused ei vasta nõuetele, peatatakse või lõpetatakse vahendite andmine.

Tingimused põhinevad tulemustel ja stiimulitel, millega edendatakse reformide rakendamist finantsvahendite tõhusa kasutamise tagamiseks. Et keskenduda rohkem tulemustele ja Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, pannakse 5 % ühtekuuluvuspoliitikale ettenähtud eelarvest kõrvale ja eraldatakse pärast vahekokkuvõtte tegemist nendele liikmesriikidele ja piirkondadele, kelle programmid on jõudnud Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkidega seotud vahetulemusteni. Vaheeesmärgid määratletakse kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika määrustega.

Senise finantsraamistikuga saadud kogemus näitab, et paljudel liikmesriikidel on raskusi kõigi ELi vahendite ärakasutamisega piiratud ajavahemiku jooksul. Projektide, kohustuste ja kulude ettevalmistamise viibimine on põhjustanud praeguse rahastamisperioodi lõpuks kasutamata assigneeringute kuhjumise. Lisaks on teatavate liikmesriikide eelarveseisund teinud raskemaks vahendite eraldamise liikmesriikide kaasrahastamise tagamiseks. Vahendite paremaks kasutamiseks soovitab komisjon järgmist:

· kehtestada ühtekuuluvuspoliitika eraldiste ülemmääraks 2,5 % SKPst;

· võimaldada ajutiselt suurendada kaasrahastamise määra 5–10 protsendipunkti, kui liikmesriik saab rahalist abi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 136 või 143, vähendades seeläbi eelarve konsolideerimise ajal survet liikmesriikide eelarvetele, kuid säilitades samal ajal ELi-poolse rahastamise üldise taseme;

· lisada partnerluslepingutesse teatavad tingimused haldussuutlikkuse parandamise kohta.

Järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks teeb komisjon ettepaneku suunata suurim osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest vaeseimatele piirkondadele ja liikmesriikidele. Samuti teeb ta ettepaneku aidata piirkondi, mis kaotavad lähenemiseesmärgi piirkonna staatuse, piirates abi osatähtsuse vähendamist, mida kohaldataks juhul, kui need saavutaksid kohe konkurentsipiirkonna staatuse. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et need piirkonnad peaksid järgmiseks mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks säilitama kaks kolmandikku seni saadud eraldistest. Need piirkonnad koos muude samalaadse SKP tasemega (75–90 % ELi SKPst) piirkondadega moodustaksid uue kategooria: üleminekupiirkonnad.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada ühtekuuluvuspoliitika vahendite kulude jaoks 2014.–2020. aastaks 376 miljardit eurot. Sellest summast nähakse ette: · 162,6 miljardit eurot lähenemiseesmärgi piirkondade, · 38,9 miljardit eurot üleminekupiirkondade, · 53,1 miljardit eurot konkurentsipiirkondade, · 11,7 miljardit eurot territoriaalse koostöö ning · 68,7 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondi jaoks. 40 miljardit eurot nähakse ette Euroopa ühendamise rahastu jaoks (vt jagu 5.3). Euroopa Sotsiaalfond (lähtudes valemist 25/40/52 iga piirkonnakategooria kohta) moodustab vähemalt 25 % ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, arvestamata Euroopa ühendamise rahastut, st 84 miljardit eurot. Väljaspool finantsraamistikku nähakse ette: · 3 miljardit eurot Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks ja · 7 miljardit eurot Euroopa Solidaarsusfondi jaoks.

5.3. Euroopa ühendamine

Täielikult toimiv ühtne turg sõltub modernsest hästi toimivast infrastruktuurist, mis ühendab Euroopat eelkõige transpordi, energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.

Hinnanguliselt on üleeuroopaliste energiavõrkude loomiseks vaja ligikaudu 200 miljardit eurot ning aastatel 2014–2020 tuleb üleeuroopalisse transpordivõrku investeerida 540 miljardit eurot ja IKT-sse 250 miljardit eurot. Kuigi siseturul on võimalik teha enamik vajalikke investeeringuid, tuleb ületada turutõrked: kõrvaldada puudused ja kitsaskohad ning tagada piisavad piiriülesed ühendused. Kogemus näitab siiski, et liikmesriikide eelarvetes ei prioriseerita mitut riiki hõlmavaid piiriüleseid investeeringuid, et tagada ühtsele turule vajalik taristu. See on järjekordne näide ELi eelarve pakutavast lisaväärtusest. Sellega kindlustatakse selliste üleeuroopaliste projektide rahastamine, mis ühendavad keskust ja äärealasid ning pakuvad üldist huvi.

Seepärast on komisjon otsustanud teha ettepaneku luua Euroopa ühendamise rahastu, et kiirendada ELi vajadustele vastava taristu arendamist. Kõnealused majanduskasvu suurendavad ühendused võimaldavad paremat pääsu siseturule ja lõpetavad teatavate majanduspiirkondade isolatsiooni. Näiteks nende ELi piirkondade energiavarustus, mis ei ole veel ühendatud peamistesse elektri- ja gaasivõrkudesse, sõltub teistes liikmesriikides tehtud investeeringutest. Euroopa ühendamise rahastu on ülimalt oluline ka energiajulgeoleku seisukohast, tagades kogu Euroopas võimaluse kasutada nii liidu kui ka kolmandate riikide allikaid ja tarnijaid. Samuti aitab see rakendada Lissaboni lepinguga ettenähtud uut territoriaalse ühtekuuluvuse mõistet. Kui kiired IKT võrgud ja teenused on kättesaadavad kõikjal Euroopas, aitab see vähendada siseturu killustatust ja võimaldab VKEdel laieneda väljaspoole oma koduriigi turgusid.

Euroopa ühendamise rahastust rahastatakse eelnevalt kindlaks määratud ja ELi huvide seisukohast prioriteetseid transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristuid ning nii füüsilist kui ka infotehnoloogia taristut, võttes arvesse säästva arengu kriteeriume. Käesolevale ettepanekule on lisatud kavandatavate taristute loetelu (puuduvad lülid).

Euroopa ühendamise rahastut hallatakse keskselt ja seda rahastatakse eriotstarbelisest eelarvest ning Ühtekuuluvusfondis transpordi jaoks ettenähtud summadest. ELi eelarvest kaasrahastamise määr on lähenemiseesmärgi piirkondades investeerimise puhul kõrgem kui konkurentsipiirkondades investeerimisel. Kohalikud ja piirkondlikud taristud ühendatakse ELi esmatähtsate taristutega, mis ühendavad kogu ELi kodanikke ja mida saab (kaas)rahastada struktuurifondidest (Ühtekuuluvusfond ja/või Euroopa Regionaalarengu Fond sõltuvalt iga liikmesriigi/piirkonna olukorrast). Võttes arvesse uute liikmesriikide puudulikku taristut, on komisjon otsustanud teha ettepaneku jätta Ühtekuuluvusfondi puhul eraldised enam-vähem samaks. See aitab suurendada transpordiinvesteeringute tegemist abikõlblikes piirkondades ja toetab nende ühendust ülejäänud ELiga.

Euroopa ühendamise rahastu pakub võimalusi kasutada innovatiivseid rahastamisvahendeid enamate investeeringute tegemise kiirendamiseks ja kindlustamiseks, kui seda oleks võimalik saavutada üksnes riiklikest vahenditest rahastamise korral. Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga ja teiste avaliku sektori investeerimispankadega, et kombineerida nimetatud projektide rahastamist. Eelkõige ergutab komisjon ELi projektivõlakirjade[11] kasutamist, et edendada nende tähtsate projektide realiseerimist.

Mõned ELile huvi pakkuvad taristuprojektid peavad hõlmama ka naaberriike ja ühinemiseks valmistuvaid riike. Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada nende projektide omavahel ühendamist ja nende rahastamise lihtsustamist uue rahastu kaudu, et tagada sise- ja välisvahendite sidusus. See eeldab ühiseeskirju, nii et asjakohaseid projekte saaks rahastada ELi eelarve erinevatest rubriikidest.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada Euroopa ühendamise rahastu jaoks 2014.–2020. aastaks 40 miljardit eurot, mida täiendaks Ühtekuuluvusfondis sellega seotud transpordiinvesteeringuteks ette nähtud 10 miljardit eurot. Sellest summast nähakse ette 9,1 miljardit eurot energeetikasektori, 31,6 miljardit eurot (sh 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist) transpordi ning 9,1 miljardit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia jaoks.

5.4. Ressursitõhus ühine põllumajanduspoliitika

Ühine põllumajanduspoliitika on tõeliselt ELi-ülene ühine poliitika. Selle kaudu tagatakse Euroopa jätkusuutlik põllumajandussektor: suurendatakse selle konkurentsivõimet, kindlustatakse piisav ja turvaline toiduga varustatus, hoitakse keskkonda ja maapiirkondi ning tagatakse põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase. Sellisena asendab see 27 erinevat riiklikku põllumajanduspoliitikat ja toob liikmesriikide eelarvete jaoks kaasa säästu, sest põllumajandustootjatele makstakse otsetoetusi ELi eelarvest ilma riikliku kaasrahastamiseta.

Tehes ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika rahastamise muutmiseks, viib komisjon põllumajanduspoliitika rahastamise paremini kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja tagab ühtlasi Euroopa põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku. Tulevikus ei kasutata põllumajanduse eelarvet mitte ainult põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks, põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamiseks, turgude stabiliseerimiseks, toodete ja teenuste kättesaadavuse tagamiseks ja selle kindlustamiseks, et need jõuaksid tarbijani mõistliku hinnaga, vaid ka selleks, et toetada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, kliimameetmete võtmist ning tasakaalustatud territoriaalset arengut kogu Euroopas. Euroopa 2020. aasta strateegia kolm alustala – arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv – lõimitakse tihedalt ühise põllumajanduspoliitika arendamise järgmise etapiga.

Komisjoni kavandatavad muudatused peaksid kaasa tooma kogu ELi hõlmava õiglasema toetuste süsteemi, mis kaasaks põllumajandus- ja keskkonnapoliitika maapiirkondade jätkusuutlikku majandamisse ja tagaks, et põllumajandus aitab kaasa maapiirkondade elujõulise majanduse kindlustamisele. Aastate jooksul on ühisesse põllumajanduspoliitikasse lisatud kohustusi ja ülesandeid, mis õigupoolest peaksid kuuluma muudesse poliitikavaldkondadesse. Komisjon kasutab uue mitmeaastase finantsraamistiku puhul võimalust suunata ühine põllumajanduspoliitika selle põhitegevuse juurde ja lisada ka uusi tegevusvaldkondi. Näiteks on toiduohutuse jaoks ettenähtud vahendid paigutatud ümber eelarve rubriiki 3 ning tulevikus rahastatakse enim puudust kannatavatele inimestele antavat toiduabi rubriigist 1, mis on selleks Euroopa 2020. aasta strateegia vaesuse vähendamise eesmärgi kohaselt parem vahend. Komisjon teeb ettepaneku suurendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusala, et see hõlmaks ka abi põllumajandustootjatele, kelle toimetulekut võib globaliseerumine mõjutada.

Ühise põllumajanduspoliitika kahesambaline struktuur säilitatakse. Komisjoni kavandatavad peamised muudatused on järgmised.

Otsetoetuste keskkonnahoidlikumaks muutmine: tagamaks, et ühine põllumajanduspoliitika aitaks ELil saavutada keskkonna- ja kliimameetmetega seotud eesmärke, mis lähevad praegu kehtivatest nõuetest kaugemale, seatakse 30 % otsetoetustest sõltuvaks keskkonnahoidlikust tegevusest. See tähendab, et kõik põllumajandustootjad peavad rakendama keskkonnasäästlikke meetmeid, mis määratakse kindlaks õigusaktides ja mida on võimalik kontrollida. Sellest tulenevalt saaks põllumajandussektori areng jätkusuutlikuma suuna: põllumajandustootjaid toetatakse, et nad varustaksid kaaskodanikke avalike hüvedega.

Maksete võrdsem jaotus: selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid palga- ja sisendkulude erinevusi, kohandatakse otsetoetuste määra hektari kohta järk-järgult. See saavutatakse järgmiselt: kõik liikmesriigid, kelle otsemaksed on alla 90 % EL 27 keskmisest, vähendavad teatava aja jooksul ühe kolmandiku võrra lõhet nende praeguse taseme ja 90 % vahel ELi otsetoetuste keskmisest tasemest. Seda lähenemist rahastavad proportsionaalselt kõik liikmesriigid, kelle otsetoetuste tase ületab ELi keskmist taset. Samuti vaadatakse objektiivsemate kriteeriumide alusel üle maaelu arengu vahendite jaotus ja viiakse see paremini kooskõlla poliitikaeesmärkidega. Sellega tagatakse ühe ja sama tegevusalaga põllumajandustootjate õiglane kohtlemine. Et ühine põllumajanduspoliitika aitaks tõhusamalt lahendada 21. sajandil Euroopa põllumajanduse ees seisvaid majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna ja geograafiliste eripäradega seotud probleeme ning aitaks kaasa Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, teeb komisjon ettepaneku võimaldada paindlikkust kahe samba vahel.

Otsetoetustele tuleb kehtestada ülemmäär, piirates suurtele põllumajandustootjatele makstavate otseste sissetulekutoetuste baasmäära, võttes arvesse suurte struktuuride mastaabisäästu ja nende loodavaid töökohti. Komisjon teeb ettepaneku, et säästud suunataks põllumajanduse arengu eelarveeraldistesse ja need jääksid nende liikmesriikide assigneeringute hulka, kust need pärinevad.

Komisjon leiab, et neid uusi tegureid on võimalik ühise põllumajanduspoliitika praeguse kahesambalise struktuuri raames arvesse võtta. Seepärast sisaldab tulevane ühine põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumat ja võrdsemalt jaotatud esimest sammast ning teist sammast, mis keskendub rohkem konkurentsivõimele ja innovatsioonile ning kliimamuutusele ja keskkonnale. Poliitika täpsem suunamine peaks kaasa tooma rahaliste vahendite tõhusama kasutamise. Ühise põllumajanduspoliitika teine sammas, mis hõlmab maaelu arengut, aitab ka edaspidi täita riikide ja/või piirkondade spetsiifilisi vajadusi, võttes seejuures arvesse ELi prioriteete, ning selle suhtes kohaldatakse samu Euroopa 2020. aasta tulemustega seotud tingimusi käsitlevaid sätteid nagu muude struktuurifondide suhteski. Pärast 2013. aastat lisatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond kõigi struktuurifondide ühisesse strateegilisse raamistikku ning kõigi liikmesriikidega sõlmitavatesse partnerluslepingutesse. Rõhutades sotsiaal-majandusliku arengu territoriaalset mõõdet ja ühendades kõik kättesaadavad ELi vahendid ühte lepingusse, on tulevikus võimalik ELi maapiirkondade majandusarengut paremini toetada.

Samuti teeb komisjon ettepaneku ümber struktureerida turumeetmed, mis kuuluvad praegu ühise põllumajanduspoliitika esimesse sambasse. Euroopa põllumajandus peab praegu lahendama mitmesuguseid probleeme, mille hulka kuuluvad vajadus reageerida ettenägematutele asjaoludele ja hõlbustada rahvusvaheliste kaubanduslepingutega nõutavate kohanduste tegemist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua kaks vahendit ka väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, mille suhtes kohaldatakse sama kiirmenetlust nagu hädaabireservi suhtes: uus kriisiabisüsteem, millega reageerida kriisiolukordadele (näiteks toiduohutuse probleemidele), ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusala laiendamine.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada 2014.–2020. aastaks ühise põllumajanduspoliitika esimese samba jaoks 281,8 miljardit eurot ja maaelu arengu jaoks 89,9 miljardit eurot. Lisaks nendele summadele tuleks eraldada täiendavad 15,2 miljardit eurot, millest: · 4,5 miljardit eurot nähakse ette toiduga kindlustatuse, biomajanduse ja kestliku põllumajandusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus), · 2,2 miljardit eurot nähakse ette toiduohutuse jaoks rubriigis 3, · 2,5 miljardit eurot nähakse ette toiduabiks vaeseimatele inimestele rubriigis 1, · 3,5 miljardit eurot nähakse ette uues põllumajandussektori kriisiabireservis ja · kuni 2,5 miljardit eurot nähakse ette Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondis.

5.5. Investeerimine inimkapitali

Euroopa 2020. aasta eesmärke suurendada kolmanda taseme haridust ja vähendada koolist väljalangemist ei ole võimalik saavutada, investeerimata rohkem inimkapitali. ELi eelarvesse eraldab kõige rohkem vahendeid inimestesse investeerimiseks Euroopa Sotsiaalfond. Lisaks peaks olema võimalik suurendada ELi toetust kõikide formaalhariduse ja -koolituse (kool, kõrgharidus, kutseharidus, täiskasvanuharidus) tasandite ning ka vabahariduse ja mitteformaalse hariduse ja koolituse puhul. Praeguste programmide – elukestva õppe programm, Erasmus Mundus ja „Noored” – üks peamisi positiivseid külgi on õppega seotud riikidevahelise liikuvuse kasv. Oskuste parandamiseks ja selleks et võidelda mitmes liikmesriigis esineva noorte töötuse kõrge määraga, edendatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus praegu Leonardo programmist toetatavaid meetmeid. Nende abil saavad inimesed teistes ELi riikides õppida ja koolitustel käia, näiteks omanda kutsealusharidust, ning edendatakse innovatsioonipoliitika arendamist ja innovatsioonialaste tegevuspõhimõtete jagamist liikmesriikide vahel. Neile, kes soovivad omandada magistrikraadi mõnes teises liikmesriigis, on praegu ette nähtud väga vähe rahalisi toetusi. Komisjon teeb ettepaneku arendada koostöös Euroopa Investeerimispangaga välja innovatsiooniprogramm, mille kaudu toetada võõrsil õppivaid magistrante. Seepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada ühenduse haridus- ja koolitusprogramme ning suurendada sellealasele tegevusele eraldatavaid rahalisi vahendeid.

Kultuuri- ja massiteabevahendite jaoks ettenähtud ELi vahenditega toetatakse eurooplaste ühist kultuuripärandit ja suurendatakse Euroopa loomingu liikumist nii ELi sees kui ka väljaspool. Praegused programmid on äärmiselt olulised, sest nendega stimuleeritakse riikidevahelist koostööd, edendatakse üksteiselt õppimist ja muudetakse asjaomased sektorid professionaalsemaks. Kultuuri ja loometööstuse roll majanduses üha kasvab, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

Praegu on programmide ja vahendite struktuur killustunud. Palju on väikeprojekte, millest osal puudub pikaajalise mõju saavutamiseks piisav haare. Ka mõned meetmed kattuvad, mis on suurendanud halduskulusid ja ajanud segadusse potentsiaalseid projektide esitajaid.

Seepärast soovitab komisjon praegust struktuuri ratsionaliseerida ja lihtsustada, tehes ettepaneku luua hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkonnas üks integreeritud programm, milles keskendutaks inimkapitali oskuste ja liikuvuse arendamisele. Samal põhjusel edendatakse ka kultuuriga seotud programmide sünergiat.

Projektide esitamise ning nende kontrollimise ja hindamise menetlust lihtsustatakse, näiteks hakkavad projekte haldama liikmesriikide asjaomased asutused.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada 2014.–2020. aastaks hariduse ja koolituse valdkonnas 15,2 miljardit eurot ja kultuuri valdkonnas 1,6 miljardit eurot. Seda summat täiendatakse struktuurifondidest hariduseks ja koolituseks eraldatava märkimisväärse toetusega. Näiteks kulutati 2007.–2013. aastal ligikaudu 72,5 miljardit eurot Euroopa eri piirkondades haridusele ja koolitusele ning samalaadseid kulusid on oodata ka tulevikus.

5.6. Reageerimine rändeprobleemidele

Siseküsimustega seotud poliitika, mis hõlmab julgeolekut, rännet ning välispiiride haldamist, on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud. Selles valdkonnas on Lissaboni lepingu kohaselt ka olulisi muudatusi toimunud. Siseküsimustega seotud poliitika olulisust on kinnitatud Stockholmi programmis[12] ja selle tegevuskavas[13].

Idee luua sisepiirideta ala, kus ELi kodanikud ja ELi sisenemise ja seal elamise õigusega kolmandate riikide kodanikud võivad vabalt liikmesriikidesse siseneda, nende vahel reisida, neis elada ja töötada, täie kindlusega, et nende õigusi austatakse ja et nende turvalisus on tagatud, on ELi poliitikas ülisuure tähtsusega. Samas on inimesed hakanud rohkem muret tundma ebaseadusliku sisserände ja integratsiooniprobleemide üle. Tulevikku suunatud seadusliku sisserände ja integratsioonipoliitika on ELi konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise seisukohalt äärmiselt oluline, kuna see rikastab meie ühiskonda ja aitab kõigile uusi võimalusi luua. Turvalisema ja tõhusama, meie väärtushinnanguid kajastava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamine on jätkuvalt prioriteetne. See on kindlasti valdkond, kus ELi eelarve kasutamine annab ilmselget lisaväärtust.

Järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks teeb komisjon ettepaneku lihtsustada kuluvahendite struktuuri, vähendades programmide arvu ja luues kahesambalise struktuuri: rände- ja varjupaigafond ning sisejulgeoleku fond. Mõlemal fondil oleks välismõõde ja nendega tagataks rahastamise järjepidevus alates EList kuni kolmandate riikideni, näiteks seoses pagulaste ümberasustamise, tagasivõtmise ja piirkondliku kaitse programmidega. Samuti näeb komisjon ette liikuda iga-aastaselt programmide kavandamiselt mitmeaastase kavandamise poole, mis vähendaks komisjoni, liikmesriikide ja lõplike abisaajate töökoormust.

Lissaboni leping näeb ette ELi sisese koostöö nii kuritegelike võrgustike, inimkaubanduse, relvade ja narkootikumide salakaubaveo vastase võitluse kui ka kodanikukaitse vallas, et tagada inimeste ja keskkonna parem kaitse suuremate loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste puhul Kuna Euroopa kodanikke mõjutavate õnnetuste hulk on suurenenud, tuleks Euroopa tasandil süstemaatilisemalt meetmeid võtta. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku parandada ELi suurõnnetustele reageerimise tõhusust, sidusust ja nähtavust.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada 2014.–2020. aastaks siseküsimuste valdkonnas 8,2 miljardit eurot ning kodanikukaitse ja Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks 455 miljonit eurot.

5.7. ELi ülemaailmne roll

Väljaspool ELi piire toimuv võib teinekord ELi kodanike jõukust ja turvalisust otseselt mõjutada. Seetõttu on ELi huvides tegeleda aktiivselt meid ümbritseva maailma mõjutamisega, sh rahalisi vahendeid kasutades.

Lissaboni leping tähistab ELi ja muu maailma suhetes uut algust. Uus ametikoht – kõrge esindaja, kes on ühtlasi komisjoni asepresident ja täidab koordineerivat rolli – loodi soovist, et meie suhted rahvusvaheliste partneritega rajaneksid ühtsel ja tõhusal alusel, mis põhineks demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste, inimväärikuse ning võrdsuse ja solidaarsuse põhimõttel ning järgiks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas ja rahvusvahelises õiguses sätestatud põhimõtteid. EL edendab ja kaitseb jätkuvalt inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid väljaspool Euroopa Liitu. See on ELi välistegevuse juures Euroopa väärtushinnangute kaitsel oluline aspekt.

Üks olulisemaid prioriteete on täita 2015. aastaks ELi ametlikult võetud kohustus eraldada 0,7 % SKTst ülemeremaade arenguabiks, säilitades selleks mõeldud ELi eelarve osa kogu ELi ühise panusena, ja astudes seega otsustava sammu aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas. Arengukoostöö rahastamisvahendi osana luuakse üleaafrikaline vahend, mille abil rakendada Aafrikat käsitlevat Euroopa ühist strateegiat, milles keskendutakse piirkondade- ja kontinentidevahelise tegevusest tulenevale selgele lisaväärtusele. Strateegia on piisavalt paindlik, et selles saaksid osaleda nii ELi liikmesriigid, Aafrika riigid, finantsasutused kui ka erasektor. Lisaks keskendutakse arengukoostöö rahastamisvahendi puhul vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele asjaomastes maailma piirkondades.

ELi osalus peab vastama konkreetsetele asjaoludele. Meie partnerite hulgas on arenguriike ja vähim arenenud riike, kes vajavad ELilt nende vajadustele vastavalt abi. Vastavalt hiljuti avaldatud Euroopa naabruspoliitika teatisele[14] on EL huvitatud sellest, et tema naabrusse tekiks pikas perspektiivis stabiilne, jõukas ja demokraatlik piirkond. Ajaloolise tähtsusega sündmused Araabia riikides näitavad, et selgelt nii meie kui ka nende huvides olevate muutuste toetuseks on vajalikud püsivad investeeringud. EL tõhustab oma tegevust kriiside ärahoidmisel, et säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut.

Meie vahenditega saaks hõlbustada ka ELi-poolset kolmandate riikide kaasamist selliste ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks nagu kliimamuutus, keskkonnakaitse, ebaseaduslik ränne ja teatavate piirkondade ebastabiilsus, ning võimaldada ELil reageerida kiirelt ja tõhusalt loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud õnnetustele kogu maailmas. EL panustab rahaliselt võetud kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste rahvusvaheliste kohustuste täitmisesse. 2003. aastal väliskulude vahendeid ratsionaliseeriti ja sellest alates on saavutatud rohkem tulemusi. Komisjon ei leia, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul tuleks õiguslikku struktuuri oluliselt muuta, kuigi teatavaid väiksemaid parandusi siiski kavandatakse ja investeerimist üldiselt tõhustatakse.

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisi muutusi, teeb komisjon ettepaneku suunata arenevate riikide ja tööstusriikide programmide rahastamise vahendid ümber ja luua selle asemel uus partnerlusvahend, et toetada meie majandushuvisid mujal maailmas. See aitaks suurendada ELi ettevõtjate võimalusi kaubandus- ja õigusnormide lähendamise kaudu juhtudel, kus rahalised vahendid saavad kaasa aidata ELi ja muu maailma majandussuhete tugevdamisele. Samuti aitaks see tagada, et ELi ettevõtjad saavad kasu paljudes maailma paikades toimuvast majanduse ümberkujundamisest, millega kaasnevad enneolematud võimalused, kuid kus ka konkurents on äärmiselt intensiivne.

Lissaboni lepingus tunnustatakse ELi humanitaarabi kui ELi välistegevuse valdkonda kuuluvat iseseisvat poliitikat, mis toob kaasa märkimisväärse lisaväärtuse. Humanitaarabi andmise suhtes kohaldatav sidus, täiendav ja koordineeritud ELi strateegia tagab, et nappe vahendeid kasutatakse tõhusalt kindlaksmääratud vajaduste täitmiseks, ja toetab tõhusamate rahvusvaheliste humanitaarmeetmete võtmist. Nii loodusõnnetuste kui ka inimeste põhjustatud õnnetuste arvu suurenemine ja nende majanduslik mõju nõuavad Euroopa tasandil süsteemsete meetmete võtmist, et suurendada valmisolekut ja tugevdada reageerimisvõimet nii ELis kui ka väljaspool. Komisjon teeb ettepaneku, et kriisidele reageerimine, kriisiennetus ja kriisiohjamine toimuks humanitaarabi rahastamisvahendi kaudu ning et kliimamuutuse tagajärjel aset leidvatele loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud õnnetustele reageerimiseks kasutataks kodanikukaitse mehhanismi.

Komisjon usub, et teatavate sisepoliitikavaldkondade, nagu hariduse ja rände puhul tuleks rahastamisvahendeid kasutada ka selleks, et toetada kolmandates riikides rakendatavaid meetmeid, sest asjaomase strateegia lihtsustamine ja ratsionaliseerimine toovad ilmselget kasu.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada välisabi vahendite jaoks 2014.–2020. aastaks 70 miljardit eurot. Väljaspool finantsraamistikku nähakse ette: · Euroopa Arengufond (AKV riigid) – 30 miljardit eurot, · Euroopa Arengufond (ülemeremaad ja -territooriumid) – 321 miljardit eurot, · ülemaailmne kliima- ja elurikkuse fond, · hädaabireserv – 2,5 miljardit eurot.

5.8. Eristaatusega kuluartiklid

ELi nimel või ELi poliitika raames rakendatavate meetmete rahastamiseks on erinevaid võimalusi. Mitmel põhjusel rahastatakse teatavaid meetmeid erinevate eelarvekriteeriumide alusel või üksnes mõne liikmesriigi poolt. Käesolevas ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta juhib komisjon tähelepanu mitmele eristaatusega kuluartiklile.

5.8.1. Euroopa Arengufond

Euroopa Arengufondist rahastatakse arenguriikidest partneritele antavat arenguabi. Arengufondi on tavapäraselt rahastatud väljaspool ELi eelarvet, et võtta arvesse ajaloolise taustaga suhteid, mis teatavatel liikmesriikidel on maailma eri piirkondadega. Komisjon on seisukohal, et praeguses olukorras, kus Cotonou lepingu (mille alusel antakse Euroopa Arengufondist abi AKV riikidele) kehtivus lõpeb 2020. aastal, ei ole Euroopa Arengufondi eelarvesse kaasamise eeldused veel täidetud. Et jätta võimalus fond siiski kunagi eelarvesse kaasata, kaalub komisjon ettepaneku tegemist Euroopa Arengufondi rahalise toetuse kriteeriumide lähendamiseks ELi eelarve puhul kasutatavatele. See aitaks ka arenguabiks eraldatavaid absoluutsummasid nähtavamaks muuta. Samuti tehakse ettepanek parandada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Arengufondi üle, viies see vastavusse arengukoostöö rahastamisvahendiga, kuid võttes siiski arvesse Arengufondi eripära.

5.8.2. Suurprojektid

Varasemate aastate kogemus on näidanud, et ELile huvi pakkuvad suurprojektid on ELi piiratud eelarve seisukohast sageli ebaproportsionaalselt kulukad. Kuna oma erilise laadi tõttu ületavad need tihtipeale algsed kuluprognoosid, tekitab vajadus leida lisaraha vajaduse ümber paigutada vahendid, mis on juba ette nähtud muudele prioriteetsetele valdkondadele. See ei ole jätkusuutlik lahendus, mistõttu komisjon on otsustanud teha suuremahuliste teadusprojektide edaspidiseks rahastamiseks alternatiivse ettepaneku, eristades Galileo projekti muudest projektidest.

EL on Galileo projekti ainus omanik ja komisjon teeb ettepaneku näha käesoleva paketi raames ette piisav eelarve selle tulevaste vajaduste jaoks. Kulude kontrolli all hoidmiseks tuleb pidevalt pingutada. See tagatakse mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamise määrusega. Projekti täieliku kasutuselevõtu etapp ja rakendusetapp tuleks saavutada järgmise finantsraamistiku alguseks. Edasi tuleks ette näha uus halduskord, pidades silmas pikemat perspektiivi.

Selliste projektide nagu rahvusvahelise katsetermotuumareaktori ja ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire puhul, mille kulud ja/või ülekulud on üksnes ELi eelarvest rahastamiseks liiga suured, teeb komisjon ettepaneku näha pärast 2013. aastat nende rahastamine ette väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku. See võimaldab ELil ka edaspidi oma rahvusvahelisi kohustusi täielikult täita.

6. Vahendid ja rakendamine 6.1. Lihtsustamine rakendamise tõhustamise huvides

ELi programmide rakendamise menetlused ja kontrollimise nõuded peavad olema aruandluse tagamiseks tõhusad, kuid ka kulutõhusad. Viimaste aastate muudatused on välja kujundanud süsteemi, mida nüüd peetakse liiga keerukaks, mis mõjutab sageli negatiivselt programmide rakendamises osalemist ja toob kaasa viivitusi rakendamisel. Sellest tulenevalt on komisjon otsustanud teha ettepaneku kogu tulevase mitmeaastase finantsraamistiku radikaalseks lihtsustamiseks. Sellega seoses on oluline, et kõigi valdkondlike programmide tulevaste õiguslike alustega oleks võimalik tagada tasakaal poliitikaeesmärkide, nende saavutamise vahendite ning haldus- ja kontrollikulude vahel. Poliitikaeesmärkide saavutamise tingimuste kehtestamisel tuleb arvestada kulutõhusust, tagades samal ajal selged abikõlblikkuse ja vastutuse tingimused ja piisava kontrollitaseme, mis hoiaks vigade tegemise ja pettuseohu mõistlike kuludega mõistlikul tasemel.

ELi vahendite kasutamise lihtsustamine nõuab kõigi institutsioonide ühiseid pingutusi. Nad peavad üle vaatama nii finantsmääruse üldeeskirjad kui ka ettevalmistamisel olevad valdkondlikud eeskirjad. ELi tasandil võetavad lihtsustamismeetmed ei pääse täielikult mõjule, kui nendega ei kaasne liikmesriigi tasandi meetmed, näiteks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega. Komisjon avaldab lihtsustamist käsitleva teatise 2011. aasta lõpuks, kui kõik valdkondliku ettepanekud on esitatud.

6.1.1. Programmide arvu vähendamine

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb esmalt vähendada eri programmide ja vahendite arvu. Mitut eesmärki on võimalik saavutada ka nende täitmiseks vajalike vahendite arvu tarbetu mitmekordistamiseta ja ilma suurte erinevusteta programmide halduseeskirjade vahel. Komplekssed programmid, mis ei ole olnud edukad, kavandatakse ümber lihtsamas ja tõhusamas vormis või lõpetatakse. Sellist tegevusviisi kavatsetakse kohaldada teatavates valdkondades: merendus- ja kalandusasjad, õigus- ja siseküsimused, põhiõigused, haridus ja kultuur.

6.1.2. Eri vahendite koondamine ühte raamistikku

Teine võimalus programmide haldamist lihtsustada on koondada need ühte raamistikku, kus neid reguleeritaks ühiste eeskirjadega ja millest erandite tegemise võimalus oleks piiratud. Näiteks:

· komisjon teeb ettepaneku koondada teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonna kolm peamist rahastamisallikat (käimasolev 7. raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi innovatsioonisektor ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) teadustegevuse ja innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku;

· fondid, mille puhul eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega – ühine strateegiline raamistik hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja tulevast Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi, asendades praeguse tava luua eri vahendite jaoks eraldi strateegilised suunised.

6.1.3. Delegeerimine

Komisjon teeb ka ettepaneku kasutada rohkem olemasolevaid rakendusasutusi. Nagu kontrollikoda on kinnitanud, on nende teenuste osutamine kvaliteetne ja nad parandavad ELi tegevuse nähtavust. Eriti oluline on rakendusasutuste kasutamine nende käimasolevate väikeprogrammide jätkamiseks, mille rakendamine ei ole delegeeritud ja mis hõlmavad suurt hulka homogeenseid ja standardseid toiminguid, sest nad saavutavad seetõttu mastaabisäästu. See ei tähenda uute rakendusametite loomist, vaid vajaduse korral olemasolevate ametite volituste ülevaatamist. Seda võimalust kasutatakse näiteks haridus- ja kultuuriprogrammi ettepanekute puhul.

6.1.4. Muude poliitikavaldkondade prioriteetidega arvestamine

Teatavates poliitikavaldkondades – sealhulgas kliimameetmed, keskkond, tarbijakaitse, tervishoid ja põhiõigused – tuleb eesmärkide saavutamiseks arvestada ka teiste poliitikavaldkondade prioriteetidega. Näiteks tuleb kliimameetmete ja keskkonnakaitse eesmärke arvesse võtta ka muude vahendite puhul, et aidata arendada vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist majandust, milles luuakse rohkem keskkonnahoidlikke töökohti, tugevdatakse energiajulgeolekut ja edendatakse tervishoidu. Arengukoostöö valdkonnas arvestatakse kliima ja keskkonna ning eelkõige elurikkusega (bioloogilise mitmekesisusega) seotud aspektidega kõigis programmides, kus see on asjakohane.

Sellest tulenevalt suurendab kõigi olulisemate ELi poliitikavaldkondade (nagu ühtekuuluvus, teadustegevus ja innovatsioon, põllumajandus ja väliskoostöö) prioriteetide tõhus vastastikune integreerimine ELi eelarve asjaomast osa. Kuna ühe ja sama meetmega saab ja ka tuleks taotleda eri eesmärkide üheaegset saavutamist, edendab selline integreerimine koostoimet eri prioriteetide vahendite kasutamisel ja toob kaasa kulude kandmise suurema järjepidevuse ja kulutõhususe.

6.1.5. Tõhusam haldamine

Halduskulud moodustavad praegu ELi kuludest 5,7 %. Halduskulude eelarvest rahastatakse kõiki ELi institutsioone: Euroopa Parlamenti (20 %), Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (7 %), komisjoni (40 %) ning väiksemaid institutsioone ja asutusi (15 %). Komisjon on omalt poolt teinud viimase kümne aasta jooksul jõupingutusi, et reformida inim- ja eelarveressursside haldamist ja tagada nende tõhusam kasutamine. Juba ainuüksi 2004. aasta reform on alates 2004. aastast kaasa toonud 3 miljardi euro suuruse säästu ja reformiprotsessi edenedes säästetakse kuni aastani 2020 veel 5 miljardit eurot. Kuna komisjon on võtnud kohustuse piirata ELi poliitika haldamise kulusid, on ta alates 2007. aastast järginud inimressursside vallas nn nullkasvu põhimõtet.

Komisjon teeb ettepaneku ELi institutsioonide ja asutuste haldamist veelgi lihtsustada ja ratsionaliseerida ning muuta see kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega modernsemaks, tõhusamaks ja dünaamilisemaks. Olles teadlik survest liikmesriikide eelarvetele ja võttes arvesse liikmesriikide avaliku sektori kulude kärpimist, on komisjon vaadanud läbi kõikide institutsioonide kulud, et leida täiendavaid allikaid tegevuse tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks. Ta on teinud ettepaneku vähendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osana iga institutsiooni/talituse, ameti ja asutuse personali suurust 5 %. Koos muude tõhustamismeetmetega hoiab see järgmise mitmeaastase finantsraamistiku halduskulude osakaalu miinimumtasemel.

Komisjon ei oota uue mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist 2014. aastal, vaid on otsustanud teha ettepaneku ELi institutsioonide teenistujate suhtes kohaldatavaid personalieeskirju märkimisväärselt muuta. Muudatuste hulka kuuluvad uus töötasude kohandamise arvutamise meetod, töötundide arvu suurendamine (37,5 tunnilt 40 tunnile nädalas) ilma palgatõusuta, pensioniea tõstmine ja teatavate ajast ja arust tingimuste kaasajastamine kooskõlas samalaadsete suundumustega liikmesriikide riigiaparaadis. Komisjon valmistab ette määruse eelnõu, mida esmalt arutatakse tavapärase sotsiaaldialoogi raames personali esindajatega ja mis seejärel esitatakse ametlikult võimalikult kiireks vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7. Mitmeaastase finantsraamistiku kestus, struktuur ja paindlikkus

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta, on komisjon otsustanud näha järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks ette seitse aastat. See tugevdab seost Euroopa 2020. aasta eesmärkide õigeaegse saavutamisega. 2016. aastal esitab komisjon finantsraamistiku rakendamise hinnangu, vajadusel koos asjakohaste ettepanekutega. Komisjon teeb ettepaneku korraldada 2007.–2013. aasta raamistiku rubriigid ümber, et võtta arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke.

Komisjon on nõus Euroopa Parlamendiga, et eelarverubriigid peavad olema paindlikumad, et Euroopa Liit saaks lahendada uusi probleeme ja et hõlbustada institutsioonidel otsuste tegemist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku viie väljaspoole finantsraamistikku jääva vahendi kohta (hädaabireserv, paindlikkusinstrument, solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja uus vahend põllumajanduse kriisiolukordadele reageerimiseks) ning lisaks mõned täiendavad muudatused, mis esitatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepanekule lisatud ettepanekutes ja uues institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis käsitleb eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist. Lisaks tehakse eri vahendite tulevastes õiguslikes alustes ettepanek kasutada rohkem delegeeritud õigusakte, mis võimaldavad poliitikat rahastamisperioodi jooksul paindlikumalt hallata, pidades ühtlasi kinni kahe seadusandliku institutsiooni põhimõttest.

Kindlasti tuleb programmide haldamisel võtta rohkem arvesse vajadust tulevasi kulusid täpsemalt planeerida ning vältida tulevikus tehtavate maksete kuhjumist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega tagada ELi rahastatavate programmide finantsplaneerimise ja haldamise rangemad eeskirjad, eelkõige seoses struktuurifondidega, võttes ühtlasi arvesse liikmesriikide vastutust kõnealuste fondide haldamisel.

8. Kokkuvõte

Komisjon teeb käesolevale teatisele lisatud dokumentides ettepaneku määruse kohta, millega võetakse vastu uus mitmeaastane finantsraamistik, institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb eelarveküsimusi ja usaldusväärset finantsjuhtimist, ning omavahendeid käsitleva otsuse kohta (koos asjakohaste rakendusaktidega).

Enne 2011. aasta lõppu nähakse käesolevas teatises kavandatud strateegia üksikasjalikult ette seadusandlikes ettepanekutes kuluprogrammide ja eri poliitikavaldkondade vahendite kohta.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles toetama käesolevas teatises käsitletud tegevussuundi ja võtma läbirääkimisprotsessis vajalikke meetmeid, tagamaks, et asjaomased seadusandlikud aktid, sealhulgas valdkondlikud kuluprogrammid ja vahendid, võetakse vastu õigeaegselt, et võimaldada uue mitmeaastase finantsraamistiku sujuvat rakendamist alates 1. jaanuarist 2014. Kui Horvaatia Vabariigist saab Euroopa Liidu liikmesriik enne uue mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist (nagu eeldatakse), teeb komisjon ettepaneku kõnealuse raamistiku vajaliku kohandamise kohta.

[1]               Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel

[2]               Vt näiteks enne ülevaadatud ELi eelarve vastuvõtmist peetud konsultatsioonid, http://ec.europa.eu/budget/reform/issues/read_en.htm

[3]               Komisjoni hinnang 2007.—2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel kantud kuludele ja käesoleva ettepaneku mõju analüüs on esitatud teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SEK (2011) 868.

[4]               Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon, mis käsitleb tulevikku investeerimist, ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel.

[5]               Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta järeldused.

[6]               KOM (2010) 700.

[7]               Vt teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument SEK (2011) 876.

[8]               KOM (2011) 510.

[9]               ELi kulude lisaväärtuse kohta leiab näiteid teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendist SEK (2011) 867.

[10]             Vt innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne, SEK (2011) 739.

[11]             Vt teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument SEK (2011) 868.

[12]             Nõukogu dokument 17024/09.

[13]             KOM(2010) 171.

[14]             KOM (2011) 303.