52010PC0368

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 12.7.2010

KOM(2010)368 lõplik

2010/0207 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV …/…

hoiuste tagamise skeemide kohta [uuesti sõnastatud]

KOM(2010) 369SEK(2010)835 SEK(2010)834

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Ükski pank, olgu ta heas seisus või raskustes, ei hoia piisavalt likviidseid vahendeid, et kohe maksta välja kõik hoiused või osa nendest. Just seepärast ohustab panku raha massiline väljavõtmine, kui hoiustajad arvavad, et nende hoiused ei ole enam kindlas kohas, ning üritavad neid kõiki välja võtta samal ajal. See võib tõsiselt mõjutada kogu majandust. Kui hoolimata usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve heast tasemest tuleb pank sulgeda, korvab asjaomane hoiuste tagamise skeem hoiustajatele hoiused kuni teatava piirväärtuseni (hoiuste tagamise ulatus), kattes sellega hoiustajate vajadused. Hoiuste tagamise skeemid säästavad ka hoiustajaid osalemisest pikalevenivates maksevõimetusmenetlustes, mille tulemusena katavad maksevõimetuks kuulutamise järel tehtavad väljamaksed tavaliselt ainult väikese osa algsest nõudest.

Pärast komisjoni 2006. aasta teatist seoses direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta)[1] läbivaatamisega on 2007. ja 2008. aasta sündmused tõestanud, et praegune hoiuste tagamise skeemide killustunud süsteem ei ole täitnud direktiiviga 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) kehtestatud eesmärki hoida hoiustajate usaldust ja finantsstabiilsust majandusliku stressi ajal. Praegu on ELis ligikaudu 40 hoiuste tagamise skeemi, mis hõlmavad hoiustajate eri gruppe ja hoiuseid, tagades hoiuseid eri ulatuses, ning mis kehtestavad pankade suhtes erinevad finantskohustused, vähendades sellega kasu, mida pangad ja hoiustajad siseturust saavad. Peale selle on skeemid osutunud finantsstressi ajal alarahastatuks.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 7. oktoobril 2008, et tuleb taastada usaldus finantssektori vastu, ning julgustas komisjoni tegema vastavat ettepanekut hoiuste tagamise skeemide ühtlustamise edendamiseks. Selle alusel võeti vastu direktiiv 2009/14/EÜ[2]. Kuna läbirääkimised tuli lõpetada kiiresti ja see ei võimaldanud piisavalt tegeleda kõigi lahtiste küsimustega, oli kõnealune direktiiv üksnes erakorraline meede, et säilitada hoiustajate usaldus, tõstes selleks hoiuste tagamise ulatuse 20 000 eurolt 2010. aasta lõpuks 100 000 eurole. Seepärast sisaldab direktiiv 2009/14/EÜ klauslit hoiuste tagamise skeemide kõigi aspektide laiaulatuslikuks läbivaatamiseks. Vajadust tugevdada hoiuste tagamise skeeme asjakohaste õigusalaste ettepanekutega korrati komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine”[3].

Käesoleva ettepaneku põhielemendid on:

- eelkõige hoiuste tagamise ulatuse ning väljamakseviiside lihtsustamine ja ühtlustamine;

- hoiustajatele väljamaksete tegemise tähtaegade täiendav kärpimine ning hoiuste tagamise skeemide parem juurdepääs teabele nende liikmete kohta (st pangad);

- nõuetele vastavad ja usaldusväärsed hoiuste tagamise skeemid, mis on piisavalt rahastatud;

- hoiuste tagamise skeemide omavaheline laenuandmine, st laenuandmissüsteem teatavates olukordades kasutamiseks.

Läbivaatamise punkte, mida komisjoni arvates ei tuleks praegu (või veel) reguleerida õigusaktiga, käsitletakse käesolevale ettepanekule lisatud aruandes. Aruanne ja ettepanek on osa finantssektori garantiiskeemide paketist, mis hõlmab ka investeeringute tagamise kavade (direktiiv 97/9/EÜ) läbivaatamist ning valget raamatut kindlustuse tagamise kavade kohta.

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA VÄLISEKSPERTIDE KASUTAMINE

Üldusega konsulteeriti 29. maist kuni 27. juulini 2009. Kõik 104 vastust ja kokkuvõtlik aruanne avaldati 2009. aasta augustis,[4] kusjuures sidusrühmade arvamusi võeti üldiselt arvesse. Kuna nelja küsimust tõstsid esile paljud vastajad (peamiselt pangad ja nende ühendused, tarbijad ja nende ühendused, liikmesriigid ja hoiuste tagamise skeemid), väärivad need suuremat tähelepanu.

- Peaaegu kõik vastanutest pooldasid hoiustajate kõlblikkuskriteeriumide lihtsustamist ja ühtlustamist. Seda on võetud arvesse.

- Selge enamus vastanutest oli väljamaksmise tähtaja täiendava lühendamise vastu, kusjuures paljud neist põhjendasid seda sellega, et direktiivis 2009/14/EÜ sätestatud uut 4–6 nädala pikkust tähtaega tuleks enne tähtaja uut lühendamist kõigepealt hinnata. Komisjon väidab, et praegune tähtaeg on liiga pikk, et ennetada raha massilist väljavõtmist pangast ning rahuldada hoiustatajate rahalisi vajadusi. Selles küsimuses toetas selge enamus vastanutest hoiuste tagamise skeemide kaasamist varases järgus peamiselt juhtudel, kui on tõenäoline, et on vaja kasutada hoiuste tagamise skeeme. Seda peeti lühema väljamaksetähtaja kasutamise oluliseks eelduseks ning see kajastub ettepanekus.

- Suur osa vastanutest pooldas skeemide eelrahastamist ning hoiuste tagamise skeemi osamakse sõltumist riskist. Seda on võetud arvesse.

- Küsimuses, kas direktiiv peaks hõlmama vastastikuseid garantiiskeeme, läksid arvamused lahku. Need on skeemid, mis kaitsevad krediidiasutust ennast ning eelkõige tagavad selle likviiduse ja maksevõime. Sellised skeemid pakuvad hoiustajatele teistsugust kaitset kui hoiuste tagamise skeem. Kui pank ei muutu tänu vastastikuse garantiiskeemi toele maksevõimetuks ja jätkab teenuste osutamist, ei ole hoiustajatele vaja hoiuseid hüvitada. Vastupidiselt sellele käivitub hoiuste tagamise skeem üksnes panga maksevõimetuks muutumise korral. Praeguses ettepanekus jäetakse vastastikuste garantiiskeemide stabiliseeriv mõju siiski samaks, kuid parandatakse nende hoiustajate positsiooni, kes esitavad nüüd nõude neile, kui nad ei suuda vältida oma liikme maksejõuvõimetuks muutumist.

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel kasutati väliseksperte. 2009. aasta märtsis toimus mitteametlik ümarlaud[5]. Liikmesriigid jagasid oma kogemusi hoiuste tagamise skeemide töörühma kolmel kohtumisel, mis toimusid 2009. aasta juunis ja novembris ning 2010. aasta veebruaris. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus esitas aruanded hoiuste tagamise ulatuse kohta (2005), rahastamismehhanismide võimaliku ühtlustamise kohta (2006 ja 2007), hoiuste tagamise skeemide tõhususe kohta (2008) ning võimalikud mudelid riskipõhise panuse kasutuselevõtmiseks ELis (2008 ja 2009)[6]. Seda tööd toetas Euroopa hoiusekindlustajate foorum (EFDI), kellel valmis 2008. aastal samuti mitu aruannet eri teemade kohta[7]. Seda panust on praeguse ettepaneku koostamisel võetud arvesse. Samuti oli käesoleva ettepaneku ettevalmistamisega tihedalt seotud Euroopa Keskpank.

MÕJU HINDAMINE

Kõige sobivam vahend on direktiiv, millega muudetakse praegu kehtivat direktiivi. Komisjon on teadlik praeguste ja tulevaste õigusmeetmete kumuleeruvast mõjust pangandussektorile.

Eelistatud võimalused

Kokku hinnati rohkem kui 70 erinevat poliitilist valikuvõimalust. Peamised eelistatud võimalused on järgmised:

- lihtsustada ja ühtlustada hoiuste tagamise ulatust;

- lühendada väljamaksete tegemise tähtaaega seitsme päevani;

- lõpetada hoiustajate kohustiste ja nõuete tasaarvestamine;

- võtta kasutusele teabevorm, mille hoiustaja peab allkirjastama, ning muuta kohustuslikuks viitamine hoiuste tagamise skeemile pangakonto väljavõtetes ja reklaamis;

- ühtlustada hoiuste tagamise skeemide rahastamine;

- kehtestada hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite sihttase;

- määrata kindlaks hoiuste tagamise skeemi eelnevate ja tagantjärele tehtavate osamaksete osakaal;

- muuta panga poolt hoiuste tagamise skeemi tehtavate osamaksed sõltuvaks riskist;

- piirata hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamist pankade päästmiseks laiemas tähenduses, mis oleks panga kõigi kreeditoride huvides;

- anda vastuvõtva riigi hoiuste tagamise skeemile teise liikmesriigi filiaali hoiustajate ühtse kontaktpunkti roll.

Sotsiaalne mõju

Ettepanekuga tagatakse, et hoiustajatele hüvitab hoiuste tagamise skeem panga maksevõimetuks muutumise korral kuni 100 000 eurot seitsme kalendripäeva jooksul. Tänu sellele peaks sotsiaalkindlustussüsteemide sekkumine muutuma peaaegu ülearuseks. Mõjuhinnang on kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/bank/guarantee/index_en.htm. Kokkuvõte on lisatud käesolevale ettepanekule.

Halduskoormus

Ettepanekuga ei kaasne olulist halduskoormust ning sellega lihtsustatakse hoiustatajate kõlblikkuskriteeriume. Mõju hindamise aruanne sisaldab lisateavet.

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Kuna panga maksevõimetuks muutumist ei ole võimalik ette ennustada ja seda välditakse igal võimalusel, ei saa hoiuste tagamise skeemi toimimist korrapäraselt kontrollida selle alusel, kuidas pankade reaalseid krahhe käsitletakse. Siiski tuleks korrapäraselt teha hoiuste tagamise skeemide stressiteste, et näidata, kas hoiuste tagamise skeem on vähemalt katsestsenaariumi alusel võimeline vastama õiguslikele nõuetele. See peaks olema osa Euroopa hoiusekindlustajate foorumi[8] ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vastastikusest eksperdiarvamuse avaldamisest.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kõige sobivam vahend on direktiiv, millega muudetakse praegu kehtivat direktiivi. Kuna direktiivi 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ, ei ole täielikult rakendatud, tuleks mõlemad direktiivid konsolideerida ja muuta neid ümbersõnastamise teel.

Krediidiasutuste valdkonnas on direktiiv 94/19/EÜ nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste pakkumise vabaduse seisukohast oluline siseturu loomise vahend. Seega on selle õiguslikuks aluseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 57 lõige 2, mis eelnes ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikele 1. Koosmõjus artikli 54 lõikega 1 nähakse ELi toimimise lepingu artikliga 53 ette direktiivide andmine seoses äriühingute, nt krediidiasutuste, tegevuse alustamise ja jätkamisega. Seepärast põhineb käesolev ettepanek ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1. Kõik käesoleva ettepaneku elemendid teenivad seda eesmärki ning lähtuvad sellest.

ELi toimimise lepingu artikliga 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärke ja neid oleks parem saavutada Euroopa Liidu tasandil. Kavandatud meetmed piirduvad eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Üksnes ELi meetmega on võimalik tagada, et rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste suhtes kehtivad hoiuste tagamise skeemide sarnased nõuded, tagades sellega võrdsed tingimused, vältides piiriülese tegevuse korral liigseid nõuetele vastavuse kulusid ning soodustades ELi turu jätkuvat integratsiooni. Samuti tagatakse ELi tasandil võetavate meetmega ELi finantsstabiilsuse kõrge tase. Kuna liikmesriigid ei saa piisavalt ühtlustada hoiuste tagamise ulatust ja väljamaksmise tähtaegu, sest selleks on vaja ühtlustada eri liikmesriikides kehtivate õigussüsteemide mitmeid eri eeskirju, on see paremini saavutatav ELi tasandil. Seda on märgitud praeguses hoiuste tagamise skeemide direktiivis[9].

MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

Tänu ümbersõnastamisele saab direktiiv parema ja kõikehõlmavama struktuuri. Muudeti paljusid iganenud viiteid. Artiklite pealkirjad hõlbustavad lugemist. Direktiivi reguleerimisala käsitlevad artiklid ja mitmed uued mõisteselgitused muudavad selle paremini mõistetavaks. Direktiivis kirjeldatakse hoiuste tagamise skeemide tunnuseid ning seejärel kehtestatakse hoiuste tagamise ulatuse tasemed. Väljamakseid käsitlevatele artiklitele järgnevad eeskirjad rahastamise ja hoiustajatele anda tuleva teabe kohta.

Reguleerimisala, mõisted ja järelevalve (artiklid 1–3)

Direktiiv hõlmab nüüd kõiki krediidiasutusi ja kõiki skeeme võrdselt. Kõik pangad peavad ühinema hoiuste tagamise skeemiga ja nende suhtes ei saa teha erandit. Sellega tagatakse, et hoiustajad esitavad alati nõude skeemi vastu ning et kõik skeemid on nõuetekohaselt rahastatud.

Vastastikused garantiiskeemid kaitsevad hoiustajaid, kaitstes krediidasutusi endid (vt 2. peatükk). Kuna kõik pangad peavad nüüd liituma hoiuste tagamise skeemiga, võib ühe võimalusena tunnustada vastastikuseid garantiiskeeme hoiuste tagamise skeemina; sellisel juhul peavad need täitma direktiivi 2006/48/EÜ nõudeid, et tagada kooskõla ELi seadusega. Teise võimalusena võib vastastikused garantiiskeemid ja hoiuste tagamise skeemi luua eraldi. Sellisel juhul võib hoiuste tagamise skeemi osamakse suuruse kehtestamisel võtta arvesse panga kuulumist mõlemasse skeemi ja vastastikustest skeemidest saadavat täiendavat kaitset.

Hoiused on nüüd määratletud selgemalt. Hoiustena võib käsitada üksnes täielikult tagasimakstavaid instrumente, mitte aga struktureeritud tooteid, sertifikaate ja võlakirju. Sellega välditakse, et seoses investeerimistoodetega võtavad hoiuste tagamise skeemid ennustamatuid riske.

Kõigi hoiuste tagamise skeemide üle teostatakse nüüd jooksvalt järelevalvet ning need peavad korrapäraselt tegema oma süsteemide stressiteste. Hoiuste tagamise skeemidel on nüüd õigus saada pankadelt varakult teavet, et väljamaksed saaks teha kiiresti. Liikmesriikidel on nüüd sõnaselgelt lubatud ühendada hoiuste tagamise skeeme. Krediidiasutustele tuleb nüüd teatada 12 kuu asemel üks kuu enne nende väljaarvamist hoiuste tagamise skeemist.

Kõlblikkuskriteeriumid ja tagasimakstava summa määramine (artiklid 4–6)

Hoiustajate kõlblikkuskriteeriume on lihtsustatud ja ühtlustatud. Enamik varem vabatahtlikest väljaarvamistest on nüüd kohustuslikud, eelkõige ametiasutuste ning mis tahes finantseerimisasutuste väljaarvamine. Teiselt poolt on seaduse kohaselt kaetud muudes kui ELi vääringutes tehtud hoiused ning samuti kõigi mitte-finantsäriühingute hoiused.

Hoiuse tagamise ulatust 100 000 eurot (tuleb rakendada 2010. aasta lõpuks vastavalt direktiivile 2009/14/EÜ) ei ole muudetud. Liikmesriigid võivad siiski otsustada tagada hoiused, mis tulenevad kinnisvaratehingutest või on seotud eriliste sündmustega elus, suuremas ulatuses kui 100 000 eurot, eeldusel et tagamine ei ületa 12 kuud.

Nüüd on sätestatud, et tagasi tuleb maksta maksevõimetuks muutumise ajaks kogunenud intress, mida ei ole välja makstud, eeldusel et tagamise ulatust ei ole ületatud. Hoiustajatele tuleb väljamaksed teha vääringus, milles arvet hallati. Nõuete tasaarvestamine hoiustajate kohustistega ei ole pärast asutuse maksevõimetuks muutumist enam lubatud.

Väljamaksmine (artiklid 7 ja 8)

Hoiuste tagamise skeem peab edaspidi hoolitsema, et tagasimaksed tehakse hoiustajatele ühe nädala jooksul. Hoiustajad ei pea esitama taotlust. Kogu neile antav teave peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes, kus hoius asub. Direktiiviga kehtestatakse nüüd, et hoiustajate poolt hoiuste tagamise skeemi vastu esitatud tunnistamata või tagasimaksmata nõudeid võib edasi lükata üksnes niivõrd, kuivõrd lükatakse edasi hoiuste tagamise skeemi nõuded seoses likvideerimis- või saneerimisprotsessiga.

Selleks et teha väljamakse kõnealuse lühikese tähtaaja jooksul, on pädevad asutused kohustatud põhimõtteliselt teavitama hoiuste tagamise skeeme, kui panga maksevõimetuks muutumine on tõenäoline. Lisaks peavad hoiuste tagamise skeemid vahetama nii riigisiseselt kui ka riikide vahel teavet hoiustajate kohta, olles vabastatud konfidentsiaalsuse nõudest. Krediidiasutused peavad suutma esitada mis tahes ajal andmed hoiustaja hoiuste kohta liidetuna (kliendipõhine lähenemine).

Hoiuste tagamise skeemide rahastamine ja nendevahelised laenutehingud (artiklid 9 ja 10)

Direktiiviga tagatakse edaspidi, et hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid on vastavuses nende võimalike kohustistega. Need vahendid on kaitstud võimaliku kahju eest investeerimispiirangutega, mis on sarnased piirangutega, mis on kehtestatud e-raha asutuste suhtes vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ[10] artiklile 7 ja eurofondide suhtes vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ[11] artiklile 52, võttes arvesse vajadust madala riski ja suure likviidsuse järele. Hoiuste tagamise skeemide rahastamine põhineb järgmistel olulistel etappidel.

Esiteks peab piisava rahastamise tagamiseks olema hoiuste tagamise skeemidel pärast kümneaastast üleminekuperioodi käepärast 1,5 % kõlblikest hoiustest (sihttase). Kui need rahalised vahendid osutuvad panga maksevõimetuks muutumise korral ebapiisavaks, tuleb võtta teised ja kolmandad meetmed.

Teiseks peavad pangad tasuma erakorralisi (tagantjärele tehtavaid) osamakseid, mis on vajaduse korral kuni 0,5 % kõlblikest hoiustest. (Kui sellise makse tegemine ohustab panka, võivad pädevad asutused teha iga üksikjuhtumi puhul eraldi erandi). Kokkuvõttes moodustavad eelnevad osamaksed 75 % ja tagantjärele tehtavad osamaksed 25 % hoiuste tagamise skeemide rahastamisest.

Kolmandaks, vastastikune laenuandmissüsteem võimaldab hoiuste tagamise skeemil, kellel on seda vaja, laenata kõigilt teistelt ELi hoiuste tagamise skeemidelt, mis kokku peavad vajaduse korral laenama hoiuste tagamise skeemile lühikese etteteatamise järel kuni 0,5 % tema kõlblikest hoiustest, nii et laenatud summa on proportsionaalne iga riigi kõlblike hoiuste summaga. Laen tuleb tagasi maksta viie aasta jooksul ning selleks tuleb hoiuste tagamise skeemi koguda uusi makseid. Selleks et tagada laenu tagasimaksmine, on laenu andvatel hoiuste tagamise skeemidel regressiõigus hoiustajate nõuete suhtes maksevõimetuks muutunud krediidiasutuse vastu ning kõnealused nõudeid käsitletakse selle krediidiasutuse likvideerimisel esimeses järjekorras, kelle maksevõimetuse tõttu ammendusid hoiuste tagamise skeemi vahendid.

Neljandaks ja viimaseks kaitseviisiks, et mitte kaasata maksumaksjaid, peavad hoiuste tagamise skeemid olema kehtestanud alternatiivse rahastamise korra, märkides veel kord, et see peab olema kooskõlas rahastamiskeeluga, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 123.

See neljaastmeline mehhanism hakkab tööle alles kümne aasta pärast. Selleks et kohandada sihttase skeemide võimalike kohustistega, kalibreeritakse seda uuesti vastavalt tagatud hoiustele (st võetakse arvesse hoiuste tagamise taset), vähendamata seejuures kaitsetaset.

Hoiuste tagamise skeemi vahendeid tuleks eelkõige kasutada hoiustajatele väljamaksete tegemiseks. See ei välista siiski, et neid kasutatakse pankade päästmise eesmärgil vastavalt riigiabi eeskirjadele. Selleks et siiski vältida vahendite ärakasutamist panga kindlustamata võlausaldajate kasuks, tuleb sellist kasutust piirata määrani, mis on vajalik tagatud hoiuste väljamaksmiseks. Kuna pankade päästmine ja väljamaksmine teenivad eri eesmärke, tuleks hoiuste tagamise skeemi vahendeid kaitsta juba sihttaseme loomisel, tagades, et hoiuste tagamise skeemide esmase ülesande täitmine, st hoiuste väljamaksmine, ei ole häiritud.

Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavad riskipõhised osamaksed (artikkel 11 ning I ja II lisa)

Hoiuste tagamise skeemidesse krediidiasutuste poolt tehtavad osamaksed tuleb ühtlustatud alustel arvutada vastavalt nende riskiprofiilile. Põhimõtteliselt koosnevad osamaksed nii riskidest sõltumatutest kui ka riskipõhistest elementidest. Viimane arvutatakse eri näitajate alusel, mis kajastavad iga krediidiasutuse riskiprofiili. Kavandatud näitajad hõlmavad olulisemaid riskiklasse, mida ühiselt kasutatakse krediidiasutuse finantstervise hindamiseks: kapitali adekvaatsus, varade kvaliteet, kasumlikkus ja likviidsus. Kõnealuste näitajate arvutamiseks vajalikud andmed on kättesaadavad vastavalt kehtivale aruandluskohustusele.

Võttes arvesse liikmesriikide pangandussektori erinevusi, tagatakse direktiiviga teatav paindlikkus, töötades välja põhinäitajate komplekti (kõigile liikmesriikidele kohustuslik) ja teise lisanäitajate komplekti (liikmesriikidele vabatahtlik). Põhinäitajad koosnevad sellistest ühiselt kasutatavatest kriteeriumidest nagu kapitali adekaatsus, varade kvaliteet, kasumlikkus ja likviidsus. Põhinäitajate kaal on 75 % ja lisanäitajate oma 25 %.

Selline riskipõhiste osamaksete arvutamine põhineb komisjoni (Teadusuuringute Ühiskeskuse) 2008. ja 2009. aasta aruannetel ning kajastab ka mõne liikmesriigi kasutatavat lähenemisviisi[12]. Üldiselt nõutakse direktiiviga, et hoiuste tagamise skeemi kogutavate osamaksete kogusumma tuleks määrata vastavalt hoiuste tagamise skeemi vahendite sihttasemele, seejärel tuleks see jagada hoiuste tagamise skeemi liikmeks olevate pankade vahel vastavalt nende riskiprofiilile. Sel viisil luuakse direktiiviga stiimul juhtida riske mõistlikult ja vähendatakse riskantsemat käitumist, diferentseerides selgelt kõige vähem riskantsete ja kõige riskantsemate pankade osamaksed (vastavalt 75 %st kuni 200 %ni standardsummast).

Nagu see praegu ka enamikus liikmesriikides on, arvutatakse riskidest sõltumatu element ehk osamakse põhiosa vastavalt kõlblike hoiuste summale. Aja jooksul hakatakse tagatud hoiuste (st kõlblikud hoiused, mis ei ületa hoiuste tagamise ulatust) alusel arvutama osamakse põhiosa kõikides liikmesriikides, kuna see kajastab paremini hoiuste tagamise skeemide riske.

Riskipõhiste osamaksete arvutamine tuleks täielikult ühtlustada hilisemas järgus.

Piiriülene koostöö (artikkel 12)

Piiriüleste juhtumite puhul väljamaksete tegemise lihtsustamiseks tegutseb vastuvõtva riigi hoiuste tagamise skeem ühtse kontrollpunktina teises liikmesriigis asuvates filiaalides hoiustajate jaoks. See ei hõlma mitte üksnes kõnealuse riigi hoiustajatega suhtlemist (tegutsemine „postkastina”), vaid ka päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel väljamaksete tegemist (tegutsemine „makseagendina”). Kokkulepped hoiuste tagamise skeemide vahel lihtsustavad selle funktsiooni täitmist.

Skeemid peavad omavahel vahetama olulist teavet. Vastastikused kokkulepped lihtsustavad seda.

Kui panga ümberstruktureerimise tulemusena lõpeb tema liikmesus ühes hoiuste tagamise skeemis ning algab teises hoiuste tagamise skeemis, hüvitatakse tema viimane osamakse, nii et ta saab seda kasutada esimese osamakse tegemiseks uude hoiuste tagamise skeemi.

Hoiustajatele esitatav teave (artikkel 14 ja III lisa)

Hoiustajatel on nüüd rohkem teavet selle kohta, kas nende hoiused on tagatud ning kuidas hoiuste tagamise skeem toimib. Selleks peavad nüüd hoiustajad enne hoiuse tegemist allkirjastama teabelehe, mille vorm on sätestatud III lisas ning mis sisaldab kogu vajalikku teavet vastutava hoiuste tagamise skeemi poolt hoiuse tagamise ulatuse kohta. Olemasolevaid hoiustajaid tuleb vastavalt teavitada kontoväljavõtetel. Hoiustamistoodete reklaamimisel tuleb piirduda faktilise viitega hoiuste tagamise skeemi tagatisele, et vältida hoiuste tagamise skeemi kasutamist turundusargumendina.

Teatava teabe korrapärane avaldamine hoiuste tagamise skeemide poolt (eelnev rahastamine, võime teha väljamakseid, korrapäraselt tehtavate stressitestide tulemused) tagab läbipaistvuse ja usaldusvääruse, parandades sellega finantsstabiilsust ilma suurte kuludeta (täiendavate üksikasjade saamiseks vt mõjuhinnangut).

Uus järelevalvesüsteem

Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu ettepanekud määruste kohta, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, sealhulgas kolm Euroopa järelevalveasutust ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Uus Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus peaks määrusega talle antud volituste raames koguma teavet hoiuste summa kohta, koostama vastastikuseid eksperdihinnanguid, kinnitama, kas hoiuste tagamise skeem võib laenata teistelt hoiuste tagamise skeemidelt, ning lahendama vaidlusi hoiuste tagamise skeemide vahel.

2010/0207 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV …/…,

[kuupäev],

hoiuste tagamise skeemide kohta [uuesti sõnastatud]

[EMPs kohaldatav tekst]

ê 94/19/EÜ (kohandatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli √ 53 lõiget 1 ∏ 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[13]

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,[14]

võttes arvesse √ Euroopa andmekaitseinspektori [15] ∏ majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[16],

√pärast ettepaneku edastamist riikide parlamentidele, ∏

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud √ seadusandliku tavamenetluse ∏ kohaselt,[17]

ning arvestades järgmist:

∫ uus

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 1994/19/EÜ* tuleb teha mitu olulist muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

_____________________

* EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 1 (uus)

2. Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse lihtsustamiseks on vaja kõrvaldada erinevused liikmesriikide seadustes seoses hoiuste tagamise skeeme käsitlevate eeskirjadega, mida kohaldatakse kõnealuste asutuste suhtes. asutamislepingu eesmärkide kohaselt tuleks krediidiasutuste tegevuse kooskõlalist arengut edendada kogu ühenduses, kõrvaldades kõik asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse piirangud ning suurendades samas pangandussüsteemi stabiilsust ja hoiustajate kaitset;

ê 94/19/EÜ, põhjendus 2 (uus)

3. Käesolev direktiiv on krediidiasutuste valdkonnas oluline vahend siseturu ülesehitamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohalt, suurendades pangandussüsteemi stabiilsust ja kaitstes hoiustajaid. kui krediidiasutuste tegevuspiirangud on kõrvaldatud, tuleks kaaluda olukorda, mis võib tekkida, kui hoiused teistes liikmesriikides filiaale omavas krediidiasutuses peatatakse; on hädavajalik tagada hoiuste kaitse ühtlustatud miinimumtase, olenemata hoiuste asukohast ühenduses; selline hoiuste kaitse on panganduse siseturu väljakujundamisel sama oluline kui usaldatavusnormatiivid;

ò uus

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga,[18] nõutakse, et komisjon teeb vajaduse korral ettepanekud direktiivi 94/197EÜ muutmiseks. See hõlmab nii hoiuste tagamise skeemide rahastamissüsteemide ühtlustamist, riskipõhiste osamaksete kasutuselevõtmise võimalikke mudeleid, kogu ELi hõlmava hoiuste tagamise skeemi võimalikust loomisest saadavat kasu ja selle kulusid, õigusaktide erinevuste mõju tasaarvestuse ja vastunõuete puhul, süsteemi tõhusust, skeemiga hõlmatud toodete ulatust ja kaitstud hoiustajaid.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 8 (uus)

5. Direktiiv 94/19/EÜ põhines minimaalse ühtlustamise põhimõttel. Seetõttu loodi ELis rida väga erinevate tunnustega hoiuste tagamise skeeme. See põhjustas krediidiasutustele turumoonutusi ja piiras kasu, mida hoiustajad siseturust saaksid. ühtlustumine peab piirduma hoiuste tagamise skeemide põhiosadega ja tagama ühtlustatud miinimumtaseme põhjal arvutatud hüvitiste maksmise väga lühikese aja jooksul;

ò uus

6. Direktiiv peaks looma krediidiasutustele võrdsed konkurentsitingimused, võimaldama hoiustajatel kergemini mõista hoiuste tagamise skeemide tunnuseid ning finantsstabiilsuse huvides muutma lihtsamaks hoiustajatele tagasimaksete kiire tegemise nõuetele vastavate ja usaldusväärsete hoiuste tagamise skeemide poolt. Seepärast tuleks hoiuste kaitset ühtlustada ja lihtsustada nii suurel määral kui võimalik.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 3

7. Mmaksevõimetu krediidiasutuse sulgemise korral peavad mõnes muus kui krediidiasutuse peakontori asukohaliikmesriigis asuva filiaali hoiustajad olema kaitstud samasuguse hoiuste tagamise skeemiga kui asutuse muud hoiustajad.;

ê 94/19/EÜ, põhjendus 15 (kohandatud)

8. Ppõhimõtteliselt kohustab käesolev direktiiv iga krediidiasutust ühinema hoiuste tagamise skeemiga. direktiivid, mis reguleerivad sellistele krediidiasutustele tegevusloa andmist, kelle peakontor on mitteliikmesriigis, eelkõige nõukogu 12. detsembri 1977. aasta esimene direktiiv 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) võimaldavad liikmesriikidel otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada selliste krediidiasutuste filiaalidel tegutseda oma territooriumil; sellistele filiaalidele ei laiene asutamislepingu artikli 59 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja neil on asutamisõigus üksnes selles liikmesriigis, kus nad on asutatud; Liikmesriik, kes lubab √ kolmandas riigis peakontorit omava krediidiasutuse ∏ seega peaks selliseid filiaale oma territooriumile, lubav liikmesriik peaks otsustama, kuidas kohaldada käesolevat direktiivi põhimõtteid selliste filiaalide suhtes √ ning võtta arvesse ∏ kooskõlas direktiivi 77/780/EMÜ artikli 9 lõikega 1 ning vajadust ega kaitsta hoiustajaid ja finantsrahandussüsteemi terviklikkust.; I; oOn oluline, et selliste filiaalide hoiustajad oleksid täiesti teadlikud nende suhtes kohaldatavast hoiuste tagamise hüvitamiskorrast.;

∫ uus

9. Kuigi põhimõtteliselt peaksid kõik krediidiasutused olema hoiuste tagamise skeemi liikmed, tuleks võtta arvesse, et on olemas ka süsteemid, mis kaitsevad krediidiasutust ennast (asutuste kaitseskeemid) ning mis tagavad eelkõige selle likviidsuse ja maksejõu. Kõnealuste skeemidega tagatakse hoiustajate kaitse ulatuses, mis ületab hoiuste tagamise skeemi kaitset. Kui kõnealused skeemid on eraldatud hoiuste tagamise skeemidest, tuleks nende liikmete hoiuste tagamise skeemi osamakse määramisel arvesse võtta selliste skeemide täiendavat kaitset. Hoiuste tagamise ühtlustatud ulatus ei tohiks puudutada skeeme, mis kaitsevad krediidiasutust ennast, välja arvatud juhul, kui nad teevad hoiustajatele tagasimakseid. Hoiustajad võiksid nõude esitada kõigi skeemide vastu, eriti juhul, kui ei suudeta tagada vastastikuse garantiiskeemi pakutavat kaitset. Seega ei peaks jätma käsolevast direktiivist välja ühtegi skeemi ega süsteemi.

10. Asutuste kaitseskeemid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine))[19] artikli 80 lõikes 8 ning pädev asutus võib neid tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui nad täidavad käesoleva direktiivi kõnealuses direktiivis sätestatud kõik tingimused.

11. Hiljutise finantskriisi ajal hoiuste tagamise ulatuse koordineerimata suurendamise tõttu ELis hakkasid hoiustajad viima raha nende riikide pankadesse, kus hoiuste tagatised olid suuremad. Seetõttu viidi stressirikkal ajal pankadest likviidsust välja. Stabiilsel ajal võivad hoiuste tagamise erinevad tasemed sundida hoiustajaid valima pigem hoiuste suurima kaitse kui kõige sobivama hoiustamistoote. Selle tulemusena võib siseturul esineda konkurentsihäireid. Seepärast on hädavajalik tagada hoiuste kaitse ühtlustatud tase olenemata hoiuste asukohast liidus. Hoiustaja isiklikest asjaoludest tingitud teatavaid hoiuseid võib siiski tagada suuremas ulatuses, kuid piiratud aja jooksul.

ê 2009/14/EÜ, põhjendus 4

ð uus

12. Kõigi hoiustajate hoiused tuleks tagada samas ulatuses, olenemata hoolimata sellest, kas liikmesriigi vääringuks on euro või mitte, ð ning hoolimata sellest, kas pank on sellise skeemi liige, mis kaitseb krediidiasutust ennast ï. Euroalavälistel liikmesriikidel peaks olema võimalus summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, ohustamata sealejuures hoiustajate võrdväärset kaitset.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 16 (kohandatud)

13. Üühelt poolt ei tohiks käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumkaitsetase jätta liiga suurt osa hoiuseid kaitseta, seda nii tarbijakaitse kui ka rahandussüsteemi stabiilsuse huvides; teiselt poolt ei ole soovitav kehtestada kogu ühenduses sellist kaitsetaset, mis võib teatavatel juhtudel soodustada krediidiasutuste mitteusaldusväärset juhtimist; tuleks arvesse võtta nende kavade rahastamiskavade kulusid rahastamiskulusid. Seega tundub mõistlik oleks määrata ühtlustatud kaitsetaseme miinimum hüvitise suuruseks √ 100 000 eurot. ∏ 20 000 eküüd; piiratud üleminekukord võib osutuda vajalikuks, et skeemid saaksid seda määra järgida;

ê 94/19/EÜ, põhjendus 20 (kohandatud)

14. on sSäilitatud on põhimõte, et ühtlustatud alammäär kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta.;Sseetõttu on asjakohane võtta arvesse selliste hoiustajate hoiuseid, keda ei ole kontoomanikena nimetatud või kes ei ole ainsad omanikud ; alammäära tuleb seetõttu kohaldada iga tuvastatava hoiustaja suhtes.; Sseda ei tohiks kohaldada ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kelle suhtes kehtivaid erilisi kaitse-eeskirju kaitse erieeskirju ei kohaldata eespool nimetatud hoiustele.;

ò uus

15. Liikmesriike ei tohiks takistada asutamast skeeme, mis kaitsevad pensione üldiselt ning mis peaksid tegutsema eraldi hoiuste tagamise skeemidest. Liikmesriike ei tohiks takistada kaitsmast teatavaid hoiuseid sotsiaalsetel põhjustel või seoses tehingutega, mida tehakse isiklikuks tarbeks kasutatava elamukinnisvaraga. Kõigil nimetatud juhtudel tuleks täita riigiabi eeskirju.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 23 (uus)

ð uus

16. Hhoiuste tagamise skeemide või krediidiasutuste endi krediidiasutusi kaitsvate skeemide rahastamisviiside ühtlustamine käesoleva direktiiviga ei ole on hädavajalik Üühest küljest seetõttu, et peaksid ? põhimõtteliselt ⎪ selliste skeemide rahastamiskulusid peavad kandma krediidiasutused ise, ja teisest küljest seetõttu, et peaksid peavad selliste skeemide rahastamismahud olema võrdelised nende kohustistega. ð Selleks et tagada kõigi liikmesriikide hoiustajatele sarnaselt kõrge kaitsetase ning see, et hoiuste tagamise skeemid laenavad raha üksteisele üksnes juhul, kui asjaomane hoiuste tagamise skeem on teinud ise märkimisväärseid rahastamisega seotud jõupingutusi, tuleb hoiuste tagamise skeemide rahastamine ühtlustada kõrgelt tasemel. ï Ssee ei tohiks siiski kahjustada asjaomase liikmesriigi pangandussüsteemi stabiilsust.;

ò uus

17. Selleks et hoiuste kaitse oleks piiratud sellega, mis on vajalik hoiustajatele õigusliku selguse ja läbipaistvuse tagamiseks, ning et vältida hoiuste tagamise skeemide investeerimisriskide ülekandumist, tuleks hoiuste tagamise ulatusest jätta välja teatavad investeerimise tunnustega finantstooted, eriti need, mida ei saa tagasi maksta nimiväärtuses, ning need, mille olemasolu saab tõestada üksnes sertifikaadiga.

18. Teatavatel hoiustajatel ei peaks olema õigust hoiuste kaitsele, eelkõige avalikel ametiasutustel või muudel finantseerimisasutustel. Nende väike arv võrreldes teiste hoiustajatega minimeerib panga maksevõimetuks muutumise korral mõju finantsstabiilsusele. Ametiasutustel on ka elanikest palju lihtsam saada laenu. Mittefinantsettevõtted peaksid põhimõtteliselt olema kaetud sõltumata nende suurusest.

19. Nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ (rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta)[20] artiklis on sätestatud rahapesu mõiste. Hoiustajad tuleks hoiuste tagamise skeemi maksetest välja arvata kõnealuse määratluse alusel.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 4

20. Kkuludel, mida tagatisskeemis osalemine põhjustab krediidiasutusele, ei ole mingit seost kuludega, mida hoiustajate usalduse kadumise korral pangandussüsteemi stabiilsuse vastu põhjustaks pangahoiuste ulatuslik väljavõtmine mitte üksnes raskustes olevatest, vaid ka heas olukorras olevatest krediidiasutusest.;

ò uus

21. On hädavajalik, et hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht ulatub teatava sihttasenemini ning et skeem võib koguda erakorralisi osamakseid. Vajaduse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema kehtestatud alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldab neil saada lühiajaliselt rahalisi vahendeid, et täita neile esitatud nõudeid.

22. Hoiuste tagamise skeemi rahalisi vahendeid tuleks põhimõtteliselt kasutada hoiuste tagasimaksmiseks. Neid võidakse siiski kasutada ka selleks, et rahastada hoiuste ülekandmist teise krediidiasutusse, tingimusel et hoiuse tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Neid võib teatavas mahus, nagu direktiivis sätestatud, kasutada ka panga maksevõimetuks muutumise ennetamiseks. Kõnealused meetmed peaksid vastama riigiabi eeskirjadele. See ei takista komisjonil sellise loodava poliitika rakendamist, mis käsitleb riiklike pangakriiside lahendamise fondide loomist.

23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine))[21] I lisa 14. punkti tabelis 1 määratakse varaliikide riskid. Kõnealust lisa tuleks võtta arvesse, et tagada, et hoiuste tagamise skeemid investeerivad üksnes madala riskiga varadesse.

24. Hoiuste tagamise skeemide osamaksete puhul tuleks võtta arvesse nende liikmete riskitaset. See võimaldaks kajastada üksikute pankade riskiprofiile, õiglaselt arvutada osamaksed ning soodustaks tegutsemist vähemriskantsete ärimudelite alusel. Tänu kõigile liikmesriikidele kohustuslike põhinäitajate ja teiste vabatahtlike lisanäitajate väljatöötamisele toimuks selline ühtlustamine järk-järgult.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 25 (uus)

ð uus

25. Ssolidaarsuse tõttu, mida hoiuste kaitse tekitab kõikide teataval kapitaliturul olevate asutuste hulgas mõne asutuse maksevõimetuse korral, on see oluline osa siseturu väljakujundamisest ja asendamatu lisa krediidiasutuste järelevalvesüsteemile,. ð Seepärast peaksid hoiuste tagamise skeemid olema võimelised vajaduse korral laenama üksteisele raha. ï

ê 2009/14/EÜ, põhjendus 10 (kohandatud)

ð uus

26. Praegu ette nähtud väljamaksete tegemise hüvitamise √ kuni kuuenädalane tähtaeg, mis kehtib alates 31. detsembrist 2010 ∏ kolmekuuline tähtaeg, mida võib pikendada üheksa kuuni, ei aita säilitada hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Hoiuste väljamaksmise tähtaega tuleks seetõttu lühendada ð ühe nädalani ï kahekümne tööpäevani. Kõnealust tähtaega tuleks pikendada üksnes erandlike asjaolude korral ja pärast pädevalt asutuselt nõusoleku saamist. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist aruande hüvitamise korra tõhususe ja tähtaegade kohta ning hindama, kas hüvitamise tähtaja lühendamine kümne tööpäevani oleks asjakohane.

ò uus

27. Hoiuste tagamise skeemid nendes liikmesriikides, kus krediidiasutus on asutanud filiaalid või kus ta pakub teenuseid otse, peaksid teavitama hoiustajaid ja tegema neile tagasimakse selle liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel, kus krediidiasutusel on tegevusluba. Hoiuste tagamise skeemid, keda see võib puudutada, peaksid sõlmima eelnevalt kokkulepped, et lihtsustada kõnealuste ülesannete täitmist.

ê 94/19/EÜ, põhjendus 21

ð uus

28. Tteave on oluline osa hoiustajate kaitsest., mistõttu tuleb ka teabe suhtes kohaldada siduvaid miinimumsätteid; ð Seepärast tuleks olemasolevaid hoiustajaid teavitada nende hoiuste tagamise ulatusest ja vastutavast skeemist pangakonto väljavõtetes ning võimalikke hoiustajaid standardse teabelehega, mille mõlemad pooled allkirjastavad. Sellise teabe sisu peab olema kõigi hoiustajate puhul sama. ï Hhoiuste tagamise skeemiga kaetavaid summasid ja selle ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada pangandussüsteemi stabiilsust või hoiustajate usaldust. seetõttu peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad selliste viidete piiramiseks; ð Seepärast tuleks reklaamides piirata viidete kasutamist hoiuste tagamise skeemile lühikese faktilise viitega. Skeemid, mis kaitsevad ka krediidiasutust ennast, peaksid selgelt teavitama hoiustajaid oma funktsioonist, lubamata hoiuste piiramata kaitset. ï

ò uus

29. Kõnealuse direktiivi alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[22].

ê 94/19/EÜ, põhjendus 24

30. Kkäesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriike ega nende pädevaid asutusi teha vastutavaks hoiustajate ees, kui nad on taganud ühe või mitme sellise skeemi sisseseadmise loomise ja ametliku tunnustamise, mis tagavad hoiuseid või krediidiasutusi endid ning hüvitamise või hoiustajate kaitse käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustel.;

ò uus

31. Komisjoni 23. septembri 2009. aasta ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus,[23] on komisjon esitanud õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, ning esitanud andmed sellise uue järelevalveraamistiku ülesehituse, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomise kohta.

32. Tunnistades hoiuste tagamise skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks Euroopa Pangandusjärelevale Asutus aitama saavutada eesmärki lihtsustada krediidiasutustel tegevuse alustamist ja jätkamist, tagades samal ajal hoiustajate tõhusa kaitse. Selleks peaks asutus kinnitama, et käesoleva direktiiviga kehtestatud hoiuste tagamise skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama käesolevas direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus koguma ka teavet hoiuste tagamise skeemide kohta, eelkõige nende tagatavate hoiuste mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama teisi hoiuste tagamise skeeme nende kohustusest laenu anda.

33. Selleks et tagada võrdsed võimalused ning hoiustajate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja luua tõhus vahend finantsteenuste ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamiseks. Kõnealused standardid tuleks välja töötada, et standardida riskipõhise osamakse arvutamine.

34. Selleks et tagada hoiuste tagamise skeemide tõhus toimimine ja tasakaalustatud positsioon eri liikmesriikides, peaks asutus olema võimeline lahendama nendevahelised erimeelsused siduval viisil.

35. Komisjonile tuleks anda lisade muutmise eesmärgil volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt, võttes arvesse artikli 5 lõiget 5.

36. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võivad võetavate meetmete eesmärgid, nimelt hoiuste tagamise skeemide toimimist käsitlevate eeskirjade ühtlustamine, olla saavutatavad üksnes liidu tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

37. Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle sätted, mis ei ole muutunud, tuleneb varasematest direktiividest.

38. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ê 94/19/EÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

ò uus

Artikkel 1Sisu ja reguleerimisala

39. Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad seoses hoiuste tagamise skeemide toimimisega.

40. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi hoiuste tagamise skeemide suhtes kohustuslikult või lepingulisel alusel ning asutuste kaitseskeemide suhtes, mida tunnustatakse hoiuste tagamise skeemidena.

41. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 määratletud asutuste kaitsesüsteeme (edaspidi „asutuste kaitseskeemid”) võivad pädevad asutused tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui need täidavad kõik käesoleva direktiivi kõnealuses artiklis sätestatud tingimused.

42. Asutuste kaitseskeemide suhtes, mida ei ole tunnustatud vastavalt lõikele 3 ning mis ei taga hoiuseid, ei kohaldata käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 14 lõike 5 teist lõiku ning III lisa viimast lõiku.

ê 94/19/EÜ, artikli 1 lõige 1 (uus)

Artikkel 2Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „hoius” – igasugune kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud vahenditest või tavalisest pangandustegevusest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma., ning igasugune krediidiasutuse võlg, mida tõendab tema väljastatud sertifikaat.

Aktsiaid või osakuid Ühendkuningriigi ja Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikliga 2 hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitletakse hoiustena.

Võlakirju, mis vastavad avatud investeerimisfondidega (UCITS) seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ[24] artikli 22 lõikes 4 sätestatud tingimustele, ei käsitleta hoiustena.

Kreeditsaldo arvutamiseks kohaldavad liikmesriigid tasaarvestust ja vastunõudeid käsitlevaid eeskirju kooskõlas hoiuse suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimustega;

ò uus

Instrument ei ole hoius mis tahes järgmisel tingimusel:

selle olemasolu saab tõestada üksnes muu tõendiga kui pangakonto väljavõte;

põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav;

põhisumma on nimiväärtuses tagasimakstav krediidiasutuse või kolmanda poole erigarantii või kokkuleppe alusel.

b) „kõlblikud hoiused” – hoiused mida ei ole vastavalt artiklile 4 kaitse alt välja arvatud;

c) „tagatud hoiused” – kõlblikud hoiused, mis ei ületa artiklis 5 osutatud tagamise ulatust;

ê 94/19/EÜ, artikli 1 lõige 2

d)2. „ühiskonto” – konto, mis on avatud vähemalt kahe isiku nimel või millele vähemalt kahel isikul on õigusi, mida võidakse kasutada ühe või mitme sellise isiku allkirjaga;

ê 94/19/EÜ, artikli 1 lõige 3

e)3. „peatatud hoius” – hoius, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud tema suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt, kui:

i) asjaomased pädevad asutused on teinud otsuse, et nende arvates ei suuda kõnealune krediidiasutus otseselt tema rahalise olukorraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõige 1

Pädevad asutused teevad selle otsuse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele; või

ê 94/19/EÜ, artikli 1 lõige 1 (uus)

ð uus

ii) kohtuorgan on otseselt krediidiasutuse rahalise olukorraga seotud põhjustel teinud otsuse, mille tagajärjel ei saa hoiustajad esitada nõudeid krediidiasutuse vastu, kui selline otsus tehakse enne eespool nimetatud otsust;

f) 4. „krediidiasutus” – ð direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud ï ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt ja laenu andmine oma huvides;

g) 5. „filiaal” – tegevuskoht, mis on krediidiasutuse juriidiliselt sõltuv osa ja kus tehakse otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste tegevusele omaseid tehinguid;

ò uus

h) „sihttase” – 1,5 % kõlblikest hoiustest, mille tagamise eest on hoiuste tagamise skeem vastutav;

i) „likviidsed käibevahendid” – raha, hoiused ja madala riskiga varad, mille lõpptähtajani jäänud aeg on 24 kuud või vähem, ning mida saab likvideerida aja jooksul, mis ei ületa artikli 7 lõikes 1 osutatud ajapiirangut;

j) „madala riskiga varad” – varad, mis kuuluvad kategooriatesse, mis on sätestatud direktiivi 2006/49/EÜ I lisa 14. punkti tabelis 1, kuid jäetakse välja muud aktsepteeritavad varaliigid, mis on määratletud kõnealuse lisa 15. punktis;

k) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus asub krediidiasutuse peakontor;

l) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

m) „pädev asutus” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 4 määratletud pädev asutus;

2. Kui käesolevas direktiivis osutatakse [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määrusele], käsitatakse asutusi, kes haldavad hoiuste tagamise skeeme, kõnealuse määruse kohaldamisel pädevate asutustena vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artikli 2 lõikele 2.

ê 94/19/EÜ, artikkel 3 (kohandatud)

è1 2005/1/EÜ, artikkel 2

ð uus

Artikkel 3

Liikmesus ja järelevalve

43. Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil.

? See ei välista eri liikmesriikide skeemide ühinemist. ⎪

Ükski direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 kohaselt asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus ei või vastu võtta hoiuseid, kui ta ei kuulu mõnda sellisesse skeemi, välja arvatud teises lõigus ja lõikes 4 sätestatud juhtudel.

Liikmesriik võib krediidiasutuse siiski vabastada kohustusest kuuluda hoiuste tagamise skeemi, kui see krediidiasutus kuulub süsteemi, mis kaitseb krediidiasutust ennast ja kindlustab eelkõige tema likviidsus- ja maksevõime, tagades seeläbi hoiustajatele kaitse, mis on vähemalt samaväärne hoiuste tagamise skeemi pakutavaga ja mis pädevate asutuste arvates vastab järgmistele tingimustele:

– süsteem peab olema käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal olemas ja ametlikult tunnustatud,

– süsteemi ülesanne peab olema hoiuste peatamise vältimine süsteemi kuuluvates krediidiasutustes ja selleks peavad tema käsutuses olema vajalikud vahendid,

– süsteem ei tohi seisneda tagatises, mille on krediidiasutusele andnud liikmesriik ise või mõni tema kohalik või piirkondlik ametiasutus,

– süsteem peab tagama hoiustajate teavitamise artiklis 9 sätestatud tingimuste kohaselt.

Nimetatud võimalust kasutavad liikmesriigid teatavad sellest komisjonile; eelkõige teatavad nad komisjonile kõikide selliste kaitsesüsteemide omadustest, nendega hõlmatud krediidiasutustest ja kõikidest edasistest muutustest esitatud andmetes. Komisjon teatab sellest è1 Euroopa panganduskomiteele ç .

2. Kui krediidiasutus ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest krediidiasutusele tegevusloa väljastanud pädevatele asutustele, kes võtavad koostöös hoiuste tagamise skeemiga asjakohaseid meetmeid, sealhulgas sanktsioonide kehtestamine, tagamaks, et krediidiasutus täidab oma kohustusi.

3. Kui need meetmed ei taga, et krediidiasutus täidab oma kohustusi, võib skeem, kui siseriiklik õigus lubab liiget välja arvata, pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt ð üks ï kuu 12 kuud ette oma kavatsusest krediidiasutus süsteemist välja arvata. Skeem tagab ka edaspidi täielikult hoiused, mis on tehtud enne etteteatamistähtaja möödumist. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole krediidiasutus oma kohustusi täitnud, ð arvab ï võib tagatisskeem pärast pädevate asutuste selgesõnalise nõusoleku saamist asutuse väljaarvata.

4. Kui siseriiklik õigus seda lubab ja tegevusloa väljastanud pädevad asutused annavad selgesõnalise nõusoleku, võib hoiuste tagamise skeemist väljaarvatud krediidiasutus jätkata hoiuste vastuvõtmist, kui ta seadis enne oma väljaarvamist sisse mõne muu hüvitamiskorra, mis tagab, et hoiustajatele pakutava kaitse tase ja ulatus on vähemalt võrdväärsed ametlikult tunnustatud skeemi pakutavaga.

5. Kui krediidiasutus, kelle väljaarvamiseks on tehtud ettepanek lõike 3 alusel, ei suuda sisse seada mõnda muud korda, mis vastab lõikes 4 sätestatud tingimustele, tühistavad tegevusloa väljastanud pädevad ametiasutused selle tegevusloa viivitamata.

ê 94/19/EÜ, artikkel 5 (kohandatud)

4. Tagatisskeem tagab ka edaspidi hoiused, mis on √ direktiivi 2006/48/EÜ artikli 6 ∏ direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutuses kõnealuse tegevusloa tühistamise ajal.

∫ uus

5. Kõigi artiklis 1 osutatud hoiuste tagamise skeemide üle teostab pädev asutus seoses käesoleva direktiivi järgimisega jooksvalt järelevalvet.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 6 punkt a (uus)

6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid testivad korrapäraselt oma süsteemide valmisolekut ning et vajaduse korral neid teavitatakse, kui pädevad asutused avastavad krediidiasutuses probleeme, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemide rakendamiseni.

ò uus

Selliseid teste tehakse vähemalt iga kolme aasta järel või kui asjaolud seda nõuavad. Esimene test tehakse 31. detsembriks 2013. aastal.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus korraldab sellega seoses korrapäraselt vastastikuseid eksperdihindamisi vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklile 15. Hoiuste tagamise skeemid on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega teavet vahetades kohustatud hoidma kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud ametisaladust.

7. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja nende taotlusel oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sealhulgas märgistused vastavalt artikli 4 lõikele 2. Stressitestide tegemiseks vajalik teave esitatakse hoiuste tagamise skeemidele jooksvalt. Kõnealune teave muudetakse anonüümseks. Saadud teavet võib kasutada üksnes stressitestide tegemiseks või tagasimaksmise ettevalmistamiseks ning seda ei hoita kauem kui kõnealusel otstarbel vajalik.

ê 94/19/EÜ, artikkel 2 (kohandatud)

Artikkel 4Hoiuste kõlblikkus

1. Hoiuste tagamise Tagatisskeemidega ei hüvitata järgmist:

a) hoiused, mida teised krediidiasutused on teinud oma nimel ja oma arvel huvides, kohaldades artikli 68 lõiget 3ei tulene teisiti;

b) kõik instrumendidvahendid, misda on määratletudakse √ direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 57 ∏ krediidiasutuste omavahendeid käsitleva nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivi 89/299/EMÜ artiklis 2[25] „omavahenditena”;

c) hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest rahandussüsteemi rahapesuks kasutamise vältimist käsitleva nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ artikli 1 √ punktis c ∏ määratletud tähenduses;

∫ uus

d) direktiivi 2006/48/EMÜ artikli 4 lõikes 5 määratletud finantseerimisasutuste hoiused;

e) direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 alapunktis 1 määratletud investeerimisühingute hoiused;

f) hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud direktiivi 91/308/EMÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt;

g) kindlustusandjate hoiused;

h) investeerimisfondide hoiused;

i) pensionifondide hoiused;

j) ametiasutuste hoiused;

k) krediidiasutuse väljalastud võlakirjad ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused.

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused märgistavad lõikes 1 osutatud hoiused nii, et oleks võimalik sellised hoiused viivitamata tuvastada.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt a (kohandatud)

Artikkel 5Hoiuste tagamise ulatus

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud vähemalt 50000 √ 100 000 ∏ euro ulatuses.

1 a. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2010 kehtestatakse nõue, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud 100000 euro ulatuses.

Kui artikli 12 kohaselt esitatavas komisjoni aruandes leitakse, et nimetatud suurusega summa kehtestamine ja hoiuste tagamise ulatuse ühtlustamine ei ole ühenduses tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse tagamiseks ning liikmesriikide vahelise piiriülese konkurentsi moonutamise vältimiseks kõigis liikmesriikides asjakohane ega majanduslikult võimalik, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku esimese lõigu muutmiseks.

∫ uus

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei kaldu kõrvale lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse nõudest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et järgmised hoiused on tagatud, eeldusel, et sellise tagasimaksmisega seotud kulude suhtes ei kohaldata artikleid 9, 10 ja 11:

a) isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud tehingutest tulenevad hoiused kuni kolmeks kuuks pärast summa krediteerimist;

b) hoiused, mis täidavad siseriiklikus seaduses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud teatavate elusündmustega nagu hoiustaja abiellumine, lahutus, invaliidistumine või surm. Hoiuse tagamine ei ületa pärast kõnealust sündmust 12 kuud.

3. Lõige 2 ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast pensionikindlustustooteid ja pensione tagavaid skeeme, tingimusel et selliste skeemidega ei tagata mitte ainult hoiuseid, vaid need hõlmavad kõiki asjaomaseid tooteid ja olukordi.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt a (kohandatud)

ð uus

41b. ? Hoiused makstakse välja vääringus, milles kontot peeti. Kui ⎪Euroalavälised liikmesriigid, kes konverteerivad lõikesgetes 1 ja 1a osutatud eurodes väljendatud summad ? konverteeritakse muusse ⎪ liikmesriigi vääringusse, ð peavad ï tagavad, et hoiustajatele liikmesriigi vääringus tegelikult väljamakstavad summad on ð olema ï võrdsed käesolevas direktiivis sätestatud summadega.

ò uus

5. Liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes väljendatud summad omavääringusse, kasutavad esialgu konverteerimiseks käesoleva direktiivi jõustumise päeval kehtinud vahetuskurssi.

Liikmesriigid võivad summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui selline ümardamine jääb 2 500 euro piiresse.

Ilma et see piiraks eelmise lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritud tagamistaset vastavalt lõikes 1 osutatud summale vähemalt iga viie aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohandada tagamistasemeid varem.

ê 94/19/EÜ, artikli 7 lõige 2 (uus)

2 . Liikmesriigid võivad sätestada, et teatavad hoiustajad või hoiused jäetakse kaitseta või et neile pakutakse väiksemat kaitset. Need erandid on loetletud I lisas.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt b (uus)

3. Lõige 1a ei välista selliste sätete säilitamist, millega enne 1. jaanuari 2008 tagati teatavad hoiused peamiselt sotsiaalkaalutlustel täies ulatuses.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt c

---

ê 94/19/EÜ, artikli 7 lõige 5 (kohandatud)

ð uus

6. Vähemalt iga viie aasta tagant vaatab komisjon korrapäraselt läbi lõikes 1 nimetatud osutatud summa. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepanekuvastuvõtmiseks, et kohandada artiklis 1 nimetatud osutatud summat, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ majanduslikku ja rahalist olukorda. Esimene läbivaatamine toimub kõige varem √ 31. detsembril 2015, ∏ viis aastat pärast artikli 7 lõike 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist ð välja arvatud juhul, kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb seda teha varem. ï

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt d (uus)

7. Komisjon võib kohandada lõikesgetes 1 ja 1a osutatud summasid vastavalt inflatsioonile Euroopa Liidus, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt √ artiklile 16 ∏ artikli 7a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 94/19/EÜ, artikkel 8 (kohandatud)

Artikkel 6Tagasimakstava summa määramine

44. Artikli 57 lõikesgetes 1, 3 ja 4 nimetatud osutatud piirmäärasid kohaldatakse ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud koguhoiuse suhtes olenemata hoiuste arvust, vääringust ja asukohast √ Euroopa Liidus ∏ ühenduses.

45. Artikli 57 lõikesgetes 1, 3 ja 4 sätestatud piirmäärade arvutamisel võetakse arvesse iga hoiustaja osa ühiskontol.

Erisätete puudumise korral jagatakse selline konto hoiustajate vahel võrdselt.

Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 57 lõikesgetes 1, 3 ja 4 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja käsitleda ühe hoiustaja tehtud hoiusena.

46. Kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on täielik õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha tuvastatud või teda saab tuvastada enne kuupäeva, mil pädevad asutused teevad artikli 12 lõike 31 punkti e alapunktis i kirjeldatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 12 lõike 31 punkti e alapunktis ii kirjeldatud otsuse. Kui täielik õigus on mitmel isikul, võetakse artikli 57 lõikesgetes 1, 3 ja 4 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid käsutatakse.

∫ uus

47. Tagasimakstava summa arvutamise kontrollkuupäev on kuupäev, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti i kohase otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohase otsuse. Hoiustaja kohustisi krediidiasutuse suhtes ei võeta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse.

48. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad igal ajal nõuda krediidiasutustelt teavet iga hoiustaja hoiuste kogusumma kohta.

49. Hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel välja maksud kuupäevaks, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti i kohase otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohase otsuse, hüvitatakse hoiuste tagamise skeemi kaudu. Artikli 5 lõikes 1 osutatud piirmäära ei ületata.

Kui intressid sõltuvad teise finantsinstrumendi väärtusest ja neid ei saa seepärast kindlaks määrata ilma, et see ei seaks ohtu väljamaksmist artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, seatakse selliste intresside hüvitamisel piirmääraks liikmesriigi õiguses sätestatud viivisemäär.

50. Liikmesriigid võivad teha otsuse selle kohta, et teatavatesse liikmesriigi õigusega määratletud kategooriatesse kuuluvaid hoiuseid, mis täidavad sotsiaalset eesmärki ning mida tagavad kolmandad isikud kooskõlas riigiabi eeskirjadega, ei võeta lõike 1 kohase ühte ja samasse krediidiasutusse sama hoiustaja poolt paigutatud koguhoiuse arvutamisel arvesse. Sellisel juhul on kolmanda isiku tagatis piiratud sama ulatusega, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 1.

4. Seda sätet ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 6 punkt a (uus)

ð uus

Artikkel 7 Tagasimaksmine

1. Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma rahuldada maksta peatatud hoiusedte tagasi ð seitsme ï suhtes hoiustajate nõuetekohaselt tõendatud nõuded kahekümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.

Nimetatud tähtaeg hõlmab nõuete kontrollimiseks vajalike täpsete andmete kogumist ja edastamist hoiustajate ja hoiuste kohta.

Täiesti erandlikel asjaoludel võib hoiuste tagamise skeem taotleda pädevatelt asutustelt tähtaja pikendamist. Tähtaega ei pikendada rohkem kui 10 tööpäeva võrra.

märtsiks 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hüvitamise korra tõhususe ja menetlustähtaegade kohta ning hindab, kas esimeses lõigus osutatud hüvitamise tähtaja lühendamine kümne tööpäevani oleks rakendatav.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 6 punkt b

2. —

ò uus

Liikmesriigid võivad teha otsuse, mille kohaselt kohaldatakse artikli 6 lõikes 3 osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimaksetähtaega. Kõnealune tähtaeg ei ületa kolme kuud alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.

Artikli 6 lõikes 3 osutatud hoiustajale, kellel ei ole täielikku õigust asjaomasel kontol olevatele summadele, tehakse tagasimakse esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul. Kõnealune makse võetakse arvesse tagasimakse tegemisel isikule, kellel on täielik õigus.

2. Hoiustajatele makstakse hoiused tagasi ilma, et nad peaksid hoiuste tagamise skeemidele esitama vastava taotluse. Selleks edastab krediidiasutus hoiuste ja hoiustajate kohta teabe viivitamata pärast hoiuste tagamise skeemilt taotluse saamist.

ê 94/19/EÜ, artikkel 10 (uus)

ð uus

3. Tagatisskeem ei või kasutada lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaega selleks, et keelduda hüvitise maksmisest hoiustajale, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigeaegselt kasutada.

34. ð Mis tahes kirjavahetust hoiuste tagamise skeemi ja hoiustaja vahel ï Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks täidetavaid tingimusi ja vorminõudeid käsitlevad dokumendid koostatakse üksikasjalikult siseriikliku õigusega ettenähtud viisil peetakse tagatud hoiuse asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes. ð Kui pank tegutseb teises liikmesriigis vahetult ilma filiaale loomata, esitatakse teave keeles, mille hoiustaja kontot avades valis. ï

45. Olenemata lõikesgetes 1 ja 2 sätestatud tähtajast võib tagatisskeem hoiuste tagamise skeem maksed kuni kohtuotsuseni peatada, kui hoiustajat või mõnda teist kontol olevate summadega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises.

ê 94/19/EÜ, artikli 7 lõige 6

Artikkel 8Nõuded hoiuste tagamise skeemide vastu

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla sellise hagi esemeks, mille hoiustaja esitab hoiuste tagamise skeemi vastu.

ê 94/19/EÜ, artikkel 11

ð uus

2. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, ð ja ilma, et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ï lähevad on likvideerimismenetluste korral hüvitismakseid tegevatele skeemidele regressiõigus üle hoiustajate õigusteed suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.

ò uus

3. Kui hoiuste tagamise skeem annab teisele skeemile laenu artiklis 10 osutatud menetluse kohaselt, on likvideerimismenetluste korral laenu andvatel hoiuste tagamise skeemidel laenusumma ulatuses regressiõigus hoiustajate õiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.

Regressiõigust ei kasutata enne, kui laen on artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt välja makstud. Kui likvideerimismenetlus lõpeb enne kõnealust kuupäeva, laiendatakse regressiõigust laenu võtvale skeemile makstavatele likvideerimisjaotistele.

Käesolevas lõikes osutatud regressiõigusega seotud õigused kuuluvad esimesse järku pärast lõike 1 kohaseid hoiustajate õigusi ja enne kõiki teisi likvideerija suhtes olevaid õigusi.

4. Liikmesriigid võivad piirata ajavahemikku, mille jooksul võivad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist hoiustajad, kellele ei ole makstud tagasi hoiuseid või kelle nõudeid ei ole skeem tunnistanud artikli 7 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul. Selline tähtaeg määratakse kindlaks kuupäevaga, mil hoiustajate õigused, mille suhtes hoiuste tagamise skeemil on regressiõigus lõike 2 kohaselt, registreeritakse likvideerimismenetluses vastavalt siseriiklikule õigusele.

Tähtaja määramisel võtavad liikmesriigid arvesse aega, mida hoiuste tagamise skeemil on vaja selliste nõuete kokkukogumiseks enne sellist registreerimist.

ò uus

Artikkel 9Hoiuste tagamise skeemide rahastamine

51. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on võimalike kohustiste kindlaksmääramiseks asjakohased süsteemid. Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid vastavad kõnealustele kohustistele.

Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid kogutakse skeemi liikmete korrapärastest osamaksetest, mis tehakse iga aasta 30. juunil ja 30. detsembril. See ei takista täiendavate rahastamisallikate kasutamist. Ühekordset osalemistasu ei või nõuda.

Likviidsete käibevahendite maht ulatub vähemalt sihtasemeni. Kui likviidsete käibevahendite maht jääb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni saavutatakse taas sihttase. Kui likviidsete käibevahendite maht on alla kahe kolmandiku sihttasemest, on korrapärase osamakse suurus vähemalt 0,25 % kõlblike hoiuste mahust.

52. Skeemi selliste hoiuste ja investeeringute kogumaht, mis on seotud ühe asutusega, ei ületa 5 % likviidsetest käibevahenditest. Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi direktiivis 83/349/EMÜ või tunnustatud rahvusvahelistes raamatupidamiseeskirjades määratletud konsolideeritud aruannete koostamiseks, käsitatakse kõnealuse piirmäära arvutamisel ühe asutusena.

53. Kui hoiuste tagamise skeemi likviidsetest käibevahenditest ei piisa hoiuste peatamise korral hoiuste tagasimaksmiseks, teevad skeemi liikmed erakorralise osamakse, mille suurus ei ületa 0,5 % nende kõlblike hoiuste mahust kalendriaasta kohta. Kõnealune makse tehakse üks päev enne artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja lõppu.

54. Lõigetes 1 ja 2 osutatud osamaksete kogusumma ei ületa 1 % kõlblikest hoiustest kalendriaasta kohta.

Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt vabastada krediidiasutuse lõikes 2 osutatud kohustusest, kui lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete kogusumma tõttu on raskendatud selliste nõuete rahuldamine, mis muudel võlausaldajatel on krediidiasutuse vastu. Sellist erandit ei kohaldata kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse krediidiasutuse taotlusel uuendada.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud likviidseid käibevahendeid kasutatakse peamiselt hoiuste tagasimaksmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

Neid võidakse siiski kasutada ka selleks, et rahastada hoiuste ülekandmist teise krediidiasutusse, tingimusel, et hoiuse tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Sel juhul esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pärast hoiuste ülekandmist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aruande, milles tõendatakse, et eespool osutatud piirmäära ei ületatud.

Liikmesriik võib lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada nende rahalisi vahendeid panga maksevõimetuks muutumise vältimiseks, ilma et neil piirataks teise krediidiasutusse hoiuste ülekandmise rahastamist, tingimusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a) skeemi rahalised vahendid ületavad pärast sellise meetme võtmist 1 % kõlblikest hoiustest;

b) hoiuste tagamise skeem esitab ühe kuu jooksul pärast sellise meetme võtmise kohta otsuse tegemist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aruande, milles tõendatakse, et eespool osutatud piirmäära ei ületatud.

Iga juhu puhul eraldi ja pädeva asutuse loal, mis on antud asjaomase hoiuste tagamise skeemi põhjendatud taotluse alusel, võib punktis a osutatud osakaalu kehtestada vahemikus 0,75–1 %.

6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühiajalisi vahendeid, et vajaduse korral rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid.

7. Liikmesriigid teatavad igal kuul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele asjaomases liikmesriigis olevate kõlblike hoiuste ja tagatud hoiuste mahu ning kõnealuses liikmesriigis olevates hoiuste tagamise skeemides hoitavate likviidsete käibevahendite summa. Kõnealust teavet kinnitavad pädevad asutused ja see tuleb koos kõnaluse kinnitusega saata kümne päeva jooksul pärast iga kuu lõppu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse hoiuste tagamise skeemide veebilehel vähemalt korra aastas.

ò uus

Artikkel 10 Laenutehingud hoiuste tagamise skeemide vahel

55. Hoiuste tagamise skeemil on õigus võtta laenu kõigilt teistelt artikli 1 lõikes 3 osutatud skeemidelt, mis asuvad Euroopa Liidus, tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) laenu võttev skeem ei suuda täita artikli 8 lõike 1 kohast kohustust seoses artikli 9 lõike 5 esimese ja teise lõigu alusel varem tehtud maksetega;

b) käesoleva lõigu punktis a osutatud olukord on tingitud artiklis 9 osutatud likviidsete käibevahendite puudumisest;

c) laenu võtvasse skeemi on tehtud artikli 9 lõikes 3 osutatud erakorralised osamaksed;

d) laenu võttev skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud vahendeid kasutatakse artikli 8 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks;

e) käesoleva artikli alusel ei ole laenu võttev skeem samal ajal kohustatud teisele hoiuste tagamise skeemile laenu tagasi maksma;

f) laenu võttev skeem märgib taotletava rahasumma;

g) laenuks võetud kogusumma ei tohi ületada 0,5 % laenu võtva skeemi kõlblikest hoiustest;

h) laenu võttev skeem teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja märgib põhjused, miks eespool osutatud tingimused on täidetud, ja taotletava rahasumma suuruse.

Esimese lõigu punktis f osutatud summa määratakse kindlaks järgmiselt:

[artikli 8 lõike 1 kohaselt tagasimaksmisele kuuluvate tagatud hoiuste maht] – [likviidsed käibevahendid + artikli 9 lõikes 3 osutatud erakorraliste osamaksete maksimumsumma]

Teised hoiuste tagamise skeemid tegutsevad laenu andvate skeemidena. Selleks määravad liikmesriigid, kus asub rohkem kui üks skeem, ühe skeemi kõnealuses liikmesriigis laenu andvaks skeemiks ja teatavad sellest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja kuidas teised samas liikmesriigis asuvad hoiuste tagamise skeemid hüvitavad laenu andvale skeemile tema kulud.

Hoiuste tagamise skeemid, kes on vastavalt käesolevale artiklile kohustatud maksma teisele hoiuste tagamise skeemile tagasi laenu, ei anna laenu teistele hoiuste tagamise skeemidele.

56. Laenu suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) iga skeem annab laenu summas, mis on proportsionaalne igas skeemis olevate kõlblike hoiuste summaga, võtmata arvesse laenu võtvat skeemi ja punktis a osutatud hoiuste tagamise skeeme. Summad arvutatakse artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud viimase igakuise kinnitatud teabe põhjal;

b) laenu võttev skeem maksab laenu tagasi hiljemalt 5 aasta pärast. Ta võib maksta laenu tagasi iga-aastaste osamaksetena. Intresse makstakse ainult laenu tagasimakse ajal;

c) intressimäär on võrde Euroopa Kespanga poolt pakutava laenamise püsivõimaluse intressimääraga kõnealusel krediidiperioodil.

57. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kinnitab, et lõikes 1 osutatud nõuded on täidetud, ning määrab iga skeemi poolt väljalaenatavad summad, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt, ja algse intressimäära lõike 2 punkti c kohaselt, samuti laenuperioodi.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus edastab kinnituse koos lõike 1 punktis h osutatud teabega laenu andvatele hoiuste tagamise skeemidele. Kõnealused skeemid saavad kõnealuse kinnituse ja teabe kätte kahe tööpäeva jooksul. Laenu andvad hoiuste tagamise skeemid maksvad laenu võtvale skeemile laenu välja viivitamata, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kinnituse ja teabe kättesaamist.

58. Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva skeemi kogutavad osamaksed on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ja võimalikult kiiresti taastada sihttase.

ò uus

Artikkel 11Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamine

59. Hoiuste tagamise skeemidesse artikli 9 kohaselt tehtavad osamaksed määratakse iga liikme puhul kindlaks vastavalt asjaomase liikme riskimäärale. Krediidiasutused ei maksa alla 75 % või üle 200 % summast, mida maksab keskmise riskiga pank. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud hoiuste tagamise skeemide liikmed maksavad hoiuste tagamise skeemidesse vähem, kuid mitte alla 37,5 % summast, mille maksab keskmise riskiga pank.

60. Riskimäära määramisel ja osamaksete arvutamisel tuginetakse I ja II lisas osutatud elementidele.

61. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise skeemide suhtes.

62. Komisjonile antakse volitused määrata kindlaks II lisa A osas esitatud mõistete ja meetodite elemendid. Kõnealused regulatiivsete standardite kavandid võetakse vastu vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklitele 7–7d. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib välja töötada regulatiivsete standardite kavandeid ja esitada need komisjonile.

63. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus annab 31. detsembriks 2012 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse artikli 8] kohaselt välja suunised II lisa B osa kohaldamiseks.

ê 94/19/EÜ, artikkel 4 (uus)

Artikkel 12Koostöö Euroopa Liidus

1. Liikmesriigis artikli 3 lõike 1 kohaselt sisse seatud ja ametlikult tunnustatud hHoiuste tagamise skeemid hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajaid.

detsembrini 1999 ei või pakutava kaitse tase ega ulatus, sealhulgas protsendimäär, ületada vastuvõtva liikmesriigi territooriumil vastava tagatisskeemi pakutava kaitse maksimumtaset ega -ulatust.

Enne kõnealust kuupäeva koostab komisjon teise lõigu kohaldamisel omandatud kogemuste põhjal aruande ja kaalub nende sätete edasise kohaldamise vajadust. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, et pikendada nende sätete kehtivusaega.

2. Kui vastuvõtva liikmesriigi tagatisskeemi pakutava kaitse tase ja/või ulatus, sealhulgas protsendimäär, ületab krediidiasutusele tegevusloa andnud liikmesriigis pakutava kaitse taseme ja/või ulatuse, tagab vastuvõttev liikmesriik, et tema territooriumil on olemas ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeem, millega filiaal võib vabatahtlikult liituda, et täiendada kaitset, mida tema hoiustajad juba saavad tänu tema kuulumisele tema päritoluliikmesriigi skeemi.

Skeem, millega filiaal liitub, hõlmab sellist liiki asutusi, mille alla filiaal kuulub või millele filiaal vastuvõtvas liikmesriigis kõige rohkem vastab.

3. Liikmesriigid tagavad, et filiaalide liitumise suhtes vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga kehtestatakse kooskõlas lõikega 2 erapooletud ja üldkohaldatavad tingimused. Liikmeksvõtmine eeldab, et filiaal täidab kõik asjakohased liikmesusega seotud kohustused, eelkõige kõikide osamaksude ja muude maksude tasumine. Liikmesriigid järgivad käesoleva lõike rakendamisel II lisas sätestatud juhtpõhimõtteid.

4. Kui filiaal, kes on lõike 2 alusel vabatahtlikult liitunud, ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatakse sellest krediidiasutusele tegevusloa väljastanud pädevatele asutustele, kes võtavad koostöös tagatisskeemiga asjakohaseid meetmeid, et tagada eespool nimetatud kohustuste täitmine.

Kui need meetmed ei taga, et filiaal täidab eespool nimetatud kohustusi, võib tagatisskeem tegevusloa väljastanud pädevate asutuste nõusolekul ja vähemalt 12 kuud ette teatades filiaali välja arvata. Skeem, millega filiaal vabatahtlikult liitus, tagab enne väljaarvamiskuupäeva tehtud hoiuseid nende maksetähtpäevadeni. Hoiustajatele teatatakse täiendava kaitse tühistamisest.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

Artikkel 12

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse:

a) hoiuste tagamise skeemide rahastamismehhanismide ühtlustamist, keskendudes eelkõige ühtlustamise puudumise mõjule piiriülese kriisi korral hoiuste hüvitamise kättesaadavusele ja ausale konkurentsile, ning niisuguse ühtlustamise kulusid;

b) teatavate ajutiselt suurendatud konto jääkide täies ulatuses tagamise asjakohasust ja meetodeid;

c) riskipõhiste osamaksete kehtestamise võimalikke mudeleid;

d) ühenduse tasandil hoiuste tagamise skeemi võimaliku loomise eeliseid ja kulusid;

e) eri õigusaktide mõju süsteemi tõhususele ja võimalikele moonutustele seoses tasaarveldusega, mille puhul hoiustaja krediit tasaarveldatakse tema võlaga, võttes arvesse piiriülest likvideerimist;

f) skeemidega hõlmatud toodete ulatust ja hoiustajaid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kohalike ametiasutuste erivajadusi;

g) seost hoiuste tagamise skeemide ja muude hoiustajatele hoiuste hüvitamise võimaluste (nagu erakorralised hüvitamise mehhanismid) vahel.

Vajaduse korral esitab komisjon asjakohased ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kavatsusest muuta hoiuste tagamise kohaldamisala või ulatust ning probleemidest teiste liikmesriikidega tehtavas koostöös.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt a (uus)

5. Liikmesriigid tagavad lõigetes 1 kuni 4 osutatud juhtudel, et hoiuste tagamise skeemid teevad omavahel koostööd.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt b (uus)

6. Komisjon vaatab käesoleva artikli asjakohasuse läbi vähemalt iga kahe aasta järel ning teeb vajaduse korral ettepaneku seda muuta.

ò uus

2. Selliste filiaalide hoiustajatele, mille krediidiasutused on asutanud teistes liikmesriikides või mis asuvad liikmesriikides, kus tegutseb teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, maksab hoiused tagasi vastuvõtva liikmesriigi skeem päritoluliikmesriigi skeemi nimel. Päritoluliikmesriigi skeem hüvitab vastuvõtva liikmesriigi skeemi tehtud väljamaksed.

Samuti teavitab vastuvõtva liikmesriigi skeem asjaomaseid hoiustajaid päritoluliikmesriigi skeemi nimel ja tal on päritoluliikmesriigi skeemi nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate saadetud posti.

3. Kui krediidiasutus lõpetab skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise skeemiga, hüvitatakse või kantakse teisele skeemile üle osamaksed, mida krediidiasutus tegi 6 kuu jooksul enne liikmesuse lõpetamist. Seda ei kohaldata, kui krediidiasutus on skeemist artkli 3 lõike 3 kohaselt välja arvatud.

4. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemid vahetavad vastuvõtvate liikmesriikide hoiuste tagamise skeemiga artikli 3 lõikes 7 osutatud teavet. Kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud piiranguid.

5. Hoiuste tagamise skeemide vahelise koostöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks eelkõige seoses käesoleva artikli ja artikliga 10 sõlmivad hoiuste tagamise skeemid või vajaduse korral pädevad asutused kirjalikud koostöökokkulepped. Selliste kokkulepete puhul võetakse arvesse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud nõudeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust teavitatakse selliste kokkulepete olemasolust ja sisust. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib selliste kokkulepete kohta esitada arvamusi vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artikli 6 lõike 2 punktile f ja artiklile 19. Kui pädevad asutused või hoiuste tagamise skeemid ei suuda jõuda kokkuleppele või kui selliste kokkulepete tõlgendamisel on lahkarvamusi, lahendab erimeelsused Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse artiklile 11].

Selliste kokkulepete puudumine ei mõjuta artikli 8 lõike 2 kohaseid hoiustajate nõudeid ega käesoleva artikli lõike 3 kohaseid krediidiasutuste nõudeid.

ê 94/19/EÜ, artikkel 6 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 13 Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste filiaalid

64. Liikmesriigid kontrollivad, et väljaspool ühendust √ Euroopa Liitu ∏ asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid pakuvad käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärset ð kaitset ï .

Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid sätestada, et väljaspool ühendust √ Euroopa Liitu ∏ asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid peavad liituma mõne nende territooriumil toimiva hoiuste tagamise skeemiga, kui √ direktiivi 2006/48/EÜ artikli 38 lõikest 1 ∏ direktiivi 77/780/EMÜ artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

65. Selliste krediidiasutuste filiaalide olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele, mille peakorter asub vVäljaspool ühendust √ Euroopa Liitu ∏ ð ja mis ei ole liikmesriigis toimiva skeemi liikmed, ï asuva peakontoriga krediidiasutuse asutatud filiaalide olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele annab kõnealune krediidiasutus kogu vajaliku teabe nende hoiuseid hõlmava tagamiskorra kohta.

66. Lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ning selges ja arusaadavas vormis.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõige 5 (uus)

ð uus

Artikkel 14 Hoiustajatele esitatav teave

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mis on vajalik selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu asutus ja selle filiaalid ühenduses √ Euroopa Liidus ∏ kuuluvad, või mõne muu artikli 3 lõike 1 teises lõigus või artikli 3 lõikes 4 sätestatud korra äratundmiseks. Hoiustajatele teatatakse hoiuste tagamise skeemi või mõne muu kohaldatava korra sätted, sealhulgas hoiuste tagamise skeemi pakutava kaitse suurus ja ulatus. Kui hoiust ei tagata vastavalt artiklile √ 4 ∏ 7 lõikele 2 hoiuste tagamise skeemiga, teavitab krediidiasutus sellest hoiustajat.

2. Kogu ð Võimalikele hoiustajatele suunatud ï teave esitatakse kergestimõistetaval viisil ð enne hoiustamislepingu sõlmimist ja võimalik investor peab teavet käsitleva dokumendi allkirjastama. Selleks kasutatakse III lisas esitatud teabevormi ï .

3. Olemasolevatele hoiustajatele esitatakse teave nende konto väljavõttel. Kõnealune teave hõlmab kinnitust selle kohta, et hoiused on kõlblikud vastavalt artikli 2 lõikele 1 ja artiklile 4. Lisaks lisatakse viide III lisas esitatud teabelehele ja märgitakse, kust kõnealust lehte saab. Samuti võib osutada vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehele.

Taotluse korral antakse teavet hüvitise tingimuste ja hüvitise saamiseks täidetavate vorminõuete kohta.

ê 94/19/EÜ, artikkel 9

ð uus

4. Lõikes 1 sätestatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.

5. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mis piiravad lõikes 1 nimetatud osutatud teabe kasutamist reklaamis, et vältida sellise kasutamise kahjulikku mõju pangandussüsteemile või hoiustajate usaldusele. Eelkõige võivad liikmesriigid piirata sellist reklaami viitega skeemile, kuhu krediidiasutus kuulub ð mis tagab toodet, millele reklaamis osutatakse ï .

ò uus

Krediidiasutused, kes on artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud skeemide liikmed, teavitavad hoiustajaid asjakohaselt skeemi toimimisest. Selline teave ei tohi sisaldada viidet, et hoiused on piiramatult tagatud.

6. Krediidiasutuste ühinemise korral teatatakse hoiustajatele ühinemisest vähemalt üks kuu enne ühinemise õiguslikku jõustumist. Ühinemise jõustumisel teavitatakse hoiustajaid sellest, et igas ühinevas pangas olevad kõnealuste hoiustajate hoiused liidetakse pärast ühinemist kokku, et määrata kindlaks, mil määral on need hoiuste tagamise skeemiga tagatud.

7. Kui hoiustaja kasutab Interneti-panka, edastatakse teave, mille avalikustamine on ette nähtud käesoleva direktiiviga, viisil, mis muudab selle hoiustajale kergesti kättesaadavaks.

ê 2009/14/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

Artikkel 12

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse:

a) hoiuste tagamise skeemide rahastamismehhanismide ühtlustamist, keskendudes eelkõige ühtlustamise puudumise mõjule piiriülese kriisi korral hoiuste hüvitamise kättesaadavusele ja ausale konkurentsile, ning niisuguse ühtlustamise kulusid;

b) teatavate ajutiselt suurendatud konto jääkide täies ulatuses tagamise asjakohasust ja meetodeid;

c) riskipõhiste osamaksete kehtestamise võimalikke mudeleid;

d) ühenduse tasandil hoiuste tagamise skeemi võimaliku loomise eeliseid ja kulusid;

e) eri õigusaktide mõju süsteemi tõhususele ja võimalikele moonutustele seoses tasaarveldusega, mille puhul hoiustaja krediit tasaarveldatakse tema võlaga, võttes arvesse piiriülest likvideerimist;

f) skeemidega hõlmatud toodete ulatust ja hoiustajaid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kohalike ametiasutuste erivajadusi;

g) seost hoiuste tagamise skeemide ja muude hoiustajatele hoiuste hüvitamise võimaluste (nagu erakorralised hüvitamise mehhanismid) vahel.

Vajaduse korral esitab komisjon asjakohased ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kavatsusest muuta hoiuste tagamise kohaldamisala või ulatust ning probleemidest teiste liikmesriikidega tehtavas koostöös.

ê 94/19/EÜ, artikkel 13 (kohandatud)

Artikkel 15Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelu

Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelus loendis, mislle ta peab koostataksema direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 lõike 7 √ direktiivi 2006/48/EÜ artikli 14 ∏ kohaselt, esitab märgib komisjon iga krediidiasutuse seisundi seoses käesoleva direktiiviga suhtes.

∫ uus

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

67. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte.

68. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

69. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites … ja … sätestatud tingimusi.

Artikkel 17

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 18

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 19 Üleminekusätted

70. Artikli 9 kohased hoiuste tagamise skeemidesse tehtavad osamaksed jaotatakse võimalikult võrdselt, kuni saavutatakse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud sihttase.

71. Hoiustajaid, kellel on sama krediidiasutuse väljaantud võlainstrumente ning oma aktseptidest või lihtvekslitest tulenevaid kohustisi, samuti hoiuseid, mille olemasolu saab tõestada üksnes muu sertifikaadiga kui pangakonto väljavõte, hoiuseid, mille põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav või mille põhisumma on nimiväärtuses väljamakstav krediidiasutuse või kolmanda isiku teatava tagatise või kokkuleppe alusel, teavitatakse sellest, et nende hoiused ei ole enam tagatud hoiuste tagamise skeemiga.

72. Kui teatavate hoiuste osaline või täielik tagamine hoiuste tagamise skeemidega lõpeb pärast käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/14/EÜ ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse, võivad liikmesriigid lubada selliste hoiuste tagamist kuni 31. detsembrini 2014, kui kõnealused hoiused maksti sisse enne 30. juunit 2010. Liikmesriigid tagavad, et pärast 31. detsembrit 2014 ei anna ükski skeem suuremaid või ulatuslikumaid tagatisi, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis, olenemata hoiuste sissemaksmise kuupäevast.

73. Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral õigusakti ettepaneku, et teha kindlaks, kas olemasolevad hoiuste tagamise skeemid tuleks asendada ühe skeemiga kogu Euroopa Liidus.

74. Komisjon esitab [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse] toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta. Kõnealune aruanne peaks hõlmama eelkõige võimalust määrata tagatud hoiuste põhjal kindlaks sihttase, ilma et vähendatakse investorite kaitset.

ê 94/19/EÜ, artikkel 14

ð uus

Artikkel 20 Ülevõtmine

75. Liikmesriigidjõustavad käesoleva direktiivi ð artikli 1, artikli 2 lõike 1 punktide a, c, d, f, h–m, artikli 2 lõike 2, artikli 3 lõigete 1 ja 3 ning artikli 3 lõigete 5–7, artikli 4 lõike 1 punktide d–k, artikli 5 lõigete 2–5, artikli 6 lõigete 4–7, artikli 7 lõigete 1–3, artikli 8 lõigete 2–4, artiklite 9–11, artikli 12, artikli 13 lõigete 1–2, artikli 14 lõigete 1–3, artikli 14 lõigete 5–7, artikli 19 ning I–III lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2012 ï . Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile ð edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile ï .

Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2020.

Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 5 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2013. Artikli 9 lõike 5 punktis a osutatud kõlblike hoiuste osakaalu kohaldatakse siiski mitte enne 1. jaanuari 2014. Kuni 31. detsembrini 2017 kohaldatakse osakaalu 0,5 %. Pärast seda kuupäeva ja kuni 31. detsembrini 2020 kohaldatakse osakaalu 0,75 %.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. ð Samuti lisavad liikmesriigid märkuse selle kohta, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. ï

76. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

ò uus

Artikkel 21Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/19/EÜ ja selle hilisemad muudatused tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2012, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud IV lisas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

ê 94/19/EÜ, artikkel 15 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 22 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub ð kahekümnendal päeval, pärast selle avaldamist ï Euroopa √ Liidu ∏ Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

? Artikli 2 lõike 1 punkte b, e ja g, artikli 4 lõike 1 punkte a–c, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõikeid 1–3, artikli 7 lõiget 4, artikli 8 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõiget 3, artikli 14 lõiget 4, artikleid 15–18 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

ê 94/19/EÜ, artikkel 16

Artikkel 23

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja […] […]

∫ uus

I LISA

Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate riskipõhiste osamaksete kindlaksmääramine

77. Kasutatakse järgmisi valemeid:

a) liikme riskipõhise osamakse summa

C i = TC * RS i

b) liikme riski osakaal

[pic]

c) liikme riskiga kaalutud osamakse summa

RA i = CB *[pic]

kus:

C i hoiuste tagamise skeemi i-nda liikme osamakse summa

TC skeemi kogutud osamaksete kogusumma

RS i i-nda liikme riski osakaal

RAi i-nda liikme riskiga kaalutud osamakse summa

RA k n-liikmete iga liikme riskiga kaalutud osamakse summa

CB osamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk (st kõlblikud hoiused)

β i vastavalt II lisale i-ndale liikmele määratud riskikoefitsient

78. Kasutatakse järgmisi valemeid:

a) liikme hindepunktide kogusumma

[pic]= ¾[pic]+ ¼[pic]

b) liikme osahindepunktide kogusumma seoses põhinäitajatega

[pic]= ¼ [[pic]+[pic]+[pic]+[pic]]

c) liikme osahindepunktide kogusumma seoses lisanäitajatega

[pic]=[pic][[pic]+[pic]+ … +[pic]]

kus:

[pic] i-nda liikme hindepunktide kogusumma

[pic] i-nda liikme osahindepunktide kogusumma seoses põhinäitajatega

[pic] i-nda liikme osahindepunktide kogusumma seoses lisanäitajatega

[pic] muutuja i-nda liikme riski hindamiseks seoses liikme II lisa kohaste põhi- või lisanäitajatega

x teatava põhi- või lisanäitaja tähis.

∫ uus

II LISA

Riskipõhiste osamaksete arvutamisel kasutatavad näitajad, hindepunktid ja riskikaalud

A OSA

Põhinäitajad

1. Riskipõhiste osamaksete arvutamisel kasutatakse järgmisi põhinäitajaid:

Riskiklass | Näitaja | Suhtarv |

Kapitali adekvaatsus | Direktiivi 2006/48/ EÜ artikli 57 punktides a–ca osutatud omavahendid ja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 76 kohased riskiga kaalutud varad | Omavahendid |

Riskiga kaalutud varad |

Varade kvaliteet | Probleemsed laenud | Probleemsed laenud |

Laenud kokku |

Kasumlikkus | Varade tootlus | Puhastulu |

Keskmine koguvara |

Likviidsus | Määravad liikmesriigid vastavalt artikli 11 lõikele 4 |

2. Riskiprofiilide kajastamiseks põhinäitajate suhtes kasutatakse järgmisi hindepunkte:

Riskitase | Kapitali adekvaatsus | Varade kvaliteet | Kasumlikkus | Likviidsus |

Väga väike risk | 1 | 1 | 1 | 1 |

Väike risk | 2 | 2 | 2 | 2 |

Keskmine risk | 3 | 3 | 3 | 3 |

Suur risk | 4 | 4 | 4 | 4 |

Väga suur risk | 5 | 5 | 5 | 5 |

3. Näitajate tegeliku väärtuse põhjal määratakse liikmele teatavas riskiklassis järgmised hindepunktid:

Element | Tähis (x) | [pic]= 1 | [pic]= 2 | [pic]= 3 | [pic]= 4 | [pic]= 5 |

Kapitali adekvaatsus | CA | x > 12,3% | 12,3% ≥ x > 9,6% | 9,6% ≥ x > 8,2% | 8,2% ≥ x > 7% | x ≤ 7% |

Varade kvaliteet | AQ | x ≤ 1% | 1% < x ≤ 2,1% | 2,1% < x ≤ 3,7% | 3,7% < x ≤ 6% | x > 6% |

Kasumlikkus | P | x > 1,2% | 1,2% ≥ x > 0,9% | 0,9% ≥ x > 0,7% | 0,7% ≥ x > 0,5% | x ≤ 0,5% |

Likviidus | L | Liikmesriigid võivad iga [pic]piirmäärad kindlaks määrata vastavalt artikli 11 lõikele 4. |

4. Liikmele määratakse sõltuvalt hindepunktide kogusummast järgmised riskikaalud (koefitsiendid):

Hindepunktide kogusumma (ρ) | 1 < ρ ≤ 1,5 | 1,5 < ρ ≤ 2,5 | 2,5 < ρ ≤ 3,5 | 3,5 < ρ ≤ 4,5 | 4,5 < ρ ≤ 5 |

Riskikoefitsient (β) | 75% | 100% | 125% | 150% | 200% |

B OSA

Lisanäitajad

1. Liikmesriigid määravad kindlaks riskipõhiste osamaksete arvutamisel kasutatavad lisanäitajad. Selleks võib kasutada mõningaid või kõiki järgmiseid näitajaid:

Riskiklass | Näitaja/suhtarv | Määratlus |

Kapitali adekvaatsus | Kogukapital | Kogukapital |

Riskiga kaalutud varad |

Lisakapital * | Lisakapital | või | Lisakapital |

Koguvara | Riskiga kaalutud varad |

Varade kvaliteet | Laenukahjumite provisjonid | Laenukahjumite provisjonid | või | Laenukahjumite provisjonid |

Puhasintressitulu | Põhitegevustulu |

Riskiga kaalutud varad | Riskiga kaalutud varad |

Koguvara |

Kasumlikkus | Kulude suhe tulusse | Tegevuskulud |

Põhitegevustulu |

Puhaskasum | Puhaskasum |

Kogukapital |

Likviidsus | Määravad liikmesriigid vastavalt artikli 11 lõikele 5 |

* lisakapital = kapital – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a–h osutatud omavahendid.

2. Riskiprofiilide kajastamiseks lisanäitajate suhtes kasutatakse järgmisi hindepunkte:

Riskitase | Kapitali adekvaatsus | Varade kvaliteet | Kasumlikkus | Likviidsus |

Väga väike risk | 1 | 1 | 1 | 1 |

Väike risk | 2 | 2 | 2 | 2 |

Keskmine risk | 3 | 3 | 3 | 3 |

Suur risk | 4 | 4 | 4 | 4 |

Väga suur risk | 5 | 5 | 5 | 5 |

3. Liikmele määratakse sõltuvalt hindepunktide kogusummast järgmised riskikaalud (koefitsiendid):

Hindepunktide kogusumma (ρ) | 1 < ρ ≤ 1,5 | 1,5 < ρ ≤ 2,5 | 2,5 < ρ ≤ 3,5 | 3,5 < ρ ≤ 4,5 | 4,5 < ρ ≤ 5 |

Riskikoefitsient (β) | 75% | 100% | 125% | 150% | 200% |

∫ uus

III LISA

Hoiustajatele esitatav teabeleht

Kui krediidiasutus ei ole hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele, välja maksnud otseselt krediidiasutuse rahalise olukorraga seotud põhjustel, maksab hoiustajatele hoiused tagasi hoiuste tagamise skeem. [Märkida selle krediidiasutuse nimi, kus konto asub] [märkida toote nimetus] on üldiselt tagatud vastutava hoiuste tagamise skeemi poolt.

Tagasimakse maksimaalne suurus on 100 000 eurot panga kohta. See tähendab, et tagamise ulatuse kindlaksmääramiseks liidetakse kokku kõik samas pangas olevad hoiused. Näiteks juhul, kui hoiustajal on hoiukontol 90 000 eurot ja arvelduskontol 20 000 eurot, makstakse talle tagasi ainult 100 000 eurot.

[Ainult vajaduse korral]: Seda meetodit kohaldatakse ka juhul, kui pank tegutseb mitme ärinime all. [Märkida selle krediidiasutuse nimi, kus konto asub] tegutseb ka nime all [märkida kõik muud sama krediidiasutuse kaubamärgid]. See tähendab, et kõik ühe või mitme kõnealuse kaubamärgi alla kuuluvad hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses.

Ühiskonto puhul kohaldatakse iga hoiustaja kohta piirmäära 100 000 eurot.

[ Ainult vajaduse korral ]: Sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, liidetakse piirmäära 100 000 eurot arvutamiseks kokku ja neid käsitatakse ühe hoiustaja tehtud hoiusena.

Üldiselt on hoiuste tagamise skeemidega hõlmatud kõik jaehoiustajad ja äriühingud. Teatavate hoiuste suhtes kohaldatavad erandid on märgitud vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehel. Teie taotluse korral võib pank anda Teile teavet selle kohta, kas kindel toode on tagatud või mitte. Kui hoiused on tagatud, kinnitab pank seda ka konto väljavõttel.

Vastutav hoiuste tagamise skeem on [ märkida skeemi nimi ja aadress, telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress ]. Kõnealune skeem maksab Teile hoiused tagasi (kuni 100 000 eurot) hiljemalt kuue nädala pärast ja alates 31. detsembrist 2013 ühe nädala jooksul.

Kui Teile ei ole hoiused tagasi makstud kõnealuste tähtaegade jooksul, peaksite võtma ühendust hoiuste tagamise skeemiga, kuna hoiuste hüvitamise nõuete esitamise aeg võib olla piiratud. Lisateavet saab järgmiselt veebilehelt [märkida vastutava hoiuste tagamise skeemi veebileht].

[ Ainult vajaduse korral ]: Teie hoius on tagatud asutuse garantiiskeemiga, mida [on tunnustatud / ei ole tunnustatud] hoiuste tagamise skeemina. See tähendab, et kõik kõnealuse skeemi pangad toetavad vastastikku üksteist, et vältida pankade maksevõimetuks muutumist. Juhul kui pank peaks siiski muutuma maksevõimetuks, makstakse Teie hoiused tagasi kuni 100 000 euro ulatuses.

∫ uus

IV LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga.

B OSA

Ülevõtmise tähtpäevad (osutatud artiklis 21)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtpäev |

94/19/EMÜ | 1.7.1995 |

2009/14/EÜ: | 30.6.2009 |

2009/14/EÜ (direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 teise lõigu punkti 3 alapunkt i), artikli 7 lõiked 1a ja 3 ning artikli 10 lõige 1, muudetud direktiiviga 2009/14/EÜ) | 31.12.2010 |

ò uus

V LISA

Vastavustabel

Käesolev direktiiv | Direktiiv 2009/14/EÜ | Direktiiv 94/19/EMÜ |

Artikkel 1 | - | - |

Artikli 2 lõike 1 punkt a | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 2 lõike 1 punkt d | Artikli 1 lõige 2 |

Artikli 2 lõike 1 punkt e | Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 3 |

Artikli 2 lõike 1 punkt f | Artikli 1 lõige 4 |

Artikli 2 lõike 1 punkt g | Artikli 1 lõige 5 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 1 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 3 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 4 | Artikkel 5 |

Artikli 3 lõige 6 | Artikli 1 lõike 6 punkt a |

Artikli 4 lõike 1 punktid a–c | Artikkel 2 |

Artikli 4 lõike 1 punkt d | Artikli 7 lõige 2, I lisa 1. punkt |

Artikli 4 lõike 1 punkt f | Artikli 7 lõige 2, I lisa 10. punkt |

Artikli 4 lõike 1 punkt g | Artikli 7 lõige 2, I lisa 2. punkt |

Artikli 4 lõike 1 punkt h | Artikli 7 lõige 2, I lisa 5. punkt |

Artikli 4 lõike 1 punkt i | Artikli 7 lõige 2, I lisa 6. punkt |

Artikli 4 lõike 1 punkt j | Artikli 7 lõige 2, I lisa 3. ja 4. punkt |

Artikli 4 lõike 10 punkt k | Artikli 7 lõige 2, I lisa 12. punkt |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 1 lõike 3 punkt a | Artikli 7 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 4 | Artikli 1 lõike 3 punkt a |

Käesolev direktiiv | Direktiiv 2009/14/EÜ | Direktiiv 94/19/EMÜ |

Artikli 5 lõige 6 | Artikli 7 lõiked 4 ja 5 |

Artikli 5 lõige 7 | Artikli 1 lõike 3 punkt d |

Artikli 6 lõiked 1–3 | Artikkel 8 |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 1 lõike 6 punkt a | Artikli 10 lõige 1 |

Artikli 7 lõige 3 | Artikli 10 lõige 4 |

Artikli 7 lõige 4 | Artikli 10 lõige 5 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 7 lõige 6 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 11 |

Artikli 12 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikkel 13 | Artikkel 6 |

Artikli 14 lõiked 1–3 | Artikli 1 lõige 5 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 14 lõige 4 | Artikli 9 lõige 2 |

Artikli 14 lõige 5 | Artikli 9 lõige 3 |

Artikkel 15 | Artikkel 13 |

Artiklid 16–18 | Artikli 1 lõige 4 |

ê 94/19/EÜ, I lisa (uus)

I LISA

Artikli 7 lõikes 2 nimetatud erandite loend

79. Direktiivi 89/646/EMÜ artikli 1 lõikes 6 määratletud finantseerimisasutuste hoiused.

80. Kindlustusseltside hoiused.

81. Valitsus- ja keskhaldusasutuste hoiused.

82. Maakonna-, piirkondlike, kohalike ja munitsipaalasutuste hoiused.

83. Ühisinvesteerimisettevõtjate hoiused.

84. Pensionifondide hoiused.

85. Krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete ning isiklikult vastutavate liikmete, vähemalt 5 % krediidiasutuse kapitalist omavate isikute, krediidiasutuse raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavate isikute ja selliste hoiustajate hoiused, kes on samasuguses seisundis muudes sellesama kontserni äriühingutes.

86. Punktis 7 nimetatud hoiustajate lähisugulaste ja investorite nimel tegutsevate kolmandate isikute hoiused.

87. Sellesama kontserni muude äriühingute hoiused.

88. Hoiused, mis ei ole ühegi isiku nimel.

89. Hoiused, mille eest hoiustaja on üksikjuhuna saanud selleltsamalt krediidiasutuselt intressimäärasid ja rahalisi soodustusi, mis on raskendanud krediidiasutuse rahalist olukorda.

90. Sellesama asutuse väljalastud võlakirjad ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused.

91. Hoiused muudes vääringutes kui:

– liikmesriikide vääringutes,

– eküüdes.

92. Selliste äriühingute hoiused, kellel ei ole oma suuruse tõttu lubatud koostada lühendatud bilanssi asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g põhineva ja teatavat tüüpi äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitleva nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ[26] artikli 11 alusel.

ê 94/19/EÜ, II lisa (uus)

II LISA

Juhtpõhimõtted

Kui filiaal taotleb vastuvõtva liikmesriigi skeemiga liitumist täiendava kaitse saamiseks, kehtestab vastuvõtva liikmesriigi skeem kahepoolselt koos päritoluliikmesriigi skeemiga asjakohased eeskirjad selle filiaali hoiustajatele hüvitise maksmiseks ja maksmise korra. Nii selle korra kui ka kõnealusele filiaalile kohaldatavate liitumistingimuste (nimetatud artikli 4 lõikes 2) koostamisel kohaldatakse järgmiseid põhimõtteid:

a) vastuvõtva liikmesriigi skeemile jäävad täielikud õigused kehtestada osalevate krediidiasutuste suhtes oma erapooletuid ja üldkohaldatavaid eeskirju; ta võib nõuda asjakohase teabe esitamist ja tal on õigus kontrollida seda teavet päritoluliikmesriigi pädevates asutustes;

b) vastuvõtva liikmesriigi skeem rahuldab täiendava hüvitisega seotud nõuded pärast seda, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused on talle teatanud hoiuste peatamisest. Vastuvõtva liikmesriigi skeemile jäävad täielikud õigused kontrollida hoiustaja õigusi oma normide ja korra kohaselt enne täiendava hüvitise maksmist;

c) päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi skeemid teevad teineteisega igakülgset koostööd tagamaks, et hoiustajad saavad hüvitist viivitamata ja õiges summas. Eelkõige lepivad nad kokku, kuidas emma-kumma skeemi raames tasaarvestust põhjustada võiv vastunõue mõjutab hüvitist, mida kumbki skeem hoiustajale maksab;

d) vastuvõtva liikmesriigi skeemil on õigus nõuda filiaalidelt täiendava kaitse eest põhjendatud tasu, võttes arvesse päritoluliikmesriigi skeemi rahastatavat tagatist. Tasu sissenõudmise hõlbustamiseks on vastuvõtva liikmesriigi skeemil õigus eeldada, et tema vastutus piirdub igal juhul tema pakutava tagatise ja päritoluliikmesriigi pakutava tagatise vahega, olenemata sellest, kas päritoluliikmesriik maksab hüvitist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil olevate hoiuste suhtes.

ê 2009/14/EÜ artikli. 1 lõige 8

---[pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] KOM(2006) 729.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga, ELT L 68, 13.3.2009, lk 3.

[3] KOM (2009) 114, lk 4.

[4] Vt http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2009/deposit_guarantee_schemes_en.htm.

[5] Vt http://ec.europa.eu/internal_market/bank/guarantee/index_en.htm#roundtable.

[6] Kõik aruanded saab alla laadida aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/bank/guarantee/index_en.htm.

[7] Euroopa hoiusekindlustajate foorumi välja antud asjaomased aruanded on kättesaadavad aadressil www.efdi.eu.

[8] Vt www.efdi.eu

[9] Direktiivi 2009/147EÜ põhjendus 17 ning direktiivi 94/19/EÜ (nummerdamata) põhjendused.

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ, ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

[11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

[12] Vt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanded aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/bank/docs/guarantee/risk-based-report_en.pdf ja http://ec.europa.eu/internal_market/bank/docs/guarantee/2009_06_risk-based-report_en.pdf.

[13] EÜT C 163, 30.6.1992, lk 6 ja EÜT C 178, 30.6.1993, lk 14.

[14] ELT C[…].

[15] ELT C[…].

[16] EÜT C […] , lk.[…], EÜT Nr C 332, 16.12.1992, lk 13.

[17] EÜT C 115, 26.4.1993, lk 96 ja Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus (EÜT C 91, 28.3.1994).

[18] ELT L 68, 13.3.2009, lk 3.

[19] ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[20] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

[21] ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

[22] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[23] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus - KOM(2009) 501

[24] EÜT C 163, 30.6.1992, lk 6 ja EÜT C 178, 30.6.1993, lk 14.

[25] ELT L 124, 5.5.1989, lk 16.

[26] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ.(EÜT L 317, 16.11.1990, lk 60).