52010DC0562

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 15.10.2010

KOM(2010) 562 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Dioksiine, furaane ja polüklooritud bifenüüle käsitleva ühenduse strateegia (KOM(2001) 593) rakendamisest – kolmas arenguaruanne

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Dioksiine, furaane ja polüklooritud bifenüüle käsitleva ühenduse strateegia (KOM(2001) 593) rakendamisest – kolmas arenguaruanne

1. Taustteave

Dioksiinid, furaanid ja polüklooritud bifenüülid (PCB) on rühm toksilisi ja püsivaid keemilisi ühendeid, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda. Keskkonda lastuna säilivad need orgaanilised saasteained aastakümneid mullas, veekogudes ja atmosfääris ja nende mõju kestab veel väga kaua pärast nende keskkonda laskmise lõppu. Kõnealused saasteained kahjustavad immuunsüsteemi, närvisüsteemi, sisesekretsioonisüsteemi ja paljunemisfunktsiooni ning kahtlustatakse, et nad tekitavad ka vähki. Kõige ohtlikum on selliste ainete mõju lootele ja vastsündinule. Nii üldsus, poliitikud kui ka teadlased tunnevad suurt muret selle üle, et pikaajaline kokkupuude nimetatud keemiliste ainete isegi väga väikeste kogustega võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda.

Dioksiini, furaani ja PCBde keskkonda laskmise ja inimesega kokkupuute üldine vähendamine on saavutatud eelkõige tööstuslike heiteallikate igakülgse kontrolli alla võtmisega ning sellise strateegia rakendamisega, mille eesmärk on vähendada nimetatud ainete sisaldust toidus ja loomasöödas. Ajavahemikus 1990–2007 vähenes värskelt tekkinud dioksiinide, furaanide ja PCBde tööstuslik heide Euroopa Liidus 80 % võrra[1]. Allesjäänud saasteallikatest annab olmeprügi põletamine 22 % üldheitest,[2] ülejäänud heide pärineb paljudest tööstuslikest ja tööstusevälistest allikatest. Heite edasiseks vähendamiseks on vaja paremini analüüsida kohalikke allikaid ning seda näib olevat lihtsam saavutada piirkondlike ja/või riigi meetmetega.

Selleks, et inimese organismi satuks vähem dioksiine, furaane ja PCBsid, on oluline vähendada nende sisaldust kogu toiduahelas, kuna peamiselt saavad inimesed neid toiduga. Õhku sattunud dioksiinid võivad ladestuda näiteks mulda, taimedesse või vette, misjärel need kogunevad toituvate loomade ja kalade organismi ja sisenevad seega toiduahelasse. Seetõttu tuleb võtta meetmeid dioksiinide, furaanide ja PCBde sisalduse vähendamiseks nii keskkonnas kui ka loomasöödas ja toiduainetes.

Nimetatud saasteainete poolt tervisele ja keskkonnale põhjustatud riskide vähendamiseks võttis komisjon 2001. aastal vastu teatise nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, milles esitas ühenduse strateegia dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide kohta[3] (dioksiinistrateegia). Dioksiinistrateegia koosneb kahest osast – ühes osas käsitletakse meetmeid dioksiinide, furaanide ja PCBde sisalduse vähendamiseks keskkonnas ning teises käsitletakse meetmeid nende vähendamiseks söödas ja toidus. Keskkonnanõukogu toetas komisjoni dioksiinistrateegia kõiki osi ja palus komisjonil aru anda selle rakendamisest. Esimese arenguaruande ajavahemiku 2002–2003 kohta esitas komisjon 13. aprillil 2004[4] ja teise (ajavahemiku 2004–2006 kohta) 10. aprillil 2007[5]. Käesolev teatis on kolmas arenguaruanne, milles võetakse kokku komisjoni tegevus asjakohastes valdkondades ajavahemikul 2007–2009.

2. Meetmed dioksiinide ja PCBde sisalduse vähendamiseks keskkonnas

3. Mitmepoolsete keskkonnalepingute panus ja rakendamine

Määrus (EÜ) 850/2004[6] püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi „määrus”) võeti vastu aprillis 2004, et rakendada Euroopa Liidus piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raames Stockholmi konventsioon (edaspidi „konventsioon”) ja püsivate orgaaniliste saasteainete 1998. aasta protokoll. Määrus sisaldab sätteid, milles käsitletakse kemikaalide tootmist, turulelaskmist ja kasutamist, varude haldamist ja jäätmekäitlust ning meetmeid püsivate orgaaniliste saasteainete juhusliku keskkonda sattumise vähendamiseks. Liikmesriikidel tuleb samuti ette valmistada riiklikud andmekogud tahtmatult tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, riiklikud rakenduskavad ning seire- ja teabevahetusmehhanismid.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevkogu muutis oma 27. istungjärgul detsembris 2009 püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli. Tehtud muudatused hõlmavad uusi nõudeid vähendada dioksiinide, furaanide ja PCBde sisaldust heite piirväärtuste kehtestamisega näiteks jäätmepõletuskäitiste, paagutuskäitiste ja terase ümbersulatuse käitiste jaoks. Tuleb märkida, et need muudatused on ELi olemasoleva õigusega suures osas juba kaetud. Seepärast võib muudatuste positiivset mõju oodata peamiselt väljaspool ELi asuvate osaliste puhul ja nendepoolne ratifitseerimine on ülimalt oluline heite täiendava vähendamise saavutamiseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonnas.

Määruse artikli 12 kohaselt tuleb liikmesriikidel esitada igal aastal aruanne tegelikult toodetud ja kasutatud püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning iga kolme aasta järel aruanne määruse muude sätete rakendamise kohta. Aruannetest, Euroopa saasteainete heitkoguste registrist (EPER)[7], Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist (E-PRTR)[8] ning õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi heitearuandest[9] pärinevate andmete põhjal koostab komisjon koondaruande. Esimese koondaruande koostas komisjoni alltöövõtja 2009. aastal,[10] võttes aluseks ajavahemiku 2004–2006 iga kolme aasta tagant esitatud aruanded ja ajavahemiku 2006–2008 iga-aastased aruanded. Koondaruande kokkuvõte ja ühenduse rakendusplaani[11] rakendamisel kuni 2009. aasta lõpuni saavutatud tulemuste arutelu on esitatud komisjoni hiljutises aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule[12]. Aruande peamised järeldused on järgmised:

- Määrusega sätestatud nõuded tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete osas on enamasti täidetud. Ainete tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on järk-järgult lõpetatud ning läbi on viidud varude inventuur.

- Riiklike rakenduskavade ja nendekohaste tegevuskavade koostamine, milles vastavalt konventsiooni nõuetele esitatakse meetmed tahtmatult tekkinud püsivate orgaaniliste saasteainete heite kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja keskkonda laskmise minimiseerimiseks, ei ole veel lõppenud – või pole see mõnes liikmesriigis isegi veel alanud. Kõigest 19 liikmesriiki on koostanud tegevuskava ja rakenduskava ning esitanud need konventsiooni sekretariaadile.

- Samas on enamikus liikmesriikidest kehtestatud polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja -furaanide ning PCBde keskkonnaseire. Kuid puudub ELi tasandi andmebaas, mis võimaldaks hinnata keskkonna ajalisi suundumusi; samuti ei ole liikmesriikide esitatav teave piisav ELi poliitika tulemuslikkuse hindamiseks. ELi tasandil koondatavad võrreldavad seireandmed peaksid olema parema katvusega ja üksikasjalikumad ning luua tuleks ühine infosüsteem.

Komisjon andis püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sekretariaadile finantsabi, et see saaks jätkata dioksiini ja furaani heite kindlaksmääramise ja mõõtmise standarditud abivahendite komplekti väljatöötamist. Nimetatud abivahendite komplekt võimaldab kindlaks teha püsivate orgaaniliste saasteainete (polüklooritud dibenso-para-dioksiinid ja -furaanid, PCBd ning heksaklorobenseen) tahtmatu heite allikaid ning määrata nende heitkogused.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kohaselt on käimas püsivate orgaaniliste saasteainete, sealhulgas dioksiinide, furaanide ja PCBde kaug- ja mandritevahelise levi uus ulatuslik hindamine. Põhjapoolkera õhusaastelevi töörühmas juhivad seda ühiselt EL (Euroopa Komisjon) ja USA (USA keskkonnakaitseamet). 2010. aastal toimuva hindamise eesmärk on luua korralik teaduslik alus võimalikele tulevastele poliitilistele kokkulepetele ülemaailmse saastuse alase rühmaga nii piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammi kui ka riikide tasandil. Töörühm tegi järelduse, et mandritevaheline levi on väike, kuid oluline, ja et sellistel puutumata aladel nagu Arktika on saastus püsivate orgaaniliste saasteainetega täielikult põhjustatud väljastpoolt piirkonda saabunud saastest.

4. Dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide heidet käsitleva ELi keskkonnapoliitika hiljutised meetmed

Tööstusheited

Tööstusheidete valdkonnas esitas komisjon detsembris 2007 ettepaneku võtta vastu tööstusheidete direktiiv[13], mis koondaks saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi 2008/1/EÜ[14] ning kuus valdkonna direktiivi üheks selgeks ja kooskõlaliseks juriidiliseks vahendiks. Tööstusheidete direktiiv peaks jõustuma 2010. aasta lõpuks ja selle rakendamine liikmesriikide poolt algab 2012. aasta lõpust. See läbivaadatud õigusakt toob olulist kasu keskkonnale ja inimeste tervisele, kuna sellega vähendatakse tööstusheiteid, sealhulgas dioksiinide heidet kogu ELis. Eelkõige saavutatakse see parima võimaliku tehnika parema rakendamisega, et vältida heiteid ja võtta need kontrolli alla. Tööstuskäitiste loatingimused peavad tulevikus põhinema parima võimaliku tehnika alastele järeldustele, mis tehakse parima võimaliku tehnika alaste viitedokumentide põhjal ja mis komisjon kinnitab liikmesriikide nõusolekul.

Jätkub töö saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiviga hõlmatud tööstustootmist käsitleva parima võimaliku tehnika kindlakstegemise ja ajakohastamise alal. Sellekohaste viitedokumentide läbivaatamisel ja ajakohastamisel vastavalt parimat võimalikku tehnikat käsitlevale uusimale teabele on erilist rõhku pandud meetoditele, millega saab vältida püsivate orgaaniliste saasteainete heidet ja võtta see kontrolli alla. Eelkõige selliste valdkondade nagu raua ja terase tootmise, tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise ning värviliste metallide tootmise viitedokumentide läbivaatamiseks toimunud teabevahetus on aidanud koguda palju uut teavet püsivate orgaaniliste saasteainete, sealhulgas polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja -furaanide keskkonda heitmise vältimise ja heite kontrolli alla võtmise kohta. Selle põhjal on tehtud uusi ja ajakohastatud varasemaid järeldusi parima võimaliku tehnika kohta, mis on lubanud täiustada tootmismeetodeid ja kehtestada nimetatud saasteainete jaoks karmimaid, parimale võimalikule tehnikale vastavaid heite piirnorme.

Tööstusheite vähendamise meetmete edukuse tulemusel on dioksiini koguheite allikate hulgas viimastel aastakümnenditel suurenenud olmega seotud allikate osatähtsus. Komisjon on algatanud teabevahetuse,[15] et aidata liikmesriikidel vähendada dioksiini heidet ja tagada teabe jagamine ning suurendada teadlikkust sellest probleemist kogu ELis.

Heide veekogudesse

Vee raamdirektiivi (2000/60/EÜ) artikli 16 lõike 4 kohaselt vaatab komisjon praegu läbi direktiivi X lisas esitatud loetelu prioriteetsetest [eritähelepanu nõudvatest] ainetest, s.o ainetest, mis kujutavad endast olulist ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu. Tuleb võtta meetmeid osutatud ainete heite järkjärguliseks vähendamiseks ning prioriteetsete ohtlike ainete heite lõpetamiseks või järkjärguliseks lõpetamiseks. Direktiivi 2008/105/EÜ artiklis 8 keskkonna kvaliteedistandardite kohta veekeskkonda käsitlevate meetmete puhul on nõutud sellist läbivaatamist, et hinnata, muude ainete hulgas, direktiivi III lisas esitatud aineid. Osutatud ainete hulka kuuluvad dioksiinid ja PCBd, mida seepärast uuritakse selleks, et komisjon need vajaduse korral lisaks 2011. aasta alguses prioriteetsete ainete loetelusse.

Heide mulda

Mullas olevad dioksiinid, furaanid ja polüklooritud bifenüülid võivad siseneda toidu- või söödaahelasse ja saastada vett. Praegu ei ole ELi õiguses ühtki sätet, milles nõutaks nimetatud ainetega saastatud tootmiskohtade kindlakstegemist.

Vastavalt kuuendale keskkonnaalasele tegevuskavale võttis komisjon 2006. aastal vastu mullakaitse teemastrateegia, milles on ettepanek anda välja mulla raamdirektiiv. Ettepaneku eesmärk on muu hulgas teha astmelist menetlust kasutades kogu ELis kindlaks asjaomaste ohtlike ainetega, sealhulgas dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülidega saastatud tootmiskohad. Pärast kindlakstegemist peaksid liikmesriigid tagama, et sellised saastatud tootmiskohad tehtaks korda vastavalt liikmesriigis vastuvõetud tervendamisstrateegiale. Ettepanek on praegu takerdunud seadusandlikku menetlusse. Sellise direktiivi puudumisel ei ole olemas kogu ELi hõlmavat kohustust teha kindlaks ja tervendada ohtlike ainetega, sealhulgas dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülidega saastatud tootmiskohad.

Polüklooritud bifenüülide ja terfenüülide kõrvaldamine

Vastavalt direktiivile 96/59/EÜ (polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta)[16] jätkavad liikmesriigid oma jõupingutusi, et kõrvaldada PCBd ja PCBdega saastatud seadmed. Pärast seatud tähtaja möödumist kontrollib komisjon kõnealuse sätte järgimist ja koostab aruande.

5. Meetmed dioksiinide ja PCBde sisalduse vähendamiseks söödas ja toidus

6. Terviklik lähenemisviis sööda ja toidu alastele õigusaktidele, mille eesmärk on vähendada dioksiinide, furaanide ja PCBde esinemist toiduahelas

Alates 2002. aastast kehtivad õigusaktid, milles on sätestatud dioksiinide ja furaanide ning alates 2006. aastast, dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde suurim lubatud sisaldus ja häiretasemed söödas ja toidus[17].

Praegused meetmed ja suurimad lubatud sisaldused on kehtestatud, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEF), mis Maailma Terviseorganisatsioon kehtestas 1998. aastal. Pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide TEFid 2005. aastal läbi vaatas, on alates 2007. aastast dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde olemasolevaid suurimaid lubatud sisaldusi läbi vaadatud. Sel läbivaatamisel ei tule arvesse võtta mitte üksnes muutusi, mida tingib uute TEFi väärtuste kasutamine, vaid ka uusi teadmisi dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemise kohta söödas ja toidus ning kõnealuste ainete sisalduse juba saavutatud vähenemist söödas ja toidus.

Selleks läbivaatamiseks on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kogunud kokku kõik andmed ainete esinemise kohta, kasutades uusi, 2005. aasta TEFi väärtusi, võrrelnud neid andmeid, kasutades 1998. aasta TEFi väärtusi, ning teinud need andmed kättesaadavaks aruandes „Toidus ja söödas esineva dioksiini sisalduse seire tulemused”[18]. Osutatud aruandes esitatud andmed on aluseks arutelule liikmesriikide ekspertidega toidus esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete eksperdikomitees, kes on toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee toiduahela toksikoloogilise ohutuse töörühm. Loodetakse, et arutelud suurima lubatud sisalduse ja häiretaseme üle viiakse lõpule 2010. aasta lõpuks.

Siiski on märgitud, et olemasolevate andmete põhjal ei ole suundumusi võimalik korralikult analüüsida, seepärast soovitatakse iga toidu- ja söödagrupi pidevat juhuslikku kontrolli kogu Euroopa Liidus, kasutades piisavat arvu näidiseid, et tagada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse õige hindamine ja usaldusväärselt hinnata kokkupuudet nimetatud ainetega.

Komisjon koos Euroopa Toiduohutusametiga on juba algatanud andmete kogumise ja ettekandmise täiustamise ning toiduohutusamet on töötanud välja dioksiine ja PCBsid käsitlevate andmete ühise aruandevormi[19].

Muude kui dioksiinitaoliste PCBde kohta koostas toiduohutusamet söödas ja toidus esinevate muude kui dioksiinitaoliste PCBde poolt inimeste ja loomade tervisele põhjustatud ohtude hinnangu[20]. Erinevate saasteallikate, sööda ja toidu erineva päritolukoha ning erinevate tootmismeetodite ja -tingimuste tõttu on selgeid seaduspärasusi muude kui dioksiinitaoliste PCBde ja dioksiinitaoliste PCBde esinemise vahel leitud ainult mõnedel juhtudel konkreetsete hästi määratletud saastejuhtumite või geograafiliselt määratletud alade puhul.

Tavaliselt sisaldab muid kui dioksiinitaolisi PCBsid sisaldav sööt või toit ka palju dioksiinitaolisi PCBsid ning dioksiine ja furaane. Sellisel juhul peaksid olemasolevad riskihaldusmeetmed, millega vähendatakse dioksiinitaoliste PCBde ning dioksiinide ja furaanide sisaldust söödas ja toidus, kaitsma loomi ja inimesi ka kokkupuute eest muude kui dioksiinitaoliste PCBdega.

Erijuhtudel, nagu saastatus vähem klooritud PCB-segudega, kus muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisaldus võib olla suur, kuid dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus väike, ei taga dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamise meetmed siiski elanikkonna kaitset kokkupuute eest muude kui dioksiinitaoliste PCBde kõrge kontsentratsiooniga.

Seepärast soovitab Euroopa Toiduohutusamet jätkata jõupingutusi muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamiseks toidus.

Selle riskihinnangu järeldusi arvesse võttes on alustatud arutelu selle üle, kas kehtestada siduvad tasemed muudele kui dioksiinitaolistele PCBdele söödas ja toidus. Liikmesriikide ekspertidega on juba kokku lepitud kehtestada suurimad lubatud sisaldused muudele kui dioksiinitaolistele PCBdele, võttes aluseks kuue sellise PCB (PCB 28, 52, 101, 138, 153 ja 180) näitajad ning kasutades uuemaid andmeid esinemise kohta. Toiduohutusamet on kogunud kokku olemasolevad andmed muude kui dioksiinitaoliste PCBde esinemise kohta söödas ja toidus ning koostanud nendest ülevaate. Loodetakse, et arutelud muude kui dioksiinitaoliste PCBde suurima lubatud sisalduse üle söödas ja toidus viiakse lõpule 2010. aasta lõpuks.

7. Ühe suurema dioksiinide ja PCBdega seotud saastejuhtumi lahendamine

Iiri Vabariigi ametiasutuste korralise seirega, mis hõlmas paljude saasteainete sisalduse kontrollimist toiduahelas, leiti detsembris 2008 polüklooritud PCBde suurenenud sisaldus Iirimaal toodetud sealihas. Kuna polüklooritud bifenüülide selline sisaldus võib viidata lubamatule dioksiinisaastusele, algatati kohe täiendav uurimine, et kindlaks teha dioksiinisisaldus ja tuvastada võimalik saastuse allikas. Analüüs kinnitas sealiha väga suurt dioksiinisisaldust.

Saastuse põhjuseks osutus pagaritööstuse jäätmetest valmistatud saastatud leivakuivikute kasutamine. Saastamine toimus otsesel kuumutamisel, mille käigus põlemisgaasid viidi otse kokkupuutesse kuivatatava materjaliga. Kasutatud kütus oli ilmselt saastatud PCB-transformaatoriõliga, millest põlemisel tekib heitgaasidesse rohkesti dioksiine, mis ladestusid kuivatatavale materjalile.

Liikmesriikidel on palutud olemasolevate õigusvahendite alusel sisse seada valvas seiresüsteem selliste sööda ja toidu tootmises osalevate ettevõtjate üle, kes kasutavad otsest kuumutamist, ja kontrollida seda vajalikul määral.

8. Teadustegevus

Lünkade täitmiseks meie teadmistes dioksiinide, furaanide ja PCBde kohta on neid aineid koos muude ainetega käsitletud mitmes kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi kaudu rahastatavas teadusprojektis, keskendudes kokkupuutele saasteainega, bioseirele, saasteaine tervistkahjustavale mõjule ning dioksiinide toksikoloogilise hindamise täiustamisele. Samuti uuritakse neid aineid Teadusuuringute Ühiskeskuses, eelkõige järgmiste teemade all:

- polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja -furaanide heitetegurite väljatöötamine, et korraldada püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni rakendamiseks vajalikku seiret;

- kompleksse keskkonna- ja kokkupuuteseire jaoks piimarasva dioksiinisisalduse kui sobiva näitaja hindamine;

- polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja -furaanide ning PCBde sisaldus mullas, olenevalt maakasutuse tavast;

- vee raamdirektiivi rakendamise hõlbustamiseks jõgede vesikondade iseloomulike saasteainete uurimine – dioksiinid ja furaanid Elbes ja Doonaus ning nende lisajõgedes;

- uute liikmesriikide atmosfääri suure polüklooritud dibenso-para-dioksiini- ja -furaanisisalduse allikate kindlakstegemine; laienemise toetamine;

- polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja -furaanide ning muude püsivate orgaaniliste saasteainete muundumised vee ja õhu piirpinnal;

- õhus leiduvate polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja -furaanide ning muude püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse seire rannikul ja avamerel.

- Järeldused

Dioksiinistrateegia üldine eesmärk töötada välja kompleksne lähenemisviis, et vähendada dioksiinide, furaanide ja PCBde sisaldust keskkonnas, samuti söödas ja toidus on suurel määral saavutatud kõnealuste saasteainete tööstusliku heite umbes 80-protsendilise vähendamisega viimase kahe aastakümne jooksul. Tööstuslikku heidet käsitlevate läbivaadatud õigusaktidega vähendatakse seda heidet eeldatavasti veelgi.

Ülejäänud dioksiini, furaani ja polüklooritud bifenüülide saaste pärineb paljudest väiketööstuslikest ja mittetööstuslikest allikatest ja seda näib olevat võimalik tõhusamalt vähendada riigi või piirkonna ja kohalike meetmetega.

Täiendavalt on vaja analüüsida teatavaid valdkondi, mis on seotud dioksiinide toidu ja sööda sisse sattumise teede parema mõistmisega ning nende sekundaarse vabanemisega saastatud tootmiskohtade mullast ja veekogudest.

[1] Aruanne Euroopa koostööprogrammile (EMEP) vastavalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile.

[2] http://ec.europa.eu/environment/dioxin/pdf/brochure09.pdf.

[3] KOM(2001) 593 (lõplik), 24. oktoober 2001.

[4] KOM(2001) 240 (lõplik).

[5] KOM(2007) 396 (lõplik).

[6] ELT L 229, 29.6.2004, lk 5.

[7] Euroopa saasteainete heitkoguste register ( European Pollutant Emission Register – EPER), mis loodi komisjoni otsusega 2000/479/EÜ.

[8] Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ( European Pollutant Release and Transfer Register – E-PRTR), mis loodi määrusega (EÜ) 166/2006.

[9] Õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogramm ( Co-operative programme for monitoring and evaluation of the long range transmission of air pollutants in Europe – EMEP).

[10] http://ec.europa.eu/environment/pops/index_en.htm. Aruande sisu eest vastutab aruande koostanud alltöövõtja.

[11] SEK(2007) 341.

[12] KOM(2010) 514. Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määruse (EÜ) nr 850/2004 kohaldamise kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 12 lõikele 6.

[13] KOM(2007) 844 (lõplik).

[14] ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

[15] http://ec.europa.eu/environment/dioxin/pdf/report09.pdf,

http://ec.europa.eu/environment/dioxin/pdf/brochure09.pdf

[16] EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.

[17] Sööda kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta), muudetud komisjoni 3. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/13/EÜ, millega muudetakse I ja II lisa dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) suhtes (ELT L 32, 4.2.2006, lk 44).

Toidu kohta: komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5), ning komisjoni soovitus 2006/88/EÜ, 6. veebruar 2006, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide sisalduse vähendamise kohta loomasöödas ja toidus (ELT L 42, 14.2.2006, lk 26).

[18] Euroopa Toiduohutusamet; Results of the monitoring of dioxin levels in food and feed. EFSA Journal 2010; 8(3):1385 [35 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1385. Kättesaadav aadressil:

http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1385.pdf

[19] http://www.efsa.europa.eu/en/datexdata/docs/ReportingFormatDioxinPCBs.xls

[20] http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/284.pdf