52009DC0433

ET

Brüssel 20.8.2009

KOM(2009) 433 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

SKP täiendamine

Edu mõõtmine muutuvas maailmas

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

SKP täiendamine

Edu mõõtmine muutuvas maailmas

1. Sissejuhatus

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on makromajanduse tuntuim mõõdupuu [1]. SKP töötati välja 1930ndatel aastatel ning sellest on saanud standardne võrdlusalus, mida kasutavad kogu maailma poliitikakujundajad ja millele toetutakse laialdaselt avalikes aruteludes. SKP leidmiseks liidetakse kõigi rahapõhiste majandustegevustega loodud lisandväärtus. See põhineb selgelt piiritletud metoodikal, mis võimaldab vaadelda SKP muutust ajas ning võrrelda eri riike ja piirkondi.

SKPd on hakatud pidama ka ühiskonna üldise arengu ja progressi representatiivseks näitajaks. Oma olemuselt ja eesmärgilt ei sobi SKP siiski kõigi poliitiliste arutelude toetamiseks. Ennekõike ei võimalda SKP mõõta keskkonna jätkusuutlikkust ega sotsiaalset kaasatust ning SKPd poliitilistes analüüsides ja aruteludes kasutades ei tohi seda unustada [2].

Üha enam on hakatud mõistma vajadust SKP andmete ja näitajate täiendamiseks ning selleks on kutsutud ellu mitu rahvusvahelist algatust. Need algatused kajastavad ka ühiskonna ja poliitika uusi prioriteete. 2007. aasta novembris korraldas Euroopa Komisjon (koos Euroopa Parlamendi, Rooma Klubi, WWFi ja OECDga) SKP täiendamist käsitleva konverentsi „Beyond GDP” [3]. Konverentsil ilmnes poliitikakujundajate, majandus-, ühiskonna- ja keskkonnaekspertide ning kodanikuühiskonna tugev toetus selliste näitajate väljaarendamisele, mis täiendaksid SKPd ja toetaksid poliitilisi otsuseid laialdasema teabega.

Käesolevas teatises määratakse kindlaks mitu lühikeses ja keskmises perspektiivis võetavat meedet. Üldine eesmärk on töötada välja sisukamad näitajad, mis toetaksid avalikke arutelusid ja poliitikakujundamist usaldusväärsemate teadmistega. Rahvusvahelist tunnustust ja rakendamist leidvate näitajate väljaarendamiseks kavatseb komisjon teha koostööd sidusrühmade ja partneritega.

2. Edu mõõtmine muutuvas maailmas

2.1. Poliitilisi ja tehnoloogilisi muutusi kajastavad sisukamad näitajad

Paljud ELi poliitilised otsused ja vahendid põhinevad SKP-l. Praeguse majandussurutise tingimustes on kõige tähtsam küsimus majanduskasvu taastamine ning SKP kasv on ELi ja liikmesriikide majanduse elavdamise kavade tõhususe peamine mõõt.

Euroopa majanduse elavdamise kava [4] heaks kiites märkis Euroopa Ülemkogu, et kriisi tuleb võtta ka võimalusena kindlustada üleminekut vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale ja ressursse säästvale majandusele. Kriisile reageerides tuleks kaitsta ühiskonnas nende huve, keda kriis on kõige valusamalt tabanud ja kes on kõige haavatavamad. Nende ülesannete lahendamiseks on vaja sisukamaid näitajaid kui SKP kasv – näitajaid, mis kajastaksid sotsiaalseid ja ökoloogilisi edusamme (näiteks sellistes valdkondades nagu sotsiaalne kaasatus, põhikaupade ja -teenuste kättesaadavus ja taskukohasus, haridus, rahvatervis ja õhu kvaliteet) ning probleeme (vaesuse ja kuritegevuse suurenemine, loodusvarade ammendamine). Käesolevas teatises sisalduvad tähelepanekud näitajate kohta võivad aidata seada uusi strateegilisi eesmärke Lissaboni strateegia elluviimiseks pärast 2010. aastat.

Võrreldes ajaga, kui rahvamajanduse arvepidamine ja SKP esmakordselt kasutusele võeti, on ka statistilised meetodid ja arvutitehnoloogia tundmatuseni muutunud. EL rahastab mitut uurimisprojekti, et töötada välja uusi näitajaid, mis peegeldaksid rahva ootusi laiemalt kui praegune SKP. Ei ole mingeid ületamatuid tehnilisi takistusi, mis ei võimaldaks näitajate kvaliteeti ja ulatust veelgi parandada, nii et poliitilised otsused võiksid aina enam toetuda terviklikemale, tasakaalustatumatele ja ajakohasematele andmetele sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaga seotud asjaolude kohta.

2.2. Rahvusvahelise ja liikmesriikide töö edasiarendamine

Mõte SKP täiendamisest ei ole iseenesest uus. Rahvusvahelised ja riikide asutused uurivad mitut võimalust selle saavutamiseks. ÜRO arenguprogrammi raames on välja töötatud inimarengu indeks, mis võimaldab riike võrrelda SKP, tervishoiu ja hariduse alusel. Maailmapank on nn jätkusuutliku säästmismäära (genuine savings) arvutamisel võtnud rahvusliku jõukuse hindamisel esmakordselt arvesse ka sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. OECD juhib ülemaailmset ühiskondade progressi mõõtmise projekti, millega edendatakse uute näitajate kasutamist eri sidusrühmade kaasamise teel. Mitu valitsusvälist organisatsiooni mõõdavad nn ökoloogilist jalajälge, mida mitu riiklikku asutust on ametlikult tunnustanud keskkonnaalaste edusammude mõõdupuuna. Teadlased on avaldanud heaolu ja eluga rahulolu pilootindekseid. EL ja liikmesriigid on töötanud välja palju mitmesuguseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid näitajaid, mis on tihti jaotatud säästva arengu näitajate rühmadeks. Samuti edendab ja toetab EL rahvusvaheliselt tunnustatud näitajate kasutamist naaberriikides ja arengumaades. Majandus- ja keskkonnastatistika ühendamise tulemusel saadakse üha enam usaldusväärsetel meetoditel põhinevat teavet.

Kõige selle taustal otsitakse praegu võimalusi SKP parandamiseks, kohandamiseks või täiendamiseks. Prantsusmaa asutas hiljuti majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kõrgetasemelise komisjoni, mida juhib Joseph Stiglitz ja mille eesmärk on „teha kindlaks SKP puudused majanduslike ja sotsiaalsete edusammude näitajana” ning „kaaluda täiendavat teavet, mida on vaja asjakohasema pildi saamiseks”. Kõnealune komisjon esitab aruande selle aasta teisel poolel.

Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult tööd, mida tehakse näitajate rahvusvahelise võrreldavuse parandamiseks, ning aitab sellele kaasa.

2.3. Sisukamad näitajad vastavad inimeste ootustele

Kõnealused algatused on kooskõlas avaliku arvamusega, sest inimesed soovivad tasakaalustatumat arengut.

2008. aastal korraldatud Eurobaromeetri küsitluse andmetel leiab üle kahe kolmandiku ELi kodanikest, et edusammude hindamisel tuleb sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele näitajatele anda võrdne kaal. Alla ühe kuuendiku eelistab peamiselt majandusnäitajatel põhinevat hindamist. 2007. aastal korraldatud rahvusvahelise küsitluse tulemused olid sarnased [5].

Samuti on uuringud näidanud, et statistilised andmed jäävad kodanike jaoks kaugeks. SKP võib kasvada, kuid samas tajutakse kasutada oleva tulu ja avalike teenuste kättesaadavuse vähenemist. Kuna ühiskonnad muutuvad aina mitmekesisemaks, ei piisa kodanike ja poliitikute teabevajaduste rahuldamiseks enam keskmistatud andmetel või „tüüpilisel tarbijal” põhinevatest näitajatest. SKP täiendamine näitajatega, mis kajastavad rahva ootusi üldisemalt, näitaks, et ELi poliitika on tihedamalt seotud inimeste muredega.

3. Viis meedet edusammude paremaks mõõtmiseks muutuvas maailmas

Eespool toodut silmas pidades teeb komisjon ettepaneku rakendada järgmised viis meedet, mida võib läbi vaadata või täiendada 2012. aastaks kavandatud läbivaatamise käigus.

3.1. SKP täiendamine keskkonnaalaste ja sotsiaalsete näitajatega

Näitajad, mis võtavad tähtsad küsimused kokku üheainsa arvuga, on väga olulised teavitamisvahendid. Nad vallandavad mõttevahetusi poliitika üle ning annavad inimestele ettekujutuse sellest, kas areng toimub õiges suunas. SKP ning töötuse ja inflatsiooni määr on head näited sellistest koondnäitajatest. Need näitajad ei anna aga teavet selliste valdkondade kohta nagu keskkond või sotsiaalne ebavõrdsus. Selle lünga täitmiseks kavatsevad komisjoni talitused töötada välja üldise keskkonnaindeksi ning täiendada elukvaliteedi näitajaid.

3.1.1. Üldine keskkonnaindeks

Praegu ei leidu kõikehõlmavat keskkonnanäitajat, mida saaks SKP kõrval poliitilistes mõttevahetustes kasutada. Selline näitaja aitaks ühiskondlikke eesmärke ja progressi käsitlevat avalikku arutelu tasakaalustada. Ökoloogiline ja CO2 „jalajälg” täidavad seda eesmärki üsna hästi, kuid mõlemad on piiratud ulatusega [6]. Kuna liitindeksite arvutamise ja liitandmete kogumise meetodid on nüüdseks piisavalt arenenud, [7] kavatsevad komisjoni talitused 2010. aastal esitleda keskkonnasurve indeksi pilootversiooni.

Indeks mõõdab keskkonnareostust ja muud keskkonnakahju ELi territooriumil, aidates hinnata keskkonnakaitse tulemusi. Indeksi langus näitab, et keskkonnakaitsealane töö on olnud tõhus. Indeks hõlmab keskkonnapoliitika põhiharusid:

· kliimamuutused ja energiakasutus;

· loodus ja bioloogiline mitmekesisus;

· õhusaaste ja mõju tervisele;

· veekasutus ja -reostus;

· jäätmete tekitamine ja ressursside kasutamine.

Esialgu avaldatakse indeksit kord aastas ELi ja liikmesriikide lõikes; kui indeks ennast õigustab, on pikemaajalisem eesmärk selle avaldamine koos SKP andmetega. Samuti avaldatakse täiendavat teavet allteemade ja keskkonnaeesmärkide kohta, mis EL ja liikmesriigid on nendega seoses püstitanud, et võimaldada indeksi õiget tõlgendamist. Indeksit SKP ja sotsiaalsete näitajatega kõrvutades saavad kodanikud hinnata, kas ELi ja liikmesriikide poliitika koos kodanike ja ettevõtjate tegevusega tagab oodatava keskkonnakaitse taseme ning kas sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaeesmärkide saavutamine on tasakaalus.

Lisaks kõnealusele üldisele indeksile, mis mõõdab kahju või survet keskkonnale, oleks võimalik välja töötada keskkonna kvaliteeti peegeldav näitaja, mis mõõdaks näiteks tervislikus keskkonnas elavate eurooplaste arvu. Sellealast uurimistööd kiirendatakse.

Samuti jätkab komisjon tööd näitajatega, mis mõõdavad keskkonnamõju väljaspool ELi territooriumi (nt näitajad loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia järelevalveks) ning aitab ka edaspidi kaasa ökoloogilise jalajälje näitaja täiendamisele.

3.1.2. Elukvaliteet ja heaolu

Elukvaliteet ja heaolu on inimeste jaoks tähtsad. Neid aitavad saavutada ja säilitada sissetulek, avalikud teenused, tervis, puhkus, jõukus, mobiilsus ning puhas keskkond. Seetõttu on neid „sisendtegureid” mõõtvad näitajad valitsuste ja ELi jaoks olulised. Lisaks töötavad sotsiaalteadlased välja üha usaldusväärsemaid näitajaid, millega saab mõõta otseselt elukvaliteeti ja heaolu; sellised „tulemusnäitajad” võiksid olla sisendnäitajatele kasulikuks täienduseks.

Selle küsimusega tegeleb Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond. Lisaks on komisjon algatanud heaolunäitajate arvutamise võimalikkust ja tarbijate teadlikkuse suurendamist käsitlevad uuringud ning koostöös OECDga uuringu, mis käsitleb inimeste arusaama heaolust.

3.2. Kiire teabe saamine otsustamise lihtsustamiseks

Sellised tegurid nagu globaliseerumine ja kliimamuutused kutsuvad majanduses, ühiskonnas ja keskkonnas esile aina kiiremaid muutusi. Poliitikakujundajad vajavad võrdväärset teavet kõigi nende valdkondade kohta – isegi kui kiiruse tõttu kannatab andmete täpsus –, kuna nad peavad muutustele kiiresti reageerima. Praegu on statistika esitamise kiirus valdkonniti väga erinev. SKP ja töötuse näitajaid avaldatakse tihti ja paari nädala jooksul pärast hinnatava ajavahemiku möödumist, mis võimaldab otsuseid teha peaaegu „reaalajas”. Keskkonna- ja sotsiaalandmed on aga paljudel juhtudel liiga vanad, et anda kasulikku teavet näiteks kiiresti muutuva õhu- ja veekvaliteedi või töömudelite kohta. Seepärast on komisjon võtnud eesmärgiks keskkonna- ja sotsiaalandmete ajakohastamise, et poliitikakujundajad kogu Euroopa Liidus oleksid paremini oludega kursis.

3.2.1. Keskkonnanäitajate ajakohastamine

Satelliitide, automaatsete mõõtejaamade ja interneti abil muutuvad võimalused keskkonna reaalajas jälgimiseks üha paremaks. Komisjon kiirendab tööd selle potentsiaali realiseerimiseks. INSPIRE direktiivi [8] ja GMESi [9] raames on komisjon nende tehnoloogiate kasutamist märkimisväärselt edendanud. Möödunud aastal esitles komisjon ühise keskkonnateabe süsteemi (SEIS), mille abil saab elektrooniliselt ühendada tavapärased ja uudsed andmeallikad ning teha need avalikkusele võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Esimene näide sellisest „peaaegu reaalajas” teavitamisest on Euroopa Keskkonnaagentuuri Osooniveeb, mille kaudu edastatakse andmeid kahjulike osoonisisaldustasemete kohta maapinna lähedal, mis aitab teha igapäevaseid otsuseid näiteks selle kohta, kas sõita auto või ühistranspordiga või kas minna välja sportima [10].

Andmete ajakohastamist võimaldavad ka lähiprognoosid (nowcasting), mille puhul usaldusväärsete andmete saamiseks kasutatakse prognoosimisega sarnanevaid statistilisi meetodeid. Näiteks kavatseb EEA hakata lühiajalise energiastatistika alusel tegema kasvuhoonegaaside heidete lühiajalisi prognoose. Eurostat kavatseb lähiprognooside kasutamist laiendada ka keskkonnastatistikale.

3.2.2. Sotsiaalsete näitajate ajakohastamine

Sotsiaalandmeid kogutakse tavaliselt uuringutega, mis põhinevad suurearvuliste valimitega läbi viidud suulistel küsitlustel või administratiivsetel andmeallikatel (nt maksu- või sotsiaalkindlustusregistrid). Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd uuringute ühtlustamiseks ja tõhustamiseks ning andmete kogumisest avaldamiseni kuluva aja vähendamiseks. Euroopa tööjõu uuringuga kogutakse tööhõiveandmeid iga kvartali kohta ning tulemused avaldatakse poole aasta jooksul. Ka andmeid tervena elatud aastate kohta kogutakse ja avaldatakse igal aastal. Juhtudel, kui sotsiaalandmete ajakohastamine on võimalik ja tasub ennast ära, tuleb seda teha, näiteks uue sotsiaalstatistika uuringute moodulite Euroopa süsteemi abil.

3.3. Täpsem aruandlus hüvede jaotumise ja ebavõrdsuse kohta

Sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus on ühenduse üldised eesmärgid. Nende saavutamiseks tuleb vähendada piirkondade ja sotsiaalsete rühmade ebavõrdsust. Ka kliimamuutustega võitlemiseks ja uute tarbimismudelite edendamiseks vajalikke kaugeleulatuvaid reforme saab ellu viia üksnes siis, kui nende rakendamiseks tehtav töö ja nendest saadavad hüved jagunevad riikide, piirkondade ning majanduslike ja sotsiaalsete rühmade vahel võrdselt.

Sellepärast pööratakse üha enam tähelepanu hüvede jaotumisele. Näiteks võib vaesusohus elavate inimeste arv riigis suureneda isegi siis, kui SKP elaniku kohta kasvab. Rahvamajanduse arvepidamise andmed, näiteks kodumajapidamiste sissetuleku kohta, ja sotsiaaluuringute andmed, näiteks EU-SILC, [11] võimaldavad juba analüüsida peamisi jaotusküsimusi. Sotsiaalset ühtekuuluvust mõjutav poliitika peab arvesse võtma nii erinevusi kui ka koondnäitajaid, nagu SKP või SKP elaniku kohta.

Teatises Muudetud sotsiaalmeetmete kava: Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus [12] rõhutas komisjon taas oma valmisolekut võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega. Liikmesriikidevahelise kogemuste vahetamise edendamiseks annab komisjon ülevaate liikmesriikidega kokku lepitud näitajatest, mis võimaldaksid viia poliitikakujundajaid paremini kurssi sissetulekute erinevustega ning eelkõige olukorraga tuluskaala madalamas osas. Liikmesriikide olusid analüüsides vaadeldakse ka haridust, tervishoidu, oodatavat eluiga ning sotsiaalse tõrjutuse mitut mitterahalist aspekti. Töötatakse välja näitajaid, mis käsitlevad võrdset juurdepääsu kvaliteetsele eluasemele, transpordile ja muudele ühiskonnas täielikuks osalemiseks vajalikele teenustele ja infrastruktuurile, ning aitavad seega kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

Peale selle on hakatud tähelepanu pöörama ka sotsiaalse tõrjutuse ja ebasoodsate keskkonnaolude vahelisele seosele. Puhas õhk ja vesi, rikkumata loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning samuti keskkonnareostus ja müra ei jagune võrdselt. Komisjoni tellitud hiljutine uuring [13] kinnitas, et vaesemad inimesed, kes reostavad keskkonda vähem, elavad vähemkvaliteetse keskkonnaga aladel, mis toob kaasa tervise halvenemise, stressi ning haavatavuse loodusõnnetuste puhul.

Selliseid analüüse ajakohastatakse korrapäraselt ning nende tulemused avaldatakse.

3.4. Euroopa säästva arengu tulemustabeli väljatöötamine

Säästev areng on samuti üks Euroopa Liidu üldisi eesmärke. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb pidevalt parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteeti ja heaolu kogu maailmas. Koostöös liikmesriikidega on välja töötatud ELi säästva arengu näitajad, [14] mis võimaldavad jälgida edusamme ELi säästva arengu strateegia paljude eesmärkide saavutamisel ning mida kajastatakse komisjoni kahe aasta tagant koostatavates eduaruannetes.

See järelevalvemehhanism ei näita siiski täielikult hiljutist arengut olulistes valdkondades, mida ametlik statistika veel põhjalikult ei hõlma (nt säästev tootmine ja tarbimine ning haldusküsimused). Mitmel põhjusel ei kajasta säästva arengu näitajad alati kõige uuemaid andmeid. Seega ei anna need alati täielikku ülevaadet ettevõtjate, kodanikuühiskonna ning kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuste tööst kõnealustes valdkondades.

Säästva arengu tulemustabel

Selleks, et edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel ning sidusrühmadevahelist arutelu poliitiliste meetmete üle, vajame sisutihedamaid ja ajakohasemaid andmeid. Seepärast uurib komisjon võimalusi säästva arengu tulemustabeli väljatöötamiseks koostöös liikmesriikidega. Tulemustabel põhineks ELi säästva arengu näitajatel ning võiks hõlmata ka muud kvantitatiivset ja kvalitatiivset avalikku teavet, näiteks ettevõtjate tegevuse ja poliitikameetmete kohta. Komisjoni talitused kavatsevad esitleda tulemustabeli pilootversiooni 2009 aastal.

Keskkonna säästmise künnisväärtused

Tulemustabeli peamiseks eesmärgiks on aidata mõista, et planeedi loodusvarad on piiratud. Seehulgas on piiratud ka looduse võimalused taastuvate ressursside loomiseks ja saaste absorbeerimiseks. Teadlased püüavad kindlaks teha keskkonna säästmise künnisväärtusi ning juhtida tähelepanu nende väärtuste ületamise võimalikele pikaajalistele või pöördumatutele tagajärgedele. Poliitikakujundajate jaoks on oluline teada „ohutsoone” enne murdepunktini jõudmist, mis võimaldab kehtestada häiretasemed. Tuleb suurendada koostööd teadusuuringute ja ametliku statistika valdkondade vahel peamiste saasteainete ja taastuvate ressursside künnisväärtuste kindlaksmääramiseks ja nende korrapäraseks ajakohastamiseks, et toetada teadlikumat poliitilist mõttevahetust ning aidata kaasa eesmärkide seadmisele ja poliitikameetmete hindamisele.

3.5. Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi laiendamine keskkonna- ja sotsiaalküsimustele

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem on ELi majandusstatistika ja paljude majandusnäitajate (sh SKP) arvutamise peamine vahend. Ühtse poliitika alusena vajame andmesüsteemi, mis lisaks majandusküsimustele hõlmaks järjekindlalt keskkonna- ja sotsiaalküsimusi. 2006. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti ELi ja liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist säästva arengu peamistele aspektidele. Rahvamajanduse arvepidamist täiendatakse seepärast integreeritud keskkonna- ja majandusalase arvepidamise süsteemiga, mis võimaldab koguda täiesti ühtlase kvaliteediga andmeid. Hiljem, kui meetodites on kokku lepitud ja andmed kättesaadavaks muutunud, täiendatakse süsteemi ka sotsiaalandmetega.

Selline süsteem moodustaks tervikliku tõendite baasi, mis toetaks poliitilist analüüsi ning aitaks kindlaks teha sünergiat ja kompromissivõimalusi eri poliitikaeesmärkide vahel, tõhustades näiteks poliitiliste ettepanekute mõju eelhindamist. Komisjon tagab selle töö edasiarendamise rahvusvahelise rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ja Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi tulevase läbivaatamise käigus. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et terviklikum arvepidamine keskkonna-, sotsiaal- ja majandusandmete üle võimaldab välja töötada uued tipptasemel näitajad. Komisjoni talitused uurivad jätkuvalt parimaid võimalusi selliste makronäitajate väljaarendamiseks ja kasutamiseks, toetudes koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, dialoogile kodanikuühiskonnaga ja uurimisprojektidele.

3.5.1. Integreeritud keskkonna- ja majandusalane arvepidamine

Komisjon esitas oma esimese „rohelise arvepidamise” strateegia 1994. aastal [15]. Sestsaadik on Eurostat ja liikmesriigid koostöös ÜRO ja OECDga arvestusmeetodeid välja töötades ja katsetades jõudnud selleni, et mitu liikmesriiki avaldavad korrapäraselt keskkonnalase arvepidamise andmeid.

Kõige tavalisemad on õhusaaste (sh kasvuhoonegaaside) ja materjalide tarbimisega seotud füüsiliste voogude andmed ning rahalised andmed keskkonnakaitsekulutuste ja -maksude kohta. Järgmise sammuna kavatseb komisjon laiendada nende valdkondade andmete kogumist kõigile liikmesriikidele. Edaspidi võiks hakata koguma füüsilistel näitajatel põhinevaid keskkonnaandmeid energiatarbimise ning jäätmete tekke ja käitlemise kohta, samuti rahalisi andmeid keskkonnaga seotud toetuste kohta. Komisjoni eesmärk on teha need andmed poliitiliseks analüüsiks täielikult kättesaadavaks aastaks 2013. Andmete võrreldavuse tagamiseks kavatseb komisjon teha järgmise aasta alguses ettepaneku keskkonnaalase arvepidamise õigusliku raamistiku kohta.

Keskkonnaalase arvepidamise teine valdkond on seotud looduskapitaliga, eelkõige varude muutusega; selles valdkonnas on kõige paremini välja töötatud metsa- ja kalavarudega seotud andmed. Komisjon annab oma panuse praegu ÜROs tehtavale tööle.

Veel üks küsimus, millega tuleb keskkonnaalase arvepidamise väljaarendamisel tegeleda, on füüsiliste keskkonnanäitajate täiendamine rahaliste väärtustega, lähtudes põhjustatud ja ära hoitud kahju hindamisest ning loodusressursside varude ja ökosüsteemi kaupade ja teenuste muutustest ning tagades rahaliste näitajate representatiivsuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse nii riikide kui ka ELi tasandil [16]. Keskkonnakahju ja keskkonnakaitsest tulenevate hüvede rahalise väärtuse hindamine võib aidata juhtida poliitilist mõttevahetust sellele, kuivõrd meie jõukus ja heaolu sõltuvad looduse pakutavatest kaupadest ja teenustest. Mikrotasandil on selline hindamine põhimõtteliselt usaldusväärne. Seda on käsitletud mitmes uuringus, eelkõige ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitleva algatuse TEEB (The Economics of Ecosystems and Biodiversity) raames, mis kujutab endast praegu käimasolevat ökosüsteemi teenuste laiaulatuslikku hindamist ÜRO Keskkonnaprogrammi, mitme riigi ja komisjoni koostöös. Hindamist kasutatakse laialdaselt komisjoni mõjuhinnangutes [17]. EEA kavatseb jätkata tööd ökosüsteemi kaupade ja teenuste hindamise ja arvepidamise vallas, eesmärgiga kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid. Selliste uuringute tulemuste mõttekas ülekandmine makrotasandile nõuab aga edasisi uuringuid ja katseid. Komisjon kavatseb kiirendada tööd rahalise väärtuse hindamise ja põhimõtteliste raamistike arendamisega.

3.5.2. Rahvamajanduse arvepidamises juba kajastuvate sotsiaalnäitajate laialdasem kasutamine

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem hõlmab juba praegu näitajaid, mis keskenduvad sotsiaalselt olulistele küsimustele, nagu näiteks kodumajapidamiste kasutada olev tulu ja kasutada oleva tulu korrigeeritud näitaja, mis võtab arvesse riikide sotsiaalkaitsesüsteemide erinevusi. Need arvud [18] näitavad inimeste tarbimis- ja säästmisvõimalusi paremini kui SKP elaniku kohta. Komisjoni talitused kavatsevad laiendada selliste näitajate kasutamist.

4. Kokkuvõte

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kasulik ja laialdaselt kasutatav näitaja, mis võimaldab jälgida muutusi majandustegevuses lühiajalises või keskmises perspektiivis, seda eriti praeguse surutise ajal. Oma puudustest hoolimata on see siiski turumajanduse toimimist kõige paremini kajastav näitaja. SKP ei ole siiski mõeldud pikaajaliste majanduslike ja ühiskondlike muutuste täpseks mõõtmiseks ja eelkõige ei võimalda see mõõta ühiskonna võimet tulla toime selliste küsimustega nagu kliimamuutused, ressursside tõhus kasutamine või sotsiaalne kaasatus. On selge, et SKPd tuleks täiendada nii muu majandusstatistikaga kui ka sotsiaal- ja keskkonnastatistikaga, mis on inimeste heaolu seisukohast väga olulised.

SKP täiendamiseks on tehtud tööd juba mitu aastat, nii riikide kui ka rahvusvahelisel tasandil. Komisjon kavatseb kiirendada oma tööd ja teavitustegevust selles valdkonnas. Eesmärk on töötada välja näitajad, mis teevad seda, mida inimesed neilt tegelikult ootavad – mõõdavad sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist jätkusuutlikul viisil. Riikide ja ELi poliitika kõige olulisemaks mõõdupuuks on see, kas sellega suudetakse need eesmärgid saavutada ja parandada eurooplaste heaolu. Seetõttu peaks tulevane poliitika põhinema andmetel, mis on täpsed, ajakohased, avalikkusele vastuvõetavad ning hõlmavad kõiki olulisi küsimusi. Hiljemalt 2012. aastaks kavatseb komisjon esitada aruande käesolevas teatises kirjeldatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

[1] SKP = eratarbimine + investeeringud + valitsemissektori tarbimine + (eksport − import). SKP arvestamise raamistik ja eeskirjad on kindlaks määratud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis, mis üldjoontes vastab ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemile.

[2] Hiljutist ülevaadet SKP puudustest vt Stiglitz/Sen/Fitoussi (2008), Issues Paper: Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress (http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr/documents/Issues_paper.pdf).

[3] www.beyond-gdp.eu

[4] KOM(2008) 800 (lõplik).

[5] Eurobaromeetri erinumber 295/märts 2008; sarnane küsitlus, mis viidi läbi kümnes riigis viiel mandril, näitab veelgi suuremat toetust (kolm neljandikku) SKP täiendamisele teiste näitajatega.

[6] CO2 jalajälg mõõdab ainult kasvuhoonegaaside heiteid. Ökoloogiline jalajälg jätab teatavad keskkonnamõjud (nt veele) arvestamata. Komisjon testib seda siiski koos teiste näitajatega loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava täitmise seireks.

[7] OECD, Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Handbook on Constructing Composite Indicators: Methodology and User Guide, 2008.

[8] Direktiiv 2007/2/EÜ.

[9] GMES – ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire.

[10] http://www.eea.europa.eu/maps/ozone/map.

[11] ELi tulu ja elutingimuste statistika.

[12] KOM (2008) 412.

[13] "Addressing the social dimensions of environmental policy", DG EMPL tellitud uuring, juuli 2008; vt http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=88&langId=en&eventsId=145.

[14] Vt Eurostati statistikaraamat „Measuring progress towards a more sustainable Europe – 2007”.

[15] KOM (1994) 670.

[16] Uurimisprojekti EXIOPOL raames luuakse laiendatud sisend-väljundraamistikku keskkonnamõjude, majandussektorite väliskulude, lõpptarbimise ja ressursside kasutamise hindamiseks ELi riikides; http://www.feem-project.net/exiopol/.

[17] Vt ka: Handbook on estimation of external costs in the transport sector, veebruar 2008 http://ec.europa.eu/transport/sustainable/doc/2008_costs_handbook.pdf.

[18] Need näitajad ei kajasta siiski sellise sissetuleku taseme saavutamise hinda, mis on makstud nt puhkeajast loobumise või tegevustega, mis tarbimisvõimalusi ei suurenda, nagu majandustegevuse põhjustatud kahju ärahoidmine või heastamine.

--------------------------------------------------