52008PC0778

ET

Brüssel 13.11.2008

KOM(2008) 778 lõplik

2008/0222 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

(uuesti sõnastatud)

(komisjoni esitatud)

{SEC(2008) 2862}

{SEC(2008) 2863}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

· Eesmärk

Nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/530/EMÜ), edaspidi „energiamärgistuse direktiiv”, uuesti sõnastamise eesmärk on laiendada direktiivi kohaldamisala, mis praegu piirdub kodumasinatega, nii et oleks võimalik märgistada kõik kodumajapidamistes ning kaubandus- ja tööstussektoris kasutatavad energiamõjuga tooted ning mõned energiat mittetarbivad tooted (näiteks aknad), mille kasutamise või paigaldamisega on võimalik energiat märkimisväärselt säästa (v.a transpordivahendid). Sedasi toimides järgitakse üldeesmärki tagada toodete vaba liikumine ja parandada nende energiatõhusust, aidates niiviisi saavutada ühenduse eesmärke tugevdada siseturgu, soodustada innovatsiooni, parandada ELi konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu. See täiendaks olemasolevat keskkonnapoliitikat, näiteks energia- ja kliimapaketti, [1] mille komisjon võttis energiatarbimise valdkonnas vastu 2008. aasta jaanuaris.

Tulevane märgistuse raamdirektiiv, mis sisaldab ka sätteid riigihangete ja soodustuste kohta, on integreeritud keskkonnasäästliku tootepoliitika oluline element, soodustades ja suurendades nõudlust paremate toodete järele ning aidates tarbijatel teha paremaid valikuid.

Energiamärgistuse direktiivi uuesti sõnastamine kuulutati energiatõhususe tegevuskava [2] ning säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika (STT/STP) tegevuskava [3] prioriteediks. STT/STP tegevuskavas jõuti järeldusele, et energiamärgistuse direktiivi tuleks muuta, et esitataks teavet toote kasutamisega kaasneva energiatarbimise/-säästu kohta ning ka toote muude asjakohaste ja märkimisväärsete keskkonnaparameetrite kohta.

Üldine taust

STT/STP tegevuskava on näidanud, et energiamärgistuse direktiivi piiratud kohaldamisala tõttu ei kasutata ära kõiki selle võimalusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks, ELi eesmärgi saavutamisele (20 % energiasääst 2020. aastaks) kaasaaitamiseks ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärgi saavutamiseks.

Praegu kehtiv energiamärgistuse direktiiv on raamistik, mille alusel on komisjonil (keda abistab regulatiivkomitee) võimalik vastu võtta konkreetsete kodumasinate [4] märgistamist käsitlevaid rakendusmeetmeid. Energiamärgistuse direktiivi kohaselt peavad jaemüüjad tarbijatele müügikohas esitama võrdlust võimaldava märgise kodumasinate energiatarbimise kohta.

(...PICT...)

Energiamärgistuse direktiiviga kehtestatud märgistamissüsteem annab tarbijatele kasulikku ja võrreldavat teavet kodumasinate energiatarbimise (ja muude ressursside, näiteks vee) tarbimise kohta. Tänu sellele on tarbijatel võimalik kaaluda investeerimist tõhusamatesse seadmetesse, millega seotud jooksvad kulud on väiksemad, mistõttu sellest tulenev kokkuhoid kaalub igati üles hinnaerinevuse. Samuti aitab energiamärgistuse direktiiv tootjatel oma tooteid turul paremini positsioneerida ning saada tulu paremate ja uuenduslikumate toodete kasutuselevõtuks tehtud investeeringutest.

Mõjuhindamise uuringust ilmneb, et tänu energiamärgistuse direktiivile oleks võimalik energiat veelgi säästa ja keskkonnamõju vähendada, kui see hõlmaks kõiki energiamõjuga tooterühmi (s.t tooteid, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist). Energiamärgistuse direktiivi tõhusust on võimalik suurendada ka mõnede muude muudatustega, näiteks võimalusega rakendada raamistikku direktiivide asemel määruste ja otsustega ning võimalusega kehtestada tõhususklassi miinimumnõuded soodustuste ja hangete puhul.

Lisatud on turujärelevalvet käsitlevad sätted, mis on juba kehtestatud ökodisaini direktiiviga.

Kehtivad ühenduse õigusnormid

Energiamõjuga toodete märgistamist käsitlev ühenduse reguleeriv raamistik sätestatakse energiamärgistuse direktiivis, mille rakendusmeetmetega kehtestatakse konkreetsete kodumasinate märgistamise nõuded. Kõnealused meetmed (nn tütardirektiivid) võetakse vastu regulatiivmenetlusega (praegu on koostamisel ettepanek, millega tugevdatakse Euroopa Parlamendi poolset kontrolli). Komisjon on energiamärgistuse direktiivi alusel juba vastu võtnud rakendusdirektiivid kaheksa kodumasina (külmikute, sügavkülmikute, pesumasinate, nõudepesumasinate, kuivatite, lampide, õhukonditsioneeride, elektriahjude) kohta.

Energiamärgistuse direktiiv täiendab kehtivaid ühenduse õigusakte, nt ökodisaini direktiivi (millega kehtestatakse minimaalsed keskkonnanõuded), Energy Star'i määrust [5] (vabatahtlik kontoriseadmete energiatõhususmärgistus) ja ökomärgise määrust [6] (vabatahtlik märgis, mis kirjeldab toote kõiki keskkonnasõbralikke omadusi kogu selle olelusringi jooksul).

Kooskõla muude tegevuspõhimõtete ja eeskirjadega

Ettepanek on täielikult kooskõlas ühenduse STT/STP teatise ja tegevuskava, Euroopa Liidu säästva arengu strateegia, Lissaboni strateegia, ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, [7] integreeritud tootepoliitika [8] ja looduslike ressursside strateegia eesmärkidega. Ettepanek aitab kaasa ka teistele poliitikavaldkondadele, näiteks tarbijate teavitamisele ja nende õiguste suurendamisele. Samuti on ettepanek kooskõlas komisjoni käivitatud lihtsustamisstrateegiaga õigusliku reguleerimise parandamiseks [9] ja paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

· Konsulteerimine

Sidusrühmadega konsulteeriti energiamärgistuse direktiivi läbivaatamise küsimuses 8. veebruaril 2008 korraldatud seminaril ning üldsusega konsulteeriti mõjuhinnangut käsitleval komisjoni veebisaidil ja asjakohastel portaali EUROPA veebisaitidel ajavahemikus 20. detsembrist 2007 kuni 22. veebruarini 2008.

Konsultatsioonide tulemused lisati energiamärgistuse direktiivi kohaldamisala laiendamise mõju hinnangusse.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Mõju hindamisel kasutati järgmiste välisekspertide abi: Europe Economics, Fraunhofer-ISI ning BSR Sustainability ja FfE.

· Mõju hindamine

Energiamärgistuse direktiivi kohaldamisala laiendamine on energiatõhususe tegevuskava ning STT/STP teatise ja tegevuskava üks osa. Läbivaatamisel vaadeldi mitut erinevat laialdasema tootevaliku märgistamise võimalust. Mõjuhinnang näitas, et energiamärgistuse direktiivi ja ökodisaini direktiiviga, kui need hõlmaksid kõiki energiamõjuga tooteid, oleks võimalik energiat veelgi säästa ja keskkonnamõju vähendada. Kohaldamisala selline laiendamine võiks veelgi vähendada kliimamuutuste mõju ja aidata märkimisväärselt kaasa energiatõhususe eesmärkide saavutamisele kogu ELs.

Seepärast analüüsitakse mõjuhinnangu aruandes, kas ja kuidas laiendada energiamärgistuse direktiivi kohaldamisala, missuguste toodete märgistamine on asjakohane ja milline võiks olla selle mõju. Seega on aruande eesmärk kindlaks määrata kohaldamisala laiendamise optimaalne ulatus. Arvestades asjaolu, et energiamärgistuse direktiiv on raamdirektiiv, mis tooteid otseselt ei mõjuta, on keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõju võimalik kvantitatiivselt hinnata ainult rakendusmeetmete puhul, mis võetakse energiamärgistuse direktiivi alusel vastu konkreetsete toodete kohta.

Mõjuhinnangus kaaluti järgmisi variante.

1. Kohaldamisala ei laiendata ja praegu kehtivat energiamärgistuse direktiivi rakendatakse täielikult.

2. Võetakse mõni muu kui reguleeriv meede.

3. Energiamärgistuse direktiivi muudetakse nii, et see hõlmab kõiki energiamõjuga tooteid.

4. Energiamärgistuse direktiiv tunnistatakse kehtetuks ja energiamärgistus lisatakse ökodisaini direktiivi, mida kohaldatakse kõikide energiamõjuga toodete suhtes.

Mõjuhinnangu kohaselt võiks esimese variandiga, s.o täielikult rakendada praegu kehtivat raamistikku (aluseks on võetud prioriteetsena käsitatavad kodumasinad), säästa 2020. aastaks energiat ligikaudu 22 Mtoe, [10] mis tähendab 65 Mt võrra väiksemat süsinikdioksiidi heidet. Teise variandi (vabatahtlikud kokkulepped / võetud kohustused) eelis oleks ettevõtjatele ja ametiasutustele lisanduv vähene halduskoormus, ent selle kohaldamine sõltuks täielikult tööstusharu tahtest, kusjuures tööstussektor lükkas kõnealuse võimalusi tagasi ja eelistas asutamislepingu artikli 95 kohast reguleerivat lähenemisviisi, millega tagatakse kõigile võrdsed võimalused. Kolmanda variandiga, s.t praegu kehtivat raamistikku täielikult rakendades ja selle kohaldamisala kõikidele energiamõjuga toodetele laiendades, kaasneb mõningane halduskoormus seoses uuesti sõnastamisega, ent iga ajakohastatud ja uue väljatöötatava rakendusmeetme puhul säästetaks umbes 4 miljonit eurot ülevõtmiskulusid (kui direktiivide asemel kasutatakse määrusi/otsuseid) ning ainuüksi näitena toodud kolme prioriteetse tooterühma mõju hindamise põhjal otsustades hoitaks veelgi kokku ligikaudu 5 Mtoe, mis 2020. aastaks moodustaks 27 Mtoe kogusäästu ehk 78 Mt vähem süsinikdioksiidi heidet. Neljas variant, mis tähendab energiamärgistuse direktiivi kehtetuks tunnistamist ja energiamärgistuse rakendamist ökodisaini direktiivi raames, võiks anda samaväärset kokkuhoidu nagu kolmas poliitikavariant, ent kõnealuse kahe direktiivi ühendamise tõttu üheks õigusaktiks õiguslik raamistik mitte ei lihtsustu, vaid muutub keerulisemaks, kuna need direktiivid on oma olemuselt erinevad. Täiendav kokkuhoid oleks seotud mõne muu tootega, mida käesolevas mõjuhinnangus veel ei ole käsitletud (käsitletakse konkreetse toote mõju hinnangus), ja energiamärgistuse kui ühtlustatud kriteeriumi kasutamisega riigihangete ja soodustuste puhul.

Laiem kohaldamisala lubab kehtestada rakendusmeetmed energiat mittetarbivate toodete selliste kategooriate suhtes, millega on võimalik keskkonnatoimet ja energiatõhusust kõige rohkem parandada ning tagada ka suurim kulude kokkuhoid kasutamise ajal. See ei oleks võimalik praegu kehtiva direktiivi raames, mis hõlmab vaid energiat tarbivaid kodumasinaid. Iga rakendusmeetme kohta koostatakse mõjuhinnang, millele eelneb üksikasjalik analüüs.

Mõjuhinnangu tulemus on, et eelistatud variantideks oleksid täielikult rakendada praegu kehtivat raamistikku või uuestisõnastamisega laiendada selle kohaldamisala kodumasinatelt kõikidele energiamõjuga toodetele.

3. Ettepaneku õiguslik külg

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesoleva ettepanekuga laiendatakse energiamärgistuse raamdirektiivi kohaldamisala kodumasinatelt kõikidele energiamõjuga toodetele ning pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja mõju hindamist määratletakse rakendusmeetmetes konkreetsed märgistatavad tooteliigid. Muud muudatused on seotud võimalusega rakendada raamistikku direktiivide asemel määruste ja otsustega, ühenduse märgist käsitleva õiguskaitsega võimaliku kuritarvitamise eest ning võimalusega kehtestada tõhususklassi miinimumnõuded soodustuste ja hangete puhul.

· Õiguslik alus

Nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ uuesti sõnastamise ettepaneku õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 95, milles sätestatakse siseturu rajamise põhimõtted. Energiamärgistuse direktiiviga tagatakse hästi toimiva siseturu väljakujundamine ja kõigile võrdsed võimalused ning kõrvaldatakse tehnilised kaubandustõkked, samuti tagatakse selliste direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete vaba liikumine, mis vastavad direktiivi alusel vastuvõetud rakendusmeetmetes sätestatud märgistusnõuetele.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmistel põhjustel.

Liikmesriikide kohustuslike märgistussüsteemidega loodaks tõkked ühendusesisesele kaubandusele, tekitataks põhjendamatuid kulusid tööstusele ja takistataks kaupade vaba liikumist ühenduses.

Liikmesriikidele määratakse asjakohased kohustused seoses energiatõhusust ja turujärelevalvet käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisega. See hõlmab regulatiivmenetlust, milles liikmesriigid on esindatud.

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

Ühenduse meede on ainus võimalus saavutada ettepaneku eesmärgid ja samal ajal tagada, et turuleviidud tooteid käsitlevad nõuded on kõikides liikmesriikides ühesugused ja et on tagatud kaupade vaba liikumine ühenduses.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ja on seega kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

Ühenduse ja liikmesriikide ametiasutuste haldus- ja finantskoormust on minimeeritud sellega, et kõikide energiamõjuga toodete märgistamise nõuded on ettepaneku kohaselt kaasatud direktiivi.

Keskmiste tootmiskulude võimaliku suurenemise, millega asjaomased tootjad silmitsi seisavad ja mis võidakse kasutajatele toodete hinnatõusuga edasi anda, kaalub üles kasu, mida saadakse kahjuliku keskkonnamõju vähendamisest ning kasutajate rahalisest kokkuhoiust tänu toote suuremale energiatõhususele ja väiksematele jooksvatele kuludele.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): direktiivi uuesti sõnastamine. |

Kavandatud õigusakt on kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega ja variandiga inkorporeerida uued sätted olemasolevasse ühenduse õigusakti. |

4. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. Halduskulud kaetakse iga-aastastest tavapärastest eelarvelistest assigneeringutest.

5. Täiendav teave

· Liikmesriikide sätted

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga ja selle rakendusmeetmetega reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

· Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu peaks see kehtima ka EMP suhtes.

· Üksikasjalik selgitus

Kuna tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi seoses toodete nimistu laiendamisega, et kaasata kõik energiamõjuga tooted, tuleks energiamärgistuse direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada [11]. Komisjon rõhutab, et oluline on mitte katkestada energiamärgistuse direktiivi jätkuvat rakendamist, mistõttu kavandatud muudatused peaksid olema sellised, mis ei mõjuta ettevalmistatavaid rakendusmeetmeid.

Energiamärgistuse direktiivi põhjendustes ja sätetes tehtavad muudatused peegeldavad kohaldamisala laiendamist kõikidele energiamõjuga toodetele ja nende eesmärk on suurendada direktiivi tõhusust.

Artikli 1 kohaselt hõlmab direktiivi kohaldamisala kodumasinate asemel energiamõjuga tooteid, samuti on seal esitatud loetelu eranditest, mille suhtes direktiiv ei kohaldata.

Artiklisse 2 on lisatud energiamõjuga toote ja tootekirjelduse määratlus, mille sõnastus vastab ökodisaini direktiivi kohaldamisala laiendamist käsitleva ettepaneku eelnõus esitatud määratlusele.

Artiklis 3 on kehtestatud liikmesriikide vastutus ja lisatud uued sätted vastavuskontrolli kohta. Direktiivi jõustamist kontrollitakse rangemalt, samuti on lisatud sätted koostöö ja teabevahetuse kohta liikmesriikide vahel (nagu ökodisaini direktiivis). Liikmesriigid peavad iga kahe aasta tagant esitama komisjonile aruande direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta.

Artiklis 4 sätestatakse selgelt, et teabega seotud nõudeid kohaldatakse ka sisseehitatud või paigaldatud toodete suhtes.

Artiklis 5 selgitatakse jaemüüjate vastavaid kohustust märgistust nõuetekohaselt esitleda ja varustada tooted tootekirjeldusega, samuti lisatakse uus säte, mille kohaselt tehniline dokumentatsioon peab olema kättesaadav elektrooniliselt, kui liikmesriikide turujärelevalveasutused seda nõuavad.

Artiklis 6 selgitatakse edasimüüjate kohustust märgistust nõuetekohaselt esitleda ning teha tootekirjeldus ja muud tootega kaasa antavad dokumendid kättesaadavaks.

Artiklis 7 laiendatakse märgistusnõudeid nii, et need hõlmaksid kaugmüüki.

Artiklisse 8 on lisatud sätted kohaldatavale rakendusmeetmele vastavate toodete vaba liikumise kohta.

Artiklisse 9 on lisatud sätted direktiivi 2004/18/EÜ [12] kohaste riigihangete kohta ja energiatõhusate toodete kasutuselevõtuga seotud soodustuste kohta.

Artikli 10 sõnastust on muudetud nii, et see kajastaks otsuse 1999/468/EÜ kohast komiteemenetlust.

Artiklis 11 on rakendusmeetmete sisu laiendatud, et kehtestada ühised kriteeriumid, mis võimaldavad vajaduse korral lisada märgistusklasse ja asjakohast energiatõhusust käsitlevad miinimumnõuded riigihangete ja soodustuste puhul, samuti sätestatakse märgistusklasside kestus ja kaugmüügireklaamis kasutatava märgise elemendid.

Artiklisse 12 on lisatud klausel karistuste kohta, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigid ei järgi direktiivi sätteid, ja mis on kooskõlas ökodisaini direktiivi alusel juba kohaldatavate analoogsete sätetega.

Artiklis 13 sätestatakse uuestisõnastatud direktiivi rakendussätted liikmesriikidele ja määratakse kindlaks direktiivi kohaldamise kuupäev.

Artikliga 14 tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ.

I lisa A osas nimetatakse kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle muudatus ning B osas nimetatakse liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtajad.

II lisa sisaldab vastavustabelit.

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

2008/0222 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

energiamõjuga toodete kodumasinate energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a 95 ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [13],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [14],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [15],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [16]

ning arvestades järgmist:

uus

(1) Nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses [17] on oluliselt muudetud [18]. Kuna direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. Direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala piirdub kodumasinatega;

(2) säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika (STT/STP) tegevuskava [19] on näidanud, et direktiivi kohaldamisala laiendamine energiamõjuga toodetele võiks tugevdada kehtivate õigusnormide võimalikku koosmõju, eelkõige koosmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiviga 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, [20] ning tagada täiendava energiasäästu ja keskkonnakasu.

92/75/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

tuleks võtta meetmeid siseturu järkjärguliseks rajamiseks 31. detsembriks 1992;

92/75/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud)

teatavatel liikmesriikidel on juba oma vabatahtlikud süsteemid, mis käsitlevad energiamärgistamist ja teavet kodumasinate energiatarbimise kohta; üks liikmesriik on ametlikult teinud ettepaneku kehtestada oma kohustuslik märgistamissüsteem ja teised liikmesriigid kaaluvad selle kehtestamist; mitmete kohustuslike riiklike süsteemide olemasolu takistaks ühendusesisest kaubandust;

92/75/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

asutamislepingu artikliga 130r nähakse ette loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; energia mõistlik kasutamine on üks põhilisi abinõusid selle eesmärgi saavutamiseks ja keskkonnareostuse vähendamiseks;

92/75/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

uus

(3) Ttäpne, asjakohane ja võrreldav teave kodumasinate energiamõjuga toodete konkreetse energiatarbimise kohta võib mõjutada üldsust lõpptarbijat valima vähem energiat tarbivaid seadmeid tooteid , mis kasutamisel tarbivad vähem energiat ja muid olulisi ressursse või mis kaudselt tingivad väiksema energiatarbimise , ajendades seeläbisellega tootjaid võtma meetmeid nende toodetavate seadmete toodete energiatarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamiseks; samuti peaks see kaudselt soodustamaks see kaudselt kõnealuste seadmete toodete tõhusat kasutamist;. Ssellise teabe puudumisel ei piisa kõnealuste seadmete toodete mõistliku energiakasutuse ja muude oluliste ressursside kasutuse soodustamiseks ainult turujõududest;.

92/75/EMÜ põhjendused 5 ja 6 (kohandatud)

uus

(4) Tteabel on turujõudude toimimisel keskne koht ja seepärast tuleb kehtestada kõikide sama liiki seadmete toodete jaoks ühtne märgistus, mis annab potentsiaalsetele ostjatele standarditud lisateavet kõnealuste seadmete toodetega seotud kuludehindade kohta energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise seisukohast, ja võtta meetmeid, et tagada selline teave ka nendele potentsiaalsetele ostjatele lõpptarbijatele , kellel ei pole võimalust seadmeid toodet ja seega ka nendeselle märgistust vahetult näha; selleks et märgistus oleks tõhus ja otstarbekas, peaks märgis olema lõpptarbijate jaoks kergesti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Sselleks tuleb iga seadme toodete energiatarbimist ja muud asjakohast teavet mõõta vastavalt ühtlustatud standarditele ja meetoditele ning nende standardite ja meetodite kohaldamist tuleb turustamise käigus jälgida;.

92/75/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud)

direktiiviga 79/530/EMÜ [21] taotleti nende eesmärkide poole püüdlemist kodumasinate puhul; vastu on võetud ainult üks elektrilisi küpsetusahje käsitlev rakendusdirektiiv ja vaid mõned liikmesriigid on sellise märgistuse kasutusele võtnud; seepärast tuleb nüüd saadud kogemustest õppida ja kõnealuse direktiivi sätteid tõhustada; seepärast tuleb direktiiv 79/530/EMÜ asendada ning kõnealuste elektriliste küpsetusahjude suhtes kohaldatav direktiiv 79/531/EMÜ [22] tuleks üle vaadata ja edaspidi praegusesse süsteemi integreerida;

uus

(5) Liikmesriigid peaksid jälgima vastavust käesolevale direktiivile ning eelkõige tarnijate ja edasimüüjate kohustuste täitmist.

92/75/EMÜ põhjendus 8 (kohandatud)

uus

(6) Ttäielikult vabatahtlik süsteem tooks kaasa olukorra, kus ainult mõnedmõningad seadmed tooted märgistatakse ja varustatakse tootekirjeldusega varustatakse, mis võib mõnede tarbijate lõpptarbijate hulgas segadust tekitada;. Seepärast peab praegune süsteem tagama, et kõikide asjaomaste seadmete toodete energiatarbimine ja muude oluliste ressursside tarbimine esitatakse märgistuses ja ühtses tootekirjelduses. märgistatakse ja need varustatakse ühtse tootekirjeldusega;

92/75/EMÜ põhjendus 9 (kohandatud)

uus

(7) kodumasinad kasutavad Energiamõjuga toodete kasutamine mõjutab mitmesuguste energialiikide tarbimist; mitmesuguseid energialiike, millest olulisimad on elekter ja gaas;. Sseepärast peab peaks käesolev direktiiv hõlmama põhimõtteliselt energiamõjuga tooteid, mis mõjutavad mis tahes energialiiki kasutavaid seadmeid energialiigi tarbimist .

92/75/EMÜ põhjendus 10 (kohandatud)

nõukogu 1. detsembri 1986. aasta direktiiviga 86/594/EMÜ (majapidamisseadmete poolt tekitatava ja õhu kaudu leviva müra kohta) [23] nähakse ette, et vajaduse korral lisatakse energiamärgistusele ka märge müra kohta; seepärast tuleb ette näha ka muu ühenduse süsteemide kohase teabe ja märgistuse lisamine;

92/75/EMÜ põhjendus 11 (kohandatud)

uus

(8) Rakendusmeede peaks hõlmama direktiivi kohaldatakse ainult selliseid energiamõjuga tooteid, mille kasutamine mõjutab oluliselt energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist selliste seadmete suhtes, mille energia kogukasutus on märkimisväärne ja millel on piisavalt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks , kui teabe esitamine märgistuses võib stimuleerida lõpptarbijaid ostma tõhusamaid tooteid .

uus

(9) Mitmes liikmesriigis kehtib riigihankepoliitika, mille kohaselt tellijad peavad hankima energiatõhusaid tooteid. Mõned liikmesriigid on kehtestanud ka soodustused seoses energiatõhusate toodetega. Kriteeriumid, mille alusel valitakse välja riigihanke korras soetatavad või soodustusi saavad tooted, võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kui direktiivi rakendusmeetmetes sätestatakse konkreetsetele toodetele energiatõhususe klassi standardid, võib väheneda riigihangete ja soodustuste killustatus ning paraneda tõhusate toodete kasutuselevõtt.

(10) Kui käesoleval direktiivil põhinevate rakendusmeetmetega nähakse ette riigihankesätted, tuleks kehtestada riigihangete väärtuse ja mahu proportsionaalsed künnisväärtused, võttes arvesse halduskoormust ja hanke-eeskirjade täidetavust liikmesriikides.

(11) Soodustused, mida liikmesriigid võivad energiatõhusate toodete edendamiseks teha, võivad osutuda riigiabiks. Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemusi.

(12) Energiatõhusate toodete edendamine märgistuse, riigihangete ja soodustuste kaudu ei tohiks kahjustada nende keskkonnatoimet.

(13) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [24].

(14) Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusmeetmeid seoses energiamõjuga toodete energiatarbimist ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjeldusega. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse kõnealused meetmed vastu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

(15) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(16) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik selliste nende siseriiklike meetmete ühtlustamisteks, mis käsitlevad lõpptarbija teavitamist energia ja muude oluliste ressursside tarbimisestt teabe ja teatavaid kodumasinate liike energiamõjuga toodetega käsitlevaseotud täiendava lisateabe andmist avaldamist eelkõige märgistamise ja tootekirjelduse kaudu, võimaldades ühtlasi tarbijatel lõpptarbijatel valida energiatõhusamaid seadmeid tooteid .

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete suhtes, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist järgmiste kodumasinate liikide suhtes, isegi kui neid müüakse muuks kui majapidamisega seotud otstarbeks:.

– külmikud, sügavkülmikud ja nende kombinatsioonid,

– pesumasinad, kuivatid ja nende kombinatsioonid,

– nõudepesumasinad,

– küpsetusahjud,

– veekuumutud ja kuumaveesalvestid,

– valgustusseadmed,

– kliimaseadmed.

2. Käesoleva artikli loetelule võib lisada muid kodumasinate liike vastavalt artikli 9 punktile b.

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) kasutatud tooted;

b) kõik inimeste ja kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid;

c) kõnealustele seadmetele toodetele ohutuse tagamiseks kinnitatud nimeplaatdi suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

4. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

– „energiamõjuga toode” (edaspidi „toode”) – mis tahes kaup, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis viiakse turule ja/või võetakse kasutusele ühenduses, sealhulgas osad, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatesse energiamõjuga toodetesse paigaldamiseks, kui need on lõpptarbijate jaoks turule viidud ja/või kasutusele võetud üksikosana ning kui nende keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida;

– „tootekirjeldus” – tootega seotud teavet sisaldav standardtabel;

– „muud olulised ressursid” – seadme toote tavapärase kasutamise korral tarbitav vesi, kemikaalid või muud ained,;

– „lisateave” – muu seadme toote toimimist ja omadusi käsitlev teave, mis on seotud seadme energiatarbimise või muude oluliste ressursside tarbimisegakasutuse hindamisega või aitab seda hinnata.;

– „märkimisväärne keskkonnamõju” – aspektid, mida käsitatakse märkimisväärsena rakendusmeetmetes, mis direktiivi 2005/32/EÜ alusel on keskkonnamõjuga toote kohta vastu võetud;

– „edasimüüja” – jaemüüja või muu isik vahendaja, kes kodumasinaid tooteid lõpptarbijatele müüb, annab rendile, järelmaksuga müüb või lõpptarbijatele esitleb,;

– „tarnija” – tootja , importija või tema volitatud esindaja ühenduses või isik, kes toob seadmetoote ühenduse turule,.

– teabeleht - kõnealuse seadmega seotud teavet sisaldav standardtabel,

5. Märgistamine või tootekirjeldusega varustamine ei ole kohustuslik seadmete nende mudelite puhul, mille tootmine on lõppenud enne asjakohase rakendusdirektiivi jõustumist, ja kasutatud seadmete puhul.

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 73

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et:

(a) kõik nende territooriumil asuvad tarnijad ja edasimüüjad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid käesoleva direktiivi artiklites 5 ja 6 osutatud kohustusi;

(b) käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul on muude keelatud kasutada energiatarbimisega muid märgiseidte, tähisteid, sümboleidite või siltide kasutamine, mis ei vasta käesoleva direktiivi ja asjakohaste rakendusdirektiivide rakendusmeetmete nõuetele, See keeld ei kehti ühenduse või siseriiklike ökomärgiste süsteemide kohta; kui see võib tõenäoliselt tarbijat lõpptarbijaid seoses energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisega eksitada või segadusse ajada.;

(c) energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on julgustada eratarbijaid lõpptarbijaid energiat vastutusrikkamalt tarbimakasutama.;

uus

d) võetakse asjakohaseid meetmeid, et õhutada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid asutusi üksteisega koostööle ning edastada üksteisele teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi täitmisel.

Halduskoostööks ja teabevahetuseks tuleb võimaluste piires kasutada elektroonilisi sidevahendeid ja nende edendamiseks saab kasutada ühenduse asjaomaseid programme. Vajaduse korral tagatakse sellise koostööga kõnealuse menetluse käigus edastatud tundliku teabe turvaline ja konfidentsiaalne töötlemine ja kaitse. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et toetada käesoleva punkti kohast liikmesriikidevahelist koostööd ja anda sellesse oma panus.

2. Kui liikmesriik leiab, et toode ei vasta kõikidele käesolevas direktiivis ja selle rakendusmeetmetes märgistuse ja tootekirjelduse kohta sätestatud asjakohastele nõuetele, on tarnija kohustatud viima toote nõuetega vastavusse kõnesoleva liikmesriigi kehtestatud tingimustel.

Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et toode ei pruugi nõuetele vastata, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud ennetusmeetmed.

Kui nõuetele mittevastavus jätkub, teeb liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse kõnealuse toote turuleviimist ja/või kasutuselevõttu või millega tagatakse selle kõrvaldamine turult. Kui toode kõrvaldatakse turult või kui seda keelatakse turule viia, teatatakse sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3. Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant komisjonile üksikasjaliku aruande direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta oma territooriumil.

Komisjon võib täpsemalt kindlaks määrata kõnealuste aruannete ühtse sisu üksikasjad. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 24

Teabele esitatavad nõuded

Liikmesriigid tagavad, et:

1) 1. Tarbijale lõpptarbijatele antakse kooskõlas käesolevast direktiivist tulenevate rakendusmeetmetega tootekirjelduse ja märgistuse abil teavet elektrienergia ja muude energialiikide tarbimiste ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta käsitlevat teavet ja lisateavet seoses lõpptarbijatele otseselt või mis tahes kaugmüügivahendite, sealhulgas Interneti kaudu kaudselt müügiks, rendile andmiseks, või järelmaksuga müügiks pakutavate või lõpptarbijatele esitletavateesitlemiseks pakutavate kodumasinate toodetega tootekirjelduse ja märgistuse abil.;

2. Märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad määratletakse kõiki seadmete liike käsitlevate direktiividega, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi kohaldamiseks vastavalt artiklile 9.

2) sisseehitatud või paigaldatud toodete puhul esitatakse lõikes 1 osutatud teave ainult juhul, kui seda nõuab kohaldatav rakendusmeede;

3. Koostatakse piisav tehniline dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata märgistuses ja tootekirjelduses sisalduva teabe täpsust. Kõnealused dokumendid on järgmised:

– toote üldkirjeldus,

– vajaduse korral konstrueerimisarvutuste tulemused,

– kättesaadavad katseprotokollid, sealhulgas need, mille on koostanud muudes ühenduse õigusaktides määratletud asjakohased teavitatud organisatsioonid,

– kui seadme andmed on tuletatud teise samalaadse mudeli andmetest, siis vastavad andmed ka teise mudeli kohta.

4. Tarnija koostab lõikes 3 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni. Selleks võib ta kasutada asjakohaste ühenduse õigusaktide alusel juba nõutavat dokumentatsiooni. Tarnija hoiab kõnealust dokumentatsiooni kontrollimiseks kättesaadavana viis aastat pärast selle seadme tootmise lõpetamist.

Artikkel 35

Tarnijate kohustused

Liikmesriigid tagavad, et:

1) 1. Kõiktarnijad, kes viivad turule või võtavad kasutusele rakendusmeetmega rakendusdirektiivides hõlmatud nimetatud kodumasinaid tooteid , varustavad need käesoleva direktiivi ja rakendusmeetme kohase märgistusega ja tootekirjeldusega .; Kasutatud märgistused peavad igas suhtes vastama käesolevale direktiivile ja rakendusdirektiividele.

92/75/EMÜ artikkel 2 (kohandatud)

uus

2) 3. tarnijad koostavad Koostatakse piisava tehnilinese dokumentatsiooni, mis võimaldab hinnata märgistuses ja tootekirjelduses sisalduva teabe täpsust. Kõnealused dokumendid on järgmised Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist :

a) toote üldkirjeldus,

b) vajaduse korral konstrueerimisarvutuste tulemused,

c) kättesaadavad katseprotokollid, sealhulgas need, mille on koostanud muudes ühenduse õigusaktides määratletud asjakohased teavitatud organisatsioonid,

d) kui seadme andmeid on tuletatud teise samalaadse mudeli andmetest kasutatakse samalaadsete mudelite puhul , siis kõnealuste mudelite identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed vastavad andmed ka teise mudeli kohta.

4. Tarnija koostab lõikes 3 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni. Selleks võib ta võivad tarnijad kasutada asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juba koostatud alusel juba nõutavat dokumentatsiooni.

3) Ttarnijad hoiabvad kõnealust tehnilist dokumentatsiooni kontrollimiseks kättesaadavana viis aastat pärast selle asjaomase seadme toote tootmise lõpetamist.

Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni elektroonilise versiooni kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja komisjonile.

92/75/EMÜ artikkel 4 (kohandatud)

4) b) tarnija varustab lõikes a nimetatud edasimüüjad vajalike märgistustega tasuta. Tarnijatel on vabadus valida märgiste kohaletoimetamiseks oma süsteem. Kui edasimüüja esitab märgiste saamiseks tellimuse, peab tarnija tagama, et tellitud märgistused toimetatakse kohale viivitamata. tarnijad varustavad edasimüüjad vajalike märgiste ja tootekirjeldustega tasuta.

tarnijad edastavad märgistused edasimüüjate taotlusel viivitamata, ilma et see piiraks nende võimalust valida märgiste edastamise süsteemi;

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

5) 2. Llisaks märgistusele esitavad tarnijad iga toote kohta ka tootekirjelduse.;

6) Seda kirjeldust sisaldavad tarnijad lisavad tootekirjelduse kõikidesse toodet käsitlevadtesse brošüüridesse. Kui tarnija tootebrošüüre välja ei anna, varustab ta kõnealuse tootekirjeldusega muud seadmega tootega kaasa antavad dokumendid.; Kasutatud tootekirjeldused peavad igas suhtes vastama käesolevale direktiivile ja rakendusdirektiividele.

7) 3. Ttarnijad vastutabvad märgistuste ja tootekirjelduste täpsuse eest;.

8) 4. Märgisusel või tootekirjeldusel esitatud teave loetakse avaldatuks tarnija nõusolekul. tarnijad nõustuvad märgisel või tootekirjelduses esitatud teabe avaldamisega.

Artikkel 46

Edasimüüjate kohustused

uus

Liikmesriigid tagavad, et:

1) edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt ja teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

2) Mmärgistamise ja tootekirjelduse puhul kohaldatakse järgmisi sätteid: a) kinnitavad edasimüüjad rakendusmeetmes nimetatud toodet esitletedes kui esitletakse rakendusdirektiivis nimetatud seadet, kinnitavad edasimüüjad sellele asjakohases kohaldatavas rakendusmääruses rakendusmeetmes täpsustatud selgelt nähtavasse kohta asjakohases keeles koostatud märgistuse;.

(b) tarnija varustab lõikes a nimetatud edasimüüjad vajalike märgistustega tasuta. Tarnijatel on vabadus valida märgiste kohaletoimetamiseks oma süsteem. Kui edasimüüja esitab märgiste saamiseks tellimuse, peab tarnija tagama, et tellitud märgistused toimetatakse kohale viivitamata.

Artikkel 57

Kaugmüük

Kui asjakohaseid seadmeid tooteid pakutakse müügiks, rendile andmiseks või müügiks järelmaksuga müügiks posti teel, kataloogide või Interneti kaudu või muul viisil, mis tähendab, et mille puhul potentsiaalselt kliendilt lõpptarbijalt ei saa eeldada esitletava seadme toote vahetut nägemist, nähakse direktiividega rakendusmeetmetega ette võimalus tagada, et potentsiaalsed kliendid lõpptarbijad saavad märgistuses või tootekirjelduses esitatud olulise teabe kätte enne seadme kõnealuse toote ostmist.

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 8

Vaba liikumine

1. Kui käesoleva direktiivi ja rakendusdirektiivide sätted on täidetud, Liikmesriigid ei keela, ega piira ega takista liikmesriigid rakendusdirektiivides kohaldatava rakendusmeetmega hõlmatud ja selle nõuetele vastavate nimetatud kodumasinate toodete turuleviimist või kasutuselevõtmist oma territooriumil .

2. Liikmesriigid käsitavadloevad märgiseidtusi ja tootekirjeldusi käesoleva direktiivi ja rakendusdirektiivide rakendusmeetmete sätetele vastavanateks, kui neil ei ole vastupidiseid tõendeid. Nad Liikmesriigid võivad nõuda nõuavad , et tarnijad esitaksid artiklis 53 lõikes 2 nimetatud tõendid märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsuse kohta, kui neil on alust selle õigsuses kahelda.

uus

Artikkel 9

Riigihanked ja soodustused

1. Tellijad, kes sõlmivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ [25] osutatud riiklikke tarne-, ehitustöö- ja teenuslepinguid, mida kõnealuse direktiivi artiklid 12–18 ei hõlma, ei tohi hankida tooteid, mis ei vasta kohaldatava rakendusmeetmega ette nähtud minimaalsetele tõhususnäitajatele.

2. Kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse rakendusmeetmetega riigihangete jaoks minimaalsed tõhususnäitajad, on järgmised:

a) kulutõhusus seoses riigi rahandusega,

b) toodete sobivus riigihanke jaoks,

c) tõenäosus, et turul hakatakse soosima tõhusamaid tooteid,

d) piisava konkurentsi tagamise vajadus.

3. Lõiget 1 kohaldatakse lepingute suhtes, mille väärtus ilma käibemaksuta on vähemalt 15 000 eurot. Rakendusmeetmetega võib kehtestada suurema künnisväärtuse (ilma käibemaksuta) kui 15 000 eurot, võttes arvesse tavapäraseid ostuhindu ja mahtusid.

4. Liikmesriigid ei tee soodustusi toodetele, mis ei vasta kohaldatava rakendusmeetmega ette nähtud minimaalsetele tõhususnäitajatele.

5. Kui liikmesriigid korraldavad toodete riigihanke või teevad neile soodustusi, väljendavad nad tõhususnäitajaid kohaldatavas rakendusmeetmes määratletud klassidena.

92/75/EMÜ

Artikkel 9

Süsteemi kehtestamise ja toimimisega seotud meetmeid võetakse vastu ja kohandatakse tehnika arenguga artiklis 10 sätestatud korras. Need meetmed on:

(a) rakendusdirektiivid;

(b) uute kodumasinate lisamine artikli 1 lõike 1 loetelule, kui seeläbi saavutatakse tõenäoliselt märkimisväärne energiasääst.

1882/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 32 (kohandatud)

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ [26] artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

uus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

92/75/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 1211

Rakendusmeetmed

uus

1. Märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad nähakse ette rakendusmeetmetega. Kõnealused rakendusmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid direktiivi täiendades, võetakse kooskõlas käesoleva artikliga iga tooteliigi kohta vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kui toode vastab lõikes 2 loetletud kriteeriumidele, kuulub see vastavalt lõikele 4 rakendusmeetme alla.

Sätted, mis käsitlevad märgistuses või tootekirjelduses teabe esitamist energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta, võimaldavad lõpptarbijatel teha asjatundlikumaid ostuotsuseid ja turujärelevalveasutustel kontrollida, kas tooted on kooskõlas esitatud teabega.

Kui rakendusmeetmega nähakse ette sätted nii toote energiatõhususe kui ka oluliste ressursside tarbimise kohta, rõhutatakse märgise kujunduses ja sisus toote energiatõhusust.

2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on järgmised:

a) vastavalt kõige viimastele kättesaadavatele näitajatele ja arvestades ühenduse turule viidud koguseid, on toodetel märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja vajaduse korral muid olulisi ressursse;

b) turul saadaolevate samaväärse funktsiooniga toodete asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;

c) komisjon võtab arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja iseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, millega eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega;

3. Rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel komisjon:

a) võtab arvesse direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas esitatud keskkonnaparameetreid, mis direktiivi 2005/32/EÜ alusel vastu võetud asjakohases rakendusmeetmes määratletakse olulisena ja mis on lõpptarbija jaoks toote kasutamisel asjakohased;

b) hindab meetme mõju keskkonnale, lõpptarbijatele ja tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, seoses konkurentsivõimega, sealhulgas ühenduseväliste turgude, innovatsiooni, turule juurdepääsu ning kulude ja tuluga;

c) konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega;

d) määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikke mõjusid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodetavatele konkreetsetele tooterühmadele.

92/75/EMÜ (kohandatud)

uus

4. Rakendusdirektiivides Rakendusmeetmetes määratakse eelkõige kindlaks:

a) käesolevas direktiivis nimetatud seadmeliikide direktiiviga hõlmatud tooteliikide täpne määratlus;

b) artikli 1 lõikes 1 osutatudnimetatud teabe saamiseks kasutatavad mõõtestandardid ja -meetodid;

c) artikli 2 lõike 3 5 kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni üksikasjad;

d) artiklis 24 nimetatudosutatud märgistuse kujundus ja sisu, kusjuures märgistuste vorm peab tooterühmade lõikes olema võimalikult ühetaoline;

e) koht, kuhu esitletavale tootele kinnitatakse märgistus,e seadmele kinnitamise koht ning teave ja viis, kuidas märgistus ja/või teave tuleb esitada artikliga 7 hõlmatud müügipakkumiste korral . Vajaduse korral võib rakendusmeetmetega ette näha, et märgis kinnitatakse tootele või trükitakse pakendile või määrata kindlaks üksikasjalikud nõuded, mis käsitlevad märgiste trükkimist kataloogides või nende kasutamist kaugmüügi ja Interneti-müügi korral ;

f) artiklis 4 ja artikli 53 lõikes 32 nimetatud tootekirjelduse või lisateabe sisu ning vajaduse korral selle vorm ja muud üksikasjad. Märgistusel olev teave lisatakse ka tootekirjeldusele;

uus

(g) artiklis 5 nimetatud müügipakkumiste puhul esitatav teave ja selle esitamise viis.

g) artikli 9 lõigete 1 ja 3 kohaldamise korral asjaomaste toodete minimaalsed tõhususnäitajad ja vajaduse korral ka suurem künnisväärtus kui 15 000 eurot (ilma käibemaksuta);

h) artikli 9 lõike 4 kohaldamise korral asjaomaste toodete minimaalsed tõhususnäitajad;

i) reklaammärgistuse konkreetne sisu, sealhulgas vajaduse korral konkreetse toote energiaklass ja muud asjakohased tõhususnäitajad, mis esitatakse loetavalt ja nähtavalt;

(j) vajaduse korral märgistusklassi(de) kestus;

k) märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsus;

l) rakendusmeetme hindamise ja võimaliku läbivaatamise kuupäev, võttes arvesse tehnika arengu kiirust.

Artikkel 12

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks eeskirjad seoses karistustega, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete kohaselt vastuvõetud siseriiklike normide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt artikli 13 lõikega 1 ettenähtud kuupäevaks, samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

92/75/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 13

Direktiiv 79/530/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 1994.

Direktiivi 79/531/EMÜ loetakse käesoleva direktiivi rakendusdirektiiviks elektriliste küpsetusahjude suhtes; liikmesriigid võivad loobuda selle kohustuslikust rakendamisest kuni kuupäevani, mis on kehtestatud artiklis 10 sätestatud korras vastu võetud, küpsetusahje käsitleva muudetud rakendusdirektiiviga.

Artikkel 1413

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed 1. juuliks 1993. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Nad jõustavad need meetmed hiljemalt 1. jaanuariks 1994.

2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [* [27]]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates […].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 [28] (märgitud I lisa A osas), tunnistatakse kehtetuks alates [* [29]], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi I lisa B osas kindlaks määratudnimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajaga.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid [* [30]] kohaldatakse alates [* [31]].

92/75/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 1516

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

[Koht].

Euroopa Parlamendi nimel

president

[…]

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(viidatud artiklis 14)

Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ (EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16) | |

Määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | Ainult III lisa punkt 32 |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 13)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtpäev |

92/75/EMÜ | 1. jaanuar 1994 |

2009/[*]/EÜ | - |

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 92/75/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatava osa esimene lause | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatava osa teine lause | Artikli 1 lõige 2 |

Artikli 1 lõike 1 esimene kuni seitsmes taane | - |

Artikli 1 lõige 2 | - |

- | Artikli 1 lõike 3 punktid a ja b |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõike 3 punkt c |

- | Artikli 2 esimene ja teine taane |

Artikli 1 lõike 4 esimene ja teine taane | Artikli 2 viies ja kuues taane |

- | Artikli 2 esimene taane |

Artikli 1 lõike 4 kolmas taane | - |

Artikli 1 lõike 4 neljas taane | Artikli 2 kolmas taane |

Artikli 1 lõike 4 viies taane | Artikli 2 neljas taane |

Artikli 1 lõige 5 | - |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | - |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 2 lõige 4 | Artikli 5 lõiked 2–3 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 5 lõiked 5–6 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 5 lõige 7 |

Artikli 3 lõige 4 | Artikli 5 lõige 8 |

Artikli 4 punkt a | Artikli 5 lõige 4 ja artikli 6 lõige 2 |

Artikli 4 punkt b | - |

Artikkel 5 | Artikkel 7 |

Artikkel 6 | - |

Artikli 7 punkt a | Artikli 3 lõike 1 punkt a |

Artikli 7 punkt b | Artikli 3 lõike 1 punkt b |

Artikli 7 punkt c | Artikli 3 lõike 1 punkt c |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 8 lõige 1 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 8 lõige 2 |

Artikli 9 punkt a | - |

Artikli 9 punkt b | - |

Artikli 10 lõige 1 | Artikli 10 lõige 1 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikli 10 lõige 2 |

Artikli 10 lõige 3 | - |

Artikkel 11 | - |

Artikli 12 punkt a | Artikli 11 lõike 4 punkt a |

Artikli 12 punkt b | Artikli 11 lõike 4 punkt b |

Artikli 12 punkt c | Artikli 11 lõike 4 punkt c |

Artikli 12 punkt d | Artikli 11 lõike 4 punkt d |

Artikli 12 punkt e | Artikli 11 lõike 4 punkt e |

Artikli 12 punkt f | Artikli 11 lõige 4 punkt f |

Artikli 12 punkt g | - |

Artikkel 13 | Artikkel 14 |

Artikkel 14 | Artikkel 13 |

Artikkel 15 | Artikkel 16 |

- | Artikli 3 lõike 1 punkt d |

- | Artikli 3 lõige 2 |

- | Artikli 3 lõige 3 |

- | Artikli 4 lõige 2 |

- | Artikli 6 lõige 1 |

- | Artikkel 9 |

- | Artikli 11 lõiked 1–3 |

- | Artikli 11 lõike 4 punktid g–l |

- | Artikkel 12 |

- | Artikkel 15 |

- | I lisa |

- | II lisa |

_____________

[1] KOM(2008) 30 (lõplik).

[2] KOM(2006) 545 lõplik, 19.10.2006.

[3] KOM(2008) …

[4] Külmikud, sügavkülmikud ja nende kombinatsioonid, pesumasinad, kuivatid ja nende kombinatsioonid; nõudepesumasinad, küpsetusahjud, veekuumutid ja kuumaveesalvestid, valgustusseadmed ja õhukonditsioneerid.

[5] ELT L 39, 13.2.2008.

[6] EÜT L 237, 21.9.2000.

[7] Kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

[8] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile integreeritud tootepoliitika kohta (Integrated Product Policy – Building on Environmental Life-Cycle Thinking) (IPP) (KOM (2003) 302 (lõplik)).

[9] KOM(2005) 535 (lõplik), 25.10.2005.

[10] Mtoe – naftaekvivalendi megatonn. Naftaekvivalendi tonn (toe) on energiaühik: ühe tonni toornafta põletamisel eralduv energiahulk, mis on ligikaudu 42 GJ.

[11] Kohaldatakse asjaomaseid ühenduse õigusaktide uuesti sõnastamist käsitlevaid eeskirju, nimelt 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1) ja Euroopa Parlamendi töökorra eeskirja 80A.

[12] ELT L 134, 30.4.2004.

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] ELT C […], […], lk […].

[15] ELT C […], […], lk […].

[16] ELT C […], […], lk […].

[17] EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16.

[18] Vt I lisa A osa.

[19] KOM (2008) 397/3.

[20] ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

[21] EÜT L 145, 13.6.1979, lk 1.

[22] EÜT L 145, 13.6.1979, lk 7.

[23] EÜT L 344, 6.12.1986, lk 24.

[24] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[25] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[26] Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

[27] 12 kuud pärast jõustumise kuupäeva.

[28] ELT L 284, 31.10.2003, lk 1.

[29] Käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev.

[30] Lõplikus uuestisõnastatud versioonis muutmata artiklid.

[31] Käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev.

--------------------------------------------------