52008DC0612

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 7.10.2008

KOM(2008) 612 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Lõpphinnang programmile „Toll 2007” vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsuse nr 253/2003/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”)) artiklile 19

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Lõpphinnang programmile „Toll 2007 ” vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsuse nr 253/2003/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007“)) artiklile 19

PROGRAMM „TOLL 2007”

Programm „Toll 2007” loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsusega 253/2003/EÜ. See oli ühenduse kolmas tollialane tegevusprogramm, mis kestis 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2007. Programmis võisid osaleda 27 liikmesriiki ning Horvaatia ja Türgi. Programmi kulud kandsid Euroopa Ühendus ja osalevad riigid.

Programm „Toll 2007” oli ette nähtud eeskätt liikmesriikide tolliametitele. Programmi peaeesmärk oli toetada ja edendada nende koostööd ja tegevuse koordineerimist. Programmi tegevuskava I osas esitatud eesmärkide saavutamise peamised vahendid olid:

- ühismeetmed, nagu seminarid, töö- ja projektirühmad, ametnike vahetus, koolitus, võrdlusuuringud ja muud. Ühismeetmetele oli ette nähtud ligikaudu 20 % programmi eelarvest;

- infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS), tariifisüsteemid, sealhulgas ühenduse integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem ning riskijuhtimise ja infosüsteemid, sealhulgas elektroniline riskiinfoteadete süsteem (RIF). IT-süsteemidele oli eraldatud ligikaudu 80 % programmi eelarvest.

Programm kestis viis aastat ja sellele oli ette nähtud 165,55 miljoni euro suurune finantsraamistik.

LÕPPHINNANGU EESMÄRK

Komisjoni otsuse 253/2003/EÜ artiklis 19 on sätestatud, et programmi hindab pidevalt[1] komisjon koostöös osalevate riikidega. Lõpphindamine algas 2007. aasta novembris ja lõppes 2008. aasta mais. See hõlmas kogu programmi kestuse (2003–2007). Lõpphindamise tingimuste kohaselt oli selle peaeesmärk hinnata:

- programmi tulemusi ja mõju

- kuidas programm aitas kaasa eesmärkide saavutamisele (tulemuslikkus)

- kas tulemused saavutati mõistliku hinnaga (tõhusus).

Hindamise käigus koguti tagasisidet ja andmeid programmi huvirühmadelt – komisjonilt, osalevate riikide tolliametitelt ja kaubandusettevõtjatelt. Kuna programm oli mitmetahuline, sellel oli palju koostisosi ja erinevaid eesmärke, oli raske leida üheselt mõistetavaid näitajaid, mille alusel mõõta tema edukust. Seepärast hinnati programmi tulemusi üldiselt ning selle mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks kasutati olemasolevat kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet.

MEETOD

Andmeid ja teavet koguti järgmiselt:

- riikide tolliametitele esitatud hindamisküsimustik. Kõigile programmis „Toll 2007” osaleva 29 riigi kontaktpunktidele saadeti üksikasjalik küsimustik, et nad esitaksid programmi kohta oma seisukohad, esitades selle kohta andmeid ja fakte;

- teabe saamiseks esitati küsimustik Euroopa Komisjonile. Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (TAXUD) esitas (peamiselt kvantitatiivset) täiendavat teavet programmi „Toll 2007” sisendite ja väljundite kohta;

- juhtumiuuringud. Uuriti nelja juhtumit, millest igaühe puhul keskenduti ühele neljast programmi peaeesmärgist. Uuringute käigus küsitleti rohkem kui 80 väljavalitud meetmetes osalenud isikut, sealhulgas 23 erinevatest riikidest pärit tolliametnikku, ettevõtjat ja TAXUDi peadirektoraadi ametnikku;

- Interneti-küsitlused. Korraldati kaks küsitlust, millest ühe raames küsitleti programmi „Toll 2007” ühismeetmetes osalevaid ja/või IT-süsteeme kasutavaid tolliametnikke (1 243 vastust) ja teise raames programmi „Toll 2007” tegevusse kaasatud ettevõtjaid (133 vastust);

- kontoritöö. Uuriti mitmeid allikaid, sealhulgas andmebaase ART ja CIRCA ning avalikke ja huvirühmade esitatud dokumente.

Nende vahendite ja meetoditega kogutud teabe analüüsimisel kasutati hindamise esimesel etapil väljatöötatud hindamiskriteeriumide ja näitajate analüütilist raamistikku. See raamistik tugines suures osas programmi läbiviimise loogikale, mis omakorda rajanes programmi „Toll 2007” tegevuskavas sätestatud eesmärkidel, prioriteetidel ja allprioriteetidel. Kui vaja ja võimalik, kasutati ka programmi hindamiseks 2003. aastal väljatöötatud näitajaid.

TULEMUSED JA MÕJU NING TULEMUSLIKKUS

Programmil „Toll 2007” olid järgmised neli peaeesmärki (vaata programmi „Toll 2007” käsitlev otsus ja programmi tegevuskava I osa):

- ühenduse huvide kaitse. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ning selle kodanikele turvalise ja ohutu keskkonna tagamine;

- kaubanduse lihtsustamine. Võimaldada liikmesriikide ametiasutustel täita üleilmastumisest ja suurenevast kaubandusmahust tulenevaid nõudmisi ning aidata kaasa Euroopa Liidu konkurentsikeskkonna tugevdamisele;

- tulemuste ja infrastruktuuri ühtlustamine. Võimaldada liikmesriikide tolliametitel teha koostööd ja täita oma ülesandeid sama tõhusalt nagu üksainus tolliamet ning saavutada võrdväärseid tulemusi kõikjal ühenduse tolliterritooriumil;

- laienemine. Võtta vajalikke meetmeid laienemise ettevalmistamiseks ja uute liikmesriikide integreerumise toetamiseks ning tagada ELi tulevaste välispiiride turvalisus.

Hindamise ja programmi eesmärkidest lähtudes sõnastati kaheksa hindamisküsimust. Esimesed neli küsimust käsitlesid seda, mil määral programm „Toll 2007” aitas kaasa iga eesmärgi saavutamisele. Viienda küsimusega paluti esitada hinnang selle kohta, mil määral IT-süsteemid aitasid kaasa eesmärkide saavutamisele. Allpool esitatakse kokkuvõte neis küsimustes tehtud peamistest järeldustest.

Kas programm „ Toll 2007” aitas tagada kodanikele turvalist ja ohutut keskkonda ning kaitsta ühenduse finantshuve?

Hindamise käigus kogutud teabe alusel võib teha järelduse, et programm „Toll 2007” on oluliselt kaasa aidanud ühenduse huvide kaitsmisele. Üle 80 % riikide tolliametitest teatasid, et programm on „veidi” või „oluliselt” aidanud suurendada kodanike keskkonna turvalisust ning kaitsta ühenduse finantshuve. See saavutati paljude meetmete abil, mille eesmärk oli lihtsustada, muuta põhjendatumaks, ühtlustada ja/või üldiselt parandada tollialaseid õigusakte ja menetlust, samuti meetmetega, millega üldiselt edendati tolliametite koostööd.

Üldiselt tõendab sidusrühmade tagasiside, et programmi „Toll 2007” peetakse üldiselt tolliõiguse, -menetluste ja -formaalsuste (sealhulgas pettuse ennetamise ja võltsimise vastase võitluse) valdkonnas tegutsejate vahelise pragmaatilise ja viljaka koostöö väga tähtsaks soodustajaks ja katalüsaatoriks. Programmi „Toll 2007” raames ühenduse huvide kaitsmise alasele tegevusele antud üldiselt positiivse hinnangu kujunemisele on aidanud kaasa konkreetsed tulemused, mida saavutasid selles valdkonnas moodustatud mitmesugused töörühmad.

Kas programm „ Toll 2007” on soodustanud kaubandust?

Hindamise tulemused näitavad, et programmi „Toll 2007” mõju kaubandusele on olnud erinev. Eriti viimase kolme või nelja aasta jooksul on ilmnenud selge suundumus, et ettevõtjatele antakse võimalus osaleda töörühmades, seminaridel ja muudes ühismeetmetes ning nendega tehakse koostööd eeskirjade, menetluste, nõuete jms väljatöötamise algusest lõpuni. Ettevõtjad olid komisjonile (ja teataval määral ka liikmesriikidele) väga tänulikud, et nad soovisid neid kaasata, võtsid selleks konkreetseid meetmeid ja kuulasid nende probleemid tõsiselt ära. Ettevõtjate rolli suurendamist toetas ka suur enamik tolliametnikke, kuigi mõned olid mures selle üle, et nende „ülemäärane” kaasamine võib mõnel juhul kahjustada otsustamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust.

Kuid ettevõtjad olid mõnevõrra vähem entusiastlikud küsimuses, mil määral aitas koostöö vähendada seaduslikul kaubandusel lasuvat koormat ning lihtsustada ja ajakohastada tollimenetlusi ja -formaalsusi. Kuigi mitu programmi „Toll 2007” meedet aitasid kaasa kaubandusettevõtjate koormuse vähenemisele (näiteks uue arvutipõhise transiidisüsteemi juurutamine), kurdeti selle üle, et enamus Euroopas pärast 11. septembri terrorirünnakuid võetud meetmeid ja tehtud algatusi on seotud peamiselt turvalisuse ja julgeolekuga, mis paljudel juhtudel suurendab ettevõtjate koormust. Teatavast tasakaalutusest annab tunnistust ka asjaolu, et kitsalt kaubanduse lihtsustamise valdkonna ühismeetmete arv oli võrdlemisi väike (kuigi tuleb märkida, et selle valdkonna eesmärkide saavutamisele aitasid kaasa paljud muud meetmed, mis ei toimunud otseselt kõnealuses valdkonnas).

Kas programm „ Toll 2007” aitas riiklikel tolliametitel töötada nii, nagu nad oleksid üksainus tolliamet?

Hindamine näitas, et kuna programmi „Toll 2007” tulemusel hakati mitmes tollivaldkonnas õigusakte rakendama ühtlasemalt ja lähenesid töömeetodid, aitas see oluliselt kaasa eespool nimetatud eesmärgi saavutamisele. See omakorda tähendab, et kogu tolliterritooriumil saavutatakse ühesuguseid tulemusi, ja nagu kinnitavad ettevõtjate vastused, on ELi liikmesriigid liikunud oluliselt edasi üheainsa tolliametina tegutsemise suunas.

Programm „Toll 2007” on selgelt tolliameteid üksteisele lähendanud ning võimaldanud neil ühtlustada menetlusi ja töömeetodeid. Konkreetsete näidetena võiks tuua programmi raames IT-süsteemide ja e-õppevahendite väljatöötamise ning ühise lähenemisviisi koolitusele. Isiklikul tasandil aitas programm kaasa teadmiste, kogemuste ja hea tava vahetamisele ning lihtsalt piiriüleste isiklike kontaktide loomisele, mis samuti aitab kooskõlastada tolliametite tegevust kõikjal Euroopas.

Kas programmiga „ Toll 2007” on toetatud uute liikmesriikide integreerimist ja tulevaste ELi liikmesriikide ühinemiseks ettevalmistamist?

Uute liikmesriikide ja kandidaatriikide tolliametite tagasiside põhjal võib öelda, et programm „Toll 2007” on oluliselt kaasa aidanud nende riikide ELi integreerimisele ja ühinemiseks ettevalmistamisele (enamik teatas, et programm on „palju” kaasa aidanud). Juhtumiuuringud kinnitasid, et uute liikmesriikide tolliametnikud hindavad programmi „Toll 2007” kõrgelt, rõhutades sellest saadavat kasu teadmiste, kogemuste ja töömeetodite vahetamise alal ning vastastikuste suhete loomist üldiselt.

Uute liikmesriikide ettevalmistamiseks ja integreerimiseks kasutati programmi „Toll 2007” raames eeskätt kolme liiki algatusi:

- mitu meedet oli otseselt suunatud uutele liikmesriikidele ja/või kandidaatriikidele (sealhulgas võrdlusuuringud ja tehnilise abi andmine); enamik neist aitasid suurendada suutlikkust ning kasutusele võtta tõhusamaid töömeetodeid ja menetlusi;

- kandidaatriigid said osaleda programmis ja selle (mitte küll laienemisele suunatud) töö- ja projektirühmades ning seminaridel ühinemisprotsessi algusest peale. See võimaldab tulevastel liikmesriikidel juba varases etapis tutvuda ELi õigusaktide, menetluse ja formaalsuste ning nende rakendamisega, samuti alustada oma eeskirjade ja menetluste ajakohastamist ja kohandamist veel enne ELiga ühinemist;

- programmi „Toll 2007” toel välja töötatud IT-süsteemid ning nende rakendamise ja kasutajate koolitamise meetmed on samuti aidanud kaasa uute liikmesriikide tolliametite ladusale integreerimisele.

Mil määral on IT-süsteemid aidanud saavutada programmi eesmärke?

Programmi „Toll 2007” raames on märkimisväärselt parandatud paljude IT-süsteemide koostalitlusvõimet. Tänaseks on saavutatud, et kõik hindamisel käsitletud süsteemid töötavad tõrgeteta ja nende kasulikkust tõendab kasutajate kõrge rahulolumäär. Siiski esineb ka probleeme. Hindamise käigus tehti kindlaks mitu konkreetsete IT-süsteemide puudujääki, mis tuleks kõrvaldada.

Hindamise tulemustest võib üldiselt järeldada, et IT-süsteemidest on olnud palju kasu programmi II (kaubanduse soodustamine) ja III (tulemuste ja infrastruktuuri ühtlustamine) eesmärgi saavutamisel. Esimese eesmärgi puhul paistab olevat suurim teene uuel arvutipõhisel transiidisüsteemil (NCTS), mis lihtsustas ja kiirendas transiidimenetlust nii ettevõtjatele kui ka tolliasutustele. Kaubandust aitasid lihtsustada ka teatavad tariifisüsteemid, eeskätt ühenduse integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem ja Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), mis parandasid teabe kättesaadavust ja suurendasid kaubandusettevõtjatele õiguskindlust.

Programmi I eesmärgi (ühenduse huvide kaitse) kohta arvati üdiselt, et IT-süsteemid, eeskätt tariifisüsteemid, on parandanud andmete kättesaadavust, mille tulemusel on paranenud ühenduse finantshuvide kaitsmine. Kuid tuleb märkida, et võitlus pettuse vastu ei olnud IT-süsteemide peamine eesmärk, kuna IT-süsteeme, mille eesmärk on võitlus pettusega, arendatakse ja käitatakse muude õigusaktide alusel[2]. Siiski arvatakse, et vastavalt ühise riskijuhtimisraamistiku arengule muutub elektrooniline riskiinfoteadete süsteem (RIF) tollikontrolli seisukohalt üha kasulikumaks ja aitab tulevikus kaasa pettusevastasele võitlusele.

TÕHUSUS, KASULIKKUS JA JÄTKUSUUTLIKKUS

Kolm viimast hindamisküsimust käsitlesid programmi „Toll 2007” tõhusust, kasulikkust ja jätkusuutlikkust. Allpool esitatakse kokkuvõte neis küsimustes tehtud peamistest järeldustest.

Kas programm „ Toll 2007” oleks saanud olla tõhusam ning saavutada samaväärseid tulemusi ja mõju väiksemate kuludega?

Hindamise tulemuste põhjal võib üldiselt järeldada, et programm „Toll 2007” on tõhus. Kõige rohkem kasutatakse niisuguseid ühismeetmeid, mida osalejad (eeskätt töö- ja projektirühmade ning vahetusmeetmete puhul) peavad kõige tõhusamaks. Niisugustele meetmetele kulub peamine osa eelarvest. Juhtumiuuringute käigus vaadeldi põhjalikult 20 valikulist meedet ja järeldati, et nende puhul ei olnud erilisi kokkuhoiuvõimalusi. Programmi raames tolli IT-süsteemide arendamise ja toetamise kulutõhusust on raskem hinnata, kuid kasutajate ja meetmetes osalejate tagasiside kohaselt ollakse üldiselt rahul IT-süsteemidega ning arvatakse, et neist saadav kasu õigustab tehtud kulutusi.

Programmis osalejad leidsid, et programmi juhtorganid ja juhtimisvõtted olid heal tasemel. Kuid mõned osalejariigid leidsid, et riigi tasandil juhtimiseks ja koordineerimiseks kasutatud vahendid (eeskätt inimressursid) ei olnud piisavad, et kasutada täielikult ära programmi „Toll 2007” tulemusi.

2007. aasta lõpuks kasutati ära vaid umbes 60 % programmi 2007. aasta eelarvest. Kuigi programmi „Toll 2007” raames on (peamiselt programmi IT-teenuste hankimiseks sõlmitud pikaajalised lepingud) võetud mõningaid kohustusi, millele vastavad maksed tehakse alles 2008. ja 2009. aastal, jääb kulude summa oluliselt väiksemaks kui programmi kogueelarve. See tuleneb eelkõige asjaolust, et IT-süsteemide väljatöötamiseks ja käitamiseks tehtavad kulud olid oluliselt väiksemad kui prognoositud. Tõenäoliselt peitub põhjus mitme teguri koosmõjus, kuid kokkuvõttes on programmi tõhususele raske anda ühest hinnangut. Siiski tuleb märkida, et programmi „Toll 2007” eesmärkide saavutamiseks on praeguseni kulutatud 95 miljonit eurot, mitte 165,55 miljonit eurot ja lähiaastate kuludeks prognoositakse veel 10–15 miljonit eurot.

Kas programmi tulemused on kooskõlas eelnevalt väljaselgitatud vajaduste ja lahendamist vajavate probleemidega?

Hindamise käigus leiti, et programmi tulemused laias laastus vastavad eelnevalt väljaselgitatud vajadustele ja lahendamist vajavate probleemidele, kuna:

a) kõik programmi „Toll 2007” neli peaeesmärki on asjakohased ning need kajastavad osalevate riikide tolliametite peamisi probleeme ja prioriteete. Tundub, et osalevatel riikidel ei ole niisuguseid märkimisväärseid probleeme, millega programmi raames ei tegeletud;

b) programm „Toll 2007” on teataval määral aidanud saavutada kõiki nelja peaeesmärki (vaata eespool).

Seega on programmi kasutegur suur. Kuna programmi raames said kõik ELis tolli valdkonnas tegutsevad asjakohased isikud kasutada mehhanisme, vahendeid ja menetlusi tollialaste õigusaktide ja -menetlustega seotud oluliste probleemide ühiseks käsitlemiseks, nende üle arutlemiseks ja nende lahendamiseks, aitas see riikide tolliametitel selgelt lähenda eesmärgile – töötada kui üks tolliamet. Programmil on olnud tähtis osa ka Euroopa Liidu laienemise ettevalmistamisel, uute liikmesriikide integreerimisel ja ühenduse huvide kaitsmisel. Ning kuigi ei ole selge, mil määral programmi „Toll 2007” raames võetud meetmed on soodustanud kaubandust, on ilmne, et programmi raames on kergendatud mitmes valdkonnas seaduslikule kaubandusele asetatud koormat ja piiratud koormuse suurendamist vastavalt teatavatele uutele meetmetele, mille eesmärk on parandada turvalisust ja julgeolekut.

Kas programmi „ Toll 2007” tulemused jäävad püsima keskmises ja pikas perspektiivis?

Programmil „Toll 2007” on kahtlusteta olnud mitu konkreetset väljundit, mis avaldavad mõju keskmises ja pikas perspektiivis. Kestva mõju parimateks näideteks on eelnõud, mille töötasid välja programmi raames moodustatud töörühmad ja mis on juba õigusaktidena vastu võetud või on veel vastuvõtmisel. Nimetada tuleb ka mitmeid käikuantud IT-süsteeme, mille arendamisele ja juurutamisele on programm „Toll 2007” märkimisväärselt kaasa aidanud, ning e-õppe mooduleid, mida kasutatakse mitmes liikmesriigis.

Kuid kõikide programmi loodud eelduste täielik rakendamine sõltub sellest, kas programmi jätkatakse. Programm on ülioluline mehhanism, mis aitab kaasa tolli valdkonna käimasolevate ja alles võetavate algatuste (näiteks algatused, mis on seotud õigusaktide, menetluste, tehnoloogia, poliitika ja muude valdkondadega) esitamisele, ühisele läbiarutamisele ja arendamisele, ning mis lõpptulemusena parandab tolli toimimise kvaliteeti, tõhusust, sidusust ja vastuvõetavust osalevate riikide ja ettevõtjate jaoks. Programmi lõpetamine muudaks murelikuks kõik koostöös osalejad ja huvirühmad ning nende tegevuse kooskõlastatus väheneks, mis kahjustaks edasist tööd programmi „Toll 2007” eesmärkide saavutamise nimel.

SOOVITUSED

Üldised soovitused

Lõpphinnang kinnitab, et programm „Toll 2007” on avaldanud soodsat mõju tolli tegevusele kogu Euroopas. Osalised ja huvirühmad hindavad programmi kõrgelt ja see on oluliselt (mõnel juhul lausa ülioluliselt) kaasa aidanud seatud peaeesmärkide saavutamisele. Seepärast kinnitab lõpphinnang seda, mida leiti juba vahehindamise käigus – nimelt vajadust programmi „Toll 2007” jätkata. Selleks et järglasprogramm(id) kulgeks(id) võimalikult sujuvalt ja tõhusalt, tuleks:

- säilitada eesmärgipärase juhtimise põhimõte, millega tagatakse, et igal meetmel on selgelt kindlaks määratud ja programmi üldeesmärkidele vastavad eesmärgid, ning tagada meetmete seire ja hindamine;

- vaadata läbi prioriteedid ja allprioriteedid, et tagada, et eesmärgipärane juhtimine lähtuks asjakohastest ja saavutatavatest eesmärkidest. Mõned programmi „Toll 2007” eesmärgid võivad olla kaotanud oma tähtsuse ja mõned tunduvad olevat liiga üldised või liiga kitsad;

- suurendada aasta töökavade rolli ja kasulikkust, nähes selles selgelt ette aasta peaülesanded ning mitte piirduda tegevuskava eesmärkide ja prioriteetide loetlemisega;

- kasutada ka edaspidi laialdaselt projekti- ja töörühmi ning vahetust, kuna osalejad pidasid neid kõige tulemuslikumateks tegevusvormideks, mis hea eesmärgipüstitamise puhul suudavad anda väga kasulikke, hoomatavaid ja konkreetseid tulemusi;

- teatavates olukordades võivad väga kasulikud olla ka muud tüüpi ühismeetmed, näiteks seminarid ja võrdlusuuringud, kuid nende edukus sõltub suuresti nende korraldusest. Eeskätt tuleb läbi vaadata projekti „Toll 2007” võrdlusuuringute läbiviimise eeskirjad, et kõrvaldada sellest hindamise käigus leitud puudused.

Konkreetsed probleemvaldkonnad

Hindamise käigus selgitati erinevates valdkondades välja probleeme, mis tuleks kõrvaldada. Et veelgi suurendada seni saavutatud edu ja lahendada osalejate suurimad probleemid, peaks programmi „Toll 2007” järglasprogramm:

- pöörama rohkem tähelepanu kaubanduse lihtsustamisele. See on kaubandusettevõtjate ja paljude osalevate riikide tolliametite peamine eesmärk, kuid programmi „Toll 2007” raames pöörati sellele muude peaeesmärkidega võrreldes vähe tähelepanu. Et vähendada seadusliku kaubanduse koormat, tuleks eeskätt:

- saavutada e-tolli algatuse õigeaegne lõpuleviimine ja tagada, et sellega seotud tegevus ei aeglustuks enne kui hakkavad ilmnema selle konkreetsed tulemused ettevõtjatele;

- pidada esmatähtsaks tegevust ühtse loa, sealhulgas volitatud ettevõtjate ja lihtsustatud protseduuride ühtse loa valdkonnas, ning seada eesmärgiks nende ühetaoline tunnustamine ja kohaldamine kogu ELis;

- kaasata ka edaspidi ettevõtjaid ühismeetmetesse, et tagada, et uute eeskirjade, menetluste, vahendite jms väljatöötamise käigus selgitatakse välja ja arvestatakse ka kaubandusettevõtjate vajadusi, kogemust ja seisukohti;

- jätkata tööd riskianalüüsi ja -juhtimise valdkonnas. See valdkond on eriti tähtis tollikontrolli parandamise ja standardimise ning pettusega tõhusa võitlemise seisukohalt. Töö riskiprofiilide, näitajate, eeskirjade jms väljatöötamisel ning nende kõikides tolliametites kasutamise soodustamisel ja laiendamisel peaks keskenduma järgmisele:

- riskijuhtimise poliitiliselt delikaatsete küsimuste väljaselgitamine (osaliselt põhjusel, et see, mis ühes liikmesriigis on seaduslik, ei tarvitse seda olla teises liikmesriigis) ning nende lahendamine asjakohasel tasandil;

- meetmete võtmine ja tegevuse jätkamine, et ühtlustada riskijuhtimise meetodeid kogu ELis;

- jätkata uue ühise koolitusele lähenemise viisi väljatöötamist ja rakendamist, tagades, et e-õppe ja segaõppe moodulite väljatöötamine ei muutuks eesmärgiks iseeneses, ning et ei jäetaks unarusse muid tegevusvaldkondi. Selle raames tuleks:

- pidada avatud ja igakülgne arutelu komisjoni ja osalevate riikide vahel, et määrata kindlaks tulevaste aastate prioriteedid (sealhulgas küsimus, milliseid muid koolitusvaldkondi peaks programm osalevate riikide arvates hõlmama);

- vaadata läbi ja vajadusel kohandada koolituse juhtrühma koosolekute sisu, sagedust, kestust ja ülesehitust, et suurendada rühma panust programmi koolitusalase tegevuse koordineerimisse;

- suurendada IT-süsteemide valdkonnas saavutatud edu, selgitades välja parandamist vajavaid ja/või uute meetmete võtmiseks sobivaid valdkondi ning otsides lahendusi, sealhulgas:

- lahendada hindamise tulemusel välja selgitatud konkreetsed probleemid ja puudujäägid, mis on seotud mitme praegu väljatöötamisel oleva kogu ELi hõlmava IT-süsteemiga;

- võtta eesmärgiks ühtlustada kogu Euroopas liidesed, mida kaubandusettevõtjad kasutavad seoses tollimenetlustega. Komisjon on juba varem välja töötanud suuniste eelnõu, mille eesmärk on ühtlustada need liidesed kogu ELis. Hindamise käigus leiti, et peaaegu pool osalevatest riikidest olid seisukohal, et programmi „Toll 2007” raames oleks pidanud ja oleks saanud rohkem toetada Euroopa liideste ühtlustamist.

Kõrvalmeetmed

Hindajad soovitasid kaalude ka mõne kõrvalmeetme võtmist, et suurendada programmi tulemuslikkust ja aidata kaasa selle eesmärkide saavutamisele:

- innustada osalevaid riike rakendama tolliametites piisavalt töötajaid programmi koordineerimiseks, juhtimiseks ja haldamiseks;

- töötada välja tolliasutuste, eeskätt tolliküsimustega tegelevate ministeeriumide töötajate teavitamise kord, et laiendada programmi „Toll 2007” kandepinda ning populariseerida selle ülesandeid, pakutavaid võimalusi ja tulemusi (ning koos sellega muu hulgas suurendada võimalust, et programmile eraldatakse piisavalt vahendeid);

- vaadata läbi programmi „Toll 2007” algetapis välja töötatud edunäitajad ja -mõõdikud ning määrata kindlaks lõplik asjakohaste ja kasutatavate näitajate komplekt, mida saab edaspidi kasutada programmi seireks ja hindamiseks.

[1] Vahehindamine viidi läbi 2005. aastal. Vt komisjoni aruanne programmi „Toll 2007” vahehindamise kohta (SEK(2006) 35) (komisjoni töödokument).

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97, 13. märts 1997, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997) ning Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel välja töötatud nõukogu konventsioon, milles käsitletakse infotehnoloogia kasutamist tollivaldkonnas, millele kirjutati alla 26. juulil 1995 (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34–47).