52007DC0184

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.4.2007

KOM(2007) 184 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Euroopa keeleoskuse uuringu raamistik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Euroopa keeleoskuse uuringu raamistik

SISSEJUHATUS

Mitmekeelsus on üks Euroopa põhiväärtusi. See on osa sellest, mis muudab Euroopa ainulaadseks ja aitab rikastada selle kultuuri ja ühiskonda. Keelte õppimine annab inimestele paremad karjäärivõimalused, aitab sügavamalt aru saada oma maa ja teiste maade kultuurist ning soodustab liikuvust.

Keeleoskuse parandamine Euroopas on tähtis eesmärk ka seoses ülesandega parandada elanikkonna oskusi ja pädevusi majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud Lissaboni strateegia raames.. 2002. aasta märtsis Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu istungil kutsuti üles „ parandama põhioskuste valdamist, eelkõige kahe võõrkeele õpetamise kaudu väga varasest east alates. ” Samuti kutsuti üles „ võtma 2003. aastal kasutusele keeleoskuse näitaja ”.[1]

Sellega seoses võtavad komisjon ja liikmesriigid strateegia „Haridus ja koolitus 2010” raames rea erinevaid meetmeid, mille eesmärk on edendada keeleõppe tegevuspõhimõtteid.[2]

2005. aastal esitatud teatises " Euroopa keeleoskuse näitaja "[3] visandas komisjon üksikasjaliku strateegilise lähenemisviisi, kuidas läbi viia Euroopa keeleoskuse uuring, mille eesmärk on koguda andmeid Euroopa tasandi näitaja loomiseks. Selle alusel esitas nõukogu 2006. aasta mais järeldused[4] Euroopa keeleoskuse näitajaga seotud mitmete oluliste küsimuste kohta ja rõhutas, et uuring tuleks läbi viia võimalikult kiiresti. Nõukogu kutsus komisjoni üles looma liikmesriikide ekspertidest koosneva Euroopa keeleoskuse näitaja nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”), mis nõustaks komisjoni uuringu ettevalmistamisel ja läbiviimisel.[5] Nõuandekomitee töö on aidanud oluliselt kaasa käesoleva teatise kirjutamisele. Lisaks nõudis nõukogu, et komisjoni annaks aruande vormis tagasisidet töö edenemise kohta. Käesolev teatis täidab selle nõude.

Hiljuti esitas komisjon teatise näitajate ja sihttasemete ühtse raamistiku kohta,[6] et toetada hariduse ja koolituse strateegiat üldiselt. Raamistikuga kavandatakse välja töötada 20 põhinäitajast koosnev kogumik, mis hõlmaks kõiki peamisi valdkondi. Keeleoskuse näitaja väljatöötamine on töömahukas ülesanne.

Käesolevas teatises kavandatakse järeldused kõikide lahendamist vajavate küsimuste kohta seoses nõukogu 2006. aasta mais esitatud järeldustes esiletõstetud uuringu väljatöötamisega. Selles kutsutakse nõukogu üles arvesse võtma uuringu kavandatud raamistikku. Selle põhjal saaks komisjon koostöös nõuandekomitee ja liikmesriikidega uuringu läbi viia. Käesolevas teatises nähakse ette uuringu läbiviimine 2009. aasta esimese kuue kuu jooksul.

Euroopa keeleoskuse uuringu raamistik

Euroopa uuringu eesmärk on anda liikmesriikidele, poliitikakujundajatele, õpetajatele ja praktikutele usaldusväärsed ja võrreldavad andmed võõrkeeleoskuse kohta Euroopa Liidus. Uuringu kaudu saadakse teavet noorte mitmekeelsuse alaste võimete, heade tavade ja rakendusviiside allikate ning võõrkeelte õppimise parandamisel saavutatud edu kohta.

Komisjon viib uuringu läbi nõuandekomitee nõustamisel ja tihedas koostöös liikmesriikidega.

Testitavad keele osaoskused

Andmete kogumise esimeses etapis koostatakse testid keele kolme osaoskuse kohta: loetu mõistmine, kuuldu mõistmine ja kirjutamine. Komisjon kannab hoolt, et piisava ajavaruga enne edaspidiseid uuringuid töötataks välja keele neljanda osaoskuse, s.o rääkimisoskuse testimiseks vajalikud vahendid.

Euroopa uuringu eesmärk on mõõta „ üldist võõrkeeloskust kõigis liikmesriikides .”[7] Kogu uuringu jooksul testitakse keele kõiki nelja osaoskust: lugemist, kuuldu mõistmist, kirjutamist ja rääkimist . Mõnda oskust on siiski lihtsam testida kui teisi. Suuliste produktiivsete oskuste testimisel võib vaja minna testimist, kus testija ja testitav kohtuvad näost näkku, ja on seega keerulisem retseptiivsete oskuste testimisest.

Nõukogu 2006. aasta mais esitatud järeldustes väideti, et praktilistel põhjustel on soovitatav andmekogumise esimeses etapis testida keele neid kolme osaoskust, mida on kergem hinnata (kuuldu mõistmine, loetu mõistmine ja kirjutamine). Nõuandekomitee toetab sellist lähenemisviisi.

Seega peaks uuringu esimene etapp hõlmama nimetatud kolme keele osaoskust. Komisjon kannab õigeaegselt hoolt, et uuringu järgmistesse etappidesse oleks kaasatud keele neljas osaoskus, s.o rääkimine.

Testitavad keeled

Euroopa uuringuga tuleks testida igas liikmesriigis kahte seal kõige enam õpetatavatest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, milleks on inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keel.

Testimise raamistik tehakse kättesaadavaks kõigile neile liikmesriikidele, kes soovivad lülitada uuringu esimesse etappi muude kui nimetatud viie keele testimise.

Nõukogu 2006. aasta mais esitatud järeldustes soovitati, et uuringu esimeses etapis tuleks test teha kättesaadavaks „ neis Euroopa Liidu ametlikes keeltes, mida liikmesriikides õpetatakse kõige enam ja mille õppijatest moodustub testimiseks piisav valim" ja „ liikmesriigid määravad ise, milliste ELi ametlike keelte oskust tuleb testida ". [8] Uuringu esimeses etapis hinnatavate keelte arv peaks seetõttu piirduma inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keelega, mis on liikmesriikides kõige enam võõrkeelena õpetatavad ametlikud Euroopa Liidu keeled.[9] Seega peaks uuring igas liikmesriigis hõlmama nimetatud keeltest kahte kõige enam õpetatavat keelt.

Testimisvahend tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ja nad võivad seda kasutada ka siis, kui soovivad testida keeleoskust muus kui nimetatud viie keele hulka kuuluvas kahes kõige enam õpetatavas keeles. Komisjon kannab hoolt, et piisavalt enne testimise järgmisi etappe, et tagada kõigi Euroopa Liidus õpetatavate ametlike Euroopa keelte hõlmamise uuringusse.

Raamdokument

Uuringus tuleks kasutada vahendit, millega mõõdetakse keeleoskuse arengut alates tasemest A1 kuni tasemeni B2 Euroopa keeleõppe raamdokumendi skaala alusel..

Nõukogu kutsus komisjoni üles võtma kasutusele Euroopa keeleoskuse näitaja ja märkis, et „ testide punktisumma aluseks tuleks võtta Euroopa keeleõppe raamdokumendis sisalduvad skaalad ” .[10]

Euroopa keeleõppe raamdokument on suunis, mille abil kirjeldatakse võõrkeelte õppijate saavutusi. Selle peaeesmärk on esitada hindamis- ja õpetamismeetodite raamistik, mida kohaldatakse Euroopas kõikide keelte suhtes. Euroopa keeleõppe raamdokument sisaldab keele erinevaid osaoskusi käsitlevat kuuetasemelist skaalat, mis jaguneb kolme suurde ossa: algtasemel keelekasutaja (A1–A2), iseseisev keelekasutaja (B1–B2) ja vilunud keelekasutaja (C1–C2).

Skaala kuus taset on liikmesriikides üksikisiku keelelise pädevuse hindamise standardina juba heaks kiidetud. Mitmetes Euroopa riikides on keeleoskuse testimiseks juba kasutatud teste, mis on seotud Euroopa keeleõppe raamdokumendi skaalaga.

Nõuandekomitee on teatanud komisjonile, et skaala kõige asjakohasemad tasemed Euroopa Liidus keelelise pädevuse testimiseks hariduse teise taseme alumisel astmel (ISCED 2) ja teise taseme ülemisel astmel (ISCED 3) (kui nimetatud astmel teist võõrkeelt õpetatakse) on alates algtasemel keelekasutajatest kuni iseseisvate keelekasutajateni (tasemetest A1 kuni B2). Väga väheste asjaomases vanuses ja koolitusjärgus õpilaste kognitiivsed oskused on kõrgemad B2 tasemest. Kõigi kuue taseme testimine oleks märkimisväärselt töömahukas ja kulukas. Seetõttu tehakse ettepanek, et tuleks koostada testid, millega mõõdetakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi skaala nelja taset, s.o tasemest A1 kuni tasemeni B2.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi skaala tasemed on laiaulatuslikud ja õpilastel kulub ühelt tasemelt teisele jõudmiseks palju aega. Tasemete vaheline erinevus (eelkõige edasiliikumisel tasemelt A2 tasemele B2) võib osutuda liiga suureks, et seda oleks võimalik kasutada algajate ja noorematele õpilaste puhul. Seega tuleks välja töötada testimisvahend, mis võimaldab mõõta keeleoskuse arengut tasemete A1 ja B2 vahel. Nii oleks võimalik saada ka täpsemaid tulemusi selliste statistiliste parameetrite kohta nagu iga testitava oskuse dispersioon, mediaan ja keskmine sooritus.

Kogutavad taustandmed

Taustandmete kogumiseks koostatakse õpilastele, õpetajatele, koolidirektoritele ja valitsustele küsimustik, mille abil saab analüüsida õpilaste keeleoskust mõjutavaid võimalikke tegureid.

Eesmärk on läbi viia mitte ainult keeleoskust käsitlev uuring, vaid uuring, mille kaudu saaks teavet keeleõppe, õppemeetodite ja õppekavade kohta.

Taustteave võimaldaks seostada õpilaste keeleoskuse taset võimalike määravate teguritega. Õpilaste sotsiaalmajanduslik taust ja eriaspektid, nagu sisserändaja staatus, kodune keel, kas võõrkeele õppimine on kohustuslik või vabatahtlik, kas õpetajal on keele õpetamiseks ametlik haridus või on õpetatav keel tema emakeel, õpilaste jagamine erineva tasemega rühmadesse ja sugu – need kõik võivad mõjutada tulemusi ja nende kohta tuleb koguda andmeid.

Sellise taustteabe puhul tegeldakse küsimustega, mis käsitlevad konkreetseid õpilasi, koole ja õppekavade liike, haridus- ja koolitussüsteemide struktuuri ning valitsuse hariduspoliitikat. Tuleks koostada eraldi küsimustikud valimisse kuuluvatele õpilastele, õpetajatele ja koolidirektoritele ning haridusametnikele. Need taustandmete küsimustikud koostatakse sellisel kujul, mis võimaldab tegevuspõhimõtete süvaanalüüsi, mille abil võib saada vastused põhjuste ja mõjutuste kohta keeleoskuse arendamisel. Rahvusvahelise võrdlemise hõlbustamiseks tuleks kasutada olemasolevaid mõisteid ja klassifikatsioone ning uurida seoseid sarnaste rahvusvaheliste uuringutega, et võimaldada tulemuste mitmemõõtmelist korduvanalüüsi..

Testitav populatsioon

Statistiliste andmete tähenduses peaks uuringu „ üldpopulatsiooni ” moodustama nende õpilaste üldarv, kes omandavad viimast aastat haridust teise tasandi alumisel astmel (ISCED 2) või teist aastat teise tasandi ülemisel astmel (ISCED 3), kui teise tasandi alumisel astmel ei õpetata teist võõrkeelt.

„ Sihtpopulatsiooni ” moodustavad need üldisesse populatsiooni kuuluvad õpilased, kellele testitavat keelt õpetatakse.

Uuring viiakse läbi vastavalt rahvusvahelistes uuringutes kasutatavatele valimi moodustamise üldistele teaduslikele standarditele, et tagada uuringust saadavate tulemuste usaldusväärsus ja erinevate riikide vaheline võrreldavus. Valimi suuruse määramisel tuleks arvesse võtta vajadust koguda taustteavet, et analüüsida ja selgitada erinevaid tulemusi liikmesriikide vahel. Uuringu eesmärk peaks olema usaldusväärsete ja võrreldavate tulemuste saamine võimalikult väikse valimiga.

Nõukogu järeldustes[11] märgitakse, et uuringuga kogutakse andmed kõigi nende õpilaste representatiivse valimi põhjal, kes on registreeritud haridus- ja koolitussüsteemi teise taseme alumise astme lõppjärgus (ISCED 2). Kui enne teise taseme alumise astme(ISCED 2) lõppu teist võõrkeelt ei õpetata, koostatakse valim teise taseme ülemise astme (ISCED 3) õpilastest.

Seoses küsimusega, millises teise taseme ülemise astme järgus tuleks õpilasi testida, soovitab nõuandekomitee koguda andmeid nendelt õpilastelt, kes õpivad teist õppeaastat teise taseme ülemises astmes (ISCED 3). Teise taseme ülemise astme (ISCD 3) lõpetamisega on mõned õpilased lõpetanud oma haridustee või mitmete riikide puhul jätkavad haridust koolis, kus võõrkeeli enam ei õpetata. Lisaks on õpilased ja õpetajad teise taseme ülemise astme viimasel aastal seotud lõpueksamitega ja ei ole seetõttu uuringus osalemisest huvitatud. Teise taseme ülemise astme esimest õppeaastat peetakse liiga varaseks järguks, kuna mõnes riigis õpetatakse õpilastele teist võõrkeelt alles teisel õppeaastal. Nõuandekomitee soovitustest lähtudes tuleks koguda andmeid teise taseme ülemisel astmel (ISCED 3) teist õppeaastat õppivatelt õpilastelt nendes riikides, kus enne teise taseme alumise astme (ISCED 2) lõppu teist võõrkeelt ei õpetata.

Nõuandekomitee soovitust järgides tuleks uuringuga testida ainult neid õpilasi, kes on end registreerinud koolidesse, kus õpetatakse testitavat keelt.

Õpilaste vanus teise taseme alumise astme (ISCED 2) lõppjärgus ja teise taseme ülemise astme (ISCED 3) teisel õppeaastal on liikmesriikides erinev. Teise taseme alumisel astmel (ISCED 2) on õpilased 14–16 aasta vanused. Samuti on liikmesriikides erinev esimese ja teise võõrkeele õpetamise algusaeg. Seega on uuringuga testitavate õpilaste vanus ja neile võõrkeele õpetamise ajaline kestus erinev. Nõuandekomitee rõhutab, et seda tuleb uuringu tulemuste analüüsimisel arvesse võtta.

Testimisvahendid

Seoses uuringuga tuleks liikmesriikidele kättesaadavaks teha nii arvutipõhised avatud lähtetekstiga tarkvaraga testid kui ka testid, kus kasutatakse paberit ja pliiatsit. Testimisvahendid peaksid võimaldama kohandamisel põhinevat testimist.

Viimastel aastatel on saadud rahvusvahelisi kogemusi oskuste arvutipõhise testimise kohta. DIALANG on Interneti-põhine test, mille abil saab praegu läbi viia diagnostilisi teste 14 erinevas Euroopa keeles. Selliste rahvusvaheliste uuringutega, nagu PISA ja TIMSS, on tehtud mõned arvutipõhise testimise pilootuuringud. Liikmesriikidel on kogemusi avatud lähtetekstiga tarkvara kasutavatest võrgustikest . Uuringu läbiviimine arvutipõhiste testide abil oleks Euroopas märkimisväärne saavutus.

Testimisvahend tuleb teha riikidele kättesaadavaks, et nad saaksid kohandada seda vastavalt oma siseriiklikele vajadustele väljaspool uuringut ja seetõttu tuleks seda välja arendada kooskõlas avatud lähtetekstiga tarkvara protokolliga.[12]

Arvutipõhine testimine on keerukam kui traditsioonilised testimismeetodid, kus kasutatakse paberit ja pliiatsit. Retseptiivseid oskusi, nagu kuuldu ja loetu mõistmine, on arvutipõhiselt lihtsam testida kui produktiivseid oskusi nagu kirjutamine. Nõuandekomitee on rõhutanud mitmeid võimalikke probleeme arvutipõhisel testimisel, nagu tarkvara ühilduvus, Internetiühenduse kiirus ning õpilaste arvuti- ja trükkimisoskused. Samal ajal on arvutipõhisel testimisel mitmeid häid külgi, nagu näiteks märkimine ja kodeerimine ning andmete statistiline töötlemine, mis võib olla kiirem ja väiksemate vigadega ning seetõttu tõhusam. Arvutipõhist testimist peetakse paremaks vahendiks kohandamist võimaldavate testide puhul, kus testitavatele suunatud küsimuste valikut on võimalik kohandada vastavalt isiku oskuste konkreetsele tasemele.

Arvutipõhise testimisvahendi väljatöötamine on traditsioonilisest testimisest, kus kasutatakse paberit ja pliiatsit, tunduvalt kallim, kuigi neid kulusid tuleb vaadelda seoses kasuga, mida on saadud uuringu tõhusamast läbiviimisest ja võimalusest testi hõlpsamini kohandada eri riikide vajadustele ja edasi arendada võimalike edaspidiste uuringute tarbeks.

Seda arvesse võttes oleks arvutipõhise testimise kasutuselevõtmine uuringutes optimaalne samm edasi. Nõuandekomitee siiski rõhutab, et liikmesriikide valmidus arvutipõhiseks testimiseks erinev. Uuring peaks võimaldama alternatiivset või täiendavat testimist, mis on kas arvutipõhine või kus kasutatakse paberit ja pliiatsit.

Uuringu rakenduskulud

Liikmesriigi kulud uuringu läbiviimisel sõltuvad uuringu lõplikust struktuurist. Mastaabisäästu saavutamiseks tuleks uuringus kasutada liikmesriigi kogemusi. Rahvusvahelised kulud katab Euroopa Liit.

Oskuste testimise rahvusvaheliste uuringute puhul sõltub liikmesriigi kulude tase eelkõige kasutatud testimismeetoditest, valimi suurusest, testitavate oskuste arvust ja taustteabe küsimustike kasutamisest. Selliste uuringute puhul kaetakse liikmesriigi kanda jäävate kuludega eelkõige testi läbiviimine liikmesriigis, organisatsiooniliste tugisüsteemide loomine ja haldamine, liikmesriigi ja kooli koordinaatorite ja testijate väljaõpe, testide trükkimine, testi tulemuste kodeerimine, kvaliteedi tagamise menetlused ja tõlked.

Uuringu kulude võrdlusaluseks võib võtta õpilaste oskuste testimiseks kasutatud rahvusvaheliste uuringute PISA ja TIMSS struktuuri ja kulud. Nõuandekomitee on siiski arvamusel, et kõnealune uuring võib minna teistest rahvusvahelistest uuringutest kulukamaks, kuna see sisaldab teste kuuldu mõistmise kohta ja uuringu korraldamine võib olla keerukam, sest sellel on teistest rahvusvahelistest uuringutest suurem sihtrühm, rohkem tasemeid ja valdkondi.

Nõuandekomitee on arutanud liikmesriikides olemasoleva pädevuse, kogemuste ja organisatsiooniliste struktuuride kasutamise võimalust uuringu läbiviimisel, et sel viisil tagada mastaabisäästu (vt allpool).

On ette nähtud, et uuringu rahvusvahelised kulud katab Euroopa Liit elukestva õppe programmi (2007–1013) raames kokkuleppel programmi komiteega. Rahvusvahelised kulud hõlmavad kulusid, mis on seotud testide koostamise, piloottestide kooskõlastamise ja järelmeetmetega, valimi ja valimi meetodite kindlaksmääramisega, kogu testide sarja koostamise ja kooskõlastamisega ning analüüside ja tulemuste aruandlusega.

Kõik uuringut käsitlevad otsused, mis tekitavad liikmesriikidele kulusid, tehakse tihedas koostöös nõuandekomitee ja liikmesriikidega.

Liikmesriikide organisatsioonilised struktuurid uuringu läbiviimiseks

Osalevad maad peaksid tagama, et uuringu läbiviimiseks on olemas vajalikud organisatsioonilised struktuurid.

Liikmesriigid peavad hoolt kandma, et oleks tagatud uuringu läbiviimiseks vajalikud organisatsioonilised struktuurid, mille vastutus on algusest peale määratud. Enamik liikmesriike on saanud kogemusi riigis läbiviidud uuringutest või on osalenud sarnastes rahvusvahelistes uuringutes ja võivad neid kogemusi kasutada. Selliste uuringutest nagu PISA ja TIMMS saadud kogemusi võib võtta aluseks liikmesriigi organisatsiooniliste struktuuride kavandamisel ning sageli on vajalik pädevus ja kogemused olemas liikmesriikide ekspertidel, kes on sellistes uuringutes osalenud. Seetõttu tuleks ära kasutada juba olemasolevate süsteemide pädevust ja organisatsiooni.

Uuringu läbiviimine

Komisjon astub samme, et välja töötada keeleoskuse uuring. Tehnilist laadi tööga tuleks alustada 2007. aasta märtsis, et oleks võimalik testid läbi viia 2009. aasta alguses.

Komisjon algatab töö testimisvahendite väljatöötamiseks ja uuringu läbiviimiseks. Komisjon määratleb valimi moodustamise meetodid ning osalevate asutuste ja testitavate isikute valiku kriteeriumid, kindlustab vajaduse korral asjakohaste ametiasutuste nõusoleku ning tagab, et kõik eespool nimetatu korraldatakse selliste uuringute puhul kohaldatavate rahvusvaheliste standardite kohaselt. Komisjon kavandab ja viib uuringu läbi, kogub ja analüüsib andmeid ning teeb lõpptulemuste kokkuvõtte. Tegutsetakse tihedas koostöös nõuandekomitee ja liikmesriikidega.

Nõuandekomitee on seisukohal, et test tuleks läbi viia kalendriaasta esimesel poolel, mitte õppeaasta alguses. Esimene uuring tuleks seega läbi viia 2009. aasta alguses.

Testimise korraldamiseks 2009. aasta alguses tuleks alustada ettevalmistustööga 2007. aasta märtsis. Pärast seda koostatakse testid ja piloottestid, mida kasutatakse 2008. aasta kevadel. Piloottestidest saadud kogemuste põhjal tuleks koostada täiemahulised testid ja viia testimine läbi liikmesriikides 2009. aasta alguses.

Nõuandekomitee tuleb jätkuvalt kokku kogu selle ajavahemiku jooksul ning teeb tihedat koostööd komisjoniga uuringu väljatöötamise ja läbiviimise kõikides etappides.[13]

Kokkuvõte

Komisjon kutsub nõukogu üles arvesse võtma uuringu käesolevas teatises kavandatud raamistikku, milles käsitletakse järgmiseid teemasid:

- Testitavad keele osaoskused

- Testitavad keeled

- Kasutatavad Euroopa keeleõppe raamdokumendi skaalad

- Taustteabe kogumine

- Testitav siht- ja üldpopulatsioon

- Nii arvutipõhiste kui ka paberi ja pliiatsi kasutamisel põhinevate testimisvahendite väljatöötamine

- Uuringu läbiviimine

Kavandatud raamistiku alusel saaks komisjon alustada uuringu ettevalmistamist. Seda tehakse tihedas koostöös nõuandekomitee ja liikmesriikidega. Testimisvahendid tuleb välja töötada arvestusega, et uuring viiakse läbi 2009. aasta alguses.

LISA

Euroopa keeleoskuse näitaja nõuandekomitee liikmete nimekiri

Riik | Organisatsioon | Isiku poole pöördumine | Perekonnanimi: | Eesnimi |

Council of Europe | Mr | Sheils | Joseph |

Eurydice | Ms | Baidak | Nathalie |

Austria | Österreichisches Sprachen-Kompetenz-Zentrum | Mr | Abuja | Gunther |

Belgia (flaamikeelne piirkond) | Flemish Department for Education and Training - Curriculum Division | Ms | Raes | Nicole |

Belgia (saksakeelne piirkond) | Ei ole veel määratud |

Belgia (prantsuskeelne piirkond) | Service général de pilotage du système éducatif | Mr | Woolf | Alain |

Bulgaaria | Ei ole veel määratud |

Küpros | Ministry of Education and Culture | Ms | Tofaridou | Efrosyni |

Tšehhi Vabariik | Institute for Information on Education | Ms | Kramplova | Iveta |

Taani | Ministry of Education, International unit | Ms | Andersen | Pernille Skou Brønner |

Eesti | National Examination and Qualification Center | Ms | Sõstar | Kersti |

Soome | Finnish National Board of Education | Ms | Mustaparta | Anna-Kaisa |

Prantsusmaa | Ministère de l'Education Nationale, de l'Enseignement Supérieur et de la Recherche | Mr | Monnanteuil | François |

Saksamaa | Deutsches Institut für Internationale Pädagogische Forschung (DIPF) | Mr | Klieme | Eckhard |

Saksamaa (asendaja) | Deutsches Institut für Internationale Pädagogische Forschung (DIPF) | Mr | Hesse | Hermann-Günter |

Kreeka | Ministry of National Education and Religious Affairs | Mr | Papadakis | Nikolaos |

Kreeka | Greek Unit of the Eurydice Network, Ministry of National Education and Religious Affairs | Mr | Papamanolis | Nikos |

Ungari | ELTE University - National Institution of Public Education | Ms | Major | Eva |

Ungari | Ministry of Education | Ms | Kádár-Fülöp | Judit |

Iirimaa | Centre for Language and Communication Studies | Mr | Little | David |

Itaalia | Directorate-General for Foreign Affairs, Ministry of Education | Ms | Di Nicuolo | Giulia |

Läti | Ministry of Education and Science | Mr | Mankovs | Leonīds |

Läti | The Centre for Curriculum Development and Examinations | Ms | Muceniece | Gundega |

Leedu | Education Development Centre, Ministry of Education and Science | Ms | Jariene | Raimonda |

Luksemburg | Ministère de l’Education et de la Formation professionnelle | Mr | Fandel | Jean-Claude |

Malta | Ministry for Education, Youth and Employment | Mr | Camilleri | George |

Madalmaad | Hesta Advies - en Vertaalbureau | Mr | Molenaar | Peter |

Poola | Ministry of National Education | Mr | Poszytek | Pawel |

Portugal | Faculdade de Psicologia e Ciências da Educação, Universidade de Lisboa | Ms | Peralta | Helena |

Rumeenia | National Institute for Educational Sciences | Mr | Nasta | Dan Ion |

Slovakkia | National Institute for Education, Department of foreign Languages | Ms | De Jaegher | Darina |

Sloveenia | waiting for new nomination |

Hispaania | Ministerio de Educación y Ciencia - Instituto de Evaluación (IE) | Ms | Tovar Sánchez | Carmen |

Rootsi | Skolverket - Swedish National Agency for Education | Mr | Lagergren | Tommy |

Ühendkuningriik | Strategic Analysis and Data Services Group - Department for Education and Skills | Mr | Leman | Steve |

Ühendkuningriik (Wales) | University of Swansea | Mr | Meara | Paul |

Ühendkuningriik (Šotimaa) | Scottish Qualifications Authority | Mr | Van Krieken | Robert |

[1] Eesistuja järeldused, Barcelona, lõige 43.1, märts 2002.

[2] Uus mitmekeelsuse raamstrateegia, KOM (2005) 596 lõplik.

[3] Euroopa keeleoskuse näitaja. KOM(2005)356, lõplik.

[4] Nõukogu 18. ja 19. mai järeldused Euroopa keeleoskuse näitaja kohta (2006/C 172/01).

[5] Nõuandekomitee moodustati komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsusega. 2006. aasta jooksul on nõuandekomiteel olnud kaks koosolekut.

[6] Näitajate ja sihttasemete ühtne raamistik, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas, KOM (2007) 61, lõplik.

[7] KOM(2005) 356 (lõplik).

[8] Nõukogu järeldused (2006/C 172/01).

[9] Eurostat, UOE küsimustik

[10] Nõukogu järeldused (2006/C 172/01).

[11] Nõukogu järeldused (2006/C 172/01).

[12] Elukestva õppe üksus (CRELL/ Ühisuuringute Keskus, Ispra) viib praegu läbi uurimus- ja arenguprojekti, milles käsitletakse arvutipõhiseid avatud programmi lähteteksti tarkvaraga oskuste hindamiseks ettenähtud hindamisvahendeid, kus võetakse arvesse uurimisalgatused nimetatud alal.

[13] Võõrkeeleoskuse näitaja uuringu finants- ja inimressursid on juba kavandatud dokumendi KOM (2006)356 (lõplik) finantslisas.