52007DC0060

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.2.2007

KOM(2007) 60 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ÜHTNE TURG KODANIKE JAOKS

2007. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu vahearuanne

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Nägemus 21. sajandiks 4

3. Ühtse turu nägemuse elluviimine 8

4. Kokkuvõte 10

Lisa: Ühtse turu senised saavutused 12

"Euroopat ei ehitata üles ühekorraga ega üheainsa plaani järgi; see ehitatakse kindlate saavutuste kaudu" (Robert Schuman)

Sissejuhatus

Ühtne turg on üks Euroopa Liidu kindlaid saavutusi. Üksikisikule annab see õiguse elada, töötada, õppida või minna pensionile mõnes teises ELi riigis. Tarbija jaoks tähendab see paremat kvaliteeti ja rangemaid ohutusnõudeid, samuti laiemat tootevalikut ja madalama hinnaga teenuseid. Äritegevuse seisukohast tähendab ühtne turg ühiste eeskirjade kasutamist ja juurdepääsuvõimalust 500 miljoni tarbijaga siseturule. Euroopa jaoks tervikuna tähendab ühtne turg avatumat ühiskonda ja uusi võimalusi loovat konkurentsivõimelisemat majandust, kus peetakse kinni sotsiaalsetest õigustest ja kus kehtivad ranged tervishoiu-, ohutus- ning keskkonnakaitsenõuded.

Alates 1985. aastast ajast, mil komisjon käivitas siseturu algatuse, on ühtne turg teinud suuri edusamme, et muuta tegelikkuseks asutamislepingus sätestatud neli vabadust – inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. See protsess on teinud võimalikuks ühisraha loomise ning toonud käegakatsutavat kasu Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele – nimetagem kasvõi piirikontrolli kaotamist, konkurentsivõimelisemat ärikeskkonda, võimalust õppida või töötada teises liikmesriigis, odavamaid lennuhindu ja mobiilsidet[1].

Samuti on ühtne turg olnud märkimisväärse kasu allikaks ELi majandusele jaoks tervikuna: ajavahemikus 1992−2006 ulatus ühtse turu hinnanguline kasu 2,2 protsendini ELi SKTst ja loodi 2,75 miljonit uut töökohta. Ühtse turu algatus oli midagi enamat pelgast majanduspoliitilisest otsusest. Algusest peale kaasnes sellega sotsiaal- ja regionaalpoliitika kava, mida toetasid ELi struktuurifondid. See avas turu kõikide piirkondade kodanike jaoks ja võimaldas neil sellest kasu saada.

Ühtne turg koos euroga sümboliseerib terves maailmas ELi liikmesriikide tahet teha koostööd, pidades seejuures täielikult kinni õigusriigi põhimõtetest ning austades ja usaldades üksteist. Selle tulemusena on EL sageli olnud eeskujuks, kehtestades üleilmseid standardeid ja näidates, et konkurentsivõimelised avatud turud võivad eksisteerida samaaegselt rangete sotsiaalsete, keskkonna- ja tervishoiualaste nõuetega.

Ühtne turg on dünaamiline, pidevalt arenev ja uue tegelikkusega kohanev. Seetõttu ei saa see ka iial "valmis" saada ega olla "lõplik". Enamikes valdkondades on olemas kindel reguleeriv raamistik, kuid siiski on jäänud lünki ja eeskirju ei rakendata ega jõustata alati täielikult. Turu arenemisega kaasnevad uut liiki piirangud. Tuleb säilitada ühtse turu kasutegur tarbijate ja väikeste ettevõtjate jaoks, et nad saaksid sellest täielikku kasu. Kuna ilmnevad liikuvuse uued vormid, on tarvis ajakohastada eeskirju, mis juhivad tööjõu vaba liikumist.

Kui ühtse turu algne eesmärk oli eemaldada peamised piiriülesed takistused ettevõtjate teelt, siis 21. sajandil peaks ühtne turg arenema parema töökorralduse suunas, et Euroopa kodanikud, ettevõtjad, töötajad ja tarbijad laienenud ELis saaksid kõik sellest veelgi enam hoomatavat kasu.

Et seda saavutada, peab 21. sajandi ühtne turg käima kaasas muutustega, mida on põhjustanud:

- globaliseerumine, mis pakub palju võimalusi, kuid on tugevdanud Euroopa ettevõtjatele avalduvat konkurentsisurvet ja hägustab veelgi sise- ja välisturgude piire;

- strukturaalsed muutused, mis kaasnevad teadmistepõhise majanduse esiletõusuga, teenuste rolli suurenemisega majanduses, suurema sõltuvusega energiast, kliimamuutustega ja elanikkonna vananemisega;

- suurem, mitmekesisem EL, mis on nüüdseks 12 riigi ühendusest kasvanud 27 riigi liiduks.

ELi ühtne turg tagab eurooplastele kindla aluse, millele toetudes tulla toime muutunud tegelikkusega. Kuid ühtne turg peab arenema ja kohanema, et säilitada oma tähtsus ja oma panus majanduskasvu ning sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Ühtne turg peab oma positsiooni kindlustama, edendades selliste kvaliteeti käsitlevate eeskirjade ja nõuete väljatöötamist, mis kujundavad üleilmseid norme, et Euroopa kodanikud ja ettevõtjad saaksid kasu globaliseerumises peituvatest võimalustest.

Käesolevas vahearuandes visandatakse nägemus 21. sajandi ühtsest turust. Sellele järgneb 2007. aasta sügisel täielik ülevaade ühtsest turust ja ettepanekutest täiendavateks meetmeteks.

Aruanne toetub avaliku arutelu tulemustele, mitmetele "Eurobaromeetri" arvamusküsitlustele ja avalikule ärakuulamisele[2], samuti teiste ELi institutsioonide kaastööle[3]. Aruande eesmärk on panna paika esmased teetähised käimasolevaks läbivaatamiseks ja visandada uus nägemus tuleviku ühtsest turust.

Nägemus 21. sajandiks

21. sajandi Euroopa on maailmamajanduse lahutamatu osa. Euroopa jõukus on tulenenud ja tuleneb ka edaspidi takistuste kõrvaldamisest ja avatud turgude loomisest. Selle avatuse on teinud võimalikuks ja seda on hõlbustanud tugev reguleeriv raamistik. Ühtse turu põhimõtted ei ole aegunud. 21. sajandi väljakutse seisneb nende põhimõtete kohandamises: asjakohase reguleeriva raamistiku tagamises, turgude nõuetekohase toimimise kindlustamises, konkurentsi edendamises ja reageerimises sellele dünaamikale ja muutustele, mis tulenevad otseselt Euroopa seotusest maailmamajandusega. 21. sajandi ühtse turu eesmärk on turgude toimimise parandamine Euroopa kodanike, tarbijate ja ettevõtjate jaoks, ning konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma Euroopa edendamine. EL peab tagama, et turgude avamise ja suureneva konkurentsi tulemuseks oleksid tarbija heaolu maksimeerivad ausad äritavad. Samuti jätkatakse panustamist majanduskasvu ja töökohtade loomisse. EL peab töötama välja vahendid ka selleks, et tegeleda tõhusalt julgeoleku-, tervishoiu- ja ohutusalaste riskidega, mis avatud majandusega kaasas käivad.

Selline täielikult toimiv ühtne turg, mida toetavad kindel, kuid paindlik reguleeriv raamistik ja stabiilne raha, aitab saavutada mitu eesmärki. See on elukvaliteedi parandamise, innovatsiooni toetamise, majanduskasvu, töökohtade loomise hõlbustamise ja Euroopa tarbijate kasu tagamise võti. See on vahend, mille abil saab reageerida globaliseerumisjõududele ja neid kujundada. Selle abil toetatakse sisekonkurentsi, mis on aluseks välisele konkurentsivõimele. See stimuleerib ühtset lähenemisviisi ohutus- ja tervishoiunõuetele, samuti töökohale seatavatele ja keskkonnakaitsega seonduvatele nõuetele, mida on tarvis moonutusteta ühtse turu olemasoluks – kui üleilmsed partnerid soovivad ühtsest turust kasu saada, peavad nad neid nõudeid järgima. Euroopa Majanduspiirkonna ja üha enam ka Euroopa naabruspoliitika kaudu ulatuvad ühtse turu eeskirjad ja nõuded üle ELi piiride. Sageli suunab maailm pilgu Euroopale ja võtab omaks nõuded, mis on kehtestatud Euroopas. See töötab nende kasuks, kes on juba valmistunud nende nõuete täitmiseks, ning annab oma panuse töö- ja elamistingimuste parandamiseks terves maailmas.

21. sajandi ühtne turg on:

- Ühtne turg tarbijate ja kodanike jaoks: ühtne turg toob tarbijatele kasu, suurendades valikut ja alandades hindu, kaitseb tarbijaid toitu ja tooteid käsitlevate ohutusnõuete, samuti eraelu puutumatuse õiguse kaudu, mis on tagatud märkimisväärsel määral, ning annab garantii ebaausa konkurentsi ja kauplemise vastu. Ühtne turg on olnud tõhus hindade alandamisel ja valiku suurendamisel sellistes valdkondades nagu õhutransport, telekommunikatsioon ja piiriülesed euromaksed. See on loonud uusi töövõimalusi, teinud võimalikuks inimeste vabama liikumise ning hõlbustanud üliõpilasvahetust.Siiski tuleks teha täiendavat tööd selle nimel, et nimetatud kasu oleks hoomatavam erinevates majandusharudes ning et kasvaks usaldus toodete ja teenuste kvaliteedi vastu. See ei käi mitte ainult kodumaiste, vaid ka imporditud toodete ja teenuste kohta ja kehtib ka selliste tähtsustuvate sektorite puhul nagu terviseteenused.Lisaks on e-kaubanduse ja piiriülese ostude tegemise areng muutnud eriti oluliseks tarbijaõiguste tõhusa tagamise ja tarbijakaitsealaste eeskirjade ühtlustamise.

- Ühtne turg integreeritud majanduse jaoks : hästi toimiv ja integreeritum ühtne turg ning aus ja tõhus konkurentsiraamistik on olulised, et tagada ELi ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused ning julgustada neid, eelkõige VKEsid, enam tegelema piiriülese ettevõtlusega. Liikudes Euroopa tööturu poole, ilmnevad uued liikuvuse vormid ja vaba liikumist reguleerivaid eeskirju tuleb ajakohastada.Samuti on ühtse turu kasuteguri maksimeerimise ja täispotentsiaali saavutamise puhul oluline euro levik, millest saab aja jooksul enamike liikmesriikide vääring. Ühisraha toob kaasa ühtse turu läbipaistvuse, mis lubab tarbijatel otse võrrelda kaupade ja teenuste hindu ning ettevõtjatel lihtsamalt võrrelda kulusid.Luues ulatuslikuma, paindlikuma ja mitmekesisema üleeuroopalise rahandusturu, parandavad ühtne turg ja ühisraha koos nii eraisikute kui ka ettevõtjate rahastamistingimusi ning tugevadavad ELi vastupanuvõimet välistele rahanduslikele mõjudele. Investeeringute suurendamine üleeuroopalistesse võrkudesse ning võrgutööstuse turu avamine peaksid samuti aitama kaasa ELi majanduse täiendavale integreerimisele.

- Ühtne turg teadmistepõhise ühiskonna jaoks: Ühtne turg peaks enam keskenduma sellele, et parandada teadmiste- ja tehnoloogiamahukate kaupade ja teenuste turu toimimist, julgustada dünaamilisi ja kiiresti kasvavaid sektoreid ning luua turutingimused, mis ergutavad juhtivate turgude tekkimise kaudu innovatsiooni.Turud on ikka veel liialt killustatud sellistes teadmistepõhise majanduse jaoks tähtsates valdkondades nagu telekommunikatsioon. Ka muudes teenustesektorites on veel olulisi takistusi. Kulutasuvuse tõstmine ning intellektuaalomandi õiguste süsteemi ja selle õiguskindluse parandamine, samuti uue info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia levitamine üleeuroopaliselt on väga tähtis meie teadus- ja innovatsioonipotentsiaali vabastamiseks.Samal ajal ei tohi reguleeriv raamistik olla halduslikult koormav, see peab olema paindlik ja tulevikku suunatud, et näha ette ja hõlbustada muutusi.

- Ühtne turg hästi reguleeritud Euroopa jaoks: ühtse turu edu on osaliselt sõltunud järjekindlate ja tõhusate eeskirjade rakendamisest. Ühtse turu puhul toimus lihtsustamine; riiklikud eeskirjad ja määrused asendati paljudes valdkondades ühtsete ja kogu ühendust hõlmavate eeskirjadega. Takistuste kõrvaldamine toimus samaaegselt uute eeskirjade kehtestamisega tänu liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisele või vastastikusele tunnustamisele, sealhulgas töötajate õigustest kinnipidamisele ning tervishoidu, ohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisele.Kuna vahepeal on möödunud hulk aega ja omandatud kogemusi, tuleks nüüd vaadelda, kuidas neid õigusakte rakendatakse ja kas neil on algselt kavandatud mõju. Ühtsest turust ei ole tegelikku kasu, kui eeskirju ei kohaldata nõuetekohaselt, õigusakte ei rakendata, loodud õigustest ei peeta kinni, määruste kohaldamine osutub kulukaks, või eeskirjadest ei peeta kinni, harrastades näiteks konkurentsivastast käitumist või salakaubandust.Õigusaktide rakendamise parandamine nõuab pidevaid jõupingutusi. See nõuab tihedat koostööd riikliku ja ELi tasandi vahel ning tugevdatud halduskoostööd liikmesriikide vahel, sealhulgas infotehnoloogia kasutamise kaudu sellistes valdkondades nagu finantsteenused, konkurentsi- ja tarbijakaitset käsitlev õigus, justiits-, maksu- ja tolliküsimused ning politseitöö. Samuti on tarvis kriitiliselt hinnata, kuidas saaks parandada olemasolevaid õigusakte, et näha, millised vahendid toimivad, uurida halduskoormuse vähendamise võimalusi ja teha vajalikke muudatusi, sealhulgas õigusaktide lihtsustamise ja/või kehtetuks tunnistamise kaudu. Parem rakendamine ja jõustamine on olulised õigusliku stabiilsuse loomiseks, samuti ühtse turu tarbijatele ja ettevõtjatele vajaliku etteaimatavuse ja stabiilsuse pakkumiseks.

- Ühtne turg jätkusuutliku Euroopa jaoks: Ühtne turg koos oma nelja vabadusega on muutuste katalüsaator, mis käivitab innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu, mis omakorda loob töökohti ja jõukust, millest sõltuvad heaolu ja parem elukvaliteet. Kuid viimaste aastate jooksul on paljud Euroopa kodanikud tundnud muret takistavate mõjude üle, mida nad globaliseerumise puhul täheldavad. Ühiskondlik õiglustunne nõuab, et inimesi ja valdkondi, keda turgude avanemine otseselt puudutab, valmistataks muutuste suhtes ette ja aidataks nendega kohaneda.Murelikuks teeb ka üha tugevam surve looduskeskkonnale, mis tuleneb globaliseerumisest ja kiiresti areneva majandusega riikide esile kerkimisest kõikjal maailmas. Vajalik on ka tagada, et ühtne turg säilitaks ja edendaks kõrgel tasemel keskkonnakaitset. Keskkonnaalased nõuded on omakorda toonud kaasa selliste keskkonnatehnoloogiate väljatöötamise ja leviku, mis on Euroopa ettevõtjatele andnud eelisseisundi üleilmses turukonkurentsis.Ühtse turu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide tunnustamine on üks võtmetingimusi üldsuse usalduse võitmiseks ühtse turu kui elukvaliteedi parandamise vahendi vastu ning nende mõlema aspekti tähtsustamine on investeering tulevikku. Turu avamisega peab seega kaasnema piirkondlik areng, tööhõive, elukestev õpe ning sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, tänu millele inimestel, ettevõtjatel ja piirkondadel on võimalik muutustega kohaneda ja neist kasu saada.

- Ühtne, maailmale avatud turg − üleilmsete standardite kehtestaja. EL ei saa tagada jõukust sissepoole vaadates, ta peab oma sisemist tugevust kasutama maailmamajanduses. Ühtne turg teeb Euroopa meelepäraseks investoritele ja ettevõtjatele kogu maailmast.See on kannustanud üleilmseks eeskujuks olevate eeskirjade ja nõuete väljatöötamist sellistes valdkondades nagu tooteohutus, keskkonnakaitse, väärtpaberid ja ettevõtete juhtimine. See annab ELile võimaluse kujundada üleilmseid norme ja tagada, et üleilmse kaubanduse ja investeeringute suhtes kohandataks õiglasi eeskirju. Julge üleilmse tegevuskava lähtekoht peab olema tuleviku ühtne turg.

ÜHTSE TURU NÄGEMUSE ELLUVIIMINE

Kui takistuste kõrvaldamisega ei kaasne tervet ELi hõlmava regulatiivse raamistiku loomine, mille abil kaitsta avalikkuse huve, ei teki kestvat integratsiooni.

Ühtse turu loomiseks ja säilitamiseks on kasutatud mitmeid õigusakte erinevates poliitikavaldkondades (näiteks siseturg, konkurents, maksukorraldus ja toll). Neid vahendeid tuleb kasutada tõhusamalt ja järjekindlamalt. Vaja on jätkata hiljutisi jõupingutusi "parema õigusloome" põhimõtete kohaldamisel – mõju hindamiste korraldamist, konsultatsioone sidusrühmadega ja praktiliste lahenduste otsimist rakendusalastele küsimustele (näiteks probleemide aktiivseks ennetamiseks või lahendamiseks kasutatavad lähenemisviisid, samuti vahendid, nagu SOLVIT, ja abivõrgud, nagu Euroopa tarbijakeskus). Jätkatakse kaupade jaoks kehtestatud integreeritud turupõhja tugevdamist. Olemasolevaid õigusakte ja määrusi vaadatakse kõigis sektorites süstemaatiliselt läbi ja muudetakse, et tagada soovitud mõju ning vältida nende kohaldamisega kaasneda võivat tarbetut halduskoormust.

Võttes arvesse üha suuremat turuküpsust, on tarvis uusi lähenemisviise:

- Mõjust lähtuvam ja tulemustele suunatum lähenemisviis: kuigi algselt oli ühtse turu poliitika suunatud eelkõige piiriüleste takistuste kõrvaldamisele õiguslike vahendite abil, on tulevikus rõhk turgude parema toimimise tagamisel kodanike, tarbijate ja ettevõtjate jaoks, et edendada konkurentsivõimelist ärikeskkonda, mis austab tarbija valikuvabadust ning on sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlik. EL peaks sekkuma, kui turg ei toimi, ja sekkuma seal, kus tema tegevusel on maksimaalne mõju. EL peaks suutma paremini ette aimata strukturaalseid muutusi ja hinnata nende tagajärgi. See nõuab:

- kodanike, tarbijate ja ettevõtjate vajaduste paremat hindamist mitte ainult majanduslikust vaatenurgast, vaid ka valikuvõimaluste ja rahulolu seisukohast;

- turu toimimise ja selle tulemuste täpsemat jälgimist nii sektori kui ka tervikmajanduse tasandil, sealhulgas konkreetseid sektoreid käsitlevate uurimuste kaudu;

- edasise integratsiooni ja sektorite konkurentsile avatumaks muutumise sotsiaalse mõju paremat hindamist seoses koos viisidega, kuidas riiklikud ja ELi ühtekuuluvusprogrammid saavad olla abiks majandusliku integratsiooniga seotud muutuste ettenägemisel ja nendega kohanemisel.

- Tõhusam lähenemisviis: 27 liikmesriigiga Euroopas ei ole lihtne kasutada õigusakte järjepidevalt ja tõhusalt. Komisjon täidab jätkuvalt oma võtmerolli asutamislepingu järelevalvajana, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et olla liikmesriikide vahelise usalduse garantiiks. Nimetatud rolli täitmisel on tarvis arvestada 27 liikmesriigiga liidu suuremat mitmekesisust ja leida viis, kuidas toetuda parimale tavale ning suurendada usaldust, millel vastastikuse tunnustamise süsteem põhineb. Samas peab reguleeriv keskkond olema piisavalt paindlik, et vastata üha kiirenevale arengutempole. Seetõttu tuleks kasutada mitmekesist ja paindlikku õigusaktide kombinatsiooni. See hõlmab:

- sobiva tasakaalu leidmist eeskirjade ühtlustamise ja vastastikuse tunnustamise vahel ning direktiivide ja määruste kasutamise vahel, kujundades õigusakti vastavalt soovitud tulemusele.

- selliste õigusakte täiendavate vahendite väljatöötamist nagu ametite töö, suunamine, heade tavade vahetamine ning ise- ja kaasreguleerimine;

- jõupingutuste tugevdamist olemasolevate eeskirjade lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks, sealhulgas riiklike õigusaktide uurimise ja teenuseid käsitlevas direktiivis sätestatud kootöömehhanismide kaudu;

- konkurentsieeskirjade täitmise aktiivset tagamist;

- ELi õiguse paremat kohaldamist ja jõustamist, muu hulgas rikkumiste tõhusama menetlemise ning kohtuväliste probleemilahendusmehhanismide soodustamise teel.

- Detsentraliseeritum ja võrgukesksem lähenemisviis: ELi institutsioonid ei suuda üksinda saavutada tõhusat ühtset turgu. Me peame ümber mõtlema, kuidas kaasata kõik asjaomased osalejad ja suurendada liikmesriikide osalemist ühtses turus. See võiks hõlmata järgmist:

- riiklike seadusandjate rolli tugevdamist ja võrkude loomist liikmesriikide haldus-, kohtu- ja reguleerivate asutuste vahel.

- parema koostöö edendamist nende asutuste vahel, kes vastutavad liikmesriikide tasandil ühtse turu erinevate küsimuste eest, samuti riikliku ja ELi tasandi vahel.

- Üleilmset olukorda paremini arvestav lähenemisviis: EL peab mõtlema maailmamastaabis – selleks et EL suudaks konkureerida maailmaturul ja kasutada globaliseerumist Euroopa huvides, on vaja hästi toimivat ühtset turgu. Loodud on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et pehmendada maailma kaubanduse voogude muutumisega kaasnevat mõju. Ühtse turu prioriteedid peavad olema seotud üleilmse tegevuskavaga, sealhulgas Doha kaubandusläbirääkimistega ja hiljutiste kahepoolsete kaubandusläbirääkimistega. Samuti tuleks:

- laiendada ühtse turu poliitilisi aspekte naabruspoliitika kaudu;

- võrrelda sagedamini ELi eeskirju ELi mitte kuuluvate riikide tavadega;

- jälgida süsteemsemalt importi ja tarbimishindu, et kontrollida, kas kasu avatusest maailmaturule jõuab tarbijateni;

- edendada rahvusvaheliste organisatsioonide ja kahepoolsete läbirääkimiste kaudu veelgi ülemaailmset õigusnormide lähendamist, sealhulgas vajadusel Euroopa nõuete vastuvõtmist;

- toetada Euroopa järelevalveasutusi ja erasektori reguleerivaid asutusi rahvusvahelise koostöö süvendamisel;

- tugevdada kahepoolset õigusloomealast koostööd ELi peamiste kaubanduspartneritega.

- Juurdepääsetavam ja paremini teadvustatud lähenemisviis: kodanikud, ettevõtjad ning kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused peavad aru saama ühtse turu pakutavatest võimalustest ja nendesse investeerima. Nad peaksid leidma selged vastused oma küsimustele või probleemidele. Nende võimaluste teadvustamiseks, mida pakub integreeritum Euroopa on veel palju võimalik ära teha. See võiks hõlmata järgmist:

- liikmesriikide ja piirkondliku/kohaliku tasandi ametiasutuste julgustamist teabekavade loomiseks;

- ühtse turu teabeallikate ühtlustamist ja osalejate paremat tutvustamist;

- lihtsustatud juurdepääsu hõlbustamist VKEdele;

- kollektiivsete kahjuhüvitiste saamise võimaluse andmist tarbijatele juhul, kui kulud ületavad üksikisiku tasandil saadava kasu;

- võtmetöötajate asjakohase koolituse korraldamist riiklikul tasandil;

- komisjoni esinduste rolli läbivaatamist liikmesriikides.

KOKKUVÕTE

Ühtne turg on oluline, sest see annab eurooplastele võimaluse võtta vastu 21. sajandi väljakutsed ning saada täielikku kasu enam globaliseerunud maailmast. Lähikuudel uuritakse sügavuti uusi lähenemisviise 21. sajandi ühtse turu nägemuse rakendamiseks.

2007. aasta sügisel lõpetatakse siseturu täielik läbivaatamine. See koosneb ühtse turu seniste saavutuste hindamisest, hästi toiminud valdkondade uurimisest, kuid ka nende valdkondade ja küsimuste vaatlemisest, mis on takistanud kodanikel täieliku kasu saamist. Üks oluline läbivaatamise osa keskendub sellele, mida on vaja muuta või teha teisiti, et tagada tulevikus sellise ühtse turu poliitika kujunemine, mis võimaldaks saada kasu globaliseerumisest ja mõjutada seda ELi kodanike jaoks soovitud suunas. Võimaluse korral kaasnevad läbivaatamisega praktilised ettepanekud ja vajadusel õigusloomealased ettepanekud. Kui see ei ole kohe võimalik, siis viidatakse läbivaatamises sammudele, mis viivad konkreetsete ettepanekuteni, ja vastavale ajakavale.

Läbivaatamist toetavad mitu komisjoni uurimust ja analüüsi. Ettevalmistav protsess hõlmab ühtse turu kujundamisel siiani kasutatud õigusaktide ja töömeetodite uurimist, et hinnata nende tõhusust ja kaaluda, milliseid muudatusi tuleks teha tulevikus. Põhjalikult uuritakse viise turu kontrollimise parandamiseks. Samuti on käimas mitu algatust tarbijakaitseõiguse, tervishoiuteenuste, tooteturgude, intellektuaalomandi õiguste ja standardiorganisatsioonide alal. Need kujunevad nimetatud läbivaatamise osadena ja on täielikus kooskõlas käesolevas vahearuandes esitatud nägemusega.

Valitud on selline ajakava, mis annaks piisavalt aega sügavutiminevateks aruteludeks erinevates nõukogu koosseisudes ja ELi institutsioonide vahel, et teha selgeid poliitilisi järeldusi 2008. aasta kevadiseks Euroopa Ülemkoguks. Aruande ja sotsiaalse tegelikkuse hindamise järeldused ja ettepanekud peaksid andma oma panuse majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitlevate Euroopa suuniste ümberhindamisse Lissaboni Strateegia raames.

Ühtne turg on vahend − see ei ole lõppeesmärk. See on vahend, mille abil igaüks ELis – üksikisikud, tarbijad ja ettevõtjad – saab täielikult kasutada ära võimalusi, mida talle pakub avatum ja integreeritum liit. See on vahend, mille abil edendada Euroopa kodanike huve globaliseerumisajastul, tugevdades Euroopa positsiooni ja mõjuvõimu maailmatasandil. See on vahend, mille abil suunata majanduskasvu ning saavutada konkurentsivõimeline, avatud, õitsva turu ja tervete kaubandussuhetega Euroopa, mis pakub solidaarsust, täielikku tööhõivet, üldkasutatavat juurdepääsu üldist huvi pakkuvatel teenustele, rangeid sotsiaal- ja keskkonnaalaseid nõudeid ning rohkeid investeeringuid teadusse ja haridusse, et valmistuda tulevikuks. Komisjoni käesoleva sügise aruanne kujundab neist eesmärkidest tegevusstrateegia, mille abil saavutada 21. sajandi ühtne turg.

LISA: ÜHTSE TURU SENISED SAAVUTUSED

Algusest peale on Euroopa Ühendus töötanud ühtse turu nimel. Täielik tolliliit – kõigi liikmesriikidevahelise kaubandusega seotud maksude kaotamine – oli esimene samm, mis saavutati juulis 1968.

Tuginedes nendele esinestele saavutustele, sai ühtse turu kava tegelikult alguse komisjoni 1985. aasta projektiga, mille liikmesriigid kinnitasid 1986. aastal ühtses Euroopa aktis. Aktis seati inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist võimaldava ELi sisepiiride kaotamise tähtajaks 31. detsember 1992.

Kümne aastat hiljem esitas komisjon üksikasjaliku hindamise, milles vaadeldi alates piiride avamisest (1. jaanuaril 1993. aastal) alates tehtud edusamme ja tehti kokkuvõte ELi siseturu saavutustest aastatel 1992−2002 (SEK(2002) 1417).

Ühtse turu majandusliku analüüsi mõju ajakohastas hiljuti komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (Euroopa majandusdokumendid, nr 271, jaanuar 2007). Hiljutised Eurobaromeetri küsitlused on samuti tõstnud esile ELi kodanike ja ettevõtjate arvamusi ning kogemusi.

Järgnevalt esitatakse näiteid selle kohta, miilist kasu on saadud Euroopa ühtse turu väljakujundamisest.

1. Elu ühtse turuga Euroopas – kasu kodanikele

2. 2006. aastal suurenes heaolu tänu ühtsele turule 480 euro võrra inimese kohta, see vastab 2,2% SKTst ajavahemikus 1992−2006.

3. Võimalus õppida välismaal, mida 84% ELi kodanikest hindab positiivseks. 1,2 miljonit noort inimest on Erasmuse programmi raames täiendanud oma õpingud mõnes teises liikmesriigis.

4. Õigus reisida teises liikmesriigis. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, leiab enamik liikmesriikide kodanikke (72%), et reisimine ELis on lihtsam, eelkõige neis riikides, kes on alla kirjutanud Schengeni kokkuleppele.

5. Õigus töötada ja elada välismaal. Kuigi ajutised piirangud veel kehtivad, leiab 70% Euroopa kodanikest, et võimalus töötada teises liikmeriigis on hea. Üle 15 miljoni ELi kodaniku on kolinud välismaale, et töötada või nautida pensioniiga. Neil on õigus oma elukohas valida ja saada valitud. ELi võõrtöötajatel on õigus võrdsele kohtlemisele töölevõtmisel, võrdsele töötasule ja võrdsetele töötingimustele suhtes, samuti sotsiaalsetele- ja maksusoodustustele. Nende perekonnaliikmed võivad rahvusest olenemata nendega kaasa liikuda. Euroopa ravikindlustuskaardi loomine on hõlbustanud tervishoiuteenuste hüvitamist juhul, kui inimene viibib ajutiselt teises liikmesriigis. On olemas mitmed õigusaktid ja programmid , et hõlbustada teadustöötajate liikumist ja tagada diplomite automaatne tunnustamine mitmel elualal, nagu arhitektid, ämmaemandad, farmatseudid, arstid, õed, hambaarstid ja veterinaararstid.

6. Suurem valik kvaliteetseid kaupu ja teenuseid: kolm eurooplast neljast (75%) arvab, et võimalusel turustada teisest liikmesriigist pärit tooteid kodumaistega samadel tingimustel on olnud positiivne mõju. 73% arvavad et ühtne turg on positiivselt mõjutanud pakutavate toodete ja teenuste valikut. Euro kasutuselevõtt on teinud lihtsamaks välismaiste hindade võrdlemise.

7. Paljudel juhtudel on kaupade ja toiduainete hinnad langenud tänu riiklike turgude avamisele ja sellest tulenevale suuremale konkurentsile – 67% Euroopa kodanikest peavad suurenenud konkurentsi sellistes valdkondades nagu transport, telekommunikatsioon, pangandus ja kindlustusteenused heaks suundumuseks. Telekommunikatsiooni valdkonnas on konkurents ergutanud edumeelsete innovatiivsete teenuste arengut ja lairibavõrkude kasutamist, mis on nüüd kättesaadavad 85% ELi elanikkonnast. Vanade riiklike monopolide võetud hindu riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede eest on 2000. ja 2006. aasta vahel vähendatud enam kui 40% võrra.

8. Ostjatel on kõik tarbijatele kehtivad õigused, kui nad teevad oste väljaspool oma riiki. Enamik kodanikke (53%) arvab, et siseturueeskirjad on suurendanud tarbijakaitsed ELis. Euroopas on sätestatud eriõigusaktid, et tagada toodete ohutusnõuete kõrge tase, vältida ja võidelda eksitava reklaamiga ning ebaausate lepingutingimustega, määratleda lennureisijate õigused või õigus avada pangaarve teises liikmesriigis,

9. Avatumate ja konkurentsivõimelisemate avaliku hanke eeskirjade tulemusena säästavad valitsused raha, mida saab kulutada sellistele prioriteetidele nagu tervishoid ja haridus. Näiteks on raudteeveeremite hind langenud 40% võrra.

10. Tegevus ühtse turuga Euroopas – kasu ettevõtjatele

11. Ligi 500 miljonist inimesest koosnev ühtne turg lubab suurematel ettevõtjatel saada tulu tohutu mastaabisäästu teel. Samas on avanenud uued eksporditurud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ees, mis varem oleksid eksporti selle kulu ja tülikuse tõttu vältinud.

12. Lihtsam piiriülene kaubandus ELis: piiribürokraatia puudumine ja euro levik on vähendanud transpordi aega ja kulusid. Enne piiride kaotamist oli ainuüksi maksusüsteemi jaoks tarvis esitada 60 miljonit tollivormistusdokumenti aastas: neid enam vaja ei ole. Vastastikuse tunnustamise põhismõtte kasutamine tähendab enamikul juhtudel seda, et isegi kui tehnilisi üksikasju või muid eeskirju ei ole ühtlustatud, on ettevõtjatel vaja ainult ühte luba – oma asukohaliikmesriigist – et pakkuda toodet või teenust mujal ELis. Probleemide lahendamise vahendid nagu SOLVIT annavad vastuse võimalikele piiriülese kaubandusega seonduvatele küsimustele.

13. Ettevõtet on lihtsam asutada või osta: sellised võrgud nagu ettevõtete Euroopa toetusvõrgustik pakuvad abi uutele ettevõtjatele äritegevuse alustamiseks kõikjal Euroopas. ELi regionaalpoliitikal on otsene tähtsus VKEde äritegevust toetavate teenuste väljaarendamisel sellistes valdkondades nagu rahandus, juhtimine ja turustamine. ELi konkurentsiõigus annab võrdsed võimalused ettevõtete ühinemiseks ja nendes osaluse omandamiseks ELis. Nende Euroopa äriühingute ühinemist, kes on registreeritud erinevates ELi riikides, saab nüüd lihtsustada "Euroopa äriühingu" asutamise teel.

14. ELi nõuete ja märgistuste levik: tänu tehniliseks ühtlustamiseks tehtud jõupingutustele ja standardiorganisatsioonide tööle võivad nõuetele vastavad kaubad vabalt liikuda ühtsel turul. See annab ettevõtjatele juurdepääsu tervele ELi turule, lihtsustab menetlusi ja vähendab kulusid; samuti kindlustab see tehnilise koostalitusvõime ja ranged ohutusnõuded.

15. Uued võimalused lepingute sõlmimiseks ja rahastamise saamiseks: ettevõtjatel on nüüd võimalus teha pakkumisi, et sõlmida lepinguid avalike ametiasutuste varustamiseks kaupade ja teenustega teistes liikmesriikides, seda tänu avalike hangete avamisele konkurentsile. .

16. Nii väikesed kommertstarbijad kui ka suurettevõtjad on saanud kasu madalamatest telekommunikatsioonikuludest ning madalamatest elektrikuludest nendes liikmesriikides, kus nimetatud turusegmendid on konkurentsile avatud.

17. Täiendavat kasu ettevõtjatele hakkab pakkuma finantsteenuseid käsitleva tegevuskava väljatöötamine, mis tähendab igas suuruses ettevõtjate jaoks odavamaid finantsteenuseid ja vabastab noteeritud äriühingud kohustusest vastata 27 riigi erinevate eeskirjadele, kui nad soovivad leida rahastajat .

[1] Lisas esitatakse täiendavaid näiteid ühtne turu seniste saavutuste kohta.

[2] Dokumendid ja tulemused on kättesaadavad veebilehel: http://ec.europa.eu/internal_market/strategy/index_en.htm

[3] Vt majandus- ja sotsiaalkomitee 17. jaanuari 2007. aasta arvamust ühtse turu läbivaatamise kohta INT/332 - CESE 89/2007 EN/o