52006PC0373

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 12.7.2006

KOM(2006) 373 (lõplik)

2006/0132 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

(esitanud komisjon) {SEK (2006) 894}{SEK(2006) 914}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pestitsiidid on elusorganismides toimuvate põhiprotsesside mõjutamiseks ettenähtud toimeained ja tooted ning neil on seega võime tappa või tõrjuda selliseid kahjulikke organisme nagu kahjurid. Sellest tulenevalt võivad need tooted põhjustada soovimatuid kahjulikke mõjusid peale sihtrühma ka muudele organismidele, inimeste tervisele ja keskkonnale. Pestitsiidide kasutamise eriolukorrast tulenevalt (eelkõige taimekaitse eesmärgil), milleks on tahtlik keskkonda viimine, on nende kasutamine liikmesriikides ja ühenduses reguleeritud. Aastatega on välja arendatud kõrgetasemeline süsteem inimeste tervisele ja keskkonnale kaasnevate riskide hindamiseks.

Kehtivale õiguslikule raamistikule vaatamata leidub keskkonnas (eelkõige pinnases, õhus ja vees) ikkagi soovimatus koguses teatavaid pestitsiide ja põllumajandussaadustes võib siiski täheldada reguleerivaid piirmäärasid ületavaid pestitsiidijääke. Uued ja kujunemisjärgus teaduslikud avastused, näiteks teatavate kemikaalide, sealhulgas isegi väikeses kontsentratsioonis pestitsiidide võime katkestada endokriinsüsteemi funktsiooni, rõhutavad selliste ainete kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tekkivaid võimalikke ohte.

Otsusega kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmise kohta tõdesid Euroopa Parlament ja nõukogu, et tuleb veelgi vähendada pestitsiidide, eelkõige taimekaitsetoodetes kasutatavate pestitsiidide mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Nad rõhutasid vajadust saavutada pestitsiidide säästvam kasutamine ja esitasid kahetasandilise lähenemise:

- kõnealuse valdkonna õigusliku raamistiku täielik rakendamine ja asjaomane läbivaatamine,

- pestitsiidide säästva kasutamise strateegia väljaarendamine.

Oma teatises „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia“ [KOM(2006) 372] esitab komisjon mitmed meetmed, mis võivad kõnealusesse strateegiasse kuuluda. Need integreeritakse võimaluste piires kehtivatesse õigusaktidesse ja poliitikasse. Lisatud direktiivi eelnõu eesmärk on nende temaatilise strateegia osade rakendamine, mille jaoks on nõutavad uued õigusaktid.

Kuigi kõikides strateegiasse kuuluvates dokumentides kasutatakse läbivalt terminit „pestitsiidid“, keskendutakse käesolevas ettepanekus esialgu taimekaitsevahenditele. Sellisel piirangul on mitmeid põhjusi, sealhulgas asjaolu, et taimekaitsevahendid on kõige olulisem pestitsiidirühm, mille kohta on aegade jooksul olemas olnud kõige rohkem õigusakte. Biotsiidide turustamist käsitlevad õigusaktid võeti alles hiljuti kasutusele direktiiviga 98/8/EÜ ning komisjonil ja liikmesriikidel ei ole veel piisavalt kogemusi, et pakkuda välja täiendavaid meetmeid. Lisaks selgub Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, millega võeti vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, et kuigi kasutatakse terminit „pestitsiidid“, seonduvad põhiprobleemid taimekaitsevahenditega. Seda rõhutatakse artikli 7 lõike 1 viiendas taandes, kutsudes üles „üldisemalt saavutama pestitsiidide säästvam kasutamine, samuti märkimisväärselt vähendama hädavajalikus taimekaitses pestitsiidide kasutamisest tulenevaid riske“, ning artikli 7 lõike 2 punktis c, kus täpsustatakse, et õigusliku raamistikuna kohaldatav õigusakt on direktiiv 91/414/EMÜ, mida täiendatakse temaatilise strateegiaga. Sellest tulenevalt keskendutakse käesolevas ettepanekus esialgu taimekaitsevahendite kasutamisele. Sellegipoolest, kui tulevikus peetakse biotsiidide suhtes vajalikuks võrreldavaid meetmeid, lisatakse need asjakohasel viisil temaatilisse strateegiasse.

- Üldine taust

Vaatamata pestitsiididega seonduvatele ohtudele inimeste tervisele ja keskkonnale, toob nende kasutamine mitmeti kasu, enamjaolt majanduslikku, eelkõige põllumajandustootjatele. Pestitsiidid suurendavad põllumajandustulu ja parandavad põllumajandussaaduste kvaliteeti ning vähendavad töökulu. Pestitsiidid võivad kaasa aidata mullaerosiooni piiramisele, võimaldades vähendada mullaharimist, ja aitavad tagada kindlustatud varustamise taskukohaste põllumajandussaaduste laia valikuga. Taimekaitsevahendid on ka olulised vahendid taimetervise nõuete täitmiseks ning võimaldavad põllumajandussaaduste rahvusvahelist kaubandust. Need on peamised põhjused, miks põllumajanduses kasutatakse laialdaselt pestitsiide. Pestitsiididel on ulatuslikke kasutusalasid ka väljaspool põllumajandussektorit, alates puidu ja riiete konserveerimisest kuni rahvatervise kaitseni.

Kehtiv poliitika ja õigusaktid võeti ühenduse tasandil esimest korda kasutusele 1979. aastal ja neid on aastate jooksul palju edasi arendatud; selle tulemusel võeti vastu direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta ning direktiiv 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta. Kõnealuste direktiivide kohaselt nõutakse, et kõiki taimekaitsevahendeid ja biotsiide tuleb enne turuleviimist hinnata ning nende kohta luba anda. Vaatamata kõnesoleva protsessiga kaasnevate kulude suurenemisele ja turul olevate toimeainete arvu vähenemisele ei ole pestitsiidide tegelik tarbimine ja kasutamine Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Samal ajal aga ei vähene reguleerivaid piirmäärasid ületavaid pestitsiidijääke sisaldavate toidu- ja söödaproovide osakaal, vaid püsib 5% ringis. Lisaks leidub tavapäraselt veekeskkonnas teatavaid pestitsiide reguleerivaid piirmäärasid rohkelt ületavates kontsentratsioonides ja märke nende vähenemisest ei ole ette näha. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on liikmesriikides täheldatud pestitsiidide kasutamises märgatavaid, ent ebaühtlasi muutusi. Kui pestitsiidide kasutamine mõnes liikmesriigis langeb, siis teistes liikmesriikides on näha selle järsku tõusu. Sellised erinevad arengusuunad, mis näitavad liikmesriikides kehtivate poliitikasuundade erinevusi, õigustavad tegutsemist ühenduse tasandil, eelkõige inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise taseme ühtlustamiseks.

Vastavalt otsuse nr 1600/2002/EÜ, millega võeti vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, artikli 7 lõikele 1, on temaatilise strateegia üldeesmärk vähendada pestitsiidide mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning üldisemalt saavutada pestitsiidide säästvam kasutamine ja märgatavalt vähendada pestitsiidide riske ning kasutamist vastavuses kahjuritevastase kaitse vajaliku tasemega.

Otsuse nr 1600/2002/EÜ artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt on temaatilise strateegia erieesmärgid:

- pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ning -riskide vähendamine;

- pestitsiidide kasutamise ja levitamise parem kontrollimine;

- ohtlike toimeainete sisalduse vähendamine, sealhulgas kõige ohtlikumate toimeainete asendamine ohutumatega ja muude alternatiividega kui kemikaalid;

- niisuguse maaviljeluse ergutamine, milles kasutatakse vähe pestitsiide või neid ei kasutata üldse, tõstes kasutajate teadlikkust, edendades heade põllumajandus tavade kasutamist ja soodustades võimalike rahastamisvahendite kasutamist;

- strateegia eesmärkide täitmisel saavutatud edusammude läbipaistva aruandlus- ja järelevalvesüsteemi loomine ja sobivate näitajate väljaarendamine.

Temaatilised strateegiad on uued töövahendid, mis järgivad konkreetse teema käsitlemisel terviklikku lähenemisviisi. Põhielement on strateegia meetmete integreerimine kehtivasse poliitikasse ja õigusaktidesse. Seega võetakse asjakohased meetmed eelistatult kõnealuste poliitikasuundade raames. Seoses sellega on erimeetmed vähese sisendiga põllumajandustootmise edendamiseks juba ette nähtud ühises põllumajanduspoliitikas, eelkõige maaelu arengu toetamist käsitleva määrusega (EÜ) nr 1698/2005. Hiljuti vastuvõetud uues määruses (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta) on sätestatud iga-aastaste kontrolliprogrammide tugevdamine. Muu hulgas kuulub veepoliitika raamdirektiivis nõutava kontrollitegevuse hulka pestitsiide hõlmav keskkonnajärelevalve.

Temaatilise strateegia ettevalmistamise käigus, eelkõige aruteluprotsessis ja mõju hindamise raames selgus, et mõningaid kavandatud meetmeid ei saa kehtivatesse õigusaktidesse ja poliitikasse integreerida. Nendest paljude puhul on tõendatud, et kõige tõhusam rakendusviis on ettepanekud õigusaktide kohta. Lisatud direktiivi eelnõu sisaldab kõiki meetmeid, mille puhul peeti vajalikuks uusi õigusakte, kahe erandiga:

- taimekaitsevahendite turuleviimise ja kasutamise alaste statistiliste andmete kogumine ja statistiline aruandlus, mille kohta komisjon teeb eraldi määruse ettepaneku,

- pestitsiididega töötlemiseks ettenähtud turuleviidud seadmete sertifitseerimine, mille kohta komisjon teeb eraldi ettepaneku ning millega tõenäoliselt muudetakse 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ.[1]

Lisaks nendele kolmele ettepanekule teeb komisjon ettepaneku direktiivi 91/414/EMÜ põhjaliku läbivaatamise kohta, millega rakendatakse muu hulgas kahte pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia viiest eesmärgist: tugevdatakse ametlikku kontrollimist, mis hõlmab turul olevate taimekaitsevahendite vastavust kõikidele kasutamistingimustele ja kontrollimist kasutaja tasandil; ning sätestatakse võrdlevate hinnangute kohaldamine ja kehtestatakse asenduspõhimõte taimekaitsevahendite heakskiitmise raames.

- Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ühenduse õigusraamistik pestitsiidide valdkonnas keskendub eelkõige selliste toodete elutsükli algusele ja lõpule. Peamised õigusaktid on:

1. direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta;

2. määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kohta.

Direktiivide 91/414/EMÜ ja 98/8/EÜ eesmärk on riskide vältimine tekkekohas kõikide toimeainete ja neid aineid sisaldavate toodete väga põhjaliku riskihinnangu kaudu enne, kui neid lubatakse turustada ja kasutada. Määruses (EÜ) nr 396/2005 on sätestatud toimeainejääkide piirnormid põllumajandussaadustes, aidates seega piirata riske toiduahela lõpus asuvatele tarbijatele. Lisaks on piirnormidest kinnipidamist hõlmav järelevalve tähtis vahend, et hinnata, kas ELi põllumajandustootjad on õigesti kohaldanud taimekaitsevahendite lubamisega seonduvaid juhiseid ja piiranguid.

Üks õigusliku raamistiku vajakajäämisi on see, et tegelikku kasutamisetappi, mis on pestitsiididega seonduvate üldiste riskide kindlaksmääramisel põhiline, ei ole piisavalt käsitletud. Kehtivate õigusaktide reguleerimisala tõttu ei sobi nad isegi läbivaadatud kujul kõigi kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Seepärast püütakse temaatilises strateegias ja eelkõige käesolevas direktiivi eelnõus sätestatud meetmetega kõnealust lünka täita.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on täielikult kooskõlas kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selliste eesmärkide ja sihtidega, nagu looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonna- ja tervisekaitse ning elukvaliteedi kaitse. See on kooskõlas ka Lissaboni strateegiaga, Euroopa Liidu säästva arengu strateegiaga, muude temaatiliste strateegiatega (eelkõige mulla- ja merestrateegiad), ELi veekaitse-, toiduohutus- ja tarbijakaitsepoliitikaga.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt arendatakse temaatilised strateegiad välja kahejärgulises protsessis, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad. Komisjon käivitas oma teatisega „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia“[2] ulatusliku arutelu.

Teatises tuletati meelde praeguse õigusliku raamistiku puudusi seoses kasutamisetapiga taimekaitsevahendite elutsüklis. See sisaldas põhjalikku taustteavet pestitsiidide kasutamise kasulikkuse ja riskide kohta ning peamiste käsitlemist vajavate küsimuste loetelu. Kõnealuses teatises arutati võimalikke meetmeid negatiivsete arengusuundade muutmiseks ja kasutamisetapi konkreetsemaks käsitlemiseks.

Arutelu hõlmas Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning avalikkust (Internetis). Osalejaid oli üle 150. Lisaks korraldas komisjon 2002. aasta novembris sidusrühmade konverentsi, millest võttis osa üle 200 osaleja kõikidest asjaomastest sidusrühmadest, nagu pestitsiiditööstus, põllumajandusorganisatsioonid, ametiasutused, tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonid.

Täiendav arutelu toimus komisjoni osalemisega arvukatel väliskonverentsidel mitmete konkreetsete küsimuste teemal (nt võrdlushinnangud/asendamine, töötlemisseadmed, integreeritud kahjuritõrje mõiste) ja komisjoni korraldatud erikoosolekutel (nt õhust pihustamise teemal). Arutelu viimases järgus algatas komisjon käesoleva direktiivi eelnõusse kaasatavate meetmete teemal täiendava arutelu Internetis veebisaidil „Sinu hääl Euroopas“.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

2002. aasta teatise VI peatükis esitatud eesmärgid ja paljud võimalikest meetmeist leidsid laialdast toetust arutelus osalenud sidusrühmade ja institutsioonide seas. Kõik märkused on kättesaadavad aadressil:http://europa.eu.int/comm/environment/ppps/1st_step_consul.htm.

Sidusrühmadega toimunud arutelu käsitlevate dokumentide ja aruannetega saab tutvuda aadressil: http://europa.eu.int/comm/environment/ppps/1st_step_conf.htm.

Aruteluprotsessi üksikasjalikum kokkuvõte ja selle tulemused on kirjas mõju hindamises, mis on esitatud koos käesoleva direktiivi eelnõuga. Kõiki ettepanekuid kaaluti põhjalikult temaatilise strateegia elementide, sealhulgas käesoleva direktiivi ja mõju hindamise ettevalmistamisel.

Avalik arutelu toimus Interneti teel ajavahemikul 17. märtsist 2005 kuni 12.maini 2005. Komisjon sai ligikaudu 1800 vastust. Tulemustega saab tutvuda aadressil:http://europa.eu.int/comm/environment/ppps/pdf/stats_consult.pdf.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Põllumajandus, taimekaitse, masinad ja tehnika (töötlemisseadmed, eelkõige pihustid ja asjakohane varustus), õhust pihustamine, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju analüüs.

Kasutatud metoodika

Kahepoolsed arutelud sidusrühmadega, koosolekute korraldamine, konverentsidel osalemine, konsultandipoolsed uuringud.

Põhilised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Liikmesriigi ametiasutused, pestitsiiditööstus, põllumajandusorganisatsioonid, teadusasutused, Euroopa Standardikomitee, keskkonnaorganisatsioonid.

Kokkuvõte saadud nõuannetest ja nende kasutamisest

Saadud nõuanded kinnitasid, et vaja on täiendavaid meetmeid õhust pihustamise, pestitsiididega töötlemise seadmete standardite kehtestamise, näitajate ja tühjade pestitsiidipakendite tähistamise ning kogumise ja kõrvaldamise alal, ning kõnealused nõuded on lisatud käesolevasse direktiivi eelnõusse.

Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid

Nagu kõik muud arutelu käigus saadud ettepanekud, on ka eksperdiarvamused kättesaadavad komisjoni veebisaidil aadressil:http://europa.eu.int/comm/environment/ppps/2nd_step_tech.htm.

- Mõju hindamine

Direktiivi eelnõus kavandatud iga meetme puhul uuriti kolme kuni viit valikuvõimalust vabatahtlikest kuni kohustuslike meetmeteni kõnealuste meetmete võtmisega eri sidusrühmadele ja ametiasutustele kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju seisukohast.

Lisaks kaaluti valikuvõimalusteta olukorda võrdlusalusena, mille põhjal hinnata kavandatavate meetmetega kaasnevaid kulusid ja nendest oodatavat kasu.

Komisjon teostas mõju hindamise, mille aruanne on esitatud koos käesoleva ettepanekuga komisjoni talituste töödokumendina. Ka see on kättesaadav aadressil:http://ec.europa.eu/environment/ppps/2nd_step_study.htm.

3. Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatavate meetmete kokkuvõte

Kavandatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga rakendatakse need temaatilise strateegia sätted, mida ei saa integreerida kehtivatesse õigusaktidesse või poliitikasse, välja arvatud taimekaitsevahendite turuleviimise ja kasutamise alaste statistiliste andmete kogumine. Kavandatav direktiiv sisaldab eeskirju, mis reguleerivad järgmisi valdkondi:

- riiklike tegevuskavade koostamine keemilistest taimekaitsevahenditest tulenevate ohtude, riskide ning sõltuvuse vähendamist hõlmavate eesmärkide seadmiseks (riiklikud tegevuskavad), mis võimaldavad vajaliku paindlikkuse meetmete kohandamiseks vastavalt igas liikmesriigis valitsevale konkreetsele olukorrale.

- sidusrühmade kaasamine riiklike tegevuskavade koostamisse, rakendamisse ja kohandamisse;

- turustajate ja professionaalsete pestitsiidikasutajate väljaõppe ning teadlikkuse tõstmise süsteemi loomine selle tagamiseks, et nad oleksid kaasnevatest riskidest täielikult teadlikud. Avalikkuse parem teavitamine teadlikkuse tõstmise kampaaniate, jaemüüjate ja muul asjakohasel teel edastatava teabe kaudu;

- töötlemisseadmete korrapärane ülevaatus, et vähendada pestitsiidide kahjulikku mõju inimeste tervisele (eelkõige operaatorite kokkupuutel nendega) ja keskkonnale nende kasutamisel;

- õhust pihustamise keelustamine võimalike eranditega, et piirata märkimisväärseid kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale, eelkõige pihustuse triivi tõttu;

- erimeetmed veekeskkonna kaitsmiseks pestitsiididega saastamise vastu;

- märkimisväärselt vähenenud pestitsiidikasutusega või pestitsiidivabade piirkondade määratlemine kooskõlas muude õigusaktide (nt veepoliitika raamdirektiivi, linnudirektiivi, elupaigadirektiivi) alusel võetud meetmetega või tundlike elanikerühmade kaitsmiseks;

- pestitsiidide ja pestitsiidipakendite ning -jääkide käitlemine ja ladustamine;

- ühenduse ulatusega integreeritud kahjuritõrje standardite väljaarendamine ja integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks vajalike tingimuste loomine;

- riskide vähendamiseks tehtud edusammude mõõtmine asjaomaste ühtlustatud näitajate abil;

- teabevahetussüsteemi loomine asjakohaste juhiste, heade tavade ja soovituste pidevaks arendamiseks ning täiendamiseks.

- Õiguslik alus

Sobiv õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el.

Praegu on mõned liikmesriigid juba võtnud meetmeid, mis hõlmavad (täielikult või osaliselt) ettepanekuid käesoleva direktiivi kohta. Teised ei ole selliseid meetmeid veel võtnud. See tekitab olukorra, kus puuduvad võrdsed võimalused põllumajandustootjate ja pestitsiiditööstuse jaoks, mis võib tekitada ebaõiglase konkurentsi eri liikmesriikide ettevõtjatele. Lisaks sellele puudub inimeste tervise ja keskkonnakaitse võrdne tase kogu ühenduses ning pestitsiidide kasutamisel on liikmesriigiti näha lahknevaid arengusuundi.

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

Praegust liikmesriikide ebaühtlast olukorda saab parandada ainult ühenduse tasandil võetavate meetmete, ühtlustatud nõuete ning inimeste tervise ja keskkonnakaitse võrdse taseme rakendamise teel ning töötlemisseadmete siseturu rajamisega.

Pestitsiidide turuleviimine on ühenduse õigusaktidega juba ühtlustatud. Sama peaks seega kehtima ka pestitsiidipoliitika muude aspektide suhtes. Liikmesriigid arendavad praegu riiklikku poliitikat eri suundades ning eri ranguse ja taotlustega.

Kõikidele liikmesriikidele kohustuslikke ühtseid nõudeid ja eesmärke saab kehtestada ainult ühendus. Vastasel korral kestab edasi praegune olukord, mille raames kehtivad ettevõtjatele eri kohustused. Käesoleva ettepanekuga ettenähtud pidev teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel võimaldab välja arendada sobivad juhised, head tavad ja soovitused, võttes arvesse teaduse ja tehnika edusamme. Lisaandmeid kogutakse muudes temaatilist strateegiat käsitlevates direktiivides ja määrustes sätestatud järelevalve- ja kontrolliprogrammide kaudu. Seda ei saa liikmesriigid üksi saavutada.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el.

Kavandatav direktiiv loob põhilisi nõudeid ja eesmärke sisaldava õigusliku raamistiku. Liikmesriikidele jääb märkimisväärne paindlikkus vajalike rakendusmeetmete kindlaksmääramiseks, mis sobivad nende geograafilise, põllumajandusliku ja klimaatilise eripäraga. Komisjon kavatseb asutada spetsiaalse eksperdirühma, kuhu kuuluvad liikmesriigid ja kõik asjaomased sidusrühmad, edastatava teabe ja andmete korrapäraseks hindamiseks, et koostada sobivad juhised ja soovitused. Kõnealune pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia eksperdirühm (edaspidi „eksperdirühm“) asutatakse komisjoni otsusega ametlikult hilisemas järgus. Vajaduse korral teeb komisjon kavandatava direktiivi lisades parandusi, järgides regulatiivkomitee menetlust määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 58 asutatud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

Kõikide meetmete kohta teostatud majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju üksikasjalik analüüs (sealhulgas halduskoormus) on võimaldanud komisjonil kindlaks määrata kõikidele sidusrühmadele kõige vähem kulukad valikuvõimalused ning üldiselt on need kulud väiksemad kui eeldatav hinnanguline kasu.

- Õigusakti valik

Kavandatakse raamdirektiivi.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Rõhutatult normatiivne määrus või direktiiv ei oleks olnud sobiv, sest iga küsimuse puhul on lähtepunktid liikmesriigiti väga erinevad, nt põllumajandussektori struktuur, klimaatilised ja geograafilised tingimused, olemasolevad siseriiklikud õigusaktid ning programmid. Teiselt poolt ei oleks lihtsad soovitused seatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, sest neid ei saaks jõustada. Direktiiv jätab asjaomastele sidusrühmadele teostatavuse piires (s.t tühjade pakendite kogumine) isereguleerimise võimaluse.

4. Mõju eelarvele

Tehakse ettepanek luua üks alaline komisjoni organ strateegia haldamiseks ja kooskõlastamiseks ning kõikide eksperdirühma koosolekute korraldamiseks, et koostada juhised, arendada välja täiendavad meetmed ning arvutada ja teatada näitajad. Käesoleva direktiivi raames toimuva tegevusega seonduvad täiendavad kulud kaetakse keskkonna rahastamisvahendist (LIFE+ aastateks 2007–2013). Lisasummasid ei taotleta.

5. Täiendav teave

- Simulatsioon, katsejärk ja üleminekuperiood

Ettepaneku puhul ei ole üleminekuperioodi.

- Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Käesolev ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

- Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatav õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada EMP-le.

- Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 esitatakse direktiivi eesmärk.

Artiklis 2 esitatakse direktiivi reguleerimisala.

Artikkel 3 sisaldab direktiivi raames vajalikuna käsitatavaid mõisteid.

Artikliga 4 nähakse liikmesriikidele ette nõue koostada riiklikud tegevuskavad, et kindlaks teha põllukultuurid, tegevusalad või piirkonnad, mille puhul on ohud murettekitavad ja mida tuleks käsitleda esmajärjekorras, ning seada eesmärgid ja määrata nende saavutamise ajakava. Paljudes liikmesriikides on kogemused näidanud, et kooskõlastatud tegevuskavad on parim vahend seatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikide väga erinevaid olukordi arvestades ja subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt, tuleb riiklik tegevuskava vastu võtta siseriiklikul ja/või piirkondlikul tasandil. Riiklike tegevuskavade koostamisel või parandamisel antakse avalikkusele aegsasti tegelikud võimalused protsessis osalemiseks kooskõlas direktiiviga 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.[3] See on oluline eduka ja tõhusa rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult, et kavad on kooskõlas pestitsiidide kasutamist mõjutada võivate muude asjaomaste kavade, näiteks jõgikondade haldamise ja maaelu arendamise kavade sisuga.

Artikliga 5 nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid väljaõppesüsteemid pestitsiidide turustajatele ja professionaalsetele kasutajatele, et tagada täielik teadlikkus kaasnevatest riskidest. Tunnistustega tõendatav väljaõppes osalemine ei peaks olema professionaalsete pestitsiidikasutajate tegutsemise või nende palkamise eeltingimus. Korra ja haldussätete üksikasjad on jäetud liikmesriikide otsustada, ent I lisas esitatakse teemad, mida tuleb kõnealustes väljaõppekavades käsitleda.

Artikliga 6 kutsutakse liikmesriike üles tagama, et mürgiseid või väga mürgiseid pestitsiide müüvad turustajad kindlustavad vähemalt ühe isiku kättesaadavuse, kes annaks klientidele teavet, ning et pestitsiide võivad kasutada ainult vajalikele nõuetele vastavad professionaalsed kasutajad. Liikmesriigid peavad nõudma, et mitteprofessionaalsete kasutajate jaoks on saadaval ainult eriloaga tooted, sest kõnealused kasutajad ei ole ohtudest nii teadlikud kui professionaalsed kasutajad.

Artikliga 7 kohustatakse liikmesriike korraldama ja edendama teadlikkuse tõstmise programme ja tegema avalikkusele kättesaadavaks andmed pestitsiidide ning nende alternatiivide kohta, et teavitada mitteprofessionaalseid kasutajaid asjaomastest riskidest ja ettevaatusabinõudest.

Artikliga 8 nõutakse liikmesriikidelt kasutatavate töötlemisseadmete korrapärase tehnilise ülevaatuse ja hoolduse süsteemi sisseseadmist. Hästi hooldatud ja heas töökorras töötlemisseadmed tagavad inimeste tervise püsiva kõrgetasemelise kaitse (eelkõige operaatorite tervise kaitse) ja keskkonnakaitse pestitsiididega töötlemisel. Võrdse rangusega tehniliste ülevaatuste tagamiseks kogu ühenduses kasutatakse ühiseid ja ühtlustatud standardeid, mis põhinevad II lisas kindlaksmääratud põhinõuetel. Korralduslikud aspektid (nagu avalikud ja eraõiguslikud ülevaatussüsteemid, kaasatud ülevaatusasutuste kvaliteedikontroll, ülevaatussagedus, rahaline külg jne) jäävad liikmesriikide otsustada, kes annavad aru komisjonile.

Artikliga 9 kohustatakse liikmesriike keelustama õhust pihustamine, kuid lubatakse teha erandeid. Õhust pihustamine tuleks keelustada, sest pihustuse triivi tõttu võib see kergesti kahjustada inimeste tervist ja keskkonda. Erandeid võib lubada juhul, kui õhust pihustamisel on muude pihustusmeetoditega võrreldes selged eelised ja keskkonnaalane kasu või kui ei ole mõistlikku alternatiivi. Erandi suhtes kehtivad üksikasjalikud nõuded võetakse vastu liikmesriikide tasandil, millest liikmesriigid annavad aru komisjonile.

Artikliga 10 kohustatakse liikmesriike nõudma põllumajandustootjatelt ja teistelt professionaalsetelt pestitsiidikasutajatelt erilise tähelepanu pööramist veekeskkonna kaitsele selliste meetmete kaudu nagu kaitseribad ja hekid piki voolusänge või triivi piiramist käsitlevate muude meetmete kaudu.

Artikliga 11 kohustatakse liikmesriike määrama piirkonnad, kus pestitsiidide kasutamine on lubatud vaid oluliselt vähemal määral või ei ole üldse lubatud vastavalt muude õigusaktide (nagu veepoliitika raamdirektiivi, linnudirektiivi, elupaigadirektiivi) alusel võetud meetmetele. Kõnealused piirkonnad tuleb kindlaks määrata ka selleks, et käsitleda tundlike rühmade, nagu laste erilisi kaitsevajadusi. Liikmesriigid annavad võetud meetmetest aru, et saaks välja arendada juhised, piirkondade valiku kriteeriumid ja head tavad.

Artikliga 12 kohustatakse liikmesriike võtma meetmeid punktreostusallika heite suhtes, eelkõige segamisest, laadimisest ja puhastamisest tuleneva heite puhul. Neilt nõutakse ka meetmete võtmist, et vältida ohtlike käsitlemistoiminguid mitteprofessionaalsete kasutajate puhul. Liikmesriikidevahelist teabevahetust siseriiklike algatuste ja saavutatud edusammude kohta korraldatakse aruandluse kaudu, millesse on kaasatud ka kõnealuses valdkonnas eriti aktiivsed sidusrühmad.

Artikliga 13 nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis hõlmavad integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks vajalike põhitingimuste loomist. Integreeritud kahjuritõrje üldstandardid arendatakse välja ning need muutuvad kohustuslikuks alates 2014. aastast. Ühtlasi tuleb konkreetsete põllukultuuride kohta välja arendada ühenduse ulatusega spetsiaalsed integreeritud kahjuritõrje standardid, kuid nende rakendamine jääb vabatahtlikuks. Liikmesriigid annavad integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks vajalike tingimuste loomiseks võetud meetmetest aru, et tagada integreeritud kahjuritõrje üldstandardite rakendamine, ja innustavad pestitsiidide kasutajaid kasutama konkreetsetele põllukultuuridele kohandatud integreeritud kahjuritõrje standardeid.

Artiklis 14 sätestatakse, et liikmesriigid on kohustatud koguma pestitsiidide turuleviimise ning kasutamise alaseid statistilisi andmeid ja nendest teatama – sellega seotud üksikasjad on esitatud taimekaitsevahendite statistikat käsitlevas määruses. Kõnealused andmed võetakse aluseks asjakohaste riskinäitajate arvutamisel, mis on vajalikud pestitsiidide kasutamisega seonduvate üldiste riskide vähendamisel tehtud edusammude järelevalveks. Ühtlustatud riskinäitajate väljaarendamise nimel tehakse jätkuvalt tööd. Kui see on lõpetatud, lepivad komisjon ja liikmesriigid kokku ühise riskinäitajate kogumi suhtes. Seni võivad liikmesriigid oma praegusi näitajaid edasi kasutada. Käesoleva direktiivi ja temaatilise strateegia muude meetmete mõju hindamiseks üldiste riskide vähendamisel koostab komisjon aruanded, kus analüüsitakse liikmesriikide teatatud näitajate arendamises toimuvaid arengusuundi.

Artikliga 15 nõutakse komisjonilt, et ta annaks liikmesriikide esitatud aruannete alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru meetmete kohta, mida liikmesriigid võtavad käesoleva raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks.

Artiklid 16 kuni 22 sisaldavad tavasätteid komiteemenetluse, standardite kehtestamise, karistuste ning jõustumise kohta.

Lisad

Lisad sisaldavad üksikasjalikku teavet meetmete kohta, mis tuleb liikmesriikidel vastavalt direktiivi artiklitele võtta. Lisasid võib vastavalt artiklile 18 muuta teabevahetussüsteemist ja eksperdirühma aruteludest saadud kogemuste põhjal ja vajaduse korral.

I lisas loetletakse elemendid, mida tuleb käsitleda väljaõppekavade raames.

II lisa sisaldab põhinõudeid ülevaatuste ja hoolduskontrollide suhtes, mis tuleb teostada kasutatavate töötlemisseadmete kontrollimiseks.

2006/0132 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 175 esimest lõiget,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[4]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[5]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[6]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm)[7] artiklite 2 ja 7 kohaselt tuleb pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks luua ühine õiguslik raamistik.

4. Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed peaksid täiendama ja ei tohi mõjutada meetmeid, mis on sätestatud muudes vastavates ühenduse õigusaktides, eelkõige määruses (EÜ) nr […] taimekaitsevahendite kohta,[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta.[10]

5. Liikmesriigid peaksid kasutama riiklikke tegevuskavasid, milles seatakse eesmärgiks pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskide, sealhulgas ohtude, ja sõltuvuse vähendamine ning kemikaalivaba taimekaitse edendamine käesoleva direktiivi rakendamiseks. Riiklikud tegevuskavad võib kooskõlastada ühenduse muude õigusaktide alusel koostatud kõikide asjaomaste rakenduskavadega ning neid võib kasutada muude pestitsiidialaste ühenduse õigusaktidega seatud eesmärkide rühmitamiseks.

6. Teabevahetus liikmesriikide riiklikes tegevuskavades sätestatud eesmärkide ja meetmete kohta on väga oluline element käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Seega on asjakohane nõuda, et liikmesriigid annaksid komisjonile ja teistele liikmesriikidele korrapäraselt aru, eelkõige oma riiklike tegevuskavade rakendamise ja selle tulemuste kohta.

7. Riiklike tegevuskavade koostamiseks ja muutmiseks on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega,[11] kohaldamine.

8. Soovitatav on, et liikmesriigid seavad sisse väljaõppesüsteemi turustajatele, nõustajatele ja professionaalsetele pestitsiidikasutajatele nii, et kõik, kes kasutavad pestitsiide praegu või edaspidi, on täielikult teadlikud võimalikest riskidest inimeste tervisele ja keskkonnale ning asjakohastest meetmetest kõnealuste riskide vähendamiseks nii palju kui võimalik. Professionaalsete kasutajate väljaõppetegevust võib kooskõlastada nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)[12] raames organiseeritava tegevusega.

9. Pestitsiidide kasutamisest tulenevaid võimalikke riske arvestades tuleks avalikkust pestitsiidide kasutamisega seonduvatest riskidest paremini teavitada teadlikkuse tõstmise kampaaniate, jaemüüjate edastatava teabe ja muude asjakohaste meetmetega.

10. Sel määral, kuivõrd pestitsiidide käitlemine ja nendega töötlemine nõuab töökohal tervise- ja tööohutuse miinimumnõuete kehtestamist, mis hõlmavad töötajatele selliste toodetega kokkupuutumisest tulenevaid riske, ning ka üldisi ja konkreetseid ettevaatusabinõusid selliste riskide vähendamiseks, on kõnealused meetmed hõlmatud nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiviga 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl[13] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest .[14]

11. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud),[15] on ette nähtud pestitsiididega töötlemise seadmete turulelaskmist käsitlevad eeskirjad, millega tagatakse keskkonnanõuete täitmine, on kõnealuste seadmete kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva pestitsiidide kahjuliku mõju täiendavaks vähendamiseks asjakohane ette näha juba kasutusel olevate pestitsiididega töötlemise seadmete korrapärase tehnilise ülevaatuse süsteemid.

12. Pestitsiidide õhust pihustamine võib tekitada märkimisväärseid kahjusid inimeste tervisele ja keskkonnale, eelkõige pihustuse triivi tõttu. Seepärast tuleks õhust pihustamine üldiselt keelustada, võimaldades erandeid ainult juhul kui sellel on keskkonna suhtes selged eelised ja ka kasu, võrreldes muude pihustusmeetoditega või kui ei ole muid praktiliselt rakendatavaid alternatiive.

13. Veekeskkond on pestitsiidide suhtes eriti tundlik. Seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata pinnavee ja põhjavee saastamise vältimisele ning võtta selleks vajalikke meetmeid, nagu kaitseribade rajamine või hekkide istutamine veepindade äärde, et vähendada triiviva pihustuse sattumist veekogudesse. Kaitseribade mõõtmed sõltuvad eelkõige pinnaseomadustest, kliimast, voolusängi suurusest, samuti asjaomaste piirkondade põllumajanduslikest omadustest. Pestitsiidide kasutamine joogiveevõtukohtades, transporditeedel või piki transporditeid, näiteks raudteedel, tihendatud või väga läbilaskvatel pindadel võib tekitada veekeskkonna saastamise suurema riski. Sellistel aladel tuleks pestitsiidide kasutamist seetõttu võimalikult vähendada või võimaluse korral vältida.

14. Pestitsiidide kasutamine võib olla eriti ohtlik väga tundlikel aladel, näiteks nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)[16] ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)[17] kohaselt kaitstud Natura 2000 aladel. Muudes kohtades, nagu avalikes parkides, spordiväljakutel või laste mänguväljakutel, on üldsuse pestitsiididega kokkupuute risk kõrge. Seega tuleks pestitsiidide kasutamist kõnealustes piirkondades võimalikult vähendada ja võimaluse korral vältida.

15. Pestitsiidide käitlemine, sealhulgas lahjendamine ja kemikaalide segamine ning töötlusseadmete puhastamine pärast kasutamist, ülejäägi väljalaskmine paagist, tühjad pakendid ja kasutamata pestitsiidid võivad eriti kergesti põhjustada soovimatut kokkupuudet inimestega ja sattumist keskkonda. Seega on selliste tegevuste reguleerimiseks asjakohane ette näha erimeetmed, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta)[18] artiklitega 4 ja 8 ning nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta)[19] artiklitega 2 ja 5 ettenähtud meetmeid. Kõnealused erimeetmed peaksid hõlmama ka mitteprofessionaalseid kasutajaid, sest ebaõiget käitlemist võib asjaomases kasutajarühmas ette tulla tõenäoliselt teadmatuse tõttu.

16. Kui kõik põllumajandusettevõtjad kohaldaksid integreeritud kahjuritõrje üldisi standardeid oleks tulemuseks kõikide kättesaadavate kahjuritõrjemeetmete, sealhulgas pestitsiidide sihipärasem kasutamine. Seega aitab see veelgi enam vähendada riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Liikmesriigid peaksid edendama väheste pestitsiididega maaviljelust, eriti integreeritud kahjuritõrjet, ja looma integreeritud kahjuritõrje alaste tehnikate rakendamiseks vajalikud tingimused. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid edendama konkreetsele põllukultuurile kohandatud integreeritud kahjuritõrje standardeid.

17. Pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tekkivate riskide ja kahjuliku mõju vähendamisel saavutatud edusamme tuleb mõõta. Sobivad vahendid on ühtlustatud riskinäitajad, mis kehtestatakse ühenduse tasandil. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid näitajaid kasutama riskijuhtimiseks siseriiklikul tasandil ja aruandluseks, samas kui komisjon peaks välja arvutama näitajad edu hindamiseks ühenduse tasandil. Kuni ühiste näitajate kehtestamiseni peab liikmesriikidel olema lubatud kasutada oma riiklikke näitajaid.

18. Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste sätete rakendamise. Kõnesolevad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

19. Kuna käesoleva direktiivi eesmärgid, nimelt inimeste tervise ja keskkonna kaitse pestitsiidide kasutusega seonduvate võimalike riskide eest, ei ole liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatavad ning on seega paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

20. Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Sellega püütakse eelkõige edendada kõrgetasemelise keskkonnakaitse integreerimist ühenduse põhimõtetesse kooskõlas säästva arengu põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37.

21. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,[20]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik pestitsiidide säästvama kasutamise saavutamiseks pestitsiididest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ning mõju vähendamise teel viisil, mis on vastavuses põllukultuuride vajaliku kaitsetasemega.

Artikkel 2Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse taimekaitsevahendite kujul esinevate pestitsiidide suhtes, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr […], milles käsitletakse taimekaitsevahendite turuleviimist.

2. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks muude asjakohaste ühenduse õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 3Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kasutamine – kõik pestitsiidiga teostatavad toiminguid, nagu ladustamine, käitlemine, lahjendamine, segamine ja nendega töötlemine;

b) professionaalne kasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab pestitsiide oma kutsetegevuse raames, sh operaatorid, tehnikud, tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad põllumajandussektoris või sellest väljaspool;

c) turustaja – füüsiline või juriidiline isik, kes viib pestitsiide turule, sealhulgas hulgimüüjad, jaemüüjad, edasimüüjad, tarnijad;

d) nõustaja – füüsiline või juriidiline isik, kes annab nõu pestitsiidide kasutamise kohta, sealhulgas nõustamisteenuseid osutavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kaubandusagendid, toiduainete tootjad või jaemüüjad;

e) pestitsiididega töötlemise seadmed – spetsiaalselt pestitsiididega või pestitsiide sisaldavate toodetega töötlemiseks ettenähtud seade;

f) pestitsiididega töötlemise tarvikud – seadised, mida saab paigaldada pestitsiididega töötlemise seadmetele ja mis on nende hea töökorra tagamiseks esmatähtsad, näiteks otsikud, manomeetrid, filtrid, sõelfiltrid ja mahutite puhastusseadmed;

g) õhust pihustamine – pestitsiididega töötlemine lennukilt või helikopterilt;

h) integreeritud kahjuritõrje – integreeritud kahjuritõrje määruse (EÜ) nr […] tähenduses;

i) riskinäitaja – parameeter, mille alusel mõõdetakse pestitsiidide kasutamise mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Artikkel 4Riiklikud tegevuskavad, mis käsitlevad pestitsiididest tulenevate riskide ja sõltuvuse vähendamist

1. Liikmesriigid võtavad vastu siseriiklikud tegevuskavad, milles määratakse pestitsiididest tulenevate riskide, sealhulgas ohtude ning sõltuvuse vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad.

Oma riiklike tegevuskavade koostamisel ja läbivaatamisel kaaluvad liikmesriigid põhjalikult kavandatavate meetmete sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid.

2. Liikmesriigid edastavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist oma riiklikud tegevuskavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Riiklikud tegevuskavad vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant ja kõikidest kõnealustesse tegevuskavadesse tehtud muudatustest teatatakse põhjendamatu viivituseta komisjonile.

3. Vajaduse korral teeb komisjon lõike 2 kohaselt edastatud teabe kättesaadavaks kolmandatele riikidele.

4. Riiklike tegevuskavade koostamise ja muutmise suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/35/EÜ artiklis 2 sätestatud üldsuse kaasamist.

II peatükk

Pestitsiidialane väljaõpe, teadlikkuse tõstmise programmid ja pestitsiidide müük

Artikkel 5Väljaõpe

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad saavad asjaomase väljaõppe.

Väljaõpe kavandatakse selliselt, et on tagatud piisavate teadmiste omandamine I lisas loetletud teemadel.

2. Kahe aasta jooksul pärast artikli 20 lõikes 1 osutatud kuupäeva kehtestavad liikmesriigid tunnistuste süsteemid, mis annavad tõendust terve väljaõppekursuse läbimisest, mis käsitleb vähemalt I lisas loetletud teemasid.

3. Komisjon võib artikli 18 lõikes 3 osutatud korra kohaselt muuta I lisa selle kohandamiseks tehniliste ja teaduslike saavutustega.

Artikkel 6 Pestitsiidide müügi suhtes kehtivad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ[21] kohaselt toksiliste või väga toksiliste pestitsiidide klassi kuuluvaid pestitsiide müüvate turustajate juures töötab vähemalt üks isik, kellel on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus ja kes on müügikohas kohapeal kättesaadav, et teavitada kliente pestitsiidide kasutamisest.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitteprofessionaalseks kasutamiseks mittelubatud pestitsiide müüakse ainult professionaalsetele kasutajatele, kellel on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus.

3. Liikmesriigid nõuavad, et mitteprofessionaalseks kasutamiseks ettenähtud pestitsiidide turustajad annavad vajalikku teavet müüdavate pestitsiidide kasutamisega seotud riskide, eriti ohtude, ohutu ladustamise, käitlemise ja töötlemise ning ka kõrvaldamise kohta.

Lõigetega 1 ja 2 ettenähtud meetmed rakendatakse nelja aasta jooksul pärast artikli 20 lõikes 1 osutatud kuupäeva.

Artikkel 7 Teadlikkuse tõstmise programmid

Liikmesriigid edendavad ja pakuvad pestitsiidialase teadlikkuse tõstmise programme ning teabe kättesaadavust avalikkusele, eelkõige seoses nende tervishoiu- ja keskkonnamõjudega ning kemikaalivabade alternatiividega.

III peatükk

Pestitsiididega töötlemise seadmed

Artikkel 8Kasutatavate seadmete ülevaatus

1. Liikmesriigid tagavad, et professionaalseks kasutamiseks ettenähtud pestitsiididega töötlemise seadmed ja tarvikud läbivad ülevaatused korrapäraste ajavahemike järel.

Selleks kehtestavad nad tunnistuste süsteemid, mille abil on võimalik ülevaatuste läbimist kontrollida.

2. Ülevaatustel kontrollitakse, et pestitsiididega töötlemise seadmed ja tarvikud vastavad II lisas loetletud peamistele tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele.

Artikli 17 lõike 1 kohaselt väljaarendatud ühtlustatud standarditele vastavaid pestitsiididega töötlemise seadmeid ja tarvikuid käsitatakse sellise ühtlustatud standardi peamistele tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele vastavatena.

3. Viie aasta jooksul pärast artikli 20 lõikes 1 osutatud kuupäeva tagavad liikmesriigid , et kõiki pestitsiididega töötlemise seadmeid ja tarvikuid on vähemalt ühe korra kontrollitud ja professionaalsel eesmärgil kasutatakse üksnes selliseid pestitsiididega töötlemise seadmeid ning tarvikuid, mis on ülevaatuse edukalt läbinud.

4. Liikmesriigid määravad organid, kes vastutavad ülevaatuste teostamise eest ning teatavad nendest komisjonile.

5. Komisjon võib artikli 18 lõikes 3 osutatud korra kohaselt muuta II lisa selle kohandamiseks tehniliste saavutustega.

IV peatükk

Spetsiifilised töövõtted ja kasutamisviisid

Artikkel 9Õhust pihustamine

1. Liikmesriigid keelustavad õhust pihustamise, kooskõlas lõigetega 2–6.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks ja teevad teatavaks põllukultuurid, piirkonnad ja erilised töötlemisnõuded juhtudel, mille puhul võib erandina lõikest 1 lubada õhust pihustamist.

3. Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad lubama erandeid, ning teatavad nendest komisjonile.

4. Erandid on lubatavad ainult juhtudel, kui täidetud on järgmised tingimused:

22. ei või olla muid praktiliselt rakendatavaid alternatiive või peavad olema selged eelised seoses väiksema mõjuga tervisele ja keskkonnale, võrreldes pestitsiididega töötlemisega maapinnalt;

23. kasutatavad pestitsiidid peavad olema õhust pihustamiseks spetsiaalselt lubatud;

24. õhust pihustamist teostaval operaatoril peab olema artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus.

Loas peavad olema täpsustatud elanike ja kõrvalseisjate hoiatamiseks ning pihustatavat ala ümbritseva keskkonna kaitsmiseks vajalikud meetmed.

5. Professionaalne kasutaja, kes soovib pestitsiide õhust pihustada, peab esitama pädevale ametiasutusele taotluse koos andmetega, mis tõendavad, et lõikes 4 osutatud tingimused on täidetud.

6. Pädevad ametiasutused peavad tehtud erandite registrit.

Artikkel 10Erimeetmed veekeskkonna kaitseks

1. Liikmesriigid tagavad, et pestitsiidide kasutamisel veekogude läheduses eelistatakse:

(a) tooteid, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud;

(b) kõige tõhusamaid töötlemistehnikaid, sealhulgas vähese pihustusnihkega seadmeid.

2. Liikmesriigid tagavad, et voolusängiga külgnevatel aladel luuakse asjaomased kaitseribad, kus ei tohi pestitsiide kasutada ega ladustada, ja eelkõige kaitseribad joogiveevõtukohtade kaitseks vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikele 3.

Kaitseribade mõõtmed määratakse kindlaks reostusohu ja asjaomase piirkonna põllumajanduslike omaduste põhjal.

3. Liikmesriigid tagavad asjaomaste meetmete võtmise, et piirata pealekantavate pestitsiidide triivi õhus vahetult voolusängiga külgneval alal vähemalt püstiste põllukultuuride, sealhulgas viljapuuaedade, viinamarjaistanduste ja humalaaedade puhul.

4. Liikmesriigid tagavad, et pestitsiididega töötlemist vähendatakse või välditakse nii palju kui võimalik teede ja raudteeliinide ääres, väga läbilaskvatel pindadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse.

Artikkel 11Pestitsiidide kasutamise vähendamine tundlikes piirkondades

Vajalikke hügieeni- ja rahvatervisenõudeid asjakohaselt arvesse võttes tagavad liikmesriigid järgmiste meetmete vastuvõtmise:

(a) pestitsiidide kasutamine keelustatakse või seda piiratakse vajaliku miinimumini aladel, mida kasutab üldsus või tundlik elanikkond, vähemalt parkides, avalikes aedades, spordiväljakutel, koolialadel ja mänguväljakutel;

(b) pestitsiidide kasutamine keelustatakse või seda piiratakse erilistel kaitsealadel või muudel aladel, mis määratakse kindlaks vajalike kaitsemeetmete sätestamisel kooskõlas direktiivi 79/409/EMÜ artiklitega 3 ja 4 ning direktiivi 92/43/EMÜ artiklitega 6, 10 ja 12.

Punktis b osutatud keelustamise või piiramise aluseks võivad olla asjakohased riskihinnangud.

Artikkel 12Pestitsiidide ja pestitsiidipakendite ning -jääkide käitlemine ja ladustamine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et järgmised toimingud ei ohusta inimeste tervist ja ohutust ega keskkonda:

(a) pestitsiidide ladustamine, käitlemine, lahjendamine ja segamine enne töötlemist;

(b) pestitsiidipakendite ja -jääkide käitlemine;

(c) töötlemisest järelejäävate segude kohtlemine;

25. töötlemisseadmete puhastamine.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed seoses mitteprofessionaalseks kasutamiseks lubatud pestitsiididega, et vältida ohtlikke käitlemistoiminguid.

3. Liikmesriigid tagavad, et pestitsiidide ladustamise alad ehitatakse selliselt, et pestitsiidide tahtmatu loodusesse sattumine on välistatud.

Artikkel 13Integreeritud kahjuritõrje

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et edendada väheste pestitsiididega maaviljelust, sealhulgas integreeritud kahjuritõrjet, ja tagada, et professionaalsed pestitsiidikasutajad seavad sihiks kõikide põllukultuuride alaste kaitsevahendite keskkonnasõbralikuma kasutamise, võttes võimaluse korral prioriteediks ohutumad alternatiivid, ja üldiselt sama kahjuriprobleemi puhul kättesaadavate toodete hulgast inimeste tervisele ja keskkonnale minimaalse mõjuga tooted.

2. Liikmesriigid loovad kõik integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks vajalikud tingimused või toetavad kõnealuste tingimuste loomist.

3. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et põllumajandustootjate käsutuses on kahjurijärelevalve ning integreeritud kahjuritõrje alased otsustussüsteemid ja -vahendid, sealhulgas artiklile 5 vastavad väljaõppesüsteemid, samuti nõustamisteenused.

4. Liikmesriigid annavad komisjonile 30. juuniks 2013 aru lõigete 2 ja 3 rakendamise kohta ning eelkõige selle kohta, kas olemas on integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks vajalikud tingimused

5. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 1. jaanuariks 2014 rakendavad kõik professionaalsed pestitsiidikasutajad integreeritud kahjuritõrje üldisi standardeid.

Lõiget 5 ei kohaldata juhul kui liikmesriigid ei ole kehtestanud lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimusi.

6. Liikmesriigid kehtestavad kõik vajalikud soodustused, et innustada põllumajandustootjaid rakendama igale põllukultuurile kohandatud integreeritud kahjuritõrje alaseid standardeid.

7. Lõikes 5 osutatud integreeritud kahjuritõrje üldised standardid arendatakse välja kooskõlas määruse (EÜ) nr […] artiklis 52 sätestatud menetlusega.

8. Lõike 6 kohased konkreetsetele põllukultuuridele kohandatud integreeritud kahjuritõrje standardid võib välja arendada kooskõlas direktiivi 98/34/EÜ artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetlusega.

V peatükk

Näitajad, aruandlus ja teabevahetus

Artikkel 14Näitajad

1. Komisjon arendab kooskõlas artikli 18 lõikes 3 osutatud menetlusega välja ühtlustatud riskinäitajad. Kõnealuste näitajate vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid jätkata olemasolevate riiklike näitajate kasutamist või võtta vastu muid asjakohaseid näitajaid.

2. Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr [ESTAT...] kohaselt kogutud statistilisi andmeid selleks, et:

(a) välja arvutada ühised ja ühtlustatud riskinäitajad riiklikul tasandil;

(b) määrata kindlaks arengusuunad üksikute toimeainete kasutamiseks, eelkõige siis, kui ühenduse tasandil on vastu võetud kasutuspiirangud vastavalt määruse (EÜ) nr […] sätetele;

(c) määrata kindlaks prioriteetsed toimeained või prioriteetsed põllukultuurid või mittesäästlikud tavad, mis nõuavad erilist tähelepanu, või head tavad, mida saab võtta eeskujuks käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel, mis on seotud taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja sõltuvuse vähendamisega.

3. Liikmesriigid edastavad lõike 2 kohaselt teostatud hindamiste tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon kasutab määruse (EÜ) nr [ESTAT...] kohaselt kogutud statistilisi andmeid ja lõikes 3 osutatud teavet riskinäitajate väljaarvutamiseks ühenduse tasandil, et hinnata pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskidega seotud suundumusi.

Komisjon kasutab kõnealuseid andmeid ja teavet ka selleks, et hinnata edusamme, mis on tehtud muude ühenduse poliitikasuundade eesmärkide saavutamisel, millega taotletakse pestitsiidide mõju vähendamist inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

5. Lõike 2 punkti a ja lõike 3 kohaldamisel arvutatakse riskinäitajad välja andmesisendite alusel, mis käsitlevad ohte ja kokkupuudet, pestitsiidide kasutamist hõlmavaid registrikandeid, andmeid pestitsiidide tunnuste kohta, ilmastiku- ja pinnaseandmeid.

Artikkel 15Aruandlus

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru direktiivi rakendamisel tehtud edusammudest ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 16Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike sätete rikkumise puhul, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt ühe aasta jooksul alates artikli 20 lõikes 1 nimetatud kuupäevast ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidesse asjaomastesse sätetesse tehtavatest olulistest muudatustest.

Artikkel 17Standardite kehtestamine

1. Käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 osutatud standardid kehtestatakse kooskõlas direktiivi 98/34/EÜ artikli 6 lõikes 3 ettenähtud menetlusega.

Taotluse kõnealuste standardite väljaarendamiseks võib esitada, konsulteerides artikli 18 lõikes 1 osutatud komiteega.

2. Komisjon avaldab viited kõnealustele standarditele Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et standard ei vasta täielikult tema hõlmatavatele olulistele nõuetele, tõstatab komisjon või asjaomane liikmesriik vastava küsimuse direktiivi 98/34/EÜ alusel loodud komitees ning esitab oma põhjendused. Kõnealune komitee esitab viivitamata oma arvamuse.

Kõnesoleva komitee arvamuse alusel otsustab komisjon, kas Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada, avaldada piirangutega, säilitada, säilitada piirangutega või tühistada viited asjaomasele ühtlustatud standardile.

Artikkel 18 Komiteed

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002[22] artikliga 58 asutatud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse tähtajaks kolm kuud.

Artikkel 19Kulud

Pestitsiidide säästva kasutamise alaste ühtlustatud poliitikasuundade ja süsteemide rajamise toetuseks võib komisjon rahastada:

a) ühtlustatud süsteemi, sealhulgas asjakohase andmebaasi arendamist kõikide pestitsiidide riskinäitajate kohta andmete kogumiseks ja talletamiseks ning kõnealuse teabe pädevatele asutustele, teistele huvitatud isikutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;

b) õigusaktide koostamiseks ja arendamiseks vajalike uuringute läbiviimist, sealhulgas käesoleva direktiivi lisade kohandamist vastavalt tehnika arengule;

c) suuniste ja heade tavade arendamist käesoleva direktiivi rakendamiseks.

Artikkel 20Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [jõustumise kuupäev + kaks aastat]. Liikmesriigid teatavad kõnealustest normidest viivitamata komisjonile. Nad edastavad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnesolevate sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud alas vastuvõetavate riiklike õigusaktide peamiste sätete teksti.

Artikkel 21Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

I LISAVäljaõppekavad

Väljaõppekavad koostatakse selliselt, et on tagatud piisavate teadmiste omandamine järgmistel teemadel:

1. kõik asjakohased pestitsiidide ja nende kasutamise alased õigusaktid;

2. pestitsiididega seonduvad ohud ja riskid ning nende kindlakstegemine ja ohjamine, nimelt:

a) riskid inimestele (operaatorid, elanikud, kõrvalseisjad, töödeldud piirkondadesse sisenevad inimesed ja töödeldud kaupu käitlevad või tarbivad inimesed) ja selliste tegurite nagu suitsetamine ärritav mõju,

b) pestitsiidimürgistuse sümptomid ja esmaabimeetmed,

c) riskid sihtrühmavälistele taimedele, kasulikele putukatele, elusloodusele, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale üldiselt;

3. integreeritud kahjuritõrje strateegiate ja tehnikate, integreeritud põllukultuuride majandamise strateegiate ja tehnikate ning mahepõllunduspõhimõtete mõisted; teave integreeritud kahjuritõrje üldiste ja konkreetsetele põllukultuuridele kohandatud standardite kohta;

4. algatus võrdlushinnanguteks kasutaja tasandil, et aidata professionaalsetel kasutajatel teha kõige sobivamaid valikuid kõikide lubatud toodete hulgast konkreetse kahjuriprobleemi puhul konkreetses olukorras;

5. meetmed riskide vähendamiseks inimestele, sihtrühmavälistele liikidele ning keskkonnale: ohutud töötavad pestitsiidide ladustamiseks, käitlemiseks ja segamiseks ning tühjade pakendite, muude saastatud materjalide ja kontsentreeritud või lahustatud kujul esinevate pestitsiidiülejääkide kõrvaldamiseks (sealhulgas paagisegud); soovitatav meetod töötaja pestitsiididega kokkupuute vältimiseks (isiklikud kaitsevahendid);

6. töötlemisseadmete tööks ettevalmistamise toimingud, sealhulgas nende kalibreerimine ja nende reguleerimine viisil, et nendega kaasneksid minimaalsed riskid kasutajale, teistele inimestele, sihtrühmavälistele looma- ja taimeliikidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale;

7. töötlemisseadmete kasutamine ja hooldamine ning konkreetsed pihustusmeetodid (nt väikesemahuline pihustus, vähese pihustusnihkega pihustusotsakud) ning kasutatavate pihustite tehnilise kontrolli eesmärgid ja pihustuskvaliteedi parandamise meetodid;

8. hädaabitoimingud inimeste tervise ja keskkonna kaitseks juhusliku mahavalgumise või saastamise korral;

9. tervisekontroll ja juurdepääsuvõimalused õnnetustest või tervisehäiretest teatamiseks;

10. pestitsiidide kasutamist hõlmava registri pidamine kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

II LISA Tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuded seoses pestitsiididega töötlemise seadmete ülevaatusega

Pestitsiididega töötlemise seadmete ülevaatus peab hõlmama kõiki aspekte, mis on olulised ohutuse ning tervise- ja keskkonnakaitse ning töötlemistoimingu täie tõhususe saavutamiseks järgmiste seadmete ja vajadusel funktsioonide töökorra tagamise teel.

(1) Jõuülekandeosad

Jõuvõtuvõlli kaitsekate ja vooluühenduse kaitsekate peavad olema paigaldatud ja heas töökorras ning kaitseseadmete ja liikuvate või pöörlevate jõuülekandeosade tööd ei või miski häirida, et tagatud oleks operaatori kaitstus.

(2) Pump

Pumba jõudlus peab olema kohandatud seadmete vajadusele ja pump peab töötama hästi, et tagatud oleks vahendi pealekandmise stabiilne ja usaldusväärne kiirus. Pump ei tohi lekkida.

26. Segamine

Segamisseadmed peavad tagama hea ringluse ühtlase kontsentratsiooni saamiseks kogu paagis oleva vedela pihustussegu mahu osas.

27. Pihustusvedelikupaak

Pihustuspaagid, sealhulgas paagi sisu näidik, täiteseadmed, sõelfiltrid ja filtrid, tühjendusseadmed ning segamisseadmed peavad töötama nii, et juhuslik mahavalgumine, ebaühtlased jaotuskontsentratsioonid, operaatori kokkupuutumine tootega ja jääksisaldus oleksid minimaalsed.

28. Mõõtesüsteemid, juhtimis- ja reguleerimissüsteemid

Kõik mõõteseadmed, sisse- ja väljalülitusseadmed ning rõhu ja/või voolukiiruse reguleerimise seadmed peavad töötama usaldusväärselt ning ei tohi lekkida. Töötlemise ajal peab olema lihtne rõhku reguleerida ja rõhu reguleerimise seadmetega töötada. Rõhu reguleerimise seadmed peavad säilitama püsiva töörõhu pumba mootori pöörete püsiva kiirusega selle tagamiseks, et seade töötab töötlemiseks kasutatava püsiva mahuga.

29. Torud ja voolikud

Voolikud ja torud peavad olema heas töökorras, et vältida tõrkeid vedelikuvoos või rikke korral juhuslikku mahavoolamist. Torudes ja voolikutes ei tohi olla lekkeid ka süsteemi töötamise korral maksimaalse rõhuga.

30. Filtrid

Keeriste ja ebaühtlaste pihustusvoogude vältimiseks peavad filtrid olema heas töökorras ja filtrisilma laius peab vastama pihustile paigaldatud pihustusotsikute suurusele. Filtri ummistumise näidikusüsteem peab olema töökorras.

31. Pihustikandur (seadmetel, millega pihustatakse pestitsiide horisontaalselt asetatud kanduri abil, mis asub põllukultuuride või töödeldava materjali kohal)

Pihustuskandur peab olema heas töökorras ja stabiilne kõikides suundades. Kinnitus- ja reguleerimissüsteemid ning tahtmatute liigutuste amortiseerimise ja kalde kompenseerimise seadmed peavad töötama usaldusväärselt.

32. Pihustusotsikud

Pihustusotsikud peavad töötama hästi ja kontrollima tilkumist pihustamise lõppedes. Ühtlase pihustusvoo tagamiseks ei tohi iga eraldi pihustusotsiku voolukiirus erineda üle 5% voolukiiruse tabelites tootja esitatud andmetest.

33. Jaotus

Pihustussegu põiki- ja püstijaotus (püstiste põllukultuuride töötlemisel) ja jaotus liikumise suunas peavad olema ühtlased. Tagatud peab olema pihustussegu sobiv kogus ja jaotus sihtalal.

34. Puhur (pestitsiidijaotus õhupihustite puhul)

Puhur peab olema heas töökorras ja tagama püsiva ning usaldusväärse õhuvoo.

FINANTSSELGITUS

Käesolev dokument on mõeldud seletuskirja juurde lisamiseks ja selle täiendamiseks. Seetõttu tuleks käesolevat finantsselgitust täites püüda vältida seletuskirjas esitatud teabe kordamist, ilma et see piiraks finantsselgituse loetavust. Enne käesoleva ankeedi täitmist lugege palun läbi spetsiaalsed juhised, mis on koostatud allpool esitatud punktide kohta juhtnööride ja selgituste andmiseks.

35. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

36. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Keskkond (ABB kood 0703: Ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine).

37. EELARVEREAD

38. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B…A read)), sh järgmised rubriigid:

Keskkonna rahastamisvahend (LIFE+ aastateks 2007–2013) (07 03 07)

39. Meetme kestus ja finantsmõju:

Aastateks 2007–2013 vajalikud rahastamisvahendid eraldatakse LIFE+ programmi jaoks juba ettenähtud vahenditest, lisasummasid ei taotleta.

40. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaatriikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

07 03 07 | Mitte-kohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr [2] |

41. ÜLEVAADE VAHENDITEST

42. Rahalised vahendid

43. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[23] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0,227 | 0,161 | 0,161 | 0,134 | 0,134 | 0,107 | 0,924 |

Maksete assigneeringud | b | 0,151 | 0,153 | 0,170 | 0,143 | 0,129 | 0,109 | 0,855 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[24] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,227 | 0,161 | 0,161 | 0,134 | 0,134 | 0,107 | 0,924 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,151 | 0,153 | 0,170 | 0,143 | 0,129 | 0,109 | 0,855 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[25] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,648 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,000 | 0,111 | 0,031 | 0,111 | 0,031 | 0,111 | 0,395 |

Meetmete soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,335 | 0,380 | 0,300 | 0,353 | 0,273 | 0,326 | 1,967 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,259 | 0,372 | 0,309 | 0,362 | 0,268 | 0,328 | 1,898 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 või hilisem | Kokku |

…………………… | f | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 0,335 | 0,380 | 0,300 | 0,353 | 0,273 | 0,326 | 1,967 |

44. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[26] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

45. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [2007] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 1A*/ AD | 1A*/ AD | 1A*/ AD | 1A*/ AD | 1A*/ AD | 1A*/ AD |

46. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

47. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Inimeste tervise ja keskkonna parem kaitse pestitsiidide kahjulike mõjude vastu (vt seletuskirja jagu „Ettepaneku põhjused ja eesmärgid“). Selleks on vaja rahalisi vahendeid, et rahastada:

- ühtlustatud süsteemi, sealhulgas asjakohase andmebaasi arendamist kõikide pestitsiidide riskinäitajate kohta andmete kogumiseks ja talletamiseks ning kõnealuse teabe pädevatele asutustele, teistele huvitatud isikutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;

- õigusaktide koostamiseks ja arendamiseks vajalike uuringute läbiviimist, sealhulgas käesoleva direktiivi lisade kohandamist vastavalt tehnika arengule, ja

- suuniste ja heade tavade arendamist käesoleva direktiivi rakendamiseks.

Järgitakse täiel määral nõukogu määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, põhimõtteid.

48. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Ühenduse osaluseta jääksid praegused erinevused liikmesriikides kestma (vt ka seletuskirja 3. jagu).

Tegevuskulud on ette nähtud LIFE+ eelarve selles osas, mis kuulub otsese keskhalduse alla.

49. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Pestitsiidide mõju vähendamine inimeste tervisele ja keskkonnale ning üldisemalt pestitsiidide säästvama kasutamise saavutamine ning pestitsiididega seotud riskide ja nende kasutamise märgatav vähendamine kooskõlas põllukultuuride vajaliku kaitsetasemega. Konkreetsed eesmärgid on eelkõige:

i) pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ning -riskide vähendamine;

ii) pestitsiidide kasutamise ja levitamise parem kontrollimine;

iii) ohtlike toimeainete sisalduse vähendamine, sealhulgas kõige ohtlikumate toimeainete asendamine ohutumatega ja muude alternatiividega kui kemikaalid;

iv) niisuguse maaviljeluse ergutamine, milles kasutatakse vähe pestitsiide või neid ei kasutata üldse, tõstes kasutajate teadlikkust, edendades heade põllumajandus tavade kasutamist ja soodustades võimalike rahastamisvahendite kasutamist;

v) strateegia eesmärkide täitmisel saavutatud edusammude läbipaistva aruandlus- ja järelevalvesüsteemi loomine ja sobivate näitajate väljaarendamine.

Ühtlustatud näitajad arendatakse välja ja võetakse kasutusele hiljem. Neid hakatakse siis kasutama rakendamise ja mõjude järelevalveks.

50. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).[28]

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

ٱ kaudselt, haldamine on delegeeritud:

ٱ täitevasutustele

ٱ ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

51. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

52. Järelevalvekord

Liikmesriigid peavad aru andma kõikidest direktiivi rakendamiseks võetud meetmetest ja – kui vajalikud õigusaktid on olemas – pestitsiidide tegelikust kasutamisest.

Lepingutega, mille komisjon on direktiivi rakendamiseks sõlminud, on ette nähtud komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) poolne järelevalve ja finantskontroll ning vajadusel kontrollikoja auditid kohapeal.

53. Hindamine

54. Eelhindamine

Vt mõju hindamist, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendina koos käesoleva ettepanekuga. Kõikide kavandatavate meetmete mõju hinnati majanduslikust, sotsiaalsest, tervishoiu ja keskkonna seisukohast.

55. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Raamdirektiiviga kavandatavad meetmed põhinevad liikmesriikide olukorra ja kogemuse hindamisel. Mõju hindamise raames on kõnealuseid hinnanguid arvesse võetud.

56. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Direktiivi tõhusust hindab korrapäraselt temaatilise strateegia eksperdirühm, kes teeb soovitusi asjakohaste suuniste, parimate tavade ja direktiivi tehtavate vajalike muudatuste ning selle rakendamise kohta.

57. PETTUSEVASTASED MEETMED

Sisekontrolli standardite nr 14, 15, 16, 18, 19, 20, 21 ning nõukogu määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, põhimõtete täieulatuslik kohaldamine.

Komisjon tagab, et käesoleva programmi raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning, juhul kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

58. ANDMED VAHENDITE KOHTA

59. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud või ajutine personal[29] (XX 01 01) | A*/AD | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[30] . |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[31] |

KOKKU | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

61. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Direktiivi rakendamise kontroll liikmesriikides ja teabevahetussüsteemi korraldamine kooskõlas ettepaneku artikliga 16, mille alusel võetakse meetmed direktiivi ja selle lisade asjakohaseks kohandamiseks tehnika arenguga.

62. Ametikohtade jaotus (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

63. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 või hilisem | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |

64. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustage eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1

Standardpalk 1A* /AD puhul on punkti 8.2.1 kohaselt 0,108 miljonit eurot.

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 või hilisem | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,000 | 0,004 | 0,004 | 0,004 | 0,004 | 0,004 | 0,020 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,000 | 0,080 | 0,000 | 0,080 | 0,000 | 0,080 | 0,240 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[33] | 0,000 | 0,027 | 0,027 | 0,027 | 0,027 | 0,027 | 0,135 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |

XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,000 | 0,111 | 0,031 | 0,111 | 0,031 | 0,111 | 0,395 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Ajavahemikul 2009–2013 on igal aastal ette nähtud neli 1000 euro suuruse ühiku maksumusega lähetust temaatilise strateegia eesmärkide ja meetmete selgitamiseks ning selleks, et aidata liikmesriikidel neid rakendada.

Aastatel 2009–2013 kavandatakse korraldada üks konverents (ühikuhind 80 000 eurot) iga kahe aasta tagant, et arutada sidusrühmade ja pädevate ametiasutustega temaatilise strateegia meetmete rakendamist.

Alates 2009. aastast on ette nähtud iga-aastased komitee koosolekud (ühikuhind 27 000 eurot) teabe vahetamiseks, et vastu võtta asjaomased suunised ja soovitused paremaks liikmesriikidevaheliseks ühtlustamiseks.

Personali- ja haldusvajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele jaotatud vahenditest iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames.

[1] ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

[2] KOM (2002) 349 (lõplik)

[3] ELT L 156, 25.6.2003, lk 17

[4] ELT C […], […], lk […]

[5] ELT C […], […], lk […]

[6] ELT C […], […], lk […]

[7] ELT L 242, 10.9.2002, lk 1

[8] ELT L […]

[9] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

[10] ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3).

[11] ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.

[12] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[13] EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11, direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[14] ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

[15] ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

[16] EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) 807/2003 (ELT L 122, 6.5.2003, lk 36)

[17] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[18] ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

[19] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

[20] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[21] EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

[22] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1

[23] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[24] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[25] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[26] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[27] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[28] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Asjakohaste märkuste“ all.

[29] Mille kulusid EI kaeta võrdlussummast

[30] Mille kulusid EI kaeta võrdlussummast

[31] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas

[32] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[33] Täpsustage komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.