EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006PC0168
Amended proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on criminal measures aimed at ensuring the enforcement of intellectual property rights
Muudetud ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta
Muudetud ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta
/* KOM/2006/0168 lõplik - COD 2005/0127 */
Muudetud ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta /* KOM/2006/0168 lõplik - COD 2005/0127 */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 26.4.2006 KOM(2006) 168 lõplik 2005/0127 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI ETTEPANEKU PÕHJENDUS Käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (2005/0127 COD). Sellega rakendatakse komisjoni 23. novembri 2005. aasta teatist [KOM(2005) 583 lõplik] Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta (C-176/03 komisjon v. nõukogu). Sellest kohtuotsusest järeldub, et ühenduse õiguse tõhusaks rakendamiseks vajalikud karistusõiguse sätted on reguleeritud EÜ asutamislepinguga. Teatises on täpsustatud, et komisjon teeb oma menetluses olevates ettepanekutes vajaduse korral ja vajalikus ulatuses muudatusi. Nimetatud teatises on selgesõnaliselt nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut intellektuaalomandi õiguste järgmise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta ja nõukogu raamotsuse ettepanekut, mis käsitleb karistusõigusliku raamistiku tugevdamist, et võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu [KOM(2005) 276 lõplik]. Sel põhjusel võeti raamotsuse ettepanek tagasi ja töötati välja karistusmeetmeid käsitleva direktiivi muudetud ettepanek. Raamotsuse ettepanekus sisaldunud sätted karistuste raskuse ja laiendatud konfiskeerimisvolituste kohta on lisatud direktiivi uude ettepanekusse. Uuest eelnõust on jäetud välja ainult raamotsuse artikkel 5 kohtualluvuse ja süüdistuste esitamise kooskõlastamise kohta. Komisjonil on kavas kasutada selles küsimuses horisontaalset lähenemisviisi vastavalt rohelisele raamatule kohtualluvuskonfliktide ja ne bis in idem põhimõtte rakendamise kohta kriminaalmenetluses, mis võeti vastu 23. detsembril 2005. [1] Seda arvestades leiab komisjon, et intellektuaalomandi õiguste kaitseks ei ole vaja ette näha erikorda. Võltsimine ja piraatlus ning intellektuaalomandi õiguste rikkumine üldiselt kasvavad pidevalt ja on võtnud rahvusvahelised mõõtmed, kujutades tõsist ohtu riikidele ja nende majandusele. Lisaks sellele, et erinevused riigisiseste karistussüsteemide vahel kahjustavad siseturu nõuetekohast toimimist, muudavad need tõhusa võitluse võltsimise ja piraatluse vastu keeruliseks. Lisaks nendega kaasnevatele majandus- ja sotsiaaltagajärgedele tekitavad võltsimine ja piraatlus tarbijakaitsealaseid probleeme, eelkõige seoses tarbijate tervise ja ohutusega. Kasvav Interneti kasutus võimaldab piraattooteid levitada otsekohe kõikjal maailmas. See nähtus on järjest rohkem seotud organiseeritud kuritegevusega. Seega on võitlus selle nähtusega ühenduse jaoks äärmiselt oluline. Võltsimine ja piraatlus on muutunud sama tulutoovaks tegevuseks kui muu laiaulatuslik organiseeritud kuritegevus, nagu näiteks narkokaubandus. Suurt tulu on võimalik teenida, ilma et oleks karta olulisi õiguslikke karistusi. Seega on vaja täiendada 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, et tugevdada ja parandada karistusmeetmeid, võitlemaks võltsimise ja piraatluse vastu. Lisaks direktiivis 2004/48/EÜ ettenähtud tsiviil- ja haldusmeetmete, menetlusele ning õiguskaitsevahenditele kujutavad ka kriminaalkaristused endast asjakohastel juhtudel vahendit, millega tagada intellektuaalomandiõiguste järgimine.[2] Ühtlustamine algas hetkel, mil jõustus TRIPS-leping, milles on sätestatud miinimumnõuded vahendite kohta, et tagada intellektuaalomandi õiguste järgimine kaubanduses. Kõnealused meetmed hõlmavad kriminaalmenetluste ja karistuste elluviimist, kuid õiguslik olukord on liikmesriigiti väga erinev, mistõttu intellektuaalomandi õiguste valdajal ei ole võimalik kaitsta oma õigusi kõikjal ühenduse territooriumil samal tasemel. Kriminaalkaristuste puhul on erinevused märkimisväärsed, eelkõige seoses riigisisestes õigusaktides ettenähtud karistuste raskusastmega. Seoses põhiõigustega tuleb rõhutada, et käesoleva algatuse otsene eesmärk on viia ellu põhiõiguste harta artikli 17 lõige 2, milles on sätestatud intellektuaalomandi kaitse. Selleks on algatuses ette nähtud õigusaktide ühtlustamine, võttes seejuures arvesse liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja süsteeme ning muid hartas loetletud põhiõigusi ja selles tunnustatud põhimõtteid. Karistuse raskus on valitud vastavalt erinevate karistamist väärivate käitumise raskusastmele kooskõlas harta artikli 49 lõikega 3, mille kohaselt karistuse raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne. Et neid eesmärke saab paremini viia ellu liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 kirjeldatud subsidiaarsuse põhimõttele. E TTEPANEKU SISU ARTIKKEL 1 Selles artiklis määratletakse direktiivi sisu ja reguleerimisala. Tegemist on karistusmeetmetega, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks. Sarnaselt direktiiviga 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta hõlmab intellektuaalomandi õiguse mõiste intellektuaalomandi õiguseid tervikuna. Tegemist on horisontaalse meetmega samamoodi kui Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõike 2 puhul, mille kohaselt intellektuaalomandit kaitstakse. Kõnealust direktiivi kohaldatakse kõikide intellektuaalomandi õiguste rikkumisjuhtude suhtes, mis on kehtestatud riigisisestes ja/või ühenduse õigusaktides, nagu näiteks direktiivis 2004/48/EÜ. Komisjoni avalduses 2005/295/EÜ direktiivi 2004/48/EÜ artikli 2 kohta on kehtestatud kõnealuste õiguste loetelu.[3] Selle eesmärk on tagada direktiivi kohaldamisala puhul suurem õiguskindlus. Direktiivi kohaldamine ei piira liikmesriikide õigusaktides kehtestatud rangemate sätete kohaldamist. Artikkel 2 Selles artiklis määratletakse juriidilise isiku mõiste direktiivi tähenduses. Artikkel 3 Selles artiklis sätestatakse, et liikmesriigid peavad lugema kriminaalkuriteoks igat tahtliku intellektuaalomandi õiguse rikkumist niipea, kui see pannakse toime kaubanduseesmärkidel. Tekst hõlmab ka kuriteo katset, sellele kaasaaitamist ja õhutamist. Kaubanduseesmärkide kriteerium on võetud üle intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) artiklist 61. Kõnealune leping sõlmiti 15. aprillil 1994 ja see ühendab kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeid. TRIPS-lepingu artiklis 61 on ette nähtud, et „liikmed näevad ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise vähemalt juhtudel, kui tahtlikult on võltsitud kaubamärki või rikutud autoriõigusi kommertseesmärkidel. Võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka kuuluvad vabadusekaotus ja/või rahatrahv, mis oleksid piisavalt preventiivsed ja vastaksid võrreldava raskusastmega kuritegude eest määratavatele karistustele. Vajalikel juhtudel kuuluvad võimalike kaitsevahendite hulka ka õigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine. Liikmed võivad ette näha kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise muudel intellektuaalomandi õiguste rikkumise juhtudel, eriti kui need pannakse toime tahtlikult ja kommertseesmärkidel.“ Kuritegu peab olema tahtlik, s.t et tegu peab olema ette kavatsetud, sõltumata sellest, kas tegemist on intellektuaalomandi õiguse rikkumisega või selle katse, sellele kaasaaitamise või õhutamisega. See ei sea kahtluse alla kehtestatud erivastutuse süsteeme, nagu näiteks direktiivi 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse kohta) artiklites 12–15 sätestatud Interneti teenuseosutaja vastutuse kord.[4] Artikkel 4 See artikkel on seotud karistuste liikidega. Lisaks füüsilistele isikutele ettenähtud vabadusekaotusele on selles kehtestatud rida karistusi, mis on kohaldatavad nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes: trahvid, süüdimõistetu varade konfiskeerimine, olgu siis tegemist piraatkauba või materjali, seadmete või andmekandjatega, mida kasutati kõnealuste kaupade tootmisel ja levitamisel. Vajadusel on ette nähtud ka muud karistused: nii piraatkauba kui kõnealuse kauba valmistamisel peamiselt kasutatud varade hävitamine ning kuriteo toimepanemisel peamiselt kasutatud asutuse või poe täielik või osaline, lõplik või ajutine sulgemine. Samuti on ette nähtud kaubandustegevuse lõplik või ajutine keeld, kohtuliku järelevalve alla võtmine või pankrotimenetluse algatamine ning riigi abi või toetuse taotlemise keeld. Viimase vahendina on ette nähtud kohtuotsuste avaldamine. Avalikustamine on hoiatusvahendiks ja seda saab kasutada ka õigusevaldajate ja üldsuse teavitamiseks. Artikkel 5 See artikkel on seotud kriminaalkaristuste raskusega: kuritegeliku ühenduse raames toimepandud kuritegude puhul peab ettenähtud karistuse maksimaalne pikkus olema vähemalt nelja-aastane vabadusekaotus. Sama kehtib juhtudel, kui kõnealuste kuritegude raames seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus. Kehtestades neljaaastase vabadusekaotuse künnise, lähtuti raske kuriteo määratlemisel üldiselt aluseks võetavatest kriteeriumidest. Sama künnis on kehtestatud ühismeetmes 98/733/JSK, raamotsuse ettepanekus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta [KOM(2005) 6 lõplik] ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kohta. Artiklis 3 osutatud kuriteo toime pannud füüsilistele või juriidilistele isikutele määratakse muude kui kõige tõsisemate kuritegude eest kriminaalõiguslik või muu maksimaalne trahv vähemalt 100 000 eurot ning kuritegeliku ühenduse raames toimepandud kuriteo ja kuriteo puhul, mis seab ohtu inimeste tervise või ohutuse, maksimaalne trahv vähemalt 300 000 eurot. Kui oht leiab tõestust, peab olema võimalik selle olemasolu arvestada isegi siis, kui ohtliku tootega ei ole veel kahju tekitatud. Inimeste tervise või turvalisuse ohu alla seadmise mõiste all peetakse silmas juhtumeid, mil turuleviidud piraattootega kaasneb isikutele otsene haiguse- või õnnetusoht. Artikkel 6 Selles artiklis nähakse ette artiklis 5 osutatud asjaoludel toimepandud kuriteos süüdimõistetu varade täielik või osaline konfiskeerimine. Selles viidatakse 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3. [5] Artikkel 7 13. juuni 2002. aasta raamotsuses on kehtestatud ühiste uurimisrühmade loomiseks vajalik raamistik. Et hõlbustada kriminaaluurimist seoses intellektuaalomandi õiguste rikkumistega, peavad liikmesriigid tagama, et asjaomastel intellektuaalomandi õiguste valdajatel või nende esindajatel ja ekspertidel oleks võimalus abistada kõnealuseid rühmi nende uurimistöös. Selles valdkonnas on uurimist läbi viia keeruline ja tihti on hädavajalik ohvrite, intellektuaalomandi õiguste valdaja esindajate või ekspertide aktiivne osalemine, et jõuda otsusele ja eelkõige teha kindlaks, et tegemist oli piraattoodetega. Nii saavad ohvrid või nende esindajad kahtluste korral kiiresti kinnitada, kas uurimise käigus tuvastatud tooted on piraattooted. See lihtsustab ühiste uurimisrühmade raames tõendite hankimist intellektuaalomandi õiguste rikkumisjuhtude kohta. Liikmesriikidele on jäetud selles küsimuses üsna suur otsustusvabadus. Artikkel 8 Selle artikli eesmärk on tagada, et toodete võltsimise või piraatlusega seotud uurimistegevus või sellealaste süüdistuse esitamine ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või kaebustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil. Niisugune meede on vajalik, et luua intellektuaalomandi õiguste rikkumisjuhte käsitlevate uurimiste jaoks sobivad tingimused. Sageli juhtub, et toodete kogused, millel lasub piraatluse kahtlus, küll avastatakse, kuid on keeruline määrata kiiresti kindlaks või isegi tuvastada isikut, kes on nende õiguste valdaja siseturul. Ohvriks langenud ettevõtted võivad asuda ükskõik kus ühenduse territooriumil ja tegemist võib olla väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, mitte ainult tuntud tooteid turustavate suurte ettevõtetega. Ohvrilt eelneva kaebuse nõudmine mõjuks uurimistele negatiivselt. Intellektuaalomandi õiguseid rikutakse sageli õiguste valdaja teadmata ning kaebuse puudumine ei tähenda selles valdkonnas ohvri hooletust. Artikkel 9 See artikkel on seotud direktiivi ülevõtmismeetmetega liikmesriikide riigisisesesse õigusse. Ülevõtmiseks ette nähtud kaheksateistkümne kuu puhul on lähtutud teistes direktiivides sätestatud tähtaegadest. Artikkel 10 Selles artiklis sätestatakse, et direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1. Artikkel 11 Selles artiklis sätestatakse, et käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. 2005/0127 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[6] võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[7] võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[8] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[9] ning arvestades järgmist: (1) Komisjoni 15. oktoobril 1998 esitatud rohelises raamatus võltsimise ja piraatluse vastase võitluse kohta siseturul jõuti järeldusele, et võltsimine ja piraatlus on muutunud ülemaailmseks nähtuseks, mis mõjutab oluliselt majandus- ja sotsiaalvaldkonda ja tarbijakaitset, eelkõige seoses rahva tervise ja ohutusega. Rohelise raamatu järelmeetmena töötati välja tegevuskava, mis on esitatud samasisulises teatises, mille komisjon edastas 30. novembril 2000 nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. (2) 20. ja 21. märtsil 2003 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungi järeldustes kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles parandama intellektuaalomandi õiguste kasutamist, võttes võltsimise ja piraatluse vastaseid meetmeid. (3)(1) Rahvusvahelisel tasandil seob kõiki liikmesriike ja ühendust tema pädevusse kuuluvates küsimustes intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping), mis on Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames heaks kiidetud nõukogu otsusega 94/800/EÜ.[10] TRIPS-lepingus on sätestatud rahvusvahelisel tasandil kohaldatavad ühised karistused, kuid erinevused liikmesriikide vahel on endiselt suured ning see ei võimalda võidelda tõhusalt intellektuaalomandi õiguste rikkumistega, eelkõige nende kõige raskemate vormidega. See toob kaasa majandusringkondade usalduse languse siseturul ja seeläbi investeeringute vähenemise innovatsiooni ja loometegevusse. (4) Samuti võttis komisjon 2004. aasta novembris vastu intellektuaalomandi õiguste jõustamise strateegia kolmandate riikide suhtes. (5)(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/48/EÜ[11] intellektuaalomandi õiguste järgimise kohta on ette nähtud tsiviil- ja haldusmeetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid. Piisavalt hoiatavad ja kogu ühenduse territooriumil kohaldatavad karistussätted peaksid täiendama selle direktiivi sätteid. Teatavate karistussätete ühtlustamine on vajalik, et võidelda tõhusalt võltsimise ja piraatluse vastu siseturul. Ühenduse seadusandja on pädev võtma vajalikke karistusmeetmeid, et tagada nende õigusnormide täielik tõhusus, mida ta intellektuaalomandi õiguste valdkonnas kehtestab. (6) Toetudes komisjoni 2005. aastal vastu võetud teatisele tolli vastumeetmete kohta uusimatele suundumustele võltsingu- ja piraatkaubanduse vallas [12] , võttis nõukogu 13. märtsil 2006 vastu resolutsiooni, milles ta rõhutab, et Lissaboni strateegia eesmärki „on võimalik saavutada ainult hästitoimiva siseturu kaudu, võttes asjakohaseid meetmeid, et suurendada investeeringuid teadmistepõhisesse majandusse“ ning tõdeb, et „on teadlik ohust, mida kujutab endast oluliselt kasvav võltsimine ja piraatlus Euroopa Liidu teadmistepõhisele majandusele ning eelkõige inimese tervisele ja ohutusele (…)“. (7) Ühtlustada tuleks karistuste raskust, mida kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes on sellised kuriteod toime pannud. Kõnealune ühtlustamine peab hõlmama selliseid karistusi nagu vabadusekaotus, trahvid ja konfiskeerimine. (8) Kriminaaluurimise hõlbustamiseks tuleb ette näha sätted. Liikmesriigid peavad tagama, et intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad ning eksperdid saaksid osaleda uurimistes, mida teostavad ühised uurimisrühmad. (9) Et hõlbustada intellektuaalomandi õiguste rikkumisjuhte käsitlevaid kriminaaluurimisi ja menetlusi, ei tohiks süüdistuse esitamine sõltuda kuriteoohvri tunnistustest ega süüdistustest. (10)(3) Käesolev direktiiv ei sea kahtluse alla direktiivi 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse kohta) artiklites 12–15 sätestatud Interneti teenuseosutaja vastutuse korda.[13] (11)(4) Kuna liikmesriigid ei saa kavandatava meetme eesmärke täielikult täita ning seda saaks paremini täita ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (12)(5) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on eelkõige tagada intellektuaalõiguste täielik järgimine vastavalt kõnealuse harta artikli 17 lõikele 2, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala Käesolevas direktiivis kehtestatakse vajalikud karistusmeetmed, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse. Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse ühenduse ja/või liikmesriikide õigusaktides ettenähtud intellektuaalomandi õiguste suhtes. Artikkel 2 Määratlus Käesoleva direktiivi tähenduses on juriidiline isik iga üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Artikkel 3 Kuriteod Liikmesriigid tagavad, et iga kaubanduseesmärkidel toimepandud tahtliku intellektuaalomandiõiguse rikkumist, samuti nagu sellise teo katset, sellele kaasaaitamist ja õhutamist peetakse kriminaalkuriteoks. Artikkel 4 Karistuste liigid 1. Artiklis 3 osutatud kuritegude suhtes kehtestavad liikmesriigid järgmised karistused: a) füüsilistele isikutele: vabadusekaotus; b) füüsilistele ja juriidilistele isikutele: i) rahatrahvid; ii) kuriteo tulemusena saadud esemete, vahendite ja toodete või kõnealuste toodete väärtusega samaväärses väärtuses vara konfiskeerimine. 2. Asjakohasel juhul kehtestavad liikmesriigid artiklis 3 osutatud kuritegude suhtes lisaks veel järgmised karistused: a) intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud varade hävitamine; b) asjaomase kuriteo toimepanemisel peamiselt kasutatud asutuse täielik või osaline, lõplik või ajutine sulgemine; c) kaubandustegevuse lõplik või ajutine keeld; d) kohtuliku järelevalve alla võtmine; e) sundlõpetamine; f) riigi abile ja toetustele juurdepääsu keeld; g) kohtuotsuste avaldamine. Artikkel 5 Karistuste raskus 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude eest vastutavat füüsilist isikut karistataks maksimaalse vabadusekaotusega vähemalt neli aastat, juhul kui ta on pannud toime kuriteo kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses või juhul, kui kõnealuse kuriteoga seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude eest vastutavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele määratakse tõhusad, proportsionaalsed või hoiatavad karistused. Kõnealused karistused hõlmavad järgmisi kriminaalõiguslikke või muid trahve: a) muude kui kõige raskemate kuritegude puhul maksimaalne trahv vähemalt 100 000 eurot; b) lõikes 1 loetletud kuritegude puhul maksimaalne trahv vähemalt 300 000 eurot. Artikkel 6 Laiendatud konfiskeerimisvolitused Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada süüdimõistetud füüsilise või juriidilise isiku varade täielik või osaline konfiskeerimine vastavalt 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 3 vähemalt juhul, kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse …. (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses, samuti juhul, kui kõnealuste kuritegudega seatakse ohtu inimeste tervis või ohutus. Artikkel 7 Ühised uurimisrühmad Liikmesriigid tagavad, et asjaomased intellektuaalomandi õiguste valdajad või nende esindajad, samuti eksperdid saaksid abistada ühiseid uurimisrühmi artiklis 3 osutatud kuritegude uurimisel. Artikkel 8 Kriminaalmenetluse algatamine Liikmesriigid tagavad, et artikliga 3 hõlmatud kuritegude uurimiseks või nende suhtes süüdistuse esitamiseks ei ole vaja kuriteoohvri tunnistust või kaebust vähemalt juhul, kui tegu on toime pandud liikmesriigi territooriumil. Artikkel 59 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt …. [kaheksateist kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste riigisiseste õigusnormide teksti. Artikkel 610 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 711 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja [1] KOM(2005) 696 lõplik. [2] 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ preambuli põhjenduses 28 on sätestatud, et „lisaks käesolevas direktiivis sätestatud tsiviil- ja haldusmeetmetele, menetlustele ja õiguskaitsevahenditele tähendavad kriminaalsanktsioonid ühtlasi vastavatel juhtudel meetmeid intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks“. [3] ELT L 94, 13.4.2005, lk 37. [4] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. [5] ELT L 68, 15.3.2005, lk 49. [6] ELT C …, …, lk …. [7] ELT C …, …, lk …. [8] ELT C …, …, lk …. [9] ELT C …, …, lk …. [10] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1. [11] ELT L 195, 2.6.2004, lk 16. [12] KOM (2005) 479 lõplik, 11.10.2005 [13] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.