EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006DC0625
Communication from the Commission to the Council, the European Parliament, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions an EU strategy to support Member States in reducing alcohol related harm {SEC(2006) 1358} {SEC(2006) 1360} {SEC(2006) 1411}
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel {SEK(2006) 1358} {SEK(2006) 1360} {SEK(2006) 1411}
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel {SEK(2006) 1358} {SEK(2006) 1360} {SEK(2006) 1411}
/* KOM/2006/0625 lõplik */
Komisjoni teatis Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel {SEK(2006) 1358} {SEK(2006) 1360} {SEK(2006) 1411} /* KOM/2006/0625 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 24.10.2006 KOM(2006) 625 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel {SEK(2006) 1358} {SEK(2006) 1360} {SEK(2006) 1411} Sisukord 1. Sissejuhatus 4 2. Tegutsemismandaat 4 3. Tegutsemispõhjendus 6 4. Konsultatsioonid ja mõjuhinnang 7 5. Viis olulisemat teemat ja asjaomased head tavad 8 5.1. Noorte, laste ja veel sündimata laste kaitsmine 8 5.1.1. Meetme põhjendus 8 5.1.2. Hea tava 9 5.2. Alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vigastuste ja surmajuhtumite arvu vähendamine 9 5.2.1. Meetme põhjendus 9 5.2.2. Hea tava 9 5.3. Alkoholist põhjustatud kahju vähendamine täiskasvanute hulgas ja alkoholi kahjuliku mõju vähendamine töökohtadel 10 5.3.1. Meetme põhjendus 10 5.3.2. Hea tava 11 5.4. Alkoholi kuritarvitamise mõjust ja mõistlikest joomisharjumustest teavitamine, inimeste harimine ja nende teadlikkuse tõstmine 11 5.4.1. Meetme põhjendus 11 5.4.2. Hea tava 11 5.5. Ühtse tõenditekogu koostamine, toetamine ja pidamine 12 5.5.1. Meetme põhjendus 12 5.5.2. Mida on vaja teha? 12 6. Meetmete kolm tasandit 12 6.1. Euroopa komisjoni meetmed 13 6.2. Subsidiaarsus: liikmesriikide poolt rakendatud meetmete kaardistamine 14 6.2.1. Riiklikud meetmed 14 6.2.2. Kohalikud meetmd 15 6.3. Meetmete kooskõlastamine Euroopa Liidu tasandil 16 6.3.1. Alkoholi- ja tervisefoorum 16 6.3.2. Sõiduki juhtimine joobes 16 6.3.3. Reklaam 16 7. Kokkuvõte 17 1. SISSEJUHATUS Teatises käsitletakse alkoholi kuritarvitamise tervist kahjustavat mõju[1] ning sellest tulenevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning vastatakse nõukogu poolt komisjonile esitatud taotlusele seirata, hinnata ja valvata selles valdkonnas toimuvat arengut ja võetavaid meetmeid ning esitada aruandeid lisameetmete vajaduse kohta. Teatises keskendutakse alkoholi kuritarvitamise ja alaealiste joomise ennetamisele ning vähendamisele; samuti mõnede raskeimate tagajärgede, näiteks alkoholiga seotud liiklusõnnetuste ja fetaalse alkoholisündroomi ennetamisele ja vähendamisele. Seetõttu ei ole teatis arutlus alkoholi tarvitamise kui nähtuse üle, vaid alkoholi kuritarvitamise ja selle kahjulike tagajärgede üle, võttes arvesse, et joomisharjumused ja -kultuur on Euroopa Liidu eri paikades erinevad. Eesmärgiks ei ole asendada ühenduse meetmetega liikmesriikide tegevus, mida enamikus liikmesriikides on juba alustatud ning mis EÜ asutamislepingu artikli 152 kohaselt kuulub riikide pädevusse. Eriti ei kavatse komisjon käesoleva teatise põhjal teha ettepanekuid ühtlustatud õigusaktide väljatöötamiseks seoses alkoholi põhjustatud kahju vältimisega. Teatises üritatakse kaardistada meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid on juba võtnud, ning määratleda ühest küljest häid tulemusi andnud head tavad, teisest küljest aga sotsiaalmajanduslikult tähtsad ja ühendusele olulised alad, kus leidub veel parandamist vajavat. Samuti selgitatakse teatises, kuidas komisjon saaks ka edaspidi toetada ja täiendada strateegiat, mille on rakendanud liikmesriigid koostöös sidusrühmadega,[2] võttes arvesse, et joomisharjumused ja -kultuur on Euroopa Liidu eri paikades erinevad. See komisjoni kohustus jätkuvalt võtta ja edendada oma pädevusse kuuluvaid meetmeid, koostada loetelu eri liikmesriikides rakendatud headest tavadest ning nende tavade levikule kaasa aitava alkoholi- ja tervisefoorumi asutamine moodustab Euroopas alkoholist põhjustatud kahju vähendamise laiaulatusliku strateegia põhitoe. 2. TEGUTSEMISMANDAAT EÜ asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud Euroopa Liidu pädevus ja kohustus tegeleda rahvatervise probleemidega, näiteks alkoholi kuritarvitamine. Selleks täiendab ta sellealaseid riiklikke meetmeid. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et alkoholist põhjustatud kahju vastu võitlemine on oluline ja põhjendatud rahvatervisealane eesmärk[3]. 2001. aastal võttis nõukogu vastu soovituse noorte, eriti laste ja noorukite alkoholi tarvitamise kohta,[4] milles kutsutakse komisjoni üles suundumusi ja võetud meetmeid kontrollima, hindama ja jälgima ning teatama vajadusest rakendada täiendavaid meetmeid [5] . 5.juuni 2001. aasta järeldustes kutsus nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekuid, et töötada välja ühenduse üldstrateegia alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks, mis täiendaks riiklikke tegevuskavasid. Üleskutset korrati nõukogu 2004. aasta juuni järeldustes, mis käsitlesid alkoholi ja noori[6]. Enamik liikmesriike on võtnud meetmeid alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks ja paljudel neist on olemas sellealased laiaulatuslikud tegutsemisstrateegiad. Vaatamata tervisepoliitika rakendamisele nii ühenduse kui ka riigi tasandil on eriti noorte seas kõnealune kahju sündimata lastele, liikluses ja töökohtades kõigis liikmesriikides siiski lubamatult suur. Peale selle näitavad riikides ja Euroopa Liidu tasandil korraldatud uuringud,[7] et mõnel juhul, kui kaasnevad piiriülesed tegurid, võib tarvis olla paremat koordineerimist ja koostegutsemist ELi tasandil. Selliseks näiteks on piiriülesed soodusmüügid, mis võivad ahvatleda noori tarbijaid, või alkohoolsete jookide piiriülesed telereklaamid, mis võivad vastuollu sattuda riigi piirangutega. See näib viitavat, et kõigil liikmesriikidel on mõned ühised probleemid (st alaealiste joomine või alkoholiga seotud liiklusõnnetused), et nende lahendamiseks loodud tegutsemispoliitika ei ole olnud täiesti edukas, kuna probleemid esinevad edasi või on mõnel juhul isegi hullemaks läinud, ning et mõned neist probleemidest on oma piiriülese iseloomu tõttu ühenduse jaoks olulise tähtsusega. See rõhutab vajadust lisameetmete võtmiseks ning koostööks ELi ja riigi tasandil. Teatises visandatakse Euroopa Liidu lähenemisviis alkoholist põhjustatud kahju vähendamise strateegia kooskõlastatud toetamiseks ja tugevdamiseks; selle strateegia aluseks on komisjoni kohustus jätkata ja edasi arendada tema pädevusse kuuluvaid meetmeid ning levitada eri liikmesriikides rakendatud häid tavasid. Euroopa Liidu meetmed alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks toetavad Euroopa Liidu tasandil juba kokkulepitud muude asjakohaste poliitiliste eesmärkide, näiteks liiklusohutuse tegevuskava,[8] töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava[9] ning lapse õiguste konventsiooni[10] rakendamist. 3. TEGUTSEMISPÕHJENDUS Alkoholi kuritarvitamisel on tohutu mõju rahvatervisele ja see suurendab tervishoiu, tervisekindlustuse, õiguskaitse, avaliku korra tagamise ja töökohtadega seotud kulusid ning avaldab seega kahjulikku mõju majandusarengule ja ühiskonnale tervikuna. Alkoholi kuritarvitamine on üks peamisi tervist kahjustavaid tegureid ja enneaegse surma ning välditavate haiguste põhjusi. See põhjustab 7,4%[11] kõikidest terviseprobleemidest ja enneaegsetest surmadest Euroopa Liidus ning avaldab kahjulikku mõju tööjõule ja tootlikkusele. Alkoholi kuritarvitamise vältimisele ja alkoholismi ravimisele suunatud tegevuskavad, samuti asjakohane teavitamine vastutustundlikust alkoholitarbimisest toovad olulist kasu üksikisikutele ning peredele, vähendades samal ajal ühiskonna kulusid ja tööturu probleeme, ning aitavad kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega kaasa konkurentsivõime parandamisele ja tervena elatud aastate arvu suurendamisele. Seetõttu tuleks toetada töökohtade algatusi. Selles seoses lasub eriti suur vastutus asjaomastel sidusrühmadel (ettevõtted, ametiühingud). Eriti suures ohus on Euroopa Liidu noored, sest 15–29-aastaste vanuserühmas on üle 10% naiste suremusest ja umbes 25% meeste suremusest seotud alkoholi kuritarvitamisega[12]. Alkoholi kuritarvitamine mõjutab mitte ainult neid, kes joovad, vaid ka teisi inimesi ning kogu ühiskonda. Alkoholi kahjulik mõju on enamasti suurem vähemsoodsas olukorras olevates ühiskonnakihtides ja suurendab seetõttu tervisealast ebavõrdsust. Kuigi alkoholi üldine tarbimine on Euroopa Liidus vähenemas, on alkoholi kuritarvitavate noorukite ja nooremate täiskasvanute arv viimase kümne aasta jooksul paljudes liikmesriikides suurenenud[13]. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides valitsevatel joomisharjumustel ja paljudes Euroopa riikides kasvaval suundumusel korraldada alaealiste “joominguid”[14] ning alaealiste sageneval alkoholitarbimisel[15] võib olla pikaajaline tervist kahjustav mõju ja see suurendab sotsiaalse kahju ohtu. Samuti on suur probleem alkoholi tarbimisega seotud liiklusõnnetused. Umbes iga neljanda liiklusõnnetuse põhjus on alkoholi tarbimine ja igal aastal hukkub Euroopa Liidus alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vähemalt 10 000 inimest. Euroopa Liit on seadnud eesmärgi vähendada Euroopa teedel hukkuvate inimeste arvu 2010. aastaks poole võrra – 25 000ni võrreldes 2000. aastal hukkunud 50 000ga[16] – ja jõupingutused sõiduki joobes juhtimise vähendamiseks võivad selle eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aidata. Alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib takistada loote aju arengut ja seda peetakse lapseeas hiljem avalduva vaimse alaarengu põhjuseks[17]. Kuna enamikus liikmesriikides on alkoholi kuritarvitamine noorte naiste hulgas suurenemas ja see mõjutab loodet juba raseduse alguses, on väga oluline tõsta teadlikkust sellest probleemist. Eespool nimetatud probleemide lahendamiseks ja mõjuhinnangu tulemustele tuginedes on komisjon kindlaks määranud järgmised viis esmatähtsat teemat, mis on olulised kõikides liikmesriikides ja mida toetavad ühenduse meetmed riiklike poliitikate täiendamiseks ja liikmesriikide meetmete koordineerimiseks: - noorte, laste ja veel sündimata laste kaitsmine; - alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine; - alkoholist põhjustatud kahju vähendamine täiskasvanute hulgas ja alkoholi kahjuliku mõju vähendamine töökohtadel; - alkoholi kuritarvitamise mõjust ja mõistlikest joomisharjumustest teavitamine, inimeste harimine ja nende teadlikkuse tõstmine, - ühtse tõenditekogu koostamine ja pidamine Euroopa Liidu tasandil. Nimetatud teemad on läbivad nii Euroopa Liidu, liikmesriikide kui ka kohalikul tasandil ja nende saavutamiseks on vaja võtta paljusid sidusrühmi ning valdkondi hõlmavaid meetmeid. Seepärast tahetakse käesoleva strateegiaga juhtida tähelepanu komisjoni ja liikmesriikide juba võetud meetmetele ning teha ettepanek, et komisjon võtaks uusi meetmeid või jätkaks käimasolevaid. Strateegias esitletakse ka liikmesriikides rakendatud häid tavasid, mis võiksid riiklikul tasandil innustada meetmete võtmist ja koostööd. 4. KONSULTATSIOONID JA MÕJUHINNANG Komisjoni talitused on alates 2004. aastast korraldanud laiaulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide ekspertide, rahvusvaheliste organisatsioonide, uurijate ja sidusrühmadega[18]. Peale selle on komisjon osalenud valitud sidusrühmadega Euroopa Poliitika Keskuse ( European Policy Centre – EPC) egiidi all korraldatud ümarlaudades[19]. Avatud konkursikutse kaudu sõlmis komisjon Alkoholiuuringute Instituudiga ( Institute of Alcohol Studies ) lepingu rahvatervist käsitleva aruande koostamiseks[20]. Komisjon korraldas alkoholiga seotud tervise-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleemide ning alkoholipoliitika võimaluste analüüsimiseks mõjuhinnangu[21]. Lisaks oli sidusrühmadel võimalus esitada oma märkused komisjoni korraldatud toidu ja jookide märgistamist käsitleva avaliku arutelu käigus[22]. 5. VIIS OLULISEMAT TEEMAT JA ASJAOMASED HEAD TAVAD 5.1. Noorte, laste ja veel sündimata laste kaitsmine Eesmärgid 1. eesmärk: ohjeldada alkoholi tarvitamist alaealiste hulgas, vähendada alkoholi kuritarvitamist noorte hulgas koostöös kõigi sidusrühmadega . 2. eesmärk: vähendada alkoholiprobleemidega perede laste kannatusi. 3. eesmärk: vähendada alkoholi tarvitamist raseduse ajal, et vähendada fetaalse alkoholisündroomiga sündivate laste arvu. 5.1.1. Meetme põhjendus Noori kujutatakse sageli ebaõiglaselt alkoholiprobleemide põhjustajatena, mitte ohvritena. Hinnanguliselt 16% juhtudel on laste väärkohtlemist ja hooletussejätmist põhjustav tegur alkohol[23]. Alkoholi kuritarvitamine noorte hulgas avaldab kahjulikku mõju mitte ainult nende tervisele ja sotsiaalsele heaolule, vaid ka haridusele[24]. Paljudes Euroopa Liidu osades sagenevad noorte “joomingud”. Probleemi teravdab alkohoolsete jookide jätkuv kättesaadavus alaealistele. Seetõttu tuleb kaaluda ühismeetmeid, et ohjeldada alkoholi tarvitamist alaealiste hulgas ning noorte kahjulikke joomisharjumusi. Enamikus liikmesriikides on alkohoolsete jookide turustusahela osalised aktiivselt kaasatud riigisiseste eeskirjade täitmisse ning nad on väljendanud tahet kasutada reguleerivate ja isereguleerivate meetmete rakendamisel rohkem ennetustegevust. Mõnes liikmesriigis on tõstetud makse sellistele toodetele, mida arvatakse olevat eriti ahvatlevad alaealistele alkoholitarbijatele[25]. 5.1.2. Hea tava Noorte alkoholitarvitamise murettekitavate suundumustega saab tõhusalt võidelda riiklike tegevuskavade abil. Kõnealuste tegevuskavade väljatöötamisel on abiks olnud nõukogu 2001. aasta soovitus. Liikmesriikides on rakendatud näiteks järgmisi tõhusaid meetmeid: müügipiirangud, kättesaadavuse ja noori tõenäoliselt mõjutavate turundusvõtete piirangud, kogu ühiskonda hõlmavad laiaulatuslikud kahju ja riskikäitumist ennetavad meetmed, kuhu on kaasatud õpetajad, lapsevanemad, sidusrühmad ja noored ise[26] ning mida toetavad massiteabevahendid ja elus toimetulekuoskusi käsitlevad koolitusprogrammid. Alkoholitööstus ja jaemüüjad saavad palju ära teha, et tagada alkoholi vastutustundlik tarbimine. 5.2. Alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vigastuste ja surmajuhtumite arvu vähendamine[27] Eesmärgid 4. eesmärk: aidata kaasa alkoholiga seotud liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu vähendamisele. 5.2.1. Meetme põhjendus Umbes iga neljanda liiklusõnnetuse põhjus on alkoholi tarbimine ja igal aastal hukkub Euroopa Liidus alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vähemalt 10 000 inimest. Eriti suur on õnnetuse toimumise oht 18–24 aastaste noorte puhul. 35–45% surmajuhtumitest selles vanuserühmas tuleneb liiklusõnnetustest. Noorte seas on liiklusõnnetus kõige levinum surma põhjus (mõnede allikate kohaselt 47%). Kaks kolmandikku joobes juhtimisest põhjustatud õnnetustesse sattunuist olid 15–34 aastased ning 96% neist mehed. 5.2.2. Hea tava Arvukates uuringutes on leitud, et alkoholist põhjustatud liiklusõnnetuste oht kasvab seda enam, mida suurem on alkoholi kontsentratsioon sõidukijuhi veres. Kõik liikmesriigid on võtnud meetmeid vere alkoholisisalduse piiramiseks. Uurungud kalduvad näitama, et piiriks oleks soovitatav kehtestada 0,5 mg/ml või alla selle[28]. Sõiduki joobes juhtimise vastaste meetmete tõhus rakendamine vähendaks oluliselt liikluses hukkunute arvu (kuni 25% meeste ja kuni 10% naiste puhul), saadud vigastusi ja nendest tulenevat invaliidsust. Tõhusa riikliku poliitika näiteks on sagedase ja süstemaatilise alkomeetrikontrolli kehtestamine ja kasutuselevõtmine, mida toetaksid kõiki sidusrühmi hõlmavad koolitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad. Selle poliitika õnnestumise eelduseks on see, et kasutataks koos nii ranget kontroll kui ka teadlikkuse aktiivset tõstmist. Alkoholiga seotud liiklusõnnetusi põhjustavad sagedamini noored ja algajad juhid. Veel üks näide tõhusast poliitikast on vere alkoholisisalduse madalama või nullmäära kehtestamine kõnealustele juhtidele ja ohutuse tagamiseks ka ühistranspordivahendite juhtidele ning kaubaveokite, eriti ohtlike veoste vedamiseks kasutatavate veokite juhtidele. 5.3. Alkoholist põhjustatud kahju vähendamine täiskasvanute hulgas ja alkoholi kahjuliku mõju vähendamine töökohtadel Eesmärgid 5. eesmärk: vähendada alkoholist põhjustatud füüsilisi ja vaimseid häireid. 6. eesmärk: vähendada alkoholist põhjustatud surmajuhtumite arvu. 7. eesmärk: teavitada tarbijaid, et nad suudaksid teha teadlikke valikuid. 8. eesmärk: vähendada alkoholiga seotud probleeme töökohtadel ja toetada töökohtadel võetavaid meetmeid. 5.3.1. Meetme põhjendus Kuigi 85% täiskasvanuist tarbib alkoholi tavaliselt mõõdukalt ning vastutustundlikult, on alkoholi kuritarvitamine üks peamisi enneaegse surma ning välditavate haiguste põhjusi ning pealegi kahjustab see inimeste töövõimet[29]. Alkoholi tarvitamise tõttu töölt puudumine või töö ajal joomine mõjutab negatiivselt töötulemusi ning seega ka konkurentsivõimet ning tootlikkust[30]. Kui 266 miljonit täiskasvanut joob päevas alkoholi kuni 20 g (naised) või 40 g (mehed), siis tarvitab 58 miljonit täiskasvanut (15%) sellest rohkem; neist 20 miljonit (6%) joob päevas üle 40 g (naised) või 60 g (mehed). Kui pöörata tähelepanu pigem sõltuvusele kui joodud kogustele, võib ka eeldada, et 23 miljonit eurooplast aastas (5% meestest ja 1% naistest) on alkoholisõltuvuses. 5.3.2. Hea tava Liikmesriikides saadud kogemused tunduvad näitavat, et kehtivate eeskirjade, tegevusjuhiste ja normide tõhusam järgimine on alkoholi kuritarvitamise kahjulike mõjude vähendamisel esmatähtis. Litsentsimine, joogikohtade töötajate koolitus, sekkumine kohalikul ja töökoha tasandil, hinnapoliitika (näiteks pakkumiste „kaks jooki ühe hinnaga“ vähendamine), ühistranspordi ja alkoholi tarbimiskohtade sulgemisaja kooskõlastamine, esmatasandi arstide ja õdede nõuanded riskirühma kuuluvatele inimestele ning alkoholismi ravi on meetmed, mis paistavad tõhusalt ennetavat alkoholi kahjulikku mõju täiskasvanutele ja vähendavat selle kahjulikku mõju töökohtadele. Et võita võetavatele meetmetele avalikkuse toetust, võib kasutada koolitusi, teavitamist ning kampaaniaid, mis propageerivad alkoholi mõõdukat tarbimist või taunivad sõiduki joobes juhtimist ning alkoholi tarvitamist raseduse ajal ja alaealiste seas. 5.4. Alkoholi kuritarvitamise mõjust ja mõistlikest joomisharjumustest teavitamine, inimeste harimine ja nende teadlikkuse tõstmine Eesmärgid 9. eesmärk: tõsta Euroopa Liidu kodanike teadlikkust alkoholi kuritarvitamise kahjulikust mõjust tervisele, eriti alkoholi mõjust lootele, alaealistele alkoholitarbijatele, töö tulemuslikkusele ja sõiduki juhtimise võimele. 5.4.1. Meetme põhjendus Kodanikel on õigus saada asjakohast teavet alkoholi kuritarvitamise mõju kohta tervisele, eriti sellega seotud ohtude kohta, ning saada üksikasjalikumat teavet teatavate tarbijarühmade tervist kahjustada võivate lisaainete kohta. Mõõdukas alkoholitarbimine näib vanematele inimestele pakkuvat mõningast kaitset südame pärgarteri haiguste vastu (alates 45. eluaastast ning sõltuvalt soost ja individuaalsetest iseärasustest). 5.4.2. Hea tava Noores eas tehtud elustiilivalikud määravad inimese tervisliku seisundi täiskasvanuna. Seetõttu on lapsed ja noored ning ka nende vanemad tervisekasvatuse ja teadlikkuse tõstmise meetmete oluline sihtrühm. Laiaulatuslikud ja hoolikalt korraldatud tervisekasvatuse ja elus toimetuleku oskuste koolitusprogrammid, mis algavad varases lapsepõlves ja jätkuvad ideaalis kogu noorukiea, aitavad tõsta teadlikkust ja mõjutavad riskikäitumist. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama nii ohutegureid (näiteks alkohol) ja ohtlikke perioode (näiteks noorukiiga), kui ka kaitsvaid tegureid, näiteks elustiili ja käitumise muutmist. Kodanike teavitamiseks ja nende teadlikkuse tõstmiseks ning poliitilise sekkumise toetamiseks võib kasutada meediakampaaniaid – näiteks ühenduse rahastatav kampaania „Euro-Bob“, mille eesmärk on ära hoida joobes juhtimist.. 5.5. Ühtse tõenditekogu koostamine, toetamine ja pidamine Eesmärgid 10. eesmärk: koguda võrreldavaid andmeid alkoholi tarbimise kohta, eriti noorte hulgas; alkoholi kuritarvitamise määratluste kohta, joomisharjumuste kohta, alkoholi mõju kohta ühiskonnale ja tervisele; koguda andmeid alkoholipoliitika meetmete mõju kohta ning alkoholitarbimise mõju kohta tootlikkusele ja majandusarengule. 11. eesmärk: hinnata käesoleva teatise alusel algatatud tegevuse mõju. 5.5.1. Meetme põhjendus Uurimis- ja teabesüsteemid on Euroopa Liidu, riiklikul ja kohalikul tasandil tõhusate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks üliolulised. Samuti on vaja “joomingu” ja alkoholi kuritarvitamise ühtseid määratlusi, eriti noorte joomisharjumuste jälgimisel. 5.5.2. Mida on vaja teha? Lisaks tööle Euroopa Ühenduse tervisenäitajate koostamisel on komisjoni talitused teinud kindlaks, et on vaja koostada alkoholi tarvitamise ja alkoholist põhjustatud kahju ühtlustatud määratlus; alustada uuringuid, et hinnata tegevuskavade maksumust ja neist tulenevat kasu; korraldada järjepidevaid ja võrreldavaid üle-euroopalisi uuringuid; täita tühikud alkoholi tõttu tervisele ja ühiskonnale tekkinud kahju hindamisel, alkoholi kuritarvitamise põhjuste tuvastamisel ja teabe kogumisel alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud sotsiaalmajanduslike rühmade tervisliku seisundi erinevuste suurenemise kohta. Peale selle tuleb hinnata joomisharjumuste erinevusi riikide, vanuserühmade ja sugude lõikes. Lisaks on vaja täiendavaid uuringuid, et hinnata käesolevas teatises esitatud meetmete ja sekkumise tõhusust. 6. MEETMETE KOLM TASANDIT Peamine vastutus riikliku alkoholipoliitika eest lasub liikmesriikidel. Lisaks innustab ühendus liikmesriikide vahelist koostööd ja koordineerimist ning toetab nende tegevust. Liikmesriikide algatuste täienduseks rakendab komisjon oma poliitikaid alkoholist põhjustatud kahju valdkonnas, eriti rahvatervise programmi ja teadusuuringute raamprogrammi kaudu. Seega on olemas kolm tegevustasandit: riigi tasand, riiklike poliitikate koordineerimine ühenduse tasandil ning komisjoni meetmed, mis ta võtab oma eesõiguste alusel. Seoses sellega on komisjoni peamised ülesanded: 1) teavitada ja tõsta Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil teadlikkust suurematest terviseprobleemidest ning teha koostööd nimetatud probleemide lahendamisel, 2) algatada Euroopa Liidu tasandil meetmeid, kui need kuuluvad tema pädevusalasse, eriti valdkondlike programmide kaudu, ja 3) toetada ja aidata koordineerida liikmesriikide tegevust kooskõlastamist, eriti määratledes häid tavasid ja levitades neid kogu Euroopa Liidus. 6.1. Euroopa komisjoni meetmed Ühenduse roll rahvatervise valdkonnas on täiendada liikmesriikide jõupingutusi, et lisada nende meetmetele väärtust ja eelkõige tegeleda probleemidega, mida liikmesriigid ei suuda ise tõhusalt lahendada. Komisjoni meetmete peamised eesmärgid on: - toetada rahvatervise programmi kaudu projekte, mis aitavad Euroopa Liidus vähendada alkoholist põhjustatud kahju, eriti alkoholi kahjulikku mõju lastele ja noortele, ning jälgida sekkumist ja hinnata selle tulemuslikkust ( punktis 5 nimetatud eesmärgid 1–11 ); - toetada rahvatervise programmi ja muude tegevuskavade kaudu alkoholi käsitlevate määratluste paindlike, kuid ühtlustatud kavade väljatöötamist, korduvaid ja võrreldavaid uuringuid alkoholi tarbimise kohta, eriti Euroopa terviseküsitlust ja seda täiendavat uuringut (mis viiakse läbi Euroopa terviseuuringute süsteemi ja Euroopa statistikasüsteemi raames) ning tervisenäitajate väljatöötamist, et jälgida ja hinnata suundumusi. Alkoholi käsitlev võrreldav teave avaldatakse veebisaidil Europa, mis on ühendatud terviseportaaliga ( eesmärgid 9–11 ); - toetada noorte joomisharjumuste ja alkoholist põhjustatud kahjustuste jälgimist, pöörates erilist tähelepanu alkoholi suurenenud tarbimisele tüdrukute hulgas ja “joomingute” sagenemisele ( eesmärgid 1, 3, 4, 6, 7 ja 9 ); - koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega töötada välja alaealiste joomise vähendamise tegevuskavad. Kõnealune tegevus toimuks heade tavade vahetamise vormis, lahendades sellised küsimused nagu alkoholi müük ja serveerimine, vastutustundetu turustamine, massiteabevahendite ning eeskujude vahendusel edastatav alkoholi ülemäärase tarbimise kuvand ja võimalik, et seda saaks jätkata punktis 6.3.1. osutatud alkoholi- ning tervisefoorumi raames ning Euroopa Noortepakti[31] rakendamisega ( eesmärgid 1, 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 ); - toetada liikmesriikide ja sidusrühmade jõupingutusi alkoholi kuritarvitamise tagajärgi käsitlevate teabe- ja koolitusprogrammide ning vastutustundliku alkoholitarbimise näidete väljatöötamisel ( eesmärgid 1–9 ); - koostöös liikmesriikide ja ettevõtetega uurida võimalusi korraldada teavitamis- ja koolituskampaaniaid või sarnaseid algatusi, et võidelda alkoholist põhjustatud kahjuga töökohtadel. Sellega seoses tuleks taotleda eriti heade tavade vahetamist, võimaluse korral koos muude komisjoni juhitavate algatustega, nagu näiteks ettevõtete sotsiaalse vastutusega seotud algatused ( eesmärgid 1–9 ); - toetada asjaomaste pädevate organisatsioonide, näiteks Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kaasamist, võttes arvesse viimase asjakohaseid algatusi, näiteks tervisliku töökoha algatust, mille eesmärk on anda tööandjatele ja töötajatele võimalus saada hõlpsasti teavet selle kohta, kuidas tervist parandades ja tootlikkust suurendades parandada töökeskkonda ( eesmärgid 1–9 ); - koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega uurida, kui kasulik on töötada kogu ühenduses välja tõhusad ja ühtsed lähenemisviisid piisava tarbijainfo andmiseks. Selline läbimõtlemine on eriti oluline, sest mõned liikmesriigid kavatsevad hakata kasutama hoiatusmärgistust (näiteks alkoholi mõju kohta rasedusele) ning toimub üldine arutelu tarbijate harimise paremate tavade üle ( eesmärgid 1, 3, 4, 6, 7 ja 9 ); - anda aru käesolevas teatises kirjeldatud alkoholi kuritarvitamisega võitlemise meetmete rakendamisest, võttes aluseks ka liikmesriikidest saadud teavet, ning käesolevas teatises esitatud ELi strateegiast ( eesmärk 11 ). Lisaks pakub kavandatud seitsmes teadusuuringute raamprogramm (2007–2013) eriti seoses eriprogrammis „Koostöö“ esitatud terviseteemaga, võimalust uurida, kuidas uurimistegevus Euroopa tasandil aitab kaasa Euroopa Liidu tegevuskavale toetada liikmesriike alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel. Et anda tunnistust parimatest tervisekaitsemeetmetest ning suunata integreeritud poliitika loomist alkoholi kuritarvitamise vältimiseks, võiksid uurimise valdkonnad olla: - noorte joomist käsitlevad uuringud, et analüüsida praegusi joomisharjumusi (suundumusi, taustategureid); - seos alkoholi kuritarvitamise harjumuste ning nendega seotud tervise-, sotsiaalse ja majanduskahju vahel ( viide 5. osa eesmärkidele 1–10 ); - muud tegurid seoses mõjuga ühiskonnale ( viide 5. osa eesmärkidele 1–10 ). 6.2. Subsidiaarsus: liikmesriikide poolt rakendatud meetmete kaardistamine 6.2.1. Riiklikud meetmed Enamik liikmesriike on kehtestanud alkohoolsete jookide kuritarvitamist käsitlevad õigusaktid ja tegevuskavad. Peale selle teatasid 2005. aastal viisteist liikmesriiki, et nad on vastu võtnud riikliku tegevuskava või neil on toimiv alkoholipoliitikat koordineeriv asutus. Liikmesriigid on võtnud väga erinevaid meetmeid ning need hõlmavad näiteks haridust, tarbijate teavitamist ning liikluskontrolli ja alkoholi müügilubade kontrolli tugevdamist, samuti alkoholi maksustamistasemete sätestamist.[32] Liikmesriigid on rakendanud kultuuritausta arvestavad erimeetmed, et vähendada alkoholist põhjustatud kahju ja kaitsta rahva tervist. Riiklike poliitikate raames võetud teatavate meetmete kaardistamine võib heade tavade levitamist hõlbustada. Kõiki meetmeid tuleb uurida igal üksikjuhul eraldi; need peaksid igal juhul põhinema tõenditel, olema proportsionaalsed ja nende rakendamisel koheldakse kõiki võrdselt. Näiteks võib liikmesriikides praegu rakendatavatest meetmetest nimetada järgmisi: - müügikohas või toodetel esitatakse tarbijatele tõhusamalt teavet alkoholi kahjulikust mõjust tervisele ja töövõimele. Osana tarbijatele antavast teabest on mõned liikmesriigid kasutusele võtnud märgistuse rasedate ja nende veel sündimata laste kaitseks või kaaluvad selle kasutuselevõttu. Muude meetmete abil püütakse anda hõlpsasti arusaadavat teavet toodete alkoholisisalduse ja mõõduka joomise kohta ( eesmärgid 1-9 ); - järgitakse rangemalt alkoholi müügi ja serveerimise praegu kehtivat vanusepiirangut. Kõnealune meede näib olevat tõhusam, kui sellega kaasatakse kõik sidusrühmad, lapsevanemad ja noored. Kuna varases eas ei suuda organism alkoholi ümber töötada, näivad mõned liikmesriigid, eelkõige need, kus vanusepiir on praegu madalamal kui 18 aastat, ühe võimalusena kaaluvat alkohoolsete jookide müügi ja serveerimise vanusepiirangu nõuete läbivaatamist. ( eesmärgid 1, 4, 6, 7 ja 8 ); - sekkumine ja koolitusprogrammid on näidanud, et nende abil saab parandada noorte ja nende vanemate suutlikkust võidelda alkoholiprobleemide ja riskikäitumisega. Kõnealune sekkumine võiks olla suunatud nii riskiteguritele kui ka kaitsvatele teguritele, et propageerida käitumise tulemuslikku muutmist laste ja noorukite hulgas, koolitusprogramme võiks korraldada koolides ja muudes asjakohastes paikades. Tõhususe tõstmiseks tuleks kõnealusesse tegevusse aktiivselt kaasata noored ja muud asjaomased sidusrühmad ( eesmärgid 1, 2, 4 ja 6–9 ); - kehtestatakse eeskirjad, mis reguleerivad alkoholi müümist joobes isikutele, ning tõhus litsentsimiskord, mis tagab alkoholi sisaldavate toodete vastutustundliku müügi ja serveerimise olukorraga sobivalt ja kooskõlas riigi õiguskorraga ( eesmärgid 1–7 ja 9 ); - kehtestatakse vere alkoholisisalduse nullmäär noortele ja kogenematutele sõidukijuhtidele, ühistranspordivahendite juhtidele ning kaubaveokite, eriti ohtlike veoste veokite juhtidele ( eesmärgid 4–6 ); - töötatakse välja raamistik, mis võimaldab alkomeetriga piiramatult kontrollida kõiki juhte (juhuvaliku alusel), rakendatakse meetmeid võitluseks sõiduki joobes juhtimisega ja kohaldatakse hoiatavaid karistusi kõikidele sõidukijuhtidele, kelle vere alkoholisisaldus on piirmäärast kõrgem, eriti sõidukit korduvalt joobes juhtinud isikute puhul ( eesmärgid 4–7 ja 9 ); - võetakse erimeetmeid, et lahendada alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid töökohal ja selle ümbruses ( eesmärgid 2–6 ); - eraldatakse vajalikud vahendid esmatasandi tervishoiule, alkoholi kuritarvitamisega seotud nõustamisele ja alkoholismi ravile, koolitatakse tervishoiutöötajaid ja seatakse peamisteks eesmärkideks alkoholivastane võitlus töökohtades, alkoholiprobleemidega perede laste nõustamine, meetmed inimeste harimiseks ja nende teadlikkuse tõstmiseks sündimata laste kaitsel ( eesmärgid 2–9 ); - alustatakse riigi rahastatavaid alkoholi uurimis- ja seireprogramme ( eesmärgid 7–11 ). 6.2.2. Kohalikud meetmd Riiklikud tegevuskavad võivad olla tõhusamad, kui neid toetab kohalik ja kogukonnal põhinev tegevus. Pealegi näivad mitut sidusrühma hõlmavad kohalikud meetmed olevat esmatähtsad käesolevas teatises kavandatud strateegia toetamisel. Näiteks: - võiks kasutada aktiivseid õppemeetodeid, et noorukid ei alustaks alkoholi kuritarvitamist ( eesmärgid 1, 6, 7 ja 9 ); - kõikides töökohtades võiks valitseda õhkkond alkoholist põhjustatud kahju vältimiseks, tuleks korraldada teavitamis- või koolituskampaaniaid ning anda alkoholiprobleemiga töötajatele abi ja eriravi ( eesmärgid 5–9 ); - noorteorganisatsioonid ja kodanikeühendused peaksid mõtlema, kuidas nemad saavad kaasa aidata alkoholist põhjustatud kahju vähendamisele ( eesmärgid 1–9 ); - kohalikud kogukonnad võiksid anda oma panuse ennetus- ja toetuskavade vastuvõtmisse, et kaitsta kodanikke alkoholist põhjustatud kahju eest ( eesmärgid 1–9 ). 6.3. Meetmete kooskõlastamine Euroopa Liidu tasandil Euroopa Liidu pädevus tervishoiu valdkonnas ei piirdu üksnes rahvatervist käsitlevate meetmetega. Komisjon püüab võimaluse korral parandada alkoholist põhjustatud kahjuga võitlemise tegevuskavade vahelist sidusust. Praegu on käigus mitu tegevuskava, millega soovitakse tagada, et tervishoiuküsimusi arvestataks ka ühenduse muudes tegevusvaldkondades vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 152 lõikele 1. 6.3.1. Alkoholi- ja tervisefoorum Võttes eeskujuks ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi asutab komisjon 2007. aasta juuniks alkoholi- ja tervisefoorumi, mis koondab eri sidusrühmade eksperte ning liikmesriikide ja ELi muude institutsioonide ja ametite esindajaid. Foorumi üldeesmärk on toetada ja jälgida käesolevas teatises visandatud tegevuskava rakendamist ning anda selle kohta tagasisidet. Alkoholi- ja tervisefoorum võiks vajaduse korral luua eriteemasid käsitlevaid alarühmi, näiteks uurimis-, teabe- ja andmekogumisrühma ning kasvatustöö rühma ( eesmärgid 1–11 ). 6.3.2. Sõiduki juhtimine joobes Alkoholiga seotud liiklusõnnetuste vähendamiseks võetud meetmete paremaks kooskõlastamiseks ja eriti võitluseks joobes juhtimisega kooskõlastab komisjon paremini joobes juhtimise vastaseid ja liiklusohutuse tagamise meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida toetab rahvatervise programm ja liiklusohutuse tegevuskava. Eesmärk on lahendada algajate ja noorte juhtide küsimus ( eesmärgid 4, 6 ja 7 ). 6.3.3. Reklaam Ühenduse õiguses on reklaamimise teatavad tahud juba reguleeritud ja mõningaid vahendeid vaadatakse praegu läbi ning ajakohastatakse. Lisaks saab selgemaks, millised on paremad isereguleerimise viisid, mis aitavad luua reklaamijatele tõhusaid parameetreid ja seega viia reklaamitegevus kooskõlla ühiskonna ootustega.[33] Komisjoni talitused koos sidusrühmadega töötavad selle nimel, et panna alus jätkuvale koostööle vastutustundliku reklaami- ja müügitegevuse valdkonnas, mille hulka kuulub ka alkoholi vastutustundliku tarbimise näidete tutvustamine. Peamine eesmärk on toetada Euroopa Liidu ja riikide ning kohalike omavalitsuste meetmeid, et vältida alkohoolsete jookide vastutustundetut turustamist ja korrapäraselt kontrollida, millised on suundumused reklaami valdkonnas ning näiteks alkoholi reklaamimisega seotud küsimused . Üks ühiste jõupingutuste eesmärk on leppida eri valdkondade (haiglad, jaemüüjad, tootjad, massiteabevahendid või reklaamijad) esindajatega kokku reklaamimise tegevusjuhis, mida rakendatakse riikide ja Euroopa Liidu tasandil. Kokku tuleks leppida riikide tegevusjuhiste ja kavade nõuded. Kõnealuse tegevuse osana kontrollitakse ka noorte alkoholitarvitamisega seotud isereguleerivate eeskirjade mõju ja tööstusharu tegevuse vastavust kõnealustele eeskirjadele. Sõltumatuid osapooli kutsutakse kontrollima isereguleerivate eeskirjade toimimist ja tulemusi võrreldes kokkulepitud nõuetega, võimaldades sotsiaalset vastutust kandvatel organisatsioonidel oma eesmärke kõnealuse kontrolli alusel kohandada ( eesmärgid 1–9 ). 7. KOKKUVÕTE Vastusena nõukogu 2001. aasta üleskutsele esitab komisjon käesoleva teatisega üldise strateegia alkoholist põhjustatud kahjude vähendamiseks Euroopas kuni 2012. aasta lõpuni ja selgitab, mida on juba ära tehtud liikmesriikide ja ühenduse tasandil, millised on lisameetmeid nõudvad prioriteetsed alad ning kuidas saab komisjon jätkuvalt kaasa aidata selle rahvatervist mõjutava tõsise probleemi lahendamiseks. Komisjon teeb liikmesriikidele ja sidusrühmadele ettepaneku võtta käesolev teatis aluseks töö jätkamisel, eriti alkoholi- ja tervisefoorumil tehtava töö raames. Komisjon arvab, et tema peamine strateegiasse antav panus peaks põhinema praegusel lähenemisviisil täiendada selle valdkonna riiklikke poliitikaid ja strateegiaid, ning seepärast ei kavatse ta hakata kõnealust strateegiat rakendama uute eriõigusaktide ettepanekute kaudu Komisjon annab korrapäraselt tagasisidet käesolevas teatises visandatud alkoholi kuritarvitamise vastu võitlemise meetmete rakendamise kohta, samuti käesolevas teatises sätestatud Euroopa Liidu strateegia mõju kohta; see tagasiside põhineb liikmesriikide korrapärasel aruandlusel asjaomaste meetmete rakendamise kohta. Teatavaid liikmesriikide praegusi, edukaks osutunud meetmeid tuleb võtta näidetena headest tavadest. Käesoleva strateegia eesmärgi saavutamiseks tuleb neid meetmeid tugevdada, võttes samas arvesse subsidiaarsuse ja parema õigusliku reguleerimise põhimõtteid. Komisjon annab oma panuse, täiendades liikmesriikide tegevust, andes nende meetmetele lisaväärtuse ning käsitledes küsimusi, mida liikmesriigid ise ei suuda tõhusalt lahendada. [1] Alkoholi ohtlik tarvitamine on määratletud kui koguseline tase või joomisharjumus, mis tõenäoliselt tekitab kahju, kui püsib ka edaspidi samasugusena (Babor, T., Campbell, R., Room, R. & Saunders, J., (1994) Lexicon of Alcohol and Drug Terms , World Health Organization, Geneva); siiski ei ole kokkuleppele jõutud alkoholitarbimise tasemes, mida tuleks käsitada ohtliku tarvitamisena. Alkoholi kuritarvitamine on määratletud kui „joomisharjumus, mis kahjustab tervist kas füüsiliselt (näiteks maksatsirroos) või vaimselt (näiteks alkoholitarvitamisest põhjustatud depressioon)“ ( The ICD-10 Classification of Mental and Behavioural Disorders: Clinical Descriptions and Diagnostic Guidelines . Geneva: World Health Organisation 1992). [2] Nende hulka kuuluvad sellised erinevad osalised, nagu riikide tervise- ja tarbijakaitseühingud, eneseabirühmad, alkohoolsete jookide tootjad ja jaemüüjad, hotellide ja restoranide valdkond, koolid, tööandjad ja ametiühingud, reklaamitööstus, meediavahendid… [3] Kohtuasi C-189/95 (Franzen), kohtuasi C-394/97 (Heinonen), kohtuasi C-405/98 (Gourmet), kohtuasjad C-190 ja C-179/90 (Catalonia), kohtuasjad C-262/02 ja C-429/02 (Loi Evin). [4] Nõukogu soovitus 2001/458/EÜ, EÜT L 161, 16.6.2001, lk 38, internetiaadressil http://eur-lex.europa.eu/pri/en/oj/dat/2001/l_161/l_16120010616en00380041.pdf [5] Täielik aruanne on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/comm/health [6] Nõukogu 5. juuni 2001. aasta järeldused seoses ühenduse strateegiaga alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks (2001/C 175/01 - http://eur-lex.europa.eu/pri/en/oj/dat/2001/c_175/c_17520010620en00010002.pdf), nõukogu 1.–2. juuni 2004. aasta järeldused seoses alkoholi ja noortega (http://ue.eu.int/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/lsa/80729.pdf) [7] e. Näiteks: What are the most effective and cost-effective interventions in alcohol? , WHO Regional Office for Europe’s Health Evidence Network (HEN) 2004; Alcohol Policy and the Public Good , Griffith Edwards 1994, Cochrane Library; EconLit and the Alcohol and Alcohol Problems Science Database (ETOH), National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism (NIAA). [8] Komisjoni 6. aprilli 2004. aasta soovitus 2004/345/EÜ järelevalve kohta maanteeohutuse valdkonnas, ELT L 111, 17.4.2004, komisjoni 17. jaanuari 2001. aasta soovitus 2001/116/EÜ maksimaalse lubatud alkoholisisalduse (BAC) kohta mootorsõidukijuhi veres EÜT L 43, 14.2.2001, komisjoni teatis ELT C 48, 14.2.2004. [9] Töötervishoidu ja tööohutust käsitlev ühenduse strateegia 2002–2006-KOM(2002) 118 lõplik. [10] ÜRO resolutsioon 44/25, 20. november 1989. [11] Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uurimus Global Burden of Disease Study (Rehm et al 2003a and b, Rehm et al 2004 and Rehm 2005). [12] Alcohol in Europe. A public health perspective , P Anderson and B Baumberg, Institute of Alcohol Studies, UK 2006 http://ec.europa.eu/health-eu/news_alcoholineurope_en.htm (põhineb Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uurimusel Global Burden of Disease Study , Rehm et al 2003a and b, Rehm et al 2004 and Rehm 2005) [13] Suurenemistendentsist on teatatud peamiselt nooremate täiskasvanute puhul (kes on ületanud seadusega lubatud vanusepiiri alkoholi tarbimiseks). Alaealiste joomingud on ühtlustunud EL 15, kuid sagenenud EL 10 liikmesriikides. [14] „Joominguks“ loetakse tavaliselt rohkem kui viie alkoholiühiku joomist ühe korraga. [15] The ESPAD Report 2003, Alcohol and Other Drug Use Among Students in 35 European Countries , Björn Hibell et al, Stockholm 2004 http://www.espad.org/reports.asp [16] KOM(2001) 370 lõplik – Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada. [17] Näiteks Prantsusmaal 2001. aastal sündinud lastest oli rohkem kui seitsmesajal fetaalne alkoholisündroom ning oletatakse, et selle puude all kannatab üle 60 000 inimese (INSERMi arvutatud andmed – Expertise Collective 2001. aasta septembris – kahe Prantsusmaa põhjaosas ja La Réunion’il tehtud epidemioloogilise uuringu põhjal. [18] Sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid (tervise- ja tarbijakaitseühingud, eneseabirühmad…) ning alkohoolsete jookide tootjaid esindavad organisatsioonid. [19] EPC aruanne alkoholi käsitleva ümarlauavestluse kohta on avaldatud aadressil www.theepc.be [20] See aruanne, samuti aruanne ekspertide kohtumise kohta, kommentaarid eksperdihinnangu paneelile ning sidusrühmade arvamused alkoholipoliitikast ja nõukogu soovituse rakendamisest on avaldatud ELi terviseportaalis ja veebisaidil (http://ec.europa.eu/health-eu/news_alcoholineurope_en.htm). [21] Lisaks on väljastpoolt pärit tööettevõtja mõjuhinnangu ühe osana teinud üksikasjalikuma majandusanalüüsi alkoholi mõju kohta ELi majandusarengule (RAND-aruanne), mis on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/comm/health [22] Arutelus kasutatud taustadokument on kättesaadav internetiaadressil http://ec.europa.eu/food/food/labellingnutrition/betterregulation/index_en.htm [23] English et al. 1995, Single et al, 1999, Ridolfo and Stevenson 2001, väljavõte aruandest Alcohol in Europe – a public health perspecitve , http://ec.europa.eu/health-eu/news_alcoholineurope_en.htm [24] RAND: An economic analysis of the impact of alcohol on the economic development in EU (Horlings, Scoggins 2006) [25] Väikese alkoholisisaldusega karastusjookidele (sarnastele toodetele nagu „alcopops“) on määratud erimaks ja kohustuslik märgistus (Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Luksemburg). [26] Komisjon on kaasanud noori käesoleva teatise kuulamismenetlusse seoses tervishoiuprogrammi kaudu kaasfinantseeritavate projektidega. Euroopa noortefoorum on moodustanud töörühma, et käimasolevasse töösse oma panus anda. [27] Lisaks maanteeliiklusele ning üldise mure tõttu alkoholitarbimise pärast töökohtadel, nagu on kirjeldatud punktis 5.3, on vaja nähtavasti kontrollida alkoholitarbimist ka muudes transpordisektorites, näiteks mere-, raudtee- ja lennuliikluses. Käesolevas teatises neid sektoreid siiski eraldi ei käsitleta. [28] 112 uurimuse läbivaatamine andis olulisi tõendeid, et juhtimisvõime hakkab vähenema kohe, kui alkoholi kontsentratsioon veres on üle nulli (Moskowitz and Fiorentino 2000). Uurimuses, milles võrreldi liiklusõnnetustesse sattunud juhtide vere alkoholisisaldust nende juhtide vere alkoholisisaldusega, kes ei olnud liiklusõnnetustesse sattunud, jõuti järeldusele, et igas vanuses mees- ja naisjuhtidel, kelle vere alkoholisisaldus jäi vahemikku 0,2–0,49 g/l, oli vähemalt kolm korda suurem oht surma saada liiklusõnnetuses, milles osaleb vaid üks liiklusvahend. Oht suurenes vähemalt kuuekordseks, kui vere alkoholisisaldus oli 0,5–0,79 g/l ja üheteistkümnekordseks, kui see oli 0,8–0,99 g/l (Zador et al 2000). Kõik uurimused kinnitavad, et vere alkoholisisalduse alandamist käsitlevate uute õigusaktide positiivne mõju on suurem, kui nende vastuvõtmisele järgnevad avalikud arutelud, meediakampaaniad ja kontroll uute seaduste täitmise üle. [29] Alcohol in Europe. A public health perspective , P Anderson and B Baumberg, Institute of Alcohol Studies, UK 2006 http://ec.europa.eu/health-eu/news_alcoholineurope_en.htm [30] RAND: An economic analysis of the impact of alcohol on the economic development in EU (Horlings, Scoggins 2006). [31] Oma 30. mai 2005. aasta teatises „Euroopa noortepoliitika: Tähelepanu pööramine Euroopa noortele – Euroopa Noortepakti rakendamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine“ kinnitab komisjon, et väga oluline on pöörata tähelepanu noorte tervisele. Üks tegevusvaldkond on noorte alkoholitarvitamine. [32] Aktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta. Liikmesriigid võivad sätestada riikliku aktsiisimäära kõrgemale tasemele, mida nad peavad asjakohaseks ja mille puhul võtavad arvesse muuhulgas ta tervisepoliitikat. [33] Alkoholi telereklaami reguleeritakse piirideta televisiooni direktiiviga (nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta, EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivis 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, on käsitletud eksitavaid ja agressiivseid kaubandustavasid ning tavasid, mis müügivahendina kasutavad sunnimeetodeid (ELT L 149. 11.6.2005,p.22). Seoses isereguleerimisega on komisjoni talituste loodud ning mitmeid sidusrühmi ja valdkondi koondav reklaami ümarlaud määratlenud mõned tõhusaks isereguleerimiseks vajalikud põhielemendid; need on esitatud aruandes, mis on on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/consumers/overview/report_advertising_en.pdf