52006DC0378

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 12.7.2006

KOM(2006) 378 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2005. aasta aruanne {SEK(2006)911}{SEK(2006)912}

SISUKORD

Sissejuhatus 4

1. Ühenduse finantshuvide kaitse üldise strateegilise lähenemisviisi hindamine ajavahemikul 2001–2005 4

1.1. Üldine pettusevastane õigusloomepoliitika 5

1.2. Uus koostöökultuur 7

1.3. Korruptsioonivastane võitlus ja ennetamine institutsioonides 8

1.4. Kriminaalõigusliku külje tugevdamine 9

1.5. Järeldus 11

2. Pettusevastase võitluse tulemused: liikmesriikide poolt teatatud pettuste ja muude eeskirjade eiramisjuhtude statistika vastavalt valdkondlikele määrustele 11

2.1. Traditsioonilised omavahendid 12

2.2. Põllumajanduskulud (EAGGF tagatisrahastu) 13

2.3. Struktuurimeetmed 14

2.4. Ühinemiseelsed vahendid 15

3. Liikmesriikide ja komisjoni võetud meetmed aastal 2005 16

3.1. Liikmesriikide võetud meetmed 16

3.1.1. Uued horisontaalmeetmed 16

3.1.2. Uued meetmed ühenduse omavahendite valdkonnas 17

3.1.3. Uued meetmed põllumajanduskulude valdkonnas 17

3.1.4. Uued struktuurimeetmed 18

3.2. Komisjoni vastuvõetud operatiivmeetmed pettusevastaseks võitluseks 18

3.3. Täiendavad meetmed ühenduse finantshuvide kaitseks 19

3.3.1. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva 26. juuli 1995. aasta konventsiooni ja selle protokollide ratifitseerimise seis liikmesriikides 19

3.3.2. Tolliinfosüsteem (TIS) ning infotehnoloogia tollialast kasutamist käsitleva konventsiooni ja selle protokolli ratifitseerimine tollialaste uurimisjuhtude identifitseerimise faili (FIDE) loomise kohta 19

3.3.3. Kokkulepe äriühinguga Philip Morris International 20

4. Sissenõudmine 21

4.1. Tsiviil- või haldusmenetluses kasutatavad sissenõudemenetlused liikmesriikides 21

4.2. Sissenõudmine institutsioonide poolt 24

4.3. Sissenõudmise töörühm ja EAGGF tagatisrahastu 25

4.4. Põllumajanduspoliitika eiramise finantsjärelevalve süsteemi reform 27

5. Raamatupidamisarvestuse kinnitamise menetlused 28

5.1. Tegevuskava positiivse kinnitava avalduse saamiseks 28

5.2. Avaliku sektori kulude nõuetekohase haldamise kinnitamine liikmesriikides 29

SISSEJUHATUS

Ühenduse finantshuvide kaitse ja pettusevastane võitlus kuuluvad ühenduse ja liikmesriikide jagatud vastutusalasse. Koostöös liikmesriikidega koostab komisjon igal aastal aruande, milles kirjeldatakse uusi meetmeid, mis on nimetatud kohustuste täitmiseks võetud vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 280. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning see avaldatakse.

Aruande esimeses jaos esitab komisjon hinnangu ühenduse finantshuvide kaitse viieaastase (2001–2005) üldise strateegilise lähenemisviisi kohta . Vaatamata paljudele takistustele, on kavandatud eesmärkide elluviimise ja meetmete rakendamise üldised tulemused rahuldavad.

Teine jagu sisaldab statistilist kokkuvõtet valdkondlike määruste raames teatatud eiramisjuhtudest .

Kolmas jagu sisaldab ühelt poolt 2005. aastal liikmesriikide võetud meetmeid ja teiselt poolt komisjoni tehtud jõupingutuste kirjeldust Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tõhususe parandamiseks.

Liikmesriikidega lepiti kokku, et aruande neljandas ja viiendas jaos esitatakse kaks konkreetset teemat. Neljandas jaos esitatakse meetmed, mis on võetud kogumata või põhjendamatult makstud summade tagasisaamise parandamiseks . Ainult süsteemse finantsjärelevalve tagamisega on võimalik heastada Euroopa eelarvele pettuste ja muude eeskirjade eiramise teel tekitatud kahju.

Viiendas ja viimases jaos käsitletakse liikmesriikide raamatupidamisarvestuse kinnitamise küsimust. Enamust Euroopa eelarvest hallatakse koostöös liikmesriikidega. See punkt sisaldab liikmesriikides kohaldatavate kontrollipõhimõtete ja -standardite ning kinnitamissüsteemide (kus need on olemas) põgusat võrdlust.

Aruandes esitatakse vaid kokkuvõtlik ülevaade kahekümne viies liikmesriigis võetud meetmetest ja nende tulemustest. Samaaegselt avaldab komisjon kaks töödokumenti[1], millest ühes loetletakse liikmesriikide võetud meetmed ja teises statistika eeskirjade eiramisjuhtude kohta, millest liikmesriigid on teatanud.

Varasemate aastate aruanded ja nendega seotud komisjoni talituste töödokumendid on kättesaadavad OLAFi veebilehel[2].

ÜHENDUSE FINANTSHUVIDE KAITSE ÜLDISE STRATEEGILISE LÄHENEMISVIISI HINDAMINE AJAVAHEMIKUL 2001–2005

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse põhineb tugeval koostöökultuuril riigi ja ühenduse tasandil. Komisjoni eesmärk oli hakata selles valdkonnas kasutama üldist strateegilist lähenemisviis, mis hõlmaks kõiki meetmeid, mis aitavad kaasa ühise eesmärgi saavutamisele, et tagada ühtsus ennetustöösse kaasatud riiklike asutuste ja institutsioonide jõupingutuste vahel. See hõlmab operatiivtööd, finantsjärelevalvet, karistuste kohaldamist, ennetamist ja nimetatud tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide koostamist esimese või kolmanda samba raames.

Seoses EÜ asutamislepingu artikli 280 lülitamisega Amsterdami lepingusse ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) loomisega 1999. aastal võttis komisjon 28. juunil 2000[3] vastu üldise strateegilise lähenemisviisi aastateks 2001–2005, milles seadis poliitilised ja üldised eesmärgid. Selles määratleti Euroopa ühenduste finantshuvide kaitseks neli peamist strateegilist teemat:

- üldine pettusevastane õigusloomepoliitika;

- uus koostöökultuur;

- institutsioonidevaheline lähenemisviis korruptsiooni tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

- kriminaalõiguliku külje tugevdamine.

Selle üldise strateegilise lähenemisviisi rakendamiseks koostati tegevuskavad aastateks 2001–2003[4] ja 2004–2005.[5]

Üldine pettusevastane õigusloomepoliitika

Komisjon on püüdnud pettusevastases poliitikas järgida horisontaalset ja sammastevahelist lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki valdkondi, kus võib esineda pettusi ja korruptsiooni. Pettusevastased õigusaktid peavad sätestama järelevalve ja koostöö ning ennetustöö ja tuvastamise.

2001. aastal teatas komisjon, et ta asutab õigusaktide ja lepingute haldamise kvaliteedi parandamiseks komisjonisisese „pettusekindluse” mehhanismi[6] selleks, et tõsta nende „pettusekindlust”. Alates 2003. aastast on talitustevaheline rühm igal aastal tuvastanud koostamise protsessis õigusloomealgatusi ja tüüplepinguid, mis võivad oluliselt ohustada ühenduste finantshuvidele. Enne selliste dokumentide koostamist konsulteeritakse Euroopa Pettustevastase Ametiga. See amet on aastatel 2004–2005 läbi vaadanud kokku 28 algatust.

Pärast euro kasutuselevõtmist on kogu kõnealuse programmiperioodi vältel võetud mitmeid meetmeid et võidelda euro rahatähtede ja müntide võltsimise vastu. Komisjon on eelkõige tugevdanud tegutsemise ja sekkumisega seotud õiguslikku raamistikku ning konkreetse rahvusvahelise koostöö raamistikku.

Oma 2002. aasta teatises[7], mis keskendub 1999. aastani põhjendamatult makstud põllumajandusvahendite tagasisaamise parandamisele, otsustas komisjon luua sissenõudmise töörühma, et selgitada välja tagasisaamata summade suurus ja valmistada ette otsused rahalise vastutuse kohta ametliku kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames EAGGF tagatisrahastu valdkonnas (vt punkt 4.2).

2003. aastal jõustunud uus finantsmäärus[8] suurendas märgatavalt ühenduse finantshuvide kaitset.

- Selles on tõhustatud saadaolevate summade sissenõudmist.

- Selles on sätestatud üleminek kassapõhiselt raamatupidamisarvestuselt tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele. Alates 2005. aastast on komisjon seega olnud vastavuses kõige rangemate rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, parandanud oma igapäevast vahendite haldamist ja vähendanud vigade tekke või eeskirjade eiramise riski miinimumini.

- Selles on ette nähtud infosüsteem, mille abil on võimalik haldusotsusega riigihankelepingutest välja jätta ebausaldusväärsed kandidaadid ja kriminaalkorras süüdimõistetud pakkujad või sellised pakkujad, kes on esitanud eksitavaid või valeandmeid. Sarnane mehhanism on kehtestatud ka ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamist käsitlevas direktiivis[9]. Komisjon kavatseb seoses oma teatisega läbipaistvuse kohta[10] uurida väljajätmissüsteemi ulatuslikuma kasutamise võimalust ja teha asjaomased ettepanekud finantsmääruse muutmisettepaneku raames[11].

Komisjon võttis 2004. aastal vastu ettepanekud, millega muudetakse OLAFi juurdlusi reguleerivaid määrusi[12]. Nende ettepanekute eesmärk oli eelkõige kehtestada selged eeskirjad ameti ja ühenduse institutsioonide, organite ja asutuste vahelise teabevahetuse kohta ning võimaldada OLAFil oma tegevuse tõhustamiseks keskenduda operatiivsetele prioriteetidele ja kiirendada juurdlusi. Ettepanekutega püüti ka tugevdada juurdlusaluste menetlusõigusi. Euroopa Parlament ja nõukogu nõudsid nende ettepanekute põhjal täiendavat hinnangut ameti tulemuslikkuse kohta, mille komisjon esitas 2004. aasta oktoobris[13]. Kontrollikoda esitas eriaruande ameti juhtimise kohta[14] koos mitmete soovitustega. 2005. aasta juulis[15] korraldas Euroopa Parlament avaliku ärakuulamise OLAFi tugevdamise kohta. Selles märgiti, et juurdlustest sõltumatu, kuid halduslikult komisjoniga seotud ameti toimimisstruktuur töötab.

Sellise arengu valguses võttis komisjon 2006. aasta mais vastu ettepaneku, mis täiendab 2004. aasta veebruari ettepanekus tehtud edusamme. Nimetatud ettepanek asendab viimast, mis võeti tagasi. See ettepanek käsitleb eelkõige juhtimistavasid ning institutsioonide ja järelevalvekomitee vahelist koostööd koosolekute kaudu, mida järelevalvekomitee peab struktureeritud dialoogi raames Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajatega. Samuti on selles ette nähtud luua järelevalvenõuniku ametikoht, kellelt võib taotleda teatavatel juhtudel arvamust. Veel on selle eesmärk täpsustada OLAFi peadirektori volitusi.

Sündmused 2005. aastal. Komisjon koostas 2005. aastal teise aruande[16] liikmesriikide poolt nn musta nimekirja määruse [17] kohaldamise kohta. Määruses nähakse ette EAGGF tagatisrahastu valdkonnas ühenduse eelarve jaoks riski kujutavate ettevõtjate kindlaks tegemine, komisjoni ja liikmesriikide teavitamine ning ennetusmeetmete rakendamine. Aruandes leiti, et määruse kohaldamise tulemused on olnud kesised. Komisjon loodab käesoleva aruandega käivitada institutsioonidega ulatusliku arutelu väljajätmismehhanismi võimaliku reformi vajaduse ja selle suuna üle.

Uus koostöökultuur

2001. aastast alates on komisjon püüdnud aidata kümnel uuel liikmesriigil ja kandidaatriikidel võtta üle Euroopa ühenduste finantshuve käsitlevat acquis ’d. Kümme uut liikmesriiki, Rumeenia ja Bulgaaria asutasid riiklikud pettustevastased kooskõlastustalitused (AFCOSid), kes vastutavad ühenduse finantshuvide kaitse õiguslike, halduslike ja töökorraldusega seotud aspektide eest ja kes on osutunud väga kasulikeks. Kümme uut liikmesriiki kaasati sellesse ilma eriliste raskusteta, sest nad olid teinud vajalikud ettevalmistused oma uue ülesande – ühenduste finantshuvide kaitsmise – täitmiseks. Rumeenia ja Bulgaaria liitumisprotsessi paremaks toetamiseks on OLAF tugevdanud oma tegevust ja operatiivset tõhusust, lähetades kummassegi riiki kontaktisiku.

2004. aastal sõlmisid Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid Šveitsi Konföderatsiooniga koostöölepingu[18] pettuste ja muu nende finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise kohta.

Komisjon tegi 2004. aastal veel ettepaneku võtta vastu vastastikuse haldusabi määrus[19], mis moodustaks üksikasjaliku õigusliku aluse ja oleks horisontaalne, kuna see hõlmab kõiki ühenduse pettusevastase võitluse valdkondi, mida ei ole valdkondlikes õigusaktides veel käsitletud.

Sündmused 2005. aastal. Teatavad tollieeskirjade, sh intellektuaalomandieeskirjade eiramise teel teostatud rahvusvahelised kaubandustehingud kahjustavad liikmesriikide majandust ja maksuhuve ning ELi eelarve tollitulusid. Viimastel aastatel on tekkinud rida probleeme kauplemisel Hiinaga. 2005. aastal jõustus 2004. aastal kokkulepitud ja sõlmitud koostööleping Euroopa Ühenduse ja Hiina vahelise tollialase vastastikuse abi parandamiseks. Operatiivset külge juhib OLAF.

OLAF käivitas alalise tehnilise abi infrastruktuuri (POCU), mis võimaldab paremat koostööd ja tuge liikmesriikide ühistes tollitoimingutes. POCU parandab koostööd ühistes tollitoimingutes, võimaldades neid teostada kiiresti ja väikeste kuludega. Esimene uuel infrastruktuuril põhinev toiming „Operation Fake” (Operatsioon Võlts) oli seotud Hiinast pärit võltsitud kaupadega. Operatsioon toimus 2005. aasta mais ja andis väga rahuldavad tulemused (vt punkt 3.2).

Ühtlustamise tagamise eesmärgil muudeti ja ajakohastati[20] struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevaid määrusi, mis kohustavad liikmesriike teatama komisjonile juhtudest, mille suhtes lasub valdkondlike määruste eeskirjade eiramise kahtlus. Ühtlustamine jätkub põllumajandussektoris kohaldatava määruse muutmisega.

Kelmuste ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee[21] staatust muudeti, et kohandada see alates komitee loomisest 1994. aastal toimunud muutustele, nagu artikli 280 lülitamine EÜ asutamislepingusse, OLAFi asutamine 1999. aastal või euro kasutuselevõtmine. Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev komitee abistab komisjoni kõikides ühenduste finantshuve käsitlevates küsimustes.

Korruptsioonivastane võitlus ja ennetamine institutsioonides

OLAF jätkas vastavalt ühenduse õigusaktidega 1999. aastal talle usaldatud missioonile oma ülesannete täitmist korruptsiooni ennetamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel. Euroopa Kohus on mitmel korral kinnitanud üldiselt kõikide institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatava sisejuurdluse institutsioonidevahelise raamistiku seaduslikkust ja ühtsust.[22]

Vastastikuse mõistmise memorandumitega, mille OLAF sõlmis 2004. aastal siseauditi talitusega (SAT)[23] ning komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametiga (IDOC)[24] ja milles kirjeldatakse nende vastavaid tegevusvaldkondi, loodi nende asutuste vaheliseks viljakaks koostööks soodsad tingimused. OLAFi ja IDOCi tihedad kontaktid 2005. aastal võimaldasid neil oma tegevust kooskõlastada konkreetsetel juhtudel.

Haldusreformi raames võeti meetmeid, et tõsta komisjoni ametnike ja teiste teenistujate teadlikkust usaldusväärse projektijuhtimise põhimõtetest, huvide konfliktidest ja õigest toimimisviisist juhtudel, kui kahtlustatakse tõsiseid eiramisjuhte, mis võivad kahjustada ühenduste huve.

24. mail 2006. aastal vastu võetud komisjoni ettepanek OLAFi teostatavate juurdluste õigusliku raamistiku muutmise kohta hõlmab muu hulgas institutsioonidele antava teabe parandamist ja võimalust, et sisejuurdluste korral ei edastata lõpparuannet pädevale kohtuorganile, kui eeskirjade eiramine on väheoluline või kui nende finantsmõju on ebaoluline ja kui asjakohase järelevalve tagamiseks võib võtta asutusesiseseid meetmeid, ning aruanne edastatakse asjaomasele institutsioonile, organile või asutusele.

Kriminaalkohtumõõtme tugevdamine

Komisjon lülitas selle neljanda teema oma üldisesse strateegilisse lähenemisviisi, et käsitleda raskusi seoses sellega, et riikide õigusasutused ei vasta keeruliste ja sageli riikidevaheliste õigusküsimuste käsitlemise vajadusele.

2001. aastal esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu direktiiv ühenduse finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse kaudu,[25]. Selle ettepaneku eesmärk on koondada ühte ühenduse õigusakti teatavad kriminaalõiguse sätted (sealhulgas ebaseadusliku käitumise, vastutuste ja karistuste ning komisjoniga tehtava koostöö mõisted), mis sisalduvad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonis[26] ja selle protokollides[27].

Kõnealune konventsioon, selle esimene protokoll ja protokoll Euroopa Kohtu pädevuse kohta jõustusid 2002. aastal. Selle tulemusena paranes õiguskoostöö mitmes valdkonnas. Komisjon soovitab nõukogul kutsuda liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et tugevdada oma kriminaalõigust, vaatama läbi oma reservatsioonid konventsioonis ettenähtud vahendite suhtes ja ratifitseerima teise protokolli. Praegu koostab komisjon teist aruannet[28] konventsiooni ja selle juba jõustunud protokollide rakendamise kohta, mis peaks vastu võetama 2007. aasta lõpu poole ja hõlmab 25 liikmesriiki.

Euroopa Liidu soov arendada vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millest on saanud kriminaalasjades tehtava kohtukoostöö nurgakivi, tõi kaasa intensiivse õigusloometegevuse ELi lepingu VI jaotises käsitletud valdkondades. See tegevus on avaldanud positiivset mõju eelkõige ühenduse finantshuvide kaitsele. Näiteks lihtsustab raamotsuse vastuvõtmine[29] Euroopa vahistamismääruse kohta 2002. aastal märgatavalt isiku vahistamist ja tema üleandmist liikmesriigile isiku kriminaalvastutusele võtmiseks või vabadusekaotuse või kinnipidamiskorralduse täitmiseks.

OLAFi ja Eurojusti vahel 2003. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis on sätestatud vastastikune teabevahetus ja koostöö ühenduse finantshuvide kaitsmiseks. OLAF ja Eurojust võtsid rakendussätted astu 2004. aastal. Memorandumi elluviimiseks asutati OLAFi ja Eurojusti kontaktrühm. Rühm pidas 2005. aastal regulaarseid koosolekuid. Eurojust tegi teatavate OLAFi juhtumite puhul koostööd OLAFi ja riikide asutustega, osaledes asjaomastes juurdlustes ja vastutusele võtmistes.

OLAFi ja Europoli vahel 2004. aastal sõlmitud memorandumis on sätestatatud strateegiliste ja tehniliste andmete vahetuse tugevdamine ning riskihindamise ja -analüüside alane teabevahetus ühise huvi valdkondades. 2005. aastal tegid OLAF ja Europol tihedamat koostööd, eelkõige võitlemisel salakaubaveoga ja euro võltsimise valdkonnas. Amet peab ka tihedat sidet selliste rahvusvaheliste ametiasutustega nagu Interpol ja Maailma Tolliorganisatsioon (MTO).

Komisjon võttis 2001. aastal vastu rohelise raamatu[30], mis on mõeldud arutelu algatamiseks Euroopa Prokuratuuri loomise kohta, et võidelda tõhusamalt Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava kuritegevuse vastu. Euroopa Ülemkogul 2004. aasta juunis vastu võetud, kuid veel liikmesriikide poolt ratifitseerimata Euroopa põhiseaduse lepingu artiklis III-274 on ette nähtud, et nõukogu võib pärast ühehäälset otsust ja nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt asutada liidu finantshuve kahjustavate eiramiste vastu võitlemiseks Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri. Prokuratuur on pädev taga otsima, jälitama ja kohtu alla andma kõnealuste eiramiste toimepanijaid ja kaassüüdlasi.

Sündmused 2005. aastal. Komisjon selgitas oma teatises[31] Euroopa Kohtu otsuse tagajärgi esimese ja kolmanda sambale kriminaalasjades[32], eelkõige direktiivi ettepanekule ühenduse finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse kaudu. Selle otsuse kohaselt tuleb juhul, kui asjaomast valdkonda käsitlevat kriminaalõiguse sätet on vaja kohaldada ühenduse õiguse tõhususe tagamiseks, see vastu võtta eranditult esimese samba piires. See süsteem teeb lõpu menetlusele, mille tulemusena võetakse vastu kaks õigusakti (direktiiv või määrus ja raamotsus).

Järeldus

Viis aastat pärast üldise strateegilise lähenemisviisi käivitamist võib võetud meetmetele positiivse hinnangu anda. Nagu eespool esitatud kokkuvõttest nähtub, on märgatavat edu saavutatud kõikides peamistes Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse strateegilistes valdkondades. Edasiminek kriminaalõiguse valdkonnas on siiski aeglustunud. Näiteks Euroopa Prokuratuuri asutamise ettevalmistamine on ajutiselt aeglustunud, sest põhiseaduse leping on ratifitseerimata.

75% kõikidest kogu programmiperioodiks kavandatud meetmetest viidi täielikult ellu enne 31. detsembrit 2005, samas kui 9% teostati ettenähtud ajakava jooksul osaliselt ja on endiselt pooleli. 14% lükati edasi 2006. aastasse ja 10% on ajutiselt või lõplikult peatatud enamasti komisjonist olenematutel põhjustel.

PETTUSEVASTASE VÕITLUSE TULEMUSED: LIIKMESRIIKIDE POOLT TEATATUD PETTUSTE JA MUUDE EESKIRJADE EIRAMISJUHTUDE STATISTIKA VASTAVALT VALDKONDLIKELE MÄÄRUSTELE

Ühenduse õiguse kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile teatama pettusejuhtudest ja muudest finantshuve kahjustavatest eeskirjade eiramisjuhtudest kõikides ühenduse tegevusvaldkondades[33]. Käesolevas peatükis esitatud statistika hõlmab juhte, millel lasub pettusekahtlus, ja muid eeskirjade eiramisjuhte valdkondlike määruste tähenduses, millest liikmesriigid on teatanud. See ei hõlma ühenduse otseseid kulusid[34]. Komisjoni talituste dokumendis, mis avaldatakse samaaegselt käesoleva aruandega, on eiramisteadete alusel saadud statistika põhjal koostatud süvaanalüüs[35]. Järgnevas tabelis on esitatud 2005. aastal teatatud eeskirjade eiramisjuhtude arv asjaomased summad igas valdkondkonnas[36].

Tabel – Eeskirjade eiramisjuhtude arv ja summad – 2005

2005. aastal KOKKU |

Valdkond | Teatatud eiramisjuhtude arv | Finantsmõju kokku (mln eurot) |

Omavahendid | 4982 | 322 |

EAGGF tagatisrahastu | 3193 | 102 |

Struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond | 3570 | 601 |

Ühinemiseelsed vahendid | 331 | 17 |

Kokku | 12 076 | 1042 |

On oluline teha vahet pettusel ja eeskirjade eiramisel. Pettus on määratletud kui tahtlikult toimepandud eeskirjade eiramine, mis kujutab endast kuritegu ja mida on ainult kohtunikul õigus sellisena määratleda[37]. Pettuse tegelikku finantsmõju saab mõõta alles kohtumenetluse lõpus. Omavahendite puhul on 2005. aastal teatatud eiramisjuhtudest pettusekahtlusega ligikaudu 20%, hõlmates umbes 95,2 miljoni euro suurust summat. Põllumajanduskulude puhul on teatatud eeskirjade eiramisjuhtudest pettusekahtlusega ligikaudu 13%, hõlmates umbes 21,5 miljoni euro suurust summat, mis moodustab 0,05% EAGGF tagatisrahastu assigneeringute kogusummast. Struktuurifondide puhul loeti pettusteks ligikaudu 15% teatatud eeskirjade eiramisjuhtudest, mis hõlmasid 205 miljoni euro suurust summat ja moodustasid ligi 0,53% struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi assigneeringute kogusummast. Ühinemiseelsete vahendite osas moodustasid pettused ligi 18% teatatud eeskirjade eiramisjuhtudest ja hõlmasid umbes 1,77 miljoni euro suurust summat, mis moodustab 0,06% PHARE[38], SAPARDi[39] ja ISPA[40] raames eraldatud assigneeringute kogusummast. See hinnang põhineb liikmesriikide edastatud teabel, kuid sellesse tuleb suhtuda ettevaatlikult.

Traditsioonilised omavahendid

Teatavaks tehtud tuvastatud pettuste ja eeskirjade eiramisjuhtude arv (juhud >10 000 euro) kasvas võrreldes 2004. aastaga 55% (4982 juhtu 2005. aastal) [41] . Nendega seotud summa ulatub 2005. aastal 322 miljoni euroni võrreldes 212 miljoni euroga 2004. aastal, mis näitab 52% kasvu.

Seda kasvu on võimalik seletada eelkõige teatamise paranemisega teatavate liikmesriikide puhul ja asjaoluga, et teatavad liikmesriigid sisestasid OWNRES süsteemi laekumata transiiditoimingutega seotud summad, mis küll hilinemisega, kuid hiljem siiski laekusid. Seega ei saa lihtsalt 55% kasvu alusel teha järeldusi tegeliku pettuste ja muude eeskirjade eiramisjuhtude olukorra kohta.

Eeskirjade eiramisega enim seotud toode on endiselt sigaret. Sigarettide salakaubandusest on teatatud kõige rohkem. 2005. aastal kasvas teatatud juhtude arv, mis olid seotud suhkrusektoriga. Need olid peamiselt mitte-ekspordi juhtumid, kus suhkrukogused ületasid ühenduse süsteemis lubatud koguseid. Kasvas ka tekstiilisektoriga seotud juhtude arv, eelkõige päritoludeklaratsioonide osas.

[pic]

Põllumajanduskulud (EAGGF tagatisrahastu)

2005. aastal langes teatavaks tehtud eeskirjade eiramisjuhtude arv veidi võrreldes varasema aastaga (3193 juhtu 2005. aastal, 3401 juhtu 2004. aastal). Nende finantsmõju aga kasvas (102 miljonit eurot 2005. aastal, 82 miljonit eurot 2004. aastal), mis moodustab ligi 0,21% EAGGF tagatisrahastu assigneeringute kogusummast (47 819 miljonit eurot 2005. aastal).

[pic]

Struktuurimeetmed

Teatavaks tehtud eeskirjade eiramisjuhtude arv (3570 juhtu, Ühtekuuluvusfond kaasa arvatud) kasvas võrreldes varasema aastaga (3339 juhtu), samas nende finantsmõju vähenes (601 miljonit eurot 2005. aastal, 696 miljonit eurot 2004. aastal). 2005. aastal teatatud eeskirjade eiramise juhtude finantsmõju moodustab umbes 1,56% struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi assigneeringutest (38 430 miljonit eurot) aastal 2005. Lõplikku mõju ei ole võimalik teada enne programmide lõppemist.

[pic]

Ühinemiseelsed vahendid

Mitmeaastaste rahastamiskokkulepete abil kehtestati PHARE, SAPARDi ja ISPA vahendite ning Küprosele ja Maltale eraldatud vahendite suhtes struktuurifondidega sarnane eeskirjade eiramisest teatamise süsteem[42].

Tabel 2.4. Liikmesriikide ja ühinevate riikide teatatud eiramisjuhtude arv ja summad[43] ühinemiseelsete vahendite puhul aastatel 2002–2005[44].

Aasta | PHARE[45] | SAPARD | ISPA | KOKKU |

Kokku | Juhud >500 000 eurot | Juhud <500 000 eurot |

Juhud | Summa (mln eurot) | Juhud | Summa (mln eurot) | Juhud | Summa (mln eurot) |

Esialgne seis 2002. a lõpus. Enne 1999. a teatatud tagastamata summad, mida sissenõudmise töörühm menetles oma auditites | 4228 | 1212 | 419 | 1035 | 3809 | 177 |

Seis 2004. a lõpus pärast STR auditeid | 3690 | 1059 | 463 | 857 | 3227 | 202 |

Kõiki 463 juhtumit, mis kõik ületavad 500 000 eurot, auditeeriti 2005. aastal. Nende juhtumitega seotud tagastamata summad ulatuvad kokku ligi 857 miljoni euroni.

2005. aastal tehtud edusammud |

Juhud | Summa (mln eurot) |

A. Auditid ja kahepoolsed kohtumised LR-dega arvepidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames (juhtumid, kõik > 500 000 eurot) | 431 | 765 |

B. Auditeeritud, kuid veel arutamata LR-dega arvepidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames (juhtumid, kõik > 500 000 euro) | 32 | 92 |

C. Juhtumid < 500 000 euro, mida STR ei ole menetlenud/auditeerinud ning mille suhtes ei ole arvepidamise kontrollimise heakskiitmise menetlust algatatud | 3227 | 202 |

2006. aastal võetakse EAGGF tagatisrahastu arvepidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames vastu komisjoni ametlik otsus enamiku juhtumite kohta, mis ületavad 500 000 eurot.

Põllumajanduspoliitika eiramise finantsjärelevalve süsteemi reform

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 vastuvõtmisega kehtestas nõukogu ühise põllumajanduspoliitika rahastamise tulevikus[94]. Ta otsustas asutada kaks eraldi Euroopa põllumajandusfondi: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) muu hulgas turumeetmete ja otsetoetuste rahastamiseks ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD).

Uue määrusega reformitakse kogu nende kahe fondiga (EAGF ja EAFRD) seotud eeskirjade eiramise finantsjärelevalvesüsteemi ja lihtsustatakse sissenõudmise järelevalve menetlust tulevikus. Selle määruse artiklid 32 ja 33 näevad ette, et kui tagasinõudmine ei ole toimunud enne maaelu arengu programmi lõpetamist (EAFRD puhul), kaetakse 50% tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest asjaomase liikmesriigi ja 50% ühenduse eelarvest kas nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub siseriikliku kohtu kaudu (EAGF ja EAFRD puhul).

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KINNITAMISE MENETLUS

Tegevuskava positiivse kinnitava avalduse saamiseks

Kuigi kontrollikoda tunnustas komisjoni ja liikmesriikide edusamme eelarvekontrollisüsteemide parandamisel, sai ta üheteistkümnendat aastat järjest väljastada ainult osaliselt positiivse kinnitava avalduse ühenduse eelarve raames tehtavate maksete assigneeringute kohta. Kontrollikoja aruande järgi seondub põhiprobleem vahenditega, mida hallatakse koos liikmesriikidega. Kontrollikoda tegi oma arvamuses nr 2/2004[95] ettepaneku ühisstandarditel ja -põhimõtetel põhineva ühenduse sisekontrolli raamistiku väljatöötamise kohta, mis võiks anda mõistliku kindluse, et tulude kogumine ja kulud toimuvad kooskõlas kehtivate õigusaktidega, võttes samas arvesse tasakaalu sisekontrolli kulude ja tulude vahel. Positiivse kinnitava avalduse saamine on Barroso komisjoni üks strateegilisi eesmärke.[96] Selleks võttis komisjon pärast kontrollikoja arvamust 2005. aasta juunis vastu tegevuskava, milles tehakse rida ettepanekuid ühenduse integreeritud kontrolliraamistiku kohta.[97] Selles dokumendis viitas komisjon ettepanekule, mille parlament tegi 2003. aasta eelarve täitmise kinnitamise otsuses, et iga liikmesriigi poliitiline või kõrgem korraldusasutus (rahandusministeerium) esitab ametliku eeldeklaratsiooni ja kinnitava iga-aastase järelaruande aruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Tegevuskavale on lisatud hinnang erinevuse kohta, mis valitseb komisjoni talituste sisekontrolli raamistiku ja kontrollikoja arvamuses nr 2/2004[98] sätestatud kontrollipõhimõtete vahel („lünga hindamine”).

Nende komisjoni dokumentide ja liikmesriikide ametiasutuste eksperdirühma arutelude põhjal võttis ECOFINi nõukogu 8. novembril 2005 vastu järeldused, milles ta oli seisukohal, et „olemasolevad deklaratsioonid võimaldavad komisjoni ning viimase instantsina kontrollikoja jaoks olulise kindlustunde, peaksid olema kasulikud ja tasuvad ning et komisjon ja viimase instantsina kontrollikoda peaksid neid arvestama positiivse kinnitava avalduse (DAS) saamiseks”. Nõukogu kutsus komisjoni üles kontrolle ja olemasolevate deklaratsioonide väärtust hindama.

Nõukogu järeldusi arvestades võttis komisjon 2006. aasta jaanuaris vastu integreeritud kontrolliraamistiku tegevuskava[99], milles ta märkis, et on oluline, et liikmesriigid „kindlustavad, et komisjoni rahaliste vahendite nendepoolne haldamine vähendab eeskirjadevastase kulutamise ohu aktsepteeritava tasemeni, ja et nad suudavad seda tõestada siseriiklikele ja ühenduse audiitoritele”. Kuna 80% ühenduse kuludest hallatakse koos liikmesriikidega, asetatakse 2007.–2013. programmiperioodil rõhk õigusaktide lihtsustamisele, komisjoni ja liikmesriikide poolt kohaldatavate kontrollipõhimõtete ja standardite ühtlustamisele kontrollide tulemuste jagamise ja tulususe edendamise teel ning tähelepanu pööratakse liikmesriikide operatiivagentuuride olemasolevate juhtimisdeklaratsioonide kasutamisele, mis on komisjoni ja ka kontrollikoja jaoks peamine kindluse allikas.

Avaliku sektori kulude nõuetekohase haldamise kinnitamine liikmesriikides

Komisjon ja liikmesriigid leidsid, et nende kõigi huvides on koguda teavet olemasolevate kinnitamissüsteemide kohta selleks, et hallata avaliku sktori kulusid nõuetekohaselt liikmesriikides ja välja selgitada parimad tavad. Lisaks võib seda kasutada asutamislepingu artiklis 280 sätestatud võrdväärse kaitse põhimõtte kohaldamise uurimiseks.

Liikmesriikidele saadetud küsimustiku vastuste põhjal oli võimalik saada ettekujutus selles valdkonnas kehtivatest riigisisestest tavadest, mis on esitatud alljärgnevas tabelis.

Selles tabelis tehakse kokkuvõte liikmesriikide vastustest. Üksikasjalikke vastuseid sisaldava põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda komisjoni talituste töödokumendis, mis avaldatakse käesoleva aruandega samal ajal.

Riigi raamatupidamisarvestuse kinnitamine siseüksuse poolt[100] | Riigi raamatupidamisarvestuse kinnitamine välisasutuse poolt[101] |

BE | Ei | Ei[102] |

CZ | Jah | Ei[103] |

DK | Jah | Jah |

DE | Ei | Jah |

EE | Jah | Jah |

EL | Ei | Ei |

ES | Ei | Ei[104] |

FR | Ei | Jah |

IE | Jah | Jah |

IT | Ei | Jah |

CY | Ei | Jah |

LV | Jah | Jah |

LT | Jah | Jah |

LU | Jah | Jah |

HU | Jah | Jah |

MT | Ei | Jah |

NL | Jah | Jah |

AT | Ei | Ei[105] |

PL | Ei | Jah |

PT | Ei | Jah |

SL | Ei | Jah |

SK | Jah | Jah |

FI | Jah | Jah |

SE | Ei | Jah |

UK | Jah | Jah |

Kinnitaja on siseüksus

Ligi pooltel küsimustikule vastanud liikmesriikidest on olemas menetlus avaliku sektori kulude seaduslikkuse ja õiguspärasuse kinnitamiseks siseüksuse poolt[106]. Ainult Läti märkis selgesõnaliselt, et see hõlmab ka Euroopa Ühenduse poolt eraldatud ja ametiasutuste hallatavaid vahendeid. Siiski tuleks märkida, et sageli toimub kontroll juhtkonna tasandil ja mitte otseselt siseaudiitori poolt[107]. Paljudel juhtudel väljastavad siseüksused ka arvamuse makseasutustel tõenäoliselt sissenõudmisele kuuluva summa kohta[108]. Siseüksus kontrollib arvepidamist mõnikord riigi tasandil[109]; teistel juhtudel toimub kontroll aga juhtkonna või asutuse tasandil[110]. Eraldi tuleks märkida ka Ühendkuningriiki ja Slovakkiat, kus on mitu kontrollitasandit (riigi tasand, piirkondlik tasand ja kontrollimine fondide poolt). Siseüksuse väljastatud tõendid esitatakse riigi parlamendile ainult mõnel juhul[111].

Mõnel liikmesriigil[112] on riigi raamatupidamisarvestuse seaduslikkuse ja õiguspärasuse tagamiseks sisemine auditisüsteem, isegi kui seda seadusega ei nõuta. Kaks nendest märkisid, et need auditid hõlmavad ühenduse vahendeid[113].

Nende liikmesriikide vastuste kohaselt, kellel on sisekontrolli- ja -auditisüsteemid, paistab kõige levinum standard olevat INTOSAI.

Kinnitaja on välisasutus

Valdav enamus liikmesriikidest teatas, et neil on seadusega sätestatud, et välisasutus peab igal aastal raamatupidamisarvestuse kinnitama, mis tagab avaliku sektori kulude seaduslikkuse ja õiguspärasuse. Ainsad erandid on Hispaania, Itaalia ja Austria. Tuleks siiski märkida, et Kreeka, Hispaania ja Itaalia puhul koostab riigikontroll kinnituse asemel pigem aruande.

Enamusel juhtudel on see välisasutus riigi kõige kõrgem avalik-õiguslik auditeerimisasutus. Kontroll toimub enamuses riikides riigi tasandil[114]. Need hõlmavad kogu eelarvet[115] ja kõikidel juhtudel esitatakse need riigi parlamentidele riigi arvepidamise seaduslikkuse ja tõhususe kinnitamiseks. Ainult mõnes liikmesriigis hinnatakse kontrolli raames summasid, mis kuuluvad tõenäoliselt sissenõudmisele[116].

Ühenduse vahendite kontrollimine (ühiselt hallatavad vahendid)

Oma vastustes küsimustikule märkisid liikmesriigid, et enam kui pooled määruse (EMÜ) nr 1663/1995 artiklis 3 EAGGF tagatisrahastu jaoks ette nähtud riiklikest tõendeid väljastavatest organitest vastavad vajalikele tingimustele, et avalik-õiguslikud asutused saaksid neid tunnustada riigi raamatupidamisarvestuste kinnitajatena[117]. Juhul, kui nad ei vasta tingimustele, selgitavad liikmesriigid seda õigusliku aluse puudumisega ja asjaoluga, et organid asutati spetsiaalselt ühenduse vahendite haldamise ja kontrollimise eesmärgil. Kõikidel sellistel juhtudel esitavad need organid ka arvamuse makseasutuste poolt tõenäoliselt sissenõudmisele kuuluvate summade kohta, välja arvatud Eestis, Madalmaades ja Rootsis.

Struktuurifondide puhul vastutab ilmselt ainult väike osa riigi talitustest, kelle ülesanne on väljastada kehtivustõend määruse nr 1260/1999 artiklis 38 ja määruse nr 438/2001[118] artiklis 15 osutatud programmi lõppedes ka riigi raamatupidamisarvestuse kinnitamise eest[119].

Enamus liikmesriike[120] on märkinud, et tõendeid väljastavad organid esitavad arvamuse tõenäoliselt sissenõudmisele kuuluvate summade kohta.

Järeldused

Valdavas osas riikide õigusaktides on sätestatud, et riigi raamatupidamisarvestust peab kinnitama sõltumatu välisorgan. Peaaegu alati on tegemist riigi tasandil kõrgeima auditeerimisasutusega. Enamjaolt hõlmavad kõrgeima auditeerimisasutuse auditid kogu eelarvet ning auditiaruanded või arvepidamise kohta väljastatud kinnitused esitatakse riigi parlamendile.

Siseüksuse väljastatud kinnituse saamise kohustus ei ole nii levinud. Seda nõuab ainult kümmekond liikmesriiki. Sellest tulenevalt on olukord veelgi mitmekesisem kui välisasutuse väljastatud kinnituse puhul. Mõnel juhul ei väljasta kinnitust mitte audiitor, vaid juhtimise eest vastutav osakond.

Komisjon leiab, et juhtudel, kus need dokumendid hõlmavad ka ühenduse vahendeid, võivad need anda täiendava kindluse, tõendades Euroopa vahendite nõuetekohast kasutamist. Kontrollikoda võiks samuti kaaluda võimalust võtta neid arvesse Euroopa eelarve raamatupidamisarvestuse seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse tagamisel. [pic][pic][pic]

[1] „Liikmesriikide võetud meetmed“ ja „Eeskirjade eiramise statistiline analüüs“.

[2] http://europa.eu.int/comm/anti_fraud/reports/index_en.html.

[3] Komisjoni teatis – Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – üldise strateegilise lähenemisviisi jaoks, (KOM (2000) 358 (lõplik).

[4] Komisjoni teatis – Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – tegevuskava aastateks 2001–2003, (KOM(2001) 254 (lõplik).

[5] Komisjoni teatis – Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – tegevuskava aastateks 2004–2005, (KOM(2004) 544 (lõplik).

[6] Komisjoni teatis õigusaktide ja lepingute haldamise pettuskindluse kohta, 7.11.2001, (SEK(2001) 2029 (lõplik).

[7] Komisjoni teatis – Ühenduse kulude otsesest ja ühishaldamisest tulenevate ühenduse sissenõudmisõiguste parandamine (KOM (2002) 671 (lõplik).

[8] Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002).

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004), millega loodi infosüsteem, mis võimaldab kriminaalkorras süüdimõistetud pakkujad riigihankelepingutest välja jätta.

[10] Komisjoni presidendi ja volinike Wallströmi, Kallase, Hübneri ja Fischer Boeli teatis komisjonile: Euroopa läbipaistvusalgatuse käivitamise ettepanek (SEK(2005)1300).

[11] Komisjon võttis 18. mail 2006. aastal vastu muudetud ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [KOM(2006) 213 (lõplik)].

[12] Ettepanekud määruse kohta, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (KOM(2004) 103 ja 104).

[13] Komisjoni talituste töödokument „Täiendav hinnang Euroopa Pettustevastase Ameti tegevuse kohta” (SEK(2004) 1370). Vt ka komisjoni aruanne „Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevuse hinnang” [KOM(2003) 154 (lõplik)].

[14] Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2005 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtimise kohta koos komisjoni vastustega (ELT C 202, 8.8.2005).

[15] 12. ja 13 juuli 2005. aasta ärakuulamine pealkirjaga „OLAFi tugevdamine: Euroopa Pettustevastase Ameti määruse läbivaatamine”.

[16] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EÜ) nr 1469/95 (must nimekiri) kohaldamise kohta (KOM(2005) 520).

[17] Nõukogu 22. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1469/95 meetmete kohta, mis tuleb võtta teatavate Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust rahastatavate toimingute abisaajate suhtes (EÜT L 145, 29.6.1995).

[18] Nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu allkirjastamise kohta võitlemiseks pettuste ja muu nende finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, (KOM(2004) 559 (lõplik) ja ELT C 244, 1.10.2004).

[19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitseks kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, [KOM(2004)509 (lõplik)].

[20] Komisjoni 12. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2035/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas, (ELT L 328, 15.12.2005), ja komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2168/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1831/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas, (ELT L 345, 28.12.2005).

[21] Komisjoni 25. veebruari 2005. aasta otsus, millega muudetakse otsust 94/140/EÜ kelmuste ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee loomise kohta, (ELT L 71, 17.3.2005).

[22] Euroopa Kohus kinnitas 30. märtsil 2004. oma otsuses kohtuasjas C-167/02 P esimese astme kohtu 26. veebruari 2002. aasta otsust kohtuasjas T-17/00, millega jäeti Euroopa Parlamendi 71 liikme edasikaebus rahuldamata. Edasikaebuses taotleti, et tühistataks parlamendi 18. novembri 1999. aasta otsus parlamendi kodukorra muutmise kohta, mis andis Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) loa teostada sisejuurdlusi ka Euroopa Parlamendis. 2003. aastal otsustas Euroopa Kohus kohtuasjades C-11/00 ja C-15/00, et OLAF võib uurida pettuse ja eeskirjade eiramise kahtlusega juhtumeid Euroopa Keskpangas (EKP) ja Euroopa Investeerimispangas (EIP), sest need kuuluvad määruse (EÜ) nr 1073/1999 kohaldamisalasse. Euroopa Kohus tühistas samuti EKP ja EIP otsused, millega need pangad tahtsid endale jätta õiguse selliste juurdluste läbiviimiseks pangasiseselt.

[23] 25. juulil 2001. aastal sõlmitud OLAFi ja SATi vastastikuse mõistmise memorandum (SEK(2003) 884/2).

[24] Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsus, K (2004) 1588 lõplik/4.

[25] KOM(2001) 272 (lõplik), (EÜT C 240E, 28.8.2001), muudetud 2002. aastal kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi märkuste tõttu [KOM (2002) 577 (lõplik)].

[26] Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud konventsioon Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, sõlmitud Brüsselis 26. juulil 1995 (EÜT C 316, 27.11.1995).

[27] Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni esimene protokoll (EÜT C 313, 23.10.1996). Protokoll, mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu tehtud eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997). Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll, ühisavaldus artikli 13 lõike 2 kohta – komisjoni avaldus artikli 7 kohta (EÜT C 221, 19.7.1997).

[28] Komisjoni aruanne Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ja selle protokollide rakendamise kohta liikmesriikides, COM(2004,709.

[29] Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002).

[30] Roheline raamat ühenduse finantshuvide kaitse alaste karistussätete ja Euroopa Prokuratuuri loomise kohta (KOM(2001)715).

[31] Komisjoni teatis Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta [KOM(2005) 583 (lõplik)].

[32] Kohtuotsus C-176/03 nõukogu versus komisjon.

[33] Vt kulude kohta eelkõige nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 595/91 (EÜT L 67, 14.3.1991), komisjoni 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1681/94 (EÜT L 178, 12.7.1994) ja komisjoni 26. juuli 1994. aasta määruse artiklite 3 lõige 1 (EÜ) nr 1831/94 (EÜT L 191, 26.7.94) ning traditsiooniliste omavahendite kohta nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (EÜT L 130, 22.5.2000) artikli 6 lõige 5. Samasugune kohustus kehtib ühinemiseelsetest vahenditest abi saamise tingimustele vastavatele riikidele.

[34] Seda teemat käsitleb OLAFi tegevusaruanne. See on kättesaadav ameti kodulehel: http://ec.europa.eu/comm/anti_fraud/reports/index_en.html.

[35] SEK (2006) ...

[36] Käesolevas peatükis esitatud statistika hõlmab kulusid, mille kohta on liikmesriigid teatanud pettuse ja muude eeskirjade eiramise kahtlusest.

[37] Vt mõiste määratlust Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsiooni artiklis 1 (EÜT C 316, 27.11.1995).

[38] Poola-Ungari: abi majanduse ümberkorraldamiseks, määrus (EÜ) nr 3906/89, EÜT L 375, 23.12.1989.

[39] SAPARD (ühinemiseelse põllumajanduspoliitika rahastamisvahend), määrus (EÜ) nr 1268/1999, EÜT L 161, 26.6.1999.

[40] ISPA (ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend), määrus (EÜ) nr 1267/1999, EÜT L 161, 26.6.1999.

[41] 2004. aasta aruandes avaldatud arve on ajakohastatud.

[42] Määrus (EÜ) nr 555/2002, (EÜT L 68, 16.3.2000).

[43] Bulgaaria ja Rumeenia.

[44] 2004. aasta aruandes avaldatud arvud on ajakohastatud (juhtumite arvu aastate lõikes on korrigeeritud ja 2005. aastal teatati kümnest uuest juhtumist, mis hõlmavad aastaid 2002–2004).

[45] See tulp sisaldab Küprose ja Malta määruse (EÜ) nr 555/2000 kohaseid aruandeid.

[46] SEK (2006)... Liikmesriikidel paluti teatada vaid nendest meetmetest, mis on enam kui pelgalt ühenduse õiguse rakendamine. Arvestades, et komisjon koostab aruande igal aastal, ei tohiks tõlgendada asjaolu, et teatavates liikmesriikides ei võetud 2005. aastal ühtegi uut meedet, üldise finantshuvide kaitse tasemega nendes liikmesriikides. See võib, vastupidi, pigem tuleneda aktiivsemast tegevusest varasemal ajavahemikul.

[47] Erinevalt komisjonist leiab Iirimaa, et „kõik maksualased meetmed tuleb koondada asutamislepingu asjaomasesse artiklisse, st ühehäälsuspõhimõtte alla”. Järelikult jääb ta kõhklevale seisukohale seoses käibemaksu lülitamisega artikli 280 kohasesse aruandesse, sest tema meelest ei ole see asjakohane artikkel käibemaksupettuste vastu võitlemise meetmetest teatamiseks.

[48] Ja eelkõige tingimustele, mis on sätestatud komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 438/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohta seoses struktuurifondidest antava abiga (EÜT L 63, 3.3.2001), ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995).

[49] Ministrite ühisotsus nr 190622/16.12.2005.

[50] Vt viited punktile 1.4.

[51] SEK (2006)...

[52] Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud konventsioon Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (Euroopa Ühenduse Teataja C 316, 27.11.1995).

[53] Nõukogu 8. mai 2003. aasta akt, millega koostatakse protokoll, millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisandmebaasi loomist silmas pidades (EÜT C 139, 13.6.2003).

[54] TIS põhineb ühelt poolt nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrusel (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997) ja teiselt poolt asutamislepingu artikli K.3 alusel koostatud 26. juuli 1995. aasta konventsioonil infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta.

[55] Täiendava info kohta vt ka OLAFi veebileht http://europa.eu.int/comm/anti_fraud/fide/i_en.html.

[56] Küpros, Saksamaa, Ungari, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia.

[57] SEK (2006)...

[58] Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal ja Soome.

[59] SEK (2006)...

[60] Belgia, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Läti, Austria, Portugal, Soome ja Rootsi. Poolas on see võimalik maksujuhtudel; Ühendkuningriigis põllumajandusjuhtudel.

[61] Slovakkia.

[62] Belgia, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Austria ja Poola.

[63] Saksamaa, Eesti, Küpros, Itaalia, Austria, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik. Prantsusmaal ja Soomes eeldavad seadused ja kohtupraktika rohkem kui pelgalt heas usus tegutsemist ning nõuavad, et olukorra muutumine peab olema olnud võlgnikule ettenägematu.

[64] Belgia.

[65] Austria.

[66] Rootsi.

[67] Portugal. Portugali seadus ei nõua siiski, et kõik need tingimused oleksid täidetud; kui üks nendest õiguspäraseid ootusi tekitavatest teguritest on eriliselt tähenduslik, võib see kompenseerida asjaolu, et teine tingimus ei ole.

[68] Taani, Küpros, Poola, Rootsi.

[69] Tšehhi Vabariik, Leedu, Ungari, Madalmaad ja Slovakkia.

[70] Rootsis ei saa heas usus tegutsenud kolmandalt poolelt võlga sisse nõuda. Prantsusmaal, Itaalias, Soomes, Šotimaal ja Sloveenias võivad heausksed kolmandad pooled neid kahjustada võiva sissenõudmise vaidlustada, kuigi see sõltub teatud tingimustest. Hispaanias võivad nad seda teha juhul, kui nad ei olnud teadlikud ühenduse õigusest, sest see ei olnud veel Hispaania õigusesse üle võetud. Belgias võivad nad sissenõudmise vaidlustada põllumajandusvaldkonnas. Poolas ja Slovakkias võivad nad seda teha, kui neil on nõue arestitava kauba suhtes. Austria õiguses võib sissenõutavat summat heauskse kolmanda poole kaitsmiseks vajadusel vähendada (nt makstud palga puhul).

[71] Belgia (Valloonia maakond), Eesti, Kreeka, Läti (struktuurifondide alal), Austria ja Poola (põllumajanduses) ja Slovakkia.

[72] Küpros ja Ühendkuningriik.

[73] Soome ja Ühendkuningriik.

[74] Kreeka, Portugal ja Soome.

[75] Iirimaa, Ungari ja Soome.

[76] Eesti, Kreeka, Madalmaad, Portugal ja Soome.

[77] Tšehhi Vabariik, Itaalia, Küpros, Läti, Austria, Poola, Slovakkia ja Rootsi.

[78] Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Austria (mõnel juhul).

[79] Belgia, Saksamaa, Küpros, Iirimaa, Läti, Leedu, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik. Peatavat toimet ei ole: Tšehhi Vabariik, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal ja Slovakkia.

[80] Hispaania, Kreeka, Luksemburg, Tšehhi Vabariik.

[81] Paljud liikmesriigid teatasid, et maksu- ja tollivõlgnevusi käsitletakse eelisjärjekorras: Tšehhi Vabariik, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Küpros, Leedu, Ungari, Madalmaad ja Slovakkia.

[82] Malta ja Leedu.

[83] Taani, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia.

[84] Läti, Soome ja Ühendkuningriik.

[85] Belgia, Tšehhi Vabariik, Madalmaad ja Rootsi.

[86] Malta ja Leedu, kus see mehhanism puudub üldse.

[87] Taani (sotsiaalfondi puhul), Eesti, Portugal.

[88] Belgia, Austria ja Soome.

[89] Tšehhi Vabariik, Kreeka, Läti ja Madalmaad.

[90] Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Sloveenia ja Slovakkia.

[91] Taani (põllumajanduses) ja Ungari.

[92] Vt viide punktile 1.1.

[93] Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005). Vt punkt 4.3.

[94] Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005).

[95] Euroopa Ühenduste Kontrollikoja arvamus nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ja ühenduse sisekontrolli raamistiku ettepanek) (ELT C 107, 30.4.2004).

[96] Strateegilised eesmärgid 2005–2009 (KOM(2005) 12, 26.1.2005).

[97] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005) 252).

[98] Komisjoni töödokument komisjoni talituste sisekontrolli raamistiku ja kontrollikoja arvamuses „ühenduse sisekontrolli raamistiku ettepanek”, arvamus nr 2/2004, sätestatud kontrollipõhimõtete vahelise lünga hindamise kohta (SEK(2005) 1152).

[99] Komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006) 9).

[100] Siseüksus: isik, osakond või talitus, kes on sõltumatu korraldus- ja/või maksetalitusest, kelle eelarvet ta peab kinnitama..

[101] Välisasutus: isik, osakond või talitus, kes on sõltumatu korraldus- ja/või maksetalitusest, kelle eelarvet ta peab kinnitama. Aastaaruannete vastuvõtmist välisasutuste poolt ja esitamist riigi parlamendile käsitatakse raamatupidamisarvestuse kinnitamise süsteemidena.

[102] Raamatupidamisarvestuse kinnitamine välisasutuse poolt on siiski ette nähtud teatud piirkondade eelarve puhul.

[103] Kinnitamine ei ole kohustuslik, kuid Tšehhi Vabariigi kõrgeim auditiasutus esitab parlamendile oma arvamuse eelarve täitmise ja raamatupidamisarvestuse lõppseisu kohta. Need arvamused ei ole siiski auditi staatusega.

[104] Kinnitamine ei ole kohustuslik, kuid kontrollikoda kontrollib riigi pearaamatupidamist ja teisi riigisektori raamatupidamisarvestusi ning kontrollib ka avalikku sektori seaduslikkust ja ratsionaalsust (tõhusust ja majanduslikku efektiivsust).

[105] Isegi kui Austria riigikontroll ei ole kohustatud kinnitust väljastama föderaalse ja provintside raamatupidamisarvestuste usaldusväärsuse kohta, kontrollib ta, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärsuse, seaduslikkuse, eeskirjadele vastavuse, hea majandamise, tõhususe ja efektiivsuse põhimõtetega.

[106] Taani, Eesti, Iirimaa, Läti, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik.

[107] Arvepidamise kinnitab siseaudiitor ainult Eestis, Madalmaades ja Sloveenias.

[108] Taani, Eesti, Läti, Leedu, Luksemburg, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

[109] Tšehhi Vabariik, Leedu, Luksemburg, Ungari ja Madalmaad.

[110] Eesti, Iirimaa, Läti ja Soome.

[111] Tšehhi Vabariik, Leedu, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

[112] Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Malta, Kreeka ja Portugal.

[113] Leedu, Kreeka ja Malta.

[114] Ainsad erandid on Belgia (föderaalne ja piirkondlik tasand), Saksamaa (kinnitamine föderaalsel ja piirkondlikul tasandil), Soome (kinnitamine raamatupidamisasutuse tasandil) ja Ühendkuningriik (kinnitamine riiklikul tasandil ja projekti tasandil).

[115] Poolas kinnitab välisasutus vaid põllumajanduskulusid.

[116] Küpros, Eesti, Ungari, Leedu, Läti, Luksemburg, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

[117] Tšehhi Vabariik, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, mõned Austria provintsid, Poola, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik.

[118] Lisaks sõltumatu isiku või organi väljastatud kinnitusele abiprogrammi lõppedes, tõendab makseasutus kõik kuludeklaratsioonid, mida esitatakse komisjonile mitu korda aastas.

[119] Itaalia (riigipoolse kaasrahastamise puhul), Leedu, Madalmaad ja Slovakkia.

[120] Taani, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Austria, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik.