EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006DC0103
Communication from the Commission to the Council and the European Parliament on improving the economic situation in the fishing industry
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile - Kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile - Kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta
/* KOM/2006/0103 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 09.03.2006 KOM(2006) 103 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE KALAPÜÜGISEKTORI MAJANDUSLIKU OLUKORRA PARANDAMISE KOHTA SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Majanduslike ja sotsiaalsete raskuste põhjused 3 2.1. Kahanev sissetulek 3 2.1.1. Seiskunud turuhinnad 3 2.1.2. Madalamad kalasaagid 4 2.2. Suurenevad kulud 5 3. Reageerimine majandusraskustele 5 3.1. Lähiaja päästmis- ja ümberkorraldamismeetmed 6 3.1.1. Päästmis- ja ümberkorraldamisabi 6 3.1.2. Teatava tegevusabi lubatavus 8 3.2. Pikaajalised meetmed ja algatused 8 3.2.1. Kalapüügisektori juhtimise parandamine 8 3.2.1.1. Liikumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) poole 8 3.2.1.2. Püügipiirkondade majanduslik juhtimine 9 3.2.1.3. Kalanduspoliitika juhtimise parandamine 9 3.2.1.4. Püügikoormuse sobitamine olemasolevate varudega 10 3.2.2. Kalapüügieeskirjade parem täitmine 10 3.2.2.1. Eeskirjade parem rakendamine ja nende täitmise kontrollimine 10 3.2.2.2. Ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügi vastase võitluse hoogustamine 10 3.2.3. Kalaturgude korraldus ja toimimine 11 3.2.4. Kütusesäästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid püügimeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine 11 3.3. Ühenduse toetus 12 4. Järeldused 12 ANNEX 13 Sissejuhatus Kalapüügisektori tähtsus ulatub kaugemale selle otsesest panusest Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangusse. See annab suure osa inimtoiduks vajalikust valgust ja sel on tähtis osa rannikualade elanikkonna majandus- ja sotsiaalelus kogu Euroopa Liidu ulatuses. Viimastel aastatel on sel tööstusharul olnud kohanemisraskusi, sest kahanenud kalavarud ja ebasoodsad turutingimused on õõnestanud selle kasumlikkust. Ühise kalanduspoliitika reform on kiirendanud liidu kalapüügisektori moderniseerimist ning suunanud selle säästvusele. See viib majanduslikult tugevama kalapüügisektori väljakujunemiseni, kuid on valulik protsess, millega on vältimatult kaasnenud püügikoguseid ja kalapüügile kulutatavat aega piiravad meetmed ja seega ka kasumi vähenemine, ning see jätkub kindlasti ka tulevikus. Tegevuskulude hiljutine suurenemine kütuse kallinemise tõttu tuli seega halval ajal ja tekitas tööstusharu mitmetele osadele enneolematuid raskusi. Kahanenud varud, paratamatud piiravad haldusmeetmed, kulude suur kasv ja sissetuleku paigalseis või kahanemine on kokku tekitanud olukorra, kus paljud suure kütusekuluga laevad töötavad kahjumiga. Käesolevas teatises analüüsib komisjon majandusraskuste põhjusi ja annab soovitusi, kuidas lahendada kalapüügisektori lähiaja ja kaugema tuleviku raskusi. Majanduslike ja sotsiaalsete raskuste põhjused Viimastel aastatel on paljude kalapüügiettevõtete majandusolukord halvenenud peamiselt sissetuleku kahanemise tõttu. Viimasel ajal on olukorda raskendanud kulude kiire kasv kütuse kallinemise tõttu, mis ohustab paljude kalapüügiettevõtete rahalist elujõulisust. Seda kulude kasvu tunnetavad selgelt ka laevade meeskonnaliikmed, kelle töötasu on osa püügi tulust (pärast kõigi tegevuskulude, sealhulgas kütusekulu mahaarvamist); meeskonnaliikmete sissetulek on mõnel juhul vähenenud isegi kuni 25%.[1] Kasumlikkuse vähenemine võib sundida lõdvendama ka laevadel kehtivaid ohutusnõudeid. Need majandusraskused mõjutavad kõiki kalalaevastiku osi, ent erineval määral; eriti tugevasti mõjutavad need veetavaid püüniseid kasutavaid laevu ehk põhjatraalereid, mis tegelevad põhjalähedaste kalaliikide püügiga. Kahanev sissetulek Seiskunud turuhinnad Turujõud on aidanud kaasa kalapüügist saadava sissetuleku langusele. Mitme olulise kaubandusliku liigi hinnad ei ole tõusnud koos tootmiskulude kasvuga viimastel aastatel. Näiteks ajavahemikul 2000. aastast 2005. aasta esimese poolaastani seisid mitme valge lihaga merekalaliigi keskmised esmamüügihinnad paigal või isegi langesid.[2] Kalahindade seisaku või languse põhjuseks peetakse sageli kala impordi kasvavat osa ELi turul ning vesiviljeluse arengut. Siiski on nende mõju kalurite sissetuleku vähenemisele tõenäoliselt väiksem kui muud tegurid, nagu müügi kontsentreerumine suurtesse müügikettidesse ning suurem konkurents kalatoodete ja teiste toiduainete vahel, mis sunnib hulgimüüjaid langetama hindu ja kasumimarginaale. See peegeldub kogu turustusahela ulatuses, kuid annab tugevaima löögi esmastele tootjatele, s.t kaluritele. Selliste liikide nagu tursk ja süsikas puhul ei suuda ELi kalurid enam pakkuda vajaminevat suurust ega kogust ning tarned on juba peaaegu täielikult imporditud. Madalamad kalasaagid Intensiivne kalapüük, kus kalastussuremus on suuresti ületanud jätkusuutliku püügi võimalikku maksimumi, on kahandanud kalavarusid ja drastiliselt halvendanud kalameeste majandustulemusi.[3] Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindas 2003. aastal püügimahtu Atlandi ookeani kirdeosas ja sellega külgnevates vetes kalavarude jätkusuutliku kasutamise seisukohalt.[4] Hinnatud 43st varust olid 35 (s.t 81%) ülepüütud ja ainult 8 puhul vastas püük kõrgeimale pikaajalise saagikuse (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse) tasemele.[5] Ülepüügi tase oli kaks kuni viis korda kõrgem suurimat saagikust võimaldavast tasemest; eriti kõrge oli see põhjalähedaste liikide puhul. Kuid ülepüük ei piirdu üksnes Atlandi ookeani kirdeosaga, seda esineb kõikjal. Seetõttu on kalurid pidanud leppima oma püügivõimaluste olulise kahanemisega. Laevadele eraldatud kvoodid Lääne-Euroopa peamiste põhjalähedaste liikide (tursa, kilttursa, merlangi, süsika ja merluusi) ning põhjas elunevate liikide (atlandi merilesta, merikeele, euroopa merikuradi ja norra salehomaari) püüdmiseks on 1990. aastate keskelt alates langenud. Näiteks vähendati ajavahemikus 1998–2005 tursa üldist püügimahtu 54% võrra.[6] Ka teiste põhjalähedaste liikide varud vähenevad. Tursavarude püügivõimaluste vähenemine on viinud Põhjameres eriti tavapärase koosesinevate liikide segapüügi piiramiseni. Samal ajal on püügivõimsus (laevade tonnaaž ja mootorite võimsus) kahanenud viimase kümne aasta jooksul väga aeglaselt (mootorite võimsus vaid 2% aastas).[7] Nimetatud väikese kahanemise on täielikult korvanud kalapüügilaevade jõudluse pidev kasv.[8] Hoolimata püügivõimsuse vähendamisest ei näita teadusuuringud kaubanduslikult oluliste varude seisundi olulist paranemist.[9] Ülepüük avaldab varudele suuremat survet ja kiirendab nende kahanemist, mis omakorda sunnib laevu nende üldist püügikoormust suurendama ning vähendab kalapüügieeskirjade täitmise stiimuleid. See allakäiguspiraal, mis vähendab saake ja kalurite tulusid, tuleb ümber pöörata. Püügikoormus tuleb viia tagasi tasemele, mis võimaldaks saada suuremaid saake nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus. Püügikoormuse vähendamiseks on mitu võimalust, kuid liigne püügivõimsus on selgelt üks ülepüüki edendav võtmetegur; selle liigse võimsuse kõrvaldamine on seetõttu oluline eesmärk. Suurenevad kulud Hiljutine kütusehindade tõus on oluliselt tõstnud kalapüügilaevade tegevuskulusid. Ajavahemikus 2003. aasta jaanuarist kuni 2005. aasta detsembrini tõusid oluliselt laevade punkrikütuse hinnad.[10] Ulgumerekalapüügil kasutatava kütuse (380 CST) hinnad olid suhteliselt püsivad 2004. aastal, kuid 2005. aastal need hinnad peaaegu kahekordistusid. Rannikulähedasel püügil kasutatava kütuse (laevadiislikütuse) hind tõusis pidevalt kuni 2005. aasta septembrini ja vähenes seejärel pisut. Kalapüügiettevõtete kasumlikkust on sellised muutused oluliselt vähendanud, kuigi mõju kuludele sõltub püügivahenditest (veetavad või mitteveetavad püünised) ja püütavast liigist. Ajavahemikus 2003–2005 tõusis kütusekulu väljapüügi väärtusega võrreldes ligikaudu 18 protsendilt 36 protsendile traalerite puhul ja ligikaudu 9 protsendilt 18 protsendile passiivpüüniseid kasutavate laevade puhul. See näitab, et enamiku põhjatraalerite – mis on ülekaalukalt suurim osa kalapüügilaevastikust – tegevuse puhaskasum on negatiivne.[11] Reageerimine majandusraskustele Kalapüügisektori praegustele majandusraskustele reageerimiseks tuleb võtta nii lühiajalisi kui pikaajalisi meetmeid. Lähiajal tuleb kaasata kõik võimalikud vahendid, et aidata päästa ja ümber korraldada kalapüügiettevõtteid, kes suudaksid struktuurimuutuste abil hakata taas kasumit teenima. Seepärast on vaja uurida, kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid ja praegust riigiabi raamistikku, mis põhineb ühenduse suunistel raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta[12] ning riigiabi kontrollimist kalapüügisektoris käsitlevatel suunistel[13], raskustes olevate kalapüügiettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Väga tähtis on arvestada nimetatud päästmis- ja ümberkorraldusmeetmete rakendamisel kaugemat tulevikku, et kalapüügisektor saaks kohaneda uue olukorraga, mida iseloomustavad kõrged kütusehinnad. Komisjon kutsub liikmesriike üles kasutama ühenduse kalapüügisektorile ettenähtud struktuurivahendeid[14] kogu ümberkujundamise vältel selleks, et aidata kaasa vajalike muudatuste tegemisele ja toetada kalapüügist elatuvat elanikkonda sellel üleminekuajal. Lähiaja päästmis- ja ümberkorraldamismeetmed Ühenduse õigusaktidega lubatud ulatuses võivad liikmesriigid soovi korral aidata pankroti äärel olevaid kalapüügiettevõtteid. Kehtivate päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tingimustel on võimalik anda riigiabi raskustes olevatele ettevõtetele. Käesolevas osas selgitatakse, kuidas komisjon kavatseb rakendada neid suuniseid kalapüügisektori suhtes. Päästmis- ja ümberkorraldamisabi Kuna kütusehinnad ilmselt ei lange, peavad kalapüügiettevõtted oma elujõu taastamiseks kohanema uue olukorraga ja oma tegevuse ümber korraldama; eriti kehtib see laevade kohta, millel kasutatakse veetavaid püügivahendeid ja keskendutakse põhjalähedastele kalavarudele. Päästmisabi tuleb vaadelda kui lühiajalist abi, millega raskustes oleval ettevõttel aidatakse tegevust jätkata, kuni koostatakse ümberkorraldamis- või likvideerimiskava. Sellist päästmisabi, mis ei tohi kesta kauem kui kuus kuud, antakse tagastatava laenu või laenutagatisena. Kui päästmisabile järgneb heakskiidetud ümberkorraldamiskava, saab päästmisabi tagasi maksta toetusest, mille äriühing saab ümberkorraldamisabina. Kalapüügiettevõtete edasine ümberkorraldamine majandusliku elujõulisuse taastamiseks eeldab enamasti investeeringuid kalapüügilaevade kohandamiseks. Sellisteks investeeringuteks antava abi üldeeskirjad on sätestatud kalapüügisektorile antava riigiabi suuniste punktis 4.4. Need võimaldavad anda abi kalapüügilaevade moderniseerimiseks ja seadmestamiseks vastavalt Kalanduse Arendusrahastut (FIFG) käsitlevas määruses sätestatud eeskirjadele. Riigiabi kõnealusel eesmärgil antakse seega samadel tingimustel kui Kalanduse Arendusrahastut käsitleva määruse alusel antavat ühenduse abi. Riigiabi kalapüügilaevade teatavat tüüpi moderniseerimiseks ja seadmetega varustamiseks, mis ei ole lubatud vastavalt punktile 4.4, võib siiski kaaluda, kui see kalapüügiettevõtte ümberkorraldamine on osa komisjoni lubatud päästmis- ja ümberkorraldamiskavast.[15] Liikmesriigil, kes otsustab sellist abi anda, on vaja saada komisjoni kinnitus oma riikliku päästmis- ja ümberkorraldamiskava kohase abi üldraamistikule, kui kava käsitleb väikesi või keskmise suurusega ettevõtteid, mille abistamisest ei ole vaja eraldi teatada.[16] Komisjon hindab kõnealuseid kavasid vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevatele äriühingutele antava riigiabi kohta, tingimusel, et äriühingute ümberkorraldamine põhineb antud tingimustes realistlikul majandusprognoosil ja võtab arvesse püügikalavarude olukorda ja võimalikku edasist arengut. Päästmisabi peaks piirduma vajaliku miinimumiga. Ümberkorraldamise eesmärk peab olema ettevõtte kasumlikkuse tagamine kõnealuste suuniste lõike 37 tähenduses – tegevuskulude vähendamisega ilma senist püügi kogukoormust ja -võimsust suurendamata. Komisjon vaatab riigiabi läbi kõnealuste suuniste alusel, kui kalalaevadesse tehakse selliste päästmis- ja ümberkorralduskavade raames ning elujõulisuse taastamiseks järgmised investeeringud: - esimene püügiseadmete muutmine, mille tulemus on väiksema kütusekuluga kalapüügimeetod, - kütusesäästlikkust tõstvate seadmete, nagu ökonomeetrite soetamine või - üks mootori väljavahetamine tingimusel, et - laevade puhul, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, on uuel mootoril sama või väiksem võimsus kui vanal, - kõigi teiste laevade puhul, mille kogupikkus ulatub 24 meetrini, on uuel mootoril vähemalt 20% väiksem võimsus kui vanal või - traalerite puhul, mille kogupikkus ületab 24 meetrit, on uuel mootoril vähemalt 20% väiksem võimsus kui vanal ja laev hakkab kasutama kütusesäästlikumat püügimeetodit. Sellise riigiabi alla kuuluvate üle 130-kilovatise võimsusega uute mootorite võimsust kontrollitakse NOx-sertifikaadi alusel.[17] Mootori võimsuse vähendamine seoses mootori väljavahetamisega riigiabi kasutades arvestatakse maha riiklikest kontrolltasemetest ja laevastiku püügivõimsuse ülemmääradest.[18] Mitut laeva käitava üksikettevõtte puhul võib komisjon kalandusele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste alusel nõustuda, et teise ja kolmanda täppjaotise all mainitud mootori võimsuse vähendamist võiks kohaldada ettevõtte kui terviku kohta. Ka laeva tegevuse lõpetamine riigiabi kasutamata arvatakse nõutava vähendamismäära hulka. Samamoodi võidakse aktsepteerida riigiabi kava, mis võimaldab rakendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rühma esitatud ümberkorralduskava.[19] Sel juhul võiksid rühma mõne liikme meetmed, näiteks laeva tegevuse lõpetamine, nagu mainitud eelmises lõikes, tõsta rühma teiste liikmete (või mõne käitatava laeva) kasumlikkust. Kalandusele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 4.1.2 alusel võib lisaks sellele aktsepteerida – moderniseerimiseks ja ümberkorraldusteks antava abiga samadel põhjustel – abi tegevuse ajutiseks katkestamiseks, et kalalaeval rakendada eespool nimetatud investeeringuid, kui need on osa päästmis- ja ümberkorraldusabist. Ümberkorraldamiskavade ja pikaajalise elujõulisuse üldhindamisel tuleb arvesse võtta igasugust muud raskuses olevale äriühingule antavat riigiabi, sealhulgas ühenduse abi. Komisjon on valmis läbi vaatama liikmesriikide koostatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete päästmis- ja ümberkorraldamisabi kavasid, et hakata võimalikult kiiresti lahendama praegusi majandusraskusi. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile oma kõnealused kavad ja vajaduse korral suuremaid ettevõtteid käsitlevad individuaalkavad kahe aasta jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist. Komisjon vaatab kõnealused kavad läbi kalapüügisektori suhtes kohaldatavate struktuurifondide asjakohaste sätete alusel ning eelkõige seoses abi määraga, kui abi on seotud investeeringutega kalapüügilaevadesse. Liikmesriigid peaksid avaldama ümberkorraldamiskavasid käsitlevad haldusotsused kahe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on esitatud kava kinnitanud. Kuna praegused majandusraskused on eriti rängalt tabanud laevu, millel kasutatakse veetavaid püügivahendeid, arvab komisjon, et ümberkorraldamisabi peab olema suunatud eelkõige traaleritele. Teatava tegevusabi lubatavus Hiljutine kütusehindade tõus on süvendanud praegusi raskusi kalapüügisektoris. Seetõttu on kalapüügisektor taotlenud riigi sekkumist, et hüvitada järsku kulude kasvu. Selline abi oleks tegevusabi, mis ei ole kooskõlas asutamislepinguga. Komisjon ei kinnitaks ühtegi nimetatud eesmärgil antavat toetust, millest talle teatatakse. Kütusekulude otsetoetuse alternatiivina on mõned sidusrühmad toetanud riigi või ühenduse tasandil loodavate tagatiste kava, mille järgi tootmisharu poolt soodsal ajal sissemakstud raha saaks tegevuskulude ootamatu kasvu (nt kütuse hinna tõusu) korral hüvitusena tagasi maksta. Komisjon võiks sellise kava kinnitada vaid juhul, kui sellega antaks tagatised kogu riikliku abi tagasimaksmise kohta äritingimustel, mis praegustes majandusoludes tundub väga ebatõenäoline. Pikaajalised meetmed ja algatused On selge, et kõnealuse majandusharu head väljavaated pikaks ajaks on tagatud ainult taastunud kalavarude ja säästlike püügitavade korral. Komisjon jätkab tööd nimetatud eesmärkide suunas mitmel rindel ning kutsub liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles toetama kõnealuseid meetmeid. Kalapüügisektori juhtimise parandamine Liikumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) poole Reformitud ühine kalanduspoliitika (CFP) on senini keskendunud kõige ohustatumate ja ühtlasi suurima kaubandusliku tähtsusega varude taastamisele, et tuua need ohututesse bioloogilistesse piiridesse nii kiiresti, kui majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid lubavad. Selline keskendumine kõige ohustatumatele kalavarudele on möödapääsmatu ja vajalik, kuna paremad varud ja säästlik kalapüük annaksid praegusest hoopis suuremat tulu. Säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis seadis rahvusvaheline üldsus endale eesmärgi viia aastaks 2015 kalavarude majandamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandile. Ühenduse jaoks, kes 2002. aasta ühise kalanduspoliitika reformikavas on kinnitanud ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kalavarude majandamisele, on see ülimalt soovitav mitte üksnes varude säilitamise, vaid ka kalapüügisektori majandusliku kasumlikkuse taastamise seisukohast. Kalavarude majandamise süsteem, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, annaks suuremat majanduslikku tulu, kuna püüki saaks paremini ennustada, püütaks suuremaid ja kõrgema hinnaga täiskasvanud kalu ning püügipiirkonnad annaksid rikkalikumat saaki ja rohkem tulu kulutatud vahendite ühiku kohta. Raskus on selles, et on vaja rakendada meetmed varude taastamiseks, mis on eelduseks, et oleks võimalik püüda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil. 2006. aasta esimesel poolel kavatseb komisjon avada arutelu ühenduse strateegia üle, kuidas järk-järgult vähendada kalastussuremust kõigis suuremates püügipiirkondades, ja anda selleks välja teatise, kuidas jõuda 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgini. Samas jätkub töö taastamis- ja juhtimiskavadega, sest need on vajalikud ohus olevate püügipiirkondade stabiliseerimiseks enne maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kasutamise strateegia väljatöötamist. Püügipiirkondade majanduslik juhtimine Kui püügiõiguste majanduslik juhtimine on täielikult riigi kohustus, on laevadele püügivõimaluste eraldamise, nende jagamise ja ülekandmise riikliku tasandi meetoditel ka oma osa kalalaevastiku majanduslikus olukorras. Käesoleva aasta teisel poolel on kavas korraldada ühenduse tasandil nende küsimuste arutelu, võttes aluseks komisjoni teatise. Kalanduspoliitika juhtimise parandamine Ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformikavas nähti ette piirkondlike nõuandekomisjonide asutamine, et paremini kaasata sidusrühmi. Seni on neid asutatud kolm, veel üks asutatakse varsti ja kolm on veel moodustamisel. Kõigi sidusrühmade esindajate koondamisega komisjonile kalanduspoliitika kohta nõu andmiseks võivad piirkondlikud nõuandekomisjonid mängida olulist osa sidusrühmade, teadlaste ja riigiasutuste vahelise usalduse kasvatamisel ja koostöö tugevdamisel. Selle tulemuseks peaks olema eeskirjade parem täitmine, mis omakorda tõhustab kalavarude taastamist ja kaitset. Sidusrühmadest oleneb, kas piirkondlike nõuandekomisjonide töö on edukas. Euroopa Komisjon on valmis tegema mis tahes jõupingutusi, et sellele protsessile kaasa aidata, ja 2007. aastal vaatab komisjon piirkondlike nõuandekomisjonide töö üle, et veelgi suurendada nende panust kalanduse juhtimise parandamisse. Juba olemasolevatele struktuuridele sidusrühmadega nõupidamiseks, nagu kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee (ACFA) ja sotsiaalse dialoogi komitee, kuulub edaspidigi tähtis osa ühenduse poliitika kujundamises ja elluviimises. Püügikoormuse sobitamine olemasolevate varudega Laevastiku liigne tootmisvõimsus on nii majanduslik kui ka kalavarude kaitse probleem. Kaitse seisukohast võiks püügimahu ja varude soovitud tasakaalu põhimõtteliselt saavutada kas suurema laevastiku lühiajalise kasutamise või väiksema laevastiku pikaajalise kasutamisega. Ent liigne tootmisvõimsus soodustab selgelt ülepüüki ja halbu majandustulemusi. Arvestades seda, et paljud kalavarud on välja kurnatud ja püügikoormust on vaja veelgi vähendada, on paljud ELi laevastikud, eriti põhjalähedaste liikide püügipiirkondades, praegu palju suuremad, kui oleks vaja iga laeva kasumliku töö tagamiseks. Kui ühendus soovib oma kalapüügisektori taas kasumlikuks muuta, siis tuleb ülemäärase püügikoormuse ja olemasolevate ressursside mittevastavust käsitleda pakilise küsimusena. Laevade tegevuse kavakindel lõpetamine suurendab tööd jätkavate laevade püügivõimalusi. Mitu liikmesriiki (nt Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik) on hiljuti lubanud koostada või juba koostavad tegevuse lõpetamise kavasid. Kalapüügilaevade tegevuse lõpetamist võib toetada nii riigi- kui ka ühenduse abiga. Liikmesriigid ja ühendus peaksid kaaluma ka tulevase Euroopa Kalandusfondi (EFF) kasutamist laevastiku liigse tootmisvõimsuse vähendamismeetmete toetamiseks. Püügimahu reguleerimist saab toetada ka muul viisil, näiteks lisatasuga kalapüügilaeva ümbersuunamise eest muule tegevusele kui kalapüük. Kalapüügieeskirjade parem täitmine Kui mõned kalurid rikuvad püügieeskirju, siis tekitab see tõsist majanduskahju neile, kes eeskirju täidavad, ja kahjustab varusid. Teatamata jäetud püük ja lossitud saak moodustavad tihti olulise protsendi kogusaagist. See omakorda vähendab teadlaste nõuannete kvaliteeti, millega oht varudele suureneb veelgi. Seepärast on ülioluline, et komisjon, liikmesriigid ja sidusrühmad teeksid koostööd eeskirjade parema täitmise tagamiseks. Eeskirjade parem rakendamine ja nende täitmise kontrollimine Liikmesriigid peavad tagama ühise kalanduspoliitika määruste rakendamise. Komisjon kontrollib, et liikmesriikide loodud kontrolliraamistik vastaks oma otstarbele. Hiljuti asutatud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur Vigos, mis alustab oma tegevust 2006. aastal, annab ühendusele hea võimaluse parandada kontrolli püügitegevuse ja kalandusmääruste rakendamise üle kogu Euroopa Liidus. Komisjon teeb selle eesmärgi saavutamiseks agentuuriga tihedat koostööd. Vajaduse korral võtab komisjon asjakohased meetmed liikmesriikide suhtes, kes oma jõustamiskohustusi ei täida. Ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügi vastase võitluse hoogustamine Ebaseaduslik, teatamata jäetud ja reguleerimata püük tekitab ühenduse laevastiku suhtes kõlvatut konkurentsi. Vastavalt ühenduse tegevuskavale ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügi likvideerimiseks[20] kavatseb komisjon hoogustada võitlust selle vastu nii ühenduse kui ka rahvusvahelistes vetes. Ebaseaduslik, teatamata jäetud ja reguleerimata püük toob seda harrastavatele ettevõtjatele suurt kasumit ja on nende kaubandusstrateegia lahutamatu osa; selle probleemi lahendamiseks püüab komisjon teha kõik, et ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügi harrastajad jääksid ilma nende oodatud tulust. Kalaturgude korraldus ja toimimine Komisjon kavatseb alustada praeguse turukorralduse igakülgset hindamist, et vaadelda eelkõige kalasaagi maaletoomisest saadava finantstulu suurendamiseks ettenähtud seniste mehhanismide ja vajaduse korral uute, kala ja kalatoodete turustamise parandamiseks kavandatavate vahendite tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon kavatseb ka koos kutseorganisatsioonidega uurida kõiki võimalusi, kuidas oma tooteid turustavad kalurid saaksid suurendada toodete lisandväärtust. Kasulik oleks ka Euroopa Liidu kalakaubanduse tegevusjuhend; selle koostamist peaks juhtima kalapüügisektor. Komisjon teeb kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele ettepaneku koostada selline juhend. Liikmesriigid peaksid täielikult kasutama kõiki ühenduse abi võimalusi (Kalanduse Arendusrahastu, edaspidi Euroopa Kalandusfond), et investeeringutega tõsta kalatoodete kvaliteeti ja lisandväärtust ning täiustada turustruktuure. Ka ökomärgise andmine võiks aidata kaasa turustatava toote eristamisele ning toimida kaubandusliku stiimulina kalapüügi jätkusuutlikkuse ja väärtuslikkuse tõstmiseks. Komisjon sooviks näha, et rohkem kasutataks võimalusi, mida pakub ökomärgise omistamine kalandustoodetele, ja loodab, et tema hiljutise sellekohase teatisega[21] käivitatud läbirääkimised sel teemal annavad tulemusi. Kütusesäästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid püügimeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine Komisjon tagab, et aasta tööprogrammides, millega rakendatakse ühenduse teadusuuringute toetamise seitsmendat raamprogrammi, võetaks vajalikul määral arvesse kalapüügisektori vajadusi, ja on teinud ettepaneku teaduslikult uurida võimalusi kalanduse ja vesiviljeluse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks. Uue tehnoloogia väljaarendamine, eelkõige täiustatud püügiseadmete projekteerimine, peaks olema üks prioriteetne valdkond. Erilist rõhku pannakse taastuva energia tootmisele, eelkõige uute biokütusetüüpide väljatöötamisele ja nende kasutamise propageerimisele. Prioriteetseks loetakse ka energiatõhusust ja energia säästmist kalapüügisektoris uute põhimõtete ja tehnoloogia täiustamise, kontrollimise ja levitamise kaudu. Komisjon kavatseb korraldada 2006. aasta kevadel kalapüügisektoris energia säästmist käsitleva seminari. Sellest võiksid välja kasvada komisjoni uued ettepanekud käesoleva aasta teisel poolel. Ühenduse toetus Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriigid kasutaksid ühenduse rahastamisvahendeid kalapüügisektori toetamiseks kogu kohandamisprotsessi vältel, et viia läbi vajalikud muudatused ja aidata kalapüügist sõltuval elanikkonnal kohaneda uue olukorraga. Nii Kalanduse Arendusrahastu (kuni kavandamisperioodi lõpuni) kui ka Euroopa Kalandusfond (alates 2007. aasta 1. jaanuarist) saavad toetada liikmesriikide päästmis- ja ümberkorraldamiskavades ettenähtud ümberkorraldusmeetmeid ning aidata pikemas perspektiivis rahastada laevastiku kohandamise meetmeid ja toetada vajalikke sotsiaalseid ümberkorraldusi kalapüügist sõltuva elanikkonna hulgas. Kui Euroopa Kalandusfondi määrus 2006. aasta varakevadel vastu võetakse, kaalub komisjon Kalanduse Arendusrahastu määruse muutmist, et ühtlustada mõned selle sätted eelnimetatud määrusega nii, et Kalanduse Arendusrahastu allesjäänud vahendeid saaks kasutada ümberkorraldamismeetmete rakendamiseks. Vahepeal nõustub komisjon erandkorras taotlustega, mida mõned liikmesriigid on – väljaspool muudatuste esitamiseks ettenähtud ajavahemikku – juba esitanud, muuta nende Kalanduse Arendusrahastu 2005. aasta kavasid, et aidata lahendada käesolevas teatises kirjeldatud olukorda. Eeldatakse, et liikmesriigid tagavad finantsressursside sobiva jaotamise Euroopa Kalandusfondi eri rahastamisprioriteetide vahel. Liikmesriikide rakenduskavades laevastiku reguleerimiseks ja kohandamiseks tehtavate rahaeraldiste tase peaks peegeldama praeguse majandusliku olukorra tõsidust ja vajadust taastada kalapüügisektori kasumlikkus. Järeldused Praegusi raskusi kalapüügisektoris ei ole kerge lahendada. Selle tootmisharu jätkusuutlikkuse taastamine on siiski võimalik ja hädavajalik, arvestades kalapüügi majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust rannikualadele kogu Euroopa Liidus. Kõik asjaosalised nii ühenduse, riigi kui ka kohalikul tasandil peaksid toetama jõupingutusi kalapüügisektori ümberkorraldamiseks, keskendudes säästva kalapüügi ühisele eesmärgile. Käesoleva teatise eesmärk on luua sidusrühmadele, liikmesriikidele ja ühenduse institutsioonidele raamistik, et need saaksid osaleda nii lühiajaliste päästemeetmete võtmises raskustes olevate kalapüügiettevõtete abistamiseks kui ka kalapüügisektori struktuuri muutmises, mis on vajalik selle sektori pikaajalise jätkusuutlikkuse ja jõukuse tagamiseks. ANNEX Graph 1: average market prices 2000 – 2005 for cod, haddock and hake (fresh) [pic] Graph 2a: evolution of TACs for demersal species [pic] Graph 2b: evolution of TACs for benthic species [pic] Graph 2c: evolution of TACs for pelagic species [pic] Graph 3: evolution of fleet capacity (power) [pic] Graph 4: Trend in fuel prices 2003-2005 [pic] Source: International Energy Agency (IEA ) Table 1: Estimated impact of increase of fuel costs on income of crew members (‘share fishermen’) 2004 | 2005 | Difference | % | % | Gross Value | 100 | 100 | Taxes and Fees | 10 | 10 | Operating Costs: - other than fuel. - fuel | 15 15 | 15 30 | Total Operating Costs | 30 | 45 | Remainder to be shared | 60 | 45 | Share for the Ship-owner | 30 | 22,5 | -25% | Share for the Crew | 30 | 22,5 | -25% | Assumptions: 1. Marine fuel oil has doubled in price between 2003 and 2005, from 0,30€ to 0,60€/litre. 2. All other factors in income and costs function are supposed to have remained unchanged in % between 2003 and 2005. Table 2: ICES report 2005 – long-term high yields evaluation Area | Number of stocks | Number of stocks evaluated | Number of stocks overfished | North Sea, eastern channel, Skagerrak and Kattegat | 23 | 12 | 8 | West of Scotland | 10 | 3 | 2 | Western waters | 26 | 14 | 13 | Iberian Atlantic | 11 | 7 | 5 | Baltic Sea | 13 | 2 | 2 | Widely distributed[22] | 5 | 5 | 2 | Total | 91 | 43 | 35 | [pic] [1] Vt tabel 1. [2] Vt diagramm 1. [3] Muud tegurid, nagu kliimamuutus ja reostus, võivad samuti kahandada varusid, kuigi palju vähem kui ülepüük. Komisjoni ettepanekus merekeskkonna kaitse teemastrateegia kohta seatakse eesmärgiks saavutada terve merekeskkond, mis muuhulgas aitab kaasa tugevate kalavarude väljakujunemisele. [4] Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kalanduse juhtimise, merekeskkonna ja ökosüsteemide nõuandekomiteede (ACFM, ACME ja ACE) aruanne, Report of the ICES Advisory Committees on Fishery Management (ACFM), on the Marine Environment (ACME) and on Ecosystems (ACE) , 2005; ICES Advice, Volumes 1-11, 1418 pp. Copenhagen, 2005. [5] Vt tabel 2. [6] Vt. diagrammid 2a, b ja c. [7] Vt diagramm 3. [8] 2001. aasta juunis komisjonile esitatud aruande (Tehnoloogia arengu mõju kalapüügile – The impact of technological progress on fishing effort ) kohaselt suureneb kalapüügilaevade jõudlus keskmiselt 2–4% aastas, sõltuvalt kalapüügimeetodist. [9] Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu aruanne 2005. [10] Vt diagramm 4. [11] 2003. aasta bilansi põhjal, mis on esitatud väljaandes Valitud Euroopa kalalaevastike majanduslikud näitajad – 2004. majandusaasta aruanne ( Economic Performance of Selected European Fishing Fleets - Annual Report 2004 ) (vt eelmine joonealune märkus ja tabel 3). [12] ELT C 244, 1.10.2004, lk 2. [13] ELT C 229, 14.9.2004, lk 5, eriti punkt 4.1.2. [14] Kalanduse Arendusrahastu (FIFG), EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega 485/2005 (ELT L 81, 30.3.2005, lk 1); 1. jaanuarist 2007 Euroopa Kalandusfond (EFF) (KOM/2004/0497 (lõplik)). [15] Ühenduse suunised riigiabi kohta kalandussektoris, punkt 4.1.2. [16] Vt Ühenduse suunised raskustes olevatele äriühingutele antava riigiabi kohta , punktid 18 ja 79. [17] EIAPPi (rahvusvaheline mootorite põhjustatud [18]*IJKijkl ÙÚâåæóô - ! " $ % T U ~ € ? ‚ ƒ ‡ ˆ › œ Å Æ Ç È óìèÝÖèÖÝÖÝÖÝèÖÒèɼɮÉ?®”®¼É¼É®Éƒ®”®¼É¼É®Ér®” [19]?jÍ[pic]h¥edU[pic]mHnõhusaaste vältimise) sertifikaat, mis on välja antud kooskõlas MARPOLi konventsiooni VI lisaga (rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, 1973, muudetud selle juurde kuuluva 1978. aasta protokolliga) (MARPOL 73/78). [20] Määruse 2371/2002 (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.) III peatükk. [21] Sellised rühmitused võiksid põhineda näiteks läbiviidaval püügil, laevade asukohal või kaubandussidemetel. [22] K (2002) 180 (lõplik). [23] K (2005) 275 (lõplik). [24] Including depleted pelagic shark stocks.